Loomade anatoomia

Jaana Kala

Loomaarst

Anatoomia mõisted

Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Anatoomia kuulub bioloogia (sealhulgas inimese bioloogia, zooloogia ja botaanika) valdkonda ning moodustab osa morfoloogiast laiemas mõttes.Humaan- ja veterinaarmeditsiini jaoks on anatoomia üks bioloogilisi alusdistsipliine[. Seetõttu tegelevad anatoomiaga peale bioloogide ka arstiteadlased ja veterinaararstiteadlased. Anatoomia uurimisega tegeleja on anatoom.

Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast ἀνάτομή (anatomē; 'lahtilõikamine, tükeldamine'). Seoses sellega võidakse anatoomia all mõelda ka ainult organismide siseehituse uurimist.

Anatoomia mõisted

• Inimese, looma- ja taimeanatoomia

• Makroskoopiline anatoomia, organismi ehitus, mis on paljale silmale nähtav ja mikroskoopiline –tsütoloogia, histoloogia,

• Süstemaatiline (funktsionaalne anatoomia ehk füsioloogia, müoloogia, osteoloogia, atroloogia, angioloogia, neuroanatoomia) ja topograafiline anatoomia (kehapiirkonnad)

• Rakendus-, plastiline, võrdlev, arengu, normaalne ja patoloogiline anatoomia

Loomorganismi koeline koostis

• Organism koosneb kudedest, mis omakorda koosnevad igale koele omastest rakkudest ja rakuvaheainetest. Kudedest moodustuvad organid:

– Epiteelkude – katteepiteel, näärmeepiteel

– Tugikude – veri, lümf, side-, kõhr- ja luukude

– Lihaskude – sile-, südame- ja vöötlihaskude

– Närvikude – närvikude ja neurogliia

Tugikoed – epiteelkude

• Katteepiteel – katab organismi vabasid pindasid (elundid, nahk)

• Näärmeepiteel – nõre valmistamine ja sekretsioon, moodustades näärmekoe ehk parenhüümi

Tugikoed - veri

• Vererakud:

– Punalibled e. erütrotsüüdid

– Valgelibled e. leukotsüüdid

• Agranulotsüüdid (lümfo- ja monotsüüdid)

• Granulotsüüdid (neutrofiilid, atsidofiilid ja basofiilid)

– Vereliistakud e. trombotsüüdid

Tugikoed – veri

Tugikoed – sidekude

• Esineb epiteeli all,

• Ümbritseb veresooni, närve, organeid

• Koos verega moodustab sidekude toite- ja kaitsekoe

• Organite katteis, fastsiates ja sidemetes on sidekoel mehhaaniline talitlus

Tugikoed - rasvkude

• Nahaalune rasvkude

• Kõhukelmealune rasvkude

• Rinnakelmealune rasvkude

• Vaagna rasvkude

• Silmakoopa rasvkude

• Rinnakurasv ja munandikotirasv

Tugikoed - kõhrkude

• Hüaliinne kõhrkude – kõikides kõhredes –liigese, roide, nina-, kõri-, trahhearõngaste- jm kõhred

• Elastne kõhrkude – kõrvalestas, hääleaparaadi kõhredes, kolmanda silmalau kõhres

• Fibroosne kõhrkude – kõhre ja sidekoe vaheline üleminekuvorm – liigestesisesed kõhred (lõug, põlveliiges), vaagnaliidus, hobuse päkakõhred, lülide vahekettad

Tugikoed - luukude

• On tugikoeliik, mida iseloomustab omapärane ehitus ja sadestunud mineraalsoolade sisaldus

• Lamellaarse ehitusega

• Moodustuvad luud, millest moodustub skelett

Tugikoed -lihaskoed

• Silelihaskude – esineb seede-, kuse-suguorganite, veresoonte seintes, kontraktsioonid on aeglased, kestvad

• Südamelihaskude – ainult südames, omavahel ühendatud, kohanenud erutuslaine edasi kandmisele

• Skeletilihaskude – moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga kontraheeruva lihase

Tugikoed - närvikude

• Närvikoest moodustub pea- ja seljaaju, närvid ja närvide teedel asetsevad närvirakkude kogumid – ganglionid

• Neuroglia – on närvikoe toitja ja neuronite isoleerija teistest kudedest

Kehaosad ja regioonid

• Pea

• Kael

• Kere

• Rinnak

• Kõht

• Vaagen

• Eesjäsemepiirkond

• Tagajäsemepiirkond

Lehma kehapiirkonnad

Lamba kehapiirkonnad

Liikumisaparaat

• Looma keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselunkond, mis koosneb luudest jalihastest ningluudevahelistest ühendustest. Luustik on tugi-liikumiselunkonna nn. passiivne osa, lihased aktiivne osa.Õpetust luudest nimetatakse nimetatakse osteoloogiaks.

Noorloomade skeletis on rohkem luid, kui täiskasvanud loomal, sest hiljem kasvavad luud kokku.

Õpetust luudevahelistest ühendustest nimetatakse sündesmoloogiaks.

Õpetus lihastest nimetatakse müoloogiaks

Liikumisaparaat

• Skelett ehk toes/ Skeleti ülesandeks on:olla toeks kõikidele teistele organitele, ta määrab keha suuruse ja kuju. Mitmed skeletiosad piiravad elutähtsaid organeid , kaitstes neid mehhaaniliste vigastuste eest. (rinnakorv, kolju) ja osaleda mineraalainete (kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses.Skelett on samuti verelomeorganiks, sest punases luuüdis moodustuvad vererakud.

Koostis: Selgroogsete loomade skeletisüsteem koosneb luudest, kõhredest, sidemetest ehk ligmentidest.

Ühendus: Luud on omavahel ühendatud, kas liikumatult (õmbluste abil), liikuvalt ( liigeste ja sidemete abil)

Liikumisaparaat

• Veise skeletis on 207 - 209 luudHobuse skeletis on 207 - 214 luudSea skeletis on 281 - 288 luudLambaskeletis on191 - 213 luudKitse skeletis on 199 - 206 luudKoera skeletis on 271 - 282 luudKassi skeletis on 271 - 274 luud

Liikumisaparaat – skelett

• KOLJU SKELETT

Kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust. • Kolju on ehitatud lamedatest luudest. • Täiskasvanud loomal esinevad koljus urked ehk tühimikud, kuhu

pääseb õhk erinevate avauste kaudu ninaõõnest. Paljudes kohtades on kanalid ja mulgud veresoonte ja närvide läbipääsuks.

• Koljuluud on omavahel ühendatud õmblustega, sidemetega ja liigesega. Sidemete abil kinnitub kaheharuline keeleluu koljule, mis on abiks keele ja neelu toetamisel.

• Alalõualuu on koljuga ühenduses lõualiigese abil, mis võimaldab suu avamist , sulgemist ning külgsuunalist liikumist.

Liikumisaparaat – skelett

• Kolju on seotud selgrooga kuklaluu abil. • Veistel kinnituvad sarved otsmikule. • Kõige suuremad näokoljuluud on lõualuud ja kõige

väiksemad tiibluud. Hobusel puudub kärsaluu, inimesel aga vahelõualuud.

• Ajukolju õõnt piiravad kiiruluud,oimuluu, kiilluu ja sõelluu.

• Ülalõualuu ja kiilluu vahel asub suulaeluu. • Ninaõõnt katab alt sahkluu ja pealt ninaluud. Ninaõõs

on silmakoopast eraldatud pisarluu abil. Näokülgi moodustavad sarnaluud. Ülalõualuudele kinnituvad ninakarbikud.

Liikumisaparaat - skelett

KERESKELETT

Kereskelett koosneb selgroost ja rinnakorvist.

Selgroos paikneb seljaaju v.a sabalülid. Selgoolülide vahel on diskid, mis muudavad selgroo painduvaks. Mida paksemad on diskid ja lõdvemad liigesekihnud, seda suurem on selgoo painduvus.

Selgroog on eriti painduv kaela- ja sabaosas. Selgroos esineb kolme liiki liigeseid:1. kandelüli- kuklaliiges - ellipsoidliiges2. kande- telglüli- ratasliiges3. niude- ristluu-lameligesLisaks liigestele ühendavad selgroolülisid omavahel väga tugevad sidemed.

.

Liikumisaparaat - skelett

Kereskelett• Selgroolülid jagunevad :

1. kaelalülid-72. rinnalülid – lammas ja veis 133. nimmelülid – lammas ja veis 64. ristluulülid - on kokku kasvanud moodustades ristluu – lambal 4-5, veisel 55. sabalülid – lammas 3-24, veis 18-20

• Rinnakorvi suurusest sõltub südame ja kopsude suurus, ning hingamine ja südame töö.Rinnakorv koosneb roietest, rinnalülidest ja rinnakust. Roided kinnituvad rinnakule kõhr abil ja rinnalülidele liigeste abil, mida tugevdavad sidemed. Rinnak koosneb rinnakupidemest, rinnakukehast, rinnakulehest ja mõõkjätkest

Liikumisaparaat -skelett

Lamba skelett

Liikumisaparaat - lihased

MÜOLOOGIA ehk ÕPETUS LIHASTESTLihaste ülesanne on muuta toitainete energia liikumis- ehk kineetiliseks energiaks.

Lihased (musculus) on aktiivsed liikumisorganid, mis paigalseisval loomal aitavad hoida tasakaalu ja fikseerida keha asendit, liikumisel aga muudavad keha üksikosade või kogu organismi ruumilist paigutust. Lihased võivad ka muuta mõnede pehmete kehaosade (mokad, keel, põsed) kuju. Lihased aitavad ka kasa vere ringlemisele läbi veenide, annavad kehale soojust, kaitsevad siseelundeid mehhaaniliste vigastuste eest. Peale seeleväljendavad lihased emotsioone. Lihaste kaal sõltub looma tõust, vanusest, toitumisest ja sugupoolest. Näiteks veisel kaaluvad lihased keskmiselt 45% kehamasist, seal aga 30-35%.erinevate kehaosade lihased on kaaluti erinevad, noorloomade lihased kaaluvad vähem, kui täiskasvanud loomal. Lihased kaaluvad rohkem, kui luud.

Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil ja põllumajandusloomadel randmeliigesest allapoole ei ulatu (v.a.seal). Jäsemete (v.a õla ja puusaosas) toimuvad liigutused eest taha ja tagant ette (ehk sirutus ja painutusliigutused) siis paiknevad lihased siin ainult ees ja tagaküljel.

Liikumisaparaat - lihased

• Lihaste jagunevad

1. Laiad lihased - need katavad kereõõnte seinu näiteks rinnakorvis2. Pikad lihased - esinevad jäsemetel3. Lühikesed lihased - esinevad selgroolülide ja roiete vahelTreeningu korral lihased jämenevad iga üksiku kiu jämenemise tulemusena. Määrab lihasejõu –mida suurem ristlõige, seda tugevam. Tegevuseta lihased kõhetuvad e. atrofeeruvad.

Liikumisaparaat - lihased

Liikumisaparaat – lihased

• LIHASTE LIIGITUS

Liigitus ehituse järgi

lihaskiudude suunast lihases eristatakse • Lihtlihases kulgevad lihaskiud paraleelselt piki lihase teljega ja

lähevad otstes üle kõõlusteks. • Sulgjates lihastes lähevad lihasekiud lihase pikitelje suhtes põiki või

kaheli ja sulgjates lihastes ulatub kõõlus lihase sisemuseni. Lihtlihases on kiude vähe, kuid nad on pikemad, kui sulgjate lihaste kiud.

• Lihaste jõud sõltub kiudude arvust ja kontraktsiooniulatus kiudude pikkusest. Sellepärast on lihtlihase poolt tehtud liigutused ulatuslikud ja nõrgad, kuid sulgjate lihaste poolt tehtud liigutused lühikesed ja tugevad.

Liikumisaparaat – lihased

• Liigitus talitluse järgi

1. Painutajad ehk fleksorid vähendavad liigestuvate luude vahelist nurka.2. Sirutajad ehk ekstensorid suurendavad liigesuvateluude vahelist nurka.3. Aduktorid lähendavad jäset paarisnaabrile.4. Abduktorid eemaldavad jäset paarisnaabrist.5. Rotaatorid pööravad lihaseid.

• Üksteist talitluslikult abistavad lihased on omavahel sünergistid ja vastupidise talitlusega lihased on omavahel antagonistid.

Liikumisaparaat - lihased

• Lihaste talitlus

Lihased talitlevad nendesse närvide kaudu kanduva erutuse mõjul.

Lihaste talitlusel eristatakse:1. Kokkutõmmet e kontraktsiooni2. Lõtvumist e. relaktsiooni

Täiesti pingeta ei ole lihas kunagi. Lihase pinget nimetatakse toonuseks. Üks lihase kokkutõmme ja lõtvumine kestab põllumajandusloomadel 0,1 sekund. Ainult lühikese aja jooksul võib lihas töötada maksimaalse pingega, võimsusega 1 HJ.

• Mida jämedam on lihas seda suurem on tema jõud. Sihvakad lihased soodustavad liigutuste kergust ja ulatust. Töötamisel lõpus vajavad lihased alati puhkust.

Liikumisaparaat - lihased

• Lihaste rühmad

Lihased jaotuvad järgmistesse rühmadesse:1. Pealihased - näolihased, suupõhjalihased, mälumislihased2. Kere lihased - selgroolihased, rinnakorvilihased, kõhulihased3. Jäsemete lihased - vöötmelihased, sabalihasedLihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritesvastsidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust.

Veise lihased

Lamba lihased

Liikumisaparaat

• Abiseadeldiste hulka kuluvad:1. Fastsiad ehk sidekirmed katavad lihaseid või lihasterühmi süvasidekirmena2. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel3. Kõõluste sünoviaaltuped4. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskohtade lähedal. Suurimaks seesamluuks on põlvekeder. Seesamluud lükkavad kõõlust luust eemale.

Siseorganid

• Rinnaõõs ja rinnaõõne organid

• Kõhuõõs ja kõhuõõne organid

• Vaagnaõõs ja vaagnaõõne organid

• Pea, koljuõõs, suuõõs ja nende organid

Lehma siseorganid paremalt

Hingamisaparaat

• HingamisteedNinaõõs – sõõrmed, ninavahesept, ninakäigud, nina

kõrvalurked

Kõri – neelu ja hingetoru vahel, kõhreline hääle ja hingamisorgan

Hingetoru e. trahhea

Bronhid – kopsudesisesed hingetorud

• Kopsud – jagatud sagarateks, kude koosneb alveoolidest, normaalselt roosat värvi

Seedeaparaat

• Suuõõs – suupilu ja neelu vahel, kõva ja pehme suulagi, põsed, suupõhja lihased, keel, süljenäärmed, hambad

• Neel – ninaosa, suuosa, kõriosa• Söögitoru – kaela-, rinna-, kõhuosa• Magu – mäletsejatel neljakambriline magu, eesmaod (vats,

võrkmik, kiidekas) ja pärismagu (libedik), maovagu• Soolkanal – peensool (12-sõrmik-, tühi-, niudesool) jajämesool

(käär-, umb-, jämesool), lõpeb pärakuga• Maks – punakaspruun nääre, koosneb sagarikest, ühenduses

sapipõiega• Kõhunääre – roosakashall näärmeline elund 12-sõrmiksoole lingus• Põrn – punakaspruun, väga vererikas, muutuva suurusega organ,

kus lagundatakse vanad vere punalibled, kus tekivad lümfirakud, kaitseb organismi nakkuste vastu ja salvestab verd

Mäletseja magu vasakult

Veise seede

Kuseorganid

• Neerud – punakaspruunid eritusorganid, mäletsejatel mitmenäsalised

• Kuseteed – algavad neeruvaagnast

– Kusejuha, avaneb põide viltu, et takistada kuse voolu tagasi neerudesse

– Kusepõis, vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite vahel

– Kusiti, sooliselt erinev

Neer ja kusejuha

Suguorganid

Isassuguorganid• Munandid• Munandimanus• Seemnejuha• Skrootum• Seemneväät• Lisasugunäärmed• Peenis• Kusiti• Eesnahk

Isassuguorganid

Suguorganid

Emassuguorganid

• Munasarjad

• Munajuha

• Emakas

• Tupp ja tupeesik

• Häbe

• Udar

Lehma suguorganid

Lehma udar

Tiine utt

Tsirkulatsiooniorganid

• Süda, südame erutusjuhtesüsteem ja südamepaun

• Vereringed ja veresooned

• Väikse vereringe veresooned (arterid, veenid, kapillaarid)

• Suure vereringe veresooned (aort, arterid, veenid, kapillaarid)

• Lümfisooned ja sõlmed

Vereringe

Süda

Süda

Luuüdi

• Punane luuüdi – käsnjas, vereloome (punalibled ja granulotsüüdid)

• Kollane luuüdi – toruluude õõntes, rasvkoest

• Punase ja kollase luuüdi omavaheline üleminek toimub piirideta

Endokriinnäärmed

• Pineaal- e. käbikeha

• Hüpofüüs

• Kilpnääre

• Paratüreoidnäärmed

• Tüümus

• Neerupealised

• Pankreasesaared

• Paraganglionid

Närvisüsteem

• Retseptorid

• Närvid

• Seljaaju ja seljaaju närvid

• Peaaju (piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaju) ja peaajunärvid

• Pea- ja seljaaju kestad

• Sümpaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem

Meeleorganid

• Nägemisorganid – silmamuna ja silma lisaorganid

• Tasakaalu- ja kuulmisorganid – väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv

• Maitsmisorgan

• Haistmisorgan

Keha väliskate

• Nahk – epidermis e. marrask-, päris-, alusnahk

• Nahanäärmed – rasu-, higinäärmed

• Karvad

• Kabjad, sõrad

• Sarved

Nahk

Nahk

• Nahk on katteelundkond, tal on mitmekülgne kaitsevõime ja palju ülesandeid:

• temperatuuri reguleerimine,• D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3,

mis päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks),• liigse päikesekiirguse eest kaitsmine,• bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine,• nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab keemiliste

ainete ja vee sissepääsu;• vere depooks olemine.

• Nahk on ka ühtlasi eritus- ja meeleelund• Ainevahetuslik funktsioon – rasvad, valgud,

süsivesikud, mineraalsoolad ja vesi, näärmed (rasu ja higinäärmed)

Sõrg

Kabjad, sõrad

Tänan tähelepanu eest