autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu kogud
DESCRIPTION
Loeng Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursusel IFI6070 Intelligentne arvutikasutus, 6. detsember 2010, Tallinn.TRANSCRIPT
Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu kogudHans Põldoja
cbaSee materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressihttp://www.creativecommons.ee/cc-raamat/
Mis on autoriõigus?
Copy + right
Autoriõiguse ajaloost
• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)
• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886, viimane versioon 1971)
• Autoriõiguse seadus (1992)
Autoriõiguse seadus
Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.
AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
Autori õigused
• Isiklikud õigused
• Varalised õigused
Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut
Litsentsid
Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)
Näited tarkvaramaailmast
• End User License Agreement (EULA)
• GNU General Public License
• ...
Tarkvara tüübid litsentsi järgi
• Kommertstarkvara
• Jaosvara (Shareware)
• Freemium tarkvara
• Vabavara (Freeware)
• Vaba tarkvara
Vaba tarkvara mõisted
• Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann ja The Free Software Foundation, 1985
• Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software) — Open Source Initiative, 1998
• FOSS/FLOSS — Free (Libre) Open Source Software
• Copyleft vs permissive
Vaba tarkvara põhivabadused (GNU GPL)
• Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus 0).
• Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.
• Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata (vabadus 2).
• Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks.
(Mõtsküla, 2009)
Levinumad vaba tarkvara litsentsid
• GNU General Public License
• Apache License
• MIT License
• BSD litsentsid
• GNU Lesser General Public License
Kommertstarkvara või vaba tarkvara?
Avatud sisulitsentsid
Creative Commons litsentsid
• Attribution
• Attribution-Share Alike
• Attribution-Noncommercial
• Attribution-Noncommercial-Share Alike
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works
• Attribution-No Derivative Works
Creative Commons piirangud
bAttribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
nNoncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
Creative Commons õigused
sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada
Litsentsi esitusviisid
• Lühikokkuvõte (nn. Commons deed)
• Litsentsi terviktekst
• Litsentsi kood
Creative Commons Eesti litsentsid
• Autorile viitamine
• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld
• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid
Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
Kuidas avatud sisu leida?
Avatud sisu kogud
Fotod
http://www.flickr.com/creativecommons
Helisalvestused
http://soundcloud.com/creativecommons
Raamatud
Avatud õppematerjalid
Avatud kursused
Kokkuvõte
Probleemid
• Inimeste teadlikkus avatud sisulitsentsidest
• Avatud sisulitsentside ühilduvusprobleemid
• Non-Commercial piirangu liigne kasutamine
• Äriline kasutus ei ole selgelt defineeritud
(Creative Commons, 2010)
Milline sisulitsents valida?
• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike
• Fotod — CC Attribution
Ülesanded
Ülesanne
• Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu keskkonnas
• Tutvu esitluses viidatud keskkondade ja lugemismaterjalidega
• Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi
Essee teemad
• Mina kui autor
• Vaba tarkvara või kommertstarkvara?
• Mida tähendab vaba tarkvara haridusele?
• Mida tähendab avatud sisu haridusele?
Viited
• Autoriõiguse seadus (2010). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13246706
• Creative Commons (2010). Frequently Asked Questions. http://wiki.creativecommons.org/FAQ
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf
• Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs. (Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
Kasutatud fotod
• Willi Heidelbach, http://en.wikipedia.org/wiki/File:Metal_movable_type.jpg
Tänud kuulamast!
• http://www.slideshare.net/hanspoldoja/