VANA-ROOMA

Muistne Itaalia ja Rooma Vabariik

Natalja Dovgani esitluse põhjal koostanud Dagmar Seljamäe

MUISTNE ITAALIA

Asukoht – Apenniini poolsaarPeamine elatusala – põlluhariminePiirkonnad hästi ühendatud, merd sõideti väheEtniliselt polnud ühtne: itaalikud, etruskid ja kreeklasedRooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt

ITAALIA RAHVADEtruskid (Apenniini poolsaare loodeosa, Etruuria)Ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejadItaalikud - II aastatuhandel eKr sisse rännanud indoeuroopa hõimud (latiinid – roomlaste esivanemad) Kreeklased olid Lõuna-Itaalias kolonistid.Linnriiklik korraldus

Etruskid – surmale elatud elu

Etruski nekropolid

Maalingud hauakambris

Seinamaalingud etruski hauakambrites

Etruski sarkofaag

Kapitooliumi emahunt (tõenäoliselt siiski XI-XII sajandi teos)

Kimäär – tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu

ROOMA LINNA ASUTAMINELegendi järgi asutati Rooma linn 21.apr. 753.a. eKr. Tegelikult kujunes linn 10.-7. saj eKr. 7 küngast: Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Nende vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats - foorum, Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam

ROOMA RIIGI ALGUS Kuningate aeg (753-510 eKr)

Kokku valitses selle aja jooksul seitse kuningat (Romulus - Rooma esimene kuningas)Kuningas valiti rahvakoosolekulKuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik, mõningate religioossete kombetalituste täitjaValitses koos nõukogu – senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad Rahvakoosolekud ehk komiitsid toimusid esialgu kuuriate (kõik täiskasvanud mehed) kaupa ja neid nimetati kuriaatseteks komiitsideks, kuuriatesse kuuluti päritolu järgi

PATROON JA KLIENTÜhiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe • Patroon – rikas ja mõjukas kodanik,

kes andis kliendile maad ja kaitset • Klient täitis vastutasuks patrooni

heaks koormisi ja hääletas rahvakoosolekul patrooni heaks

Sõjaväeteenistuskohustus (proletaarid vabastatud)

Lucretia vägistamine

Gaius Mucius Scaevola

ROOMA VABARIIK Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik.Rooma kodanikud:• Patriitsid – aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed • Plebeid – vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda

rahvakoosolekutel Loodi rahvatribuunid - plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused (esimest korda olid nad seadustes mainitud) Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse Rooma rahvast (populus Romanus)

ROOMA VABARIIGI VALITSEMINESenat koosnes magistraatidest (ametiaeg elu lõpuni, käes kõik tähtsamad riigivalitsemisalad) Kaks konsulit – kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) Preetorid tegelesid õigusemõistmisega (ametis aasta) Tsensorid korraldasid loendust (tsensust), nende järelevalve all olid ka kodanike elukombed (ametis viis aastat, valiti konsulite hulgast) Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks Rahvatribuunid – plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve Nobiliteet - kitsas ring patriitside ja plebeide perekondi, kes osalesid riigivalitsemises Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle (ise seadusi algata ei saanud)

ROOMA VABARIIGI VALLUTUSPOLIITIKAKogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all (gallide, samniitide ja kreeklaste alistamine) – tugevaim riik Vahemere ääres Peamine vastane – Põhja-Aafrikas asuv Kartaago Kolm Puunia sõda Rooma ja Kartaago vahel • I Puunia sõda (264-241 eKr) - Kartaagol tuli osa valdusi

roomlastele loovutada • II Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago kaotas kogu oma

laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse

• III Puunia sõda (146-149 eKr) - Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati

149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia.

Hannibal Barca –

Kartaago väejuht

ROOMA VÄLISPOLIITIKAVõidetud maadelt võeti 1/3 maast, kuhu strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati kolooniad Osa kogukondi liideti Rooma riigiga, neid nimetati munitsiipiumideks Enamik Itaalia linnu olid aga Rooma liitlased Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks, neis valitses asehaldur (provintsi kaitsmine, kohtumõistmine, maksude kogumine) Jaga ja valitse-poliitika – Rooma pidas kõigi alistatud maadega eraldi läbirääkimisi ja sõlmis ka kokkuleppeid kõigiga üksikult. See välistas alistatud maade ühinemist ülestõusudeks

ROOMA VABARIIGI LANGUS

Pidevad sõjad tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise. Talupoegade kadumine nõrgestas sõjaväge Sõjaväereform: proletaare hakati värbama palgasõduriteks – palgaarmee (Mariuse reform) Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema ploretaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust Kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid omavahel tülli

ROOMA VABARIIGI LANGUS

Kodusõjad: • Mariuse ja Sulla vahel - võidab Sulla ja kehtestab

ainuvõimu • Pompeiuse ja Caesari vahel - Caesar võidab ja

kehtestab oma diktatuuri, 44 eKr ta tapetakse. • Antoniuse ja Octavianuse vahel - Antonius tapab

end koos oma armastatu, Egiptuse valitseja, Kleopatraga

30 eKr vallutab Octavianus Egiptuse ja sellega lõpeb vabariigi aeg