süda ja vereringe

SÜDA JA VERERINGE

Urve Jõgi

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

RINGEELUNDKOND

Ringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja neis ringlev veri

SÜDA

• Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel

• Südant kaitseb luustunud rinnakorv• Südant ümbritseb tihedast sidekoest

südamepaun• Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga,

mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist

SÜDAME EHITUS

HÕLMASED KLAPIDHÕLMASED KLAPID

POOLKUUKLAPIDPOOLKUUKLAPID

VASAK VASAK VATSAKEVATSAKE

VASAK KODAVASAK KODA

KOPSUVEENIDKOPSUVEENID

KOPSUARTERKOPSUARTERAORTAORT

ÜLEMINE ÜLEMINE ÕÕNESVEENÕÕNESVEEN

PAREM PAREM KODAKODA

PAREM PAREM VATSAKEVATSAKE

SÜDAME OSADE ÜLESANDED

• Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva venoosse vere ning surub selle paremasse vatsakesse

• Vasak koda võtab vastu kopsuvereringest tuleva arteriaalse vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse

• Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse• Vasak vatsake pumpab vere aorti• Hõlmased klapid takistavad vatsakeste kokkutõmbe

ajal vere tagasipääsu kodadesse• Poolkuuklapid ei lase arteritest verel tagasi südamesse

pääseda

SÜDAME TÖÖ

• Südamelihase panevad tööle ajust regulaarselt saabuvad närviimpulsid

• Südame töötsükkel koosneb kolmest faasist

• Kodade kokkutõmme• Vatsakeste kokkutõmme• Südame lõtvumine

• Vaata animatsiooni

Kodade kokkutõmme

• Kodade kokkutõmbe ajal surutakse veri vatsakestesse

• Hõlmased klapid on avatud

• Kestab ~0,1 sekundit

Vatsakeste kokkutõmme ehk süstol

• Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri läbi poolkuuklappide arteritesse

• Hõlmased klapid on suletud, et veri ei pääseks tagasi kodadesse

• Kestab ~ 0,3 sekundit

Südame lõtvumine ehk diastol

• Puhkeolekus on kõik südamelihased lõtvunud

• Poolkuuklapid on suletud, takistades vere tagasivoolu arteritest südamesse

• Kestab ~0,4 sekundit

PULSS

• Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis

• Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis

• Pulsisagedus sõltub:– Vanusest– Treenitusest– Tervislikust seisundist jne.

VERESOONED

• Arterid viivad verd südamest välja.– Arterite seintes on paks lihaskiht– Suurim arter on aort– Pärgarter varustab verega südamelihast

• Veenid toovad verd südamesse.– Veenide seintes olev lihaskiht on õhem– Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise

voolu• Kapillaarid ühendavad artereid veenidega.

– Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist– Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete

vahetus

VERERINGE

• Inimesel on kaks vereringet– Suur ehk kehaverering

e– Väike ehk kopsuvereri

nge

Kehavereringe

• Algab südame vasakust vatsakesest• Arteriaalne veri liigub aorti ja sealt edasi

väiksematesse arteritesse• Arterid harunevad üle kogu keha peenteks

kapillaarideks• Kapillaarides annab veri rakkudele hapniku ja

võtab vastu süsihappegaasi• Venoosne veri koguneb veenidesse• Veenid viivad venoosse vere südame

paremasse kotta

Kopsuvereringe

• Algab südame paremast vatsakesest• Veri liigub kopsuarterisse, mida mööda liigub

venoosne veri kopsudesse• Kopsudes harunevad arterid kapillaarideks• Kapillaarides toimub süsihappegaasi

äraandmine kopsualveoolidesse ja hapniku vastuvõtmine verre

• Kopsuveenide kaudu liigub arteriaalseks muutunud veri südame vasakusse kotta

VERERÕHK

• Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele• Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis

vere arteritesse surub• Erinevates veresoontes on vererõhk erinev. Kõige

kõrgem on see arterites ja kõige madalam veenides• Vatsakeste kokkutõmbe järel on arterites vererõhk kõige

kõrgem – see on süstoolne rõhk• Südame lõtvumisel on rõhk arterites kõige madalam –

see on diastoolne rõhk• Noortel on normaalne vererõhk 115-130/70-80 mm/Hg