27.04.2012 - türi rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 27. aprill 2012 1

TÜRI VALLA AJALEHT 27. aprill 2012 nr 4 (797)

• Superstaari kogemusega kultuurispetsialist lk 5• Põikva: laiali metsade ja põldude vahel lk 6–7• Ettevõtjaid oodatakse ümarlauda lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Hoolimisest, märkamisest ja järjepidevusest lk 2• Kevadpealinnast laulupealinnaks lk 3• Metsamajanduskava on metsaomaniku aabits lk 4

Aprillis algasid ehitustööd Oisus Kõrtsi farmikomplek-si kõrvale kavandatud bio-gaasijaamas, mille projek-tijärgseks maksumuseks kujuneb 4–5 miljonit eurot.

TEET [email protected]

Hetkel on alustatud mul-latöödega ning tehakse eeltöid kääritite betoonitööde alusta-miseks. „Ehitusgraafiku koha-selt peaks kogu kompleks val-mima septembris. Selleks ajaks peavad olema valminud kää-ritusmahutid ja tootmisjaam, paigaldatud 1,3 MW generaa-tor,“ ütles OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige Jaanus Marrandi.

Tema sõnul teostab ehitus-töid KMG Insenerehituse AS, biogaasijaama seadmed aga tarnitakse Saksamaalt, Saksa partneritega on sõlmitud kahe-

aastane hooldusleping. „Jaama kogumaksumus jääb vahemik-ku 4–5 miljonit eurot. Mood-sad seadmed võimaldavad lä-gast kääritamise teel eralduvast biogaasist toota nii soojust kui ka elektrit. Just viimasele me põhiliselt panustamegi,“ lisas

Marrandi.Saadavat soojust oleks

Marrandi sõnul võimalik edu-kalt kasutada Oisus asuvate hoonete kütmiseks. „Kohaliku soojatootja probleem on olnud pidevalt kasvav küttehind, meie saaks pakkuda toasooja garan-

teeritult 25% odavamalt,“ tõ-des ta.

„Hetkel ei ole kohalik soo-jatootja Avoterm, kellel on küt-misega palju probleeme, meiega koostööst huvitatud olnud. Loodame siinkohal ka valla-valitsuse kaasabile. Sest lisaks sellele, et kasutama peaks asula-siseseid soojatrasse, mis ehitati juba Estonia kolhoosi aegadel, tuleks vedada soojatrass biogaa-sijaamast asulani, selle maksu-mus küündib umbes 300 000 euroni. See investeering, mis moodustab kütte omahinnast olulise osa, on mõistagi ainult siis võimalik, kui on kindlus, et trassi saab kütmiseks ka kasu-tada.“

Kerkiv jaam aitab lahen-dada ka farmide sõnnikukäit-lusega seonduvad keskkonna-probleemid ja see on Marrandi sõnul üks OÜ Estonia peamisi huvisid projektis osalemisel.

Oissu kerkib biogaasijaam

Oisu biogaasijaama ehitus peaks valmima sügiseks. Teet Reier

Silja ja Arvi Pitelkov vastvalminud raamatuga oma koduõue grillil. Selles ahjus on valminud nii mõnigi raamaturoog. Teet Reier

19. aprillil toimus Türi Põhikooli võimlemispidu. Pildil esitab II klasside valikrühm ladinaameerika tantsudest kokku seatud kava „Latino mix“. Esiplaanil Lisette Kaasiku ja Karl-Erik Matzstein, teised tantsijad: Eleen Asten, Kermo Kasemaa, Laura Ojasaar, Joosep Ainjärv, Brigita Berg, Kerdo Männilaan, Saale Liisbet Tõrv, Andero Lavrinenko, Reet Kand, Kasper Koiduste, Mia-Maria Männi, Tõnis Pent, Lisette Taube, Simon Uukareda. Juhendajad Marju Mei ja Arvo Saad. Teet Reier

Kabalast leiti lennukipommidTeisipäeval, 24. aprillil sai Häirekeskus teate, et Türi vallas Kabalas on põldude vahelisest metsatukast leitud lennukipommid. Kohale sõit-nud demineerijad tegid pommid kohapeal kahjutuks.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Tringi sõnul andis len-nukipommidest teada meesterahvas, kes näitas ette leiukoha, mis asus põldude vahel metsatukas. Demineerijate kohale jõudes oli met-sa all näha vanu pommiauke ja -kilde. „Kokku leiti kaks 36,5 cm pikkust Saksa päritolu II maailmsõja aegset lennukipommi, milles oli lõhkeaine sees, kuid sütikud vigastatud. Lisaks oli kohapeal kolm tühja lõhkeaineta lennukipommi kesta. Kuna esemed transporti ei kannatanud, hävitati need kohapeal vanas vett täis pommiaugus,“ lisas Trink.

Viimase seitsme aasta jooksul on Lääne-Eesti pommigrupil Türi valda olnud 20 väljakutset, neist kolm Kabala külla.

„Lõhkekeha leidmisel ei tohi seda ise tõsta ega transportida, vaid tuleb helistada Häirekeskuse numbril 112. Üsna laialt on levinud arusaam, et mida roostesem on lõhkekeha, seda ohutum ta on. See ei vasta tõele, sest ka kõige viletsam või roostesem lahingmoon võib plahvatada ning tagajärjed on sel juhul kurvad,“ ütles Trink.

Vaid demineerijad teevad tema sõnul kindlaks, kas tegemist on lõhkekehaga ning kas see kannatab hävituskohta viimist või tuleb ohutuks teha kohapeal.

Ollepa Külaselts kutsub talguteleOllepa Külaselts ootab kõiki huvilisi 28. aprillil kell 12 Ollepa küla-platsil toimuvatele talgutele. Talgulistele pakutakse töörõõmu, mõnu-sat seltskonda ja kosutuseks pannkooki.

Pritsumeestel valmis grilliraamatTürilased Silja ja Arvi Pitelkov on saanud valmis kena toiduvalmista-misraamatu: „Grill ja barbecue. Toit elaval tulel“.

„Olen kaksteist aastat tegutsenud vahvas grilli- ja barbecue-võist-konnas Türi Pritsumehed, mis koosneb elukutselistest päästjatest-tu-letõrjujatest,“ ütleb Arvi Pitelkov. „Võistlusteekond on meid viinud Eestist Ameerikani ning igal pool oleme midagi õppinud ja seda ürita-me nüüd raamatus kõigiga jagada. Lisaks abikaasa Siljale andsid raa-matu valmimisel oma osa ka meie meeskonna liikmed Eilo Eesmäe, Peep Lints ja Pearu Mandre.“

Arvi Pitelkovi sõnul ei ole tegemist tavalise grilliraamatuga, kus vaid liha valmistama õpetatakse. „Oleme raamatusse kogunud retsep-te kõikidest toitudest, mida grillil valmistada saab. Olgu selleks siis metsajänku lepanotil, kukeseenetäidisega suvikõrvits või siis hoopiski Türi pritsumeeste kuulus õunapomm,“ lisab ta. „Siin peaks jaguma retsepte igale maitsele, nii gurmaanile kui ka suvisele hooajagrillijale.“

Kuigi kirjutajad pole ise raamatut veel põhjalikult lehitseda saa-nud, on see poeletil olemas. Grillisõbrad, kiirustage!

TR

2 TÜRI RAHVALEHT 27. aprill 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Hommikuti kodust väljudes ta-jume meid ümbritsevat kesk-konda. Hea on näha juba ae-dades toimetavaid majaoma-nikke, linna pargidki on puh-taks saanud suisa võidu lume sulamisega.

Kuid murelikuks teeb prae-gune valla teede-tänavate sei-sukord, mis on kohati lausa väga halb. Majandus- ja kesk-konnakaitsekomisjoni tegevuse üks tähtsamaid eesmärke on komisjoni tegevusvaldkondade tasakaalustatud rahastamise ja arengu tagamine. Viimast põhimõtet arvestades on ko-misjon võtnud erilise tähelepa-

nu alla just meie teedevõrguga toimuva. Jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb koostada pi-kaajaline teehoiukava, kus on reastatud 1) kõik nn kohustus-likud iga-aastased hooldustööd, 2) keskremonditööd, mis taga-vad seisunditaseme säilimise ja 3) rekonstrueerimist vajavate objektide loetelu. Hooldustöö-de rahastamine valla eelarvest peab olema tagatud igal aastal, vajalikud tööd õigel ajal planee-ritud ning teostatud. Keskre-mondi iga-aastane teostamine tänases seisus teedel kas või vä-heselgi määral on samuti äärmi-selt vajalik. Kolmas ehk kalleim

osa vajab kindlasti poliitilist ot-sust ja märksa suuremaid inves-teeringuid. Usun, et kui suuda-me kas või kahte esimest punkti järjekindlalt täita, siis saavad meie teed-tänavad olema täna-sest palju inimsõbralikumad. Ei masu ega lumerohke talv saa ära võtta augulappimisele ja kruusa-teede hööveldamisele vajalikke hädapäraseid vahendeid. Keegi meist ei kujutaks vist ette pilti valla koolis, kus erakordselt kül-mast talvest tingitud tavalisest suuremad küttearved on ära söönud kogu kooli majanduseel-arve ning lekkivat veetorustikku ja tuulest viidud katust paigata pole rahapuudusel lihtsalt või-malik. Samuti ei mõistaks me olukorda, kui suvel teostaksime kogu teederaha eest hoogsalt kapitaalremonti ja talvel jääks rahapuudusel lumi lükkamata.

Arvan, et mida raskemad on ajad, seda hoolikamalt ja

täpsemalt peame hädavajalikke tegevusi planeerima, et meie elukeskkond püsiks vähemalt samal tasemel. Veebruaris vas-tu võetud vallaeelarve, kuhu on lisandunud ka riigieelarvest tee-deraha ning komisjonis kokku-lepitud selle aasta teehoiukava lubavad loota, et teed-tänavad saavad siledamaks. Kuna riik on täiendavalt eraldanud Tü-ri vallale toetust kultuurimaja renoveerimiseks võetud laenu tasumiseks, siis on võimalik vabanevat raha suunata teede remontimiseks.

Olen seisukohal, et meil on, mille üle uhkust tunda, paljud-ki asjad on paranemas.

Lõppeva veeprojekti tule-musena paraneb oluliselt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide sei-sukord nii linnas kui ka maa-piirkondades ja seeläbi ka tee-nuse osutamise kvaliteet, paljud majapidamised saavad võimalu-

se veevärgiga liituda. Lähiaastate tõeliseks suur-

projektiks Türi vallas saab ole-ma Maanteeameti tellimusel tehtav riigimaantee remont Türi (Väätsa rist) – Särevere lõigul. Projekti raames on Tü-ri vallal hea võimalus n-ö oma asju antud lõigul paremaks muuta, rajada nüüdisaegsed ki-visillutisega kõnniteed, istutada peatänava äärde juurde Türile omaseid pügatavaid puid, välja vahetada aegunud tänavaval-gustus ökonoomsema vastu jne. Kogu projekti realiseerimine on kahtlemata väga kulukas ja nõuab vallalt suuri pingutusi.

Kõigil on võimalus meid ümbritseva hüvanguks panus-tada, hoolitsedes oma kodu eest ja hoolides kodukohast. Oluline on märgata, mis võiks olla paremini või millega ei peaks leppima, sest väikestest asjadest saavad alguse suured.

Hoolimisest, märkamisest ja järjepidevusest

HANNES TAUbETüri Vallavolikogu liige

28. märts 2012. Türi Vallavo-likogu istungil otsustas uus võimukoalitsioon lõpetada ka-he volikogu alalise komisjoni tegevuse Türi vallas ja moo-dustada ühe uue alalise komis-joni. Tegevust ei jätka turvali-suse- ja maaelukomisjon. Uue komisjonina moodustatakse seltsitegevus- ja maaelukomis-jon.

Arusaamatuks jääb see-juures turvalisuse komisjoni tegevuse lõpetamine. Olu-korras, kus meid kõiki ük-sikisikutena kutsutakse üles panustama turvalisuse nimel, otsustab uus koalitsioon lõpe-

tada vastava juhtivkomisjoni tegevuse. Tegemist oli komisjo-niga, mille otsene ülesanne oli turvalisusealase ühistegevuse koordineerimine ja suunami-ne kogukonnas. Olgu selleks olukorra analüüs, parenduset-tepanekute esitamine, naab-rivalvepiirkondade toetamine või siis igakülgne ühistege-vuse koordineerimine üldise turvalisuse nimel. Komisjoni kaotamise eelnõu seletuskirjas on öeldud: “Vähenenud on turvalisuse komisjoni liikmete aktiivsus ja huvi komisjonis osalemiseks.” Komisjoni töö korraldamine on teatavasti

komisjoni esimehe ülesanne. Kas ei oleks olnud mõttekas välja vahetada senine komisjo-ni esimees? Lähtuti aga põ-himõttest “Ei ole komisjoni, ei ole ka probleemi.” Või on tegemist hoopis ühe katsega suurenevate juhtimiskulude katmiseks vahendeid leida? Kuigi komisjoni kaotamisest vallaeelarvele olulist otsest kokkuhoidu ei ole.

Kummaline on soov kao-tada valla struktuurist järe-levalvespetsialisti ametikoht. Järelevalvespetsialist on olnud inimene, kes nähes probleemi – olgu selleks siis lagunenud hoone, heakord või mingi muu probleem – esmalt hoiatab ja vajaduse korral ka trahvib. Jä-relevalvespetsialisti töö on ol-nud tihedalt seotud turvalisuse komisjoniga. Esitades arupäri-misi, olen saanud vastuseks, et

järelevalveküsimusega hakka-vad tegelema teised vallaamet-nikud. Sellega tekkib olukord, kus ühe kindla valdkonna küsimusega tegelevad paljud ja konkreetselt eikeegi. Küll aga vabaneb järelevalvespet-sialisti ametikoha kaotamisega arvestatav rahasumma ja va-basid vahendeid on võimalik üle kanda teistele vastloodud ametikohtadele. Aga see teema puudutab juba uut vallavalit-suse struktuuri ja vastloodud uusi ametikohti.

Turvalisuse komisjoni kao-tamine koos järelevalvespetsia-listi ametikoha koondamisega ei mõju Türi valla arengule hästi ja vähendab inimeste ül-dist turvalisust Türi vallas. Esi-tades sellekohaseid küsimusi uude koalitsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele, olen saa-nud tihti vastuseks: „Turvalisu-

se tagamine on riigi ülesanne!“ Riik aga on meil teadagi õhu-kene ja politsei vähene kohal-olek Türil üldteada.

Kahju, et Türi valla uues koalitsioonis valitseb arusaam, et turvalisus ei kuulu valla prioriteetide hulka ja on vaid riigi ülesanne. KOV – kohalik omavalitsus, nagu nimigi üt-leb, on kohalik omavalitsus. Omavalitsus ei ole mitte ai-nult selleks, et täita kohalikus elus riigi kehtestatud ülesanne-te miinimumpaketti. Omava-litsus peab arvestama kohalike elanike soove ja huvisid laie-malt ning vajalik on võimalus kogukonnal kaasa rääkida sel-lises meid kõiki puudutavas olulises küsimuses nagu seda on turvalisus. Komisjoni kao-tamisega on aga üks väga olu-line väljund kogukonnal valla suunas ära võetud.

Turvalisus pole enam prioriteet

VELLO OHUTüri Vallavolikogu liigeAjaveeb: vello.tyrivald.ee

Koos kevadega muutuvad peagi roheliseks Türi tänavad ja pargid. Ja linn saab veelgi kenamaks. Seoses sellega on hea meel tõdeda, et mõni päev tagasi alustati Türi kaubanduskeskuse otsaseina soojustamise ja uue viimistluse andmisega. Sellega koos kaob kesklinnast kaupluse algusest püsinud ilmetult hall silikaatkividest sein. Teet Reier

hinnang

Toimekas kevadPärast pikka talveund on kevad-pealinn otsekui uuele elule ärga-nud. Märtsis-aprillis toimus üritu-si lausa riburada, ei jõudnud kõiki kaema, pildistamisest rääkimata. Igal nädalavahetusel tuleb mõel-da, et mida eelistada, tagaplaanile ei tahaks ka ju midagi jätta.

Eriti agaralt on toimunud kultuuri ja spordiga seotud üri-tusi. Türi Põhikooli võimlemis-pidu, noorte pärimusmuusika-festival „Regilaul uues kuues“, Paide-Türi kevadtriatlon, Tü-ri-Tori III kiirlaskumine Pärnu jõel jne. Seda nimekirja võiks siin ilmselt jätkata veel pikalt. Ja palju üritusi on enne suvise pöö-ripäeva saabumist ees ootamas.

Eespool mainitutest tahak-sin elamuslikkuse poole pealt ära mainida võimlemispeo, mil-lel osales tõenäoliselt suurem osa Türi Põhikooli perest. Igatahes oli terve kultuurimaja tollel õh-tul mitmeks tunniks rõõmsat sa-gimist ja saal pilgeni rahvast täis. Ja ka lapsed üritasid endast laval parima anda.

Muljet avaldav oli ka Türi-Tori kiirlaskumine Pärnu jõel. Haruldaselt niiskele ja jahedale kevadilmale vaatamata oli vara-hommikul Veskisillale kogune-nud ligi paarsada veele minejat. Osa neid kahjuks Jändja paisust kaugemale ei jõudnud, paisust allasõitmise risk maksis siin paljudele kätte. Külm suplus, märg varustus ja ümber läinud paat tõmbasid edasisele pikale teekonnale kriipsu peale. Pisut enam kui kümne tunniga jõud-sid sihtpunkti ka türilased Vello Oja ja Andres Puusemp.

Aprilli on mahutanud end ka mitu aastapäeva. Terve selle nä-dala kestsid Türi Ühisgümnaa-siumis kooli esimese aastapäeva auks korraldatud üritused. Oli õpilaste kontsert Türi Kultuuri-majas ja loomulikult ka tänavus-te lõpetajate lustakas Tutipäev.

Teist aastapäeva tähistab ap-rillis ka uuenenud Türi Rahva-leht, mis jätkuvalt jõuab iga kuu igasse Türi valla postkasti.

TR


haridus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

Kabala rahvamaja juureskell 10.00–11.00 Võhma linnavalitsuse juures kell 11.30–13.30Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.30–17.30

II kvartalis9. ja 23. aprill7. ja 21 mai4. ja 18. juuni

Kevadpealinnast laulupealinnaks4.–5. mail koguneb Türile 25 lastekoori, et pidada siin taas festi-vali, mille traditsioon ulatub aastasse 1995.

Põltsamaalt alguse saanud lastekooride festivalide traditsioon on alates 1995. aastast leidnud kindla koha Järvamaal Türil. Miks Türil? 146 aastat tagasi, 1866. aasta maikuu lõpus kogune-sid Türi kihelkonna laululapsed Alliku mõisasse ühislaulmisele. Türilaste õnnestunud ettevõtmine andis eeskuju ja samal suvel peeti selline laulupüha ka mujal Eestimaal. Tänu sellele protses-sile kutsuti lastekoorid esimest korda 1910. aasta üldlaulupeole.

Võrdselt laulupidudega jätkub Eestis võistulaulmise tradit-sioon pisematest lauljatest suuremateni välja. Konkursside-festi-valide eesmärk on koorilaulu populariseerimine, kollektiivis üht-sustunde kasvatamine ja kogemuste vahetamine teiste kooridega. Võib kindel olla, et viimase 20 aasta jooksul toimunud lastekoo-ride festivali tulemusena on võimekatest laululastest saanud hin-natud lauljad noorte- ja täiskasvanute koorides.

Taas kord on kätte jõudnud aeg, kus väikelinna Türi tänavad ja pargid, koolimajad ja kultuurimaja täituvad noorte lauljatega. Mai algul võõrustab kevadpealinn taas vabariigi lastekooride pa-remikku, kes konkursikogemuse abil üksteiselt mõõtu võtavad. Seekord on laste keelel ja meelel Mart Saare viisid. Helilooja sünnist möödub 130 aastat ja kelle loomingust tuli valida üks kohustuslik laul.

Osavõtvaid lastekoore on registreerunud üle Eesti 25 enam kui 800 lauljaga. Kooride etteasteid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Aira Birziņa Lätist, Annelii Traks, Kadri Hunt, Anne Kann ja Indrek Vijard. Lisaks konkursile toimuvad 4. mail festi-valikontserdid koolides – Roosna-Allikul, Laupal, Väätsal, Retlas. Kell 13 esinevad Türi Kolledži saalis festivalikoorid ning õhtul kell 19 laulavad Paide Püha Risti kirikus ETV lastekoor ja Eller-hein. Samal ajal astuvad Türi Püha Martini kirikus üles lastekoo-rid Kuusalust, Virumaalt, Riinimanda ja Musamari.

5. mail külastavad dirigendid ja kooride esindused paika, kus asub esimese laulupüha mälestuskivi. Kell 10.30 algab Kooli par-gist rongkäik lauluväljakule, kus toimub festivali pidulik lõpeta-mine.

Ürituse korraldajad on Eesti Kooriühing, Türi Vallavalitsus, Türi Kultuurimaja, Türi Põhikool, Türi Ühisgümnaasium ja Jär-vamaa muusikaõpetajad.

Tänapäeva ühe tuntuima laste- ja noortelaulude autori Piret Ripsi laulusalm ütleb tabavalt:

„Laula elu ilusaks, laula, laula maailm mõnusaks, laula, laula mured minema, laula, rõõmuviisid veerema, laula!”Tere tulemast siit nurgast – Saaremaalt, Läänemaalt, Harju-

maalt, Raplamaalt, Järvamaalt – ja sealt nurgast – Pärnumaalt, Ida-Virumaalt, Lääne-Virumaalt, Viljandimaalt – keskpõrandale, Türile, kokku!

Head võõrustajad! Ootame maikuu esimesel nädalavahetusel kõiki huvilisi arvukalt kontserdipublikuks ja osa saama noorte rongkäigust!

TIIU ScHÜTSTüri Põhikooli muusikaõpetaja

Palamets kontrollis teadmisiReedel, 20. aprillil toimus TÜ Türi kolledžis ajaloolis-meelelahu-tuslik viktoriin. Küsimused oli koostatud Hillar Palamets, kes eel-nevalt on Türil korraldanud kümme mälumängu. Vanahärra sõ-nul ütles ta toona, et kümnes mälumäng jääb viimaseks. „James Bondi filmi tsiteerides ära iial ütle iial, nii sai nüüd peetud ühe-teistkümnes mälumäng ja keegi ei saa öelda, et seegi viimaseks jääks,“ ütles Palamets.

Mälumängust võttis osa kümme võistkonda ja hoolimata tu-lemusest, said kõik Palametsalt väikese kingituse osavõtu eest.

TR

Lokuta lasteaed ootab vilistlasi35 aastat on möödunud ajast, kui Lokuta pargis sai lasteaed vanast koolimajast ...Tule ja meenuta möödunud aegu, sest Sinu lasteaed elab ja tegutseb prae-gu!

„Kui lasteaed sai 25-aas-taseks, kutsusime peole igast lennust 2, kokku 50 lõpetanu. Kohale tulid kõik kutsutud. Pi-du oli täis kohtumis- ja äratund-misrõõmu. Südamlik ja meel-dejääv,“ ütles Lokuta lasteaia direktor Elle Tuisk.

„Oli kahju, et ruumipuudu-se tõttul ei olnud võimalik kut-suda kõiki soovijaid. Seepärast nüüd, kui lasteaial täitus 35 aastat, otsustasime korraldada kokkusaamise õues ja seekord on oodatud kõik lasteaia vilist-lased,“ lisas ta.

Koosviibimine saab toimu-ma pühapäeval, 3. juunil kella 12–15 ning täpsemat teavet saab telefonidel 387 8737 või 5330 3017 või lasteaia kodule-helt www.lokutalasteaed.edu.ee

TR

Türilane osales Riias konkursil18.–20. aprillini 2012 toimus Läti Vabariigi pealinnas Riias August Dombrovskise nimeli-ses Muusikakoolis XIII Kārlis Štrālsi nim rahvusvaheline flöö-dikonkurss „Young Flutist“, ku-hu oli osalejaid registreerunud neljas vanuserühmas kokku re-kordarv – 72, neist Eestist 16, Lätist 41, Leedust 14 ja Hor-vaatiast 1.

Eesti koolidest oli kõige suurearvulisemalt esindatud Tallinna Muusikakeskkool, kes viis koju mitmeid auhinnakohti ja eridiplomeid. Kutseõppeasu-tusi esindas G. Otsa nim Tal-linna Muusikakool (2 õpilast), nn tavamuusikakoolidest olid esindatud Pärnu Muusikakool (3 õpilast), Nõmme Muusika-kool (2 õpilast) ja Türi Muusi-kakooli esindas õp Viia Ivaski flöödiklassi õpilane Kerstin Laanemets, kes osales nimeta-tud konkursil juba teist korda. Kontsertmeister oli Siret Hei-naste.

Konkursi tase oli väga kõrge. Võistlemine käis põhimõtteliselt muusikakeskkoolide tasandil ja suurimaks konkurendiks Eestile oli Leedu Vilniuse Čiurlionise nim Kunstide kool.

Kerstin Laanemets võistles teises vanuserühmas, kus osa-les kokku 20 mängijat, neist 4 Eestist – lisaks Türi Muusi-kakoolile 2 mängijat Nõmme Muusikakoolist ja 1 Pärnu Muusikakoolist. Vanuserühma võitis Leedu Vilniuse Čiurlio-nise nim Kunstide kool, Kers-tin oli eestlastest parim ja sai 4. koha ning I järgu eridiplomi. Nõmme Muusikakooli õpilane Artjom Pahhomov sai 6. koha ja III järgu eridiplomi.

SILJA AAVIKTüri Muusikakooli direktor

Enne küsimusteni jõudmist rääkis Hillar Palamets osalejatele pikemalt ka Eesti mälumängu ajaloost. Teet Reier

Laupäeval, 28. aprillil toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noor-kotkaste ja kodutütarde võist-lusmatk “Luureretk 2012”.

Võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkot-kaste neljaliikmelised võist-konnad (ka segavõistkonnad) – noorem vanusegrupp 8–11a, keskmine aste 12–14a, vanem aste 15–17a. Võistluse eesmärk on arendada noorte loovust ja füüsilise vastupanu võimet ning

selgitada välja parimad võist-konnad igas vanusegrupis.

Kontrollpunktides tuleb täita üldkultuurilisi ja kodu-tütre/noorkotka teadmisi, oskusi nõudvaid ülesandeid. Samuti nutikust, täpsust, jõu-du, kiirust ja meeskonnatöö oskust eeldavaid ülesandeid. Võistlus toimub ühisstardiga. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, mille hulgas ka luureülesanne. Kuue tunni jooksul tuleb omal valikul lä-

bida nii palju kontrollpunkte, kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnal tuleb maastikul lii-kuda jalgsi.

Võistluse korraldaja on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva Ma-leva ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.

KäRT OJALANoorte Kotkaste Järva Maleva

teavituspealik

Noored matkavad võidu

20. aprillil toimus Türi Kultuurimajas VIII üleriigiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival “Regilaul uues kuues”. Festivalil osales mitu Türi valla kooli. Pildil esitavad oma kava Laupa Põhikooli lapsed Andres Kaaver (vasakult), Elery Peterson, Reigo Tirmaste ja Triin Tollimägi.


uudisedRaha on ka teede tolmutõrjeksKevade tulekuga on lume alt välja sulanud asfaldiaugud ja kruu-sateed muutunud läbimatuks. Türi Vallavalitsuse majandusosa-konna juhataja Urmas Kupp ütles, et praegu on valla avalikus ka-sutuses olevate kruusteede säilimiseks seatud sisse nendel raske-veokitele liikluspiirangud. „Kahjuks leidub aga üksikuid firmasid ja autojuhte, kellele need piirangud justkui ei kehti. Tagajärjeks teede lõhkumine ja kevadine läbimatus,“ lisas ta.

„Teede remondi osas on aga valla 2012. aasta eelarves inves-teeringuteks ette nähtud 197 367 eurot, mille käigus rekonstruee-ritakse Telliskivi tänavat, Näituse tänavat, Kõltsi teed, Sagevere objekti teed ja väiksemas mahus mitmeid teisi valla kruusateid,“ lausus Kupp. „Käesoleval aastal teostatakse ka kahel korral teede greiderdamist ning teeäärte niitmist. Plaanitud on teha 2009. aas-ta mahus kruusateedel tolmutõrjet.

Mis puudutab Türi tänavaid, siis veeprojektiga seotud tööde osas on peatöövõtjaks AS Merko Ehitus Eesti. Türi Vallavalitsus on tihedas kontaktis peatöövõtjaga omanikujärelevalve kaudu ja toimuvad iganädalased töökoosolekud,“ ütles Kupp. „Ilmastiku-olude paranedes jätkuvad taastamistööd rekonstrueerimisel ol-nud aladel ning käesoleva aasta mai lõpuks on tööde teostamise piirkonnad taastatud vähemalt endisesse olukorda. Tööde teosta-jaks on AS Merko Ehitus Eesti.“

Türi kesklinnas saab maiustadaPaar nädalat tagasi avas Convi Food Sweets OÜ endises postipoes maiustustekaupluse Õige magus.

Firma tegevjuhi Anu Zinovjevi sõnul otsisid nad juba ammu paika oma tooteid ka kohalikele magusasõpradele pakkuda. „Con-vi Food Sweets OÜ on Säreveres martsipani valmistanud juba üks-teist aastat,“ selgitas ta. „Seni olime oma kaupa turustanud Eestis põhiliselt laatadel ja mõnes suuremas kaupluseketis. Meilt oli juba ammugi küsitud, et kas oleks võimalik osta meie tooteid väikestes kogustes ka kohapeal. Uue kaupluse avamisega on see võimalus kõigil olemas, sest asume ju soodsalt kesklinnas,“ lausus Zinovjev.

Tema sõnul on kaupluse sortimendis 100–120 erinevat toodet, neist üle poole kohapeal valmistatud martsipanitooted ja ülejäänu Rootsist pärit maiused. „Esimesed nädalad on olnud positiivselt rahvarohked, nii mõnigi on tulnud tänama, et selline kena pood siia sai. Lähiajal loodame paigaldada ka kohviautomaadi ja üheks meie edaspidiseks mõtteks on, et kunagi võiks poe ees olla paar lauakest, kus kesklinnale omaselt natuke kohvi kõrvale maiustada saaks.“

Koostööportaal ootab kasutamaOn valminud Lõuna-Järvamaa koostööportaal, mis asub aadres-sil www.koostöö.ee. „Portaali eesmärk on koondada Lõuna-Järva-maa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida ettevõtteid ühtses portaalis toodete ja teenuste lõikes,“ ütles MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuht Ülle Leesmaa.

„Portaal aitab osta-müüa-vahetada. Lisaks on võimalik por-taali kaudu olla kursis kohalike sündmustega. Samuti väärtus-tatakse kohalikke tooteid, teenuseid ning propageeritakse oma kogukonda toetavat mõtteviisi. Leesmaa sõnul on tänaseks por-taaliga liitunud umbes 140 ettevõtjat ja MTÜ-d.

Türi vallas on umbes 2500 erametsaomanikku, et metsi paremini majandada tuleks neil kasutada metsamajan-duskava.


Metsaomanikule tähendab kevad OÜ Metsakorraldus Büroo metsakorraldaja Aarne Suu sõnul, et on kätte jõudnud aeg panna pea ning käed tööle oma metsa tuleviku heaks. „Tänu ajaloole saab tänapäeva eestlaste met-saomanikuks olemise kestvust mõõta vaid mõnekümne aastaga. Paljudel metsaomanikel puudu-vad seepärast erialased teadmised ja praktilised metsa majandamise kogemused,“ ütleb ta.

Hüva nõu annavad Suu ar-vates tänapäeval metsaühistud. „Siiski jääb metsaomanikule vä-ga oluliseks ja vajalikuks toeks vilunud metsakorraldaja ja asja-tundlikult koostatud metsama-jandamiskava. Kahtlemata te-kib lugejal õigustatud küsimus, milleks metsamajandamiskava ülepea tarvis on.

Metsamajanduse valdkonda reguleerivad mitmed seadused, neist olulisim on metsaseadus. Sama seadus sätestab, et ma-hukamate metsatööde tegemise eelduseks on vähem kui 10 aas-ta vanuste metsainventeerimise andmete olemasolu Riiklikus Metsaregistris. Metsa kasvata-mine on pikaajaline protsess, mida aitab ellu viia metsamajan-damise kava,“ selgitab Suu.

Eesti riik toetab tema sõnul metsamajandamiskavade koos-tamist, makstes metsaomani-kele viimaste taotlusel läbi Er-ametsakeskuse kava koostamise kulud tagasi. „Nagu näete, on metsamajanduskava üks üli-malt vajalik dokument, milleta ei saa oma metsa seaduslikult majandada ja teisest küljest ai-tab koostatav kava metsaoma-nikul teha õigeid otsuseid oma metsa majandamise pikal ja keerukal teel,“ arvab ta.

Ning lisab, et metsaomanik tellib metsa tulevikule mõeldes metsamajanduskava usaldus-väärselt metsakorraldusbüroolt, kasutades sealsete kogenud met-sakorraldajate abi.

Metsamajanduskava on metsaomaniku aabits

teave

• Metsamajanduskavast leiab metsaomanik täieliku üle-vaate tema metsa liigilisest ja vanuselisest koosseisust, puuliikide kaupa puistu keskmised kasvunäitajad (kõrgus ja rinnasdiameeter), andmed puistu mullastikust, puistu üldtagavarast ja tagavara prognoositud aastajuurdekas-vust jpm andmetest.• Metsamajanduskava aitab metsaomanikul planeeri-da töid-tegemisi metsas. Tootliku metsa kasvatamine on pikk protsess ja parima lõppeesmärgi nimel tuleb vajali-kud tööd teha õiges järjekorras ning parimal võimalikul ajal. Metsamajanduskava sisaldab kõiki vajalikke soo-vitusi metsaomanikule tema metsa majandamiseks. Pa-rima lõpptulemuse nimel on soovitatav metsaomanikul

koos metsakorraldajaga võtta osa välitöödest ja koos läbi arutada planeeritavad vajalikud tööd. Koos saate aruta-da, milliseid majandusvõtteid järgneva 10 aasta jooksul metsas kavandada, milliste puuliikidega ja kuidas metsa uuendada, milliseid hooldusraideid teha jne.• Sinu mets võib peita endas avalikkusele huvipakkuvaid väärtusi, mille puhul võib küll metsa majandamine olla kitsendatud, kuid mõistlik metsaomanik ei mõtle ainult enesele, vaid jagab väärtusi ka teistega. Ka selliste metsa väärtuste ilmsikstulek kajastub koostatavas metsamajan-duskavas ja sama kava on aluseks metsaomanikule ma-janduspiirangutest tingitud saamata jääva tulu kompen-seerimise taotlemisel riigilt.

Türi vald on metsarikas. Valla edelaosa suured metsad annavad raieküpset palki nii riigile kui erametsa omanikele. Teet Reier

TR


persoon

Kuraditosin aastat on Pär-numaa poiss Andris Avame-re olnud seotud Türi linna tegemistega, neist kümme-kond on kulunud kohaliku kultuuri edendamisele, laul-misele ning helitehnikaga mässamisele.


Kui lepin kultuurimaja kunstniku Ülle Kuldkepiga kok-ku, et ta Andrisest pildi joonis-taks, ei oska me kumbki pak-kuda, mis iseloomustaks teda kõige rohkem. „Selleks, et ise-loomustada Andrise igapäevast sebimist kultuurimajas, tuleks pildil kujutada kimalase lendu,“ naerab Ülle. Tõsi ta ju on, Andri-sega aegade sobitamine on suisa võimatu, eriti veel praegu, kui kultuurimajas erinevaid üritusi pea iga päev toimub. Kord on ta helipuldis, siis stuudios, siis laval ja siis seesama ring jälle otsast peale. Kui tal lõpuks on mahti kohvikus laua taga istet võtta, on õhtu juba käes.

Pärit viljakast kurgikasvatuspiirkonnast

„Olen Pärnus sündinud, aga kasvasin põhiliselt Rannametsas vanavanemate juures, sest ema suunati Pärnumaale Jõõpre koo-li õpetajaks ja mina jäin tema vanemate hoida,“ räägib Andris. Olgu öeldud et Rannametsa on küla, mis jääb Pärnu-Ikla tee äär-de Võiste ja Häädemeeste vahe-le. Ühel pool on meri, teisel pool Tolkuse raba.

„Lisaks Peipsiäärele oli Ran-nametsa kant, kus kõvasti kur-ke kasvatati. Ilmselt väga palju Eestis purki pandud kurke oli sealtkandist pärit. Kui oli hoo-aeg, käis üle päeva rekka ja viis järjekordse koorma Põltsamaale kombinaati,“ meenutab Andris.

„Vanaisa oli mul kõva pilli-mees. Kahjuks oli ta tervis Si-beri-aastatest räsida saanud ja pillimängu asemel pühendus ta rohkem aiatöödele. Kui näiteks naabrid püüdsid kalapüügiks vajalikke ööusse elektriga ja hä-vitasid nad niimoodi sootuks, siis vanaisa seda teha ei lubanud, meil käidi neid ikka öösel korja-mas, siis, kui nad ise maapinnale tulid.

Mingil ajal avastasin, et ema-le, kes seni oli üksik olnud, oleks meest vaja. Siis ma sokutasingi talle ühe ontliku naabrimehe, kellel oli punnvõrr, aga ka auto ja traktor. Poisikesena oli huvi tehnika vastu suur.

Gümnaasiumi otsustasin minna Pärnusse. Astusin lille-seade eriklassi, mida juhendas tuntud florist Jaak Tomson. Eriti kaua ma seal käia aga ei saanud,“ räägib Andris. Ning tunnistab, et on piisavalt konfliktne, eriti kui

tema meelest kellelegi ülekohut tehakse või ebaõiglus mängu tu-leb.

„Meie tegime oma lillesea-deid keldris põrandal, kuna need, kes seal tasulistel kursustel käisid, said selleks laudu kasu-tada. Nii läksingi üle hoopiski teatriklassi. Sealt kulges minu tee Pärnu Hansagümnaasiumi juures tegutsevasse kooliteatrisse Karupüks, mida juhendas Ilona Must, õppimine jäi sootuks taga-plaanile ja kogu elu keerleski Ka-rupükste ümber,“ naerab Andris.

Õpingud tõid Türile

„Lõpuks anti koolis mõista, et kas tuleb istuma jääda või pean kooli vahetama, nii lõpe-tasingi viimase klassi Pärnu täis-kasvanute gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist uurisin võimalusi edasiõppimiseks. Ei tahtnud siduda ennast Tallinna või Tartuga, Türi, kus asus siis Tartu Ülikooli kolledž, tundus just see õige valik“

„Lisaks õppimisele läks kohe käima ka aktiivne seltsielu. Koos kursusekaaslastega tekkis meil lauluhuviline seltskond, millest Tea Saar kutsus osa poisse laul-ma Uisapäisasse, seltskonda mis koondus Oisu Rahvamaja ja Ülle Välimäe ümber. Kui Ülle tuli Oi-sust ära Türile muuseumi juha-tama, liikus kogu kamp temaga muuseumi ja hiljem kultuuri-majja.“

Andris mäletab hästi ühte sõitu Oissu esinema, kui bussi-peatuses liitusid nendega ka mõ-ned kohalikud tüdrukud. Üks neist hakkas talle kohe silma ja ta pidi terve õhtu teda lauas piidlema ning mõtlema, kuidas mõni inimene saab nii ilus olla. Tänaseks on Andris ja Ave juba aastaid koos elanud.

„Kui ma Türile tulin ja Avega kohtusin, olin ma alles noor ja kui inimese kohta saab nii öelda, siis veel pehmest materjalist, sellisest saab midagi vormida. Aastate kogunedes muutub see inimma-terjal aina jäigemaks ja järjest ras-kem on teistel selle materjali kuju muuta. Eks Ave ja kultuurimaja juhataja Ülle Välimäe olegi kahe-kesi need, kes sellest pehmest ma-terjalist on tänaseks mind kõige enam vorminud.“

Kuigi Andris tunnistab, et kolledži lõpetamiseks on jää-nud tõesti veel vaid koera saba ületada ehk siis sooritada mõni eksam, ei ole seni olnud mahti sellega ühele poole saada. „Vä-hemalt see on mulle keskkon-naõpingutest külge jäänud, et mitte kunagi ei põleta ma lõk-kes plastnõusid ning prügi sor-teerin ka korralikult.“

Ajanappuses jäi lõpetamata ka Viljandi kultuuriakadeemia. „Sellise töökoormusega nagu see on kultuuritöötajal, on raske osaleda kaugõppes. Enamik üri-

tusi toimub ju õhtusel ajal. Õppi-miseks ei kipu enam midagi jä-rele jääma.

Ü k s e s i m e s i töökohti oli mul Järva Tea-taja toi-metuses reklaa-mitoi-meta-

jana. S e e oli ise-enesest huv i t a v aeg, sai inimestega suheldud ja ka toimetuse kol-lektiiv oli hea. Ühel päeval kutsus toonane Türi linnapea Kaia Iva mind enda juurde ja pakkus, et ma võiksin Türi kultuurimajja tööle asuda, sellest ajast peale olengi ma siinse kultuuritegemisega püsivalt ametis.“

Pani ennast proovile ka superstaari saates

Talvel Pärnu Postimehele antud usutluses märkis Andris, et päris hea, kui Grillfest Türilt minema kolib, jääb müra vähe-maks. „Päris nii see ka ei olnud, eks ajakirjanikud ikka tõlgenda mõningaid asju läbi oma vaate-vinkli. Kui ajakirjanikuga järve ääres jalutasime, arvasin tõesti, et siin on see üritus ennast am-mendanud. Meie järveäär on sellises suurusjärgus ettevõtmise tarvis liiga kitsuke. Pärnu Valli-käär on selleks tunduvalt sobili-kum paik.“

Aeg-ajalt on olnud ka kuul-da, et Andrisel on plaan kuhugi mujale siirduda. „Viimati proovi-sin tõesti Pärnus keskkonnaalast tööd leida, aga selle konkursi lõpptulemusena sinna vist ei võetudki kedagi. Eks ikka vahel

tekib tunne, et tahaks midagi uut ja huvitavat. See muutus-te hetk tuleb millalgi kindlasti, millal täpselt, seda ei tea,“ arvab Andris.

Need, kellel tihti asja kul-tuurimajja pole, on Andrist kindlasti näinud aastaid tagasi saates „Eesti otsib superstaari“. „Sõitsime just perega läbi Pärnu Rannametsa poole, kui raadiost tuli saate reklaam. Otsustasin, et tulgu mis tuleb, ma pean selle kaasa tegema. Pärnus toimunud eelvoor oli Eestis esimene ja just mina sain esimesena sellel hoo-ajal edasipääsme. Teisest voorust ma edasi ei saanud, saalitäie as-japulkade ees esinemine jäi liht-salt katki, sest see tundus kuida-gi nii mõttetu.“

Meil on uuenenud ja kaunis kultuurimaja, kuidas hindab iga päev selle maja sees tehnikaga toimetav Andris siinseid või-malusi? „Olen saanud õnneks omal ajal näha, mismoodi asjad Euroopas ja Ameerikas käivad, Eestis tundus toona olevat tegu vähese huvi ja lausa paigalseisu-ga. Täna julgen öelda, et meie

võimalused siin on sama head kui mujal maailmas.“

Kui juhe kokku kipub jooks-ma, sõidab Andris maale Ranna-metsa või käib perega Samlikul. Ning unistab sellest, et saaks

ükskord seestpoolt kaeda Türi-le kerkivat õigeusu kirikut, ning sellest, et kesklinna ärihoone seinal võiks olla hiigelsuur tele-ekraan, millel jookseks linna ja selle elu tutvustav tekst.

Andris Avamere: superstaari kogemusega kultuurispetsialist

Ülle Kuldkepp

andris avamere

19.05.1980, PärnuHaridus: 1999–2004 TÜ Türi kol-ledž, keskkonnateadus2003–2005 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, kul-tuurikorraldusTöö:2002–2003 Järva Teataja Kirjastuse AS, reklaami-toimetaja.2003 – Türi Kultuurimaja, kultuuritöö spetsialist, sündmuste korraldami-ne, tehniline teeninda-mine.MTÜ Lõuna-Järvamaa Esitatavate Kunstide Ühenduse juhatuse liige, laulustuudio Avendris juhendaja, ansamblite juhendaja, laulja, projek-tijuht. MTÜ Segakoor Suisapäi-sa projektijuht, laulja.2002 – Türi Kultuuriselt-singu asutaja ja liige2003–2005 Türi Linnavo-likogu liige2005 – Türi Vallavolikogu kultuurikomisjoni liige2007–2008 Eesti rahva-majade seaduse kont-septsiooni väljatöötami-se töögrupi liige2009 – MTÜ Eesti Rah-vamajade Ühing liige – ühendus koordineerib ja toetab Eesti rahvama-jade ja kultuurikeskuste tegevust. Koolitab ja arendab kultuuritöö-tajaid, teeb koostööd kontserdikorraldus- ja üritusturundusettevõte-tega, www.rahvamaja.ee2009 – MTÜ Segakoor Suisapäisa asutaja, juha-tuse liige, laulja.2011 – MTÜ Lõuna-Järva-maa Esitatavate Kunstide Ühendus asutaja.

Nooruses kiusas välismaalasiRannametsa külas oli too aeg, kui seal elasin, palju noori, kümme-kond poissi, kellega koos igasuguseid rumalusi tegime. Üks kahe ot-saga veidi patriootlik lollus meenub alati, kui sellest ajast juttu tuleb. Kogunesime suveöödel tihti Rannametsa vana koolimaja parklasse (kooli põletas Nõukogude armee 8. juunil 1941), kus meeldis pea-tuda ka läbisõitvatel turistidel. Need aga jätsid maha alati kohutava koguse soga sinna.

Meile see ei meeldinud, kõik olid kodukoha puhtuse ja kaitsmise eest väljas!!! Me terroriseerisime neid välismaalasi, kes oma karavani-dega seal peatusid, mängisime silla käsipuude peal istudes kümnekesi kõrrepille ja rääkisime kõva häälega juttu, jooksime ümber karavani ja tegime igasugust lärmi. Iga kord pani auto ootamatult hääled sisse ja sõitis minema! Meil kohe hea meel!

Samas oli mõnikord ka sellised läbisõitjaid, eriti rekkamehi, keda see eriti ei häirinud, ju olid harjunud juba sellise käitumisega. Nad tulid ise juttu ajama, andsid meile head ja paremat, enamjaolt lag-ritsakomme, salaamivorsti ja välismaa autoajakirju. Tol ajal 80ndate lõpus – 90ndate algul, oli see uus ja huvitav, kõik need asjad olid ju nii kauged ja kättesaamatud!


külaelu

Neile, kes asutavad end Türilt Rassi ja Tõrvaaugu poole sõitma, jääb Põikva kenasti teele, samuti neile, kes Laupalt mööda kruu-sateed Kurgjale liiguvad. Teed keerutavad siin põl-dude ja majade vahel ko-hati üsna usinalt, nii võib võõras kergesti eksida. Kui puudub elektrooniline tee-juht, võib julgelt mõnelt külaelanikult teed küsida.


Mitu nädalat vindunud kehv kevadilm on lõpuks pisut taandunud ja toonud hallide sa-jupäevade vahele ühe päikeseli-se pühapäeva. See paneb ka loo autori meelt muutma ja auto-sõit Põikva külla asendub jalg-rattal pedaalimisega. Kõikjale küll ei jõua, aga näeb kindlasti rohkem kui rooli tagant.

Loodus on imeline

Rattasõidu kasuks räägib ka asjaaolu, et juba mitmeid aastaid pääseb Põikvale möö-da mustkattega teed. Kaksteist kilomeetrit on võimalik rahuli-kult poole tunniga läbida, kui vaid poleks kümneid segajaid mis rattalt maha ronima ja foto-kat haarama sunnivad.

Meie loodus on ju imeline, tarvitseb vaid päikesel natu-ke rohkem soojakraade peale keerata, kui kõik otsekui nõia-väel elama hakkab. Korraga on puhkenud õide nii paiseleht, sinilill, kui ka ülane. Konnad kakerdavad üksi ja paarilisega soojal asfaldil, neid tuleb sealt mitmeid kordi kraavi tagasi peletada. Arusisalik krabistab uudishimulikult kulus ja linnud üritavad kogu talvise vaikioleku tasa teha.

Teadmine, et Põikva külas elab üle saja inimese, ei tähenda

sugugi seda, et kenal pühapäe-vasel päeval neid siin külavahel rohkelt liikumas oleks. Kunagi kolhoosiaegadel ehitatud ka-heksa korteriga kivimaja küla servas seisab tühjalt. Aga oot, kui hoolega vaadata, siis ühes otsapealses korteris on siiski kardinad ees ja Viasati taldrik seinal annab tunnistust massi-kommunikatsioonivahendite levimisest ka nende kivimüüri-de vahele.

Nõukaaegsed farmifoo-ned on pisut räämas, kuid läbi akende paistavad ära pudulo-juste pead. Hiljem netist Põikva kohta teavet kogudes avastan, et see kompleks on müügis, 250 000 euro eest saab ostja omale hooned ja 30 lüpsilehma.

Külasildist möödudes hak-kavad silma Põllemaasaare talu hooned. Tunnistan, et olen se-da pilti ennegi huviga jälginud, nimelt talvel, kui Rassi külas käisin, sai pildistatud siinseid veiseid, kes ennast lumehan-gede vahel äraütlemata hästi tundsid. Nüüd on nad juba kar-jamaale kolinud.

Talu pererahva aadresssil tahaks öelda nii mõnegi kii-dusõna. Vaatamata sellele, et tegemist põllumajandustootmi-sega, on majaümbrusele ja aiale püütud kena väljanägemine an-da, on ju see otsekui pererahva visiitkaart neile, kes siia kanti juhtuvad.

Loomulikult on hoonete ümbruses tehnikat, aga sellist, mis on tänapäevane ja liiku-misvõimeline. Nii mõnegi selle küla majapidamise kohta seda öelda ei saa, sest isegi kõrged vanaraua kokkuostuhinnad pole suutnud mõnda majaoma-nikku roostetavatest vrakkidest loobuma panna.

Põikva eripära on see, et mitmed-mitmed majapidami-sed on peitunud silma eest met-satukkade taha. Peateelt läheb

mitmeid kõrvalteid, mis tihti viivadki mõnele õuele, mida lin-lik pererahvas pole tänavu veel külastama pääsenud.

Noored leidsid uue elukoha

Mina jätan külakeskuse, kus külamehed kolmekesi päi-kesepaistel suurt kange õlle pu-delit tühjendavad, selja taha ja võtan suuna Pikkmetsa ja Kurg-ja poole suunduvale teele.

Metsa vahel on kruusa-tee veel üsnagi pehme ja vesi-ne, sealt välja saades aga juba tunduvalt tahedam. Esimese teeäärse talu õuelt kostab moo-torsae vingumist. Peremees, kes ametis viimaste palkide kütte-puudeks lõikamisega, ei pane

külalist tähelegi. Selle-eest on majavalvur suure jooksuga plat-sis. Õnneks otsitakse pärast nuusutamist ja peremehe kee-lamist välja puutükk, mida kü-laline lennutama peaks. „Korra viskad, siis jäädki seda tegema,“ manitseb peremees.

Eda ja Janek Koskor ostsid selle vana talumaja kümme-kond aastat tagasi. Elama asuti siia viie aasta eest, sinnamaani kulus aeg maja elamiskõlbuli-kuks kohendada. „Oma ostu-soovist rääkisime kohalikule mehele Helmut Bachmannile, kes aitas tühjana seisvate maja-de omanikke otsida. Ühe maja omanikke me näiteks ei leid-nudki,“ meenutab Janek.

Türil näeb vanu Saksa tsikleidSeoses saabunud kevadega korraldab Türi Vanaratta Selts järjekordse vanatehnika näituse, sedapuhku vanadest Zün-dappi mootorratastest. Näitus avatakse galeriis Ultra 12. mail.


„Oleme neid vanade kaherattaliste sõidukite näitusi Türil tei-nud juba neljal kevadel. Esimese, vanu jalgrattaid tutvustava näituse avamisel püüdsin endale ja kohale tulnud huvilistele selgitada, mis põhjusel me sellesinase näituse tegime ja miks ta kukkus välja just selline,“ räägib näituse üks korraldaja Priit Kasikov.

„Ka sel aastal on minult küsitud, miks me seda teeme, seda Zün-dappide näitust, seda enam, et endal meil ühtegi Zündappi välja panna ei ole,“ ütleb Kasikov. „Tegelikult me siin Türil päris ilma Zün-dappideta nüüd ka pole. Ja kuna küsijad on olnud tõsiusklikud ja staažikad vanatehnikud ning uuniklased, mida siis veel tavainimesed sellistest näitustetegemistest arvata võivad?“

Kasikovi sõnul annavad nad endale aru küll, et Türi vald, Eesti Vabariik ja kogu progerssiivne üldsus saaks häda pärast läbi ka ilma nende näituseta, raske küll oleks, aga mitte võimatu. „Ja seepärast oleme endile välja mõelnud sellise ettekäände ning vabanduse, et kevad – see ei ole mitte ainult sulaveed, päikesepaiste, linnulaul ja Murumoor, kevad – see on ka jalg- ja mootorrattad, mis tänavatele jälle liiklema tuuakse.

Tänapäevaseid tsikleid ja tallapresse võib iga huviline lihtviisil lin-na peal uudistada, aga vanu asju on vähe, nad on peidus, nad on huvi-tavad ja ilusad. Vähemalt nii arvame meie ja need vähesed külastajad, kes on võtnud vaevaks neid näitusi oma koheletulekuga vääristada,“ lisab Kasikov.

„Eks oleme ise ka oma väikesi vallatusi liiga vähe maailmale kiit-nud ja välja reklaaminud, seepärast ka see kirjatükk siia lehte soku-tatud sai, et rahvale asjast teada anda ning neid kohale meelitada. Ehk siis lühidalt – vanade kaherattaliste näitamine ja tutvustamine on igati kevadine üritus ning sellist võiks Kevadpealinna elanikele ja külalistele pakkuda küll.“

Näitusest rääkides ütleb Kasikov, et Zündapp on teada-tuntud kuulus mootorrattatootja Saksamaalt, kes tegutses aastatel 1921– 1984. „Tema paremad ja talle kuulsust toonud aastad jäävad eelmise sajandi 30-ndatesse ja sellest ajast enamik üle Eesti Türile jõudvast ligi 20 masinast ka on.“

Aga miks siis seekord just Zündapp? „Eelnevalt oleme näidanud Saksa NSU ja DKW mootorrattaid, mis olid Eesti Vabariigis 1940. aastaks enimesindatud tsiklimargid. Zündappe enne sõda Eestis tõtt-öelda eriti palju ringi sõitmas ei olnud,“ selgitab ta.

„Enamik siin säilinud Zündappe on meile sattunud kas sõja ajal Saksa vägedega või pärast seda, siis, kui Nõukogude armee vabastas saksa rahvast natsismist ja ka kõigest muust, mida jaksas ära tassida. Aga mark on kuulus, toodetud on palju uhkeid mudeleid, miks mitte siis neid korraks kokku koguda ja näidata.

Ja ehk tuleb mõni vaatama ka. Seda enam, et lähim Zündappi mootorrataste väljapanek on kaugel välismaal, Riia linna mootori-muuseumis.

Ja tegelikult näitame neid marke, mis meile endile huvi pakuvad, ning tähtis on ka see, et oleks, mida näidata, et oleks piisavalt olemas-olevaid ühe tootja mudeleid välja panna.“

Galeriis Ultra avatakse 12. mail näitus Zündappi mootorratastest. Pildil näituse korraldajad Ilmar Tiitsmaa (vasakult), Margus Tiitsmaa ja Priit Kasikov. Erakogu

Põikva: laiali metsade ja põldude vahel


Põikva: laiali metsade ja põldude vahel

Põikva külaPõikva külas elas seisuga 01.01.2012 113 inimest. Veel aastal 2010 oli elanike arvuks 124. Nii on paari aastaga jäänud külas elanikke pea kümnendiku võrra vähemaks.

XIX sajandil kuulus Põikva küla Särevere mõisale.Lisaks Põikvale kuuluvad tänase küla koosseisu endine Pikkmetsa

küla ja Aruküla.Pikkmetsa küla on kuulunud Suure-Jaani lähistel asunud Lahmu-

se mõisale.Aruküla asutajateks peetakse Laupa mõisa parematelt põllumaa-

delt põlislaande ümber asustatud talumehi.Põikva külas Raiesmiku talus on sündinud tuntud laskesportla-

ne, 12-kordne maailmameister laskmises August Liivik (1903-1942). August Liivik kuulus ka laskjate ihaldatuima auhinna – Copa Argen-tina, nn Argentina karika võitnud Eesti laskemeeskonda. August Lii-vik kuulus 1929–39 Kaitseliidu Paide malevkonna laskurklubisse ja Eesti koondisse. Töötas 1932–40 Paide ja Türi gümnaasiumis ning Vodja ja Paide kutsekoolis riigikaitseõpetajana. Oli 1932–38 Kaitse-liidu Paide malevkonna pealik ja 1934–40 ka Järva maleva pealikuid. 1936 valiti Järvamaa Spordiliidu juhatusse. 1935 annetati Kotkaristi V klassi teenetemärk. Arreteeriti 20. XII 1940, hukkus vangilaagris.

„Maja oli juba seitse aastat tühjana seisnud, aga enne sedagi olid vanaproua kassid läbi akna-aluse seina õuest tuppa käinud, nii pude oli sein. Omanikuga sai-me õnneks kiirelt kaubale ja lisaks majale on meie kasutada ka neli hektarit maad,“ lisab Janek.

„Aiasaadused ja kartuli saa-me ikka oma põllult ja kasvuhoo-nest,“ täiendab perenaine Eda.

Kõige parem on aga pere-rahva arvates see, et lastel, keda peres kasvab kolm, on oma õu ja piisavalt mänguruumi. „Kevadel kipub õuepealne väga poriseks minema, siis sõidavad nad ra-tastega suurel kruusateel, mida paar aastat tagasi korrastati ja mille kaevatud kraavid hoiavad

kuivana. Kraavidest kaevatud mullast saime lastele kena kelgu-mäe,“ räägivad nad.

Kratid ja kivihunnikud

„Ja kuigi vana majaga on ala-ti tegemist, siis on see meie jaoks ikkagi parim lahendus, sest päris uut ei jaksaks kunagi ehitada,“ muheleb Janek. Lisaks majale ja maale said nad kaasa ka paar põllukivide hunnikut, millest üks on üsnagi aukartustäratav.

Janeki sõnul on mitmeid kor-di käidud ja neid hunnikuid osta tahetud. „Siiani on kaup katki jäänud, kuna nad tahtsid vaid teatud mõõdus kive tõenäoliselt sadama ehituseks, need sorditaks välja ja ülejäänud jääksid ikkagi

Mart Saare 130. sünniaastapäevale pühendatud

KONTSERDIDReedel, 4. mail 13.00 Türi Kolledži saalis - esinevad festivalil osalevad koorid 19.00 Türi Püha Martini kirikus Musamari lastekoor dirigent Tiina Mee Virumaa Tütarlastekoor dirigendid Elo Forsel ja Ly Ipsberg Kuusalu Keskkooli lastekoor dirigent Taavi Esko Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda dirigent Urve Uusberg 19.00 Paide Püha Risti kirikus Lastekoor Ellerhein dirigendid Anneli Mäeots ja Ilona Ernes ETV lastekoor dirigent Lii Leitmaa Kontserdid on tasuta

Laupäeval, 5. mail 10.30 rongkäik Türi laululavale11.00 festivali lõpetamine Türi laululaval

Konkurss 4. mail kl 11.30 - 19.00 Türi kultuurimajas

maha. Ütlesingi, et saate, aga peate siis kõik minema viima.“

Ja seda, et maal ei või ühtege raudasja ripakile jätta, tunnista-vad nad ka. „Meil olid õue peal maas metallrestid, et auto porri ei vajuks, ühel hekel koju jõudes aga vajus auto õuele sõites sisse, vahepeal olid restid lihtsalt ära viidud.

Samuti käisid alguses külas ühed mööblikratid, kes vaata-mata sellele, et me teises maja-otsas tegutsesime, üritasid ühte vana kappi minema sikutada, see jäi neil õnneks pooleli.“

Kasutan veel pererahva lah-kust ja teen krundi ümber ühe pildistamistiiru. Siinsamas põl-lul on vana talumaja, mille katus

viimaste aastate lumedele järele andnud ja enamik akendest lah-kunud. Maja ümbruses on maa nii madal, et vesisel ajal siis, kui-va jala ja autoga ilmselt ei pää-segi.

Üle põllu tagasi minnes leian maast kähriku. Võib-olla teesk-leb surnut, mõtlen ma, teades seda kährikute enesekaitseva-hendit, aga igaks juhuks torkima ei hakka. Pärast pererahvalt kuu-len et see “teesklus” kestvat juba nädalapäevad.

Kui õhtul Türile tagasi jõuan laskub päike parasjagu Särevere üleujutatud luhtade taha. Igata-hes hea tunne ja hulk pilte jäi seekordset Põikval-käiku mee-nutama.

Põikva koolimaja, u 1925. René Viljati erakogu

Türi võistkonnad valmistuvad toidulahinguksLaupäeval, 12. mail peetakse Raplas (M)Elumessil Kesk-Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest. Varem ka Paides, Järva-Jaanis ja Türil toimunud regionaalsel võistlusel osaleb kokku 15 võistkonda, nende seas ka Türi grillisportlased: Onu Riho & Su-gulased, Türi Noortekeskus ning Polli ja Pullimehed.

“Türi Pritsumeeste “järelkasvuna” planeerime noortevõist-konna loomist eesmärgiga anda edasi kogunenud grilliteadmisi ja võistlustel osaledes hoida ikka kõrgel Türi Pritsumeeste lip-pu,” ütles meisterküpsetaja Arvi Pitelkov. Tulge türilastele kaasa elama, süüa saab hästi ja sissepääs on tasuta! Võistluse lisainfo: www.grilliliit.ee.

Türilase Riho Tõrva endatehtud grilliaparaate tutvustatakse 26. mail Kanal2 ja 27. mail Kanal 12 eetris olevas saates “Grillivabariik Eesti”. Pildil nähtavad grillid on valmistatud vanadest lambikuplitest. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 27. aprill 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

ÜLLAR VAHTRAMäEarendusjuht

Türi vald on seni kohtunud ettevõtjatega regulaarselt kaks korda aastas. Aasta alguses toimub traditsiooniline ette-võtluskonkurss ja ettevõtjate tänuõhtu ning sügisel oleme ettevõtjatele korraldanud ühi-seid väljasõite. Nendelt koh-tumistelt ettevõtjatega on jää-nud kõlama soov tihedamaks suhtlemiseks vallaga, et saada vahetut informatsiooni vallas toimuvast ja leida lahendu-

si ettevõtjate probleemidele. Nii kutsumegi valla ettevõt-jaid teisipäeval, 2. mail kell 10 vallamajja, et ümarlauas juttu vesta.

Esimesel ümarlaual rää-gime Türi valla eelseisvatest arendustegevustest ja nende-ga seonduvatest hangetest, Türi valla kehtiva arengukava ülevaatamisest ja kuulame et-tevõtjate ettepanekuid valla kaasabi kohta nende prob-

leemide lahendamisele ning ümarlauaga seonduvast. Mil-lise sagedusega neid korralda-da ja millised on ettevõtjaid huvitavad teemad? Vallava-litsus on headele mõtetele ja ettepanekutele avatud. Mõte on leida kontaktisik ettevõtja-te ja vallavalitsuse vaheliseks suhtlemiseks. Vallavalitsuse arendusjuht oleks sobiv isik – ta tunneb vallavalitsuse toimi-mist ja saab ettevõtjatele ka-sulik olla nende probleemide kiirel lahendamisel. Ümarlau-dade üheks teemaks võiks olla ka meiepoolse korraldusena esinejate leidmine ettevõtjaid huvitavatel teemadel. Kind-lasti tuleb häid ettepanekuid ka ettevõtjatelt endilt.

Ilma ettevõtjate soove ar-vestamata ei toimi ükski oma-valitsus. Ettevõtlus loob ja hoiab töökohti ja töökohtadest laekub kohalikule omavalitsu-sele suurem osa tuludest üksik-isiku tulumaksuna.

Kindlasti oleme Lokuta et-tevõtlusala näol loomas võima-lust uuteks investeeringuteks, kuid sama oluline on olemas-olevate ettevõtjate tunnusta-mine ja nende murede lahen-damisele valla võimalustega kaasaaitamine. Kindlasti on oluline ka ettevõtjate kaasami-ne Türi valla arengu kavanda-misse.

Lugupeetud ettevõtjad, kohtumiseni 2. mail kell 10 val-lamaja III korruse saalis!

Koolitranspordi soovist teatamineTüri Vallavalitsus teeb ettevalmistusi 2012/2013. õppeaasta koo-litranspordi korraldamiseks. Selleks kaardistatakse koolitranspor-di vajadus nendes piirkondades, kus lapsed ühistranspordiga kooli ja koolist koju sõita ei saa. Kogutud andmete alusel koostatakse kokkuvõte, mille alusel reaalsest vajadusest lähtuvalt kuulutatak-se välja hange koolitranspordi teenuse pakkuja leidmiseks. See on väga aeganõudev ja töömahukas protsess ning seetõttu ei saa ko-gu asjaajamist viimasele hetkele jätta. Seetõttu on väga oluline, et järgmise õppeaasta koolitranspordi korraldamise soovist annaksid teada need vanemad, kelle laps(ed) ei saa kooli ja/või koolist koju ühistranspordiga ning kes soovivad, et Türi vald korraldaks nende lastele koolitranspordi kooli ja/või koolist koju.

Vanemal tuleb oma soovist teada anda hiljemalt 21. maiks. Kirjalik avaldus tuleb esitada kas e-postiga [email protected] või tuua/saata Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi linn.

Avalduses tuleb märkida esitaja nimi ja kontaktandmed (pos-tiaadress, telefoninumber, e-posti aadress), õpilase nimi ja tema kool ning tegelik koolisõidu marsruut (kodu – kool – kodu). Palun olla täpne kontaktandmete kirjutamisel!

Õpilane, kes kasutab kooli ja/või koolist koju sõitmiseks ühis-transporti, annab oma koolisõidu marsruudi teada septembris sellele koolile, kus ta õpib.

EDA LIPPURharidus- ja kultuuriosakonna juhataja abi

Maamaksu vabastusest alates 2013. aastastTüri Vallavalitsus juhib kõigi maaomanike tähelepanu, et alates 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis maamaks kodualuselt maalt ja seda vastavalt 1. jaanuaril 2013 jõustuvale „Maamaksuseadusele“.

Maamaksu vabastuse peamine eeldus on, et 1. jaanuari 2013 seisuga peab maamaksu tasumisest vabastatud maal asuvas hoones olema maaomaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Lähemalt maamaksu vabastusest saab lugeda 1. jaanuaril 2013 jõustuvast „Maamaksuseadusest“.

Selleks, et maamaksu vabastust rakendada, palume kõigil maa-omanikel üle kontrollida oma rahvastikuregistrisse kantud elukoht.

Juhime teie tähelepanu ka sellele, et maamaksu vabastus toimib automaatselt, avaldust selleks esitama ei pea.

Oma andmetega rahvastikuregistris saab tutvuda riigiportaalis www.eesti.ee või helistades Türi Vallavalitsus rahvastikuspetsialistile Reet Ametmaale 384 8211, e-post [email protected]

LEA JUSSmaakorraldaja

Vald müüb enampakkumisel sõiduauto Lada Türi Vallavalitsus võõrandab avalikul suulisel enampakkumisel Türi vallale kuuluva ja ametiasutuse valduses oleva sõiduauto Lada 111, re-gistreerimismärk 271APM. Sõiduauto on registreeritud 2001. aastal.

Sõiduki alghind on 400 (nelisada) eurot. Suuline enampakkumi-ne toimub 21. mail 2012 kell 16 Türi Vallavalitsuse hoone (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) III korruse saalis.

Enampakkumisel võivad osaleda isikud, kes hiljemalt 17. mail 2012 kella 12ks on esitanud kirjaliku kinnituse enampakkumisel osa-lemise kohta.

Sõidukit on võimalik üle vaadata tööpäevadel. Selleks leppida konkreetne aeg vallavalitsuse varade arvestuse spetsialisti Signe Tõõt-suga telefonidel 384 8248 või 512 1815.

Täpsema enampakkumise korraga saab tutvuda valla kodulehel www.tyri.ee/ametlikud teated või vallavalitsuse kantseleis.

SIgNE TÕÕTSUvarade arvestuse spetsialist

Alaealiste öise liikumispiirangu ajutine lühendamine4. ja 5. mail 2012 toimub Türi vallas Türi linnas Eesti lastekooride V konkurss-festival. MTÜ Eesti Kooriühing taotluse alusel otsustas Türi Vallavalitsus lühendada 4. mail 2012 Türi valla haldusterritoo-riumil Eesti lastekooride konkursil-festivalil osalevate alla 16-aastaste alaealiste liikumispiirangut ühe tunni võtta ning lubas neil Türi val-la haldusterritooriumil avalikes kohtades liikuda kella 24.00ni ilma täiskasvanud saatjata. (Türi Vallavalitsuse 24.04.2012. a korraldus nr 278 “Alla 16-aastaste alaealiste öise liikumispiirangu ajutine lü-hendamine”).

TÜRI VALLAVALITSUS

Vald kutsub ettevõtjad ümarlauda

Türi Vallavolikogu võttis 28. märtsil 2012 vastu uue toetuste maksmise korra, mis reguleerib eakate sünnipäevatoetuse taot-lemise, puuetega inimeste toe-tuse ja häirenuputeenuse eest maksmise korda ning muutis toetuse suurust puudega lapse hooldajale.

Alates käesoleva aasta april-likuust makstakse eakate sünni-päevatoetust taotlejale või tema eestkostjale sotsiaaltoetusena avalduse alusel isiku 80. ja 85. sünnipäeva puhul ning alates 90. eluaastast iga järgneva sün-nipäeva puhul. Vormikohane avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul isiku sünnipäevast arvates. Toetusraha kantakse taotleja pangakontole, taotleja avalduse alusel tema märgitud isiku pangakontole või maks-takse taotlejale ametiasutuse kassast sularahas. Toetuse suu-

rus on 32 eurot. Sotsiaaltoetuste osas puue-

tega inimestele ja nende hool-dajatele on muudetud raske ja sügava puudega lapse hoolda-jale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse hoolda-mise tõttu, makstava toetuse suurust. Toetuse suurus on ras-ke puudega lapse hooldamise eest 50 eurot ning sügava puu-dega lapse hooldamise eest 70 eurot.

Uue toetuseliigina on mää-ruses puuetega isikule makstav toetus ravimite kulu kompen-seerimiseks, hooldus- ja abi-vahendite soetamiseks ning toetus häirenuputeenuse eest maksmiseks. Toetust puudest tingitud kulu hüvitamiseks makstakse kuludokumentide alusel ning puudega isikul on võimalus saada toetust kuni 100 eurot aastas, erandjuh-

tudel (kallimate abi- ja hool-dusvahendite puhul) võib maksta toetust kuni 50% abivahendi omaosalusarvest. Toetuse arvutamisel arvatak-se toetussummast maha puu-dest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks makstav riiklik toetus (sealhulgas ka pensioniameti makstav toetus puudega lapsele kuni 16-aasta-seks saamiseni (näiteks: kui ku-ludokumente on 56 euro eest eelmisel kuul ja puudetoetus on 40.91 eurot, siis hüvitatak-se vahe 15.09 eurot. Kui kulu on väiksem kui puudetoetus, siis toetust ei maksta). Toetust puudest tingitud kulu hüvi-tamiseks ei maksta hoolekan-deasutuses hooldusel olevatele isikutele, kuna hoolekandeasu-tused kindlustavad hoolealused hooldus- ja abivahenditega.

Määruse eelnõu § 17 sä-

testab toetuse häirenuputee-nuse eest maksmiseks. Toetust makstakse üksi elavale puudega isikule, kellel puuduvad lapsed, lapselapsed või vanemad, ning toetust taotletakse avalduse ja kuludokumendi alusel.

Türi Vallavolikogu 28. märtsi 2012 määrus nr 11 „Tü-ri valla eelarvest sotsiaaltoetus-te määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest tasumise kord“ ning avalduste vormid on kättesaadavad Türi valla kodu-leheküljel aadressil: www.tyri.ee sotsiaalhoolekanne – eeskirjad, vormid.

Avalduse võib edastada digi-taalselt allkirjastatult, posti teel või edastada käsipostiga. Infor-matsiooni toetuse taotlemise ja maksmise kohta annavad kõik sotsiaaltöö spetsialistid.

PEETER KRUUSEMENTsotsiaalosakonna juhataja

Muudatustest sotsiaaltoetuste maksmisel

Projekti „Türi Toimetulekukooli olemasoleva hoone rekonstruee-rimine ja sisutamine“ ehitustööd on jõudmas lõpusirgele. Türi Toimetulekukooli õppehoone ei ole uue ilmega mitte ainult vä-liselt, vaid ka siseruumid näitavad juba oma värvi. Veel kuu aega tagasi olid ruumid kõik sarnaselt valged, nüüd näeb juba pastelse-tes värvides klassiruume, rõõmsates toonides põrandaid ja huvi-tavate lahedustega katusealuseid.

Pärast ehitustööde lõppu mai teises pooles algavad toimetu-lekukooli õppehoone sisustustööd. Sisustuse hankedokumendid saavad veel viimaseid täiendusi ning juuni alguseks peaks sisus-taja olema selgunud. Projekti tulemusena viiakse Türi Toime-tulekukooli õpikeskkond vastavusse normatiividega ja arvestades sealjuures erivajadustega õpilaste spetsiifikat. Toimetulekukooli õppehoone renoveerimine saab teoks tänu Euroopa Liidu Regio-naalarengufondi toetusele. Projekti toetatakse 511 293 euroga, millele lisandub Türi valla omaosalus ligi 30 000 eurot. Uue ilme-ga koolimaja alustab õppetööd 1. septembril.

TRIIN PäRNAprojektijuht

Toimetulekukool muutub värviliseks

Türi Noortekeskust külastavad juunis noored Inglismaalt, Lee-dust, Tšehhist, Maltalt, Slovakkiast ja Hollandist.

Noortekeskuse juhataja Sulo Särkineni sõnul saab teoks Türi noorte idee tutvustada eakaaslastele tervislikku toitumist ja värs-kes õhus tegutsemise lusti. Projekti tegevused toimuvad 6.–13. juunini nii Türi tehisjärve ääres ja linnas kui ka Pärnu seikluspar-gis ja Pärnus toimuvatel noorte grillimise meistrivõistlustel. Gril-limise võistlusel valmistatud roogadest antakse välja ka raamat.

Kava kohaselt õpetavad noored üksteisele oma riigi rahvusroa valmistamist ja tutvustavad ühte eriliselt tunnustatud või rahvus-likku spordiala, sportlikku mängu.

Täpne laagripäevade kava pannakse Särkineni sõnul kokku noortevahetuse eelkohtumisel, mis toimub 18.–20. maini Türil ja sellele kogunevad noorte juhendajad kuuest riigist.

MTÜ Türi Avatud Noortekeskuse rahvusvaheline noorteva-hetuse projekt “FOOD, FUN and FIRE” tegevusi toetab sihtasu-tus Euroopa Noored kogusummas 22 146 eurot.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

Kuue riigi noored tulevad Türile


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kevadest tehti ohtralt luuletusiKevadpealinna korraldustoimkonna kutsele luuletada kevadest saa-bus märtsikuu jooksul 153 vahva pealkirjaga ja meeleolukat kevad-luuletust erinevas vanuses autoritelt. Siinkohal mõni pealkiri: “Ke-vad tuleb Türi kaudu”, “Kevade ootus”, “Kaval kevad”, “Kevade aeg”, “Kevad(väsimus)”, “Kevade tunne”, “Luuletades kevadest”, “Minu päev kevades” jne.

Väga aktiivselt osalesid Türi Põhikooli ja Retla Kooli õpilased. Luu-letustega saab tutvuda kodulehel www.kevadpealinn.tyri.ee/ konkursid.

Täname kõiki osalejaid. Tore on teada, et on nii palju andekaid luuletajaid. Kevadpealinna sündmuste korraldajad on lugenud ja loe-vad ka edaspidi teie loomingut erinevatel ettevõtmistel.

Ideekonkurss ootab osalejaidLisaks vaatamisväärsustele ja headele teenustele jäävad külastajatele paika meenutama ka mitmesugused meened. Konkursi eesmärk on leida kevadpealinna iseloomustava meene ideekavand ja anda ini-mestele võimalus oma ideid realiseerida. Osalema on oodatud kõik, kellel huvitav idee meeles mõlgub. Tööd tuleb esitada hiljemalt 31. maiks 2012 Türi Infopunkti (Vabriku pst 11, T–L 10-17).

Saabunud tööd eksponeeritakse 4.–16. juunini Türi Muuseumis ja valla koduleheküljel www.tyri.ee, kus külastajad saavad neid hin-nata ning eelistatud töödele on eriauhinnad. Hindamiskomisjon ot-sustab auhinnafondi rahalised preemiad (I koht 64 €, II koht 38 €, III koht 26 €). Parimate autasustamine toimub kevadpealinna hooaja lõpetamisel, 22. juunil Türi lauluväljakul.

Ideekonkursi tingimustega saab tutvuda interneti leheküljelt www.kevadpealinn.tyri.ee/konkursid. Täiendavad küsimused on oo-datud e-posti aadressile [email protected]

TÜRI VALLAVALITSUSKevadpealinna korraldustoimkond

MAI KEVADPEALINNAS 4.-5.05 V lastekooride konkurss-festival Türil. 4.05 kell 11 avamine Türi Kultuurimajas, kell 12 esineb Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi lastekoor Oisu Rahvamajas ja kell 19 festivalikontsert Türi Püha Martini kirikus6.05 kell 12 Kogupere rattaretk Türi-Änari-Kolu-Türi (~30km). Kogunemine Türi linnavõimla juures (Kalevi tn 9). Info: Mati Sadam tel 525 0582.9.05 ja 23.05 kõnnisarja „Käi jala!“ II ja III retk. Info kodulehel ja Urve Toome tel 529 4540

10.-13.05 Türi Kevadfestival „Neli elementi“. Piletid müügil Piletilevis www.piletilevi.ee ja enne sündmusi kohapeal.Neljapäev, 10. mai19.30 Türi Kultuurimaja klaasgalerii. Festivali avamine, Fred Jüssi loodusfotode näitus „Neli elementi Eestimaa looduses“. Tasuta20.00 Türi Kultuurimaja väike saal. Dokfilm “UUS MAAILM”. Eesti Aasta Film 2011. Autorid Jaan Tootsen, Jaak Kilmi, režissöör Jaan Tootsen. Pikkus 90 min. Pilet 1 €Reede, 11. mai18.00 Türi Kultuurimaja klaasgalerii. Ööülikooli loeng: luuletaja Kristiina Ehin „Tuleneelamisest“. Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.20.00 Türi Kultuurimaja väike saal. Festivali peaesineja, rahvusvaheliste konkursside laureaat, pianist-virtuoos Alexander Lubyantsev (Venemaa). Kavas: Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Skrjabin, Chopin. Piletid 6 € ja 3 €Laupäev 12. mai6.00 Looduse kuulamine Fred Jüssiga Türi järve ääres. Tasuta12.00 Türi Kultuurimaja klaasgalerii. Ööülikooli loeng: teadusfilosoof Enn Kasak „Rumaliku Universumi elemendid“. Pilet 1 €19.00 Türi kirik. Kontsert „Elemendid“ Tallinna Barokkorkester, dirigent Risto Joost, solistid Reet Sukk (barokkflööt) , Risto Joost (kontratenor), kontsertmeister Judith Steenbrink (viiul, Holland). Piletid 6 € ja 3 €Pühapäev, 13. mai15.30 Türi Kultuurimaja väike saal. Vaimukas ja glamuurne kontsertetendus „Diiva“ - kontsert, mida juhib tuju! Annaliisa Pillak (metsosopran), Marko Hilpo (klaver, Soome), stsenaarium, lavastaja: Paavo Piik. Kontserdi pikkus 1 h. Piletid 6 € ja 3 €

10.05 kell 18 lasteaedade LILLE-jooks Kooli pargis Türil12.05-3.06 Zündapp mootorrataste näitus kuni aastani 1945 galeriis „Ultra“ (Kohtu tn 4). 13.05 kell 10-15 taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“ Türi turuplatsil. Osavõtt tasuta! Teave ja registreerimine: [email protected], tel 5615 6300.18.-20.05 Türi Lillelaat. Laat avatud R kell 9-19, L kell 8-19, P kell 8-15. Linnavõimlas avatud käsitöönäitus. Www.lillelaat.tyri.ee 18.05 kell 21-01 Kevadjubi Veskisillal koos Kaire Vilgatsi ja Raivo Tafenau Bändiga24.05 Türi rattakrossi seeriavõistlus. Info Mati Sadam tel 525 0582

Türi Vallavalitsusel on kavas koostada valla ettevõtteid koon-dav trükis. Trükisega on eesmärk tutvustada vallas tegutsevaid et-tevõtteid kui ka tõsta teadlikkust kohalike toodete ja teenuste kät-tesaadavuse kohta.

Trükise ülesehitus on sar-nane infokataloogile ning aren-dusspetsialist Reeda Kaal usub, et vallas tegutsevatel ettevõ-tetele on selles hea võimalus tutvustada oma tegevusi, rek-

laamida pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kuni 500-tähemär-gilise teksti juurde on võimalik panna ka ettevõtte logo või foto ning lisada kontaktandmed ja veebilehe aadress.

Kuna Türi Vallavalituse jaoks on oluline kohaliku et-tevõtluse toetamine, siis on trükises teabe avaldamine ette-võtjatele tasuta ja Kaal sõnas, et sellesse on kavas mahutada kõigi Türi vallas tegutsevate

äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, aga ka teenuseid ja tooteid pakkuvate mittetulun-dusühingute ja sihtasutuste tut-vustused ning reklaamid.

Kuid seda saab teha vaid koostöös. Seetõttu palumegi kõi-gil ettevõtjatel, kes soovivad oma tegevust, tooteid ja teenuseid Türi Vallavalituse koostatavas trükises avaldada, anda sellest teada Türi Vallavalitsuse aren-dusspetsialistile Reeda Kaalule

e-posti teel aadressil [email protected] või telefonil 5333 1261.

Ettevõtjad saavad trükises reklaami ruumi broneerida kuni 31. maini 2012.

Trükist jagatakse vallako-danikele tasuta ning selle e-ver-sioon avaldatakse ka Türi valla kodulehel.

Trükise koostamist toetab Leader-meede.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Koostatakse ettevõtteid tutvustavat trükist

Kaks esimest kuud vallavane-mana on selja taga ning on või-malik teha pisike töökokkuvõ-te. Kuna on selge, et vallava-litsuse struktuur on Türi valla tänases rahalises olukorras liialt suur, siis esitasin vallavolikogu-le eelnõu, millega muudeti asu-tuse põhimäärust ning kaotati struktuurist seitse ametikohta. Muudatusega hoitakse edaspidi kokku töötasudelt ning koon-datavate ametikohtade ülesan-ded jagatakse teiste ametnike vahel, kelle töökoormus seda võimaldab. Eraldi vaadatakse edaspidi üle veel rahandusvald-konna töökorraldus.

Vallamaja on seni olnud lõunavaheajal kell 13–14 sule-tud. See põhjustab ebamuga-vust ning lisatüli kodanikele, kes soovivad vallamajja tulla oma tööst või transpordivõi-malustest tingitult just lõuna ajal, et midagi küsida või mõnd dokumenti üle anda. Eakatel inimestel on sageli edasi-tagasi käimine raskendatud ning nad

eelistavad pigem veidi oodata, ka vihmase ja külma ilmaga on mugavam kohapeal aega pa-rajaks teha. Seetõttu on alates 2. maist vallamaja avatud ka lõunaajal, kodanikke teenindab töötaja, kes võtab vastu doku-mendid, annab infot ametnike kohta, kas nad on pärast lõu-nat kättesaadavad, juhtub ka, et hoopis koolitusel, puhkusel ning sel juhul soovitab tulla mõnel teisel päeval.

Muudatusi on veel: varem võtsid vallavanem ja abivallava-nemad ning mõned ametnikud kodanikke vastu kord kuus ka Kabalas ja Oisus. Kuna seda võimalust kasutati väga vähe, siis püüame leida kohalike ela-nikega kohtumiseks sobiva aja koos külavanematega, ühita-des vestlusringi mõne kohaliku kokkusaamise või üritusega, ning saame sel viisil paremini infot jagada ja ka kohalikest murekohtadest teada saada. Selliste kohtumiste-vestlusrin-gide jaoks on väga oodatud ko-

halike inimeste ettepanekud nii koha kui ka aja suhtes, need võib saata otse minu e-postile või leppida kokku telefoni teel. Vallavanema ametlik vastuvõ-tuaeg on endiselt teisipäeviti, kuid loomulikult saab eelnevalt helistades kohtuda ka teistel päevadel. Päris palju on tulnud kodanikelt telefonikõnesid ja kirju, milles küsimustele vastust oodatakse või siis tähelepanu mingile probleemile juhitakse, selle üle on ainult hea meel.

Kevad toob vallale ja ini-mestele pääsemise lumetõrjest ja kütmisest, kuid ka traditsioo-nilised mured heakorra ja teede ning tänavate korrastamisega. Tänavu on selleks veidi rohkem raha ning püüame eelmisel ka-hel aastal rahapuuduse tõttu remontimata jäänud ning väga halvas seisukorras teid paran-dada, kuid kindlasti ei ole see ka tänavu piisav. Küll aga algab kohe aukude lappimine kogu vallas, mis olukorda peaks lee-vendama.

Allasutuste eelarvete täit-mist jälgides on silmanähtav, et eelarves planeeritud vahendid on vähemalt hoonete ülalpida-miskulude osas ebapiisavad – juba on üle poole kütmiseks ja elektrikuluks mõeldud vahen-ditest paljudel otsas. Eelarve-

te pidev kärpimine on loonud olukorra, kus suudame küll hooneid ülal pidada, kuid nen-des toimuvaks tegevuseks jääb juba nii vähe raha, et tegevuse eesmärk muutub küsitavaks. Nii lasteaedadel kui ka kooli-del on puudu õppevahenditest, mänguasjadest, töötajate koo-litamisest, motiveerimisest ja õiglasest palgast rääkimata.

Kultuuri- ja rahvamajades tegevuseks, ürituste korralda-miseks, huvitavate ja uuendus-like ringitegevuste pakkumi-seks jne on raha väga napilt. Nende murekohtade puhul on selge, et volikogu peab järg-mise aasta eelarvet tehes väga põhjalikult kaaluma, milliseid teenuseid ja kuidas me ikka oma elanikele pakkuda suuda-me – kui piltlikult öeldes kogu aeg supile vett lisada, siis lõ-puks ei toida see ühtki sööjat. Olukorrale lahenduste otsimi-seks on vallavalitsus alustanud eelarvestrateegia koostamist, see annab ette konkreetsed võimalused ja mahud järgne-vateks aastateks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Türi Vallavalitsuse töö toimib ning peame suutma oma valla kulud ja tulud planeerida selli-selt, et jääb võimalus ka arengu-le panustada.

Muudatustest Türi vallas

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

Türi Vallavolikogu korraline is-tung toimus 25. aprillil 2012. • kinnitas revisjonikomisjoni ettepanekul Türi valla 2011. aasta eelarvesse Türi Vallavo-likogu tegevuseks planeeritud raha kasutamise kontrolli tule-mused. Türi Vallavolikogu tun-nistas vallavolikogu tegevuseks planeeritud raha kasutamise nõuetekohaseks ja heaks;• andis Türi linnas Viljandi tä-nav 13b asuva Türi vallale kuu-luva hoone I korruse ruumid Türi Vallavalitsuse hallatava asutuse, Särevere Lasteaia Ku-repesa valdusesse ja kasutusse;• andis Türi Vallavalitsusele õi-guse anda osa Türi Ühisgüm-naasiumi valduses olevast Tü-ri vallale kuuluvast kinnistust, asukoht Türi linn, Tolli tänav 62, 10 aastaks tasuta kasutuse-le mittetulundusühingule Türi Avatud Noortekeskus;

• lubas võtta sotsiaalhoolekan-de seadusega pandud kohus-tuste täitmiseks kapitalirendile uue invasõiduki;• kinnitas Türi Vallavalitsuse uue põhimääruse ning teenis-tujate koosseisu. Vastavalt eel-märgitud otsustustele muutub 1. juunist 2012 ametiasutuse teenistuskorraldus. Ametiasu-tuse koosseisust koondatakse järgmised ametikohad: järele-valvespetsialist, vallavanema nõunik, IT-juht, haljastusspet-sialist, ehitus-spetsialist, arhi-tekt ning üks sotsiaaltöö spet-sialist. Koondatavate ametnike teenistusülesanded jaotatakse teiste ametnike vahel. Muudeti ka ametnike ametikohtade ni-metusi: kultuuri- ja välissuhete spetsialisti ametinimetus kul-tuurispetsialistiks ning külalii-kumise ja seltsitegevuse spetsia-listi ametinimetus seltsitegevu-

se spetsialistiks;• valis Türi Vallavolikogu alalis-tele komisjonidele aseesimehed;• valis seoses revisjonikomisjo-ni liikme Hannes Taube taga-siastumisega revisjonikomisjo-nile lisaks aseesimehele ka ühe uue liikme – Toomas Marrandi. Lähtuvalt muudatustest komis-joni koosseisus kinnitas voliko-gu revisjonikomisjoni järgmi-selt: Vello Ohu (komisjoni esi-mees), Jaan Arvola (komisjoni aseesimees), Toomas Marrandi, Helmut Bachman ja Tiiu Aasa-velt;• kinnitas komisjonide esimees-te ettepanekutest ning komisjo-nide aseesimeeste valimistule-mustest lähtuvalt vallavolikogu seltsitegevus- ja maaelukomisjo-ni, majandus- ja keskkonnako-misjoni, haridus- ja noorsooko-misjoni, kultuuri- ja spordiko-misjoni ning sotsiaal- ja tervis-

hoiukomisjoni koosseisu. Vallavalitsuse liige Tähve

Milt informeeris vallavolikogu Türi valla 2012. aasta eelarve täitmisest ning eelarvesse siht-otstarbeliselt laekunud tulust.

Vallavalitsuse liige Urmas Kupp edastas vallavolikogule Ericsson Eesti AS taotluse Türi vallas Villevere külas Kooli kin-nisasjale ning Ollepa külas Pea-tuse kinnisasjale elektroonilise side võrgurajatise, lairiba val-guskaabli rajamiseks. Ericssson Eesti AS soovib valguskaabli rajamiseks eelkokkulepet Türi vallale kuuluvatele kinnistutele kaabli paigaldamise projektee-rimiseks. Vallavolikogu andis põhimõttelise nõusoleku Türi vallale kuuluvatele kinnistutele lairiba valguskaabli paigaldami-seks.

Vallavolikogu järgmine is-tung toimub 30. mail 2012.

Vallavolikogu istung


sport

Kuni 12. maini Türi Muuseumis näitus “2011. aasta arheoloogilistest leidudest Eestis”Muusumiööl, 19. mail kell 18 Eesti Rahvusringhäälingu Muuseumi koostatud näituse “Loodusfilmi tuhat nägu” avamine Türi MuuseumisNäitus kajastab nii fotos, filmis kui karaamatutes Rein Marani loomin-gut.Näitused Türi Kultuurimajas: 3.04–10.05 Peeter Mudisti maal, graafi-ka galeriis ja 3.04–3.05 “Eesti Filharmoonia Kammerkoor” – 30 (fotod) klaassaalis

2.05 kell 18 Türi Muusikakooli kevadkontsert Türi Kultuurimaja väi-keses saalis4.–5.05 V lastekooride konkurss-festival Türil. Avamine 4.05 kell 11 Türi Kultuurimajas, kell 12 esineb Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi lastekoor Oisu Rahvamajas ja kell 19 festivalikontsert Türi Püha Mar-tini kirikus.6.05 kell 12 kontsertetendus „Väga Hea Lugu“ Türi Kultuurimajas. Tal-linna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester koos klounidega PIIP ja TUUT. Pilet 5 € müügil Piletilevis ja kohapeal6.05 kell 12 kogupere rattaretk Türi-Änari-Kolu-Türi (~30 km). Ko-gunemine Türi linnavõimla juures (Kalevi tn 9). Info: Mati Sadam tel 525 05828.05 kell 18 Türi Põhikooli kevadkontsert Türi Kultuurimajas8.05 kell 19 Komöödiateater – „Kala neljale“ Oisu Rahvamajas9.05 ja 23.05 kõnnisarja „Käi jala!“ II ja III retk. Info Urve Toome tel 529 454010.–13.05 Türi Kevadfestival „Neli elementi“. Piletid müügil Piletilevis www.piletilevi.ee ja enne sündmusi kohapeal. 10.05 kell 19.30 Türi Kultuurimaja klaasgaleriis festivali avami-ne, Fred Jüssi loodusfotode näitus „Neli elementi Eestimaa looduses“. Tasuta kell 20 väikes saalis Jaan Tootseni dokfilm “Uus maailm”. Pilet 1 € 11.05 kell 18 Türi Kultuurimaja klaasgaleriis ööülikooli loeng: luu-letaja Kristiina Ehin „Tuleneelamisest“. Koostöös Eesti Rahvusringhää-linguga kell 20 Türi Kultuurimaja väikes saalis festivali peaesineja, rahvus-vaheliste konkursside laureaat, pianist-virtuoos Alexander Lubyantsev

(Venemaa). Piletid 6 € ja 3 € 12.05 kell 6 looduse kuulamine Fred Jüssiga Türi järve ääres. Tasuta kell 12 Türi Kultuurimaja klaasgaleriis ööülikooli loeng: teadusfilo-soof Enn Kasak „Rumaliku Universumi elemendid“. Pilet 1 € kell 19 Türi kirikus kontsert „Elemendid“ – Tallinna Barokkorkester. Piletid 6 € ja 3 € 13.05 kell 15.30 Türi Kultuurimaja väikeses saalis vaimukas ja gla-muurne kontsertetendus „Diiva“. Piletid 6 € ja 3 €10.05 kell 18 lasteaedade LILLE-jooks Türil Kooli pargis 11.05 kevadpidu Kabala Põhikoolis11.05 kell 9–16 emadepäeva käsitöönäitus Taikse Kultuurimajas11.05 kell 19 tantsuõhtu ansambliga Mati Duo Oisu Rahvamajas. Pi-let 5 €12.05 kell 12 emadepäeva kontsert Taikse Kultuurimajas12.05 kell 16 emadepäeva pidulik tähistamine Oisu Rahvamajas12.05 emadepäevale pühendatud kontsert Kabala Rahvamajas Arsise noorte kellade ansambliga12.05–3.06 Zündappi mootorrataste näitus kuni aastani 1945 galeriis Ultra (Kohtu tn 4)13.05 kell 10–15 taaskasutuslaat „Ühe vana teise uus“ Türi turuplatsil. Teave ja registreerimine: [email protected], tel 5615 630017.05 kell 12 eakate klubi kokkusaamine Kabala Rahvamajas18.–20.05 Türi lillelaat. Laat avatud R kell 9–19, L kell 8–19, P kell 8–15. Linnavõimlas avatud käsitöönäitus. www.lillelaat.tyri.ee 18.05 kell 21–01 ansambliga tantsupidu – kevadjubi Veskisillal koos Kaire Vilgatsi ja Raivo Tafenau Bändiga20.05 kell 10 fotokoolitus ja fotojaht Kabalas24.05 Türi rattakrossi seeriavõistlus. Info Mati Sadam tel 525 058224.05 kell 18 kevadkontsert Oisu Rahvamajas. Esinevad Retla Kool, lasteaed Kelluke ja segakoor OIRETA26.05 MTÜ Smeritška 10. aastapäeva kontsert Oisu Rahvamajas27.05 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas

Täiendav info:Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5300 3987

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

See pole mitte Türi kaubanduskeskuse filiaal, vaid Ravila 14 maja juures asuv prügikast, mille külge korralik kodanik on riputanud oma pintsaku, püksid ja ka särgi. Ehk läheb kellelgi vaja. Vahetult enne pildistamist uudistas valikut kohalik taarakorjaja, kes tuulega maha kukkunud riided kindlamini tagasi kinnitas ning ütles, et tal ülikondasid kodus kapp täis. Teet Reier

14. aprilli hommikul startis Veskisillalt III Türi-Tori kiir-laskumine. 78 km pikkusele distantsile Pärnu jõel võisid asuda kõik inimjõul liikuvad veesõidukid, alustajate seas oli ka mitu paatkonda Türilt.

KOIT RAUDürituse korraldaja, MTÜ Matkahunt

Kui varasemad ilmaennustu-sed lubasid küll soojade päevade vahele just täpselt võistluspäe-vaks märgatavalt jahedamat ja mõnevõrra tugevamat tuult, siis tegelikkus ületas kõik ennustu-sed ja ootused.

Veemaratoni võistlejaile päev läbi puhunud vastutuul kuni 15 m/sek pani õhtuks jõe tagurpidi voolama, laial ja lagedal jõelõigul Tori Põrgu juures mõõdeti ühel hetkel laine kõrguseks kuni 40 cm. Hommikul distantsi alus-tanud 78 paakonnast jõudis õh-tuks finišisse 58, lühema distant-si üheksast alustajast lõpetas 8 paatkonda ehk siis katkestajaid oli kokku ligi veerand.

Osalejate keskmine vanus oli üle 36 eluaasta – päris palju oli üle viiekümneseid võistle-jaid. Katkestajad olid enamikus sellest keskmisest nooremad, jä-relikult „vanakeste“ vintske olek ja kogemused tähendavad päris palju. Päris mitmed väiksemate kogemustega paatkonnad, kes olid tulnud lühemale distantsile kogemusi omandama, ei haka-

nud kangelaslikult tundmatute kärestikega võitlema, vaid tulid enne kärestikku kaldale, hinda-sid oma võimeid ja oskusi sel-le jaoks ning kui leidsid, et asi kahtlane, siis vedasid paadid kärestikust kaldal mööda. Väga mõistlik käitumine – rumalaid riske ei ole vaja võtta.

Tõsisemate kohtade juures – Laupal, Jändjal, Kurgjal, Suure-jõel ja Toris – olid võistlejaid tur-vamas Pärnu Lahe Merepääste Seltsi päästeülikondades pääst-jad. Suurem vaatemäng pealt-vaatajate jaoks toimus ettearva-tult Jändjal, kus tammist alla-sõidul võis näha väga erinevaid olukordi.

Eksootilisematest võistlus-vahenditest olid kolm startinud vesijalgratturit sunnitud katkes-tama, kuid väga kõva pingutu-se tegi pärnakas Raul Kivi, kes aerulauaga 47 km distantsile startinult jõudis finišisse ajaga 9:07:34. Aerulaud on surfilaua moodi veesõiduvahend, millel sõitja seisab püsti peal ja sõuab kanuumõla moodi aeruga.

Tagantjärele võistlusolusid hinnates võib öelda, et tegeli-kult olid võitjateks kõik finišisse

jõudnud. See oli tõeline võimete proovilepanemise päev.

Kui tulevikku vaadata, siis ilmselt tahame selle võistluse korraldamisega jätkata. Seda enam, et võistlejate huvi on jät-kuvalt olemas.

Tänavu oli osalemas kaks paatkonda Soome aerutamise ja sõudeliidust – tagasisidena ütle-sid, et neile jõgi väga meeldis ja pole võimatu, et tuleval aastal tulevad juba suurema seltskon-naga.

Veesõitjad trotsisid koerailma

teave

Türi-Tori III kiirlaskumise täisprotokolli leiab lehelt http://www.matkahunt.ee/tulemused/?act=finish

Vesirattaga alguses hoogsat sõitu teinud Tõnu Hendriksoni pingutused katkestas Jändja pais. Teet Reier

Paide-Türi kevadtriatlon kogus üle poolesaja osalejaPühapäeval, 15. aprillil toimunud III Paide-Türi kevadriatlonil osales 31 üksikvõistlejat ja 12 võistkonda. Meeskondliku võidu saavutas Türi Rattapoe tiim.

Türi Spordiklubide Liidu esimehe Mati Sadama sõnul oli see esimene kevadine triatlon Eestis, kus võisteldi juba kõikidel klas-sikalistel triatlonialadel: ujumises, rattasõidus ja jooksus. „Paide ujulas tuli osavõtjatel läbida 300 meetri pikkune ujumisdistants, seejärel sõideti Paidest Türile rattal umbes 12,8 kilomeetrit, mille-le järgnes kahekilomeetrine jooksudistants Türi staadioni lähedu-ses,“ lisas Sadam. „Võistlustel osales 31 üksikosalejat ja 12 mees-konda kogu Eestist,“ ütles Sadam. „Päeva parima ajaga lõpetas seekord Türi rattapoe meeskond koosseisus Markus Viks, Alar Nõmmik ja Olavi Allase. Parim individuaalosaleja oli noormeeste klassis võistelnud Cevin Anders Siim Tartu ujumisklubist.“

Rahvusvahelise värvi andsid võistlustele neli osalejat Venemaa klubist Volosovo Triathlon.

TEET REIER

tulemused:Noormehed kuni 15a: I cevin Anders Siim, Tartu uju-misklubi, 33.52,9, II Henry Räppo, Ujumise SK, 35.45,9, III Sergei Aleksejev, Volosovo Triathlon, 36.23,8.Mehed 16–39a: I Peep Leino, TriSmile, 35.12,5, II Art-jom Mihhailov, Volosovo Triathlon, 36.03,9, III Aivar Lagenõmm, 36.27,6. 40–49a: I Joosep Loopere, TriSmi-le, 35.33,4, II gert Saamann, JOKA, 36.20,9, III August Albert, 21cc Triatloniklubi, 36.54,6. 50+: I Jaak Kannis-te, Eesti Posti, 34.01,9, II Andres Kübar, Tartu suusaklu-bi, 34.33,1, III Ahto Matvejev, SK Vargamäe, 48.37,4.Neiud kuni 15a: I brita Liivamaa, TriSmile, 41.08,2.Naised 16–34a: I Liisa Kull, TriSmile, 37.10,5, II Johan-na Räppo, Ujumise SK, 44.15,4, III Aljona Karlõseva, 47.22,0. 35+: I Jana Matvejeva, SK Vargamäe, 44.23,8, II Merle Lilleoru, 45.32,2, III Vilve Pilv, SK Ambla, 51.31,5.Meeskond: I Türi rattapood (Markus Viks, Alar Nõm-mik, Olavi Allase), 33.21,4, II Piimhape (Helari Rah-nik, Indrek Ammer, Neeme-Rain Velleste), 34.27,4, III Velo clubbers (Kristjan Kroonimägi, Janek Maidla, Marek Heinsoo), 34.34,1. Naiskond: I Tartu ujumisklu-bi tüdrukud (Triin Raudla, Liivi Mall Pari, Maria Luht), 40.04,2, II Püsililled (Merle Vantsi, Hele Kaasiku, Maie bernhard), 44.48,5, III Aeglaselt ja raskelt (Marju Ilves, Piret Telgmaa, Evely Siimsoo), 49.31,6. Noorte võist-kond: I Elvakad Tartu ujumisklubi (cevin Anders Siim, Marta Kotkas, Johannes Sikk), 35.10,6.

Naised käisid esikohaleNarvas toimusid 14. aprillil Eesti käimise karikavõistlused Kon-kureerides kolme Ida-Virumaa klubiga, saavutas KSK Alemi nais-kond kolmandat aastat järjest esikoha. Külm ilm mõjutas kahjuks ringiaegu, kuid saavutuse väärtust see kindlasti ei kahanda. Birgit Ruisu oli absoluutarvestuses kindlalt esimene ajaga 30,47,8 (jun. 1.), Kaidi Kori 33.30,2 5. koht (naisnoorsoo klassi 2.) ja Triin Tiitsu 35.16,3 7. koht (naiste 1.) Võistkondlik paremusjärjestus: 1. KSK Alem 15 punkti, 2. NPSK Narvic 12 punkti, 3. KJK At-leetika 7 punkti ja 4. KJK Sillamäe 3 punkti.

VEIKO VALANg


vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi vallavalitsuse lehekülgede toimetaja: Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

14.08.1936René Viljati erakogu

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD

RENO KULLASEPP 26.03.2012

ENDRI SANDER ELIAS 01.04.2012

VICTORIA ANETTE SANJOE 13.04.2012

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

VOLDEMAR SAAREMÄGI 05.04.2012

TIIT MATZSTEIN 05.04.2012

ÜLO RAKK 06.04.2012

HEINO OLDEKOP 07.04.2012

MAIMU MERIMETSA 08.04.2012

ja avaldab kaastunnet omastele.

kuulutused

Kaotatud graveeringuga sõrmus – mälestusese. Leidjal palun he-listada 387 9191.

Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder, tel 515 3808.

Müüa küttepuid, erinevad sor-did, puude pikkus vastavalt kliendi soovile. Tel 504 3246.

Eramute elektritööd. FIE Jaan Viilipus. Tel 512 7954.

2011René Viljat

Praegu on endine meierei ümber ehitatud elumajaks. Tänavapoolsest küljest on likvideeritud pikk kivitrepp ja uks. Muudetud on ka akende asetust.

Põikva küla rahvas on kogunenud talguteks meiereihoone ette. Kaasa on võetud labidad ja rehad ning suuremateks töödeks on abiks kuus hobuveokit. Meierei oli külale oluline ettevõtte, sest majas asus ka postkontor ja telefoni kõnepunkt.

Võtan üürile garaaži Lokutal. Te-lefon 512 6211.


reklaamlugejaküsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu mitmest huvitavast üritusest, mis maikuus kevadpealinnas tulekul. Neid leiab nii sündmuste kalendrist kui ka reklaamidelt.

Küsimus on: tänavune Türi lillelaat toimub 18.–20 maini oma traditsioonilises toimumiskohas ja on järjekorranumbrilt üpris-ki ümmargune. Mitmes lillelaat tänavu Türil toimub?

Vastused palume saata hiljemalt 10. maiks e-posti aadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi lillelaada korraldaja Türi Aianduse ja Mesinduse Selts, kes annab kahele õigesti vastanule käepaela, millega on lillelaata võimalik külastada kõikidel laadapäevadel.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

www.ruukki.ee/kodu

teraskatused vihmaveesüsteemid turvatooted

Türi Ruukki Express aadressil Vabaduse 10, tel 5331 3581, [email protected]

lisaplekkide valmistamine katuste paigaldus

Plekitöökoda: seva-, harja-, liiteplekid korstnakatted katuseluugid

Türi Põhikool ootab 24. mail kell 17.30 kõiki septembris

1. klassi tulevaid lapsi ja nende vanemaid kooli.

Toimub 1. klassi lastevanemate koosolek ja eelkooli lõpetamine

algklasside majas.

27.04.2012 - türi rahvaleht

Documents