avatud õppematerjalid, autoriõigus ja viitamine

Post on 12-Jun-2015

1.823 Views

Category:

Education

6 Downloads

Preview:

Click to see full reader

DESCRIPTION

Esitlus MISA õppevara koolituse suvekoolis, 15. august 2011, Tartu.

TRANSCRIPT

Avatud õppematerjalid, autoriõigus ja viitamine

Hans Põldoja

cbaSee materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressihttp://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Millest juttu tuleb

• Autoriõiguse seadus ja õppematerjalid

• Creative Commons litsentsid

• Avatud sisu ja õppematerjalide kogud

• Avatud sisu kasutamine LeMill keskkonnas

• Kasutatud materjalidele viitamine

• Veel näiteid avatusest

Autoriõiguse seadus ja õppematerjalid

Kaitstavad teosed

• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid

• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil

• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.

(Autoriõiguse seadus, 2011)

AÕS ei kohaldata

• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.

• Rahvaloominguteostele

• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele

• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele

• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale

• Päevauudistele

• Faktidele ja andmetele

• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted

Autoriõiguse teke ja kestvus

• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele

• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma

Autori õigused

• Isiklikud õigused

• Varalised õigused

Isiklikud õigused

• Õigus teose autorsusele

• Õigus autorinimele

• Õigus teose puutumatusele

• Õigus teose lisadele

• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele

• Õigus teose avalikustamisele

• Õigus teose täiendamisele

• Õigus teos tagasi võtta

• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

Varalised õigused

• Õigus teose reprodutseerimisele

• Õigus teose levitamisele

• Õigus teost avalikult esitada

• Õigus teost tõlkida

• Õigus teha teosest kohandusi

• Õigus teost üldsusele edastada

• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks

• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke

• Õigus teoseid üldsusele näidata

http://www.autor.ee

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.

• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel

• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Probleemid

• Mis on motiveeritud maht?

• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?

• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut

Avatud sisulitsentsid

http://creativecommons.org

Creative Commons litsentsid

• Attribution

• Attribution-Share Alike

• Attribution-Noncommercial

• Attribution-Noncommercial-Share Alike

• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works

• Attribution-No Derivative Works

Creative Commons piirangud

bAttribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil

aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel

nNoncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel

dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Creative Commons õigused

sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda

r Remix — õigus teost kohandada

Litsentsi esitusviisid

• Lühikokkuvõte (nn. Commons deed)

• Litsentsi terviktekst

• Litsentsi kood

Creative Commons Eesti litsentsid

• Autorile viitamine

• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel

• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld

• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

http://www.creativecommons.ee

Teised avatud sisulitsentsid

• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents

• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid

Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?

Teose tähistamine litsentsiga

• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud

• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon

Creative Commons ikoonid

Teised avatud sisulitsentsid

GNU Vaba dokumentatsiooni

LitsentsPublic Domain

Kuidas avatud sisu leida?

Avatud sisu kogud

http://en.wikipedia.org

Text

http://et.wikipedia.org

http://www.wikimedia.org

Fotod

http://commons.wikimedia.org

Avatud õppematerjalid

http://lreforschools.eun.org

http://www.curriki.org

http://www.oercommons.org

http://lemill.net

Avatud sisu kasutamine LeMill keskkonnas

LeMill ja autoriõigused

Litsents Tekst Meediafail Vistutamine

Copyright JAH

CC BY JAH JAH JAH

CC BY-SA JAH JAH JAH

CC BY-ND JAH JAH

CC BY-NC JAH

CC BY-NC-SA JAH

CC BY-NC-ND JAH

GNU FDL JAH JAH

Public Domain JAH JAH JAH

Kuidas kasutatud teostele viidata?

Autoriõiguse seadus

“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”

(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel)

(Autoriõiguse seadus, 2011)

Viited

• Viited koosnevad kahest osast:

• tekstisisene viide

• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

Viitamissüsteemid

• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus

• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus

APA viitamissüsteem

http://www.apastyle.org

Ühe autoriga raamat

Hallas-Murula, K. (2005). Soome – Eesti: sajand arhitektuurisuhteid. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum.

Tekstisisesed viited:

Hallas-Murula (2005) annab ülevaate Soome arhitektide loomingust Eestis.

või

C.L. Engel töötas enne Helsingisse asumist Tallinna linnaarhitektina (Hallas-Murula, 2005, lk 9).

2 autoriga raamat

Karjahärm, T., & Sirk, V. (1997). Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Tekstisisesed viited:

Karjahärm ja Sirk (1997, lk 47) andmetel ...

või

... on Eesti Üliõpilaste Selts (Karjahärm & Sirk, 1997, lk 182).

3–7 autoriga raamat

Brinck, T., Gergle, D., & Wood, S. D. (2002). Usability for the Web: Designing Web Sites that Work. San Francisco, CA: Morgan Kaufmann Publishers.

Tekstisiseses viites esimesel mainimisel kõigi autorite perekonnanimed:

... Brinck, Gergle ja Wood (2002) annavad ülevaate ...

või

... (Brinck, Gergle & Wood, 2002).

Järgmisel mainimisel kirjutatakse välja ainult esimese autori nimi:

Brinck jt (2002) annavad ülevaate ...

või

... (Brink jt, 2002).

Toimetatud raamat

Pata, K., & Laanpere, M. (Toim.). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

koolon eraldab pealkirja ja alapealkirja

Peatükk raamatus

Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Täiendav trükk

Kumari, E. (1984). Eesti lindude välimääraja (4. trükk). Tallinn: Valgus.

Ajakirja artikkel

Začek, S. (2005). Loomade pildistamisest. 1. osa. Cheese, 4(11), 82–88.

numberaastakäik

Ajakirja artikkel veebis

Järvet, A., & Perens, R. (2005, aprill). Vee säästlik tarbimine kindlustab tuleviku. Eesti Loodus, 72(4). Loetud aadressil http://www.eestiloodus.ee

Ajalehe artiklid

Raun, A., Tamm, M., & Seaver, U. (2010, 8. detsember). Üleilmne test näitas taas Eesti kooli väge. Postimees, lk 4–5.

Raun, A., Tamm, M., & Seaver, U. (2010, 8. detsember). Üleilmne test näitas taas Eesti kooli väge. Postimees. Loetud aadressil http://pluss.postimees.ee

Ilma autorita dokumendid

Tiigrihüppe Sihtasutus (2001). Tiigrihüpe Pluss: Arengukava. Tallinn: Tiigrihüppe Sihtasutus.

Veel näiteid avatusest

http://p2pu.org

http://beta.wikiversity.org

http://register.muinas.ee

Lähiümbruse kultuurimälestised

• Tartu Pauluse kalmistu, Võru tn 75c

• Vabadussõja mälestussammas, Võru tn 75c

• Tartu Aleksander Nevski kalmistu, Võru tn 75c

• Tartu Aleksandri kirik, Sõbra tn 19a

• Forseliuse seminari mälestuskivi, Tähe tn 98a

• Ridaelamu, Aardla 19

• Ridaelamu, Aardla 17

• Elamu, Aardla 3

• Elamu, Tähe 95

Kokkuvõtteks

Milline litsents oma materjalidele valida?

• Litsentsivalik sõltub sellest, milliseid teiste autorite teoseid on materjali juures kasutatud

• Õppematerjalidele sobib Creative Commons Attribution-ShareAlike litsents

• Fotodele sobib Creative Commons Attribution litsents

Tänud kuulamast!

• hans.poldoja@tlu.ee

• http://www.slideshare.net/hanspoldoja/

top related