Doris KarevaDoris Kareva

Koostas: Gretel Persidski

Tartu Forseliuse Gümnaasium

10. klass

Juhendaja: Helja Kirber

“Doris”

Temast maha jäänud jälgi loevad,kel juhtub olema seesama tee.

Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee.

Ta jätkab ikka oma jäljerada. Liig tujukas, et olla Lemmik Loom.

Ja kuigi teda püüti kodustada,jääb talle lõpuni tema kassiiseloom.

“Päevapildid” (1978)

Elulugu

• Eesti poetess, sündinud 1958 • Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja

Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977–1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.

• Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär

Doris Karevat enim mõjutanud luuletus

too much love of living,from hope and fear set free,

and thank, with brief thanksgiving,whatever gods may be,that no life lives forever,

that dead men rise up never,that even the weariest river

winds somewhere safe to sea...

Looming

• “Päevapildid”(1978)• “Ööpildid”(1980)• "Puudutus" (1981) • "Salateadvus" (1983) • "Vari ja viiv" (1986) • "Maailma asemel" (1991) • "Hingring" (1997) • "Armuaeg" (valikkogu, 1991) • "Fraktalia" (2000) • "Mandragora" (2002) • "Aja kuju" (2005) • “Lõige” (2007)

“Und nägin ma maailmast”

See meeletumind püüdis ümbritseda, ühtida

mu kujutluse kallastegaEi,

ma sosistasin; ei, ma otsin muud –ma otsin ootamatut,

otsatut kui universum –uut

ning virgutavat sulaolemust.

Oo maailm, ole suurem!Palusin. (---)

“Maailma asemel”(1992)

Nii siis sündis,vastus, mille pärisin,

mu purustas;mind valgus pimestas,

maailma põhjast purskav plahvatusmu lootust kiht-kihilt lõhestas

ja tuline, mind muutistundmatuseni

Hindüksi, värisev ja alasti,ma ärkasin –

ning tähed sadasid.

Argkirglikuna sirutasin käe.Ja naerma plahvatasin,

mõistes und,mis nägin maailmast –

und armastusest; und.

“Maailma asemel”(1992)

Doris Kareva koostatud luulekogud

• "Aastaajad eesti luules" (1999)

• "Sina ja mina" (2001)

• "Kabir" (2003)

• "Väike värsiaasta" (2003)

• "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005)

• "Surmapõletaja" (2006)

“Tunnistaja”

Vaikselt viibis elavate hulgas,vaatas, tundis, pani tähele.

Õhtul süütas lambi lauanurgas- vari langes valgele lehele –

ta kirjutas:Ma tunnen kaasa.

Vastu klaase peksis pimedus,rõske, raske rusutuse-aasta,

pidev, painav, rõhuv pinevus…

Jah, ta nägi.Sinna polnud teha.

Maailm märatses ja oigas. Palavikpures, raputas tema keha,

kätt, mis kirjutas:mu olevik

Doris Kareva koostatud luulekogust “Aastaajad eesti luules” (1999)

Tunnustused

• Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest

• Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest

• Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal

Doris Kareva looming Eesti teatrilavadel

• "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003)

Ja ma armastan Sind, sestma armastan Sind.

Milleks kohtuda –Sa oled minule õhk.

Kõikjal kohal.

Doris Kareva “Mandragora” (2002)

Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad

• Õrnus• Hellus• Kirglikkus• Isamaalisus• Jõulisus• Naiselikkus• Julgus• Romantilisus• Hingelisus

Ma pean Sulle helistama.Puud püsivad raagus, väljas ei vähimat

värvi,vaikus paisumas sees.

Ma pean Sulle helistama.

Ma ei helista Sulle.Ei lainete rüütel, ei leekide kuninganna –

tühjuse kuningas täna on täiusekaart.Ma ei helista sulle.

Aga värin ei vaibu, võpe ei lõpe.Jääpalavik on mind haaranud,

keeris viib, kutsub, kannab.

Helisen üleni, meeleheitlikulttühjas maastikus,

üksija ikka.

“Lõige”(2007)

Allikad

• http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva

• http://www.norden.ee/poetry/2002/base.php?file=Doris_Kareva

• http://www.adastral.ucl.ac.uk/~helger/luule/arhiiv/KarevaD.php

• Kõik Doris Kareva luulekogud