TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 1

TÜRI VALLA AJALEHT 30. november 2012 nr 11 (804)

• Vello Laprik: Eesti eest surmani lk 5• Kaitsealad külade keskel ja linnade vahel lk 6–7• Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 21. detsembril

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Aasta viimane kuu jälle käes lk 2• Näitusele oodatakse esiemade käsitööd lk 3• Avatud elektriturg: palju pakkujaid, vähe ostjaid lk 4Esimesel advendil saab Türi

kultuurimajas jõulupuid ehtidaAdvendiaeg algab Türil jõulupuude ehtimise konkursiga „Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud“

Pühapäeval, 2. detsembril kell 14 toimub Türi Kultuurimaja sise-hoovis Järvamaa Rahvakunstiühing Veimevakk poolt korraldatav jõulupuude ehtimise konkurss. Osalema oodatakse võistkondi, kes soovivad omatehtud kuuseehetega kaunistada loosi teel saadud kuni kahemeetrise kuusepuu. Võistkonna liikmete arv ei ole piiratud. Tule üksinda, sõpradega või kollektiiviga!

Ettevõtmise korraldaja Ülo Ormuse sõnul peavad osalejad oma suurepärase idee teostamiseks kaasa võtma vajalikud töövahendid, materjalid või valmis ehted. Samuti palutakse oma võistkonnale mõel-da ilus nimi. „Töö teostamiseks on aega kuni poolteist tundi. Seejärel hindab puid võistluse toetajatest koosnev žürii, kes vaatab jõulupuude stiilsust, originaalsust, teemakohasust, kuid arvestab ka töö lõpetami-se õigeaegsust ja võistkondade stiilseid kostüüme,“ lisas Ormus.

Parimate autasustamine toimub Türi linna kuusepuul küünalde süütamise tseremoonial kell 17. Tehtud tööd jäävad Türi kaunistami-seks ja kuuseehteid ei tagastata.

Eelregistreerimine konkursile toimub kuni 1. detsembril kella 19ni telefonil 5380 7946 või ylo.ormus@gmail.com.

Kultuurimajas tuleb taas jõulumeelne kunstimüük Türi Kultuurimajas toimub 15. detsembril kell 10–16 kunstimüük. Oma ehteid, maale, jõulukaarte, keraamikat, klaaskunsti, aeguma-tuid kalendreid ning palju muudki pakuvad kunstnikud Türilt ja mujalt. Osalevad Resa Tiitsmaa dekoratiivnukkude ja ehetega, Ka-rin Luuk trükitud tekstiilidega, Anne Reinberg autoriehetega, Reena Rohtvee vilditud ja kootud sallide, prosside, kottide ja jõuluehetega, Liis Pihlik vanutatud materjalist ja vilditud ehetega, Mariann Einmaa jõulukaartide ja joonistustega, Ülle Järve mosaiikide, pabernukkude, ehete ja keraamikaga ning Ülle Kuldkepp ehete ja kalendritega.

Tublid õpilased saavad toetust Türi vallavolikogu otsusega makstakse Türi valla koolide õpilastele alates 2013. aastast õppetoetusi aineolümpiaadidel ja konkurssidel saavutatud heade tulemuste eest ning loobutakse õpitulemuste ehk hinnete eest toetuste maksmisest. Toetussummasid on mõnevõr-ra suurendatud ja diferentseeritud, loodetavasti motiveerib see valla koolide õpilasi tegema lisatööd selleks, et konkurssidel ja olümpiaadi-del ennast ja oma kooli esindada.

Tõuseb lasteaiaõpetajate palk Türi vallavolikogu otsustas 28. novembri istungil, et alates 2013. aas-ta jaanuarist tõuseb kõikide valla eelarvest palka saavate pedagoo-giliste töötajate – toimetulekukooli ja pikapäevarühma kasvatajate, koolide tugipersonali, muusikakooli ja lasteaedade juhtide ja õpetaja-te töötasu. Palgad on uuest aastast seotud üldhariduskoolide noorem-pedagoogi ja pedagoogi ametijärgu õpetaja kuupalga alammääraga. Viimane vallaeelarvest palka saavate pedagoogiliste töötajate palga-tõus oli viis aastat tagasi.

TR

Rebane käis Türil inimkarjas

“Tõeline Türi patrioot räägib oma kodukohast alati head ega lase ennast morjendada kom-mertskanalite “müüvatel” peal-kirjadel (nagu sellel lool – toim), sest nemad ajavad oma äri. Aren-dada tuleb neid kodukohale ai-nuomaseid väärtusi ja sündmusi, mille pärast Türile külla tullakse ja mis leiavad üleriigilist positiiv-set meediakajastust,” need olid Kevade kohvikus esinenud kom-munikatsioonispetsialist Raul Rebase mõned head soovitused Türi rahvale.

“Oo, teid on siia nii palju tulnud!” oli külla saabunud pä-rispealinlane üllatunud. Kevade kohvikusse esmaspäeva õhtul kogunenud suure rahvahulga üle imestasid ka Türi mainetee-malise ürituse korraldajad Türi vallavalitsusest ja Türi Arengu Sihtasutusest.

Kõik kuuskümmend iste-kohta said noorte ja ka eakate türilaste poolt hõivatud. Tant-suks seekord ei läinud, küll aga andis sisuka ja haarava monoetenduse vana kommu-nikatsioonirebane isiklikult.

Suve lõpus toimunud jubedate sündmuste ajal, kui arvukates meediakanalites Türi pihta tuld anti, küsisid paljud, miks Türi vallavalitsus vaikib ja selgituste-ga ei esine.

Raul Rebane rääkis, et tava-line skandaal või pommuudis hääbub keskmiselt 7–10 päe-vaga ja reaalse põhjuseta ei ole vastamisega mõtet üle reageeri-da. Inimesed arvavad, et meedia tähtsus meie hoiakute kujunda-misel kasvab pidevalt, aga tege-likkuses see nii ei ole.

Türilased, kes arvavad nüüd, et iga eestlane mõtleb tema ko-dukohast halvasti, eksivad, sest juba mõne aja möödudes tule-vad uued uudised, skandaalid ja pealkirjad ning kui ise igapäe-vaselt piisavalt positiivset infot jagada, siis on kõik halb möö-danik. Igale Türi patrioodile on auasi rääkida oma kodukohast ainult head, sest Türi maineku-jundus algab Türi valla inimes-test.

Tänada tuleb lillelaada asu-tajaid, sest see on Türi tugevaim kaubamärk, mida on vaja hoida

ja arendada. Kevadpealinn on küll hea nimi, aga täna enam mitte eriti huvitav, sest kõikvõi-malike teemapealinnade virr-varris on kunagine originaalsus lahustunud. Siinsetest omanäo-listest sündmustest teadis esine-ja nimetada veel Türi Õunafes-tivali.

“Ehitage oma Türi brändi nii, et see oleks selgelt Türi nägu. Parim tunnustus teie tegemistele on see, kui naabrid on teie peale kadedad, nii kodus kui omavalit-suses.”

“Kui on tulevikus küsimu-si, kas võin helistada?” küsis Raul Rebaselt jaatava vastuse saanud küsimuse Türi valla-vanem Pipi-Liis Siemann. See küsimine on suurim võimalik vallapoolne tunnustus heale külalisele ja märk õnnestunud sündmusest.

Türil on teemasid, mis lä-hevad inimestele korda ja mida üheskoos arutada. Kirjutage neist meile tasa@tyri.ee või kirja teel Kohtu 2, 72215.

AURIS RäTSEpTüri Arengu SA juhatuse liige

kommentaarid

TRIIN päRNAtudeng

Õpin Tallinna ülikoolis ja muuhulgas ka kommuni-katsiooni. Kevade kohvi-kus oli äärmiselt huvitav ja sisukas õhtu. Sellelaadseid üritusi võiks Türil rohkem korraldada, sest osaleda saavad ju kõik huvilised. Lisaks sellele, et jagatakse tarkust, sünnivad igaühe peas ka uued mõtted ja ideed ning kõike seda on halli argipäeva meile hä-dasti vaja, et elu Türil ikka paremaks läheks.

KAAREL ALUoJALaupa kooli direktor

Jäin selle kohtumisega südamest rahule: tegemist oli õpetliku maineku-junduskoolitusega, mida oleks sobinud kuulata kel-lel iganes. Ja loomulikult on Raul Rebane kui kooli-taja klass omaette. Siit mi-nu tänu selle ettevõtmise korraldajatele. Maineku-jundusega tuleb tegeleda nii riigil, omavalitsusel, asutusel, lõpuks ka igal inimesel, kes tahab midagi saavutada. Loomulikult ka Türi vallal. Meeldis, et Rebane ei keskendunud kitsalt Türile. Samas os-kas ta laiema õpetuse sees jagada täpseid vihjeid Türi juhtidele valla maine ku-jundamisel.

ÜLLAR VAHTRAMäETüri valla arendusjuht

Mainekujundus on oluline teema, sest sellest oleneb paljuski, kas Türil tahetakse elada, töötada, siia külla või äri tegema tulla. Seepärast toetas Tü-ri vallavalitsus Türi Aren-gu Sihtasutuse initsiatiivi mainekärajate korralda-misel. Ise osalesin ka ja olen kindel, et igaüks, kes vähegi soovis, sai juurde tarkust või head mõtteai-net. Türil on veel teema-sid, mis inimesi huvitavad ja mille osas võiks kärajaid pidada, sest igaüks saab siin ka oma arvamuse või ettepaneku välja öelda.

Kunstnik Resa Tiitsmaa oma nukukohvriga eelmise aasta jõulumüügil. Teet Reier

Türi vallavalitsus, Türi Arengu Sihtasutus ja Raul Rebane andsid üritusel üle tänukirja perekond Šadeikole Türi valla maine edendamise eest. Tänukirja võttis vastu Deivi Šadeiko. Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Seoses viimaste kuude sündmus-tega Türil oleme saanud üle Eesti tuntuks – seda mitte positiivses võtmes. Lugedes erinevaid aja-lehti ja veebiuudiseid, jääb mul-je, et Türist hullemat kohta on Eestis raske leida. Postimehes il-munud Ahto Lobjakase artiklist “Geto Eesti” võib lugeja järelda-da, et Türi valla maine on lange-nud madalamale kui ei kunagi varem: meie kodukanti, mida ise arvame olevat kena kevadpea-linn, võrreldakse riigi suurimas päevalehes getoga. Inimesed, kes siin igapäevaselt elavad ja tööta-vad, ei saa ehk arugi, et midagi halvasti oleks, aga inimsed väl-jastpoolt imestavad, mis siin Tü-

ril õigupoolest toimub ja mis ju-be koht see küll on, kus inimesi päise päeva ajal tapetakse.

Halvas ennetustöös võib süüdistada politseid, aga kas Türi vallavalitsus ise on teinud ikka kõik selleks, et Türil oleks turvaline elada? Selle aasta ap-rillis Türi Rahvalehes avaldatud arvamusloos “Turvalisus pole enam prioriteediks!” tundsin muret, et isamaalastest ja refor-mierakondlastest moodustatud valla uus koalitsioon otsustas 28. märtsi volikogu istungil kaotada alaliste komisjonide koosseisust turvalisuse komisjo-ni ja valla struktuurist ka järel-valvespetsialisti ametikoha. On

see mõistlik tegu valdkonnas, kus tööpõld on lai ja elanike ning külaliste turvatunde teki-tamiseks ei piisa Konsumi ees tragikoomilisena mõjuvast G4S reklaamist “Türil on turvaline”? Muuhulgas on vajalik korrasta-da avalike kohtade valvekaa-merad, sest mis kasu on kallist aparaadist, kui ei suudeta tuvas-tada korduvalt vallamaja aknaid purustanud “kodanikke”.

Erilist turvatunnet ja head mainet ei aita meist kujundada ka räämas ja varisemisohtlikud hoo-ned. Näiteks Säreveres suunaga Viljandi poole on kutseharidus-keskusele kuuluv vana kaalumaja ja sellest üle tee asub eraomandis olev valge hoone, millel katuski sisse kukkunud. Lisaks tervitab Viljandi poolt saabujat võssakas-vanud ümbrusega sissesõit. Oma-des eelinformatsiooni ajakirjan-dusest, tekib külalisel tahtmatult küsimus, kas ikka on mõtet Türil

peatust teha või on targem edasi sõita. Vallal tuleb enda valdused kriitiliselt üle vaadata: ei saa nõu-da teistelt puhtust ja korda, oma-des ise Türi kesklinnas katkiloo-bitud akendega räämas hoonet (Paide 12). Lisaks koledale välja-nägemisele on sellises seisukorras majad ohtlikud, ka see on turvali-suse ja hea maine küsimus.

Paljudes ka Türi vallast väik-semates omavalitsustes kihab suvine kultuurielu ja rahvast saabub huvitavatele üritustele riigi erinevatest nurkadest. Kui mitut kontserti või üleriigiliselt head vastukaja saanud suure-mat üritust te mäletate sel su-vel Türi laululaval toimunud olevat? Praegune vallavalitsus tundub kultuurielu korraldami-sel lähtuvat põhimõttest – pole sündmust, pole probleemi. Kas tsentraliseeritud kultuurielu juh-timine meile ka uut kvaliteeti annab, seda näitab aeg, kuid kin-

del on see, et suured sündmused loovad head mainet ja seda on Türile hädasti vaja.

Eksivad need, kes arvavad, et turvalisus ja sellega seonduv ülerii-giline hea maine ei ole omavalitsu-sele olulised. Kui Türile ei taheta elama, siia äri ajama või lihtsalt külla tulla, siis ei ole siin väärikat tulevikku ja nii kujunemegi dep-ressiivseks Eesti väikelinnaks, ko-haks, kust hoitakse targu eemale.

Turvalisuse ja Türi maine pa-randmiseks ei piisa vallajuhtide näitlikest koosolekutest politseiga või alkoholimüügi keelamisest suvistel väliüritustel, vaja on süs-teemset ja mõtestatud tegevuska-va. Ehk leiaksid praegused valla-juhid selle koostamiseks aega, ja kui seda napib, siis võiks kõige muu hulgas ka raadiosaate juhina tegutsev vallavanem enese ekspo-neerimise asemel tegeleda valla paremaks juhtimiseks prioriteet-semate tegevustega.

Volikogu alustab 2013. aasta eelarve arutamist vallavoliko-gus. Viimastel aastatel on riigis olnud palju juttu muudatustest hariduselus, nende valguses on palju küsimusi ka kohalikul ta-sandil. See teema on oluline iga-le lapsevanemale ja haridustöö-tajale. Teab ka iga ettevõtja, et parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika.

Tagasivaatavalt saan mär-kida, et sel aastal on Türi hari-duses ka raha osas olnud häid arenguid. Toimetulekukool alustas tööd Euroopa Liidu toe-tusrahaga remonditud hoones ja sügisel avas uksed värske vär-vi lõhnaline Retla õpilaskodu.

Haridusministeeriumilt saime täiendavat toetust Türi Põhi-kooli ja Türi Ühisgümnaasiumi remondiks kokku 45 000 eurot. Eriti tahan rõhutada, et põhi-koolile eraldas ministeerium lisaks 20 000 eurot tehniliste õppevahendite ostuks, mis on koolile väga tõhusaks abiks. Samamoodi on vaja lisaraha gümnaasiumi õpikeskkonna parandamiseks.

Tunnustan vallavalitsuse tööd uute taotluste etteval-mistamisel, et leida lisaraha nii koolide kui ka lasteaedade investeeringuteks ja õpeva-hendite soetamiseks. Kindlasti on selles töös oluline ka see,

et valla ja kohaliku kogukon-na pingutus haridusvaldkonda edendada on nähtav. Tahan loota, et kõik volikogu liikmed mõistavad, kui oluline on töö hariduselu edendamise nimel.

Novembri volikogus oli päevakorras haridustöötajatele olulise palgatõusu eelnõu. Pe-dagoogide tööd väärtustades saame loota, et meie lastega tegelevad oma kutsealal head ja motiveeritud inimesed. Raha, mis valla eelarves selleks kulub, on kopsakas, kokku 220 000 eurot. See sisaldab palgatõusu lasteaias, muusikakoolis, toi-metulekukoolis ja üldharidus-koolide tugipersonalile. Üld-hariduskoolide aineõpetajate palga ja ka järgmise aasta palga-tõusu tagab riik oma eelarvest. Oleks kohatu, kui võrreldes aineõpetajatega jääksid valla palgal olevad haridustöötajad kehvemasse seisu.

Neil töötajatel pole pal-

gatõusu olnud viimased viis aastat. Plaanis on tõsta laste-aia õpetaja palka ligi 20% ja abiõpetaja palka 35%. Raha-lise katte leidmine on vallale kahtlemata tõsine pingutus. Lasteaiatöötajate palgatõus va-jab 155 000 eurot. Sellest 28 000 on võimalik katta plaa-nitava kohatasu 7-eurose tõu-suga. Lastevanemate osaluse suurendamine teeb paremini võimalikuks investeeringutoe-tuste küsimisel põhjendada, et lapsevanemad ja kogukond on ise juba panustanud. Valla las-teaedades kulub ühe lapse koha peale 242 eurot, plaanitav ko-hamaks 20 eurot katab sellest ligi kümnendiku.

Väga oluline on Türi vallale gümnaasiumi läbimõeldud toe-tamine. Pean piirkonna jaoks väga oluliseks, et Türil pakutav gümnaasiumiastme haridus oleks mitmekülgne ning õpi-keskkond igat isikut väärtus-

tav ning tema arengut maksi-maalselt toetav. On hea näha, et mõlemas uues koolis on asutud jõudsalt ellu kutsuma uusi traditsioone. Muljetaval-dav on see, et gümnaasium on leidnud 500-eurose eratoetuse kevadiseks tunnustusfondiks. Gümnaasium ja valla haridus-osakond tegutsevad selle nimel, et Türi koolil oleksid eelised ja need oleksid hästi teada ka lähiomavalitsuste põhikoolide lõpetajatele.

Pean tähtsaks tööd, mida asutused ja vallavalitsus Türi hariduselu edendamisel teevad. Türi vallas peab olema heal tasemel kogu haridustsükkel, lasteaiast põhikoolini ja güm-naasiumist Väärikate ülikoo-lini. Viimasele soovin tuult tiibadesse, hasartmängumaksu nõukogult saadud 4400-eurone toetus on väärikas algkapital Väärikate ülikooli esimeseks tööaastaks.

Turvalisus ja hea maine peavad taas saama prioriteediks!

Mõned mõtted Türi valla hariduselust

RAIVo pINKvallavolikogu esimees

VELLo oHUTüri vallavolikogu liigeAjaveeb: vello.tyrivald.ee

Aasta viimane kuu jälle käesNagu igal aastal, tuli ka tänavu talv ootamatult. Siis läks mine-ma, selleks et veel kord ootama-tult tulla. Üks eluaegne roolikee-raja ütles selle peale, et eestlast tuleks hakata juba pärast jaani-päeva harjutama mõttega, et ko-he-kohe tuleb lumi. Aga kas sel-lestki abi oleks.

Ootan pikisilmi aega, mil ka lumekoristajad otsustavad börsi-le minna ning tekiks avatud lu-melükkamisturg. Sealt koristajat valides ei tasuks ilmselt valida kõige odavama töö tegijat, vaid ikka seda, kes toimetab kiirelt ja korralikult.

Normaalne oleks ju, et vähe-malt linna peatänav oleks hom-mikul kella kaheksaks puhas, siis kui algab tihedam liikumine tööle ja kooli. Kui on ikka terve päeva sadanud ja sadu ei lakka, siis peaks selge olema, et ööga koguneb seda valget taevakraa-mi korralik ports.

Aga pole see lumi ka kõige suurem mure. Kasvavad maksud ja toidukaupade hinnad tekita-vad stressi. Jõuluvana kingikott vajab varsti täitmist. Öösel on linnas pime ning pätid lõhuvad aknaid, kogunisti vallavalitsuse hones. Maal on tõenäoliselt tei-semad mured, külavahel lampe, mida lõhkuda, pole ja pätid maa-le minna ei viitsigi. Mis seal ikka pimedal ajal teha.

Nädalapäevad tagasi türi-laste ette astunud kommuni-katsioonispetsialist Raul Rebase arvates pole meil maine pärast vaja muretseda, siin on omad tugevad brändid, mida terve Eestimaa teab. Ja kui on tubli ja toimekas kogukond, saab alati tekitada juurde seda, mille üle saaksime uhked olla.

Uhked võime olla kas või sel-legi üle, et tänavuseks maakon-na parimaks kodanikualgatuseks tunnistati Laupa Põhikooli toe-tus kodututele loomadele ja pari-maks mittetulundusühinguks sai Türi Talunike Liit. Kiitus neile.

Meile kõigile aga rahulikku, valget ja rõõmsat jõulukuud!

TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 3

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kauksi Ülle on öelnud, et kui “…tänapäeval õpetatakse geo-meetriat joonlaua ja pliiatsi-ga, siis vanasti oli tüdruku lõ-putunnistuseks puusapõlle ti-kand… Selles on kirjas hoolsus, korralikkus, ilumeel ja armas-tus.” On ju kenasti öeldud!

Vanasse aega on jäänud pal-ju hingega tehtud õpetlikku ja kaunist käsitööd, mis on väärt, et ikka ja jälle kapist-kirstust välja võtta ja vaadata-mõelda, kuidas ja millal see sündis, kui-das tekkisid värvid ja mustrid, tikandid ja pitsid, mis on väärt kestma üle aegade.

Türi Kultuurimaja lahkel toel on 2013. aasta jaanuari-kuus kavas panna üles näitus esiemade käsitööst.

Kutsume Türi linna ja valla

peresid vaatama üle oma kapid-kirstud ja tegema valikut kauge-te aegade käsitööesemetest (nt tikitud, heegeldatud, pilutatud jm tehnikas linad-linikud, saani-tekid, padjapüürid, kangastelge-del kootud käterätid, voodipesu, pitsid, käsitsi õmmeldud-tiki-

tud-pilutatud seelikud, kleidid, aluspesu jms), mille ilu ja mõt-teid tahame jagada ka teistega ja mis annaks praegusele põlvele ideid – ehk ka päevapingete ma-havõtmiseks niidi-nõela abil.

EHA pEHKnäituse koordinaator

Näitusele oodatakse esiemade käsitööd

teave

Hea Türi linna- ja vallarahvas!oleme valmis muistseid käsitööesemeid vastu võtma neljapäeviti alates 22. novembrist kuni 13. detsembrini k.a kl 15–18 Türi Kultuurimaja teisel korrusel.Täiendav teave tel 504 7330 Eha pehk või e-postist: epvaria@hot.ee.ootame palju kaunist käsitööd, võimalusel koos lühi-kese looga, kas või ainult ligikaudne eseme sündimise aeg… Kindlasti saame lugusid kirja panna ja arutada esemete valikut ka nende vastuvõtmisel. Kohtumiseni neljapäeviti kultuurimajas!

4.–7. detsembrini toimuv kont-serdisari Jõuluootus (korralda-ja Pille Lille Muusikute Fond, PLMF) jõuab 6. detsembril ka Türi Kultuurimajja.

„Tänavu alustav kontserdi-sari loodi eesmärgiga kutsuda inimesi kuulama klassikalist jõulumuusikat ja tutvustada kõrvuti teiste maade väärtmuu-sikaga meie heliloojate kauneid jõululaule,“ rääkis PLMF-i kunstiline juht Pille Lill.

„Esinevad väljapaistvad muusikud, sopran Geraldine

Casanova-Kuusik Prantsus-maalt, RO Estonia tenor Oliver Kuusik, tšellist Andreas Lend, Oksana Sinkova flöödil, Tiia Tenno orelil ja Eesti Muusi-ka- ja Teatriakadeemia Kam-merorkester professorite Mari Tampere ja Peeter Paemurru juhendamisel. Spetsiaalselt Jõu-luootuse sarja jaoks valmivad Tõnis Kõrvitsa arranžeeringud kammerorkestrile Marje Sinki kõige kaunimatele jõululaulu-dele.

Kontserdisarja patroonid

on Mari-Ann ja Tunne Kelam, kes on Tallinna Kammermuusi-ka Festivali raames juba aastaid toetanud noori talente, an-des välja Marje Sinki nimelist PLMF-i preemiat Noor Laulja ja Noor Muusik.

Külastajaid rõõmustatakse, nagu PLMF-ile tavaks, võima-likult odavate piletitega. „Ikka selleks, et nii noored kui juba eakamad saaksid kontsertidele tulemiseks võimaluse,“ ütles Pille Lill. Kontsert algab kell 19.

TR

Kontserdisari tuleb ka Türile

Ansambel tuuri-tab koos oope-risolistidegaKoos ooperisolistidega jõulukont-serte andev Arsise kellade ansam-bel astub Türi Kultuurimaja lava-le 15. detsembril kell 12.

Arsise kellade ansambli jõuluprogramm on tänavu täis kauneid ooperimeloodiaid, mil-le toovad kaasa Rahvusooper Estonia solistid Oliver Kuusik ja Rauno Elp. Mõlemal solistil on ette näidata aukartust äratav nimekiri eriilmelistest rollidest eesti ja maailma ooperiliteratuu-rist ning saadud preemiatest ja auhindadest.

Oliver Kuusiku lauljakar-jäär sai alguse õpingutest Eesti Muusikaakadeemias ja Londoni Guildhalli Muusika ning Draa-ma ooperistuudios. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Esto-nia solist. Publik armastab teda, seda näitab 2011. aastal saadud SEB panga publikupreemia.

Rauno Elp on aga oma kauni baritonihäälega võlunud ooperi-publikut juba alates 1992. aas-tast, mil temast sai RO Estonia solist. Esineda koos kellade an-sambliga on nii Oliver Kuusikule kui Rauno Elpile esmakordne.

Lisaks ooperiklassikale kuu-leb kontserdil traditsioonilist jõulumuusikat. Brahmsi „Häl-lilaul“, Schuberti „Ave Maria“, Wagneri „Ehatähe laul“ on vaid mõned pärlid esitatavast kavast.

TR

Heategija kinkis tantsijatele esi-nemisjalatsidSeptembri keskpaigas esinesid Türi Ühisgümnaasiumi rahva-tantsijad eakate klubi Ehavalgus peol, kus ühel nende etteastet jälginud pealtvaatajatest tekkis soov särasilmseid noori nende te-gemistes toetada. Treeningute kü-lastamisega sai selgeks, et tantsi-jatel oleks hädasti vaja esinemis-jalatseid. Mõeldud, tehtud. Jala-numbrid said kirja ning oktoobri viimasesse tantsuproovi saabus meie heategija uhiuute sussidega. Noorte siirast tänu ja meeleliigu-tust on raske sõnadesse panna, see väljendus rõõmupisarais.

Heategija soovib jääda ano-nüümseks, kuid kutsub üles teisigi Järva maavanema Tiina Oraste ülekutsele vastama – põlvkondadevahelist sidusust arendama. Suure südamega an-netaja ütleb, et tantsujalatsite kinkimine ei jää tema ainsaks noorte tegemisi toetavaks ette-võtmiseks.

Üllast žestist eeskuju võttes tahab ka Türi Ühisgümnaasiu-mi koolipere vahetult enne jõule midagi head teha. Linnarahvast üllatavad töökad päkapikud, kes vajadusel lükkavad lund, abis-tavad jalakäijaid, kingivad teele kaasa hea sõna või panevad lin-naruumi lauludega helisema.

LyzELL LoHVARTTüri Ühisgümnaasiumi huvijuht

Vanavanemate loodud kaunid lillemotiivid ehivad ka tänapäevast käsitööd. Teet Reier

Mardilaadad kogusid raha loomade ja mänguasjade tarbeksLaupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja sõnul lõpetasid õpila-sed ettevõtlusnädala järjekordselt suure mardilaadaga, mil kooli võimla kajas algul mardisantide laulust, seejärel kihas aga mitme tunni jooksul väikestest ja suurtest müüjatest ning ostjatest.

„Laada teemaks oli „Täitsa ise tegin“. Lettidel pakuti küpse-tisi, kudumeid, ehteid, postkaarte, pulgakomme, pesapallikuri-kaid ning muud väärt kaupa. Mitmele algklassiõpilasele olid ka nende vanemad tulnud appi laadakaupa tegema,“ selgitas Aluoja.„Kaheksanda klassi noormehed teenisid taskuraha nädalase koti-kandmisteenusega. Õpetajate isetehtu ning sponsorite annetatu läks kaubaks õnneloosis, kus iga loos võitis.“

Noored ärimehed tegid oma sissetulekust annetusi korjan-duskarpi, millega seekord toetatakse Viljandi kodutute loomade varjupaika. Samuti läks selle tarbeks kogu õnneloosil teenitu.

Kooli huvijuht Anneli Paas luges karbi sisu kokku. „Ümmar-guselt 65 eurot,“ märkis ta. Ning lisas, et mitu last pani kogu laadateenistuse sellesse karpi.

Paasi sõnul pole mardilaadaga kogutud raha veel kõik, mi-da kool kodutute loomade varjupaigale annetab. „Õpilased tõid kodutute loomade tarbeks ka tekke, patju, toitu. Esimese klassi õpilase Liis Tooma vanemad saatsid koguni suure rulli ruberoidi, mis kulub ehk ära loomakuutide katuste katmisel,“ selgitas Paas.

Mardilaata peeti ka Kesklinna lasteaias, kus müüjateks olid õpetajad ja lapsevanemad, mõned neist ka kostümeeritult. „Laa-da alustuseks astusid saali mardid, kes esitasid rütmika tantsu. Pi-dev järjekord oli Õnne õngitsemise juures ning laadakohvikus sai maitsta kohapealt ostetud hõrgutisi, tervislikke ampse, juua teed ja kohvi,“ rääkis Kesklinna lasteaia õppealajuhataja Siiri Poopuu.

„Laat andis lasteaialastele võimaluse valida ja sooritada oste koos vanematega. Laadaostudest kogutud raha kulutab iga rühm oma äranägemise või vanematega eelnevalt tehtud kokkulepete järgi,“ lisas ta.

Jõululaat toimub ka tänavuJuba üheksandat aastat korraldatakse Türil õpetaja Loona Pärli eestvedamisel õpilaste jõululaata, kus toimub isevalmistatud kau-ba müük ja toodete või teenuste esitlus, saab osta kingitusi ja nau-tida laadamelu. Tänavu toimub laat Türi Põhikolis 7. detsembril.

Müüa võib isetehtud asju (kootud, heegeldatud, õmmeldud, vestetud, liimitud, rebitud, joonistatud, maalitud jne) ning ise-küpsetatud küpsiseid ja piparkooke. Samuti võib pakkuda tee-nust, näiteks õpetada meisterdama midagi põnevat. Müüjatel peab olema nimesilt ning võiks olla peas päkapikumüts või seljas midagi jõululikku.

Müügiluba maksab 50 senti. Korraldajate poolt on müügi-laud ja osalemiseks tuleb täita registreerimisleht. Laadaplats ava-takse müüjatele 7. detsembril kell 14.30.

Loona Pärli sõnul selgitatakse välja ka parim toode, toote rek-laamija, kaupleja ja kaunim müügikoht. „Huvilistel on võimalus laadalaval esineda ja laadalt ei puudu ka üllatus,“ lisas ta.

Müüjate ja esinejate registreerimine kuni 3. detsembrini Türi Põhikooli õpetaja Loona Pärl – tel 5647 6285 või loonaparl@tyripk.ee. Osalemissoovist võib teada anda ka enda klassijuhata-jatele või kooli huvijuhile tel 387 8439.

TR

Galeriis näeb akvarellisteTüri Kultuurimaja kunstigaleriis on detsembri keskpaigani avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse sügisnäitus „Reaalsus ja fantaasia“.

Ühendusse kuuluvad professionaalsed Eesti kunstnikud, keda ühendab suur huvi akvarelli kui ühe maalitehnika vastu. Akva-rellikunstnike hulgas on arhitekte, graafikuid, tarbekunstnikke, disainereid ja sisekujundajaid. Ühendus on korraldanud aastate jooksul erinevaid näitusi, lisaks Eestile ka välisriikides. Käesoleval näitusel esineb ka Türi kunstnik Ülle Kuldkepp.

Akvarellistide Ühenduse sügisnäitus on kujunemas tradit-siooniliseks iga-aastaseks näituseks Türi galeriis ja see on avatud 15. detsembrini.

Järgmiseks avatakse Türi Kultuurimaja galeriis 17. detsembril kell 16 maalikunsnik Tiina Tammetalu isiknäitus.

TIIT JAANSoNTüri kultuurimaja galerii kuraator

4 TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012

uudised

Veel kümmekond päeva on aega eratarbijal ja ettevõ-tetel sõlmida leping elekt-rienergia ostmiseks, sest alates 1. jaanuarist 2013 kaotavad vanad lepingud Eesti Energiaga kehtivuse. Vaatamata selgitustööle ajalekirjanduses ja televi-sioonis on see paljudel tä-naseks endiselt tegemata.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Mis on selle põhjuseks, et inimesed ei kiirusta sõlmima lepingut uute pakkujatega? Kui vaadata olukorda Türi valla- või linnaelaniku seisukohalt, siis üks asjaolu on kindlasti see, et lepin-gu sõlmimine polegi nii lihtne.

Lepinguid kõigi pakkujate-ga va Eesti Energia saab sõlmi-da internetis. Kuidas saab seda teha aga inimene, kel puudub kodus netiühendus ja esimesse avalikku netipunkti, mis tõe-näoliselt asub lähimas külaraa-matukogus, ka ei pääse? Ja pole ka häid sugulasi-tuttavaid, kes lepingu ära sõlmiksid?

Ka postkontoris saab lepingu sõlmida

Kel võimalus, saab minna Paidessse Eesti Energia kliendi-teenindusse ja sõlmida lepingu seal. Veel on võimalus külastada Eesti Posti Türi postkontorit. Siin saab liituda Eesti Energia pakutava ühe paketiga. Tõsi, see näib rohkem valimistena, milles osaleb vaid üks partei, millel on üks kandidaat, keda valida.

„Eesti Post on valmis ka kõigi teste pakkujate lepinguid sõlmima. Ükski teine energia-pakkuja ei ole aga veel meie poo-le pöördunud,“ ütles Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder. „See, millist paketti postkontori-te vahendusel müüakse, on ikka-gi müüa otsustada. Meie oleme valmis kõiki pakette müüma.“

Suderi sõnul pöördus Eesti Energia juba eelmise aasta lõ-pus Eesti Posti poole huviga, et postkontorites oleks võimalik lepinguid sõlmida. „Eesti Pos-ti postkontorite võrgustik on sobiv selliste teenuste jaoks ja meie oleme avatud kõigi pakku-jate jaoks. Teenuste integreeri-misel/ pakkumisel peab aga ar-vestama, et protsessid võtavad oma aja – infosüsteemide ühil-damine, 550 klienditeenindaja koolitamine – see kõik ei saa juhtuda päevapealt,“ lisas ta.

Soovitada on raske

„Soovitusi tavatarbijale on raske teha. Kellel on võimalik, võiks kasutada internetis paku-tud veebikülje minuelekter.ee võimalust. See on tehtud väga lihtsaks. Inimene peab sisestama oma aastase elektrivajaduse ning valima, palju on tal päevase ja öise elektri tarve. Arvuti annab siis pingereas valiku. Soovitan proovida,“ ütles Türi vallavalit-suse energeetik Urve Meerits ning lisas, et kiiret pole kuhugi, inimesed ei jää ilma elektrita. „Täna on selge see, et midagi ei ole selge. Elektriturul ei toimi ta-vapärased äri- ja pakkumise loo-gikad, pakkumused on raskesti võrreldavad, avalikule sektorile pakutavad hinnad erinevad nä-dala lõikes kuni 10%, puudub elektrienergia börsihindade ko-gemuslik peegeldus ning Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas teostatavaid tehinguid iseloo-mustav ja kajastav kogemus, mistõttu on pikemaajaliste pos-titsioonide võtmine suurema ris-kiga,“ lisas ta.

Meerits lootis, et varasuveks on elektriturul tekkinud mõnin-gane selgus ning loogika. „Prae-gused hinnavõrdlused erinevad ainult mõnest sendist mõne euroni. Erinevus praeguste ar-vete ja prognoositavate vahel on kuskil kümme eurot kuus kalli-nemise poole, kui inimene elab

korteris ja tarbib kuus keskmi-selt 400-500kwh elektrit.“

Tuba pimedaks ei jää

Otse kinnitusena pakuta-vate hindade kõikumise kohta on olnud ettevõtjatelt kuulda, et kõigepealt saab firma elektri-müüalt väidetavalt kõige sood-sama pakkumise, kui see tähe-lepanuta jääb, saabub järgmisel nädalal veelgi soodsam pakku-mine. Loogiliselt võttes peaks hind nõnda aina odavnema.

Loogikat aga, mille järgi lei-da parim pakkuja, lugejale soo-vitada pole. Kirjaoskajal inime-selgi võtab tingimuste virrvarr silme eest kirjuks. Selge on see, et ainult kõige madalam hin-nanumber pole lepingu juures määrav. Kaasa hakkavad män-gima lepingu kestvus, tingimu-sed, võimalus lõpetamiseks jne.

Ühel hetkel tuleb see kaa-

lukas valikuotsus loomulikult teha, aga selge on ka see, et le-pingu sõlmimata jätmise pärast keegi pärast 1. jaanuari pime-dusse ei jää. Kõigil tarbijatel on õigus börsihinnaga elektrit osta.

Ettevõtja valikud pole samuti liht-samadTänaseks on neid ettevõtteid, kel-lelt on võimalik elektrit osta, kok-ku kümme. Üldjoontes on ettevõ-tetel samad probleemid mis era-tarbijatel. Tuleb leida müüja, kelle müügitingimused sobivad kõige paremini ostja tarbimistingimuste-ga, ehk alati ei olegi kõige olulisem hind. Näiteks kui ettevõte ei tar-bi öist elektrit, siis puudub kasu-tegur paketil, mille puhul on öine elekter oluliselt odavam. Jälgima peaks hoopis seda, milline pakett võimaldab odavamat elektrit päe-vase tarbimise ajal. Või hoopiski vastupidi.

Kuna ettevõtted on eratarbija-test reeglina suuremad elektritar-bijad, siis mõjutavad erinevatest pakettidest tulenevad hinnavahed ettevõtte rahakotti märksa enam. Samuti on oluline käibevahendite planeerimine, kui otsustatakse va-lida börsihinnast sõltuv pakett, kus madala tarbimise perioodil saab nautida soodsaid hindu, samas tu-leb valmis olla hinnatõusuks suure tarbimiskoormuse perioodil.

Eelarvestamine ja kulude pla-neerimine on selliste pakettide korral keerukam. Neile, kes otsus-tavad börsihinnast sõltuva paketi kasuks, on heaks abimeheks inter-net, kust info elektri hinna kohta ajalises lõikes on kergesti leitav.

Ettevõtetele pakutakse ka fik-seeritud pakette, mille puhul lepi-takse elektrihinnas kokku teatud perioodiks. See võimaldab suhte-liselt täpselt oma kulusid planee-rida, kui elektri tarbimismahud on seniste arvete alusel prognoosi-tavad ega ole ette näha hüppelist kasvu. Selliste pakettide korral makstakse kokkulepitud hinda ka siis, kui elektribörsil on parasjagu kujunenud soodsam hinnatase. Samas on ettevõtja maandanud kõrge börsihinnaga perioodidest tulenevad riskid kulubaasile.

Juriidilised isikud, kes on võr-guga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsmega, saavad elektrimüüja valimata jätmisel kasutada sarnaselt kodutarbijate-ga üldteenust. Ka sel juhul müüb elektrit vastava piirkonna võrguet-tevõte, kuid elektrienergia hinna aluseks on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind, millele lisan-dub mõistlik kasum. Võrguette-võtjate kasumimarginaali üle teos-tab jäerelevalvet konkurentsiamet.

Elektrimüüjat pole võimalik valida neil ettevõtetel, kellel pole sõlmitud võrgulepingut otse võr-guettevõttega ning kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühen-duse kaudu. Sellisteks tarbijateks on näiteks kaubanduskeskuste või ärihoonete rendipindade kasuta-jad. Sel juhul valib elektrimüüja kinnisvara omanik või haldaja.

Kõrvalseisjana on väga keeru-line või isegi pea võimatu konk-reetset nõu anda paketi valijale, kõik sõltub iga tarbija eripärast, riskivalmidusest, käibevahendite jaotusest ja veel paljudest muudest teguritest.

RAIVo pINKKoma Ehitus AS juhatuse esimees

teenused ja hinnad

Energiaturg.ee lehel, kus saab võrrelda erinevate elektrimüüjate hinnapakette, on praegu hetkel üleval kõigi müüjate 86 erine-vat paketti. Fikseeritud hinnaga pakette on 39 ning tähtajatuid, muutuva hinnaga pakette 30.

Peale selle on portaalis 17 muud paketti, mida ei ole võrd-lusesse lisatud. Müüjad, kelle vahel on võimalik valida, on järg-mised: Eesti Energia, 220 Energia, Eesti Gaas, Elektrimüügi AS, Elektrum, Imatra Elekter ning VKG Elektrivõrgud. Kolmas variant on jätta leping sõlmimata, sellisel juhul müüb tarbijale elektrit võrguteenuse osutaja, kelleks Türil on Elektrilevi AS, mis on Eesti Energia tütarettevõte. Sellisel juhul lisandub börsihin-nale võrguettevõtja kasumimarginaal, mille kinnitab Konkurent-siamet. Kasumimarginaali suuruseks on kuni 6%.

Keskmiseks hinnaks, mida portaal tähtajalise lepingu puhul pakub, on 5,8 senti kWh.

Tähtajatu muutuva hinnaga lepingu korral lisandub börsi-hinnale 0,26 senti kWh eest (eelmise aasta keskmine börsihind oli 4,2 senti).

Üldteenuse juurde jäädes peab arvestama keskmise börsi-hinnaga, millele lisandub kuni 6 % kasumimarginaalina (0,25 senti). Seega võib lihtsa tehte korral väita, et arvestades eelmise aasta keskmist börsihinda, on rahaliselt kõige kahjulikum sõl-mida fikseeritud hinnaga tähtajaline leping, kõige soodsam on tähtajatu muutuva hinnaga leping ja üldteenus (leping sõlmi-mata jätta).

INDREK NAURadvokaadibüroo Naur & Pärn OÜ vandeadvokaat

Avatud elektriturg: palju pakkujaid, vähe ostjaid

teave

28. novembri seisuga oli Eesti Energiaga sõlmitud 100 000 elektrilepingut. Järvamaal on lepinguid sõlmitud ligi 3000. Klientide lemmikuks on kujunenud pakett Kindel – üle 90% kõigist lepingutest on sõlmitud just selles paketis. Eelis-tatuimad lepingute pik-kused on 12 ja 36 kuud. Enim on lepinguid sõl-mitud Harjumaal, Tartu-maal ja Ida-Virumaal.

Allikas: Eesti Energia

Kodumasinad koju kätte otse postkontoristEelmisel nädalal avati Türi postkontoris Euronics Eksp-ressi iseteeninduspunkt, mis võimaldab leida Euronic-si tootevalikust sobiva toote ning tellida see kulleriga ko-ju või Eesti Posti vahendusel postkontorisse.

„Eesti Posti kontoris on eriline stend, mis on kui ise-teeninduslaud. Peamiseks elemendiks sellel on interne-tiühendusega arvuti, millega pääsete Euronicsi veebipoo-di,“ selgitas Sandmani Grupi AS turundusjuht Kaili Nikki-nen.

„Euronics Ekspressi ise-teeninduspunktis on võima-lik tutvuda kogu Euronicsi kaubavalikuga, kuhu kuulub üle 7000 toote.

„Iseteeninduspunkt on mõeldud inimestele, kel pole võimalik sõita kodust kaugel asuvatesse elektroonikakaup-lustesse, või neile, kel seni on puudunud võimalus, koge-mus või soov sooritada oste interneti teel,“ lisas Nikkinen.

„Tellimine on lihtne ja tel-limiskeskuse juures on telli-muse vormistamise juhendid. Esimestel nädalatel on Eesti Posti kontorites abiks ka Eu-ronicsi spetsialistid, hiljem on teie käsutuses Eesti Posti töö-tajad,“ ütles Nikkinen.

TR

Toidupank ko-gub jõulukuul annetusiPeedu Pärl Järva Toidupan-gast andis teada, et jõulukuul toimuvad toidukogumiskam-paaniad Paide ja Türi poodi-des, kuhu on pikisilmi appi oodatud ka vabatahtlikud.

„Toitu on võimalik anne-tada 8. ja 9. detsembril Paide ja Türi Maximas kell 10–18 ning 15. ja 16. detsembril Paide Maksimarketis ja Türi konsumis 10–18,“ ütles Pärl ja lisas, et 15. ja 16. detsemb-ril toimuvad ka minikontser-did poodide juures või sees.

Pärli sõnul on võimalik toidupanga tegevuse tar-vis annetada ka raha arvele 10220210780223, märkides saajaks Süda-Eesti Sotsiaalkes-kus ja märksõnaks toidupank.

Samuti on annetustop-sid väljas Järvamaa kirikutes, Kevade kohvikus Türil, Paide pitsakioskis.

teave

Vabatahtlikuks soovi-jad saavad võtta ühen-dust Dianaga telefonil 58090824.Muud küsimused ja ettepanekud telefonil 57420421, Järva Toidu-pank, peedu pärl.

TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 5

persoon

oktoobri lõpus jagati oisu rahvamajas Türi valla sün-nipäeva puhul lisaks koogi-le ka aumärke. Ühe neljast kuldsest aumärgist pälvis oisu oma poiss Vello Lap-rik, eluaegne masinamees ja tubli kaitseliitlane. „Eesti eest surmani,“ olid tema tä-nusõnad autasu kättesaa-misel.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Ühel udusel neljapäeva hom-mikul, kui Viljandi maanteelt Oi-su vahele keeran, on mul meeles Vello õpetussõnad, kuidas Kuuse tänavale jõuda: „Jaanus Marran-di maja juurest tuleb vasakule keerata ja siis on kolmas maja.“ Ei hakanud tookord tunnistama, et ma ei teagi, millises majas Jaa-nus Marrandi elab, vaid vaatasin Kuuse tänava asukoha ikka kaar-dilt korralikult järele.

Minu kohale jõudes oli ma-japeremees juba trepil vastas ja värske kohv köögis kannus oota-mas. Ei pea olema just Sherlock Holmes, et aru saada, millega Vello oma pensionäripõlve si-sustab: kõik Kaitseliidu aurahad ja tänukirjad on kenasti seinal, sealhulgas ka tunnistus Türi val-la kuldse aumärgi juurde. Suur vaskne pasun ja kaks lõõtspilli räägivad samuti selget keelt: et pillimäng on samuti siin majas au sees.

Maapoisist sai masinamees

Tegelikult on Vello Laprik hoopis Pärnumaa poiss, tõsi, te-ma isakodu ei asunud Järvamaa piirist just väga kaugel. „Olen pä-rit Vändra vallast Soova külast. Kui sõita Türilt Pärnu poole, siis mõned kilomeetrit pärast maa-konna piiri, milleks on Pärnu jõgi Rael, keerab tee paremale. Seal liivamägede vahel oligi Soo-va. Tänaseks on külast alles vaid üks maja, kus paikselt elatakse,“ räägib Vello.

Türi inimesele on koht tuttav tõenäoliselt ka kena ujumiskoja järgi. „Kunagi olid selle karjääri-põhja koha leidnud suplukoha asemel kenad liivamäed, tee läks nendest otse läbi. Tänaseks on mägedest ainult mälestus. Liiv veeti teedeehituseks ära,“ mee-nutab Vello.

Metsarohke ümbrus ja liiva-ne pinnas olid tema sõnul meele järele ka neile, kes nii sõja ajal kui pärast seda ümbruskonnast pelgupaika otsisid. „Ümber-kaudsed laaned olid metsavendi täis. Üks punker asus ka meie maja lähistel. Mäletan, et talve-öödel tuli üks sugulane oma lap-sega ööseks meile ja hommikul läks jälle metsa tagasi. Siis tuli kõik jäljed hoolikalt lumelt ära pühkida.“

Kooliteed alustas Vello Saa-lemaa algkoolis. „Seal sain um-bes pool aastat käia, siis kolisid vanemad emakoju Pärnumaale Rae kanti ja kodule kõige lähe-

maks osu-tus Samliku 7-klassiline kool. Sealt edasi tulid mehha-nisaa-torite kursu-sesd Rapla-maal Vigalas.“

Vel lo ei mäleta, milline oli täpne ame-tinimetus Vigala koolist saadud tunnistusel, aga seda, et tegu oli laia profiiliga traktorist-masinistiga, teab ta kindlasti. „Pärast kooli sai mu töökohaks Vändra MTJ ehk siis masina-traktorijaam. Kuna va-nemad olid asunud Türile maja ehitama, siis kiskus mindki siia-poole. Aga kui sa olid ju juba ko-hale määratud, siis oli toona ko-hustus seal ka teatud aeg püsida. Asjaajamise tulemusena õnnes-tus lõpuks siiski üleviimine Türi MTJi koosseisu.“

Kodus paremat pilli toomas

Vello üheks esimeseks töö-põlluks sai toimetamine Estonia kolhoosi maadel. „Taikse kandis kevadkülvi tehes õnnestus üks-kord ka lindi alt läbi käia, tänu abile, kes oli traktoril, mina olin külvikul,“ meenutab ta.

Nimelt vaatas ta, et abi on kangide taga tukkuma jäänud ja sõidab otse viljapõldu sisse. „Hüppasin siis külvikult maha ja ruttasin traktori juurde. Tema mind ei märganud, üks lindi polt oli aga välja tulnud ja see haakis mu riietesse ja tiris endaga kaa-sa. Sain veel niipalju, et pea kõr-vale pöörata jõudsin. Käsi ja õlg aga käisid raske masina alt läbi.

Päästis vist see, et juhtus olema lohukoht. Lõpuks nägi abi ka toimuvat ja ruttas appi, ta tiris mu läheduses olnud maja trepi-le. Sinna ma siis minestasingi, aga kõik kehaosad jäid külge ja peatselt taastus töövõimegi.“

MTJst pidi Vello ka kroonu-teele asuma. „Sattusime koos sa-dakonna teise eestlasega Krimmi kanti, lennuväe abiteenistusse ja ikka traktori peale. Kui mõni hävituslennukitest juhtus maan-dumisrajalt välja sõitma ja seda ei juhtunudki väga harva, tuli mul tõtata seda välja sikutama, enne kui järgmine maanduja oleks talle otsa põrutanud. Sain ülemustega hästi läbi, kui oli va-ja minna külasse meelt lahuta-ma ja tüdrukule külla – polnud probleemi,“ muigab ta.

Huvitava seigana meenutab Vello, et sõjaväes oli tollal väga populaarne kõikvõimalik isete-gevus, tants ja pillimäng. „Aga mis pillid siis kroonul olid, ühed risud ikka. Ütlesime ühe teise Suure-Jaani poisiga, et meil on kodus palju paremad. Antigi siis meile puhkust ja saadeti koju pillide järele.“

Sellel pillil, millel Vello kodus järel käis, on muidugi

o m a e t t e lugu. „See

1920–30nda-tel valmista-tud Itaalia pill

oli isa oma. Eks ma tema kõrvalt

mängima õppisin. Hiljem kui töö kõr-valt aega pillimän-

guks nappis, sai ta maha

müüdud. Aga us-kumatu

küll, 47 aastat hiljem jõudis see pill taas minu kätte: üks sõber oli selle mingilt laadalt ostnud ja kutsus vaatama, mis ma väärtuseks ar-van. Vahetasin selle siis temalt kahe lõõtsmooniku vastu.“

Tubli töö tõi tunnustuse

Pärast kroonut tuli Vello kodukanti tagasi. „Eks siis vana-mees mu ükskord Estonia kol-hoosi kutsus. Head töömehed olid seal hinnas. Kes oli laisk või joodik, nendega polnud pikka juttu. Neile ütles vanamees, et transport on minu poolt, sina ütle koht, kuhu oma koli viia.“ Vanameheks kutsub Vello helli-tavalt toonast legendaarset Es-tonia kolhoosi esimeest, Heino Marrandit.

„Traktoristi palk oli rubla tunnis, või siis 25 kopikat koor-ma pealt, kui juhtusin karjääris ekskavaatori peal olema. Aga eks rabamist oli ikka ka. Talvel pidid teed karjalautadeni hommikuks sisse olema lükatud. Kui juhtus kõva tuisk olema, ei saanud va-hel mitu päeva kojugi.“

Hiljem töötasime ka kartu-likombainil. „Meie olime paari-mehega esimesed, kes kombai-nile prožektorid peale panid ja

kiled ümber. Nii sai tööd teha ka õhtupimeduses ja kombainil töötajad olid kenasti tuulevar-jus. Pärastpoole hakkasid ka teised samu nippe kasutama. Kui noppijad lõpetasid, tähen-das see aga masinamehele tihti alles õige tööpäeva algust, ikka oli vaja midagi parandada ja sättida.“

Tublid töötulemused tõid autoostuloa, sanatoorimituu-sikud ja sõidu Moskvasse üle-riigilisele põllumajandussaavu-tuste näitusele. „Kui juhtusin Narva-Jõesuus sanatooriumis olema, siis võtsime sõber Jaani-ga mitmel korral minu Žiguli ja sõitsime Sinimägedesse. Jaan oli seal 1944. aastal Eesti leegioni koosseisus võidelnud ja tal oli nendest aegadest palju mälestu-si. Avalikult ei tohtinud toona sellest ju rääkidagi.“

Kui Vello Estonias tööd alustas, elas pere korteris. „Mainisin siis kord Marran-dile, et tahaks nagu omaette elamist. Ja tema pakkus mul-le maja. Raha selle ostuks aga polnud. Sain siis majandilt 5100 rubla laenu, veidi enam kui kahe aastaga oli see tagasi makstud ja maja minu.“

Kasvatab noori kotkaid

Praegugi kutsutakse Vellot vahel tööle, vaja kedagi asenda-da, puhkust anda. „Veel eelmisel suvel läksin paariks nädalaks, aga jäin terveks suveks. Täna-päevast tehnikat muidugi selle-ga ei võrdle, millega ise kunagi alustatud sai. See tundub praegu lapsemänguna.“

Ja ega ta kodus konutada maldagi. Aastaid on Vello tege-lenud Kaitseliidus, just noored on need, kelle kasvatamisele-kujundamisele ta aastaid on pühendunud. „See on tore, kui näed, kuidas noortest kasvavad oma kodumaad, riiki ja vane-

maid austavad kodanikud. Kait-seliidus pole ruumi sellistele, kes üritavad ennast esile upitada või teistele pähe istuda. Seal saavad kõik sellised varsti oma loomuli-kule kohale seatud.“

„Kui oled terve suve noorte-ga mööda laagreid käinud, siis ei oskagi sügise saabudes rahulikult kodus konutada. Ikka ootad, et saaks midagi kasulikku teha,“ ar-vab Vello. Kord kuus sätib ta en-nast Vändrasse, sealsele eakate klubi õhtule. Tema jaoks lihtsalt pole aega, mil igavuse üle kurta.

vello laprik

27.12.1938, pärnumaa, Vändra valdHaridus:Saalemaa algkoolSamliku 7-klassiline koolMehhanisaatorite kursu-sed VigalasKaugõppekeskool RetlasTöö:Vändra MTJTüri MTJTüri EpTKolhoos EstoniaAS prelvex turbatootmineKaitseliidu aktiivne liige ja pillimees

Autasud:2005 kaitseväe juhataja tänukiri.2007 kaitseväe juhataja tänukiri.2008 Kaitseliidu ülema tänukiri, Kaitseliidu tee-netemedali III klass.2009 Kaitseliidu Järva maleva pealiku tänukiri, Järva maleva rinnamärk.2010 Kaitseliidu teenete-medali II klass.2011 Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärk.2012 Kaitseliidu Valgeris-ti III klass.

kommentaar:

URMAS pIIGERTKotkajuhtKaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor

Minu tutvus Velloga sai alguse Kaitseliidus. Hiljem veel selgus, et tema ise ja tema isa olid head tuttavad minu vanaisaga.

Vello on oma olemuse, elukogemuse ja käitumisega eeskujuks nii noortele kui vanadele. On aktiivne kaitseliitlane, kelle opti-mistlik meel ja agarus nakatab ka teisi.

Vello on sõna otseses mõttes kuldaväärt, nii oma oskuste kui ka iseloomu poolest. Soliidsest vanusest hoolimata ei kuule teda kunagi tervise üle kurtmas ega näe kodus istumas. Selle asemel käib abis noorkotkaste ja kodutütarde laagrites, kas autojuhi või majandusmehena. Tuleb rõõmuga appi, kui Kaitseliidul või Nais-kodukaitsel on abi vaja. Mis seal salata, Vello on eeskujuks meile kõigile. Noortel ja vanadel on temalt õppida nii viisakat käitumist, elurõõmu, kohusetunnet kui oskust mitte kurta, vaid tegutseda.

Võiks Vellogi oma eakaaslaste kombel koduõues ringi jalutada ja naabritega võidu kurta, kui halvaks tervis on läinud ja kuidas pension on väike. Selle asemel aga on ta leidnud väljundi Kaitse-liidu näol, kus ta saab kasulik olla nii riigile kui oma kaaslastele. Rääkimata siis sellest, et tegevus aktiivsete kaitseliitlastena ei lase neil, nagu nad ise ütlevad, ära manduda.

Ise kipume Vellot ja tema kahte eakaaslast Ants Jõed ja Ni-kolai Linnasmägi hellitavalt taadudeks hüüdma, mispeale nad naerdes sõrmega viibutavad ja parandavad, et mitte taadud, vaid kauaelanud isad.

Vello Laprik: Eesti eest surmani

6 TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012

loodusTüri valla aasta küla selgunudTüri vallavalitsus kinnitas Aasta külaks 2012 Mäeküla küla. Võitja osaks saab rändauhind ning 320 euro suurune rahaline preemia.

2012. aasta aktiivseima küla väljaselgitamiseks korraldatud kon-kursile laekus tähtajaliselt kolm ankeeti kahe küla esitlustega, Mäekü-la küla tõsteti esile kahel korral. Lisaks Mäekülale kandideeris tiitlile veel Metsaküla küla, kes on varem Lõuna-Järvamaa aasta küla tiitli võitnud 2004. aastal.

60 elanikuga Mäeküla külale tõi võidu kogukonna suurepärane koostöö. Külas elab nii noori kui eakaid, külarahvas on kokkuhoidev ning erinevad vanusegrupid teevad koostööd nii külakoosolekul kü-laprobleemide üle arutledes kui ka aiandi kõrval külaplatsil külapidu pidades.

Külaelu eestvedajaks on külavanem Koit Teder, kes on osanud enda ümber koondada nn külaaktiivi. Samas on välja kujunenud tööd ja kohustused ka teistel külaelanikel. Ühistegevuse traditsiooni-deks on Mäekülas mitmed rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Üheskoos ning kindlaid tavasid järgides tervitatakse uue aasta algust ja peetakse vastlapäeva, aasta suursündmuseks on aga jaanipidu, ku-hu kogunevad mitme põlvkonna külaelanikud, sõbrad ja sugulased. Heaks tavaks on, et personaalse kutse jaanitulel osalemiseks viib kü-lavanem isiklikult igale perele. Tublide perenaiste töö tunnustamiseks on küla jaanitulel kolmel viimasel aastal toimunud toiduteemaline konkurss. Valitud on parimat magusameistrit, parimat salatisegajat ning parimat toitu esivanemate toidulaualt.

Käesoleva aasta suvel osalesid mitmed Mäeküla talud Järvamaa Avatud Talude päeva programmis, neid talusid külastas üle 100 ini-mese. Sündmus oli esimene omataoline Eestis ning leidis kajastamist ka vabariiklikus meedias ja televisioonis.

Kodanikeühendused taotlevad oma projektidele toetustTüri vallale esitatavate projektitaotluste tähtaeg on määruse järgi 1. detsember. Käesoleval aastal on see laupäev, seetõttu võetakse pro-jektikavandeid vallamajas vastu esmaspäeva, 3. detsembri tööpäeva lõpuni.

Kodanikeühenduste ühistegevuse toetamist reguleerib Türi val-lavolikogu 31. märtsi 2010 määrus „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö edendamiseks ning elukeskkonna arendami-seks toetuste taotlemise ja kasutamise kord“. Vastavalt nimetatud määrusele saavad mittetulundusühingud ja seltsingud sel korral esi-tada kavandeid järgmise aasta I poolaastaks planeeritavate ürituste korraldamiseks. Registreeritud mittetulundusühingud saavad lisaks taotleda ka projektitoetust ning tegevustoetust 2013. aastaks. Tege-vustoetuse taotlemise eelduseks on ühingu aastaringselt toimuv tege-vus. Selles taotluses kajastatakse ühingu üldkulusid, mida ühekordse ühistegevuse kavandi eelarves kajastada pole võimalik. Ürituse kor-raldamise puhul on oluliseks kriteeriumiks 50-protsendilise oma- või kaasfinantseeringu olemasolu, sealjuures võib omafinantseering olla ka mitterahaline. Projektitoetust eraldatakse kuni 10 protsendi ula-tuses teistest fondidest positiivse rahastusotsuse saanud projektika-vandi kogumahust.

Taotlemise täpne kord ja taotluste vormid on Türi valla kodulehel aadressil http://www.tyri.ee/index.php?page=658&. Lisaks saab infot ja taotlusvorme ka Türi vallavalitsusest seltsitegevuse spetsialistilt.

RIINA TRUMMseltsitegevuse spetsialist

Oma tööpäevad lõpetanud traktorist on Mäekülas Ale talus saanud väärikas lillede hoidja. Teet Reier

Rabade värvid muutuvad kirkaks sügise ja esimeste külmade tulekuga. Vaade Nõmme rabale. 5x Teet Reier

Mitte kõiki jõhvikaid ei leia marjulised üles, neid jääb palju ka rabamätastele punetama.

Mitte just iga päev ega igas Eestimaa paigas ei näe taevalaotuses tiirutamas kaljukotkast.

Türi maastikukaitseala voored on enamuses kasutusel haritava põllumaana. Pildil hommikuhärmatises voorepeale Näsuvere ja Poaka vahel.

Me oleme kuulnud ja paljud kindlasti ka käinud suurtel Eestimaa kaitsealadel Soomaal, Endlas, Matsimäel või Mukris, kus laugasteni viivad laudteed ja vaatetornist saab maastikku imetleda. Meie oma koduvallas on mitu suurepärast kaitseala, millest ühed igapäevaselt käeula-tuses, teised aga metsadesse peitunud.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kogemata juhtus nõnda, et Kolu külalugu tegema minnes sattusin otsaga hoopis rappa, Iidva rappa. Sinna jäid koos püha-päevase päevaga ka külaloo-mõtted, sündis hoopis soov kirjutada koduvalla kaitsealadest.

Puutumatud rabad, uhked mõisapargid, rändrahnud ja põlis-puud on osake meie igapäevaelust ja kultuuriloost. Kindlasti ei mahuta need end ühe küla piiresse, Nõmme raba näiteks laiub otsapidi lausa neljas külas.

Kui kellelgi tekib huvi tutvuda mõne Türi vallas asuva kaitse-alaga, siis polegi abimeest käepärast võtta. Puudub ühtne trükis ja netist võib leida peamiselt vaid ametlikku infot: millal moodustati ja keda või mida kaitstakse.

Et rohkem teavet saada, otsustasin kaitsealadega seonduvat uurida Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni looduskasu-tuse spetsialistilt Olavi Randverilt.

„Lisaks kaitse- ja hoiualadele on Türi vallas ka hulk kaitsealu-seid parke ning üksikobjekte nagu näiteks mitmed rändrahnud ja põlispuud,“ selgitas Randver. „Kindlasti on Eesti mõistes haru-kordne Villevere külas asuv Rõugu talupark-dendraarium, kuhu on kogutud alates 19. sajandist üle 200 erineva puuliigi ja mida laiendatakse ka tänasel päeval.“

Omanäoline on kindlasti ka oma voortega Türi maastikukait-seala, mis ulatub Prandi jõest Väätsani. „Loomulikult ei saa seda võrrelda Haanja kuplitega või Vooremaa suurte voortega. Kind-lasti on ta eriline seetõttu, et kaitsekord soosib siin põllumajan-duslikku tegevust, see aga hoiab enamuse voorepealseid võsast ja metsast puhtad ja need on kergesti vaadeldavad. Vooremaa voo-repealsetega on just see mure, et need kipuvad viimastel aastatel metsastuma.“

Kui avaldan arvamust, et pääs meie kaitsealustesse rabadesse on sügiseste teeoludega üsna vaevaline, siis vastab Randver, et ega see peagi lihtne olema. „Meie rabad, Iidva ja Nõmme, on rända-jate suurtest hulkadest puutumata loodusobjektid, seal pole laud-teid ega matkaradasid. Usun, et Eestis on neid teid ja radu siiski piisavalt. Ja eks nad olegi tekkinud just sinna, kus inimesed ka enne laudteede ehitamist usinasti käinud on.“

Randveri sõnul pole Türi valla kaitsealadel ka reservaaate, kuhu inimese jalg astuda ei tohiks, on ainult mõned sihtkaitse-vööndid, mis peavad tagama rahuliku pesitsusaja näiteks mustale toonekurele, kaljukotkale või metsisele.

„Samuti võib tavapärases korras kaitsealadel jahti pidada. Arvan, et jahimehed on head loodusetundjad ja praktilise meele-ga loodusehoidjad. Neilt oleme saanud asjalikke ettepanekuid ja palju abi eriti selles osas, mis puudutab liigikaitsega seonduvat,“ lisas ta.

Kaitsealad külade keskel ja linnade vahel

Liigirikas Rõugu parkMõne kilomeetri kaugusel Villevere keskusest Tõrvaaaugu poole asub Rõugu park-dendraarium, kus endise Rõugu talu ümber kas-vab liigirikas puistu ligi 200 erineva puu- ja põõsaliigiga, neist ha-ruldasemad on iiri ja hiina kadakas, kalifornia poolküpress, mon-goolia kukerpuu jne.

Seal on palju maalähedasi kiviseadmisi, hulgaliselt kiviskulp-tuure, paesse raiutud tiike ja mitu kaunist pargiaasa. Pargi raja-mist alustati 1885. aastal, mil talu peremeheks sai Jaan Rõuk. Tema tööd jätkasid hiljem poeg Jaan ja pojapoeg August. Praegu tegutseb talus MTÜ Rõugu park.

TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 7

Vaatamata hallile sügisilmale on peegeldused Iidva rabalaugaste jääkirmega kaetud veel säravpuhtad.

Ülevaade suurematest kaitsealadestIidva looduskaitseala

Kaitsealale pääseb Änari–Kolu teelt või Kolu raudteejaamast mööda metsateid põhja poole sõites. Sügiseste teeoludega raskes-ti läbitav, seda enam et toimub aktiivne metsa väljavedu. Kõrge veetase raskendab sügisel kindlasti ka rabas liikumist. Suvel pää-seb rabasse ka jalgrattaga. Kaitstakse eelkõige looduslikku raba, siirdesoo- ja rabametsi ning kaitsealuste liikide elupaiku.

Nõmme raba looduskaitseala

Samuti kui Iidvasse on pääs Nõmme rabasse sügisel raskenda-tud. Lihtsaim viis minemiseks on sihiteed, mis kulgevad Tänna-silma–Rassi teelt. Kuna kaitseala ümbrus on inimasustusest pea-miselt puutumata, et tea paljud selle põhiliselt RMK kasutusalas oleva, metsade keskel asuva raba olemasolust. Rabaservast leiab matkaja ka Vaki kivi nimelise rändrahnu.

Türi maastikukaitseala

Paidest Türile või vastupidi suunas liiklejale on kindlasti tut-tav Kirna mägi. Tee Türilt Väätsale kulgeb samuti kohati mööda voorepealseid. Hulk kaitsealusest voorestikust jääb aga peateedelt kõrvale. Rattaga matkajale on soovitav liigelda Tori-Näsuvere-Poaka-Kirna suunal, nii avastate suurepäraseid vaateid igal aasta-ajal. Türi–Väätsa tee äärde jääb ka kaitsealune Raademetsa mänd.

Saarjõe maastikukaitseala

Kaitseala saab alguse Tagametsa jahilossi tammist ja ulatub peaaegu Saarjõe suudmeni. Enamus sellest jääb Türi valla piiri-desse. Matkajale igati sobilik ja kergesti leitav. RMK on hoolitse-nud mõnusa puhkekoha eest metsavendadele pühendatud mäles-tussamba juures ja Kabelimägedes. Samuti on puhkajatele avatud Saeveski metsaonn ja Vanapagana metsamaja.

teave:

Loodus- ja maastikukaitsealadIidva looduskaitseala Türi vallas änari külas ning Väät-sa vallas piiumetsa ja Roovere külas. pindala 806 ha.Nõmme raba looduskaitseala Türi vallas Kärevere, pi-bari, Tännassilma ja Villevere külas. pindala 435 ha.pärnu jõe saar Türi vallas Türi linnas. pindala 1,4 ha.Saarjõe maastikukaitseala Järva maakonnas Türi val-las Rassi külas, pärnu maakonnas Vändra vallas Kaan-soo külas ja Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallasKootsi külas, kokku 1751 ha, sealhulgas Türi vallas 1128 ha.Türi maastikukaitseala Türi vallas Kirna, Näsuvere, pala, poaka, Tori ja Türi-Alliku külas ning Väätsa vallas Ülejõe külas, kokku 3556 haKaitstavad pargid ja puistudKabala mõisa park12,6 haKolu mõisa park 3,5 haLaupa mõisa park 9,4 haLokuta mõisa park 1,1 haoisu mõisa park 3,6 haRõugu talupark-dendraarium Villevere külas 7,8 haSärevere mõisa park 6,1 ha

HoiualadMääru hoiuala Türi vallas Kurla külas 8 hapärnu jõe hoiualaTüri–Karjaküla hoiuala Türi vallas Jändja, Karjaküla, Lokuta ja pala külas ning Türi linnas 94 ha

Kaitstavad looduse üksikobjektidLuisu rändrahn Rikassaare külasSaaremäe rändrahn Villevere külasVaki kivi Villevere külasVassaare metsakivi Metsaküla külasVillevere suurkivi Villevere külasVõstermäe rändrahn Laupa külasäiamaa kivi äiamaa külasEniste kuusk Vilita külasRaudemetsa mänd pala külasSaare-Siimu tamm Rassi külasVanga kased pala külasänari pärn änari külas

Väljaspool kaitsealasid on liikide kaitseks Türi vallas 15 püsielupaika kokku 1364 hektarit, sh 9 väike-kon-nakotka, 5 metsise ja 1 kanakulli elupaikade kaitseks. Seal kehtivad liikumispiirangud ja ebaterve uudishi-mu vältimiseks nende asukohti massiteabevahendites ei avalikustata. Allikas: Järvamaa aastaraamat 2011

kommentaar

Elamusi pakuvad paljud paigad

Türi vald on ääretult rikas loodus- ja maastikukaitsealade, hoiuala-de ja kaitstavate üksikobjektide poolest. Kõiki neid paiku võib külastada metsikult, kaasas kaart ja kompass, sobiv riietus ja hea tuju. Põnevam on sellistes kohtades käia, kui kaasas on giid, loo-dusetundja või kohalike oludega tuttav inimene.

Eelkõige üksinda matkates peab jälgima, et looduses ei patus-taks. Ei sobi loodust risustada prügi ja sodiga, sealt kaasa võtta looduses kasvavaid haruldasi taimi. Lõket võib teha vaid ettenäh-tud kohtades. Giidi ja loodushuvilisena on mul õnnestunud läbi käia kõik kaitse- ja hoiualad peale Nõmme raba looduskaitseala, mille olemasolust sain alles hiljuti teada. Ka enamuse üksikobjek-tidest olen saanud üle vaadata.

Väga südamelähedased on pargid, mille tekkimises on „süüdi“ inimkäsi ja mis vajavad hoidmist järeltulevatele põlvedele. Hing puhkab, nautides Kolu mõisapargi iidset osa, mis asub Lintsi jõe järsul kaldal. Unustamatu elamuse võib saada Rõugu dendropar-gis paljude erinevate puude-põõsaste ning looduslikult ja inime-se kujundatud kivifiguuride keskel. Omaette nähtus on Saarjõe maastikukaitseala, kus põlislaaned põimuvad rohkete pärandkul-tuuri objektidega.

Eespool märgitud kaitsealad ongi sellised, kus võiks alati tead-ja inimene kaasas olla. Kui muidu võid saada elamuse loodusest, siis targema kaaslasega saad tungida ka pärandkultuuri varamu salalaegastesse.

ÜLo oRMUSgiid ja Lõuna-Järvamaa kaunite paikade asjatundja

Rabade rahu hoiab ka loodus ise

Nõmme raba ja Iidva soo kaitseala on looduses vajalikud minu arvates eelkõige selleks, et aidata säilitada tasakaalu aktiivse inim-tegevuse ja looduse vahel. Kaitsekorraga pole jahipidamine ega nii-sama looduses viibimine keelatud ei Nõmme rabas ega Iidva soos, kuid enamuse ajast on seal ikkagi vaikus ja rahu. Ulukitelegi on vaja selliseid elupaiku, kus nad saavad oma toimetusi toimetada, inim-tegevusest puutumatus keskkonnas. Jahipidamist kitsendab nendel objektidel loodus ise, sest sinna on raske ligi pääseda.

TooMAS MARRANDIJärvamaa Jahindusklubi juhatuse esimees

Kaitsealad külade keskel ja linnade vahel

TÜRI RAHVALEHT 30. november 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Muutusid tänavate nimekujudMuutusid pühendusnimedega tänavate nimekujud ja nende täna-vate järgi adresseeritud katastriüksuste koha-aadressid Türi linnas.

Türi vallavalitsuse 6. novembri 2012. a korraldusega nr 760 on Türi linnas asuvate tänavate nimekujud korrigeeritud järg-miselt: Kurrikoffi tänava asemel Andreas Kurrikoffi tänav; Wie-demanni tänava asemel Ferdinand Johann Wiedemanni tänav; Kreutzwaldi tänava asemel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav.

Korrigeeriti ka nimetatud tänavate järgi antud aadressiobjek-tide aadressiandmeid, asendades koha-aadressis esineva senise tä-nava nimekuju uuega. Elukohaandmete märkimisel on tänavani-mes esineva isikunime eesnime lühendamine lubatud ja kasutada võib eesnime esitähti (nt F. J. Wiedemanni tn 17).

Türi vallavalitsuse teadeTüri vallavalitsus teatab OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noor-loomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande parandatud eelnõu avalikust väljapanekust.

Kavandatavaks tegevuseks on Taikse külas vabapidamisega lüpsifarmi rajamine ning olemasolevate lautade rekonstrueerimi-ne. Asukohaalternatiivina käsitletakse tegevuse läbiviimist Met-sakülas asuva suurfarmi rekonstrueerimise ja laiendamise näol. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõue-tele vastavuse parandamine, parima võimaliku tehnika kasutuse-levõtt, ettevõtte tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine.

Arendaja on OÜ Estonia (Oisu alevik, Türi vald, Järvamaa; kontaktisik: Jaanus Marrandi, tel 514 3233, e-post jaanus.mar-randi@oyestonia.ee). KMH algataja ning otsustaja on Türi val-lavalitsus (Kohtu 2, Türi linn; kontaktisik: Ott Vilusaar, tel 384 8253, e-post ott.vilusaar@tyri.ee). KMH läbiviijaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) (Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn; kontaktisik: Kaupo Heinma, tel 611 7695, e-post kaupo@environment.ee). KMH aruandega on võimalik tutvuda ajavahemikul 05.12–20.12.2012 Türi vallavalitsuses aad-ressil Kohtu 2, Türi linn; ELLE OÜ kontoris aadressil Tõnismägi 3a-15, Tallinn; ning Türi valla kodulehel www.tyri.ee.

Kirjalikke ettepanekuid ja märkusi KMH programmi kohta saab esitada Türi vallavalitsusele ja ELLE OÜ-le eeltoodud aad-ressidel kuni 20.12.2012 kell 12ni.

KMH programmi avalik arutelu toimub 20.12.2012 kell 17 Taikse kultuurimajas.

Detailplaneeringu kehtestamineTüri vallavolikogu kehtestas 31. oktoobri 2012 otsusega nr 95 “Detailplaneeringu kehtestamine” Türi vallas Kirna külas asuva Lepiku katastriüksuse 83601:002:0125 detailplaneeringu (OÜ Paide EKE Projekt töö nr 2012-19).

Detailplaneeringus on kavandatud kinnisasja kaheks krun-diks jagamine ning moodustatavate kruntide ehitusõiguse, juur-depääsuteede ja tehnovõrkude asukohtade määramine.

Digitaalselt on detailplaneeringu kehtestamise otsus, joonised ja seletuskiri on internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee kata-loogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis „Detailplaneerin-gud“. Paberkandjal on detailplaneering ja menetlusdokumentide toimik kättesaadavad Türi vallavalitsuse majandus- ja planeerin-guosakonnas selle tööajal.

Ettevõtlusnädala tegemised Türi ÜhisgümnaasiumisNovembri alguses toimus VI Järvamaa ettevõtlusnädal, millest said osa ka Türi Ühisgümnaasiumi noored.

Ettevõtlusnädal algas koolipere jaoks esmaspäeval toimunud seminaridega, kus õpilastega kohtusid ettevõtjad. Külalised tut-vustasid oma ettevõttete tegevusvaldkondi ja selgitasid, millega ettevõtjad igapäevaselt tegelevad, kuidas ettevõtjaks saada ja miks on oluline olla ettevõtja.

Loodus-reaalsuuna 10. klassi õpilaste seminari viis läbi Koma Ehitus AS-i juhatuse esimees Raivo Pink. Sama suuna 11. klas-si õpilased kohtusid Prelvex AS-i juhataja Tarmo Thomsoniga. Kunstisuuna 10. ja 11. klass said teada, millega tegeleb ettevõte Siidrik Sandre, sellest rääkis OÜ juhatuse liige Salme Andre.

Teisipäeva hommikul kohtus 12. klassi majandussuuna õpi-lastega Tori mõisas kodumajutust pakkuv ettevõtja Peeter Särg.

Lisaks seminaridele kasutas ühisgümnaasium ka SA Järvamaa Arenduskeskus poolt pakutud ettevõtete külastamise võimalust. Nii käisid Türi Ühisgümnaasiumi rakendussuuna õpilased toot-misettevõttes Jalax AS, Viking Window AS ja Sakret OÜ. Noor-tele tutvustati ettevõtetes valmivaid tooteid ja tootmisprotsessi. Külastusgruppe juhtinud ettevõtete esindajad rääkisid ka sellest, millise hariduse ja ettevalmistusega inimesi tööle oodatakse.

Koolis toimunud seminaride läbiviimist toetas Leader-meede.TR

Rohkem kui nädal tagasi võisid Türi valla kodanikud lugeda ajalehest Järva Teataja ja inter-netiväljaannetest informatsioo-ni, et Türi vallavalitsuse doku-mendiregistri kaudu olid isiku-te delikaatseid andmeid sisal-davad dokumendid avalikud. Piiranguta oli jäänud saabunud kiri, kus lisaks hinnakirjale olid ka kahe seal hooldusel viibiva isiku nimed ning kolm valla-valitsuse korraldust aastatest 2007, 2008 ja 2010, mis rääki-sid represseeritute maamaksust vabastamisest, laste perest ee-maldamisest ja hooldaja määra-mist ühele isikule. Türi vallava-litsus tunnistab viga, möönab, et sellist olukorda ei tohi olla ning et on isikuandmete kaitse nõuete rikkumise eest vastutav.

Rikkumisest teadasaami-sele reageeriti kiiresti, andmed suleti, analüüsiti teenistuskor-raldust ning võeti kasutusele meetmeid juhtunuga sarnaste olukordade vältimiseks ning enesekontrolliks.

Kes on võtnud vaevaks või pidanud oma tööülesannete täitmisel lugema avaliku teabe seadust ja isikuandmete kaitse seadust, on teadlik, et riigi ja omavalitsuse ametiasutustel on teabe menetlemiseks üsna keerulised nõuded – on teave, mida peab avalikustama, on teave, millele juurdepääsu tu-leb piirata. Türi vallavalitsus on oma töös pööranud kogu aeg tähelepanu mõlema seaduse täitmisele. Asutuses on kehtes-tatud mõlema seaduse nõuetest tulenevad reeglid, nendele on igal aastal pööratud tähelepa-nu, ametnikke on isikuandme-te kaitse seaduse rakendami-

seks koolitatud, ise avastatud puudustele on reageeritud jne. Arvestades seadusenõuete kee-rukust, on eksimine võimalik, ent dokumendiregistri kaudu üksikute isikuandmetega do-kumentide tahtmatu avalikus-tamine on pigem erand kui reegel.

Ka need üksikud juhtumid on lubamatud, kuid oma valla kodanikele tahab Türi valla-valitsus kinnitada, et tegemist ei olnud tahtlikkuse ega raske hooletusega, pigem inimliku eksimisega. Dokumendi sises-tamisel dokumendihaldussüs-teemi oli jäänud vajutamata piirangu seadmise aknale. .

Türi vallavalitsus teavitas juhtunust kohe ka riiklikku järelevalveasutust, Andmekait-se inspektsiooni. Inspektsioon tunnustas asutuse tegevust ning seda, et viga on tunnis-tatud ja selle eest ka vastutus võetud.

Türi vallavalitsus palub oma kodanikelt juhtunu pärast vabandust ning lubab oma tee-nistuskorralduses võtta kasutu-sele täiendavaid meetmeid, et isikute eraelu oleks kaitstud.

Vestluses Andmekaitse inspektsiooniga märkis järele-valveasutus, et isikuandmete kaitse seaduse nõuete vastu ei ole eksinud mitte ainult Tü-ri vallavalitsus, vaid ka isik, kes edastas andmed meediale. Inspektsiooni sõnul kehtib isi-kuandmete kaitse seadus kõi-kidele isikutele, mitte ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning neile, kes oma kutsetegevuses isikuandmeid töötlevad. Isikuandmete kait-se seaduse § 7 lõike 1 alusel

on isikuandmete töötleja iga füüsiline isik, kes töötleb isi-kuandmeid. Isikuandmete töötlemine isikuandmete kait-se seaduse § 5 alusel on iga isi-kuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogu-mine, salvestamine, korrasta-mine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja välja-võtete tegemine, isikuandme-te kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnime-tatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete kaitse seadust ei rakendata ainult juhul, kui füüsiline isik töötleb andmeid isiklikul otstarbel.

Eesti vabariigi põhisea-duse § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, mis tähendab, et iga kodanik on kohustatud talle teise isiku kohta teatavaks saanud perekonna- ja eraelu sa-ladust hoidma. Isikuandmete kaitse seaduse § 1 kohaselt on seaduse eesmärk kaitsta füüsili-se isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutu-matusele.

Seega, isik, kes saatis deli-kaatsete isikuandmetega doku-mendi lingina meediale, töötles isikuandmeid, tegi seda mittei-siklikul eesmärgil ning lekitas ise tahtlikult talle teatavaks saanud eraelulisi andmeid. Vestlusest riikliku järelevalve-asutusega märkis viimane, et kui ametiasutuse puhul ei lek-kinud andmed tahtlikkusest,

vaid hooletusest, siis isikuand-mete meediale edastaja puhul on tegemist teadliku tegevuse-ga ning andmed on edastatud meediale just seetõttu, et isik teadis nende andmete avalikus-tamise õigusvastasusest, jätka-tes ise õigusvastast tegevust.

Ühest küljest on kodanik, kes võttis vaevaks nädalavahe-tuse jooksul kontrollida Türi vallavalitsuse dokumendiregist-rist enamat kui 50 000 doku-menti, teinud ära tänuväärse töö. Kui ta oleks informatsiooni edastanud Türi vallavalitsusele, oleks teda tänatud õigusvastase tegevuse takistamise eest ning ta oleks lojaalse kodanikuna tegutsenud teiste isikute õigus-te kaitsmise eesmärgil. Miks ei pöördunud vea avastanu selle parandamiseks Türi vallavalit-suse poole, ei ole ametiasutuse-le teada.

Ametnikel on praegu õigus jagada järelevalveasutuse ar-vamust, et andmete meediale edastamise ajendiks võivad olla järgmisel sügisel toimu-vad ja üha lähenevad valimi-sed. Ilmselt oli meedia poole pöördunud isiku eesmärk Türi vallavalitsust häbistada. Puu-duste avalikustamiseks oleks isik pidanud valima aga ka ise õiguspärased vahendid. Het-kel on informatsiooni edastaja õigusrikkumisele kaasa aida-nud.

Türi vallavalitsusel on pal-ve, et kui edaspidi on kellelgi pretensioone oma isikuand-mete töötlemise kohta või kui avastate õigusvastase tegevuse, teavitage sellest eelkõige ja ko-heselt ametiasutust.

TÜRI VALLAVALITSUS

Isikuandmete töötlemisest Türi vallavalitsuses

Türi vallavolikogu 28. no-vembri istungil:• kuulati ära info komisjoni-de tööst;• tunnistati Lokuta Lasteaia 2012. aasta eelarve täitmise nõuetekohaseks ja heaks;• otsustati kanda maha Türi Ühisgümnaasiumi arvel olev Türi staadioni tribüün ja fi-nišimaja projekteerimistööde eelprojekt;• määrati avalikuks kasutami-seks Türi vallas Karjaküla kü-las Jalaka kinnisasjal asuv Pu-nakivi tee, muudeti kohalike teede nimekirjas olevate teede numbreid ja nimetusi ja kinni-tati nimekiri uuesti;• võeti vastu Türi valla 2012. aasta lisaeelarve. Selle koosta-mine on tingitud eelkõige va-jadusest eelarvesiseselt muu-ta tegevusalade piirsummasid, tegemist ei ole olulise tulude ülelaekumisega. Lisaeelarvega

kaetakse hallatavate asutuste ja teiste eelarve tegevusalade lõikes tegevuskulude ja inves-teerimistegevuse ülekulu.• tunnistati kehtetuks Tü-ri vallavolikogu 28. novembri 2007 määrus nr 32 „Türi val-la noortele ja noortekollektii-videle preemiate määramise ja maksmise kord“• otsustati järgmisest aastast siduda vallaeelarvest palka saavate pedagoogiliste tööta-jate palgad üldhariduskoolide noorempedagoogi ja pedagoo-gi ametijärguga õpetaja kuu-palga alammääraga;• kinnitati Türi valla koolide õpilastele õppetoetuste mää-ramise ja maksmise kord, tun-nistati kehtetuks seni kehti-nud määrus;• arutati lapsevanemate osa-luse tõstmist Türi valla koo-lieelsete lasteasutuste muude kulude katmisel. Esitati arva-

musi ja ettepanekuid ning eel-nõu läheb järgmisele lugemise-le detsembrikuu volikogus; • kehtestati uued piirmäärad toimetulekutoetuse määrami-seks jooksval kuul tasumise-le kuuluvate eluruumi alaliste kulude arvestamiseks;• anti Türi vallavanemale õi-gus sõlmida ühise tegutsemi-se koostöölepe Türi-Tamsalu kitsarööpmelisele raudtee tee-tammile matkaraja rajami-seks;• toetati loa andmisest kinni-sasjade omandamiseks OÜ le Põllema Saare;• kooskõlastati Järvamaa Omavalitsuste Liidu liikme-maksu suuruse arvestamise põhimõtted ja 2013. aasta eel-arve ja tegevuskava; • anti Järvamaa Omavalitsuste Liidule õigus kasutada JOLile Türi valla eelarvest MINWA projektide finantseerimiseks

eraldatud, kuid kasutamata jäänud raha summas 2045,94 (kaks tuhat nelikümmend viis eurot ja üheksakümmend neli senti) Järva maakonna oma-valitsusüksuste ühisprojektide finantseerimiseks;• arvati Valdu Välimäe välja Türi vallavolikogu seltsitege-vus- ja maaelukomisjoni koos-seisust ja kinnitati komisjon 17-liikmelisena; • kinnitati Türi valla 2013. aasta eelarve liigendus;• lõpetati Türi valla 2013. aasta eelarve esimene lugemi-ne;• võeti teadmiseks informat-sioon sihtotstarbeliste laeku-miste, loodava Türi raudtee-muuseumi rahvusvahelise pro-jekti käigu ja koostöölepingu muutmise kohta ja Türi valla-valitsuses toimunud isikuand-mete avalikustamise asjaolu-dest.

Vallavolikogu novembri istung

TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

TäHVE MILTrahandusosakonna juhataja

Türi Vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Paide tänav 16 asuvas hoones mitteeluruumide kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefo-nil 384 8249 või 512 1815.

Transpordisoov teatada 14. detsembriks piirkonna sotsiaaltöötajatele Kabalas tel 387 7874, 5349 3787

Oisus tel 387 1075, 525 1617, Türil tel 384 8224, 5322 5674

Türi vallavalitsus on saanud val-mis valla 2013. eelarvega. Kolma-päeval arutati seda vallavolikogu novembrikuu istungil. Eelarve koostamisel oli aluseks valla aren-gukava, valla eelarvestrateegia ja teised olulised dokumendid, mi-da tuli valla eelarve koostamisel aluseks võtta.

Eelarveprojekti esitamisel lähtus vallavalitsus suvel antud lubadusest, et volikogule esitatak-se eelarveprojekt tasakaalustatult. See tähendab, et valla 2013. aas-ta eelarves on tulud ja kulud mõ-lemad ühesuurused. Kuid selles tasakaalus on üks väike nüanss – nimelt ületavad valla 2013. aasta jooksva aasta planeeritavad kulud pisut jooksval aastal prognoosita-vad tulusid. Valla eelarve tulude maht on kokku 6 598 000 eurot ja kulud kokku 6 720 000 eu-rot. See ca 122 tuhande eurone vahe kaetakse reserviga, mis tu-leb 2012. aastast üle ja võetakse 2013. aasta eelarvesse. Seega on valla eelarve selles etapis tasakaa-lus. Seaduse järgi ei pea eelarve esimeseks lugemiseks tasakaalus olema, küll aga kinnitamisel. Türi valla 2013. aasta eelarve kinnita-mine jääb kas jaanuari lõppu või

veebruarikuusse. Eelarve tasakaa-lustamine ei ole muidugi nii liht-ne. Täna on jätkuvalt Eestis seis selline, et omavalitustel pole veel nii palju raha, et kõiki vajadusi täita. Kui see oli lihtsam 2007. ja 2008. aastal, siis alates 2009. aas-tast on olukord keerulisem. Sellel on kindlad objektiivsed põhju-sed: tulude kasv on aeglustunud, samal ajal hindade kasv jätkub. See ei ole ainus põhjus, miks ku-lud kipuvad eelarves kasvama. Nagu ka teised Eesti omavalitsu-sed (valdavalt), maadleb ka Türi vald sellega, et elanike arv langeb, maksumaksjate arv väheneb. Valla peamine tuluallikas on tu-lumaks, mis laekub töötajate pal-kadelt. See kasv on planeeritud 2013. aastal võrreldes 2012. aas-taga ca 8%. Kasvuprognoosi taga on keskmise palga tõus ca 5-6% ja tulumaksu eraldise suurenemi-ne ca 2%. Viimane on riigipoolne regulatsioon.

Tulumaksu on planeeritud 2013. aastal 4 758 000 eurot. Kogu tulude plaanist moodustab see suure osa – ca 2/3. Kuid valla 2013. aasta eelarvesse ei ole veel sisse arvestatud riigieelarvest ta-sandusfondi, mis 2012. aastal on

1 700 000 eurot. Täpset numbrit järgmise aasta kohta ei tea, kuna rahandusministeerium alles tege-leb selle arvutamisega.

Ka kulude poolel puudub praegu selles eelarveprojektis ta-sandusfond. Selle lisandumisega kasvaks Türi valla 2013. aasta eelarve ca 9,5 miljoni euroni. Aas-ta jooksul lisanduvad mitmesu-gused eraldised ja eelarve maht kasvab veelgi. Viimastel aastatel on Türi valla tavapärane eelar-ve maht olnud üle 10 mln euro. Ega see eriti ka tõuse, sest tulu-de maht kasvab aastaga ainult 2–3%. Ka ei tea, kuidas majan-dus järgmistel aastatel käitub ja kas tulud hakkavad paranema või mitte.

Eelnevast tulenevalt tekitab tulude loodetust väiksem kasv ja hindade tõus kuludele suure surve. 2013. aasta eelarves on valdavalt kulude tase võrreldav 2012. aasta baasiga. Kõige roh-kem tõusevad kulutused hariduse valdkonnas. Nende kulude kas-vust moodustab suurema osa all-asutuste eelarvete kasv. Vallavalit-sus on järgmise aasta eelarves ette näinud palgakasvu valla poolt tasustavatele haridustöötajatele. See puudutab eelkõige lasteaeda-de õpetajaid ja muusikakooli õpe-tajaid. Nemad saavad kogu oma palgaraha valla eelarvest. Riigi-eelarvest finantseeritavate õpeta-jate palga osas on aga ette näha kasvu. Seega on täna eelarves ot-

sustatud, et palgatõus tagatakse ka valla eelarvest palka saavatele pedagoogilistele töötajatele.

See on ka üks 2013. aasta eelarve prioriteete. Paraku ei ole eelarves selliseid võimalusi lihtne leida. Et saavutada haridustööta-jate palgatõus, tuli eelarve ridades teha sisemisi muudatusi. Kogu vajalik summa ei ole siiski või-malik saavutada eelarve kuludest. Sai analüüsitud ka tulude tõstmi-se võimalusi.

2013. aasta eelarve teine prioriteet on veemajanduse re-konstrueerimise jätkamine. Sel-leks panustab vald oma eelarvest kohustusliku osa ja suurem osa tuleb projektirahadest.

Valla 2013. aasta eelarve on täna tasakaalus. Kuid vallavoli-kogu alalised komisjonid on eel-arveprojekti kohta teinud juba muudatusettepanekuid ja neid hakkab vallavalitsus menetlema. Eelarveprojekti teine lugemine toimub detsembri lõpus. Selleks ajaks on projekt kindlasti mingil määral muutunud, kindlasti on mõned muudatusettepanekud ka eelarvesse sisse viidud. Loo-detavasti saame rahandusminis-teeriumist rohkem teavet selles osas, mis puudutab tasandus-fondi.

Valla eelarve projekt on valla veebilehel tutvumiseks kõigile valla elanikele. Igasugused arva-mused, tähelepanekud ja ettepa-nekud on teretulnud.

Eelarve läbis esimese lugemise

Aasta hakkab lõppema. Sellisel puhul vaadatakse tavaliselt taga-si ning hinnatakse tehtut. Türi vallas toimus kindlasti üks suure-maid muutusi Kabalas, kus laste-aiast ja koolist sai üks pere ning see pere läbis Türi vallavalitsuse toel ka väikese kokkuelamiskoo-lituse. Kindlasti jääb 2012. aas-tast meelde ka septembri lõpus toimunud hariduskonverents „Eilsest homsesse“, millesse vä-lisesinejate kõrval andsid video-esitluse näol panuse ka Türi valla koolide õpilased.

Kaua tehtud kaunikene on sügisel avatud Retla Kooli õpilas-kodu, mis tõi küll endaga kaasa täiendavaid kulutusi, kuid avar-das osa laste võimalusi kooliko-hustuse täitmisel ning lõi uusi töökohti. Pidu pidas Laupa kool, kus tähistati 90 aastat õppetööd Laupa mõisas, tähtpäeva tähis-tamiseks korraldati nädalajagu üritusi. Türi-Alliku lasteaia hoo-ne sai uue kuue CO2 kvoodi müügist rahastatava investeeri-mismeetme toel.

Lasteaedade pered osalevad aktiivselt maakondlikel üritustel, palju head tehakse ära projekti-toetuste abil ning lastevanemate toel. Valla lasteaedade esindajad tutvusid juunikuu alguses Sak-samaal Kielis sealsete lasteaeda-de igapäevatöö ja õppekorral-dusega, saadud kogemusi jagati hiljem silmade särades. Omalt

poolt tahan tänada ja esile tõsta Türi valla koolijuhte, kellega on aastate kestel tekkinud toimiv, usaldusväärne ja vastastikku ri-kastav koostöövõrgustik.

Projektipõhine tegevus on nii haridusasutustes kui valla-valitsuses muutunud peaaegu igapäevaseks, võimaldades ellu kutsuda ja realiseerida tegevusi, milleks vallaeelarves vahendeid paraku ei jagu. Tuleb tunnustada neid, kes projekte eest veavad, sest inimesed teevad projekti-tööd oma asutuse arengu heaks selle eest tasu saamata.

Türi põhikool ja ühisgüm-naasium on sel aastal läbinud koolikatsumise nii teenistusliku kui riikliku järelevalve näol ning ootavad nüüd haridus- ja teadus-ministrilt tähtajatut koolitusluba.

Uue eelarveaasta lähenemine toob alati kaasa eelarveläbirääki-mised ning need omakorda tä-hendavad võimalikke muudatusi. Enamus planeeritavaid muudatu-si on eelnõude näol jõudnud val-lavolikogusse kas vastuvõtmisele või esimesele lugemisele.

Novembrikuu volikogus tunnistati kehtetuks Türi valla noortele ja noortekollektiividele preemiate määramise kord, mis viieaastase rakendamisperioodi jooksul ei ole kogukonnas kah-juks aktiivset rakendamist leid-nud, samuti leiti, et preemiate statuut oli loomult liiga jäik ning

preemia oleks jõudnud liiga vä-heste noorteni. Noori tunnus-tavad niikuinii ka noorteorga-nisatsioonid ja õppeasutused, edaspidi toimub tublide inimes-te, sh noorte tunnustamisüritus vabariigi aastapäeva aktusel.

Samuti otsustas volikogu tõsta aineolümpiaadidel ja kon-kurssidel osalejatele makstavate õppetoetuste summasid ning laiendada pisut õppetoetust saavate õpilaste ringi. Jooksvate õpitulemuste alusel Türi vallas viimastel aastatel õppetoetusi makstud ei ole ning volikogu ot-susel ei maksta ka edaspidi.

Suurim oodatav muudatus valla haridusasutustes peale rii-gipoolse õpetajate palga alam-määra tõusu on kindlasti Türi valla eelarvest pedagoogiliste töötajate palgatõus, milleks Türi valla 2013. aasta eelarvesse on võrreldes käesoleva aasta eel-arvega planeeritud täiendavaid vahendeid 220 000 eurot. Seda muudatust jõustav määrus võeti vallavolikogu istungil heal meelel vastu.

Osa lapsevanemaid on häiri-tud järgmisest eelarveaastast pla-neeritavast lasteaia kohamaksu lastevanema kaetava osa tõusust. Viimased viis aastat, linna laste-aedades kuus, on lapsevanema kaetava osa suurus tegelikust kohamaksust olnud 12.80 eurot, samal ajal on kohatasu suurus

lapse kohta Türi valla eelarve jaoks tõusnud 1,56 korda. Kuna vallaeelarve on valla valitsemise instrument, siis on Türi valla-valitsus teinud vallavolikogule ettepaneku tõsta lapsevanema kaetava osa suurust 2013. aas-tast 20 eurole. Kuigi lapsevanema kaetav osa suureneb rahaliselt 7,2 euro võrra, siis suhtarvuna tege-liku kohamaksu suurusesse jääb see samasse suurusesse mis 2007. aastal, kui eelmine lapsevanema osalustasu suurus kehtestati.

Eelnõu, millega lapsevanema kaetava osa suurus kehtestatak-se, läbis novembris volikogus esimese lugemise, arvamuse on saanud anda vallavolikogu liik-med, vallavolikogu komisjonide liikmed, kõikide lasteaedade kollektiivid ning hoolekogude kaudu ka lapsevanemad. Valla-valitsus on tehtud ettepanekud ja arvamused kokku kogunud ning saadud info põhjal ning eel-arve võimalusi kaaludes tehakse detsembrikuu vallavolikogu is-tungile täiendatud eelnõu.

Tänan kolleege Türi valla-valitsusest ja haridusasutustest, kõiki häid inimesi ja mõtte-kaaslasi, kes on lõppeval aastal andnud oma panuse Türi valla haridusellu!

KÜLLE VIKSharidusspetsialist

haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ülesannetes

Lõppev aasta Türi valla hariduselus

Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitamisestLäheneb huvihariduse omandamisel septembris, oktoobris ja no-vembris 2012 tehtud sõidukulu osalise hüvitamise taotluste esita-mise tähtaeg.

Meeldetuletuseks endistele ja teadmiseks uutele taotlejatele: kulu hüvitatakse Türi vallavolikogu 28. novembri 2007 määruses nr 33 “Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamise kord” kirjeldatud tingimustel ja korras. Hüvitamist on määruse järgi õigus taotleda Türi vallas elava põhikooli- ja gümnaa-siumiõpilase seaduslikul esindajal, kui õpilane osaleb osalustasuga huviringi või treeningrühma tegevuses, huvihariduse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel taotleja elukohast ning huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener. Eelnimetatud kolm tin-gimust on hüvitise taotlemise eeldusteks ning kui kas või üks kolmest ei ole täidetud, ei teki hüvitise saamise õigust. Taotlusi huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu osaliseks hüvitamiseks saab esitada Türi vallavalitsusele kolm korda aastas.

Vallavalitsuse kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad ameti-asutuse haridus- ja kultuuriosakonna esindaja, Türi vallavolikogu ha-ridus- ja noorsookomisjoni esindaja ning kultuuri- ja spordikomisjoni esindaja, hindab taotluse õiguspärasust ja taotluse sisulist põhjenda-tust. Hüvitise määramise ja hüvitise suuruse otsustab vallavalitsus ko-misjoni ettepanekul. Enne komisjoni koosoleku toimumist kontrollib ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond taotluste vormikohasust ja vastavust määruse tingimustele. Juhin siinkohal tähelepanu taotlus-vormi täitmisele. Treeneri kinnituse osas tuleb kinni pidada vormis küsitud andmete nõudest ning jälgida, et see oleks õigesti täidetud. Treener peab kinnitama tegelikke asjaolusid, st mitmel korral õpila-ne vastaval taotlusperioodil reaalselt on treeningul osalenud.

Kuigi on kehtestatud hüvitise piirmäär, millest rohkem ei hüvita-ta, tuleb taotlusesse siiski märkida kolme kuu jooksul (taotlusperioo-dil) huvihariduse omandamisel tehtud tegelik sõidukulu.

Taotluse vormistamisel palume olla võimalikult täpsed. Vastu-tus taotluses esitatud andmete õiguspärasuse eest lasub taotlejal.

Septembris, oktoobris ja novembris huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu osalise hüvitamise taotluste esitamise tähtaeg on 17. detsember kell 17.00. Tähtajaks esitamata taotlusi läbi ei vaada-ta, seetõttu ärge jätke tähtaega tähelepanuta!

Määrus koos taotlusvormiga on Türi valla kodulehel www.tyri.ee (taotlusvorm – /haridus/avalduste vormid).

EDA LIppURTüri Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abi

10 TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012

sport

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

9.11–15.12 Türi Kultuurimaja galeriis Eesti Akvarellistide Ühingu aastanäitusKuni 30. novembrini Türi hariduselu 325. aastapäevale pühenda-tud näitus „OH kooliaeg“ Türi Muuseumis Kuni 30. novembrini Teet Reieri fotonäitus „Aastaring Türi vallas“ Türi Kultuurimajas18.12–13.01.2013 kunstnik Tiina Tammetalu maalinäitus Türi Kultuurimaja galeriis

01.12 kell 16 kontsert Türi kirikus. Laulab Türi koguduse ansam-bel, kaastegevad solistid ja pillimängijad. Külalisorganist Ulla Ericson Rootsist. Tähistame ansambli 20. aastapäeva. Tasuta1.12 kell 16 KINO Türi Kultuurimajas Järva PÖFFi raames. Nicole Van Kilsdonk, Holland 2011 „Risk“. Pilet 2.502.12 kell 14 lauluklubi Helle Maalmani eestvedamisel Türi Kultuu-rimajas2.12 kell 16 advenditulede süütamine Taikse Kultuurimaja kuuse-puul2.12 kell 17 advenditulede süütamine Türi linna kuusepuul2.12 kell 14 jõulukuuskede kaunistamise konkurss Türi Kultuurima-ja sisehoovis. Lisainfo Ülo Ormus tel 5380 79466.12 kell 19 kontsert „Jõuluootus“ Türi Kultuurimajas. Esinevad Pil-le Lill (sopran), Gèraldine Casanova-Kuusik (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Oksana Sinkova (flööt), Andreas Lend (tšello), EMTA Kam-merorkester. Piletid 8 ja 3 eurot Piletilevis, Statoilis ja tund enne al-gust kohapeal. www.plmf.ee 7.12 kell 15–18 õpilaste jõululaat Türi Põhikoolis. Lisainfo ja regist-reerimine Loona Pärl tel 5647 6285, loonaparl@tyripk.ee 8.12 kell 14 kontsert „Ave Maria“ Türi EELK Püha Martini kiri-kus. Esinevad orkester Türi, segakoor Suisapäisa, ansambel Naized, solistid jt8.12 kell 17 MTÜ Smeritška heategevuskontsert Türi Kultuurima-jas. Esinevad ansamblid Slavjanotška, Podrugi, Susidki, Tartu laste-trupp, tantsurühm Elulõnga Õis jt. Pääse 2 eurot. Tulu läheb Villevere (tänaseks Kabala) sotsiaalkorteri elanike toetuseks9.12 kell 14 Pärlipäev Kabala Rahvamajas. Esinevad orkester Kutter, väikesed ja suured lauljad, rahvatantsijad9.12 kell 17 Jõulujazz. Riho Sibul, Raul Vaigla, Toomas Rull Türi Kultuurimajas. Piletid 7 ja 5 eurot11.12 kell 11 Jõululaat Oisu Rahvamajas15.12 kell 12 Arsise kellade ansambli kontsert Türi Kultuurimajas.

Piletid 10 ja 8 eurot, eelmüük ja broneerimine tel 387 824815.12 kell 10–16 „Jõulumeelne kunstimüük“ Türi Kultuurimajas. Siit saad ainulaadse kingituse otse kunstnikult! Oma loomingut pa-kuvad Resa Tiitsmaa, Karin Luuk, Anne Reinberg, Reena Rohtvee, Liis Pihlik, Mariann Einmaa, Ülle Järve, Ülle Kuldkepp16.12 kell 15 advendikontsert Oisu Rahvamajas. Esinevad segakoor OiReTa ja laululapsed16.12 kell 17 Türi Kultuurimaja advendikontsert18.12 kell 14 jõulukontsert Türi valla eakatele Türi Kultuurimajas. Jõuluõnnistuse annab EELK Türi koguduse õpetaja Teet Hansch-midt, tervitussõnad vallajuhtidelt. Meeleolukaid ja teada-tuntud lau-le 60-ndatest esitab ansambel LAINE. Tasuta. Transpordisoov tea-tada 14. detsembriks piirkonna sotsiaaltöötajatele Kabalas tel 387 7874, 5349 3787; Oisus tel 387 1075, 525 1617; Türil tel 384 8224, 5322 567419.12 kell 16 eakate seltsi Elulõnga Õis jõulupidu Oisu Rahvamajas20.12 kell 19 Liisi Koiksoni jõulukontsert Türi Kultuurimajas. Kaas-tegevad Raivo Tafenau (akordion, saksofon), Paul Daniel (kitarr). Pi-let eelmüügist 10/8 eurot, kohapeal 12/10 eurot23.12 kell 16 Türi Kristliku Misjonikoguduse muusikal „Ootus“ Tü-ril postimaja 2. korrusel (Viljandi tn 1a). Tasuta23.12 kell 20.30 ansambliga jõulupidu Taikse Kultuurimajas. Pilet 6 eurot24.12 kell 15–18 liigub Türi linnas Jõuluvana hobustega. Info ja re-gistreerimine kuni 18. detsembrini Türi kultuurimaja tel 387 8248 või info.kultuur@tyri.ee29.12 kell 20 aastalõpupidu ansambliga Onud, lisaks suurejooneli-ne showprogramm ja muud põnevad üllatused Türi Kultuurimajas. Piletid kuni 15.12 hinnaga 13 eurot, alates 16.12 hinnaga 15 eurot. Broneerimine tel 387 824830.12 kell 21 aastavahetuspidu Oisu Rahvamajas. Annely Ott ja Ivar Hansen. Pilet 7 eurot31.12 kell 21 aastalõpupidu ansambliga XXL Kabala mõisas. Piletid ainult eelmüügist kuni 16. detsembrini 8 eurot, kuni 29. detsembrini 12 eurot. Broneerimine tel 5373 5851, aastavahetus@hotmail.com

Täiendav info:Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5348 6882www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Jõulukuu ja esimese advendini oli veel nädalapäevad aega, kui postkasti potsatas kummaline saadetis. Päkapikkude ringituiskamiseni veel aega, pole sussigi aknalaual ja nüüd korraga kingitus heale Türi elanikule. Ülejäänud tekst aga muukeelne. Kus ma siis ikka õieti elan? Türil, Tallinnas või Narvas? Saadetise teist poolt uurides nägin juba tuttavaid kirju: EMT kõnekaart, mis lubab mul tuhandetele teistele selle operaatori klientidele aasta lõpuni tasuta helistada. Tore! Loodetavasti on Türil ikka palju häid inimesi, kes samasuguse saadetise said. Teet Reier

Laupäeval, 17. novembril toi-mus traditsiooniline Türi Kunst-muru CUP 2012, kus tänavu osales 8 võistkonda. Kolmandat aastat järjest tuli turniiri võitjaks JK Vändra, kes alistas finaal-mängus Türi Ganvix JK I tule-musega 3:0.

Turniiri parim väravavaht oli Hans Naano (JK Vändra), parim mängija Aleksander Saha-rov (Türi Ganvix JK). Karikad ja medalid andis võitjatele üle Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Suur tänu peakohtunik Ran-

do Sarjasele ning toetajatele Türi SKL ja AS Kuma.

TR

Türi kunstmuru CUp 2012 võitis Vändra klubi

Laupäeval, 24. novembril toimus Türi ujulas Järvamaa lahtiste ujumise seeriavõistluste II etapp, mis tõi kohale üle saja viiekümne osaleja. Võistluste ühe korraldaja Otto Männa sõnul pole sellist võistlejate arvukust nähtud pärast 1970ndaid. „Võisteldi kuues vanuseklassis ja sportlasi oli kohal kogu vabariigist, eriti rohkelt muidugi noori. Võistlustules oli näiteks ka vähemalt üks Eesti juunioride rekordi omanik ja palju teisi tugevaid ujujaid,“ ütles Männa. Igatahes oli Türi ujula võistluspäeval meeldivalt ülerahvastatud ja vaba ruumi leidus vaid basseinis. „Suurimad tänud Türi ujula rahvale, kes ürituse õnnestumisele igati kaasa aitasid,“ lisas Männa.

kohad turniiril:

1. JK Vändra2. Türi Ganvix JK I3. SK Tääksi4. FC paide5. paide Kumake6. JK Väätsa Vald7. Türi Ganvix JK II8. FCF Järva-Jaani

Türi Ganvix JK lõpetas kunstmuru CUP 2012 II kohaga. Erakogu

Viljandi tn 10/12 Türi Maxima II korrus

Tel: 6000 708 www.lavex.ee

KÕIK ÜMBRIKUD -20%

Pakkumised kehtivad 30.11.-10.12.2012

Tualettpaber/ 3-kihiline/ Lõhnav/ 12 rulli pakis

2,04 0,70

Vedelseep pumbaga, 500 ml

2=3 Iga Instanti brändi kolmas toode tasuta!

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012 11

OÜ Autosõit korraldab B,C kat ja lõppastmekoolitusi igal nä-dalal. Info tel. 5332 0088 jawww.autosoit.ee

Pakkuda rendile 72 ruutmeetrit äriruume Türi kesklinnas Viljan-di tn 5 I korrusel. Hind kokku-leppel. Info telefonil 514 6101.

OSTAN vana kodutehnikat ja vanametalli: el/gaasipliite, pesu-masinaid, boilereid jne (ei pea olema töökorras), vanu katla-maju, mahuteid, autosi ja au-toromusid ning muud sellist. Pakkuda võib ka muud metal-list kraami. Demontaaž, vedu ja transport TASUTA. HINNAD VÄGA HEAD! Rohkem infot 5894 7301.

vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Averonika BeekmannKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTüri Arengu SA juhatuse liige:Auris RätsepTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

u 1928 Avelinius Tõnisson

teated

Ostan vanu (enne 1945. aas-tat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa lin-nadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

reneviljat@hot.ee

UUED KODANIKUDLISETE SÜLD 17.10.2012MIRTEL TOHT 01.11.2012

ARTUR KANGUR 02.11.2012KARL-MARTEN RIKKINEN 14.11.2012

RAINO KIVIMURD 16.11.2012

Palju õnne!

2012René Viljat

Tänaseks on elektrijaama esine maa-ala kinni kasvanud. Kõik hooned on seest tühjaks tehtud, katused lasevad läbi ja on vaid aja küsimus, kui kogu kupatus kokku variseb.

Särevere elektrijaam asus Türil Viljandi tänava lõpus. Jaama omanik oli E. Viirman, kellega sõlmiti leping kaheteistkümneks aastaks. Türi linnale hakati voolu andma alles 23. oktoobrist 1927. Elektrijaam oli ehitatud vana mõisaaegse hoone juurdeehitisena jõepoolsele küljele.

kuulutused

Küttesüsteemide ehitus.Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Tule õpi lõdvestumist tai-chi trennis Türi noortekeskuses (2. korrus) T ja N kell 18.30–19.30. Info tel 511 3750, Villu.

Massaaž Türi ujula ruumes pa-neb su keha naeratama. Erine-vate massaažidega leiad abi nii liiges- ja lihasvalude, lümfiringe aegluse, turja- ja kaelaproblee-mide, peavalude kui ka lihtsalt väsimuse korral. Sõbrad soovita-vad! Üks massaažikord, mis kes-tab umbes 2 tundi, maksab 20 €. Kutsetunnistusega terapeut Viu Männik, tel 5806 9488.

Ostan nõukaaegseid mänguasju ja vanavara. Tel 513 3385.

VALLI ÕUNAPUU 22.10.2012ANASTASSIA LEPIK 25.10.2012LJUBOV GLAZOVA 25.10.2012

ELVI LILLE 27.10.2012HELGI TIMM 28.10.2012

ARNOLD KOPPEL 03.11.2012SALME LÄTT 04.11.2012

GALINA LUKINA 11.11.2012ARVED LEMETSAR 13.11.2012

EMILIE LÄÄNE 15.11.2012ANISE ERENVERT 15.11.2012VALDUR ROHTLA 16.11.2012HEIDI KULLAMAA 19.11.2012

HELMUT SENGBUSCH 24.11.2012

Avaldame kaastunnet omastele

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

12 TÜRI RAHVALEHT 30. november 2012

reklaamlugejaküsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et Türi valla elanik saab elektripakette valida interneti teel. Vaid ühe pakkujaga saab lepingu sõlmida ka Türi postkontoris. Küsimus on: millise pakkuja paketti saab valida Türi postkon-toris?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud kauplus Türi Autokaubad ja selleks on kolm kanistrit talvist klaasipesuvedelikku. Vastused saata 15. detsembriks rahvaleht@tyri.ee.

7. detsembril kell 15–17 toimub

Türi Kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku

sügis- ja talvejalatsite müük.Talvesaapad lambavilla-

voodriga!

Parimadhinnapakkum

ised!

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning fi-nantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Kabalarahvamaja juureskell 11.30–12.30Võhmalinnavalitsuse juureskell 13.00–14.30Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.30–18.00

IV kvartalis1. ja 15. oktoobril5. ja 19. novembril3. ja 17. detsembril

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

KvaliteetakenHörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!