süda ja vereringe
DESCRIPTION
Õppematerjal 9.klassileTRANSCRIPT
SÜDA JA VERERINGE
Urve Jõgi
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
RINGEELUNDKOND
Ringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja neis ringlev veri
SÜDA
• Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel
• Südant kaitseb luustunud rinnakorv• Südant ümbritseb tihedast sidekoest
südamepaun• Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga,
mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist
SÜDAME EHITUS
HÕLMASED KLAPIDHÕLMASED KLAPID
POOLKUUKLAPIDPOOLKUUKLAPID
VASAK VASAK VATSAKEVATSAKE
VASAK KODAVASAK KODA
KOPSUVEENIDKOPSUVEENID
KOPSUARTERKOPSUARTERAORTAORT
ÜLEMINE ÜLEMINE ÕÕNESVEENÕÕNESVEEN
PAREM PAREM KODAKODA
PAREM PAREM VATSAKEVATSAKE
SÜDAME OSADE ÜLESANDED
• Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva venoosse vere ning surub selle paremasse vatsakesse
• Vasak koda võtab vastu kopsuvereringest tuleva arteriaalse vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse
• Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse• Vasak vatsake pumpab vere aorti• Hõlmased klapid takistavad vatsakeste kokkutõmbe
ajal vere tagasipääsu kodadesse• Poolkuuklapid ei lase arteritest verel tagasi südamesse
pääseda
SÜDAME TÖÖ
• Südamelihase panevad tööle ajust regulaarselt saabuvad närviimpulsid
• Südame töötsükkel koosneb kolmest faasist
• Kodade kokkutõmme• Vatsakeste kokkutõmme• Südame lõtvumine
• Vaata animatsiooni
Kodade kokkutõmme
• Kodade kokkutõmbe ajal surutakse veri vatsakestesse
• Hõlmased klapid on avatud
• Kestab ~0,1 sekundit
Vatsakeste kokkutõmme ehk süstol
• Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri läbi poolkuuklappide arteritesse
• Hõlmased klapid on suletud, et veri ei pääseks tagasi kodadesse
• Kestab ~ 0,3 sekundit
Südame lõtvumine ehk diastol
• Puhkeolekus on kõik südamelihased lõtvunud
• Poolkuuklapid on suletud, takistades vere tagasivoolu arteritest südamesse
• Kestab ~0,4 sekundit
PULSS
• Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis
• Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis
• Pulsisagedus sõltub:– Vanusest– Treenitusest– Tervislikust seisundist jne.
VERESOONED
• Arterid viivad verd südamest välja.– Arterite seintes on paks lihaskiht– Suurim arter on aort– Pärgarter varustab verega südamelihast
• Veenid toovad verd südamesse.– Veenide seintes olev lihaskiht on õhem– Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise
voolu• Kapillaarid ühendavad artereid veenidega.
– Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist– Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete
vahetus
VERERINGE
• Inimesel on kaks vereringet– Suur ehk kehaverering
e– Väike ehk kopsuvereri
nge
Kehavereringe
• Algab südame vasakust vatsakesest• Arteriaalne veri liigub aorti ja sealt edasi
väiksematesse arteritesse• Arterid harunevad üle kogu keha peenteks
kapillaarideks• Kapillaarides annab veri rakkudele hapniku ja
võtab vastu süsihappegaasi• Venoosne veri koguneb veenidesse• Veenid viivad venoosse vere südame
paremasse kotta
Kopsuvereringe
• Algab südame paremast vatsakesest• Veri liigub kopsuarterisse, mida mööda liigub
venoosne veri kopsudesse• Kopsudes harunevad arterid kapillaarideks• Kapillaarides toimub süsihappegaasi
äraandmine kopsualveoolidesse ja hapniku vastuvõtmine verre
• Kopsuveenide kaudu liigub arteriaalseks muutunud veri südame vasakusse kotta
VERERÕHK
• Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele• Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis
vere arteritesse surub• Erinevates veresoontes on vererõhk erinev. Kõige
kõrgem on see arterites ja kõige madalam veenides• Vatsakeste kokkutõmbe järel on arterites vererõhk kõige
kõrgem – see on süstoolne rõhk• Südame lõtvumisel on rõhk arterites kõige madalam –
see on diastoolne rõhk• Noortel on normaalne vererõhk 115-130/70-80 mm/Hg