TEKSTIILI-JA RÕIVASEKTOR KVOODIVABAS EUROOPAS

KÕRGETASEMELISE TÖÖRÜHMA ARUANNE JA ESIMESED SOOVITUSED

Juuni 2004

2

�

This document has been produced with the financial support of the European Community's pro-gramme. The views expressed herein are those of ECTA and can therefore in no way be taken to reflect the official opinion of the European Commission.

3

SISUKORD Lk

KOKKUVÕTE 4

SISSEJUHATUS 7 - Komisjoni teatis 29. oktoobrist 2003 8 - Kõrgetasemeline töörühm 8

KONKURENTSIVÕIME NING SISEREGULATSIOONI- JA TURUKÜSIMUSED 10 - Keskkonnapoliitika 10 - Riiklikud tellimused 11 - Konkurents ja jaemüügikorraldus 11 - Krediteerimise kättesaadavus 11 - Tööstuse turunduspoliitika 12

HARIDUS, KOOLITUS JA TÖÖHÕIVE 13 - Koolitus- ja tööhõivekeskuste loomine liikmesriikides ja Euroopas 13 - Euroopa kvalifikatsioonistandardite väljatöötamine 14 - Pädevuskogumi loomine 14 - Valdkonna sotsiaaldialoogi tõhustamine kõikidel tasanditel 15 - Ümberkorraldusüksuse rakendamine 15 - Euroopa struktuurifondid / regionaalpoliitika 15

INTELLEKTUAALOMANDI KAITSE 17 - Intellektuaalomandi kaitse multisektoraalse üksuse loomine 18 - Kasutajasõbralik Euroopa veebileht 18 - Lisainformatsioon ja teadlikustamine 19 - Seminarid ja võrgustatud koostöö 19

PIIRKONDLIKUD ASPEKTID 20 - Territoriaalne mõõde 20 - Euroopa fondid 21

UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUS, INNOVATSIOON 23 - Läbimurre rõivatootmise tehnoloogias 23 - Moelooming ja uued tarbijad või tööstuslikud teenused 23 - Tehniline tekstiil innovatiivseks rakendamiseks 24 - Mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamine 24

4

- Tööstuse osavõtu ning väike- ja kesksuurusega ettevõtete juurdepääsu 25 hõlbustamine uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammidele - Uurimistegevuse killustumise tõkestamine ning tööstuse pikaajaliste 25 visioonide ja innovatsioonistruktuuride väljaarendamine

KAUBANDUSPOLIITIKA 26 - Turulepääs – hädavajalik ekspordi kasvuks 27 - Hiina – olulised meetmed 27 - Euroopa -Vahemeremaade vabakaubandustsooni väljakujundamine 28 - EL sooduspäritolureeglite ülevaatamine ja Üldise Soodustuste 29

Süsteemi (GSP) tulevik - Jätkusuutliku arengu küsimused 30 - Kaubanduse kaitsevahendite ja kaubandustõkete määruste 31

võimalik täiustamine - Märgistamine /päritolu tähistamine 31

LISA 32

5

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstus on maailma suurim tekstiilieksportöör ning teisel kohal rõi-vaeksportööride hulgas. Rahvusvahelise nõudluse loidus ja impordi suurenemine koos võimetusega eksportida paljudele suletud välisturgudele kohustavad laienenud Euroopa Liidu ametiasutusi töös-tust teavitama, et nende mure püsib EL poliitika päevakorra esirinnas. Esimeseks selliseks märguan-deks oli Euroopa komisjoni teatis 29. oktoobrist 2003, millele järgnes kõrgetasemelise töörühma moodustamine. See on viinud terve rea soovituste sõnastamiseni, mille põhiprintsiibid esitatakse all-järgnevalt:

� Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna väljakujundamine ja selle konkurentsivõi-me tagamine

� Läbimurre rõivatehnoloogias � Tegevuskava Hiina suhtes � Reaalse juurdepääsu kindlustamine kolmandate riikide turgudele (tariifide alandamine,

mittetariifsete tõkete kõrvaldamine) � Kvalifikatsiooni täiustamine, ümberõppe võimaldamine ja intellektuaalomandi kaitsmi-

ne � EL sisene regulatiivne raamistik, mis säilitab investeeringute atraktiivsuse

Needvaadeldud üldalused pakuvad Euroopa tekstiili- ja rõivatööstusele tulevikuraamistiku, mille piires on tööstusel võimalik kasvu ja edukuse juurde tagasi pöörduda.

Euroopa Liidu laienemine 25 riigini 1. mail 2004, tolliliidualane partnerlus Türgiga ning Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna väljakujundamine pakuvad väljavaadet tohutust vabakauban-dustsoonist enam kui 650 miljoni tarbijaga, kus käesoleval ajal on hõivatud 7 miljonit töötajat teks-tiili- ja rõivatööstuse kõikides allharudes. Selline turg on tööstusele oluliseks aluseks täieliku potent-siaali vallandamiseks piiriülesel ja võrgustatud koostööl ning uuenduslike protsesside ja tootearen-duse edasiseks arenguks nii tehnolooglisel kui ka mittetehnoloogilisel (loovus ja mood) alal.

Viimati nimetatud kontekstis on loogiline koht tehnoloogilisel läbimurdel rõivatootmises ja tehnili-sele tekstiilile orienteeritud projektidel. Esitatakse meetmed mittetehnoloogilise innovatsiooni suu-rendamiseks ja toetamiseks, samal ajal hoidutakse tööstuse ja huvigruppide jõupingutuste killustu-misest tehnoloogilise platvormi asutamise abil.

Laiemas kontekstis tuleb hoolitseda selle eest, et Euroopa ja liikmesriikide ametivõimud ei vähen-daks tööstuse praeguseid ja tulevasi tugevusi selliste regulatiivsete algatustega, mis võiksid ettevõt-teid täiendavalt koormata. Näiteks kavandatav uus kemikaalipoliitika (REACH) või krediteerimise kättesaadavus väike- ja kesksuurusega ettevõtetele sobivate kavade puudumisel. Samuti tuleb vältida mis tahes tasakaalutust väiksemate tootjate turupositsiooni ja piiratud arvu peamiste jaemüüjate ja turustajate kasvava ostujõu vahel. Tööstus möönab viimati mainitu olulist osa toodete kättesaadavu-se kindlustamisel lõpptarbijatele, kuid seda ei saa saavutada iga hinnaga.

Dialoogi täiustamine nii suur- kui ka väiketurustajatega on üks ilmne ja oluline edenemise vahend, nagu ka dialoogi parandamine teiste lähedaste või õppimisväärseid kogemusi omavate tegevusvald-kondadega.

6

EL TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUS – PÕHINÄITAJAD 2003

EL-25 Ühik 2003

- KÄIVE mrd euro 187,1

- INVESTEERINGUD mrd euro 5,5

- TÖÖHÕIVE 1000 töötajat 2456,1

- ETTEVÕTTEID 106397

- LISANDVÄÄRTUS mrd euro 57,1

- Käive töötaja kohta euro/töötaja 76171

- Investeeringud käibe kohta % 2,9%

- Töötajaid ettevõttes töötaja 23

Allikas: Euratex – juuni 2004

Eespool nimetatud elementide varajane kohaldamine kindlustab tööstusele parema positsiooni tule-vaste väljakutsetega toime tulemiseks. Samuti on oluline, et tööjõul oleksid vajalikud oskused uute arengute ja vahendite tõhusaks kasutamiseks ning tööstuse poolt kavandatav imidž oleks atraktiivne noorema generatsiooni pädevate esindajate värbamiseks. Esitatakse selged ja konkreetsed soovitu-sed nende elementide suhtes, arvestades jätkuvat vajadust spetsialiseerumisele ja koostoimele üle kogu laienenud Euroopa Liidu. Kui aga EL saab konkurentsivõimelisemaks tohutu siseturu ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu kontekstis, täitmaks Lissaboni ja Barcelona tippnõupidamiste püüdlusi, vajatakse kindlust, et EL intellektuaalomandi õiguseid suudab tõhusalt kaitsta komisjoni asjaomane allüksus, kus ühendatakse teadlikustamise ja informatsiooni kampaaniad nii ettevõtte, tarbija kui ka kohtusüsteemi tasandil. See tähendab valdkonnas, kus intellektuaalomandi kaitse kohta esitatud soovitustel on õigustatav ja otsustav roll, nagu see on ka TRIP-lepingul ja selle nõutaval rakendami-sel väljaspool Euroopa Liitu asuvatel eksporditurgudel.

Sellele vaatamata on vähetõenäoline, et EL eksport (praegu juba ligi 25% käibest) oluliselt suure-neb, kui komisjon ei ole võimeline saavutama peamist eesmärki - WTO partnerite tariifide alanda-mist Euroopa partneritega võrreldavale tasemele ja samal ajal tolliväliste tõkete kõrvaldamist. Aru-andes esitatakse soovitused selle otsustava eesmärgi saavutamiseks mitmepoolses, kahepoolses ja regionaalses kontekstis.

Teiselt poolt on selge, et kõikide kvootide kõrvaldamine 31. detsembrist 2004 põhjustab impordi-mahu olulise tõusu, mis koos loiu tarbimisega viib vältimatult töökohtade kadumise ja vabrikute sulgemiseni.

Töörühm esitas mitmeid soovitusi korvamaks selliste kaotuste mõju – tehti ettepanek asjaomastes piirkondades kasutada enam praeguseid ja tulevasi struktuurifonde ja regionaalfonde, et hõlbustada sektori ümberpaiknemist ja töötajate ümberkvalifitseerumist.

7

Kui aga ettevõtteid ja töökohti ähvardab röövellik hinnakujundus, mida Hiina praktiseerib alates 2002. aastast (teatavate liberaliseeritud tootekategooriate impordimahud on neljakordistunud sellal kui hind on langenud kuni 75%), tuleb Komisjonil enda peale võtta tõhusa dialoogi pidamine Hiina ametivõimudega, toetudes kaubanduse kaitsevahendite võimalikule kasutamisele, sealhulgas selgelt määratletud kaitsemeetmed, mis põhinevad olukorra õigeaegsel järelevalvel, et vältida 2002. aasta sündmuste kordumist. Ilma sellise lähenemiseta on suurel osal tööstusest tulevikuväljavaated vähe-sed ning muud jõupingutused konkurentsivõime parandamiseks sihile ei vii.

Lisaks sellele, enim kaitsetud ja vähimarenenud Euroopasse eksportijad ei saa nendes tingimustes kasu jätkusuutlikust kaubandusest. Ka selles suhtes esitas kõrgetasemeline töörühm oma soovitused.

Kõrgetasemelise töörühma soovitused on suunatud Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele. Töö-rühm taotleb kavandatud meetmete rakendamisel komisjoni ja liikmesriikide kiiret toimimist. Samal ajal kohustuvad eraõiguslikud huvigrupid täitma täielikult oma osa, et kindlustada kiire edu määra-tud eesmärkide saavutamisel. Töörühm arvab samuti, et tema töö jätkumine pärast 30. juuli koos-olekut on oluline olemasolevate soovituste järelmeetmena ning arutluse lõpule viimiseks teatavate lahendamata küsimuste osas.

8

SISSEJUHATUS

Detsembris 2002 esitatud teatisega laienenud Euroopa tööstuspoliitika kohta, lülitas Euroopa Ko-misjon tööstuspoliitika uuesti EL poliitika päevakorda. Kuna eespool nimetatud teatises rõhutati pa-nustamist horisontaalpoliitikale, siis sektorispetsiifilised raamistikud, institutsioonid ja vahendid ei olnud vastuvõetavad. Tekstiili- ja rõivatööstus on selge näide sellest.

Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstus toodab hämmastavas valikus tooteid ja komponente alates ülimoodsatest rõivastest kuni kosmose-, aeronautika- ja Vormel 1 võistlusrõivasteni. Tavapärasema-tel aladel, sealhulgas ameti- ja spordirõivad ning argised spordirõivad, toodetakse tööstuses ka vai-pu, seinakatteid ja muid sisustustekstiile. Lisaks sellele on Euroopa tekstiili- ja rõivatööstus peamine ebatraditsiooniliste tehniliste tekstiiltoodete (kasutatakse teedeehituses, ehituses, melioratsioonitöö-del, tervise- ja ohutustoodetes jms) tootja. Tööstusharu kaubad on esindatud kõigil elualadel ning on tänapäeva inimesele peaaegu sama vajalikud kui toit ja vesi. Euroopa tööstus on maailmas juhtival kohal, tunnustatuna loovuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tootmise kvaliteedi poolest.

Tekstiilitööstuses toodetakse näiteks lõnga ning riiet ja trikookangast, nii värvimata, värvitud kui ka trükitud kujul kasutamiseks vaipades, sisustus- ja tehnilistes tekstiilides või edasiseks töötlemiseks rõivasteks. Tekstiilitööstus on kõrgelt automatiseeritud ja kapitalimahukas, rõivatootmine on ka tä-napäeval jäänud tööjõumahukaks. Tekstiili- ja rõivatootmine kehastab siiski pikka töötlusahelat, millega kaasneb toorme ettevalmistamine, ketramine, kudumine, värvimine, trükkimine ja/või vii-mistlemine, juurdelõikamine ja õmblemine. Need operatsioonid toimuvad pahatihti paljudes eri omanikele kuuluvates eri vabrikutes.

Veel iseloomustab laienenud Euroopa tekstiili- ja rõivatööstust piirkondlik kontsentreerumine ja se-da enamikus liikmesriikides. Lisaks sellele on valdkonna tööstuses üle 95% ettevõtetest kas väike- või kesksuurusega ettevõtted. Kuigi spetsialiseerumine võib iseenesest olla eeliseks, võib see aga lisada väike- ja kesksuurusega ettevõtete kaitsetust juhul, kui on tegemist turuvallutusliku hinnaku-jundusega väljapoolt Euroopa Liitu.

Laienenud EL tekstiili- ja rõivatööstuse 107 000 ettevõttes töötas 2003. aastal 2 500 000 töötajat, nende ettevõtete kogukäive moodustas 190 biljonit eurot. Tekstiilitööstusel oli soodne kaubandusbi-lanss väljaspool EL asuvate riikidega, kuid tööjõumahukamal rõivatööstusel märkimisväärne kauba-vahetuse puudujääk. Paljud EL-15 tootjad on seda tendetsi forsseerinud, paigutades osa oma tootmi-sest uutesse liiikmesriikidesse ja järjest enam Bulgaariasse ja Rumeeniasse, aga samuti Vahemere ääremaadele nagu Maroko ja Tuneesia (kes kõik moodustavad osa Euroopa –Vahemere piirkon-nast).

Sõjajärgsel perioodil mõjutasid rõiva- ja tekstiilikaubandust järjestikused rahvusvahelised kokku-lepped, mis lubasid kehtestada koguselisi piiranguid arengumaadest imporditud odavamatele toode-tele. See võimaldas enimarenenud riikidel kaubavahetust reguleerida. Piirangukoguste kokkulepitud suurendamisega kaasnes iga kord impordi suurenemine asjaomastest riikidest, mis koos tööviljakuse tõusu ja üldise nõudluse loidusega on põhjustanud üle miljoni töökoha kadumise Euroopast viimase 10 aasta jooksul.

1. jaanuar 2005 on selles kontekstis oluline kuupäev. Uruguay vooru 1994. aasta kokkuleppest moo-dustas ühe osa kõikide tekstiili- ja rõivakvootide järk-järguline kaotamine 2004. aasta detsembri lõ-puks. Seepärast arvab Euroopa tööstus, et 2005. aastal toimub arengumaadest pärit impordi oluline

9

suurenemine, eelkõige India mandrilt. Seda olukorda on tõsiselt halvendanud Hiina liitumine WTOga ja sellest tulenev Hiina ekspordi tohutu suurenemine ning ühikuhindade järsk langus palju-des liberaliseeritud kategooriates. Komisjon kirjeldas seda oma 2003. aasta 29. oktoobri teatises järgmiselt:

“On vaja tuvastada tingimused, mis on põhjustanud ühikuhindade järsu languse ja turuosa kas-vu (mõnedes tootekategooriates on turuosa mitmekordistunud ja keskmised ühikuhinnad alane-nud isegi 75%) .....”.

Kvootide järk-järgulisele kaotamisele Euroopa Liidus ei ole kaasnenud Euroopa eksportööride turu-lepääsu olulist paranemist enamike kolmandate riikide turgudel, kes jätkavad oma siseturu kaitsmist kõrgete tariifide, terve rea mittetariifsete tõkete või nende mõlematega. Euroopa tootjatel on sellistes tingimustes raske kasutada oma täispotentsiaali ülemaailmsetel eksporditurgudel, hoolimata nende juhtivast positsioonist nii tekstiili- kui ka rõivaeksportööride hulgas.

Selline oli üldtaust, kui komisjon 29. oktoobril 2003 andis välja teatise tekstiili- ja rõivasektori tule-vikust laienenud Euroopa Liidus [COM (2003) 649 final] “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele”. KOMISJONI TEATIS 29. OKTOOBRIST 2003

Teatises, mille kokkuvõte on lisatud käesolevale dokumendile (Lisa 1), analüüsis komisjon põhi-elemente, mis määravad tööstusharu käekäigu pärast 1. jaanuari 2005. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et ettevõtetel on esmavastutus uutele väljakutsetele vastamisel. Avaliku võimu osaks jääb selliste soodsate raamtingimuste loomine, et tekstiili- ja rõivavaldkond saaks ära kasutada võrdseid konkurentsivõimalusi nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt. Komisjon märgib tööstuse piirkondlik-ku tähtsust, eelkõige uutes liikmesriikides, kuna tähelepanu pööratakse tööstuse juhtpositsioonile ja suurele innovatsioonivõimekusele, mis rajaneb kvaliteedi-, loovuse ja moealasetele traditsioonidele. Komisjoni eesmärgiks on kindlaks määrata meetmed või tegevused, mille abil saab parandada vald-konna konkurentsipositsiooni.

Komisjoni teatises pööratakse tähelepanu ka tekstiili- ja rõivatööstuse tähtsusele arengumaades Pal-jud sellised riigid on iseäranis sõltuvad tekstiili- ja rõivaekspordist. Komisjon esitab mõned soovitu-sed, kuidas ka neid riike paremini varustada, et konkureerida tekstiili ja rõivaste suurimate ekspor-tööridega. Teatis lõpeb avaldusega komisjoni kavatsusest moodustada aastateks 2004-2006 kõrgeta-semeline töörühm ergutamaks arutlusi ja pidamaks nõu huvitatud osapooltega enne kui ideed ja soo-vitused konkreetseteks tegevusteks vormitakse.

27. novembril 2003 toimunud konkurentsivõime nõukogu koosolekul kiitsid ministrid teatise heaks ning palusid komisjonil esitada töörühma aruanne 2004. aasta juulis. Samuti on teatise heaks kiitnud Euroopa Parlament, kes oma 2004. aasta 29. jaanuari otsuses kutsus komisjoni ja nõukogu üles täp-set töögraafikut koostama põhipunktide kiireks rakendamiseks vajaliku finantseerimise tagamiseks.

KÕRGETASEMELINE TÖÖRÜHM Ettevõtlusvolinik Erkki Liikanen ja kaubandusvolinik Pascal Lamy moodustasid kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta veebruaris. Töörühm koosneb 29 liikmest, sealhulgas EL volinikud, nelja liikmesriigi tööstusministrid, Euroopa Parlamendi, tekstiiliregioonide, tööstuse, ametiühingute, jae-

10

kaubanduse, importööride ja turustajate esindajad. Töörühma liikmetel paluti sõnastada soovitused algatuste kohta Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsivõime parandamiseks. Töörühm sai esimest korda kokku 5. märtsil 2004, järgnevad koosolekud toimusid 11. mail ja 30. juunil. Koos-olekuid kaasjuhatasid volinikud Lamy ja Liikanen. Kõrgetasemelise töörühma liikmed keskendusid oma töös peamistele murettekitavatele valdkondadele, mis hõlmavad järgmist:

� Konkurentsivõime � Haridus, koolitus ja tööhõive � Intellektuaalomandi kaitse � Regionaalsed aspektid � Uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon � Kaubanduspoliitika

Eespool nimetatud koosolekute tulemusena koostati käesolev aruanne ja otsused komisjonile esita-miseks, et võimaldada komisjonil nõukogule ja parlamendile vastavalt nende nõudmisele ette kanda.

Veel tuleks rõhutada, et ülesande täitmise käigus väljendasid eri riikide administratioonid kahtlust elementide suhtes, mis nende meelest olid liialt valdkondlikku laadi või nende rahastamise suhtes. Kuigi aruandes on seetõttu püütud arvestada ja kajastada võimude ja eraõiguslike huvigruppide sei-sukohti ning leida konsensus väljendatud arvamuse osas, ei tohiks eeldada, et aktiivse osalemisega kõrgetasemelise töörühma töös on mis tahes ametivõimud võtnud endale kohustuse kokkulepitud lõpptulemusi rakendada.

Kõrgetasemeline töörühm soovib väljendada erilist tunnustust töörühma egiidi all märtsis 2004 moodustatud toimkondade esimeestele: Stéphanie Le Berre (Euratex) − intellektuaalomandi kaitse toimkond; Silvia Jungbauer (Gesamttextil und Mode Saksamaalt) – konkurentsivõime; Patrick Itschert (ETUF:FCL) – hariduse, koolituse ja tööhõive toimkond; Rory MacMillan (FESI) ja Fernando Perreau de Pinninck (EU Commission, DG Trade) – kaubanduspoliitika; Roger Pumares (ACTE) – regionaalsed aspektid; Lutz Walter (Euratex) – uurimis- ja arendustegevus. Töörühm soovib samuti avaldada tänu Ettevõtluse ja Kaubanduse peadirektoraatide direktoritele Pedro Ortun’ile ja Ian Wilkinson’ile, “šerpade” töörühma kaasesimeestele nende teenete eest ja Teadus-uuringute peadirektoraadi töötajatele entusiastliku abi ja nõuannete eest kogu intensiivse tööperioodi jooksul märtsist juunini 2004, mis võimaldas käesoleva aruande lõplikult vormistada ja komisjonile esitada.

Töörühm vaatleb seda teksti kui olulist alust töö jätkamiseks neis valdkondades, mille kuupäev on täpselt kindlaks määratud. Samuti arvab töörühm, et paljudes muudes valdkondades, kus ajapuudus ei võimaldanud arutelu täielikult läbi viia või järeldusi teha, tuleks huvigruppidel, liikmesriikidel ja komisjonil jätkata arutelu ning esitada asjakohased soovitused niipea kui selleks ollakse valmis.

11

I. KONKURENTSIVÕIME NING SISEREGULATSIOONI-

JA TURUKÜSIMUSED

Euroopa tekstiili- ja rõivatööstusel koos paljude töötleva tööstuse muude valdkondadega on võrrel-des nende Aasia partneritega spetsiifilised konkurentsitakistused, mis on laiemad, kui need mis tule-nevad olemasolevatest palga- ja sotsiaalkulude erinevusest. Nende hulgas on mõned siseregulatsioo-nist tulenevad, nagu Euroopa Liidus kavandatav uus kemikaalipoliitika REACH, mis tekstiili- ja rõi-vatööstuse meelest suurendab tulevikus kulutusi, kuna vähendab tööstusharu innovatsioonivõimet ning imporditud lõpptooted ei pea sellist ranget menetluskorda järgima. Kuigi suunised 2001. aasta keskkonnakaitseliseks riigiabiks ei ole REACH kavandiga orgaaniliselt ühendatud, on need suunised tõstatanud palju küsimusi – kas investeeringuabi lävi võimaldab väike- ja kesksuurusega ettevõtetel EL uusi standardeid kohandada. Töörühmale on teada, et seda on eelseisvatel kuudel kavas üle vaa-data.

Samalaadselt puudub EL sisesestes riigihangetes sageli võimalus muude kriteeriumide kui hinnakri-teeriumi arvestamiseks pakkumise võitva ettevõtte väljaselgitamisel. See on ilmne EL ettevõtete ebasoosimine – ettevõtted ei ole võimelised vältima keskkonnakaitselisi ja sotsiaalkulusid, mis on pealegi rakendatud samade ametivõimude poolt, kes pakkumise kutse esitavad. Seda teemat tuleb vaadelda olulisena tekstiili- ja rõivaahelale tervikuna ning üldisele kasule tarnetest usaldusväärsetest ja EL seadusandlust järgivatest ettevõtetest.

Töörühm käsitles tasakaalu säilitamist peamiste jaemüüjate ja turustajate kasvava ostujõu ning nen-de väiksemate tarnijate turupositsiooni vahel. See puudutab eelkõige väiksemate rõivatootjate ja väiksemate jaemüüjate majanduslikku sõltuvust.

Tööstusharus, kus ülekaalus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted, puutuvad väga paljud ettevõtted kokku raskustega saada edasikestmiseks vajalikku krediiti ning pangad tõrguvad järjest enam neid aitama. Töörühm nõustub, et EL tasandil olid teatavad abiinstrumendid tegelikult olemas, kuid need ei olnud vajalikul määral kohandatud tekstiili- ja rõivavaldkonna väike- ja kesksuurusega ettevõtte-tele ning igal juhul olid need vahendid ettevõtete jaoks vähe tuntud ja avalikustamata. Lisaks võeti omaks, et osa raskustest on seotud tööstuse halva imidžiga, ning võiks panustada selle fakti teadlikustamisele ja imidži loomisele.

Samuti arvab töörühm, et 21. sajandi kaubanduskeskkond on muutunud (väliskaubandusega seotud küsimusi käsitletakse edaspidi) ning see ei ole enam võimeline säilitama olemasolevaid turuosasid ilma tarbijate nõuetele paremini reageerimata, kui see on olnud senini. See nõuab tihedamat koos-tööd mitte üksnes tekstiili- ja rõivaahela sees, vaid ka sidusharude ja jaekaubandusega. Sellise üles-ande eesmärgiks peaks olema tarbijatele õige toote kättesaadavaks tegemine õigel hetkel.

Eespool esitatud kaalutlustele toetudes võttis kõrgetasemeline töörühm vastu järgmised soovitused:

1. Keskkonnapoliitika:

REACH – uus kemikaalipoliitika

Tööstus peaks aktiivselt osalema Ettevõtluse peadirektoraadi egiidi all teostatavas mõju hin-damise objektiivses ja sõltumatus uuringus.

12

Selle ülesande otsustavad elemendid olid: � Puhtalt koguseliste kriteeriumide sobivuse täiendav hindamine eesmärgiga vähendada kemi-

kaalide valikut. � Kemikaalide importööride/tootjate vajadus võtta arvesse kõiki identifitseeritud kasutusi.

(REACH kavandi kehtivus- ja rakendusala redaktsioon peaks olema selgem). Kui kemikaali tarnija kasutamist ei toeta, siis peaks kasutamine põhinema riskihindamisel ja sotsiaal-majanduslikul mõjul.

� Lähenemist “substances in articles” tuleb täiendavalt hinnata tekstili- ja rõivatööstuse kon-tekstist lähtudes.

� Arutlusse tuleb võtta REACHi mõju konkurentsile EL tootjate poolt valmistatud toodete ja väljaspoolt Euroopat imporditud toodete vahel. Vaja on hinnata negatiivset mõju innovat-sioonile tekstiili- ja rõivavaldkonnas.

� REACHi mõju hindamist uutes liikmesriikides tuleb ergutada eraldistega toetusmeetmetele ja -vahenditele tööstuse ja eriti väike- ja kesksuurusega ettevõtete abistamiseks REACHi ra-kendamisel selle lõplikul kujul.

Aeg: juulist 2004 - EURATEX koos Ettevõtluse ja Keskkonna peadirektoraatidega

2. Riiklikud tellimused

� Töörühm taotleb, et ametivõimud võtaksid ostuotsuste juures arvesse mitte üksnes hinnakri-teeriumi vaid ka teisi kriteeriume üldise majandusliku kasu kaalutlustel. Liikmesriike kutsu-takse üles kasutama 2004. aasta 31. märtsi direktiivi 2004/18/EÜ artikli 53 valikut a).

� Samal ajal peaksid ametivõimud pakkumise kutses selgelt esitama eri kriteeriumid ja nende osatähtsuse.

Aeg: septembrist 2004 - liikmesriigid, ametivõimud koostöös tööstuse huvigruppidega

3. Konkurents ja jaemüügikorraldus

� Probleem on oluline ja ilmneb kogu laienenud Euroopas. Selles suhtes soovitab töörühm ametivõimudele käivitada uuring identifitseerimaks mistahes kuritarvitused või ebaõiglased tavad, aga samuti tööstuslike tarnijate ja jaemüüjate vahel eksisteerivad parimad tavad. See uuring teadvustab ühtlasi ametivõimudele need juhused, mille puhul meetmete võtmine võib olla nõutav. Eespool nimetatut tuleks täiendada selliste ettevõtete seirega/järelevalvega, kes (veel) ei ole turgu valitsevas seisundis, kuid kelle tugevus tekitab “majanduslikku sõltuvust” – EL kehtiva seaduse muutmisega.

� Huvigruppidel tuleks asutada piiriülene võrgustik ühenduste ja ettevõtete kohta, kelle turu-jõud mõjub potentsiaalse kuritarvitusena ning välja töötada Euroopa konkurentsijuhend.

� Tuleks täiustada kontrolli ja läbipaistvust enampakkumiste tühistamise üle vältimaks kõlva- tut konkurentsi (teeseldud enampakkumised).

Aeg: alates septembrist 2004 – komisjon, huvigrupid ja liikmesriigid 4. Krediteerimise kättesaadavus Varem kirjeldatud asjaolude põhjal arvab töörühm, et:

13

� Eraõiguslikel huvigruppidel tuleks hinnata neid vahendeid, mis juba eksisteerivad väike- ja kesksuurusega ettevõtete jaoks krediteerimise hõlbustamiseks, nii EL kui ka liikmesriigi tasan-dil; see on vajalik identifitseerimaks, millised edasised meetmed võivad osutuda vajalikuks teks-tiili- ja rõivatööstuse erinõuetele vastamiseks. Samalaadseid jõupingutusi peaksid paralleelselt rakendama nii komisjon kui ka liikmesriigid, saadud tulemusi levitataks laialdaselt. � Tuleks võtta imidži kujundamise meetmeid pareerimaks mis tahes negatiivset, nt parimate tavade ja edulugude näiteid sisaldava brošüüri kirjastamine. � Väike- ja kesksuurusega ettevõtete teadlikkust ja teadmisi on vaja tõsta informatsiooni ja praktiliste vihjetega hindamiskriteeriumide kohta (komisjoni asjakohane teatmik on töörühmale teadaolevalt ettevalmistamisel), olemasolevate teatmike kohandamisega tekstiili- ja rõivaettevõ-tete vajadusele, võttes arvesse parimad praktilised lahendused.

Aeg: alates septembrist 2004 – Euratex’i liikmed, Ettevõtluse peadirektoraat

5. Tööstuse turunduspoliitika Töörühm soovitab moodustada rakkerühma, mille koosseisus oleksid kogu tekstiili- ja rõivaahela esindajad EL tasandil, sealhulgas kiutootjad, jaemüüjad, sidusharud (tekstiiliseadmed ja -vedu jms). Selle rakkerühma eesmärgiks oleks välja töötada uus lähenemisviis turundusstrateegiatele, mida tõ-hustakse multidistsiplinaarse koostööga. Järelikult võiks see moodustada üldeuroopalise tööstus-koostöö tulevikuvõrgustiku tuumiku. Juba praeguseks kaugeleulatuva koostöö ja alltöövõtu intensii-vistamine Vahemere ääremaadega on edu saavutamise võtmeks diagonaalse kumulatsiooni raken-damisel kõikide partnerite vahel. Töörühm pakub rakkerühma esimeheks Franz-Peter Falke’t. Samu-ti soovitatakse moodustada allrakkerühm tootjate ja jaemüüjate esindajatest.

Aeg: koheselt - eraõiguslikud huvigrupid

14

II. HARIDUS, KOOLITUS JA TÖÖHÕIVE

Kvoodisüsteemi lõppemine mõjub paratamatult ja märkimisväärselt tööhõivele − töökohad kaovad ja ettevõtteid suletakse. Tööstusjuhtidel ja nende sotsiaalpartnertel tuleb ennast selle mõju vastu ette valmistada. Isegi praegu ei oska paljud ametivõimud teadvustada, milliste mõõtmeteni see probleem võib ulatuda, silmas pidades eelkõige tööstuse kontsentreerumist rajoonidesse ja regioonidesse ning Hiina liitumist WTOga.

Kõrgetasemelise töörühma soovitused tööhõive, hariduse ja koolituse suhtes põhinevad edasijõudva-te ettevõtete eelseisval vajadusel paremini koolitatud ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järel kõikidel tasemetel. See eeldab tööstusharu atraktiivsust nooremale generatsioonile, kes peavad sil-mas karjääri alustamist kõigepealt tekstiili- ja rõivavaldkonnas ning seejärel jätkavad haridusteed, et olla kursis uute arengutega (elukestev õpe). Samal ajal pööratakse tõsist tähelepanu asjakohastele vahenditele, et kindlustada töö kaotanutele töökohad teistes tekstiili- ja/või rõivaettevõtetes või muus valdkonnas tegutsevas ettevõttes.

Euroopa tasandil ja valdkonna sotsiaaldialoogi raames esitatud soovitused on ette nähtud erialase ettevalmistuse võrreldavuse parandamiseks koolides ja kõrgkoolides.

Töörühma soovitused selles valdkonnas on järgmised:

1. Koolitus- ja tööhõivekeskuste loomine liikmesriikides ja Euroopas

Paljud liikmesriigid1 on moodustanud sotsiaalpartnerite ning tekstiili- ja rõivavaldkonda kaasatu-te ühisstruktuurid, et luua koolitusimpulss kõikidele tasanditele - töölised, ametnikud ja ettevõte-te juhid – kvalifikatsiooni tõstmiseks ja korrastamiseks tekstiili- ja rõivavaldkonna muutustest lähtuvalt. Koolitus suunatakse eelkõige tööalasele koolitusele kas ettevõttes või valdkonnas, kuid kaasata võiks ka muid valkondi, kui vajadus ümberkorralduste järgi tuleneb paikkondadest, kus tööhõive on eriti kahjustatud.

Kõrgetasemeline töörühm soovitab selliste tööhõive- ja koolituskeskuste rakendamist neis Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kõnealune struktuur veel puudub ning Euroopa koordinat-sioonivõrgustiku loomist selliste riigistruktuuride ja piirkondlike ametkondade jaoks, mis paik-nevad tekstiili- ja rõivavaldkonna tööhõivega piirkondades.

Keskuste ülesanded omal tasandil võiksid olla:

� Tekstiili- ja rõivatööstuse tööliste, valgekraede ja ametnike, aga samuti tööotsijate (eelista-des valdkonnasisest ümberklassifitseerimist) ja noortöötajate koolituse korraldamine, läbi-viimine ja koordineerimine kõikidel tasanditel.

� “Meedia-informatsiooni ühenduse” rakendamine, et varustada nt üldhariduskoolide õpeta-jaid, aga samuti teisi osalisi, võib-olla isegi üldsust kasutajasõbraliku õpetusmaterjaliga ole-masolevate innovatiivsete toodete ja tootmisprotsesside laiemaks tutvustamiseks.

1 Loetletud asutamise kuupäeva järgi : IVOC-IREC, Cobot-Cefret (Belgia), 3-way foundation for work training (ES), FORTHAC (Prantsusmaa), Skillfast (Suurbritannia), Fondimpresa (I) and… (P)

15

� Meediaühendus peaks samuti täitma valdkonna imidži parandamise otstarvet ning väärtus-tama tekstiili- ja rõivavaldkonda sinna noorte inimeste meelitamiseks (ühistoetus EL tasan-dil, mis võtab arvesse riikide eriaspekte).

� Esimeseks sammuks selles suunas võiks olla pilootprojekt paljude Euroopa partnerite osa-võtul.

Aeg: sügis 2004 - E-TEN (või E-CONTENT)

� Uuringute läbiviimine ettevõtete näidisrühmas töökohtade arvu prognoosimiseks; need uuringud peaksid võimaldama tööhõive korraldamise strateegia paranemist tekstiilikontsent-ratsiooniga piirkondades, aga samuti kindlustama koolituse ja tööturuvajaduse parema vastavuse (tänu dialoogi paranemisele teiste koolitusala osalejatega).

� Informatsiooni kogumine koolitusprogrammide, käimasolevate projektide ja rahasta-mise kohta nii piirkondlikul, riigi kui ka Euroopa tasandil, et suurendada väike- ja kesket-tevõtete teadlikkust ning hõlbustada nende juurdepääsu (toetamise ja nõustamise abil) sel-listele programmidele ja toetusfondidele (kriitilise massi saavutamiseks).

� Uurida, kuidas ligi meelitada investeeringuid piirkondlike arengualgatuste osana.

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat, Liikmesriigid + sotsiaalpartnrid/ olemas-olevad ühisstuktuurid; Euroopa Sotsiaalfond, Artikkel 6, restructuring management Aeg: 2005. aasta algus

2. Euroopa kvalifikatsioonistandardite väljatöötamine Euroopa Liidus omandatud koolitustulemuste võrdlemiseks (tootmise ja äritegevuse valdkon-

nas), soovitab töörühm tekstiili ja rõivavaldkonna jaoks välja töötada Euroopa kvalifikat-sioonistandardid, analüüsides olemasolevates koolituskirjeldustes esitatud nõudeid omandata-vate teadmiste ja erialase ettevalmistuse kohta. Koolitustulemuste võrreldavus edendab mobiil-suse suurenemist, aga samuti parandab tööstuse võimet analüüsida tööjõu tulevast vajadust.

Aeg : järgmine Leonardo taotlusvoor - Hariduse ja kultuuri peadirektoraat + sotsiaalpart-nerid ja teised partnerid koolitusvaldkonnas

3. Pädevuskogumi loomine

Rahvusvaheliselt tunnustatud bakalaureuse- ja magistrikraadide kasutuselevõtmine 2010. aastaks võimaldab välja arendada kolledžite ja ülikoolide võrgustiku, et ühiselt rajada struktuur tulevasteks kursusteks ja õppeks. Olemasolevate süsteemide analüüsimine, loetelude koostamine ja nende võrd-lemine peaksid samuti võimaldama arendada ülikoolijärgset vahetust ning võib-olla “Euroopa kraadi” omistamist. See ei tohiks mõjutada Euroopa kolledžite ja ülikoolide koolitustegevust (kuid selline kraad oleks väga atraktiivne noortele, kes peavad silmas karjääri alustamist tekstiili- ja rõiva-valdkonnas). Teiste sõnadega seisneb idee paindliku võrgustiku rakendamises eri osalejate vahel Euroopas.

Aeg: alates juulist 2004 - Hariduse ja kultuuri peadirektoraat + sotsiaalpartnerid ja teised partnered koolitusvaldkonnas (ülikoolid, kolledžid jms)

16

4. Valdkonna sotsiaaldialoogi tõhustamine kõikidel tasanditel

Euroopa tekstiili- ja rõivatööstus oli üks esimestest tööstusharudest, kus kõrgetasemelise sekto-rispetsiifilise sotsiaaldialoogiga Euroopa tasandil alustati. Dialoogi tugevdamine kõikidel tasan-ditel (ettevõtte, riigi ja Euroopa tasandil), eelkõige uutes liikmesriikides, on otsustava tähtsuse-ga, kuna see võimaldab ette näha ja arvesse võtta tööstuslikke muutusi tekstiili- ja rõivavald-konnas, aga samuti majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ning nendest tulenevaid ümberkor-raldusi.

Tõhusama sektorispetsiifilise sotsiaaldialoogi osana soovitab töörühm vastava tasandi sotsiaal-

partneritel:

� Arendada elukestvat õpet tekstiili- ja rõivavaldkonnas, nt UNICE, CEEPi ja ETUCi poolt kehtestatud2 “Framework of Action for the Development of Lifelong Skills and Qualifications” järelmeetmetena; eesmärgiks oleks luua tekstiili ja rõivavaldkonna pidevad koolitusprogrammid Euroopa tasandil, eelkõige ITC rakendustes pidades silmas töötajate edasist tööalast konkurentsivõimet ning edutamise võimaluste suurendamist.

� Ülikoolide, kõrgkoolide ja tehnikakoolide regulaarsed kokkusaamised nende ja ettevõtete vahelise koostöö parandamiseks.

� Uurida, kuidas paremini prognoosida ümberkorraldusi ja töökohtade juhtimise strateegiat valdkonna tasandil, mis võiks viia lahendusteni sellistel aladel, kus koolitus väldiks vaja-dust töölt vabastada või halvemal juhul aidata töötajatel ümberklassifitseeruda.

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat /liikmesriigid/sotsiaalpartnerid 2004 / 2005 Valdkondlik sotsiaaldialoog

5. Ümberkorraldusüksuste rakendamine

Arvestades muudatuste tempo kiirenemist tuleks vajadusel ümberkorraldusüksusi raken-dada; üksuse eesmärgiks oleks toetada neid, kes oma töö kaotavad, julgustada ümberklassifitseerumist, ära kasutada võimalusi, mida pakuvad uued loodavad töökohad jms. Need ühisjuhitavad üksused tooksid kokku kõik osalised, sealhulgas ettevõtted, ameti-ühingud, ametivõimud jne ja töötaksid asjakohase liikmesriigi tööhõiveameti järelevalve all.

Aeg: alates sügisest 2004 – Tööhõive peadirektoraat + Regionaalpoliitika peadirekto-raat + liikmesriigid +sotsiaalpartnerid + huvigrupid; struktuurifondid

6. Euroopa struktuurifondid / regionaalpoliitika On teada, et kaks kolmandikku aladest, kus tekstiili- ja rõivavaldkonnas võivad tekkida sot-

siaalsed probleemid, jäävad väljapoole Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERDF) hõlmatud alasid. Seetõttu nõuab töörühm tungivalt Euroopa Liidu struktuurifondide mobiliseerimist ning paindlikemate ja lihtsamate menetluste sätestamist väike- ja kesksuurusega ettevõtetele, kellel on raske mitmesugustele fondidele ligi pääseda. Valdkonnas ja teistes tööstusharudes toimuvate muutuste toetamiseks tuleks fonde ka võimalikul määral ümber paigutada.

2 28 February 2002.

17

Multisektoriaalsete ja piirkondlike koolitusfondide rakendamine võiks märkimisväärselt kaa-sa aidata haridus- ja koolitusstruktuure ajakohastada (Euroopa sotsiaalfondid).

Pealegi nõustub töörühm sellega, et muutused (nagu ka uued tootmisprotsessid) uusi töökoh-

ti juurde ei loo; samas peaksid sellised muutused ja protsessid aga kaasa tooma paremat koo-litust nõudvaid kõrgema kvalifikatsiooniga töökohti. Seetõttu kavandavad huvigrupid arutelu jätkamist korralduste osas, mis on vajalikud teha nende ettevõtete suhtes, kes soovivad riik-likest vahenditest abiraha saada.

Aeg: koheselt – komisjon ja liikmesriigid

18

III. INTELLEKTUAALOMANDI KAITSE

Intellektuaalomandi õigus on Euroopa eriline probleem. Paljudes Euroopa peamistes tööstusharudes jäljendatakse ja võltsitakse kaubamärke ja patente ulatuslikult. Tekstiili- ja rõivaste disaini ja mude-leid jäljendatakse samuti massiliselt, kuid lisaks sellele toimub jäljendamine nii Euroopa Liidu piiri-des kui ka väljapool. Maksustamise ja tolli peadirektoraadi (DG Taxud) andmed võltsitud kaupade erikonfiskeerimise kohta 2002. aastal illustreerivad olukorda selgelt. Kuigi tollikonfiskeerimised 2002. aastal võrreldes 2001. aastaga üldiselt vähenesid 10%, suurenes tolli poolt konfiskeeritud teks-tiiltoodete arv 93% ning see moodustab praegu üle 10% erikonfiskeeritud kaubast. Samal ajal suu-renes kohtumenetluste arv tekstiili ja rõivaste osas 67% (2002/2001) ning need moodustavad 58% kõigist kohtumenetlustest.

2002. aastal erikonfiskeeritud võltsitud tekstiiltooted ja rõivad allikas: DG Taxud

Tekstiili- ja rõivatööstuse väljakutsetega toime tulemiseks on vaja arvesse võtta võltsingute ja pi-raatluse probleemi kolm olulist aspekti. Esiteks, selle ilminguga tuleb võidelda laienenud Euroopa Liidu piires. Teiseks, on vaja astuda asjakohaseid samme, et tagada imporditud võltskaupade taba-mine ja toimepanijate kohtu alla andmine. Kolmandaks, Euroopa kaupade kolmandatesse riikidesse eksportijad vajavad kindlust, et nende disain ja mudelid on kõnealuste riikide turgudel vajalikul määral kaitstud, vastavalt WTO TRIP-lepingu artiklile 25.2, milles spetsiaalselt viidatakse tekstiili-disaini ja mudelite kaitsele: “Iga liikmesriik tagab, et tekstiilidisaini kaitse kindlustamise nõuded, eriti mis tahes kulude, kontrollimise ja avaldamise osas ei raskenda ülemääraselt võimalust sellist kaitset saada. Liikmed täidavad neid kohustusi kas tööstusdisaini seaduse või autoriõiguse seaduse alusel”.

++ 6677%% 44..338800 22..662288 KKoohhttuummeenneettlluussttee aarrvv tteekkssttiiiillii jjaa rrõõiivvaassttee

++ 4499%% 77..555533 55..005566 KKoohhttuummeenneettlluussttee aarrvv

++ 111199%%

55..779977..223388

22..664422..440066

jjaa:: rrõõiivvaalliissaannddiidd ((kkoottiidd,, kkiinn--

ddaadd,, rriihhmmaadd ……))

++ 7711%% 33..006677..558833 11..779955..883344 jjaa:: mmuuuudd rrõõiivvaadd

++ 1111 %% 337788..225522 334400..443322 NNeeiisstt:: ssppoorrddiirrõõiivvaassttee kkoogguuss

++ 9933 %% 99..224433..007744 44..778822..667722 LLeeiittuudd tteekkssttiiiillttooooddeettee kkoogguuss

-- 1100 %% 8844..995511..003399 9944..442211..449977 LLeeiittuudd vvõõllttsskkaauuppaaddee üülldd--kkoogguuss

%% 22000022 22000011

19

Neid probleeme arvesse võttes möönab kõrgetasemeline töörühm, et pärast direktiivi kinnitamist intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta laienenud Euroopa Liidus (direktiiv 2004/48/EÜ) 29. aprillil 2004, oli vaja täiendavat seadusandlust Euroopa tasandil. Tekstiili- ja rõivatööstusel on jõus-tamise suhtes eripobleemid: brändidele ja kaubamärkidele lisaks jäljendatakse ka disaini ja mude-leid; väliskonkurentsi suurus; toodete rohkus ja nende kiire vahetumine hooajaliselt (või hooajasise-selt). Need elemendid, mida piiravad veel väike- ja keskruurusega ettevõtete ülekaal valdkonnas, õigustavad täielikult kampaaniaid teadlikustamise edendamiseks, ettevõtte asjaomaste töötajate, tar-bijate ja kohtunike harimiseks võltsingute ja piiratluse majanduslikest ja seotud riskidest, aga samuti uutest kasutusel olevatest vahenditest sellega võitlemiseks. Neist elementidest on mõned määratluse järgi multisektoraalset laadi, nagu on seda ka seotud õigusaktid; teised elemendid on pigem piloot-projektide laadi, mida on vajadusel võimalik võimalik laiendada ka teistele tööstusharudele. Mõned vastavad tekstiili- ja rõivatööstuse erivajadustele. Kõikide nende eesmärgiks on valdkonna konku-rentsivõime suurendamine selle abil, et võimaldatakse rohkem kasu saada valdkonnale omastest eelistest, mis tulenevad innovatsioonist ja loovusest.

Soovitused, nende tähtaeg ja rakendamine:

1. Intellektuaalomandi kaitse multisektoraalse üksuse loomine. Kõrgetasemeline töörühm ar-vab, et on oluline selline üksus luua komisjoni sees ja multisektoraalsel alusel, üksuse missioo-niks oleks intellektuaalomandi kaitse kohta kehtivate määruste korrektse kohaldamise tagamine kogu laienenud Euroopa Liidus, võltsinguvastase kaitse tugevdamine ja lõpuks, korrapäraste aruannete esitamine seadusandluse olukorra kohta riikide kaupa, sealhulgas WTO liikmesriikide vastavuse osas TRIP-lepingu artiklile 25.2. Viimases mõtteseoses on oluline läbi viia asjakohane uuring WTO liikmete hulgas.

Aeg: alates juulist 2004 - Maksustamise ja tolli peadirektoraat koos tööstuse huvi-gruppidega

2. Kasutajasõbralik Euroopa veebileht. Tekstiili- ja rõivaettevõtted vajavad mugavat juurdepää-su ajakohastatud informatsioonile intellektuaalomandi kaitse laiaulatuslikes küsimustes (Kuidas ma kaitsen oma õigusi? Mida ma peaksin tegema, kui minu tooteid on jäljendatud? Mis on re-gistreerimata disain?). Selle eesmärgi saavutamiseks kavandab kõrgetasemeline töörühm kasutajasõbraliku ja mitmekeelse Euroopa veebilehe loomist spetsiaalselt tekstiili- ja rõivaette-võtete tarbeks (pilootprojekt). See veebileht ühendatakse intellektuaalomandi kasutajatoe veebilehega, et anda järgmist vajalikku informatsiooni: � Intelektuaalomandi kaitsevahendid ja nende jõustamine riigi, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil. � Olemasolevad tollialased õigusaktid riigi ja Euroopa Liidu tasandil ühendatuna asjakohase praktilise informatsiooniga. � Intellektuaalomandi kaitse küsimustes kompetentsed organid ja ametiasutused eespool nimeta-tud tasanditel. � Õiguslike otsuste andmebaas. � Korduvad küsimused.

20

See ettepanek tuleks siduda tekstiili- ja rõivatõõstuse intellektuaalomandi kaitse kohta koostatud rahvusvahelise praktilise käsiraamatu ajakohastatud versiooni elektrooniliselt kättesaadavaks tege-misega (esialgselt koostatud 1998. aastal).

3. Lisainformatsioon ja teadlikustamine. Eelmise soovitusega püütakse harida ja nõustada intel-lektuaalomandi valdajat, eelkõige väike- ja kesksuurusega ettevõtteid. See peaks toimuma koos kampaaniaga, millega suurendatakse teadlikkust võltsingutest ja piraatlusest tekkivatest prob-leemidest ning sellest, et praktilised lahendused nendele probleemidele on tegelikult olemas. Kõrgetasemelise töörühm ettepanekud selles osas on:

� Koostada lühike intellektuaalomandi kaitse ABC (eeskuju masinatööstusest). � Ergutada eriüksuseid või teisi riiklikke organeid tegema laienenud Euroopa Liidu üleselt koos-tööd ettevõtete nõustamises intellektuaalomandi probleemide suhtes ning asutada need riikides, kus neid veel ei eksisteeri (ühendatult 1. soovitusega eespool). � Ettevõtetele suunatud teadlikustamiskampaaniad reklaamlehtede, sloganil põhineva informat-siooni ja veebisõnumite levitamise abil. � Tööstuse huvigrupid uurivad samuti, kuidas tõsta kohtunikkonna, tarbijate ja jaemüüjate tead-likkust, kuigi kahel viimasel juhul on see vastavalt määratlusele operatsioon, mis saab töhusalt toimuda üksnes riigi ja regionaalsel tasandil.

4. Seminarid ja võrgustatud koostöö. Kogemused tõendavad, et õigusomanike, väike- ja kesk-suurusega ettevõtete, politsei ja tolliametnike korrapärased kokkusaamised on hindamatuks abiks kõikidele osapooltele ja hõlbustavad vastastikust mõistmist. Kõrgetasemeline töörühm soovitab korraldada selliseid seminare EL tööstuse ja komisjoni ekspertide osavõtul üle kogu laienenud Euroopa Liidu.

Aeg: teksti ettevalmistamine septembrist 2004, lõpuleviimine jaanuaris 2005. Komisjon, IPR käsiraamat, Kaubanduse peadirektoraat + Euratex

Aeg: sügisest 2004 – riigi ametiasutused, Maksustamise ja tolli peadirektoraat, Ettevõtluse peadirektoraat, Euratex jm

Aeg: sügisest 2004 – riigi ametiasutused, Maksustamise ja tolli peadirektoraat, Ettevõtluse peadirektoraat, Euratex jm

21

IV. PIIRKONDLIKUD ASPEKTID

Komisjoni 2003. aasta 29. oktoobri teatis nõukogule, parlamendile ja regionaalkomiteele, millele on käesolevas aruandes mitmel korral juba viidatud, tõendab tekstiili- ja rõivatööstuse suurt kontsent-ratsiooni paljudes piirkondades või rajoonides ning klastrites töötamist üle kogu EL-15 ning 25 liikmeni laienenud Euroopa Liidus. Selles teatises (p 3.3.11) märgib komisjon: “Euroopa tekstiili- ja rõivatööstusele on omane väike- ja kesksuurusega ettevõtete kontsentreerumine paljudesse piirkon-dadesse, millised on suurel määral sõltuvad valdkonna poolt pakutavast tööhõivest ja sotsiaalma-janduslikust ühtekuuluvusest. Neis piirkondades on muud tööhõivevõimalused sageli piiratud ning naiste osatähtsus tööhõives on suur, eriti rõivatööstuses. Sel põhjusel võib valdkonna majandusolu-korra väiksemgi halvenemine ja sellest põhjustatud töökohtade kadumine avaldada ebaproportsio-naalselt suurt mõju teatavatele piirkondadelei nii praegustes kui ka tulevastes liikmesriikides.”

Tööstuse suurus enamikes neis piirkondades tähendab juba iseenesest piirkondade suurt sõltuvust tööstuse tööhõivest. Kuna tööstuse makromajanduslikku arengut kujundavad otsused on enamasti horisontaalset laadi (nt keskkonnaalane seadusandlus) või tekstiili- ja rõivatööstuse ülesed (nt kvoo-tide järkjärguline kaotamine WTO piirides), siis tuleb määratleda ka nende otsuste piirkondlik tä-hendus. Käesoleva aruande eelmistes osades esitatud paljudele soovitustele ja järeldustele tuleb lä-heneda ka regionaalsest aspektist. Sel juhul saab selgeks, et tuleb vältida võimalikke konkurentsi moonutamisi ning eelkõige arvestada tööstustöötajate vajadustega.

Allpool esitatud soovitused ei väljenda Euroopa Komisjoni ega teatavate liikmesriikide arvamust. Vajadusel tulevad huvigrupid uuesti kokku, et esitada üksikasjalikumad selgitused ja õigustused iga peatükis esitatud soovituse kohta.

Territoriaalne mõõde

Strateegiline planeerimine

1. Töörühm soovitab, et piirkondlikud ametivõimud tihedas koostöös kohalike huvigruppidega koostaksid kohalikud strateegiaplaanid riigi ressursside paremaks jaotamiseks. Eeskujuks võiks võtta mõnede piirkondade edukat kogemust (nt Portugali Toscana piirkonna “Dinamo”-projekt).

Kõik tegevused nende plaanide eesmärkide täitmiseks peaksid olema nähtavad ning nende mõju juurdepääsule Euroopa fondidele selgelt esitatud, konkreetsemalt väike- ja kesksuuru-sega ettevõtetele.

Kõikidel kohalikel ja piirkondlikel huvigruppidel tuleb meetmeid võtta varasema praktilise ajaraami piirides

2. Sellistel asjaoludel võivad kõikidele piirkondade rahastamistaotlustele eelneda huvigruppi-devahelised lepingud kohaliku strateegiaplaani kujul.

Aeg: sügisest 2004 – Riigi ametivõimud ja vajadusel tuleks Euroopa Komisjonil ette näha võimalus esitatada erikaalutlused projektitaotluste suhtes, mis on esitatud koor-dineeritud strateegiaplaanide raames

22

Euroopa fondid

A) Toetus käeoleva perioodi (2000-2006) reprogrammeerimiseks

Kõik piirkondlikud meetmed peaksid olema ühitatavad kõrgetasemelise töörühma aruande teiste peatükkide eesmärkide ja soovituste üldeesmärkidega.

3. Liikmesriikidel tuleks seetõttu ette näha 2000-2006 aasta struktuurifondide kahe viimase aasta reprogrammeerimist, et paremini rahuldada tekstiili- ja rõivasektori vajadusi seoses kvootide tühistamise tagajärgedega. Euroopa Komisjonil tuleks mis tahes sellise ettepaneku suhtes vastuvõtlik olla.

Aeg: 2004-2005-2006, alustada juulis 2004. Piirkondade/riikide poolt võetavad meetmed

4. Struktuurifondide programmide koostamisel (või reprogrammeerimisel) tuleks otsustus-protsessis konsulteerida tekstiili- ja rõivasektori huvigruppidega ning arvestada nende ar-vamusega riigi/piirkondlikul tasandil.

Meetmeid tuleb võtta riigi ja piirkondlikel ametivõimudel

5. Struktuurifondide projektitaotluste hindamisel soovitab töörühm liikmesriikidel suhtuda tekstiili- ja rõivasektori ettepanekutesse positiivselt.

Euroopa Komisjon (Regionaalpoliitika peadirektoraat)

B) Tööstusliku ümberkorraldamise prioriteedid uues struktuurifondide programmis 2007-2013

6. Töörühm arvab, et tuleks esineda piirkondlike algatustega 2005. aasta vastukajadest tule-nevate raskustega paremaks toimetulekuks ning vajadusel hõlbustada töötajate ümberpaigu-tamist tööturu teistele aladele.

Lisaks aruande teistes peatükkides (uurimis- ja innovatsioonitegevus ning haridus ja tööhõi-ve) esitatud algatustele võiksid soovituslikud tegevusalad hõlmata:

i. “Business Process Re-engineering” tegevuskavade toetamist (nt väiksemahulised eriinvesteeringud süsteemide ja protsesside integreerimiseks, viimistlemiseks disai-niks, logistikaks, aga samuti kaudne abi tööstusele uueks juhtimiskorralduseks, mis on kohandatud iga piirkonna omadustele).

ii. Toetuskava väike- ja kesksuurusega ettevõtetele nende kohaloleku suurendamiseks Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel uute toodete ja olemasolevate toodete raken-damise ajakohastamise abil (nt tehniline abi ja rahastamine brändinimede loomiseks ja arendamiseks, tegevused uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks jms).

iii. “Utilisation of Financial Engineering Techniques” toetustegevusi ettevõtete finants-struktuuride tugevdamiseks.

iv. Energiasäästlikkuse, keskkonnakaitse ja ohutuse toetamist.

Euroopa Komisjon (Regionaalpoliitika peadirektoraat) ja liikmesriigid

23

7. Töörühm tervitab ideed, et kõikidel liikmesriikidel võib olla 1% suurune reserv (kasutusel olevate struktuurifondide kogusummast), mida võiks kasutada hädaolukorras (nt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuv ettevõtete sulgemine või struktuurimuutused piirkondades).

Euroopa Komisjon (Regionaalpoliitika peadirektoraat) ja liikmesriigid

C) Ühenduse eriprogramm

8. Ühenduse valdkondlik programm tekstiili- ja rõivasektori jaoks. Kõrgetasemeline töörühm soovitab sellise programmi lülitamist asjakohaste toetusvahendite hulka, eriti vähimarenenud piirkondade jaoks, kes oluliselt sõltuvad valdkonnast, toetamaks teadustegevust, innovat-siooni, koolitust, väike- ja kesksuurusega ettevõtteid, aga samuti brändiloomist ja ekspordi edendamist, eelkõige rahvusvahelistel messidel. Sellisest programmist võiks saada ideaalne vahend paljude kõrgetasemelise töörühma poolt algatatud soovituste realiseerimiseks.

Aeg: enne 2004. aasta lõppu – Euroopa Komisjon (Ettevõtluse peadirektoraadi juhti-misel), selliste programmide sisu määratletakse liikmesriikide, piirkondade ja era-õiguslike huvigruppide abiga

D) ESFi ja ERDFi innovatiivsed meetmed

9. Töörühm taotleb Euroopa Komisjonilt eraõiguslike ja riiklike huvigruppide vahelisel kokku-leppel põhinevate innovatsioonimeetmete ettevalmistamist Euroopa Sotsiaalfondist (art 6) ning võimalikult ka Euroopa Regionaalarengu Fondist (art 4). Tekstiili- ja rõivavaldkonnale tähtsad projektikonkursid võiksid olla suunatud eriküsimustele nagu:

1. Uus teenuste osutamisele suunatud ärimudel tekstiili- ja rõivaettevõte-tele

2. Olemasoleva töötajaskonna ümberkoolitamine 3. Noorte talentide tööle võtmise toetamine 4. Valdkonnas töötavate naiste toetamine

E) Teadlikustamise kampaaniad piirkondlikul tasandil

10. Töörühm arvab, et teadlikustamise kampaaniad peamistes piirkondades juhiksid väiksemate ettevõtete juhtide tähelepanu võimalustele, mida Euroopa Liidus pakutakse uurimise, aren-duse ja innovatsiooni edendamiseks ja muudel aladel.

Aeg: alates sügisest 2004 – riigi, piirkonna ja kohalikud ametivõimud, koos tööstuse esaindajatega

Euroopa Regionaalarengu Fond (art 4) Euroopa Komisjon, Regionaalpoliitika pedirektoraat

Aeg: järgmise taotlusvooru tähtaeg 26.01.2005, 3. tähtaeg: 25.01.2006 – Euroopa Struk-tuurifondid (art 6) Euroopa Komisjon, Tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat

24

11. Eraõiguslike huvigruppide töö ekspordi edendamisalgatuse teostatavuse uurimiseks jätkub samuti; see on algatatud piirkondlikul tasemel väiksemate tööstusettevõtete vajadusi silmas pidades. Seda tööd juhivad ACTE ja Kreeka Rõivatööstuse Liit.

25

V. UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUS, INNOVATSIOON

Erinevalt teatavatest Euroopa tööstusharudest, on tekstiili- ja rõivatööstus maailmas juhtival kohal tehnoloogia kasutamise, toodete ja protsesside innovatsiooni, sealhulgas moeloomise ja muude “mit-tetehnoloogiliste” innovatsioonitegevuste poolest. Samuti on Euroopa tekstiiliseadmete tootjad juh-tival kohal maailmas, Euroopa moetööstus on maailmas valitseval kohal ning tehnilise tekstiili toot-mist tunnustatakse selle teedrajava rolli poolest. Tekstiilivaldkonnas (kaubavahetuse ülejääk) on tööviljakuse kiire kasv säilitanud konkurentsivõime taseme, seda on parandanud innovatiivsed too-ted ja protsessid, eelkõige tehnilise tekstiili kasvavas valdkonnas, mis hõlmab transpordis, teedeehi-tuses, elamuehituses, melioratsioonitöödel, spordivarustuses, kaitserõivastes ning kirurgia- ja medit-siiniseadmetes kasutatavaid too-teid. Tekstiili peamine kasutusotstarve on ikkagi rõivad. Euroopa rõiva-tootjad on juhtival kohal maailmas moe ja loovuse alal, seda kõikide rõivaliikide osas. Sellest hoolimata on rõivatootmine tekstiiliketruse ja -kudumisega võrreldes väga töö-jõumahukas ning vajatakse kiiret tegutsemist, et jagu saada ebasoodsast olukorrast madalamapalga-liste riikidega võrreldes. Nii tekstiili- kui ka rõivavaldkonnas tuleb olemasolevate ekspertiiside roh-kust rakendada positiivsete elementide tugevdamiseks ning puudustest jagu saamiseks. Neid posi-tiivseid elemente tuleks tõhusalt rakendada üle kogu laienenud Euroopa Liidu, võimaldamaks uurimis- ja arendustegevuse programmide olemasolevaid ja tulevasi ressursse kontsentreerida enim kasulikele aladele, inspireerituna piirkondlike, riiklike ja Euroopa programmide parimatest praktika-test. Kõrgetasemeline töörühm esitab järgmised soovitused:

1. Läbimurre rõivatootmise tehnoloogias

Rõivatootmises on viimasel ajal toimunud vaid piiratud tootetäienduslikke muutuseid ning õmblus-masin on jäänud peamiseks vahendiks, mille abil riidedetailid valmistooteks ühendatakse. Selle ope-ratsiooni suure tööjõumahukuse ning väikeste investeeringuvajaduste tõttu on enamik Euroopa Liidu rõivatootjaid (ja nende tarnijaid ketrus ja kudumistööstusest) tunduvalt halvemas konkurentsiposit-sioonis kolmandate riikidega võrreldes. Selle halvemuse ületamiseks soovitab kõrgetasemeline töö-rühm alustada tööd läbimurde saavutamiseks rõivatootmise tehnoloogias.

Edu korral aitab selline läbimurre mitte ainult Euroopa tootjaid, vaid pakub stabiilsemaid ja kõrge-ma kvalifitsiooniga töövõimalusi, mis täielikult vastab Lissaboni ja Barcelona eesmärkidele, aga samuti Euroopa rõivaste kvaliteedi paranemist.

Aeg: juuni keskpaik 2004

2. Moelooming ja uued tarbijad või tööstuslikud teenused

Kõrgetasemeline töörühm usub, et on oluline kiiresti levitada kogu laienenud Euroopa Liidus ole-masolevaid kontseptsioone ja tehnoloogiaid mõõdurõivaste masstootmise, virtuaalse disaini, turus-tusahelate koostöö ja ühistöise tootearenduse kohta.

Sisustus- ja kodutekstiil

Rõivad

23.5%

33% 43.5%

Allikas: Euratex on CIRFS data, 2001

Tööstuslik ja tehniline tekstiil

26

Läbiproovitud tehnoloogiate massiline siirdamine pakub lõpptarbijale tema mõõtmete järgi ning so-bivas stiilis, materjalist ja värvusega valmistatud toodet lühikese valmistusajaga. Tööstustarbija saab tema kõikidele nõuetele vastava tekstiiltoote kätte lühima ajaga. Selline teenus parandab Euroopa tootjate konkurentsivõimet, kuna neil avaneb võimalus individuaalseid nõudmisi rahuldada täppisajastatud tarneteenusena. Lõpptoode valmistatakse Euroopa-Vahemeremaade piirkonnas ja põhiliselt Euroopas valmistatud riidekangastest (lõngast).

Kõrgetasemeline töörühm seetõttu soovitab:

� 6. raamprogrammi IST programm: eritegevuste sissetoomine disaini, mõõdurõivaste masstootmise ning innovatiivse tarbijateenuse ja tööstusliku tekstiiltoote klienditeenuse virtualiseerimiseks, turustusahela juhtimiseks ja e-lahenduste rakendusuuringuteks ja tehnoloogilis-teks uuendusteks IST 2005. aasta tööprogrammi.

IST (FP6) 2005. aasta tööprogramm

3. Tehniline tekstiil innovatiivseteks rakendusteks

Tavatekstiilist erineva kasutusotstarbega kiudude ja tehnilise tekstiili tootmise osas on Euroopa juh-tival kohal maailmas. Prognoositakse selle kõrge potentsiaaliga valdkonna jätkuvat kasvu, mistõttu töörühm peab otstarbekaks valdkonnale eraldiste tegemist 6. raamprogrammi 3. temaatilisest vald-konnast, sarnaselt keemia- ja ehitusvaldkonnale.

Kõrgetasemeline töörühm seetõttu soovitab:

� 6. raamprogrammi NMP programm: eritegevuste sissetoomine multifunktsionaalse-te kiudude, tekstiilipõhiste toodete ning sidusprotsesside rakendusuuringuteks NMP 2005. aasta töö-programmi.

Eritegevused multifunktsionaalsete kiudude ja tekstiili osas – 6. raamprogrammi NMP 2005. aasta tööprogramm

4. Mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamine

Mittetehnoloogiline innovatsioon nagu ka tehnoloogiline innovatsioon peab olema täpselt määratle-tud, seejärel tuleb seda soodustada ja toetada. Paljudes uuringutes tööstuse kohta on ilmnenud, et tööstus kulutab kuni 15% oma aastakäibest mittetehnoloogilisele innovatsioonile, mis on sageli seo-tud suure riskiga. Ajal, mil loovust ja innovatsioonivõimet tunnustavad sarnaselt nii tööstus kui ka ametiasutused, tundub ebaloogilisena, et ettevõtete selliseid investeeringuid käsitletakse teistsugu-selt kui analoogilisi investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse. Eriti väike- ja kesksuurusega et-tevõtete jõupingutusi selles valdkonnas tuleks stimuleerida mitmesuguste toetusmeetmete abil, seal-hulgas rahalised stiimulid või riigilaen ja tagatismehhanismid. Kõrgetasemeline töörühm arvab, et komisjon peaks oma abiraamistiku uuesti läbi vaatama, et liikmesriikidel oleks võimalik neid toe-tusmeetmeid rakendada.

Aeg: september 2004 – komisjon vaatab läbi mittetehnoloogilise innovatsiooni riigiabi eeskir-jad

27

5. Tööstuse osavõtu ning väike- ja kesksuurusega ettevõtete juurdepääsu hõlbustamine uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammidele

Väike- ja kesksuurusega ettevõtete ülekaalu tõttu tööstuses otsustasid kõrgetasemelise töörühma esindajad läbi viia kaks “parima praktika” uuringut:

(i) teha kindlaks enim vajalikud toetusvahendid, vajaduse nende järele ja toetuse jagunemise uurimis- ja arendustegevuse ning mittetehnoloogilise innovatsiooni vahel;

(ii) teha kindlaks peamised prioriteedid ja konkreetsed meetmed prioriteetsete alade probleemide lahendamiseks.

Lisaks eespool esitatud neljas soovituses sisalduvate uuringute tulemustele, soovitab kõrgetasemeli-ne töörühm:

� 6. raamprogramm: rangemate nõuete sissetoomine väike- ja kesksuurusega ettevõtete kaasamiseks horisontaalsetesse uurimisprojektidesse, et suurendada eraldisi eelarvest STREP, CA ja SSA rahastamisvahendite jaoks ning tehnoloogiasiirdeks (FP6: 2005-2006).

� 7. raamprogramm: läbipaistvate majandusparameetrite kasutamine suurendamaks programmi mõju tööstuse konkurentsivõime parandamisele laienenud Euroopa Liidus, rakendusuuringute vajaduse paremale kajastamisele sellistes rahastamisvahendites na-gu STREP ja IP-SME ning väike- ja kesksuurusega ettevõtete uurimisprojektide CRAFT ja Collective Research rahastamise olulisele suurendamisele.

� Üldiselt: rahastamisele juurdepääsu mõjutavate üldtingimuste parendamine, sealhulgas projektitaotlusest kuni projekti alguseni kuluva aja järsku vähendamist ning paremat maksmise süsteemi kindlustavad üldtingimused.

6. Uurimistegevuse killustumise tõkestamine ning tööstuse pikaajaliste visioonide ja innovatsioonistruktuuride väljaarendamine

7. raamprogrammi käivitamisel on oluline hoiduda tööstuse ja huvigruppide jõupingutuste kil-lustumisest ning luua pikaajalised visioonid ja tehnoloogia „teekaardid“. Tööstus koos komisjo-ni, uurimisorganisatsioonide ja sidusvaldkondadega (seadmed, logistika, transport) alustab dis-kussiooni tekstiili ja rõivaste tehnoloogiaplatvormi moodustamiseks Euroopas.

Aeg: alates juulist 2004 – Euratex koostöös Euroopa tekstiiliuurijate ühenduse, teiste hu-vigruppide ja Teadusuuringute peadirektoraadiga

Lisaks EL tasandil võetavatele meetmetele koostatakse ülevaade riigi ja piirkondlikul tasemel kasutusel olevatest tootmise uurimiprogrammidest, et välja selgitada ja levitada parimat prakti-kat.

Aeg: alates septembrist 2004 – riigi erialaliidud koostööd riiklike rahastamisprogrammi-dega Euratexi ja komisjoni toetusel

28

VI. KAUBANDUSPOLIITIKA

Tekstiili- ja rõivaste impordikvootide kõrvaldamine 31. detsembrist 2004 ühendatuna läbirääkimis-tega tariifide ja tariifiväliste tõkete üle (Doha Development Agenda), teeb väliskaubanduse temaati-ka senisest olulisemaks nii Euroopa kui ka muu maailma tekstiili- ja rõivatööstustele. Hiina liitumi-ne WTO-ga ja sellele järgnenud tekstiili ja rõivaste liberaliseeritud kategooriate kiire ekspordikasv on enim murettekitav.

Kõrgetasemeline töörühm keskendus seetõttu peamiselt: turulepääsule nii tariifsete kui ka mitteta-riifsete tõkete osas; EL kaitsemehhanismile ebaausa kaubanduspraktika vastu võitlemiseks, sealhul-gas eelkõige Hiinaga seotud küsimused, Euroopa-Vahemeremaade piirkonna loomisele; üldisele soodustuste süsteemile (GSP) ja päritolureeglitele; jätkusuutlikule arengule, mis on otseselt ühenda-tud EL arengupoliitikaga ning murega paljude vähimarenenud riikide üle, kes suurel määral sõltuvad tekstiili- ja rõivaekspordist.

Kõrgetasemeline töörühm teadvustab, et väliskaubandust mõjutavad otsused (need ei muuda Euroo-pa konkurentsivõimet) määravad, kas Euroopa tööstus saab õige hinnaga õige toote olemasolu korral konkureerida võrdsetel alustel oma väliskonkurentidega nii Euroopa kui ka välisturgudel.

EL tootjate pobleeme tekstiili ja rõivaste eksportimisel illustreerib järgmine tabel WTO piirtariifide kohta. See tasakaalustamatus suureneb veelgi terve rea mittetariifsete tõkete olemasolu tõttu (serti-fitseerimine, lisamaksud, tolliväärtuse määramine jms).

Keskmised tollimaksud tekstiilile ja rõivastele Kõrgetasemelise töörühma soovitused (neist mõned sõltuvad mitmepoolsetest kalenderplaanidest) on järgmised:

������������� �� ���������� ��������������������������������� �

�

��

��

��

��

�

!�

"�

#�

$�

%&'

�(

()&

�

*+,

*&,

-�.

/&0

'&-

*+0

'+10

)&2.

&()

�+&1

�34

5.&

&.3

/�6

1,7�

1,71&

29

1. Turulepääs – hädavajalik ekspordi kasvuks

Kõrgetasemeline töörühm toetab komisjoni 2003. aasta oktoobrikuu teatise II lisa alajaos 4.1.1.1 kavandatud lähenemist turulepääsule.

Samuti taotleb töörühm meetmete võtmist kolmel rindel järgmiselt:

a) mitmepoolsed läbirääkimised – kindlaksmääratud meetmed tekstiili- ja rõivavaldkonna turule-pääsu tingimuste üldiseks ühtlustamiseks ja mõlemapoolsuse saavutamiseks (Doha Development Agenda) ning mittetariifsete tõkete kõrvaldamiseks. (Mõned osalejad juhtisid tähelepanu vajadu-sele arvestada Doha deklaratsiooni §16 esitatud kõikide elementidega).

b) käimasolevatel kahepoolsetel läbirääkimistel, s.o Mercosur and Gulf Cooperation Council jms

tuleks Euroopa Liidul jätkata oma positsiooni otsimaks mõlemapoolsust tariifide demonopoliseerimisel ja liberaliseerimisel. Töörühm meenutas Brasiilia kohustust mõlema ees-märgi suhtes Mercosuri läbirääkimistel augustis 2002. Töörühm toetab samuti, et sellistes kahe-poolsetes lepingutes sisalduks punkt lepinguprivileegide laienemise kohta Türgile või samalaad-setest läbirääkimistest kõnealuste Euroopa Liidu patrtnerite ja Türgi vahel.

c) Euroopa-Vahemere piirkonnas tuleks teha jõupingutusi kiirendamaks Euroopa Liidu Vaheme-remaade partnerite tariifide kaotamist.

Aeg: 2004.aasta lõpp - Kaubanduse peadirektoraat

Kõrgetasemeline töörühm nõuab turulepääsu tegevusplaani väljatöötamist, et eelkõige (kuid mitte ainult) võtta käsile mittetariifsete tõkete probleem, milles tuleks komisjoni poolt äsjaalga-tatud turulepääsu uuringu põhjal identifitseerida prioriteetsed tõkked ja eesmärgid ning välja pakkuda vahendid nende käsitlemiseks. Nimetatud prioriteetsete riikide hulgas on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Hiina, Venemaa, India ja Egiptus ning EL partnerid Vahemeremaadest. Sellise tegevuskava võiks välja töötada ja selle rakendamise üle järelevalvet teostada rakkerühm, milles oleksid komisjoni asjakohaste teenistuste (sealhulgas TBRi eest vastutavate) ja teiste hu-vigruppide esindajad. Komisjonil tuleks rakendada vajalikke ressursse tolliväliste tõkete takistamiseks ning astuda vii-vitamatult kõik vajalikud sammud, et kompenseerida kolmandate riikide poolt rahvusvaheliste lepingute rikkumised.

Aeg: september 2004 – rakkerühma moodustamine

Hiina – olulised meetmed

2. Hiinast pärit impordi kasv Euroopas ATC 3. etapil ja väljavaated aastal 2005

� Kõrgetasemeline töörühm teeb komisjonile ettepaneku jätkata dialoogi Hiinaga tekstiili- ja rõivakaubanduse üle, et uurida mida võiks ette võtta vältimaks 2005. aastal erakordsete ekspordivoogude kordumist tunduvalt madalamate hindadega ATC lepingu 3. etapil aastatel 2002-2003. Selline dialoog peaks muude teemade hulgas sisaldama jätkusuutliku arengu aspekte ja eelkõige tööstandarditega arves-tamist. Dialoog koosneks kahest koostisosast: valitsustevahelisest ja ettevõtjate-vahelisest dialoogist, sellest viimasel on mõlema poole ametivõimude toetus.

30

� Kõrgetasemeline töörühm arvab, et kaitsemeetmete võimalik kasutamine peaks jääma survevahendiks, et dialoogiga konkreetseid tulemusi saavutada. Kaitse-meetmeid tuleks kasutada viimase abinõuna ja /või juhul, kui see on seaduslikult õigustatud.

� Töörühm rõhutab impordihindade ja -koguste tõhusa ja õigeaegse seire vajadust (vt punkti a) allpool). Töörühm kiidab heaks uuringu algatamise komisjoni poolt, et välja selgitada need tingimused, mis võimaldasid Hiinal ATC lepingu 3. etapil saavutada erakorralise tulemuslikkuse.

� Veel soovitab töörühm, et komisjon avaldab menetluskorra või suunised selle kohta, mil viisil ta kavatseb käsitleda taotlusi tekstiilispetsiifiliste kaitse-meetmete rakendamiseks, mis sisalduvad protokollis Hiina liitumise kohta WTOga, selleks et parandada kõikide huvigruppide läbipaistvust, prognoosita-vust, õiguskindlust ja informatsiooni, eelkõige faasis, mis eelneb otsusele uurin-gute alustamiseks või konsultatsioonide taotlemiseks Hiinaga. Selline menetlus-kord või suunised võiksid näiteks sätestada kaitsemeetmete taotluse esitamise võimalused huvipooltele, tähtajad kaebuse esitajale vastamiseks ning tähtajad ot-suse vastuvõtmiseks uuringute alustamiseks või konsultatsioonide taotlemiseks. See menetluskord (suunised) võiks kehtestada, et taotluste suhtes vastuvõetud ot-sus peaks olema motiveeritud ja kaebuse esitajale teatatud. Veel võiks menetlus-kord hõlmata näitajaid, mille suhtes vajatakse informatsiooni kaebuste kohta ot-suse vastuvõtmiseks. Töörühm soovitab ka järgmistest elementidest koosneva seiresüsteemi sisse-seadmist:

a) Mehhanism andmete süstemaatiliseks ja kiireks kogumiseks koguste ja kesk-mise ühikuhinna kohta, et üksikasjaliselt järelevalvata peamiste tootekategoo-riate importi Hiinast.

See informatsioon võiks vastavalt vajadusele olla avalikkusele kättesaadav.

b) Tekstiili- ja rõivaste tootmistingimuste uurimine Hiinas.

c) Hiina kohustuste WTO ees täitmise süstemaatiline kontrollimine, eelkõige tu-rulepääsu tingimuste osas, sealhulgas võimalus turustusvõrgustike asutami-seks ja otsemüügiks jaemüüjatele ning turustajatele.

d) Euroopa Liidu ja Hiina tekstiilikaubandusalase dialoogi edenemise hindami-ne.

e) Komisjonisisese kontaktpunkti rajamine tagamaks infokanalid tööstuse ja hu-vigruppide vahel.

Töörühm pidas oluliseks, et selle ülesande täitmiseks on piisavalt ressursse eral-datud, eelkõige komisjoni ja liikmesriikide poolt.

Ajastus: koheselt – Ettevõtluse peadirektoraat ja liikmesriigid

3. Euroopa-Vahemeremaade vabakaubandustsooni väljakujundamine

Kõrgetasemeline töörühm peab eriti tähtsaks Euroopa-Vahemere piirkonna vabakauban-dustsooni kiiret väljakujundamist ning eelkõige päritolu diagonaalse kumulatsiooni süs-teemi kiirendatud rakendamist. Töörühm arvab, et kõik vajalikud sammud tuleks astuda

31

selliselt, et päritolu diagonaalne kumulatsiooni võiks piirkonnas kohaldada 2004. aasta lõpuks. Töörühm palub Komisjonil pidada esmatähtsaks ettepaneku viivitamatut esita-mist nõukogule Euroopa ja Vahemeremaade päritolu ühisprotokolli kohta, pöördub liik-mesriikide poole selle vastuvõtmise kiireks menetlemiseks ning kõigi Euroopa ja Vahe-meremaade poole selle kiireks rakendamiseks. Veel palub töörühm komisjonil teha kõik vajalikud jõupingutused, et aidata kaasa vabakaubanduslepingute allkirjastamisele üle-jäänud Vahemeremaadega.

Viimati mainitu suhtes arvab töörühm, et juhul kui Vahemere piirkonna abisaajamaad ei sõlmi selliseid lepinguid omavahel 2004. aasta lõpuks, siis tuleks päritolu diaagonaalse kumulatsiooni tingimusi nende riikide vahel tõlgendada paindlikult, et see ei takistaks piirkonnasiseste kaubandusvõimaluste suurendamist. Vabakaubanduslepete nõuete selli-ne paindlik tõlgendamine edendaks diagonaalse kumulatsiooni kohaldamist kõnealuste riikide vahel vabakaubanduslepingute puudumisel, tingimusel et:

a) Need riigid kehtestavad identsed päritolureeglid (Euroopa-Vahemere piirkonna päritoluprotokoll). b) Kõnealuste riikide vahel on nõuetekohane tolli- ja haldusalane koostöö, et tagada range kontroll Euroopa-Vahemere piirkonna päritoluprotokolli kiire rakendamise üle. c) Kohane kord sätestab juriidiliselt liberaliseerimise piisava astme kõnealuste riikide vahel, see hõlmab tekstiili- ja rõivavaldkonnast vähemalt vahetooteid, mis on vajalikud päritolu kumulatsiooni toimimiseks. See kord peaks olema ajutine ning kehtima kindlaksmääratud aja jooksul, et tekstiili ja rõivaste päritolu diagonaalset kumulatsiooni rakendada nii varakult kui võimalik ja see-tõttu paremini toime tulla 2005. aasta väljakutsetega.

Veel nõuab töörühm vahendite leidmist EL toodete tõhusa juurdepääsu saavutamiseks Euroopa-Vahemere riikide turgudele, kellega EL on vabakaubanduslepingud ning eel-kõige nende riikide poolt Euroopa Liidust pärit impordile kohaldatavate tariifide demonopoliseerimise kiirendamist. Samuti nõuab töörühm kinnitust, et Euroopa Liidu juurdepääsu Maroko turule käsitletakse vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui USA tööstust vastavalt äsjasele USA ja Maroko vabakaubanduslepingule.

Samuti toetab töörühm komisjoni nõuet, et “tsooni loomisel tuleks rakendada jõupingu-tusi tööjõu ja keskkonnastandardite jõustamiseks, sotsiaalpartnerite kaasamiseks ja vald-kondliku sotsiaaldialoogi edendamiseks”.

Aeg : 2004. aasta lõpp – Kaubanduse peadirektoraat, Maksustamise ja tolli peadi-rektoraat – liikmesriigid

4. EL sooduspäritolureeglite ülevaatamine ja Üldise Soodustuste Süsteemi (GSP) tulevik

Kõrgetasemeline töörühm võtab arvesse, et Euroopa Liidu tulevane Üldine Soodustuste Süs-teem (GSP) ja sooduspäritolureeglid on omavahel tihedas seoses. Töörühma meelest tuleks sel alal pidada prioriteetseks kaubandusoodustuste suunamist vaesemate ja enim kaitsetute arengumaade positsiooni parandamiseks, kes on vastamisi konkurentsivõimelisemate riiki-dega, sealhulgas praegused suuremad GSP soodusriigid nagu Hiina ja India. Töörühm nõus-tub põhimõttega, et GSP ja sooduspäritolureeglite ülevaatamise tagajärjeks ei peaks arengu-maad tervikuna olema halvemas olukorras, kui mõlema dokumendi muutmise tulemusena. Kuid töörühm leiab samuti, et Euroopa Liidu tööstusele konkurentsisurve avaldamine (lisaks

32

kvootide tühistamisest tulenevale) või soodustuste mõju lahustamine neid enimvajavatele riikidele suunamata oleksid mitteasjakohased.

Selle asemel arvab töörühm, et kehtivast GSPst/päritolureeglitest saadav tulu tuleks uuesti tasakaalustada kvootide tühistamisest tulenevas rahvusvahelises konkurentsis nõrgeima po-sitsiooniga riikide kasuks. Seetõttu toetab töörühm komisjoni 2003. aasta 29. oktoobri teati-ses soovitatut (III lisa alajao 4.1.1.3 lõiked b) ja c).

Eelkõige taotleb töörühm, et GSP soodustuste kohaldamisel piirdutakse vaid nõrgeimate ja enim kaitsetute riikidega ning nende riikide suhtelist konkurentsipositsiooni kergendatakse suurema geograafilise valikuga vahetoodete tarnimiseks ilma soodustust kaotamata. Töö-rühma arvates võiks sellise tasakaalu saavutada kahe elemendi ühendamisega:

a) GSP soodustuste kohaldamisel tuleks piirduda vähimarenenud riikide ja väik-semate tarnijatega, kuna mõned suurtest eksportööridest (nt Hiina, India, Pakistan, Indoneesia, Taiwan) on tekstiili- ja rõivavaldkonnas juba väga konkurentsivõimelised ning ei vaja selliseid soodustusi. Selle nimekirja koostamisel jäetaks soodusriikide (arengumaad välja arvatud) hulgast välja need riigid, kelle tekstiili- ja rõivaeksport Euroopa Liitu moodustab 2% või rohkem Euroopa Liidu tekstiili ja rõivaste koguim-pordist.

b) Soodustuste kasutamist soodusriikide poolt tuleks hõlbustada, kuid sealjuures on vaja tagada, et soodusriigis lisandub tootele piisavalt lisandväärtust, et vältida soodusekspordi lisandväärtust mittesoodusriikidest. Samuti tuleks võtta arvesse soo-dustuste mõju nii EL tööstuse kui ka asjaomaste riikide tekstiili- ja rõivatööstuse tootmisahelale. Enim kaitsetute arenguriikide, eriti vähimarenenud riikide ekspordi hõlbustamine päritolureeglite muutmisega tuleks saavutada järgmiste võimalike va-hendite abil:

(i) nende alade laiendamine, mille vahe- ja pooltooteid saavad sellised riigid ka-sutada ilma EL soodusriikide päritolu kaotamata, nt Euroopa-Vahemere piir-kond;

(ii) päritolu kumulatsiooni teatavate tingimuste lõdvendamine piirkonnas, nagu lisandväärtuse nõue; ja/või

(iii) ajutine ja piiratud mööndus vähimarenenud maadele topelttöötluse reeglitest vastavuses ühenduse tolliseadustiku praeguste sätetega.

Töörühm nõustub, et on oluline piisavalt kontrollida EL päritolureeglite jõustamist ja nen-dest kinnipidamist ning rõhutada kolmandate riikide ametivõimude vahelise koostöövõime kasutusväärtust.

5. Jätkusuutliku arengu küsimused

Kõrgetasemeline töörühm toetab komisjoni töö jätkumist huvitatud ühingute ja liitu-dega ning valitsusväliste organisatsioonidega, et saada parem ülevaade olemasoleva-test tegevuskavadest ja selgitada välja viisid, kuidas EL saab tõsta teadlikkust selles küsimuses ning soodustada jätkusuutlikku arengut. Seda tööd ei peaks vaatlema, kui mis tahes uue märgistuskorralduse loomist, vaid praeguse olukorra läbipaistvamaks ja nähtavamaks muutmist. Samuti toetab töörühm komisjoni töö jätkumist sotsiaal-klauslite arvamisel kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste teemade hulka.�

33

6. Kaubanduse kaitsevahendite ja kaubandustõkete määruste võimalik täiustamine

Töörühm rõhutas teema olulisust. Enamus töörühma liikmetest kiitis heaks äsja nõu-kogu poolt kooskõlastatud dumpinguvastase algmääruse muudatuse. Töörühm taotleb komisjonilt piisavalt ressursse kohtuasjade ettevalmistamiseks kolmandate riikide turgude avamiseks, sealhulgas kaubandustõkete määruse alusel.

Töörühm märkis, et dumpinguvastastes ja subsiidiumivastastes, aga samuti WTO-AD-lepingu artikli 6.13 sättele vastavuse uuringutes osalemine on väike- ja kesksuu-rusega ettevõtete jaoks probleemne. Seetõttu tervitatakse komisjoni töö jätkumist nõutava informatsiooni standardimiseks. Selle töö tulemused on kasulikud väike- ja kesksuurusega ettevõtetele, kuna nõuded informatsioonile esitatakse standardiseeri-tud küsimustikes. Osa sellest tööst (Ühenduse tootjatele ettenähtud standardiseeritud küsimustikud) on juba valmimas. Mis puutub kaitsemeetmete võimalikku kasutamisse, siis töörühm leppis kokku järgmistes soovitustes:

� Euroopa Liidul ei tuleks loobuda oma taotlusest kasutada äärmisel juhul sur-vet, eelkõige Hiina suhtes, et ka Hiina astuks samme liigsete ekspordivoogude vältimiseks, eriti alates 2005. aastast (p. 2 eespool).

� Euroopa Liidu mitmesuguste kaitsesätete (erga omnes, TPSSM või tootespet-siifilised või tekstiilispetsiifilised sätted Hiina vastu) kasutamist tuleks kaalu-da, kui õiguslikud tingimused on täidetud.

7.Märgistamine/päritolu tähistamine

Kõrgetasemeline töörühm käesolevas staadiumis soovitusi ei esita, võttes arvesse lahkarvamusi selles küsimuses. Sellal kui mõned töörühma liikmed osutasid, et te-gemist on otsustava valdkonnaga, mille kohta kõrgetasemelisel töörühmal tuleks esi-tada soovitused EL tööstuse konkurentsipositsiooni parandamiseks koduturul, on tei-sed vastupidisel arvamusel - senist olukorda ei tohiks muuta.

34

Euroopa tekstiili- ja rõivatööstus, mille osatähtsus on ligikaudu 4% kogu EL tööstusetoodangust ja 7% töös-tuse tööhõivest, on praegu enneolematute väljakutsete ees.

Väljakutsed on tingitud peamiselt valdkonna rahvusvahelise keskkonna muutustest, eelkõige on need impor-dikvootide tühistamine 1. jaanuarist 2005 ning mitmepoolsete läbirääkimiste uue vooru väljakutsed ja võima-lused; konkurentsivõimet mõjutavate tegurite varasemast tihedam seotus innovatsiooni, teadustegevuse, töö-oskuste, kvaliteedi ja loovusega; laienemiseks ettevalmistumine nii praegustes liikmesriikides kui ka EL pür-givates riikides; pidevad ümberkorraldus- ja moderniseerimisprotsessid.

Peale selle toimuvad muutused ajal, mil Euroopa Liidus ja mõnedel tema tähtsamatel eksporditurgudel on majandustegevus märkimisväärselt aeglustunud, mis lisab niigi keerulisele olukorrale madalast nõudlusest tingitud raskusi.

Pärast impordikvootide tühistamist 1. jaanuarist 2005 vastavalt WTO eeskirjadele, kehtivad EL tekstiili- ja rõivatööstusele esimest korda ligi neljakümne aasta jooksul samad kaubandus- ja impordieeskirjad, kui muu-des tööstussektorites. See juhtub mõned kuud pärast seda, kui tööhõive tekstiili- ja rõivavaldkonnas suureneb laienemise tulemusena ligi kolmandiku, moodustades üle 2,5 miljoni inimese. Arengud, mis algavad kvootide lõpliku tühistamisega (läbirääkimised toimusid Uruguay vooru lõpul kümme aastat tagasi) ja kohanemine uute asjaoludega toimuvad samal ajal kui turuolukorrast ja üldisest majandusolukorrast ning tehnilistest muu-tustest tulenevad muud ümberkorralduslikud muutused tööstuses.

Kui ettevõtete esmavastutusel on nende väljakutsetega toimetulemine, siis avaliku võimu osaks on ja jääb selliste soodsate raamtingimuste loomine, milles tekstiili- ja rõivavaldkond nagu muud valdkonnad saavad kasutada võrdseid konkurentsivõimalusi nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt ning neid arendada.

Lisaks suurusele (EL-15 aastakäive 200 miljardit eurot, üle 177 000 firma, neist enamik väikese ja keskmise suurusega) on valdkonnal väga tähtis roll teatavates EL piirkondades, ka uutes liikmesriikides. EL tööstus on oma üleilmset juhtpositsiooni ja suurt innovatiivsust paljudes sektorites üles näidanud, mis on sajanditepikku-se traditsiooni, selle kvaliteedi, loovuse ja moealase võimekuse tulemus.

Käesolevas teatises käsitletakse seda, kuidas EL tekstiili- ja rõivatööstusele võidakse luua parimad võimalu-sed uues olukorras konkureerimiseks. Kuigi mõnel juhul võivad valdkonnaspetsiifilised ettepanekud õigusta-tuks osutuda, ei nõua komisjon valdkonnale subsiidiume, erikohtlemist ega impordikvootide asendamist muude kaitsemeetmetega.

Käesolev teatis on EL tööstus- ja kaubanduspoliitika valdkonnaspetsiifiline rakendus, milles võetakse arvesse valdkonnale omased tunnusjooned. Järgmiste aastate väljakutseid arvesse võttes on komisjon läbi vaadanud oma poliitikad ja vahendid eesmärgiga leida meetmeid ja tegevussuundi, mis parandaksid valdkonna konku-rentsiolukorda. Kokkuvõtlikult, tööstusele ja valdkonna töötajatele püütakse luua selge, prognoositav ja ühtne toimimisraamistik, et keskpika strateegia ja investeeringute kavandamine oleks hõlpsam.

Tekstiili- ja rõivatööstus on olulise tähtsusega ka arengumaades. Tervel real nendest riikidest (sealhulgas mõ-ned vähimarenenud maad ja väikesed rõivaid eksportivad maad) ja paljudel Vahemerest ida- ja lõunapoole jäävatel EL naaberriikidel on sooduspääs EL turule (sh puuduvad kvoodid) ning need riigid on eriti sõltuvad tekstiili- ja rõivaekspordist. Need riigid võivad olla iseäranis kaitsetud rahvusvahelises kaubandussüsteemis toimuvate muutuste suhtes. Kuna kvootide tühistamine, millega võib kaasneda täiendav mitmepoolne liberaliseerimine, kitsendab nende sooduskohtlemist, esitatakse teatises ka soovitusi selle kohta, kuidas pa-rendada nende riikide konkurentsivõimet EL turul.

Selles teatises sisalduvad ideed ja soovitused on esitatud praeguse olukorra keerukust ja valdkonnas valitse-vate huvide mitmepalgelisust silmas pidades. Need ideed ja soovitused vastavad eesmärgile parandada EL tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsitingimusi ning teha globaliseerumine kasulikuks kõigile. Sel põhjusel kavandab komisjon asutada aastateks 2004-2006 kõrgetasemelise töörühma arutelu ergutamiseks ja huvipool-tega nõu pidamiseks enne ideede ja soovituste konkreetset ellurakendamist.

LISA (Lühikokkuvõte komisjoni teatisest nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele tekstiili- ja rõivasektori tulevikust laienenud Euroopa Liidus.