digitaalse õppevara autoriõigus
TRANSCRIPT
Autoriõiguse ajaloost
• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)
• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886, viimane versioon 1971)
• Autoriõiguse seadus (1992)
Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2013)
AÕS ei kohaldata• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
Isiklikud õigused• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
Varalised õigused• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Orbteosed
Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)
Creative Commons litsentsid
• Attribution
• Attribution-Share Alike
• Attribution-Noncommercial
• Attribution-Noncommercial-Share Alike
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works
• Attribution-No Derivative Works
Creative Commons piirangud
bAttribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
nNoncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
Creative Commons õigused
sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada
Creative Commons Eesti litsentsid
• Autorile viitamine
• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld
• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid
Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsentsCC BY
Attribution-ShareAlike litsentsCC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsentsCC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsentsCC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsentsCC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsentsCC BY-NC-ND
Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2013)
Viitamise soovitused
https://wiki.creativecommons.org/Marking/Users
APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited
Esimene tekstisisene viide sulgudes
Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)
The Design-Based Research Collective (2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Web Page
76. Ajaveebipostitus(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Litsentside ühilduvustabel
Tuletatud teosele sobivad litsentsid
BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA
Esialgse teose
litsents
BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah
BY-NC Jah Jah Jah
BY-NC-ND
BY-NC-SA Jah
BY-ND
BY-SA Jah
Litsentsivaliku kriteeriumid
• Teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali koostamisel on kasutatud
• Keskkond, kus õppematerjal avaldatakse
• Piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta
Viited• Autoriõiguse seadus (2013). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/
114062013005
• Creative Commons (n.d.). About The Licenses. Loetud aadressil http://creativecommons.org/licenses/
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf
• Wiley, D. (2014). The Access Compromise and the 5th R. Loetud aadressil http://opencontent.org/blog/archives/3221
Kasutatud fotod• Cory Doctorow, Copyright shop, Fort, Mumbai, india.JPG: https://
www.flickr.com/photos/doctorow/2882277746
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
IFI7207.DT Digitaalne õppevara https://digioppevara.wordpress.com
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut