7.rooma kunst
TRANSCRIPT
ROOMA KUNST
KUNSTIAJALOO 1.KURSUS
GÜMNAASIUMILE KOOSTAS KAJA MURD
• I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik
• Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas.
• Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad
• Karmid seadused ning tugev sõjavägi
• Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse.
• teiste rahvaste mõjutused Riigi südamik – praegune Itaalia – oli
algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad.
Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist
• Kreeka mõjud
Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt.
Kreeka kunst - kreeka asundused Lõuna- Itaalias
usund ja müüdid laenatud Kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed
Kreeka mõju suurenemine pärast
Kreeka emamaa vallutamist 2.
sajandil eKr
Roomlaste üheks teeneks ajaloos
peetakse kreeka kunstipärandi
säilitamist.
Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist –
Architectura Libri Dece
Arhitektuur
Roomlased ehitasid
kivist kaarilihtsaid võlve kupleid ehitiste katmisekshakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.
• Rooma Panteoni
ümara siseruumi
läbimõõt üle 40
meetri.
• hiigelsuur kuppel on
sajandite vältel
olnud eeskujuks
hilisematele
ehitusmeistritele ja
arhitektidele Apollodoros Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige.
• Roomlased võtsid üle
kreeka sambad,
eelistati korintose
stiili
Sambad
dekoratsiooniks
kasutati
poolsammast ja
pilastrit
kaared ja võlvid -
kande funktsioon
• 1. Saj p Kr Rooma keisririik - kaunimad ehitised
Ehitati
foorumeid - toredaid ja sammaskäikudega
väljakuid
avalikke hooneid - terme, basiilikaid,
staadione jne
võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide
auks
keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele
endast järele marmorist pealinna.
Mausoleume - tähtsatele isikutele
hauakambreid
Foorumid
Julius Caesari foorum Roomas. Ülemises vasemas nurgas Venus Genetrixi tempel. 1. saj. eKr Makett.
Forum Romanum 2. saj. eKr Tagaplaanil Colosseum. Makett.
Forum Romanum - Rooma vanim foorum kaasajal. Vaade Kapitooliumi künkalt.
Forum Romanum u. 410 m.a.j.
Augustuse foorum Mars Ultori templiga. 1. saj.
Trajanuse foorum Roomas. 2. saj. eKr
Monumendid
Tituse triumfikaar. 81. m.a.j.
Tituse triumf. Reljeef võidukaarel
Constantinus Suure triumfikaar. 315.
Mausoleumid
Caecilia Metella mausoleum. 30.a.
Augustuse mausoleum 1. saj Makett.
Caius Cestiuse mausoleum. u. 12 ekR
Keiser Augustuse mausoleum. 28-23 eKr
Keiser Hadrianuse mausoleum. 135-139. Praegu tuntud ka kui Castel Sant' Angelo,
Rooma paavstide kindlus keskajal.
Hadrianuse mausoleumi makett.
Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. • suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: • Tema suurim teater Colosseum mahutas
50000 pealtvaatajat. • See oli kaarest tõusvate pingiridade
amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel.
• Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas – seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185X165m.
• Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.
Circus Maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. eKr
Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82. rajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater, mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat
Colosseumi välisvaade 1. saj. Colosseumi läbimõeldud planeering on eeskujuks kaasaegsetele staadionidele
Colosseumi rekonstruktsioon. Areenil sai pidada ka merelahinguid
Colosseumi sisevaade kaasajal
Colosseumi rüüstatud külg.
Keskajal ja renessansiajastul kasutati amfiteatrit halastamatult kivimurruna
Arles'i tsirkuse areen. Amfiteater on siiani kasutusel
Vana-Rooma tsirkus Arles'is, Lõuna- Prantsusmaal. 1. saj.
• Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms.
Rekonstrueeritud vanarooma ajast pärit termid Inglismaal Bath'is. 2. saj.
Termide kompleks Bath'is, Inglismaal. Rekonstruktsioon
• Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid.
Caracalla termid. Frigidaarium - jaheda vee basseini ruum.
Caracalla termide varemed. 206-216
Giovanni Battista Piranesi.
Diocletianuse (284-305 m.a.j.) termide varemed Roomas 18. saj
• Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.
• Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses.
• Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.
• Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid.
• Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal.
• Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).
Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena.
Hilisemate kristlike kirikute eeskuju
Tarberajatised
Via Appia - konsul Appiuse rajatud tee Rooma ja Capua vahel. 3. saj. eKr
Pont du Gard. Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Nimes'i lähedal. 1. saj. eKr
Vana-Rooma aatriummaja tüüpiline põhiplaan
Aatrium nn. Hõbepulma majas Pompejis. 1. saj.
Aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon
Peristüül - sammasõu - Vettiuse majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.
Keiser Hadrianuse villa Tivolis, Rooma lähedal. 118-138 m.a.j. Siseõue varemed.
Sic transit gloria mundi - Nii kaduv on maailma hiilgus. Palee jäänused Palatinuse künkal - Rooma kõrgaristokraatia residentsis
SKULPTUUR
• skulptuure toodi Kreekast
• kopeeriti koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks
hävinud töid.
• loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala
rooma skulptuuris: portreed
ajaloolised reljeefid
Patriitsi portree. u. 80. eKr
Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) - oraator, kirjanik ja poliitik
Julius Caesar (100-44 eKr)
Keiser Augustuse idealiseeritud marmorportree
Keiser Nero
Keiser Nero vaskteenar
Keiser Trajanus (valitses 98-117.)
Keiser Hadrianus (valitses 117-138.)
Constantinuse (valitses 306-337 m.a.j.) hiigelkuju jäänused
• Esivanemate kultus, kodudes nende kujud– Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või
idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul.
• Loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, – ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju.
• Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. – Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri
kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu
– Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.– kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist.
• Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
Marcus Aureliuse ratsamonument. 161.-180.
Trajanuse sammas. 113.
Reljeefid Trajanuse sambal
Kamee. u. 1.-2. saj.
Maalikunst
• Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud
väljakaevamisi
• elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega väljakaevatud majades Rooma seinamaalid
• Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. mosaiik - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest
koostatud pilt
Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu. u. 80 ekr Mosaiik nn. Fauni majast Pompejis
Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 eKr
Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 eKr
Silmapetet taotlev, nn. arhitektuurilises stiilis
seinamaal Vettiuste majas Pompejis. 1. saj.
Seinamaal keisrinna Livia villas Roomas. u. 30-20 m.a.j.
Virsikud ja klaas. u. 50. Seinamaal Herculaneumist
Noor naine kirjutamas. 1. saj. Mosaiik Pompejist
Kolm graatsiat. 1. saj. Pompeji
Akrobaadid. Mosaiik Villa Romana del Casales. u 320.
• Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini p Kr tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.
• Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi