vana-ameerika kunst (vana-mehhiko ja inkade kultuur)

Vana-ameerika kunst(Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev

Asteegid Asukoht: Kesk-Ameerikas, pealinn Tenochtitlan praeguse

Mehhiko alal.

Kui hispaanlased 1521. aastal avastasid Tenochtitlani, meenutas see Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Linn paiknes saarel, kus uurijate arvates oli üle 60 000 kiviehitise ning umbes 300 000 elanikku. Linna keskel asusid võimas tempel ja valitseja palee. Saarelt viis järve kaldale lai tamm, millel oli mitu tõstesilda.

Asteekide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik.

Asteekide rändhõim oli alles hiljuti alistanud endast kõrgema kultuuriga rahvad.

Tenochtitlani rekonstruktsioon

Joonistus Tenochtitlanist

Päikesekivi - kalender

OlmeegidNad olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks.

Asukoht: Mehhiko lahe lõunakaldal

Juba 1. aastatuhandel eKr ehitasid järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, paleesid ja väljakuid.

Olmeekide ehitised said eeskujuks hilisematele Vana-Mehhiko kultuuridele.

Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud.

Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.

Olmeekide massiivsed kivipead

Olmeekide maskid

Sapoteegid ja misteegid Sapoteekide kultuur levis u. 500-1000 olmeekide asualal (kujunes olmeekide pärandile toetudes).

Sapoteegid on endast järele jätnud arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutavad üldistavalt, aga väga ilmekalt inimesi ja loomi.

Sama piirkonna hilisematel asukatel misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile.

Mehhiko keskosa tähtsaim linn oli Teotihuacan (u. 200 eKr – 750 pKr)

Sapoteekide urnid

Misteekide piltkiri

Teotihuacan

Maajad

Asukoht: Yucatani poolsaar (tänapäeva kesk-ameerika riikide aladel)

Õitseaeg: 300-900 p.Kr (Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.)

Puudus ühtne riik, olid linnriigid (pealinn + seda ümbritsevad külad)

Metalli ei tundnud (peale kujja ja hõbeda), tööriistad valmistasid puust ja kivist

Sügavalt usklikud (Tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach, kes esines nelja jumalana)

Tõid jumalatele inimohvreid (usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat imeainet

Peamiseks tegevusalaks põlluharimine

OhvritlitusMaajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või – kui ohverdatu oli mehine sõjamees – jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks.Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne.

Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea käekäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest.

Ohvritalitus

Vaatamata julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämisele olid maajad siiski väga tark

rahvas

Nende kalender oli täpsem, kui tolleaegsetel eurooplastel

Astronoomias tundsid taevakehade liikumist taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi

Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega

Matemaatikud oskasid kasutada nulli

Maajade lõpp

Olid rahuarmastavad põlluharijad, see sai neile ka saatuslikuks

Võõramaised sissetungijad hävitasid nende linnu ja allutasid nad endale

Lõplik löök saadi, kui hispaanlased 16 saj. keskel Yucatani poolsaare vallutasid (hävitati ka kultuuripärand: põletati maajade omakeelsed raamatud)

Ka on müsteerium, miks 9 sajandil Maajad oma linnad maha jätsid

Tikali astmikpüramiidu. 6 saj. e.kr - 10 saj.

Üle 70 m kõrge

Templite seinad on kaetud relieefidega

Maajade suurim religioosne keskus

Ühteaegu, nii tempel, kui hauakamber

Figuurid Pallimängija

Jaina saarelt Mehhikost

Savifiguur 700-900 p.kr

JAINA FIGUUR (KUUJUMAL?)

Observatoorium Chichen-Itzasu. 1000-1200 p.kr Maaja-tolteegi kultuur

Tolteegid

Õitseaeg: u. 900-1200 p.kr

Sõjakad hõimud

Ilmselt Maajade allakäigu osalised

Põhja pool tekkis maaja-tolteegi segakultuuri uued keskused (Chichen-Itza, Tula, Uxmal)

TEMPELIVAREMED JA

KOLONAAD EHK SAMMASTIK

TULA KESKUSEPÕHIPLAAN

Tolteegi sõdalaste kujulised sambad

Quetzalcoatli püramiidil Tulas

hiiglaslikud kiviskulptuurid

u. 900-1150

Inkad(12 saj- 1532 p.kr)

Lõuna- ameerika läänerannikul

Lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi

Ulatus: tänapäeva Ecuadori, Colombia, boliivia, argentiina ja tšiili aladeni

Pealinn Cuzco (praeguse peruu aladel)

Ligi 12 miljonit inimest

Elati müüridega kaitstud linnades

Inkad

Karm valitsemine (ja Valitsejat peeti jumalaks ning päikese järeltulijaks)

Osavad ehitajad (ehitasid suurepäraseid niisutussüsteeme ja sillutatud teid + võrratu oskus müüri laduda)

Usuleu tagasihoidlikum

Elukorraldus praktilisem

Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine)

Inkade lõpp

1532 algav hispaania invasioon (F. Pizarro)

Viimane inka Tupac Amaru suri 1572 aastal

Kultuuri hävitamine: kullaahned hispaanlased sulatasid enamuse inkade kuldesemetest üles,

seega on rohkem säilinud keraamikat

Keraamika (ja ka enamik ehitisi) on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik

•  

TÄNAME!

““LILLED JA LAULUD” ON ELAMISE PEAMISEKS MÕTTEKS”