26.08.2011 - türi rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 26. august 2011 nr 8 (789)

• Olev Aavik pani robotid lehmi lüpsma lk 5• Seenemetsad ootavad lk 6-7• Särevere lasteaiale kavandatakse uut kodu lk 8

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Tulemused sõltuvad meist endist lk 2• Türi tänavad uuenevad lk 3• Mööda külateed astudes lk 4

NUMBER

Just nii mitu protsenti oli selle nädala aluseks suutnud oma teraviljast koristada OÜ Estonia70

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Soe suvi toob korraliku saagiVastukaaluks ennustuste-le, et suvine põuailm toob tänavu kehvad saagid, on augustis alanud viljakoris-tus näidanud, et kohati on teravilja saagikus mullusest paremgi.

TEET [email protected]

„Mina olen saagiga igati rahul,“ tunnistab Harri Kaur Ollepa Pibari Farmer OÜst. „Tänaseks on kogu vili, mida oli kuuskümmend hektarit, koristatud. Ja saak igati parem kui mullu. Eriti rahul saab olla talivilja saagikusega.“

Lisaks korralikule saagile teeb Kaurile heameelt, et kõrge-mad on tänavu ka teravilja kok-kuostuhinnad.

Kabalas teraviljakasvatusega tegeleva HTM Grupi tegevjuhi Mati Lillemetsa sõnul on neil koristustööd poole peal. „Vaata-mata sellele saab öelda, et saak on hea. Eks oma jälje muidugi suvine põud jättis, aga õnneks see kogusaaki väga ei mõjuta-nud,“ ütleb ta. „Vaadates ees-seisvale rapsikoristusele, julgeks ennustada isegi poole suuremat saaki kui mullu.“

„Kui möödunud aastal oli

esimeseks viljaks oder, mis läks muljumiseks ning lubas korista-da suurema niiskusesisaldusega vilja, siis tänavu samal ajal oli vi-li nii küps, et sündis panna juba kuivatisse ning jäime mõne päe-va hiljakski,“ räägib OÜ Estonia agronoom Helina Märtmann.

Osa vilja tuli tema sõnul põllult niiskusega, millega kuiva-ti tavaliselt vilja lattu välja laseb. „OÜ Estonia ettevõtete grupil on vilja kokku 4518 hektaril ning sellest suvirapsi 800 hektarit. Saagist on hetkel koristatud ligi 70%. Kvaliteedi poolest on vili hea. Rukis on läinud toiduvilja klassi, osa nisustki, müünud ole-me ka otra,“ lisab Märtmann.

„Nädal tagasi lõpetasime ruk-kikoristuse. Kiire on odraga, mis on liigagi valmis, paraku on ko-ristada veel 550 hektarit. Suurem osa nisusid on puutumata ning sel aastal tüürib rapsikoristus ka veel viljakoristuse vahele, mitte pärast seda nagu tavaliselt.“

Rääkides saakidest, tuleb Märtmanni sõnul kogusaak loodetavasti samaväärne eelmise aastaga. „Muutused on kultuuri-ti, suvinisu saagikus parem ning varase odra oma halvem kui mullu. Teravilja müügihinnad on eelmisest aastaga võrreldes oluliselt kõrgemad.“

KÜSIMUS

Kas midagi olulist on põllumehe jaoks muutunud viimase seitsme aasta jooksul, kui Eesti on olnud Euroopa Liidu liige? JAANUS MARRANDIOÜ Estonia nõukogu esimees

Euroopa Liiduga liitumine andis Eesti põllumajandusele vara-semaga võrreldes hoopis teised võimalused. Kuigi otsetoetuste ta-se jäi võrreldes vanade riikidega oluliselt väiksemaks, oli see siiski kohe alguses paar korda kõrgem kui Eesti riik ise maksis. Aga mis kõige olulisem: liitumisega kaasnes tingimusteta ühine majandus-ruum, mis andis paremad võimalused oma kaupade müümiseks.

Kui vaadata üle Eesti, siis on põldudel töötavad masinad ja tehnoloogiad oluliselt uuenenud. Samas on aga vähenenud põllumajanduses hõivatute arv ja riiklikus plaanis pole suude-tud maale teistes valdkondades uusi töökohti juurde luua. See on kindlasti suur probleem.

Samuti nagu on inimeste jaoks probleem Eestis üha tõus-vad toiduainete hinnad. See ei ole kaugeltki põllumeeste süü, vaid ikkagi ülemaailmse turukonjunktuuri küsimus. Kellelgi ei maksa aga arvata, et „ahnetel” põllumeestel jääb toetusteraha kuhugi hunnikusse rikastumiseks.

Pigem on toetuste kogusumma võrra toiduainete hinnad Euroopas tarbija jaoks odavamad. Põllumees istub tooraine tootjana ahela kõige viimases otsas ning enne tarbijat on veel töötleja ja kaupmees, kes kõik soovivad kasumit saada.

Kuigi põuased ilmad mõjutasid kindlasti ka viljasaaki on põllumehed rahul, kellel vili salves, kes veel koristab täie hooga. Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 3

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Pilk kalendrisse annab teada, et uus kooliaasta on peagi alga-mas. Suvine vaheaeg on möödas. Koolides käib vilgas tegevus uue õppeaasta käivitamiseks. Tänane leht annab teada ka valla kooli-de avaaktuste ajad. Kui Kabala, Laupa, Retla, toimetuleku- ja muusikakoolis algavad aktused sissetöötatud stsenaariumi järgi, siis tööd alustavad Türi Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium alles hakkavad oma traditsioone loo-ma. Esimese kooliaktuse peavad nad ühiselt linna lauluväljakul ja siis minnakse oma kooli.

Ärevusega saab jälgida, kui valmis siis Türi Põhikool ja

Türi Ühisgümnaasium alusta-miseks on. Omavalitsus on üle aasta selle nimel tööd teinud. Juriidiliselt on koolid loodud ja teatepulk on antud koolide meeskondadele, kelle kujun-dada on kooli oma sisu, nägu, turvalisust ja loovust arendav õpilassõbralik keskkond.

Kindlust koolide edukaks käivitamiseks andis mõlemale koolile korraldatud meeskonna koolitus 17.–19. augustil, kus li-saks tarkusele said koolide erine-vatest paikadest tulnud õpetajad omavahel tuttavaks. Said või-maluse koos analüüsida tehtut ja anda hinnang tehtule koolide

osas ning paigutada ennast uude olukorda. Olen veendunud, et koolide õpetajad ja teised tööta-jad on valmis oma koole, Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaa-siumi, kujundama koolideks, kus on võimalik omandada head haridust. Ees seisab veel mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi, kuid kõige olulisem, valmisolek neid lahendada, on olemas.

Et oleme vallas hariduse ümberkorraldamisega õigel teel, seda kinnitas ka meeskonna koolitusel esinenud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Ta ütles oma ette-kandes selgelt välja, et riik ei suu-renda hariduse valdkonnas raha-lisi vahendeid. Kokkuhoiukohad ja raha otstarbekam kasutamine tuleb leida sisemiselt.

Kooli elujõulisuse tagavad õpilased, kelle järgi toimub rahastamine riigi poolt. Ainult omavalitsuse rahakoti peal

kooli üleval ei pea. Uute riiklike õppekavade vastuvõtmisel on andnud riik suuna gümnaasiu-mi osa eraldamisele põhikoolist ja see poliitika jätkub. Gümnaa-siume on Eestis praegu 226, vajadus on vaid 70 järele.

Türi Põhikool saab olema suure õpilaste arvuga kool. Praeguseks on avaldusi 575. Me mäletame veel neid aegu, kui õpilaste arv praegustes koolihoo-netes oli tunduvalt suurem, ja on ka õige, et me neid aegu tagasi igatseme. Kuid elama ja otsuseid tegema peame reaalsetes oludes.

Toetudes Kalle Küttise välja-öeldule, ei saa laste arvust tekita-da probleemi, sest mitmesugused uuringud on tõestanud, et õpitu-lemusi ei tõsta ei väikesed klassid, eriklasside moodustamine ega klassikursuse kordamine. Seega tuleb koolides loovamalt lähene-da keskkonna loomisele hariduse edukaks omandamiseks.

Uue loomine on aega ja energiat nõudev protsess. Õpe-tajad, kooli juhtkond ja teised töötajad ei ole kõikvõimsad, et ise kõikidele probleemidele, küsimustele, ettevõtmistele lahendusi leida. Nagu lapsed, nii vajavad ka õpetajad abi ja tuge, mida saate pakkuda teie, lapsevanemad. Suheldes selleks klassijuhatajatega, aineõpetaja-tega või siis hoolekogu kaudu koolielu kujundamisel osaledes.

Inimestel on õigus oma arvamusele. Koolide ümberkor-raldamise käigus oli pooldajaid ja neid, kes ei pidanud kavandatut õigeks. Vastuseisu ja nurinat tehtu osas on veel praegugi. Kuid vaadata tuleb tulevikku ja mõelda, mis saab Türi haridusest näiteks 20 aasta pärast. Oleme toetavad ja mõistvad, et uued koolid saaks areneda turvalisteks ja tugevateks.

Head algavat kooliaastat.

Tulemused sõltuvad meist endist

Türil siseujula avamine 1970. a jaanuaris oli tollaste EPT juhtide poolt suur kingitus lin-narahvale, olles teine siseujula väljaspool Tallinna ja Tartut! Rasked ajad on juba teist korda pannud ujula keerulisse seisu. Esimest korda juhtus see 1990-ndate lõpul, kui linn enam uju-la haldamisega toime ei tulnud ja ujula otsustati müüa. See oli ajalooline sündmus, kuna vaba-riigis ei olnud ega ole vist prae-gugi eraomandis ühtegi teist väikeujulat.

Uued osanikud, eesotsas Aarne Rohtveega tegid majaga imet ja investeerisid müügi-lepinguga ettenähtud miljonid.

Loodi uued treeningsaalid, renoveeriti saunad, pesuruumid ja basseiniruum. Kujundati nüüdisaegne, linna külastatuim spordiasutus. Koostöös TSKL-ga korraldati basseinitriatlone, erakordne on 24 tunni ujumise traditsioon, milles on kaasa löönud pea kogu Eesti ujujate paremik. Ujula tegevusele annab hinnangu kahel korral võidetud valla parima teenuse-pakkuja tiitel.

Koos langeva majandusega hakkasid ujula tulud vähene-ma. Kuna tegemist on äriga, kus püsikulud on kogu aeg ühesugused, st vesi peab ole-ma ühtemoodi soe ja saunad

kuumad, peaks enam-vähem püsivad olema ka tulud. Kuna kõik teised väikeujulad Eestis on linnade, valdade omad, siis kaetakse nendes puuduolevad summad kohalikust eelarvest. Hetkel on Türi valla eelarve koostamisel ja väga loodan, et selles arvestatakse ujulalt samas mahus teenuse ostmisega nagu seni.

Selle aasta kevadel oli juttu uue ujula ehitamisest ja laste algõpetuse viimisest Paide uju-lasse. Esimese variandi puhul: mis saab siis vanast – müüsime ujula ettevõtjale, lasime selle vastavalt müügilepingule reno-veerida, teenust pakkuda, olla sõna otseses mõttes sotsiaaltöö-asutus, ja siis – vesi peale, eraäri ja äririskid – tänud ettevõtjale!

Kui uue ujula ehitus ja vana ujula mitteostmine volikogu komisjonidele arutada anti, jäid mulle silma mõned vastu-rääkivused. Uut ujulat õigustati

madala ehitushinnaga ja vana tehti maha selle suure investee-rimisvajaduse pärast. Väideti, et uue ujula ehitamine on odavam kui vana renoveerimine. Uus ujula pidavat tulema uue spor-dihoone külge, 400 m2 pinnal ja olema täismõõtmetes 4 rajaga. Tänapäevast 4-rajalist ujulat nii väiksele pinnale ehitada pole aga võimalik. Pakun, et sellisele pinnale mahub ainult 2-rajaline ujula, mis oleks selge tagasimi-nek. Vana ujula renoveerimise maksumus koostati ujulas sees käimata, olukorraga tutvumata, omanikega rääkimata! Volikogu ilmutas tõelist üksmeelt, ujula mitteostmine hääletati maha ja loodi komisjon, mis ka mõned korrad koos käis, kahjuks suu-remate tulemusteta. Olukord on sisuliselt sama nagu kevadel – ujulal on lepingujärgne raha-line kate 2011. a lõpuni. Mis edasi saab, ei tea keegi.

Laste algõpetuse viimine

Paidesse on paberil kena, aga Paides saavad õpetust ka üle-jäänud Järvamaa lapsed ja tun-niplaan on täis. Sellises mahus, nagu praegu Türi lapsed ujumas käivad, nad Paide ujulasse küll ei mahu, rääkimata sellest, kuidas lasteaialapsed ja eakad Paidesse hakkaksid sõitma.

Türi valla puhul on tegemist arvestatava omavalitsusega, millest suuremaid ei ole Eestis just palju. Paljud väiksemad kohad, näiteks Vinni, Väimela, Tamsalu, Valtu, Kunda, Märja-maa, Saku, Kose, Kadrina, Kuu-salu, Loksa, Käina, Leisi, Tootsi, Karksi-Nuia jpt saavad endale ujulat lubada. Väga loodan, et vallajuhid leiavad lahenduse tekkinud olukorrale. On ju te-gemist eelkõige sotsiaalasutuse, mitte eraäriga.

Hea vallarahvas, ujula on avatud, kasutage seda! Teie külastusel võib olla rohkem tähtsust kui ainult isiklik hüve!

Kõik külastused on abiks Türi ujulale

KRISTJAN MÄNNAEttevõtja

Kes kooli, kes seeneleKui eelmine kord sai kirjutatud, et kena suvi on, siis ega nüüdki vastupidist väita julge. Ainult kohe on see läbi ja juba järgmisel nädalal tuleb kolm kuud puhata saanud lastel taas lõunatunni asemel varem ärgata, algab ju kool.

Kes aga kooli ei pea minema, võib tööpäevaõhtutel või näda-lavahetusel külastada kodukan-di seenemetsi, sest neid punase või pruuni kübaraga mehikesi on praegu parajal hulgal leida. Tuleb nad ainult võsa alt või sambla seest üles otsida.

Kui oma tarbeks kõik purgid ja karbid täis on korjatud, võib üleliigsed marjad-seened kokku-ostjale viia. Saab vähemalt mõne krõbiseva euro palgale-pensio-nile lisaks. Ükspäev kesklinnas käies oligi parkimisplatsil kok-kuostjate buss saaki ootamas. Ja peab ütlema, et neidki, kes seda loovutada soovisid, polnud vähe.

Saaki täis on ka kodulinna õunaaiad. Jagub endale ja jääb ülegi. Ülejäägid on lahkematel juba kenasti kausi või kastiga teeveerde valmis seatud, et saak-sid õunamaitse suhu ka need, kellel elamine kortermajas.

Loodetavasti jagub seda ubinarohkust ka teise õuna-festivalini, mis oktoobrikuu esimesel päeval kesklinna pargis toimumas on. Siis saavad meie saaki maitsta ja kiita kaugemalt tulnudki.

Festivalile on oodatud ka kõik kokad, kes soovivad rahvale oma õunakooki pakkuda, lisaks õunamahla valmistajad, nende oskusi žürii hindab. Samuti valitakse Türi valla ilusaim õu-napuu.

Ja kes kõhu ubinatest või koogist liiga punni pugib, saab minna juba järgmisel päeval Paide-Türi rahvajooksule, see ai-tab kindlasti liigsetest kaloritest lahti saada ning tõstab toonust. Igatahes kaunist sügist kõigile.

HINNANG

Peagi algab kool ja loodetavasti saavad siis kõik kriipseldused vihikutesse kirja, mitte ei jõua kodulinna teabetahvlitele. Kur-vaks teeb, kui kellegi töö ja vaev nõnda tasutud saab ning teave, mis linnakodanikele ja külalis-tele mõeldud, paari hoolimatu käeliigutusega rikutud saab.

VAHUR SALOMTüri abivallavanem

Viie aasta eest taasasusin Türi-le elama ja võtsin endaga kaasa Grillfesti, sest uskusin, et ta meel-dib türilastele ja Türi temale. Ma ei eksinud. Suure toidufestiva-li korraldajaid on alati rohkem olnud kui üks ja nende seas ka kahtlejaid, et miks peaks tuntud kaubamärki „kulutama” ühe väi-kelinna promomiseks ja mõtte-kam oleks festivali korraldada ikka seal ja mitmepäevasena, kus juba kümned tuhanded külasta-jad ja tuhanded turistid kohapeal elavad. Piletita sissepääsuga toi-dukultuuri festivali ajastu sai just

Türil teoks, sellest on võitnud nii Türi valla elanikud, ettevõtjad, festivalil osalejad ja külastajad. Vii-maseid on viie aasta jooksul olnud suurusjärgus 50 000 ja kui arves-tada kolmel aastal valitsenud hal-bu ilmastikuolusid, siis keskmiselt sama külastajate arv päeva kohta Türi lillelaadaga tõestab Türi sobi-likkust suursündmuste toimumi-seks. Iseasi on see, et mida, kellele ja mis vahenditega majanduslikult jätkuvalt keerulilisel ajal Türi vallas korraldada. Ehk oleks Türi Rah-valehe abil mõttekas korraldada rahvaküsitlus, siis saaksime teada,

millest türilane puudust tunneb või mis teda häirib.

Viie aasta jooksul on Türi vald olnud festivalile tark ja hea partner – omavalitsus on eralda-nud vahendid suursündmusele vajalike tehniliste tingimuste loo-miseks Türi lauluväljakul ja festi-vali korraldajad on sellele lisanud kolm korda suuremas summas reklaami- ning turundusraha. Igal aastal ilmusid nii Äripäeva kui ka Postimehe grupiga koostöös üleriigilise leviga toiduteemalised ajalehed ja Kanal2-s festivali toodetud telesaade. Nii on oma-valitsuse ja festivali koostöös teh-tud Türi vallale head reklaami ja mastaapset mainekujundust.

Juba festivali esimesel aastal oli selge, et Türi arengutele tegutsevad ka vastujõud – need on inimesed, kes uute tegijate saabumisel tun-nevad oma ametikohta või po-

sitsiooni ohustatuna, pidurdavad protsesse enda või sõpruskonna poliitilistest ambitsioonidest lähtu-valt. Nii on festivali arengutoe-tuste saamiseks antud teadlikult kasutut nõu ja raha eest tehtud sisutut Leader-projektikirjutamise teenust. Festivali kolmandal aastal saime ETV uudistest teada, et hal-bade ilmastikuolude tulemusena on festivali korraldajad hävitanud Türi lauluväljaku kõrghaljastuse. Hiljem selgus muidugi, et kõrg-haljastust pole seal kunagi olnud-ki, aga üleriigiline uudis oli juba lendu lastud. Vallavanem Toomas Marrandi tuletas siis tagurlastele meelde, et Türi lauluväljak sai toetusrahade abil renoveeritud ka suurte sündmuste toimumiseks.

Kohalike valimiste kampaa-nias oli Türi IRL-i üks teese suurte sündmuste toetamine, kuid tegudes on nii volikogus,

komisjonides kui ka erinevatel ametikohtadel püütud Grillfesti korraldamiseks korraldajate sel-ja taga takistusi teha. Lisame siia Tiit Reinbergi maakonnalehte regulaarselt toodetavad festivali korraldajaid mõnitavad artiklid sõnumiga „korraldajad saavad vallalt põhjendamatult toetust, korraldajad koorivad Türi mak-sumaksjat” ja nii võibki juhtuda, et kui Pärnu linnapea koos pe-rega Türi Grillfesti külastab, seal kõigest nähtavast ja pakutavast vaimustusse satub, siis Grillfesti korralduskoosolekul pälvib just Pärnu linn toimumiskohana Türi ees enam hääli.

Minu loosung kohalikel valimistel oli „Türi valla heaks, Türi rahva rõõmuks!”, nii te-gutsen ja toimetan, kuni selleks võimalust on. Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Türi valla heaks, Türi rahva rõõmuks!

AURIS RÄTSEPTüri Arengu SA juhatuse liigeAjaveeb: auris.tyrivald.ee


uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

��

��

��

��

��

��

��

Soovime kõikidele õppijatele ja õpetajatele edukat kooliaastat!

Palju visadust ja jõudu teile tarkuseterade kogumisel!

Muusikaõpetajate teine suvekool oli edukasEesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkesteri (EMSO) liikmed tunnistasid augustis Türil toimunud suvekooli üritused igati kor-daläinuks.

Kerstin Tomsoni, EMSO vioolarühma kontsertmeisteri sõnul jäi ta suvekooliga väga rahule. „Uus kogemus oli, et sain mängida soololugu koos orkestriga. Proovides tundus see ehk pisut hir-mutav, aga kontserdil oli päris mõnus solisti rollis olla ning erilist pinget sisse ei tulnudki,“ räägib ta. „Aga väga positiivne oli, et kõik kaasmängijad toetasid mind väga soojalt, seda nii enne kui ka pärast esinemist. Tore, et sain populariseerida oma instrumen-ti, seega oli see suvelaager mulle omamoodi missioon.“

Ka suvekooli toimumiskohaga on Tomson igati rahul. „Türi on super! Seda nii oma asukoha kui ka võimaluste suhtes. Muu-sikakool ja kultuurimaja on ehitatud viimase sõna järgi. Tekitab lausa kadedust, millised võimalused seal on. Samas, ükski asi ei teki tühja koha peale. Türi inimesed on väga aktiivsed ja kõik EMSO üritused toimuvadki kohalikul initsiatiivil,“ lisab ta.

Tomsoni sõnul on tekkinud hetk, kus raha ei oma enam nii suurt tähtsust kui varem. EMSOs käivad mängimas inimesed, kes on nõus sõitma ja ööbima oma raha eest. „Usun, et enne masu ei oleks sellist seltskonda kokku saanud, kuna siis tuli iga liigutuse eest maksta. Nüüd aga käivad inimesed suurima heameelega ras-keid kavasid tegemas ja maksavad ise veel peale! Tore on ka see, et saab kohtuda teiste õpetajatega mujalt Eestist. On soe tunne näha vanu tuttavaid ning samuti on põnev saada tuttavaks uute inimestega,“ ütleb ta.

Suvekooli ühe korraldaja Helen Ott sõnul on Türi EMSO laagrite toimumispaigana parim, kuna siin on kõik tehnilised ja olmelised võimalused sümfooniaorkestri tegutsemiseks. „Kolmas suvekool tuleb kindlasti, aga enne tulevad ka talve- ja kevadlaa-ger. Püüame ikka igal aastaajal kokku saada ja uue kava ära õppi-da. Hetkel on loomisel ka Eesti Õpetajate Segakoor ning aasta lõpuks on planeeritud EMSO ja EÕSK ühiskontsert.

Ma tänan väga Türi vallavalitsust, kultuurimaja ja muusi-kakooli ning teisi, kes nõu ja jõuga EMSO edukat tegutsemist toetavad. Samuti olen tänulik meie publikule, keda on alati väga palju, mis väikese koha kohta on harukordne tulemus,“ lisab ta.

TR

Projekteerimisfirma Sweco Projekt teeb Maanteeameti tellimusel riigimaantee number 5 Särevere-Türi lin-na lõigu rekonstrueerimis-projekti.


„Maanteeametil on plaanis rekonstrueerida riigimaanteed nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigul Särevere ristmikust kuni Türi linna lõpuni,“ selgitab Türi vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp. „Selle käigus re-konstrueeritakse täielikult sõidu-tee, peab tekkima kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele läbi Türi linna ning side-, elektri- ja tänavavalgustuskaablid viiakse maa alla.

Samas vahetatakse välja tänavavalgustuspostid, paraneb üldvalgustus ning ülekäigurada-dele paigaldatakse lisavalgustus. Suurematel ristmikel tekivad lisamahasõidurajad ning ehita-takse juurde mõningad ülekäigu-rajad.“

Kesklinna on Kupi sõnul pla-neeritud ringtee ja sellega seoses muutub mõningal määral ka kesklinna üldpilt. „Rekonstruee-rimise käigus paraneb linna üld-

ilme, liiklus muutub ohutumaks ning ühendatakse olemasolevad kergliiklusteed. Ettevalmistus-töödega on plaanis alustada 2013. aastal ja suuremahulised tööd jäävad aastasse 2014,“ lisab Kupp

„Teeme Türi linna lõunast põhja läbiva neljakilomeetrise tee-lõigu rekonstruktsiooniprojekti. Türi omapära on, et linnal ei ole ümbersõitu ja seetõttu läbib aed-linna transiitliiklus, linna läbivas

transpordivoos on suur osa veo-autodel. Iga teeprojekti eesmärk on kasvatada liiklusohutust ja se-da käimasoleva rekonstruktsioo-niga Türil ka saavutatakse. Lisaks on vee- ja kanalisatsioonitööde käigus teekatendid kannatada saanud ning elektri- ja sidekaablid vajavad maa alla viimist,“ selgitas Sweco Projekti teedeüksuse juht Ülo Amor.

Amori sõnul selgus töö käigus, et Pärnu jõe sild ei ole

heas seisus. „Silda hindas meie koostööpartner Tilts Eesti filiaal ja nad tulid järeldusele, et silla füüsiline ja tehniline seisukord tuleb lugeda mitterahuldavaks. Sweco tegi ettepaneku rajada uus sild 30 meetrit ülesjõge. Prandi jõel olev Särevere sild on aga heas korras.“

Teeprojekt hõlmab ka 1,5-kilomeetrist jalg- ja jalgrattateed Särevere poolt jalakäijate sillalt kuni raudteeülesõiduni.

Eesti meistrivõistlused grillimi-ses – Grillfest toimus tänavu kõigis maakondades, aasta lõpp-võistlus peeti Türi rannas, Türi valda esindas võistlustel Türi Grillitrio koosseisus Robert Kuu-sik, Mariis Adamberg ja Hans Veere.

„Eesti grilliliikumise ajaloos on see esimene kord, kui üks võistkond suudab osaleda kõi-kidel maakondlikel suurvõist-lustel,” kiitis Türi valla noorte pealehakkamist Eesti Grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Türi Grillitrio saavutas maa-kondlikel võistlustel Rakvere maitsestamata searibi küpseta-mises 12, Talleggi maitsestamata kanafilee voorus 9 ja fantaasia-voorus 7 auhinnalist kohta. Võistlus võideti Võrumaal, viiel võistlusel saavutati teine ja ühel korral kolmas koht.

Võistkonna kapten Robert Kuusik selgitab: „Olime varem tavalised „koduhoovigrillijad” ja Türil toimunud võistlustel osa-lenud vaid pealtvaatajatena. Kui

Türi Arengu Sihtasutus pakkus võimalust suve jooksul Eesti eri-nevais paigus Türi valda tutvus-tada ja samas ka oma oskusi aren-dada, siis võtsime selle pakkumise rõõmuga vastu. Aimasime, et ega see kerge ülesanne ole pea igal nädalavahetusel ja mõnelgi korral nii laupäeva kui ka pühapäeva varahommikul teele asuda, aga

saime lubatuga hakkama.”Meeldejääv oli Kuusiku sõnul

kohtumine Saaremaal Laimjalas president Arnold Rüütli ja tema abikaasaga, kes soovisid saada mop-kastme retsepte ja uurisid erinevate küpsetusvõtete kohta.

Loe ja vaata lisaks ajaveebist: grillitrio.tyrivald.ee

TR

Türi Grillitrio tegi ajalugu

Linna peatänavad uunevad

Teeuuendus toob kaasa mõningaid muutusi liikluskorralduses: ülekäigurajad muudavad asukohti ja kesklinna tuleb ringristmik. Teet Reier

Türi Grillitrio fantaasiavooru töö stiilinäide: „Grillitud vahvliampsuke”. Türi Konsumist ostetud kahe vahvlikihi vahele on pandud banaani ja vaniljepudingut, garneeringuks kasutati karusmarja, musta ja punast sõstart. Selle töö tunnistas Eesti Grilliliidu kohtunikkond Võrumaa võistluse parimaks fantaasiaroaks. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal


külaelu

Kirjapanek ja teave augustis tel 385 7022, 5567 7094 või [email protected]. 3.-20. septembrini ainult meili teel. Vaata ka www.keeleope.ee

Do you speak English?Puhutekko suomea?Spechen Sie Deutsh?

Parla italiano?

inglise suhtluskeel erinevatele tasemetele; inglise ärikeel; ettevalmistuskursus inglise keele riigieksamiks; inglise keele lastering (7.-9.a/ 10.-12. a); inglise keele vestluskursus edasijõudnuile; hispaania, itaalia, norra, saksa ja vene keel.

Tunnid ka firmades kohapeal ning individuaalõpe. Keelepraktika- ja kultuurireisid.

Tõlketööd.

alustab oktoobris uute kursustega Türil Paide tn. 6:

Alates tänasest saab alguse Rahvalehe küladetuur, mis iga lehega mööda külateed aina edasi liigub. Igas külas aetakse törts juttu täna-päevast ning meenutatakse tsipa ka minevikku.


Türi vallas on lisaks kahele alevikule kolmkümmend viis küla. Kui kõik laabub, peaks paari aastaga suurvalla kõigil küladel ring peal olema.

Tänavu 1. jaanuari seisuga oli meil 3325 külaelanikku, enamikus külades elab aga siis keskmiselt 50–100 inimest. Ja nii uskumatu kui see ka pole, ei ela rahvastikuregistri järgi ühes külas mitte kedagi. Sellest külast me sarja sissejuhatuseks alustamegi.

Inimtühi Näsuvere

Kui sõita Türilt mööda Koidula tänavat Kõrgessaare suunas, jõuame kõigepealt Tori külla. See läbitud, viib tee voorelt alla ja kuigi ühtegi silti teeveerest ei leia, algab just siit põldude vahelt Näsuvere küla. Mäletan, et veel mõni aasta tagasi oli siin kusagil püsti korst-naga majaase, täna pole sellest

enam midagi alles.Ometi on 1798. aastal koos-

tatud krahv Ludvig von Mellini kaardile märgitud siin asunud tiheasustusega küla, nimeku-juks toona küll Nässower. Siin võibki tõdeda, et paarsada aastat on piisavalt pikk aeg, et ühed külad saaksid tekkida ja teised kaduda.

Huvitav vaatamisväärsus on muidugi Näsuvere voor, mille eest üks külatee haru kõrvale põikab, teine aga julgelt harjale ruttab.

Voore harjalt jääb silma üks uus maja, mis oma asukohalt paistab siinpool Prandi jõge asuvat. Korraks välgatab küll lootuskiir, et ehk on see siis ikkagi Näsuvere ainus maja, kodus kaarti uurides kaob aga seegi. Nii veider kui see ka pole, kuuluvad kaks siinse asustuse majapidamist hoopiski Paide valla Suurpalu küla koosseisu, kuigi too küla asub kusagil kilomeetrite kaugusel soode ja metsate taga.

Kes soovib, võib Näsuvere küla omal käel avastama minna, kena maastik võiks olla sobilik just rattasõitjale, kes ei pea pal-juks parajat tiiru väljapoole lin-napiire. Järgmisel korral oleme aga juba ühes tegusas külas, ni-melt väisame Kurla–Meossaare külaseltsi KuMe.

Mööda külateed astudes

Tänasel päeval on külaelu Türi valla külades suhteliselt passiiv-ne, aktiivseid külasid võiks olla kindlasti rohkem.

Mingisugusegi ühiste-gevusega tegeletakse teada-olevalt kolmekümne viiest külast umbes pooltes, lisaks ka mõlemas Türi valla alevi-kus – Oisus ja Säreveres. Aga eks see sõltubki iga küla eri-pärast, inimestest ja loomuli-kult ka vajadustest. Seda suu-rem heameel on nende külade üle, kus kohalikud inimesed on leidnud ühisosa ja ühised huvid, kus on aru saadud, et erinevate fondide pakutavaid võimalusi ära kasutades on omaalgatuse teel võimalik suuri ja toredaid asju korda saata.

Sellistes külades paraneb heakord ning laienevad vaba aja veetmise võimalused, koos tegutsedes tugevneb kindlasti

ka kogukonnatunne. Oma-dest kogemustest tean öelda, et selline meie-tunne on ütle-mata tore tunne.

Loodetavasti toetavad se-da mõtet kõigi nende külade eestvedajad, kus üheskoos juba midagi tehakse – tähis-tatakse rahvakalendritäht-päevi, peetakse külapidusid, kogutakse külaajalugu või ra-jatakse laste mänguväljakuid, küla- ja spordiplatse vms. Sageli jääb kõik see kahjuks ettevõtliku eestvedaja leid-mise taha.

Külavanem on Türi vallas küll 17 külal, kuid paljud neist on valitud juba ammu ning vajaksid tänasel päeval kas ümber- või tagasivalimist. Siin peaks kohalik külarah-vas aktiivsust üles näitama või vajaduse korral ka valla-spetsialiste kaasama. Üksnes kirjade järgi eksisteerivast

külavanemast ju kasu pole ning selleks, et külaelu arene-ma saaks hakata, tuleks leida uus eestvedaja.

Suhteliselt parem olukord on neis umbes kümnes külas, kus külavanemat valitud küll pole, kuid kus tegutsevad külaseltsid või seltsingud ning külavanema kohustusi täida-

vad juhatuse liikmed. Aga näi-teid on ka nendest küladest, kus on valitud ja tegutsevad nii külavanem kui ka külaselts. Eks edaspidi räägivad iga küla esindajad oma küla valikutest ja arengutest juba ise.

RIINA TRUMMkülaliikumise ja seltsitegevuse

spetsialist

Külatee mis keerutab Türi ümbruse põldude vahel läbib ka Näsuvere küla, kahjuks ei ela kunagi tihedalt asustatud külas täna ametlikult ühtegi inimest. Teet Reier

Külavanemad on vaid pooltes külades

Karjakülas peeti külapäeva6. augustil toimus Karjaküla-Kolu külapäev. Organiseerijateks Kersti Sääsk Kolu külast ning Merle ja Toomas Lepind Karja-külast, abis ka Ormuste pere. Peo alustuseks pidas avakõne külapäeva suurtoetaja Türi valla esindaja abivallavanem Vahur Salom. Oma tervituse said koolilõpetajad Kristjan Lukas ja Leidin Lukas Karjakülast ning Martin Murumaa, Silver Samun, Elo Lus-ti ja Janno Ormus Kolust.

Võrreldes eelnevate aastatega, on pidude korraldamine ma-janduslikel põhjustel küllaltki raskeks läinud. Kuid mitte Kerstile ja Merlele. Pole esinejatele maksta, mis seal ikka, eeskava tule-mata ei jää! Külas ettevõtlikke inimesi küll. Kersti Ja Merle said hakkama nende juhendamisega ja eeskava missugune.

Laval käisid rahvast naerutamas Merle ja Toomas, Ene, Kristjan, Ülo ja Maire koos poja Jannoga, Sandra Samun ja Kaisa Jasson ning kandvaid rolle kogu eeskavas mängis Kersti. Kersti oli kaasa tõmmanud ka isa Villu, kes küll ise ei tahtnud rahva ette tulla, kuid oma hääle näidendis kasutamiseks vahvasti lindile luges. Pärast toredat eeskava olid lastele mängud, tantsiti limbot ja kes tahtis, sai hobusega ratsutada. Kella 21 alates tantsutas rahvast Mart Bänd.

Et keegi tühja kõhu pärast koju ei kiirustaks, oli kohal Jaama kohvik. Ei puudunud ka lambaliha, selle oli oskuslikult küpse-tamiseks maitsestanud Toomas. On tore, et Kersti ja Merle pole raskustel ennast murda lasknud. Leiavad ikka lahendused ja peod toimuvad. Seekord oli eriti vahva, et inimesed ise rahva naeruta-miseks pealehakkamist ja tahtmist leidsid. Ja see tuli neil tõesti hästi välja! Jätkugu ikka teil, Kersti ja Merle, tahet külaelu lõbusa-maks muuta! Aitäh teile ja kõigile,kes selles kaasa löövad!

MARIKA MÄGI

Tänuavaldus abilisteleSuvi hakkab läbi saama ning läbi on saanud ka Kolu ja Karja-küla pidude hooaeg. Kuigi neid sai suve jooksul korraldatud ai-nult kaks, siis tööd ja vaeva sai nendega palju nähtud. Sellepärast soovikski meie korraldajate pere tänada kõiki inimesi, kes nende üritustega seotud olid.

Suured tänud meie armsale Türi vallale, kelle toetusteta po-leks peod toimuda saanud, ja eesotsas Riina Trummile, kes aitas meid oma nõu ja jõuga. Suur aitäh põhikorraldajatele: Merle ja Toomas Lepind Karjakülast, Ülo, Maire ja Janno Ormus ning Kersti Sääsk Kolust. Täname ka kõiki teisi abilisi: Kristjan ja Ain Lukas, Kadri Jaanus, Ene Lepik, Kalle ja Leelo Nõmmik, Tõnu Nugiseks, Agu Sikk ja Kersti Vaarand Karjakülast ning Villu ja Piret Sääsk Kolust. Ära ei tohiks unustada ka väikeseid abilisi: Sandra Samun, Kaisa Jasson ja Kevin Jasson Kolust.

Suured tänud kultuuri- ja spordiklubile Alem, kes toetas meid helitehnikaga, Jaama kohvikule, kes meie kõhtude eest hoolitses, ansambel Viiserile ja Mart Bändile, kelle saatel sai tantsu löödud, ja Aadi Teslonile, kes kõik selle videolindile võttis. Kõige suure-mad tänuavaldused aga meie ürituste osavõtjatele. Ilma teieta poleks need teoks saanud. AITÄH!

KOLUKARJAKÜLA ÜRITUSTE KORRALDAJAD

TEAVE

Lisaks Türi linnale kuulub valla koosseisu ka kaks alevik-ku Oisu ja Särevere ning 35 küla.Arkma 62, Jändja 45, Kabala 314, Kahala 144, Karjaküla 67, Kirna 158, Kolu 133, Kurla 43, Kärevere 104, Laupa 205, Lokuta 114, Meossaare 55, Metsaküla 53, Mäe-küla 60, Näsuvere 0, Oisu alevik 365, Ollepa 90, Pala 81, Pibari 14, Poaka 110, Põikva 121, Rassi 33, Raukla 60, Retla 159, Rikassaare 11, Saareotsa 32, Sagevere 12, Särevere alevik 757, Taikse 187, Tori 34, Tännasilma 50, Türi-Alliku 460, Vilita 24, Villevere 107, Väljaotsa 44, Äia-maa 57, Änari 82.Inimeste arv külades on seisuga 1. jaanuar 2011.


Üle neljakümne aasta põllu-majanduses rassinud Olev Aavik on käinud läbi pika tee Kirna kolhoosi mehaani-kust põllumajandusettevõte TAC-Ettevõtted omaniku ja tegevjuhini.


„Ema tahtis, et ma kesk-kooli läheksin ja pärast arstiks õpiksin. Minule aga meeldisid masinad ja nii ma pärast Retla põhikooli Tihemetsa õppima läksingi,“ meenutab Olev algatu-seks. „Eks see põllumehe pisik ja huvi masinate vastu oli mul juba lapsepõlvest kaasa antud.“

Ema oli Olevil 1950. aastaid vabariigi parim lüpsja, koguni Lenini ordeni välja teeninud. „Elasime Oisus ning juba lapse-na tuli meil põllutöödega rinda pista, oli see siis lehmaheina tegemine, või kivikorjamine, otse loomulikult olid aga poi-sikese jaoks just masinad need mis enim tähelepanu tõmbasid, toona oli ju neid veel vähevõitu ka,“ meenutab ta.

Kolhoosi mehaanikust firmaomanikuks

Kui Tihemetsa ametikool läbi, sai esimeseks töökohaks Kirna kolhoos, ametiks mehaa-nik. Siinkohal oleks muidugi kena märkida, et see töökoht jäi Olevil ka ainukeseks enne oma äriga alustamist, poleks kolhoo-sid lagunema hakanud, oleks ta ehk praegugi seal tööl, kui nüüd natuke muinasjutuliseks minna.

„Alustasin jah töökoja juhatajana ja selle pea veerand-saja aastaga jõudsin ära käia kogu tee, mis mul ametiredelil võimalik oli ülespoole pürgida, ehk siis majandi peainsenerini välja,“ räägib Olev. „Tööpuudust polnud, masinapark oli suur, ainuüksi traktoreid oli 60–70. Need pidid kõik hooldatud ja korras olema, muudest põllutöö-riistadest rääkimata.“

Kirna kolhoos oli Olevi sõnul üsnagi tragi, töötulemustelt nii neljas-viies rajoonis. Kasvatati kartuleid ja teravilja, peeti korra-likku lüpsikarja. „Ah, et miks ta siis lagunema kippus? Eks ikka seepärast, et igasuguseid ameti-mehi oli kolhoosis kümnete kau-pa, oleks ka tunduvalt vähemaga hakkama saanud, kui inimesed oleks tulnud hommikul tööd tegema, mitte vaatama, kuidas päeva õhtule saab veetud,“ ar-vab Olev.

Lisaks hakkasid tema ütlust mööda üheksakümnedate alul vahetuma ka esimehed, iga uus üritas asju omamoodi paranda-da, aga tulemuseks oli ikkagi see, et aastal 1993 võeti vastu otsus: aitab küll, müüme varad maha ja lähme laiali.

„Ja nii siis oligi, et kleebiti kogu varale n-ö hinnasildid

külge ja korraldati enampakku-misi. Kõik said oma hinna, oli see siis karjalaut, kartulihoidla, kultivaator või kontoritool.“

Kõike sai osta osakute eest, mida kolhoosis tööl oldud aasta-te eest jagati. „Kui aus olla, siis ega mul väga kaalukat mõtet ise midagi suurt osta ja sellega majandama hakata esialgu polnudki. Siis aga hakkasid mit-med vanemad kolhoosiliikmed rääkima, et nad juba vanad ja mida nad nende osakutega ikka oskavad teha, et ole hea, paiguta need kuhugi,“ räägib Olev. „Al-liku karjaalaut oli tollal üsnagi heal järjel, tulemused head, kol-lektiiv töökas. Ütlesid nemadki, et võta asi enda kätte, sina teada-tuntud inimene, oskad paremini majandada kui mõni suvaline rahapaigutaja.“

Uus ettevõtmine läks kenasti käima

Eks sealt siis see lumepall veerema läks. Esimesele ostule järgnesid teine, kolmas, neljas. „Panin endale kirja, mida mul kõike oleks farmi majandami-seks tarvis ning kui palju ma oleksin valmis nii tehnika kui ka hoonete eest maksma. Pikk nimekiri sai muidugi ka nendest, kes oma osakud mulle investee-rimiseks usaldasid.“

Nii juhtuski, et osa endise Kirna kolhoosi tehnikast, hoo-netest ja inimestest hakkas ühel kenal päeval kuulama uuele firmale AS TAC-Ettevõtted. Kui nüüd Olevilt pärin, kas sellel lühendil ka mingi selgem tähendus võiks olla, vastab ta muheledes, et eks ikka. „Algul mõtlesime, et paneme Vane-muine, seda nime kandis kunagi Türi-Allikul olnud kolhoos, enne kui see Kirnaga liideti. Siis aga jõudsime nimekuju TAC juur-de, mis peaks tähendama Türi Agroculture.“

Seda, et uus ettevõte kohe algusest peale korralikult käima läks, võib Olevi jutust aru saada küll. „Kolme kuni viie aastaga suutsime me kõigile neile, kes meile olid oma osakud usalda-nud, kenasti raha tagasi maksta. Lisaks sai soetatud veel vara, mi-da teised olid alguses hurraaga kokku ostnud, pärast ei suutnud sellega ainult midagi mõistlikku ette võtta ega tulu teenima panna.“

Toetused aitavad areneda ja uusi hooneid ehitada

On olnud ka tagasilööke, tunnistab Olev. „Alati pole ju piima kokkuostuhind olnud nii kõrge kui praegu, samuti oli ju probleeme sellega, kuidas ja kellele oma toodangut realisee-rida ning selle eest ka raha kätte saada.“

Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte kõvasti arenenud ja kasvanud. Kuna sealihale pole

enam erilist turgu, on sellega otsad kokku tõmmatud, täna on põhitegevuseks lüpsi-kari, piimatootmine ja teraviljakasvatus. Eelmisel aastal valmis täiesti uus laudakompleks, mis mahutab pea kolm-sada lüpsilehma. „Ehitus läks maks-ma paarkümmend miljonit krooni, sellest PRIA abi oli kolmandik. Suurtootjana saangi eurora-hadega arves-tada põhili-selt ehitusse investeeri-des, tehnika soetamiseks saavad tuge vä ik s emad t e g i j a d , “ tõdeb Olev.

Koos uue laudaga osteti ka neli lüpsiro-botit. Selle targa masina abil pole ini-mesel enam laudas va-ja rasket tööd teha. „Kes tahab, et teda lüpstaks, astub aga masina ligi, üks ro-bot suudab ööpäevas lüpsta umbes seitsekümmend lehma. Arvutiekraanilt võid kas laudas või kodus rahulikult jälgida nii lüpsi kiirust kui ka piima kogust ja seda iga nisa puhul eraldi,“ selgi-tab Olev. „Kes tahakski tänapäe-val öösel kell kolm tõusta ja lauta lehmi lüpsma tõtata, selliseid enam polegi. Robot aga kellaajast ei küsi, tema teeb masinlikult oma toimetusi 24 tundi ööpäevas.“

Euronormid vahel pitsitavad

Seda, et meil igasugustele euronõuetele kuidagi väga agaralt rõhku pannakse, oskab Olev oma kogemusest kinnitada. „Vanades Euroopa liikmes-riikides – Saksa-maal, Prantsusmaal – suhtutakse seadustesse leebemalt ning midagi ei juhtu, kõik toimib kenasti. Vaid meil kiputakse seadustes vahel väga näpuga järge ajama.

Käisin tänavu Itaalias, seal oli ühes väikeses 4000–5000 elanikuga linnakeses kolmesaja pealine lehmalaut linna keskel. Keegi selle üle ei kurtnud ning seda võeti kui elukeskkonna loomulikku osa. Sarnaselt on see ka mujal Euroopas, kus on keskkonnaalaseid probleeme ehk ainult väga suurte seakasvatus-kompleksidega Taanis,“ lisab ta.

„Eks mõtteid ole peas palju, kui tulevikku vaadata,“ arvab Olev. „Tahaks lüpsikarja ühte kohta koondada, hetkel on osa Lokutal, osa Allikul. See aga tähendaks lisainvesteeringud, uute keskonna komplekslubade taotlemist jne.“

Ühessõnaga palju tööd ja vaeva. Kui aga vaadata, kuidas mehel silm särab ja temas räägib pigem töömees kui omanik, võib arvata, et nii mõnedki plaanid siin peatselt ka teoks saavad. Ja seda täiesti kindlalt.

persoon

KOMMENTAAR

ENN REISMANNJärvamaa Põllumeeste Liidu esimees

Olev Aavik on üks igati tubli mees oma ettevõtmistega. Tema etteevõtte on kogu selle tegutsemise aja jooksul kenasti arenenud. Arvestades seda, et aastad pole vennad ning eks nii mõniga aasta on põllumehele olnud raskem, kui teised, on Olev nendest raskus-test kenasti üle saanud.

Samuti on ta arendanud uute seadmete ja lauda näol ka tootmistegevust ning tootmisnäitajad on järjest paranenud. Te-gemist on ka ladusalt toimiva pereettevõttega, kui Olevi kanda on tootmine ja arendus, teine pool hoiab aga korras raamatu-pidamist.

OLEV AAVIK

16. juuni 19511966 – Retla Põhikool1970 – Tihemetsa põllu-majanduse mehhanisee-rimise tehnikum1970–1993 Kirna kol-hoosi töökoja juhataja ja insener1994. a alates AS TAC-Et-tevõtted juhataja

Tegevusala: piimakarja- ja teraviljakasvatus

Tunnustus: 2003 – aasta põllumehe nominent2006 – Järvamaa teenetemärk2010 – Türi valla parim ettevõte

Olev Aavik pani robotid lehmi lüpsma


metsalugu

Kui Türi valla lõunapoolsetel metsateedel vailitseb tavali-selt rahu ja vaikus, siis vähemalt kord aastas annab tihe-nenud liiklus märku sellest, et marja- ja seenehooaeg on alanud.


Ühel kenal õhtupoolikul võtan Türil tubli ja asjatundja see-nelisena kuulsust kogunud Kaarel Aluoja kaasa ning siirdume Rassi-Tagametsa kandi laantesse. Kaarlil eesmärgiks võimalikult palju söödavaid seeni ära tunda ja kokku korjata, minul tuleb need seened ka pildile saada.

Kui räägin Kaarlile autos, millist võiseente ja haavapuravike kohta ma tean, arvab ta, et neidsamu kohti teavad veel paljud türilased. Kokkuvõtteks arvame, et kui on hea seeneaasta, siis jagub neid nagunii kõigile, kui kehv, siis ei saa keegi. Tänavu peaks olema hea aasta, on olnud vihma ja ööd on ka veel parasjagu soojad.

Tagametsa skaudilaager

Esimene peatus on Tagametsa skaudilaagri väravas. Jäljerajad ro-hus ja lõigutud seened annavad tunnistust sellest, et me pole siin su-gugi mitte esimesed külalised. Juba esimesel paaril sammul jääb Kaar-lile silma esimene seen, kahjuks sedakorda täiesti mittesöödav pruun

kärbseseen. Natu-

ke maad edasi on juba rohkem õnne, hallika kübaraga seen peaks Kaarli arvates olema liimik. Igatahes lubab ta selle seene söödavust hiljem targast seeneraamatust täpsemalt järele uurida.

Ütlen siiski juba ette ära, et tegemist oli pihkase liimikuga, nind kui seenele iseloomulik kübaraalune liimikiht eemaldada, on nad värskelt söödavad. Tõsi, vananedes omandab liimik oma pruuni-plekilise kübaraga just mitte eriti isuäratava välimuse.

Natuke Saarjõe-äärses võsas ragistamist ja Kaarlil on korvi-põhi juba seentega kaetud – kukeseened, tatikad ja puravikud, lisaks paar kuuseriisikat ka. Minu saak on korvi vaadates kesine, seda enam saaki fotoka mälukaardil – tundubki, et olen selle aja jooksul saanud rohkem kõhuli olla ja seeni pildistada, kui neid korvi koguda.

Vaatame igaks juhuks korra ka metsa. Teisel pool teed. Peale ühe noorukese kasepuraviku ja mõne kuuseriisika rohkem seeni siin noa ette ei jää. Otsustame edasi liikuda, sest juba saabub ka auto järgmiste seenelistega, ehk jäi ka neile midagi.

Seenemetsad kutsuvad

Mur

umuna

Kits

emam

pel

Kuke

seen

Pihk

ane li

imik

Metsas jagati taimetarkustAugustis korraldas Türi Kolledži keskkonnahariduskeskus seenioride ülikooli raames koolituse “Kasulikud taimed”.


Me kõik teame suurt hulka ilusaid taimenimesid: põdrakanep, seahernes, konnakapsas, angervaks jne. Seda aga, millised need taimed looduses välja näevad ja milleks nad kasulikud võivad olla, teame aga kahjuks vähem.

Nende teadmiste edendamiseks võttis ühel nädalalõpul seltskond huvilisi ette bussisõidu Saarjõe kaldal asuva Saeveski matkaonni juur-de. Kohale jõudes kamandas ürituse eestvedaja bioloog Eda Koskor kohaletulnud paariks tunniks ümbrusesse ringi käima, eesmärgiks erinevaid taimi koguda, mida pärast oleks võimalik määrata.

Vaatamata ladistavale vihmale, tõmmati keebid ja kilekotid selga ning marsiti otsinguretkele. Paari tunni pärast matkaonni juures koh-tudes oli pea kõigil paras puhmas taimi tuvastamiseks kaasa nopitud. Õnneks hakkas samal ajal ka päike pilvede vahelt paistma ja Eda sai ma-jaesisel lõkkeplatsil ette võtta teekonna taimeriigi saladustesse. Järjest kuhilatest taimi valides hakkas kuulajatele selguma, milliseid taimi võib kasutada ravimiseks, toiduks, lõnga värvimiseks, koduaia haljastuseks või millest tuleks nende mürgisuse tõttu suure ringiga mööda käia.

„Loomulikult tuleb ravimtaimedega olla ettevaatlik, sest kõigile ei pruugi nende toimeaine sobida. Tasub ikka uurida vastavat kirjan-dust või konsulteerida perearstiga,“ selgitas Koskor. „Õnneks on meil säilinud palju vanavanemate tarkusi levinenumate ravimtaimede kohta, mida on põlvestpõlve edasi antud.“ Koskori jutust selgub, et põdrakanepit nimetatakse kohati lausa kohalikuks viagraks ja anger-vaksa kevadistest võrsestest võib keval vitamiinirikast salatit teha. Rääkimata siis kõrvenõgese rauasisaldusest. Nõgeseleotis pidi tema sõnul olema tõeliselt hea ka toataimede kastmiseks.

Samuti sai selgeks, et heal lapsel on ikka mitu nime: nii on mõnel taimel rahvakeeles lausa kümneid erinevaid nimekujusid. See, et sea-hernes oleks just notsude maiuspala, ei leidnud ka kinnitust, nimi olevat tulnud hoopiski sellest, et taime paarislehed meenutavad sea tagajalgu, sealt vahelt välja ulatuv köitraag, millega ta teiste taimede külge kinnitub meenutab aga krussis seasaba.

Igatahes said koolitusel osalenud tublisti taimetarkust juurde. Mi-na tunnen nüüd kindlasti ära teeservades kasvava puju, heinamaadel õitseva heinputke ning hea meetaime valge mesika.

Metsalilled sobivad ka koduaedaInimene on juba ammustest aegadest püüdnud oma koduümbrust ilmestada ja palju taimi ongi aedadesse toodud metsast.

Esimesed metsailudused, mis kohe pähe tulevad, on minu jaoks metspipar, humal, sinilill ja karukell. Metspipar on suurepärane läiki-vate tumeroheliste neerjate lehtedega varju taluv pinnakattetaim. Kui-gi metspipra nimi on “söödav”, on tegu siiski väga mürgise taimega.

Humalat tunnevad ilmselt kõik, olen humalat kasutanud mitme-tes rajatud aedades, eriti hästi sobib humal jõeäärsetesse aedadesse väänduma. Sinilill on kevadel väga-väga armas näiteks raagus tuhk-puuheki all. Kui seda vaatepilti näed, on kohe kevad südames.

Palu-karukell on looduskaitse all ja kasvukohalt teda välja kaevata ei tohi, kuid korjatud seemnetest võib teda ka koduaeda paljundada. Lihtsam on muidugi puukoolist osta mõni palu-karukella sugulane, millel koguni valge või punane õis.

Väga hea koosluse moodustavad loodusaias erinevad sõnajalad. Neid saab kasutada nii pilgupüüdjana kui ka taustaks madalamatele õitsvatele taimedele. Loomulikult on neid taimi veel ja veel, mida kõiki metsast koduaeda soovitada võib, kuid minu seisukoht on, et metsataimi naudin metsas, rabataimi rabas, niidutaimi niidul, põne-vaid taimeliike ja -sorte aga koduaias.

Tunnustan väga nende aednike ja sordiaretajate tööd, kes üha hu-vitavamaid sorte pakuvad ja meie koduaedu rikastavad. Näiteks hari-liku kuuse sordid `Luua pärl` ja ussikuusk `Virgata` on leiud metsa-dest, mida on hakatud tublide aednike käe all edasi paljundama.

REELIKA MARRANDITüri valla haljastusspetsialist

Bioloog Eda Koskor aitas huvilistel taimi tuvastada, pildil on tema käes seahernes. Teet Reier


Kui seent ei tunne, ära korjaSeenemetsa minnes vali sobiv riietus ja jalanõud, kilomeetreid mööda metsaalust vantsides on jalanõud eriti olulised. Arvestama peab mui-dugi ka sellega, et kui aknast välja vaadates võib ilm olla kena ja kuiv, siis varjulises metsaaluses või sooservas võivad seenelist madalamates kohtades porilombid oodata. Hea kui kummikud on vähemalt autos kaasas. Ja loomulikult keep vihma kaitseks.

Seenele võta kaasa ka paraja suurusega korv ja väike terav nuga. Korv on eriti oluline, sest sinna on mugav seeni korjata, kilekotis ti-kuvad õrnemad seened lõpuks pudruks muutuma.

Korjamisel jälgi juba eespool mainitud kuldreeeglit: kui ikka ei tea, mis seenega tegu, rääkimata söödavusest, siis ära korja.

Seened puhasta juba metsas või siis koju jõudes: ööseks korvi jäe-tud seentes saavad ussid rahulikult oma tööd teha ja hommikuks on saagist juba oluline osa kaotsi läinud.

Sobivaid seenekohti jagub kõigileEks igaühel ole seente korjamiseks oma lemmikpaigad. Mõni eelistab linnalähedasi metsi, teine sõidab suurema saagi lootuses mõnda kau-gemasse kohta.

Üldjuhul on türilaste jaoks aga üheks käidavamaks kohaks just Põikva-Rassi-Tagametsa ning Kurgja ümbruse metsad. Samuti Mädara ja Kellissaare.

Kes nii kaugele ei raatsi rännata, saab oma seenekorvi täis ehk teeveerest, mis Saunametsa kalmistu juurest läbi metsade Laupale-Jändjale suundub; või siis Kolu kandi metsadest.

Tänavu panin tähele ka seda, et kui Tagametsa kõrgetel ja kuive-matel metsaalustel hakkas riisikaid alles tulema, siis Türi lähedases madalamas ning märjemas metsas olid nad juba suured ja vanadusele kalduvad.

LIHTNE RETSEPT

Pärast väsitavat metsaskäiku võib seened, mis kupata-mist ei vaja, kohe pannile võiga särisema panna. Panni-täie seente kohta tuleb lisada vastavalt soovile pool või terve pakk taluvõid, selles seened kenasti läbi praaadida, lisada soola, pipart, tilli ja hõrgutav eine ongi olemas. Kellel kannatust rohkem, võib ka värskeid kartuleid kõrvale keeta. Niimoodi valmistatud kuuseriisikad võib pärast praadimist ja jahutamist panna säilituskarpi ning hoida sügavkülmas, siis saab ka talvel seenekastet teha.

Järjekordne puhastatud pilvik rändab kohe Kaarel Aluoja korvi, tema arvates ei tohiks ükski seenesõber tänavu saagita jääda.

Fotod: Teet Reier

KOMMENTAAR

AIVO PRÜSSELvallavanem ja seenesõber

Suurema osa oma vabast ajast veedan sügisel seenemetsas. Korjan erinevat sorti riisikaid ning võiseeni. Teised seened jäävad minu poolt kasvama.

Enamiku seentest korjan Tagametsast, võiseened Põltsamaa lähistelt. Umbes ma metsas ei kola, aastatega on välja kujunenud kuus või seitse kindlat kohta.

Korjatud seeni jagub kevadeni nii endale söömiseks kui ka külalistele pakkumiseks. Seenelkäik on minu jaoks tõeline puh-kus. Metsas olles suudan ka argimured unustada.

Metsavenna lõkkekoht

Nii on ametlikult kirjas RMK kodulehel ja asub see Tagametsa skaudilaagrist umbes kilomeetri kaugusel. Siin Saarjõe kaldal on metsavendadele pühendatud mälestusmärk, punker kal-davallis ja kena istumis-lõkkekoht, võimalus ka katusealuses ööd olla, kui soovi.

Meie sooviks on aga rohkem seeni leida. Mets muutub siin mõnusalt samblaseks, mis kohati võtab ka kukeseened oma kaissu. Kui ühte kummardud võtma, märkad samblas ka teiste kollaseid ninakesi. Ja paigutuvad nad metsaaluses kuidagi naljakalt, ühel väiksel lapil võib olla terve trobikond, siis pole aga tükk aega mitte midagi.

Selle eest on aga samblasüles kõikvõimalikke pilvikuid: kolla-seid, punaseid, rohelisi, pruunikaid ja lillakaid. Mõned neist kui väiksed nupsud maapinnast värskelt välja vupsanud, teised juba vanad ja suured, servad ülespoole kaardu kiskuvad.

Lisaks mõnele männiriisakale leian siit ka mõne isevärki seene, mida siiani pole korjata tihanud, nüüd on hea võimalus asjatund-

jalt küsida. Aga ega temagi tea ning lausub seenekorjamise kuld-reegli: „Kui ei tea, millega tegu, ära korja.“

Saeveski ja Palgisihi tee

Metsavenna lõkkekohast liigume edasi Saeveski metsaonni lähistele, otsima pisut teistsugust metsaalust ja uusi seeneliike. Kah-juks on vähemalt Saeveski ümbruses mets samasugune kui Metsa-venna lõkkekohas ja seenedki samad ehk siis põhiliselt pilvikud.

Palgisihi teel on natuke rohkem õnne. Jupi vantsimise peale leiab Kaarel väärt söögiseene, kitsemampli. „Üldiselt ei julge inime-sed seda korjata, peljates seda kärbseseenega segi ajada. Ning kui üks mampel juba on, peaks teisigi olema.“ Aga see reegel sedakorda ennast ei kinnita. Rohkem mapleid pole.

On küll üks teine haruldus, aga sedakorda linnu kujul. Nimelt istub teeäärse kuuse ladvas mänsak ja laseb kuulda oma veidrat häält. See harvaesinev lind on Kaarli sõnul pärit Siberist, aga saab ka meil kenasti hakkama.

Põikame ka korra veel Löövi tee veeres olevasse metsatukka. Mäletan, et siin oli eelmisel aastal rohkelt kivipuravikke. Puravikest pole tänavu jälgegi, küll aga leiame trobikonna värskeid liimikuid, mis kohe ka korvidesse rändavad.

Pisut kaugemalt üle libisenud äikesepilv muudab varajase õhtu-tunni hämaraks. Kaarlil on korv peaaegu täis, ka mina võin rahule jääda, paari kasteme jagu seeni on selle kõhutamise/pildistamise kõrvalt olemas. Kui Põikvale jõuame, on päike taas väljas ja taevas terendab vikerkaar, selline suur ja kirgas, mõlema otsaga maapinna-le toetuv, otsekui kena kroon edukale seenelkäigule.

Seenemetsad kutsuvad

Kasepuravik

Pilvik

Kuus

eriisik

as

Kiv

ipurav

ik

TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 9

Rassi küla kut-sub metsa- ja matkapäevale17. septembril toimub Tõrva-augus oma traditsioonilises hea-duses XVIII Metsapäev, millel tänavu saab ka matkata.

Rassi Külaseltsi esindaja Elor Ilmet kutsus päevast osa saama kõiki huvilisi. Kas siis osalema individuaalselt mitmes läbi aastate tuttavaks saanud võistlustel nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, trak-toristide mitmevõistlus, vik-toriin jne, või retketel Saarjõe kallastel ning Vanapagana rajal. Metsapäeval näeb tõrvaajamist, seal pakutakse ühislõunat ja toimub lõkkeõhtu. Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid päeva ladusamaks sujumiseks soovitab Ilmet tulekust teada anda hilje-malt 13. septembriks telefonil 505 3401 või eposti aadressile [email protected]

Metsapäeva peetakse metsa-töötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks.

Metsapäeva korraldavad Rassi Külaselts, Türi vallavalit-sus, RKM, Loodushoiuosakon-na Kesk-Eesti piirkond.

Taikse rahva-tantsijatel on uued rõivadTaikse rahvatantsijad said Eesti Kultuurkapitalilt toetust rühma-le rahvariiete soetamiseks. Saa-dud toetuse eest osteti Türi kihlekonna mustriga seelikuku-pong, millest naised ise õmbleisd 13 seelikut. Rahvariiete üle-jäänud esemed- põlled, tanud, kätised soetamist toetas MTÜ Oisu Perede Ühendus Pria meet-mest 6480 euroga.

Taikse rahvatantsurühma „Krookus“ juhendaja Helle Soo avaldab erilist tänu Eda Lippu-rile, Pipi-Liis Siemannile, Türi Vallavalitsusele ja Piret Laiale ning kõigile tantsijatele rühmas. „Tänu teile on meil uute ja uh-kete rõivastega lausa lust esineda nii maakonnas kui ka väljas-pool,“ rõõmustas ta.

Taikse rahvatantsurühmas „Krookus“ tantsib 13 naist. Rühm käib koos 2002. aasta oktoobrist.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

8

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ametisse nimetati loodud kompetentsuskeskuse juhidTüri Vallavalitsus nimetas sihtasutuse (SA) Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsuskeskuse juhatuse liikmeks Ülle Kase ning nõukogu liikmeteks Elle Raudsepa, Üllar Vahtramäe ja Mart Järviku.

SA juhatuse liikme ja nõukogu liikmete volitused algasid 2. augustist ning kestavad neli aastat. Türi Vallavolikogu asutas 29. juuni istungil SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsuskeskus.

Sihtasutus asutati eesmärgiga kasutada sihtasutuse vara Türi valla ja Kesk-Eesti konkurentsivõime, kompetentsuse ja õppe arendamiseks. Sihtasutuse asutaja on Türi vald, keda esindab Türi Vallavalitsus.

Liikluskorraldusest sügislaada ajalTüri Vallavalitsus lubas MTÜ-l Türi Aianduse ja Mesinduse Selts korraldada 3. septembril Türi linnas Hariduse ja Koidula tänava vahelises Kooli pargis ning Hariduse, Koidula ja Kooli tänaval ava-liku ürituse Türi 26. sügislaat.

Seoses laada korraldamisega on 3. septembril kell 6 kuni 18 sõidukite liikluseks suletud Hariduse tänav kultuurimaja sissesõi-dust kuni Kooli tänavani ja Kooli tänav.

Vastavad märgid on paigaldatud Viljandi ja Hariduse tänava ristumiskohta, Türi kultuurimaja sissesõidu juurde, Kooli puies-teele, Koidula tänavale ja Kooli tänava ristumiskohta.

Esitada saab aukodaniku ja aumärkide kandidaateTüri Vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aukodani-ku nimetamiseks ja valla aumärkide andmiseks.

Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osuta-tud väljapaistvate teenete eest.

Türi valla aumärk on valla sümbol Türi valla nimel austuse ja tunnustuse avaldamiseks. Türi valla kuldne aumärk antakse täis-ealisele füüsilisele isikule Türi vallale osutatud silmapaistvate tee-nete ja valla huvides pikaajalise tegutsemise eest. Türi valla hõbe-dase aumärgi võib anda 7–26 aastasele tublile noorele, kiitusega ning kuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, Eesti meistri- või rahvusvahelisel võistlusel auhinnalisele kohale tulnud noorele.

Ettepanekuid valla aukodaniku nimetuse ja aumärgi andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallava-litsus ja vallavolikogu. Aukodaniku kandidaadi esitajal peab selleks olema kandidaadi nõusolek. Vastav ettepanek tuleb esitada kirjali-kult hiljemalt 21. septembriks Türi Vallavalitsusele (Kohtu 2, Türi linn, Türi vald). Ettepanekus palume anda ülevaate kandidaadi tee-netest ja lisada ettepaneku esitaja ja kandidaadi kontaktandmed.

Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavoliko-gu ja aumärkide andmise vallavalitsus. Türi valla aukodaniku tun-nistus ja Türi valla aumärgid antakse üle Türi valla aastapäeval.

2010. aastal nimetati Türi valla aukodanikuks Ivo Raudsepp, kuldse aumärgi said Heino Aavasalu, Viia Ivask ja Anneli Kenk, hõbedase aumärgi said Evely Kaasiku, Kerstin Laanemets ja Liisa-Maria Marrandi.

Täpsem teave kodulehel www.tyri.ee/valla juhtimine/vald tunnustab.

Türit läbiva maantee projekti avalik tutvustus ja aruteluMaanteeamet kavandab Türit läbiva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimist Säreverest kuni Türi linna lõpuni. Kuna nimetatud projekt mõjutab meid kõiki, toimub Maan-teeameti ja projekteerija SWECO Projekt AS eestvõtmisel 29. augustil kell 16 Türi vallamaja (Kohtu tn 2, Türi) kol-manda korruse saalis avalik projekti tutvustus ja arutelu. Projekti eskiisidega saab tutvida Türi valla kodulehel www.tyri.ee/ametlikud teated.

Võetakse tööle lastekaitse-spetsialistTüri Vallavalitsus võtab tööle lastekaitsespetsialisti (0.75 ametikohta). Kandideerimisavaldus, elulookrjeldus, hari-dust tõendavate dokumentide koopiad ja muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid esitada 8. septembriks Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu 2, Türi 72213 või e-pos-ti teel: [email protected]. Lisateave www.tyri.ee, ametlikud teated, tööpakkumised või telefonidel 3848232, 5048989 (abivallavanem Vahur Salom), 3848220, 5265702 (sotsiaalosa-konna juhataja Peeter Kruusement).

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Juba aastaid on olnud teada, et lasteaiateenuse pakkumise jätkamiseks Säreveres tuleb val-lal ehitada lasteaiale uus “kodu”. Aastatel 2007–2009 koostatud Türi valla üldplaneeringus on Särevere lasteaia uueks asu-kohaks kavandatud Särevere aleviku Mäe tänava äärne riigi omandis olev maa, mis on pii-sava suurusega, lasteaiateenuse vajajatele sobivas asukohas ning selle lähedal on olemas vajalik infrastruktuur. Osa alast on piir-konna elanike jaoks olnud tasu-ta kasutusel köögiviljamaana, mille suhtes huvi ja vajadus on aasta-aastalt vähenenud. Praegu võib ligikaudu 1 ha suurusel alal näha nii haritud peenraid kui ka suures osas rohtunud ja võsastu-ma kippuvat maad.

Detailplaneeringu koostamine

Türi Vallavolikogu algatas 2010. aasta septembris üld-planeeringule vastava Säre-vere lasteaia detailplaneeringu koostamise, mille eesmärk on kavandada Särevere alevikus Mäe tänava äärsele jätkuvalt riigi omandis olevale maale 4 rühmaga lasteaia hooned ja rajatised kuni 74 lapsele. De-tailplaneeringut koostab OÜ AARENS PROJEKT. Vallale vastuvõtmiseks esitatud pla-neeringu kohaselt on lasteaiale planeeritud kaks krunti, millest ühel asuvad lasteaia põhihoo-ne, mängupaviljonid ja mängu-väljakud ning teisel teemapark ja rajatised õuesõppe korralda-miseks. Mäe tänava äärde on kavandatud parkimiskohad ja lõik kergliiklusteed. Täpsemalt saab planeeringus kavandatuga tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloo-gis “Detailplaneeringud”.

Detailplaneeringu vastu-võtmise otsustab Türi Valla-volikogu 31. augusti istungil. Kuigi planeeringulahendus on kooskõlas nii seadustega kui ka Türi valla üldplaneeringus ja valla arengukavas seatud eesmärkidega, võib selle vastu-

võtmise kaalukeeleks osutuda Türi Vallavalitsusele saadetud 32 allkirjaga kiri, milles kir-jutajad avaldavad, et nad on Särevere alevikku Mäe tänava äärde lasteaia ehitamise vastu. Erinevatele põhjustele viidates soovivad kirjutajad, et laste-aia asemel kavandataks sinna hoopis köögiviljamaa ning selle kasutusest väljalangemise korral looduslik park. Türi Vallavalitsus on kirjas esitatud vastuväiteid arutanud ning otsustanud lasteaia detail-planeeringu koostamist siiski jätkata, kuna mis tahes muu-datuste tegemine planeeringu-lahenduses ei vastaks pöördu-mises taotletud eesmärgile – kavandada planeeringualale lasteaia asemel köögiviljamaad või looduslik park. Sellise ees-märgi täitmiseks tuleks algata-da uus üldplaneeringut muutev detailplaneering, mida Türi Vallavalitsus ei pea vajalikuks, põhjendatuks ega mõistlikuks.

Ettepanekuid võivad esitada kõik

Juhul kui Türi Vallavoli-kogu detailplaneeringu koosta-tud kujul vastu võtab, järgneb sellele detailplaneeringu avalik väljapanek 26. septembrist 10. oktoobrini Türi Raamatukogus

ja Türi Vallavalitsuse majan-dus- ja planeeringuosakonnas nende tööajal ning Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

Avaliku väljapaneku ajal on igal isikul õigus esitada Türi Vallavalitsusele kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid planeeringu kohta. Nendest lähtudes kas korrigeeritakse planeeringulahendust või jäe-takse esitatud vastuväited ja ettepanekud arvestamata ning teatatakse sellest esitajatele. Arvestamata jäetud ettepane-kute ja vastuväidete korral teeb detailplaneeringu koostamise üle järelevalvet ning otsustab detailplaneeringu kehtestamise lubatavuse maavanem.

Esitatud vastuväiteid ja ette-panekuid arutatakse ka avalikul arutelukoosolekul, mille toimu-misaeg teatatakse Türi Rahvale-hes, Järva Teatajas ja Türi valla veebilehel täiendavalt.

Türi valla munitsipaalasu-tus Särevere lasteaed Kurepesa on 19 aastat tegutsenud üüri-tud ruumides. Tänavu aprillis andis üürileandja Järvamaa Kutsehariduskeskus teada, et vajab seniseid lasteaia ruume ise. Sellest sügisest töötab Säre-vere lasteaed ajutiselt senises Türi Kolledži majas.

ENE MÄGIplaneeringuspetsialist

Särevere lasteaiale kavandatavast uuest kodust

Kavandatava Särevere lasteaia asukoht on märgistatud punasetriibulisena.

Taikse rahvatantsurühma tantsijad uutes rõivastes.

Erakogu

Kaunist algavat kooliaastat!

Türi Vallavolikogu Türi Vallavalitsus

Tarkus tuleb tasapisi,aga kannab vilja,

tarkust tragilt taga nõudapole iial hilja.

TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Sagenenud on vallakodanike kaebused koerte ja kasside pida-mise kohta. Annan mõne soovi-tuse ja meeldetuletuse, et arusaa-matusi ja ebameeldivusi vältida.

Värskeim näide: lahtiselt peetav koer ründas jalgratturit. Rattur möödus taluõuest, mil-lest jooksid teele kaks suurt kas-vu koera ja üks nendest otsustas pikemalt mõtlemata ratturile säärde karata. Jõuvõte osutus nii valulikuks, et rattur oli sun-nitud kiirabisse pöörduma. Li-saks vaktsineerimisele ja esma-sele haavahooldusele lisandub veel päevi kestev sidumine ning ravi. Selline juhtum käivitab ka terve pika ahela asjaajamist. Kõigepealt esmaabi arstide juu-res, siis teatamised politseisse ja Terviseametisse ning seejärel pöördumine Veterinaar- ja Toi-duametisse, et saada veterinaar-arsti kinnitust, kas loom on ikka nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Igaks juhuks on loom paar nädalat vaatluse all, et 100-protsendiliselt olukorras kindel olla.

Seda kõike saab vältida, kui koera pidada kas ketis või kindla tara taga. Meeldetuletus:

ärge laske loomadel joosta järe-levalveta, nad võivad ohustada inimesi.

Lemmikute ohtlikud rünnakud

Algamas on uus kooliaasta. Me kõik soovime, et kool oleks lastele ja nende vanematele rõõmuks ja seda peab kindlus-tama ka ohutu koolitee. See ei tähenda ainult tänava üle-tamist „sebrade“ kohalt, vaid ka pisarateta ja hirmuta ning tervete riietega koju jõudmist. On olnud juhtumeid, kus koer on hirmutanud ja ka rünnanud kooliteel olevat last. Õnneks ei ole seni rünnakud lõppenud väga raskete tagajärgedega, kuid kindlasti on vahejuhtum jätnud kannatanute hinge märgi ja seda pikemaks ajaks. Meelde-tuletus: ärge laske oma koeri vabalt ringi joosta! Türi linnas on lapsel võimalik veel mõnda vanemat inimest appi kutsuda, kuid maakoha külateel on olu-kord ohtlikum.

Viimase talve jooksul saime kümmekond teadet murtud metskitsede kohta, eriti just

Türi linna ümbruses. Paaril kor-ral olid võitlustandril nähtavad ilvese jäljed, kuid enamatel juh-tudel olid murdjad ilmselt siiski suured koerad. Kui koerad sel viisil vabalt hulkuda saavad, võivad nad ühel hetkel ka ise püssitoru ette jääda. Mõist-likum on hukkumisi vältida. Meeldetuletus: ärge laske loo-madel joosta järelevalveta, nad võivad ohustada loomi ning samuti ka ise ohtu sattuda!

Loomapidamisega kaasnevad ka kohustused

Üheks ammuseks problee-miks on oma koerte järelt koris-tamine, sest kutsad ei saa oma loomulikele vajadustele lihtsalt vett peale tõmmata. Kuid see ei tähenda, et kaasinimesed peavad haljasaladel ja parkides hoolega iga sammu jälgima, et mitte ja-lanõusid määrida. Kui inimene on võtnud endale looma, siis on ta muutunud ka ühtlasi loo-maomanikuks, kellel on peale rõõmude ka kindlad kohustu-sed. Üks nendest on oma looma järelt koristamine. Füüsiline pingutus selleks on minimaalne,

esteetiline efekt aga suur. Prügi-urne on parkides ja tänavatel piisavalt, nii et kasutage neid julgesti! Püüame jätta kevad-pealinnast endale ja külalistele kultuurse mulje! Meeldetuletus: korista oma koera järelt!

Lõpetuseks paar sõna ka meie perede teisest lemmikloo-mast – kassist. Tihti on nii, et miisuga vaadatakse õhtul koos „Aktuaalset kaamerat,“ sageli magataksegi kõrvuti. Kuid hommikul visatakse seltsiline uksest välja, et vaata ise, kuidas hakkama saad. Ja siis on kassid naabrite lillepeenardes, külma-de saabudes autode mootorite ja kapottide all ning lahtise välisukse puhul ka võõras tre-pikojas ja lapsevankrites. Sealt edasi on mitmed jõudnud varjupaika, kus olevik ja tulevik enam väga roosa ei ole.

Kokkuvõttev meeldetuletus: kui olete kord looma võtnud, käituge temaga inimlikult. Arvestage looma vajadustega ja sättige asjad nii, et looma pidamisest oleks vaid rõõmu nii teile kui ka teistele.

OTT VILUSAARkeskkonnaspetsialist

Koerte ja kasside pidamisest

5.–7. augustil toimus Lääne-maal Noarootsi vallas Roosta puhkekülas Eesti Külade Maa-päev, mille eesmärk on koon-dada liikmed, maakondade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõtte-talgutesse maaelu arendamise teemal. Seekordse maapäeva teema „Tagasi koju!“ mõte oli maapiirkonnast lahkunud ela-nike, sealhulgas noorte kaasa-mine maaelu arengusse. Samas on “tagasi koju” tähenduseks ka oma juurte juurde tagasi-tulek. Tänaseks hakkavad osa-lejate muljed tasapisi settima. Need kolm päeva, millesse ja-gus nii üliemotsionaalseid ja pidulikke hetki kui ka asjalik-ke arutelusid mõttekodades, olid väga erinevad ja ka erilised. Nagu eelmises Türi Rahvalehes lubatud, jagame saadud muljeid ka Rahvalehe lugejatega.

Läänemaal tervitas Järva-maa delegatsiooni Taebla valla kultuuri- ja sporditöö spetsialist Urmas Naudre, kes oli meie giid ja reisijuht Taebla vallaga tutvumisel. Järvakatele tutvus-tati mitmeid Taebla valla huvi- ja vaatamisväärsusi. Ringsõit Taebla vallas oli vaheldusrikas ja huvitav. Urmas Naudre sõnul jäeti aga üht-teist ka näitamata. Ikka selleks, et meie inimestel oleks põhjust uudishimust Taeblasse tagasi tulla.

Pärast Koela talumuuseumi õuel pakutud lõunasööki sõideti

Roostale, et enne maapäeva ava-tseremooniat endid majutada ja üles seada Järvamaa tutvustus. Puhkemaja terrassile paigu-tatud Järvamaa eksponaatide hulgas olid enim väljapaistvad maakonnaühenduse lipp ning Järvamaa külade sümboolikaga külalapid. Näituse ülespaneku järel suunduti juba Roosta puh-keküla laululavale – Eesti külade IX maapäeva „Tagasi koju!“ pi-dulikule avamisele.

Tähelepanu pälvisid Aasta Küla võit ja kõrvitsakrõpsud

Maakondade delegatsioo-nide ja 40 väliskülalise kõrval osalesid avamisel ka Eesti Vabariigi president ning riigi-kogu ja valitsuse esindajad. Soojad tervituskõned ja kenad laulud muutsid sündmuse nii-gi pidulikuks ja südamlikuks, kuid järvakate jaoks saabus emotsionaalne kõrghetk siis, kui proua Ene Ergma kuulutas välja konkursi „Eestimaa aasta küla 2011“ võitja – Prandi küla Järvamaalt. Üllatus oli sedavõrd suur, et nii mõnelgi järvakal olid silmad rõõmupisaratest märjad. Avatseremooniale järgnes tra-ditsiooniline kohalike toitude degusteerimine. Mida kõike maakondade laudadel ei lei-dunud! Koduleiba ja -saia, soolaseid küpsetisi ja magusaid kooke, erinevaid hoidiseid ja salateid, küpsetatud põrsaid ja

hapukurke, koduõlut, veini jm. Järvakate laual olid kõige muu kõrval nõutud ja eriliseks too-teks Sõrandu külas valmistatud kõrvitsakrõpsud.

Laupäev oli suhteliselt töine. Toimusid mõttekojad üheksal erineval teemal, kus käsitleti selliseid probleeme nagu kaasamine otsustusprot-sessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähen-dus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Mõtte-kodasid juhtisid omal alal tunnustatud spetsialistid, keda assisteerisid liikumise Kodu-kant esindajad.

Tulemustest selguvad Kodukandi tegevused

Arutledes peeti silmas erinevaid tasandeid, teemasid käsitleti nii üksikisiku, küla, omavalitsuse, liikumise Kodu-kant kui ka riigi tasanditest lähtuvalt. Arutelude tulemu-sena sõnastati ettepanekud, mille alusel tekivad Kodukandi tegevuse suunised järgmiseks kaheks aastaks. Mõttekodade tulemused koondab liikumine Kodukant lähiajal trükisesse, mis aitab toimunust parema ülevaate saada ka neil, kes dele-gatsioonide koosseisu ei mahtu-nud. Selle töise päeva teise poo-

le sisustasid sportlikud mängud ja võistlused ning kaugelt üle südaöö kestev tants. Meie osa-lejate hinnangul oleks võinud meeleolukaid naljavõistlusi ise-gi rohkem olla. Tantsida sai aga hea muusika järgi nii palju, et isegi kõhulihased olid valusad, jalalihastest rääkimata.

Pühapäeva hommikul toimus traditsiooniline käsitöölaat ning kogu ettevõtmise lõpetas lõpu-üritus, kus järgmise maapäeva korraldamise teatepulk anti üle Saaremaale. Pärast ametlikku lõpetamist kogunes aga kõik see rahvas teise saali hästi-hästi suure leivaküla ümber ja laulis ühes-koos Kodukandi hümniks tun-nistatud laulu „Tuhanded külad“. See tunne ja emotsioon, mis sel ajal inimesi valdas, oli midagi nii võimast ja erilist, et seda on raske sõnadesse panna. Juba ainuüksi selle tunde kogemise nimel tasub oodata järgmist maapäeva.

Lõpetuseks veidi arvudest. Maapäev on liikumise Kodu-kant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas juba alates 1996. aastast. Selle aas-ta suursündmusest võttis osa u 440 inimest, nende seas nii osalejad, korraldajad, külalised kui ka vabatahtlikud.

RIINA TRUMM, SIRET MERISALU,

LIIA RANDMAAJärvamaa delegatsiooni liikmed

Türi vallast

Oleme uhked, et saime osa Eesti külade maapäevast

Oisu perearst saab uued ruumid Oisu perearstile valmivad augustis ruumid, mis on valgemad ja sooje-mad ning asuvad Oisu Rahvamajas.

Praegu võtab Oisu perearst Katrin Abel patsiente vastu Oisu teeninduspunktis asuvates ruumides. Sel suvel toimunud rekonst-rueerimistööde käigus on perearstile valmimas valgemad ja soojemad ruumid Oisu Rahvamaja esimesel korrusel. Perearstil saavad olema oote-, vastuvõtu- ja protseduuriruum, samuti panipaik, tambur ja tualettruum. Ehitustööde käigus tehakse korda ka maja trepp ja pai-galdatakse teisaldatav invakaldtee. Tööd lõpetatakse 31. augustiks. Perearst alustab uutes ruumides vastuvõttu septembris.

Projekti „Oisu perearsti vastuvõturuumide rekonstrueerimine“ kogumaksumuseks on 17 692 eurot, millest 15 038 eurot saadi toetust regionaalsete investeeringutoetuste programmist. Programmi rahastatakse Eesti riigieelarvesse laekuvast hasartmängumaksust.

REEDA KAALarendusspetsialist

Koolitati alustavate koolide töötajaid Türi Vallavalitsus korraldas 1. septembrist tööd alustavate Türi Ühis-gümnaasiumi ja Türi Põhikooli töötajatele meeskonnatöö koolituse eesmärgiga aidata kaasa töötajate kohanemisele ning uute töömees-kondade kiirele ja efektiivsele toimimahakkamisele. Samuti sooviga arendada vallavalitsuse ja koolide vahelist koostööd.

Koolitajateks olid Invicta OÜ ja Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus.

Kolmeosaline koolitus algas 17. augustil seminariga Türi kultuuri-majas. Sellel esinesid ettekannetega haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis, kes tutvustas muuda-tusi Eesti hariduskorralduses, ja Türi abivallavanem Vahur Salom, kes rääkis hariduse ümberkorraldamisest Türil.

Seminari teises osas keskendus Invicta AS treener ja koolitaja Piret Bristol tööstressile ja sellele, kuidas muudatuste perioodil ku-jundada toetavat psühhokliimat.

Koolituse teine osa oli kahepäevaline ja toimus koolide mees-kondadele eraldi: Türi Ühisgümnaasiumi töötajatele Klaara-Manni puhkemajas Pärnumaal ja Türi Põhikooli töötajatele Kopra talus Viljandimaal. Keskenduti suhtlemise ja grupitöö meetoditele koos praktiliste harjutustega. Käsitleti teemasid, nagu muudatuste mõju organisatsioonile, meeskonnale ja inimesele, hea meeskonnatöö eel-dused ja põhimõtted, jne. Grupitöödes kaardistati ühiseid väärtusi, mida meeskonnas hinnatakse ja mida mitte.

Koolituse kolmas osa toimub 2012. aasta jaanuaris, siis kohtutak-se uuesti koolitajatega ja toimub arutelu, kuidas õpitut praktiseeriti ja missuguse kogemuse see on andnud.

Koolituse esimesele päevale olid kogemuste jagamise eesmärgil kutsutud ka Audru, Jõgeva ja Sillamäe omavalitsuse haridusvald-konna spetsialistid ja juhtivtöötajad, sest ka nendes omavalistustes on asutud haridussüsteemi ümber korraldama. Seminaril ja koolitus-päevadel osalesid ka Türi Vallavalitsuse haridusvaldkonna juhtiv-töötajad.

Koolitust “MEESKONNATÖÖ KÄIVITAMINE UUTES HA-RIDUSASUTUSTES” toetab 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaal-

fond, projekti kogumaksumus on 20 680 eurot. Projektijuhtideks on personalispetsialist Maire Pettai ja arendusspetsialist Reeda Kaal.

SILVI LUKJANOV Türi vallavanema nõuniku asendaja

Maamehi oodatakse konkursileEesti Põllumajandusmuuseum kuulutas Eestimaa tublide maainimes-te tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks välja konkursi „Maamehe ramm ja vägi“.

Konkursil osalemiseks oodatakse materjale maal elavate või elanud, nii noorte kui juba taadiikka jõudnud maameeste elust ja tööst. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia ra-kendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd – kõik maameeste eluga seotud teemad on teretulnud. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui makettide või kavan-ditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi.

Mälestuste kirjapaneku hõlbustamiseks aitab teid küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Küsimustiku järgi-mine ei ole kohustuslik. Kogutud materjal säilitatakse Eesti Põllu-majandusmuuseumis ja kasutatakse novembris 2011 avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse laekunud materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Võistlustööd palume saata või tuua kuni 30. septembrini või hiljemalt 15. oktoobrini Eesti Põllumajandusmuuseumisse aadressil Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond. Juurde palume kindlasti märkida oma nimi, sünniaasta ja kontaktandmed.

Lisateave tel 738 3819 või e-posti aadressil [email protected]


sport

26.08 kell 16 Tiit Jaansoni näituse avamine Türi Kultuurimaja ga-leriis27.08 kell 13 Kirna Kolmiku rattaretk 27.08 MUINASTULEDE ÖÖ RETK lõikuskuu viimasel laupäeval Kabala kandis3.09 kell 8–18 sügislaat Türil Kooli pargis8.09 kell 18 Marju Riisikamp ja tema klavessiini õhtu „Kontsertkoh-tumine klavessiiniga“ Türi KultuurimajasTäispilet 4 €, sooduspilet 2,50 € (õpilased, üliõpilased, muusikaõpeta-jad, pensionärid ja invaliidid)10.09 kell 18 toimub Türi kirikus kontsert. Laulavad Hanna Sillanpää ja Tiiu Mõistlik, orelil Janika Oja. Kavas on Neitsi Maarjale pühendatud

laulud. Tasuta.17.09 metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul18.09 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas12.09 Türi Kultuurimaja väikses saalis Daniel Stagno autorikontsert PLMF. Esinevad Eeva Hartemaa (sopran, Soome), Daniel Stagno (kla-ver, Rootsi). Kavas: Daniel Stagno laulud rootsi luuletajate tekstidele21.09 kell 12 Rakvere Teatri etendus “Muumitroll ja Sabatäht” Türi Kultuurimajas. Pilet 5 €21. 09 kell 19 Rakvere Teatri etendus “Kui Harry kohtas Sallyt” Türi Kultuurimajas. Pilet 8 € ja 9.50 €.22.09 Jason Carteri kontsert Türi Kultuurimajas25.09 II Türi-Paide sügistriatlon

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Ei mingit masu. Vähemalt kellelgi läheb hästi. Pilt tehtud Türil Tallinna tänaval. Auris Rätsep

Toimub II Paide-Türi sügistriatlon25. septembril toimub teist korda Türi-Paide sügistriatlon, mis algab ujumisega Türi ujulas kell 11. Ujula avatud regstreerimiseks alates kella kümnest. Võistlusdistantsid on traditsioonilised: ujumine 300 m, rattasõit 12,8 km, jooksudistants on 2 km. Võitjad selguvad kuues erinevas induviduaalarvestuses ja kolmes sõbravõistkonna ar-vestuses. Uuendusena on tänavu eraldi auhinnad kiiremale mehele ning naisele ka võistluse kevad- ja sügistriatloni koondarvestuses. Kevadtriatlonil oli startijaid kokku 36, nendest 10 sõbravõistkon-da. Kevadtriatloni võitja meeste arvestuses oli Urmas Utar Tabasalu Triatloniklubist ja naiste arvestuses Liisa Kull klubist TriSmile.

Türi SKL kutsub treenimaKaunis suvi on otsa saamas, puhkused on läbi ja algamas on koo-liaasta. Puhanud noored ootavad energia rakendamist sportides. Türil on selleks mitmesugused võimalused.

Türi Spordiklubide Liidus on järgmised treeningurühmad: maadlus – treener Mati Sadam; võrkpall – treener Villi Vantsi; uju-mine – treener Otto Männa; kergejõustik – treenerid Veiko ja Lea Valang ning Leonhard Soom; orienteerumine (suusatamine) – tree-ner Kaarel Kallas; ratsutamine – Maie Kukk; jalgpall – Kristo Kiik.

Ootame treeningutele uusi noori, selleks mine kohe kooli tul-les oma spordiala treeneri juurde ja pane nimi kirja.

Sportimine on tervise alus, aitab kaasa õppeedukusele ja hili-semas elus toimetulekule.

TÜRI SPORDIKLUBIDE LIIT

Sportlane esindas edukalt EestitLätis Jekabpilsis toimus 5. ja 6. augustil A vanuseklassi Balti maa-võistlus kergejõustikus. Eesti noorekoondise koosseisu kuulus ka Türi valla noormees Tanel Ärm (KSK Alem). Tanel võistles 400 meetri tõkkejooksus, kus saavutas ajaga 57,03 teise koha.

TR

6. augustil toimunud esimese Türi ralli võitsid BMW M3ga kihutanud Antti Nokkanen ja Markus Tankka. Teise koha said võidukihutamisel David Sultanjants ja Modris Zeimuts ning kolmandana lõpetasid Ken Torn ja Riivo Mesila. Pildil kihutavad Villevere kiiruskatsel Allan Popov ja Talis Perosti. Teet Reier

“Türi rull” lõpetas edukalt

Türilane Peeter Kruusement liikumas neljandal etapil finišijoone poole, kokkuvõttes saavutab ta oma vanuseklassis teise koha.

Teet Reier

Eelmisel nädalal toimus rullui-suvõistluse „Türi rull“ viimane, neljast etapp.

Korraldaja Sulo Särkkineni sõnul osales võistlusel kokku 151 rullitajat. „Viimasel etapil oli ka kõige rohkem osalejaid. Nelja osavõistluse jooksul selgitati välja parimad rullijad alates koolieelikutest, kes sõitsid pool kilomeetrit, 7–14aastased läbisid viie kilomeetri pikkuse distantsi ja täiskasvanud sõitsid üheksa kilomeetrit.“

Võistlejaid tuli kohale kogu vabariigist – Tallinnast, Elvast, Põlvast, Tartust, Põltsamaalt, Tapalt jne. Osalesid ka Eesti rulluisuparemikku kuuluvad rulluisutajad.

„Korraldajate ja osalejate arvates läks seeriavõistlus korda. Oleme saanud kiidusõnu hea ja turvalise raja eest. Samas võta-me arvesse ka häid ettepanekuid järgmisteks kordadeks,“ lisas Särkkinen.

TR

EelkooliealisedI Laura Perillus II Kirke PerillusPoisid 7–10I Karlis JusupovII Timo PetrovitsTüdrukud 11–14I Kristin KaldasaunII Hannaliis MägiIII Joanna-Liisa BaumannPoisid 11–14I Sander TühaneTüdrukud 15–17I Marie-Annabel ReinerPoisid 15–17I Rauno Sepp

NaisedI Helen RigaII Krista MägiIII Jana MatvejevaMehed 18–39I Markko AdelbertII Rain MarrandiIII Reimo KrassMehed 40–49I Veiko TammikII Valev VäljaotsIII Tõnu PallMehed 50I Aivar KamenjukII Peeter KruusementIII Arved Mägi

TULEMUSED


uus ja vana Türil

Kolhoosikorra ajal likvideeriti meierei täielikult ja praeguseks pole enam alles midagi. Ainsaks asukoha orientiiriks on kokku veetud põllukivide hunnik, mille lähistel hoone kunagi asus.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi valla lehekülgede toimetaja:Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

1933

2011 Rene Viljat

Näsuvere küla meierei oli väike maakivist ehitis. Kui tavaliselt oli meiereide ees kõrgem platvorm piimapüttide tarbeks, siis Näsuveres selleks vajadus puudus, kuna toodangu maht oli väike. Peamiselt töödeldi oma küla lehmade piima.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD!ANDRIS JUHKAM 24.07.2011KAAREL TUIMANN 30.07.2011

ANDREN OSS 14.08.2011ARON LIEBERG 18.08.2011

ANNALIISA AREN 12.07.2011KAROLIN VILL 16.07.2011

MARILIIS MEHISTE 21.07.2011LISETE NAU 25.07.2011

KAIA OSS 1.08.2011ISABELLE KAJAK 11.08.2011

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

EVART RANDVEER 17.08.2011FELIKS RIISENBERG 19.08.2011

HERBERD-SIEGARD RUUDA 18.08.2011JAAN LILLINURM 27.07.2011

TIIT TÕRVIK 21.08.2011URMAS AVI 13.08.2011

ANDRES PIISKOP 31.07.2011EINAR LINDMÄE 22.07.2011

KARL ERIK KUNINGAS 22.07.2011JELENA IVANOVA 8.08.2011

LIDIA LUGOVKINA 23.08.2011HELDELA-VIVIAN ROHTLA 23.07.2011

ALICE TOMINGAS 11.08.2011HALJE JÜRGENS 18.08.2011MARET SIRENDI 1.08.2011

ja avaldab kaastunnet omastele.

KUULUTUSED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Tule kauplema Tallinna Kristiine Turule Viimased vabad pinnad, parimad hinnad.

Küsi pakkumist juba täna. www.kristiineturg.ee [email protected]

Tel. +372 56 840 277

II lillesibulalaat Võhma Juurikas 17. septembril 10.00 - 19.00 Võhmas, Viljandimaal

Teave: 5649 0784, 5345 7584, [email protected]

Kaubeldakse aia-, metsasaaduste ja käsitööga.Esinejaid lähedalt ja kaugelt, avatud õpitoad ja näitused.

Alates septembrist saate osta kartulit, porgandit, peeti, kapsast ja kaalikat Kirnast Jõeääre talust.Transpordivõimalus.Tel: 523 3360

Täienda oma talvevarusid!

Teraviljakasvatusega tegelev talu soovib osta ja rentida põllumaad Türi vallas. Hind kokkuleppel. Info: 5648 2492.

Veame ära teid segava vanakodu-tehnika (ka külmkapid). Ostame

muud sorti vanarauda plekkpurki-dest masinateni. Võib pakkuda ka muud sorti vanarauda. Mida suu-rem kogus – seda PAREM HIND! Raha kohe kätte või pangaarvele. Täpsem teave 5670 7523 või 5592 5998.

12 TÜRI RAHVALEHT 26. august 2011

reklaamLUGEJAKÜSIMUS

1. oktoobril toimub teist korda Türi Õunafestival, kuhu kõik on oodatud osalema ja kauplema. Kui eelmisel aastal toimus Õuna-festival Veski-Sillal, siis tänavu on toimumiskohaks Türi linn.

Küsimus on: kus täpsemalt toimub II Türi Õunafestival?

Vastused palume saata hil-jemalt 29. septembriks e-posti aadressile: [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefo-ninumber, et võitjaga ühendust võtta. Võitja saab auhinnaks suure keraamilise aluse, kuhu hea sügisel õunu panna.

Kütteladu müüb

pakitud

TURBABRIKETTIPUIDUBRIKETTI

KÜTTEPUID(võrkkotis)

Kohalevedu

Tel 5359 2794

MÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATES

1100 M2HIND ALATES

12,99 ¤/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi, side, elekter, tänavavalgustus, asfalteeritud teed, terviserada, tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.eu

tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Seoses Türi Sügislaadaga on suletud kell 6–18 liikluseks Hariduse tänav kultuurimaja sissesõidust kuni Kooli tänavani ja Kooli tänav.

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

Õppeaasta 2011/2012Õppeaasta 2011/2012Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Haridus Eesti Vabariigi hari-dusseaduse sõnastuses on õppeprogrammidega ette-nähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitu-misnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kont-rollib. Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksu-se, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.

Põhikool

Põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse järgi on põhikoolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikooli ülesanne on luua õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneseref-lektsiooni ja kriitilise mõtlemis-võime, teadmiste ja tahteliste omanduste arengut, loovat enese-väljendust ning sotsiaalse ja kul-tuurilise identiteedi kujunemist.

Gümnaasium

Gümnaasiumil on nii ha-riv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkon-dades.

Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpi-lased leiaksid endale huvi- ja või-metekohase tegevusvaldkonnna,

millega siduda oma edasine hari-dustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimal-davad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumi-järgses kutseõppes.

Hariduse isiksuslik väärtus

Haridus aitab avastada ja avada inimese võimeid, toetab tema pidevat eneseanalüüsi ja eesmärkide seadmist kogu elu jooksul. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, vääri-kalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ka ühiskonnaelu väljakutsetega.

Hariduse kultuuriline väärtus

Hariduse (õppimise) kaudu kanduvad põlvest põlve kultuu-ris loodud märkide süsteemid, nende abiga talletatud ühi-sed uskumused ja väärtused, tegutsemis- ja käitumismudelid ning kultuuritekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise osku-sed. Võimaldades ühiskonna pealekasvavatel põlvkondadel ja uutel liikmetel kujundada oma identiteeti ja suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga, on haridus kultuuri kestlikkuse kõige olulisem mehhanism.

Hariduse väärtus ühiskonna arengu jaoks

Ühiskonna olemasolule ja arengule on haridus vajaliku in-

tellektuaalse ja sotsiaalse kapitali allikas. Haridus aitab kaasa ühis-konna sidususele ning paindlik-kuse, reflektiivsuse, loovuse ja uuenemisvõime suurenemisele. Hariduse kaudu kujundatakse ühiskonna võimekus luua ja rakendada uusi tehnoloogilisi võimalusi nii majanduse aren-guks kui ka inimeste heaolu suurendamiseks.

Väljakutsed

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja teadusministeerium sõlmisid 2009. aastal kokkuleppe, mille põhjal alustati ettevalmistusi Eesti haridusstrateegia koostamiseks. Tegemist on elukestva õppe stra-teegiaga, kus hariduse tähendust mõistetakse avaralt. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab hari-dusekspertide hinnangul Eesti haridust viis suurt väljakutset: liikumine isiksusekeskse õpikäsit-luse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostami-ne teadmusühiskonna ja inno-vaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Iga väljakutse sisaldab endas hulga väikseid väljakutseid, meetmeid, tegevusi ning tegelasi, kes aitavad sellele väljakutsele vastata.

Vahekokkuvõte

Teades, kui paljukihiline ning väljakutsete- ja ootusteroh-ke on haridus, on meil kõigil ehk

kergem mõista ja aktsepteerida haridussüsteemi nõudlikkust, keerukust ja ülereguleeritust. Meil on kergem mõista riiki ja seadusandjat, teades, et haridus on põhiõigus ning hariduse and-mine on riigi järelevalve all. Meil on kergem mõista kooli pidajat, kui anname endale aru, et kooli pidamine ja laste õpetamine on erinevates kätes. Meil on kergem mõista õpetajat, teades, missugune omadussõnade ja kirjelduste paljusus võtab kokku hariduse sihiseade ning kõik see raskus lasub õpetajate õlgadel. Tundes hariduse väärtust ühis-konna jaoks, mõistame, et meie ise olemegi see ühiskond, millelt me samas ise nii palju ootame ... Tegelikkus on, et sihiseaded – globaalsed, riiklikud, kohalikud – ei ole ajas püsivad, sest ühis-kond kõigi oma vajadustega muutub. Ehk ongi nende välja-kutsete summa väljakutse nime-ga muutumine?

Mängime kooli ehk mis-sugune keedus on pistetud Heade Soovide Purki?

2010/2011. õppeaasta lõpus kinkisid linna kahe gümnaa-siumi õpilased vallajuhtidele omavalmistatud hoidise, mis on hoiul Heade Soovide Purgis (pildil). Võimalusest unistada endale sobiv kool ja sobiv elu-keskkond haaras kinni palju õpi-lasi. Kõige enam sooviti, et koolis oleks kohvik ja parem toit ning menüü oleks võimalikult mitme-kesine. Toredad ja head õpetajad

on ka väga oodatud. Purgi sisu ütleb ka, et Türile on hädavajalik rajada veepark ja lõbustuspark. Suur hulk õppureid igatseb korras sõidu- ja kõnniteid ning suurt kaubanduskeskust. Üks grupp on neid õpilasi, kelle unistuseks on õppida edasi oma vanas koolis, et koolidega midagi ei muutuks. Kuna purgi sisu on tõesti mitmekesine ja nüansside-rohke, siis olgu siinkohal lisaks eelnevatele loetletud kõik purki pistetud koostisosad: rohkem üri-tusi, rohkem häid hindeid, klasse mitte liita, korralik staadion, videokaamerad kooli, vanad tra-ditsioonid, tunnid lõbusamaks, spordipäevad, rohkem häid õpe-tajaid, rohkem huviringe, uued sõbrad, halvad õpetajad võiks ära minna, rohkem ekskursioone ja klassiga väljas käimisi, vähem õppida, vähem tunde, kauem magada, koolimaja suuremaks, rohkem spordilaagreid, uued kõlarid muusika kuulamiseks ja üldse rohkem muusikat, koolis ööbida, igale õpilasele oma kapp nagu mujal, rohkem grupitööd, purskkaev kooli juurde, suurem võimla, algklassid suurde majja, väiksed päevikud, ilus kooli-maja, kohviautomaat õpilastele, spordihoone, palju arukaid otsuseid, kooli lift, Hesburger kooli kõrvale, rohkem kohti ajaviitmiseks, lastele valla poolt taskuraha, head direktorit, palju lilli kõikjale, vähem suitsetamist ja joomist, rohkem valgusfoore, et vereproovid ja süstid ei oleks nii valusad, välismaalased ja

halvad inimsed mujale saata, Türi tehisjärve ja ümbrus korda teha, olla üksteise vastu kena-mad, sõbralikkust rohkem, Türi turvalisemaks, noortele tööd, valla juhtimisse noored, rohkem naeratusi, rohkem muuseume, rattasõitmisala Türile, rohkem palka, kesklinna kardirada, et iga päev oleksid jõulud, oma vembu-tembumaa, tänavatele valgust, elektrituumajaam, kiirsöögikoh-ti, parem ühistransport, majad ilusaks, saeveski Türile, rohkem asjalikke koolitusi, suurem haig-la, kõik tuleks Türil korda teha, metsaalused puhtana hoida, joodikutele oma ööbimispaik, uuelt koolilt tarkust, et suured ja väiksed ei kakleks, loomaaed Türile, vanadele inimestele roh-kem tuge, Rimi Türile, Lokutale rohkem elu, oma AHHAA, katkised majad lammutada ning igale poole laiad teed, kindlasti asfaltkattega.

Kuidas maitseb?

Väljakutse nimega haridus

1. septembril alustab Türi vallas kooliteed 969 õpilast, nendest põhikooli osas 760 ja gümnaasiumi osas 190 õpilast. Esimesse klassi astujaid on kok-ku 76, gümnaasiumi kümnendas

klassis alustab 53 õpilast ning Türi Toimetulekukoolis jätkab kooliteed 19 õpilast. 1. septemb-rist lahutava mõne päeva jooksul võib õpilaste arv küll veel mõne-võrra muutuda.

Türi Vallavalitsuse nimel tervitan kõiki esimese koolipäe-va puhul. Noorte päralt on tule-vik ning teadmistel hindamatu väärtus. Meie elus on viimastel aastakümnetel toimunud väga suured muudatused. Kui raa-dio jõudmine meie kodudesse võttis aega aastakümneid, siis internetti hakkasime kasutama juba oluliselt lühema aja vältel, Facebookist rääkimata. See näi-tab, et muutused meie ümber

toimuvad järjest kiirenevas tempos.

Eesti riik vajab haritud kodanikke, kes saavad elus ise hakkama. Loodame, et noor-test saavad head ja aktiivsed kodanikud, kes näevad meid ümbritsevat ühiskonda lahtis-te silmadega, märkavad neid, kes ühiskonnas abi vajavad, hoolivad oma vanematest ning tahavad ja oskavad elu meie ümber paremaks muuta. Kui

me muutume üksteise suhtes sallivamaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks, muutub ka ühis-kond igas mõttes tervemaks ja tugevamaks.

Elus toimetulemiseks an-nab koolitarkus vajaliku alge. Tänapäeva ühiskonnas ei too meile keegi midagi kandikul kätte. Meil kõigil tuleb või-delda oma koha ja positsiooni eest ühiskonnas, oskused ja teadmised on vajalikud nii

hariduse omandamisel, kui oma töö- ja perekonnaelu kor-raldamisel, samuti poliitikas tegutsemiseks.

Õppida ei ole kunagi hilja. See kehtib nii noorte kui ka vanade kohta. Õppides saame paremini aru ühiskonnas toi-muvast. Eesti riigi, Türi valla ja meie igaühe heaoluni viib tee, mis saab alguse sealt, kus kooli-uks avaneb. Ilusat uue kooliaasta algust!

Teadmistel on hindamatu väärtus

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

õpilastransportKoolitranspordi korraldusEesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 järgi on kohaliku oma-valitsuse pädevuses muu hulgas korraldada õpilaste sõit haridus-asutusse ja tagasi. Siit tulenevalt on koolitranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Missugusel viisil koolitransporti korraldatakse, on iga kohaliku omavalitsuse enda lahendada.

Uuest õppeaastast on õpilastranspordi korralduses olulisi muutusi. Osalt on muudatuse tinginud põhikooli- ja gümnaa-siumiseadusest tulenev kohustus kehtestada igale koolikohus-tuslikule õpilasele elukohajärgse kooli määramise kord (lk 4). Selle määruse mõte kajastub ka uues sõidukaartide väljastamise ja sõidukulu hüvitamise korras, mille eelnõu väljavõte on allpool lisatud.

Kuna riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus kooliko-hustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks pidada üleval vajalikul arvul koole, siis peab ta kohaliku omavalitsuse korral-duse seaduse järgi hoolitsema selle eest, et selliseid koole oleks selle konkreetse valla territooriumil piisavalt, neis oleks piisaval arvul õppijad, keda õpetab vajalikul hulgal kõrgelt kvalifitseeritud õpetajaid jne. Seega on kohaliku omavalitsusüksuse kohustus re-guleerida kõike seda koolides, mille pidajaks ta on.

Türi vald küsis aprillis valla lehe ja valla veebilehe vahendusel lastevanematelt koolitranspordi korraldamise soove ning pidas kooli õppekorraldusest tulenevate transpordisoovide osas nõu ka koolijuhtidega. Nimetatud soovide järgi on 2011/12. õppeaasta koolitransport ka korraldatud.

Enamik õpilasi saab kooli ja koolist koju kas jala või ühis-transpordiga.

Ühistransporti korraldab Järva maakonnas MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, kes on Türi valla pikaaegne koostööpart-ner. Seega saabki ühistranspordi korralduse kohta infot just neilt. JÜTKi koduleht Internetis asub aadressil www.jytk.ee, seal on kirjas nii graafikud kui ka kontaktid, kellelt lisainfot küsida.

Sõidukaartide väljastamise kohta saab tööpäevadel infot Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abilt Eda Lippurilt kas e-posti aadressil [email protected] või telefonil 384 8230.

Lepinguliste vedude (vt graafikud kõrval) ja kokkulepete koh-ta saab täiendavat informatsiooni Türi abivallavanemalt Vahur Salomilt kas e-posti aadressil [email protected] või telefonil 384 8232.

Türi valla õpilastele sõidukaartide väljastamise ning koo-lisõiduks tehtud kulu Türi valla eelarvest hüvitamise alu-sed ja kord (VÄLJAVÕTE)

§ 3. Sõidukaarti taotlema õigustatud isikudSõidukaarti on õigus taotleda:1) Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elaval koo-

likohustuslikul õpilasel, kes õpib elukohajärgses koolis Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määramise tin-gimustel ja korras, kelle jalgsikäimise koolitee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühistranspordiliin;

2) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasel, kelle jalgsikäimise kooli-tee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikor-ralduslikult sobiv ühistranspordiliin;

3) Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elaval mitte-statsionaarses õppevormis põhiharidust omandaval õpilasel Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määrami-se tingimustel ja korras.

§ 4. Sõidukaardi taotlemise ja väljastamise kord (1) Türi vallas selgitab sõidukaarti vajavad õpilased õppe-

aasta alguses välja õppeasutus, kus õpilane õpib.

§ 5. Sõidukaardi taotlemine erijuhtudel(1) Türi Vallavalitsusel kui täitevorganil (edaspidi vallavalit-

sus) on õigus sõidukaartide väljastamisel teha määruse §-s 3 kehtestatud tingimuste kohta erandeid järgmistel juhtudel:

1) sõidukaarti taotleb selle õpilase, kes ei õpi elukoha-järgses koolis Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määramise tingimustel ja korras, seaduslik esindaja ning taotlus on põhjendatud ja erisuste kohaldamine on otstarbe-kas;

2) sõidukaarti taotleb selle õpilase seaduslik esindaja, kel-le laps õpib väljaspool Türi valda põhjusel, et Järva maakon-na nõustamiskomisjon on vastava soovituse andnud või Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakond on õpilasele vastavasse kooli koha taotlenud;

3) muudel ettenägematutel juhtudel, kui taotlus on põhjen-datud ja erisuse kohaldamine on otstarbekas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus tuleb esitada määruse lisana (lisa 1) kehtestatud vormil.

(3) Vallavalitsus arutab taotlust kahe nädala jooksul alates taot-luse registreerimisest Türi Vallavalitsuse dokumendiregistris.

(4) Vallavalitsuse põhjendatud otsus fikseeritakse vallavalit-

suse istungi protkollis ning selle teeb taotlejale teatavaks ame-tiasutuse haridus- ja kultuuriosakond seitsme tööpäeva jook-sul alates vallavalitsuse istungi protokolli vormistamisest.

§ 7. Vastutus sõidukaartide taotlemisel ja väljastamisel(3) Türi valla koolile esitatud sõidukaardi väljastamiseks va-

jalike andmete õigsuse ja täpsuse eest vastutavad õpilane ja lapsevanem.

(4) Lapsevanem on kohustatud õppeaasta keskel õpilase kooli nimekirjast kustutamisel või kooli vahetamisel sõidukaar-di tagastama.

(5) Koolisõidu marsruudi muutumisel tagastatakse sõidu-kaart ametiasutusele ja taotletakse uus sõidukaart uuel mars-ruudil.

§ 8. Sõidukulu hüvitist saama õigustatud isik(1) Õpilase kooli ja koolist koju viimiseks tehtud sõidukulu

hüvitamist Türi valla eelarvest on määruses sätestatud tingi-mustel õigus taotleda üldhariduskooli õpilase seaduslikul esin-dajal või täisealisel õpilasel.

(2) Õpilase kooli ja koolist koju sõitmiseks tehtud kulu (edaspidi sõidukulu) hüvitatakse, kui õpilase, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmete alusel on Türi vallas, jalgsi-käimise koolitee on pikem kui 3 kilomeetrit ning kellele Türi vald ei ole korraldanud transporti lähimasse kooli ja tagasi koju või taganud ühistranspordi kasutamiseks sõidukaarti.

(3) Sõidukulu hüvitatakse ka Türi Ühisgümnaasiumi õpila-sele, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmete alusel ei ole Türi vallas ning kellel ei ole kooli ja koolist koju sõitmiseks võimalik kasutada Järva maakonnas ühistransporti.

(4) Kui puudega õpilane vajab puudest tingitult kooli ja koolist koju sõitmiseks saatjat, hüvitatakse sõidukulu õpilase saatjale.

(5) Isikliku sõiduautoga kooli ja koolist koju sõitmiseks teh-tud kulu hüvitatakse taotlejale, kes on hüvitamise aluseks ole-vad asjaolud (põhjendatus, marsruut, koolitee pikkus) vallava-litsusega kooskõlastanud.

(6) Kooskõlastuse saamiseks esitab isik vormikohase aval-duse (lisad 2 ja 3), milles kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolusid ning Türi valla eelarvest sõidukulu hüvi-tamise saamise eeldusi. Ametiasutuse haridus- ja kultuuriosa-konnal on õigus ja kohustus taotluse asjaolusid kontrollida.

(7) Vallavalitsus kooskõlastab isiku avalduse protokollilise seisukohana ning ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond teeb vallavalitsuse seisukohad taotlejale teatavaks kirjalikult.

(8) Eelnevalt kooskõlastamata taotlusi menetlusse ei

võeta.

§ 9. Sõidukulu hüvitamise ulatus (1) Sõiduhüvitist makstakse hüvitist saama õigustatud isiku-

le õppeperioodi igal koolipäeval üheks sõiduks kooli ja tagasi. (2) Kui õpilasel puudub võimalus sõita lähimasse kooli ja

koolist koju ühistranspordiga ning Türi vald ei ole korraldanud transporti kooli ja koolist koju muul viisil, hüvitatakse taotlejale isikliku sõidukiga kooli ja koolist koju sõiduks tehtud kulu ar-vestusega 0.19 eurot kilomeetri kohta.

(3) Õpilasele, kes teeninduspiirkonnas olevatest koolidest on valinud kooli, mis ei ole tema elukohale lähim, hüvitatakse sõidukulu ulatuses, mis kataks õpilase sõidu kooli ja koolist koju tema elukohale lähima koolini, kus on võimalik õppida vastavas kooliastmes.

§ 10. Sõidukulu hüvitamise ulatus erijuhtudel(1) Sõidukulu hüvitatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel

Türi vallas elavale, kuid väljaspool Türi valda õppivale õpilase-le juhul, kui hariduse omandamine väljaspool õpilase teenin-duspiirkonna koole on põhjendatud.

(2) Väljaspool Türi valda haridust omandavale õpilasele hüvitatakse sõidukulu esitatud sõidupiletite alusel arvestuse-ga, et hüvitist on õigus saada õppeperioodi igas kuus kahel korral kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(3) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasele, kes ei ole Eesti rah-vastikuregistri andmetel Türi valla elanik ning kasutab kooli ja koolist koju sõitmiseks õppeperioodi igal koolipäeval kom-mertsliine, hüvitatakse sõidukulu esitatud sõidupiletite alusel.

(4) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasele, kes elab ühiselamus, hüvitatakse sõidukulu arvestusega, et hüvitist on õigus saada ühel korral nädalas kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(5) Puudega õpilase saatja kulu hüvitatakse esitatud sõi-dupiletite alusel arvestusega, et hüvitist on õigus saada õppe-perioodi igal nädalal kahe korra kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(6) Vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus vajadusel nõu-da täiendavaid selgitusi õpingute põhjendatuse kohta väljas-pool Türi valda.

(7) Iga õppeaasta juunikuus tehtud sõidukulu hüvitatakse Türi valla 9. ja 12. klasside õpilastele juhul, kui kulu on tehtud lõpueksamitel käimiseks ja ainekonsultatsioonides osalemi-seks. Ametiasutusel on õigus kontrollida kulu hüvitamise alus-te õigsust koolide esitatud konsultatsioonide graafikute ning haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud lõpu- ja riigi-eksamite ajakava põhjal.

Taikse kultuurimaja – Mardihansu – Tännassil-ma – Sikensaare – Kärevere – Madise – Külakõrtsi – Oisu (Retla Kool) Peatus Väljumise aegTaikse kultuurimaja 7.15Mardihansu 7.18Tännassilma 7.20Sikensaaare 7.23Kärevere 7.25Madise 7.27Külakõrtsi 7.30Oisu (Retla Kool) 7.35

Oisu (Retla Kool) – Väljaotsa – Raukla – Äiamaa – Metsa-küla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 7.40Väljaotsa 7.43Raukla 7.47Äiamaa 7.51Metsaküla 7.53Oisu (Retla Kool) 8.00

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 8.00Retla 8.05Oisu (Retla Kool) 8.10

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 15.40Retla 15.45Oisu (Retla Kool) 15.50

Vallapoolne transport 2011/2012. õppeaastalTeenindaja alljärgnevatel mars-ruutidel on FIE Vello Laidla

Särevere – Taikse – Oisu – Tännassilma – Taikse – Tori – Türi Põhikool – Türi Ühis-gümnaasium – Türi Põhi-kool – SäreverePeatus Väljumise aegSärevere 7.10Taikse 7.12Oisu 7.20Tännassilma 7.25Taikse 7.27Tori 7.30Türi Põhikool 7.40Türi Ühisgümnaasium 7.45Türi Põhikool 7.50Särevere 8.00

Särevere – Põikva – Laupa – Rae – Laupa – Jändja – Kolu – Türi Ühisgümnaasium – Türi Põhikool – Särevere Peatus Väljumise aegSärevere 7.00Põikva 7.10Laupa 7.20Rae 7.25Laupa 7.30Jändja 7.35Kolu 7.40Türi Ühisgümnaasium 7.49Türi Põhikool 7.52Särevere 8.00

Särevere – Türi Põhikool – Tori – Taikse – SäreverePeatus Väljumise aegSärevere 14.55Türi Põhikool 15.00Tori 15.10Taikse 15.20Särevere 15.25

Oisu (Retla Kool) – Madise – Kärevere – Tännassilma – Mardihansu – Taikse – Mäeküla – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 14.10Madise 14.18Kärevere 14.20Tännassilma 14.25Mardihansu 14.27Taikse 14.34Mäeküla 14.36Raukla 14.40Äiamaa 14.44Metsaküla 14.46Oisu (Retla Kool) 14.55

Oisu (Retla Kool) – Väljaotsa – Raukla – Äiamaa – Metsa-küla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 15.50Väljaotsa 15.53Raukla 15.57Äiamaa 16.01Metsaküla 16.03Oisu (Retla Kool) 16.10

Oisu (Retla Kool) – Käre-vere – Tännassilma – Taikse – Särevere – TüriPeatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 16.20Kärevere 16.30Tännassilma 16.35Taikse 16.40Särevere 16.45Türi 16.50

Teenindaja alljärgnevatel mars-ruutidel on Türi Kommunaal-asutus (bussijuht Ants Sults)

Kahala – Villevere – Ol-lepa – Kabala – Arkma – Meossaare – Kurla – Kabala – Väljaotsa – Kabala Peatus Väljumise aegKahala 7.10Villevere 7.20Ollepa 7,25Kabala 7.30Arkma 7.35Meossaare 7.40Kurla 7.45Kabala 7.50Väljaotsa 7.55Kabala 8.00

Kabala – Väljaotsa – Ka-bala – Kurla – Meossaare – Arkma – Ollepa – Villevere – KahalaPeatus Väljumise aegKabala 15.40Väljaotsa 15.45Kabala 15.50Kurla 16.00Meossaare 16.10Arkma 16.15Ollepa 16.20Villevere 16.30Kahala 16.40

Teenindaja alljärgnevatel marsruutidel on OÜ Eifeld

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 3

lasteaiast kooliKooli alustamise toetus Türi valla lasteleKooli alustamise toetust makstakse ühele vanemale üks kord lapse põhihariduse omandamise alustamisel, kui lap-se elukoht rahvastikuregistris on Türi vald ja laps on vastu võetud Türi valla munitsipaalkooli 1. klassi. Toetust maks-takse 64 eurot lapse kohta.

Toetust võib määruse järgi maksta ka inimesele, kelle lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Türi vald, kuid kelle laps alustab põhihariduse omandamist mõne muu kooli 1. klassis ja lapse õpingud väljaspool Türi valda on põhjendatud. Põhjendatud on õpingute alustamine väljaspool valda juhul, kui õpilane elab näiteks meie suure valla piirialal, tegemist on meditsiiniliste või hariduslike erivajadustega lapsega või muudel sellistel juhtudel.

Toetust makstakse lapsevanema taotluse alusel. Taot-luse vorm on kättesaadav Türi valla kodulehel Internetis aadressil www.tyri.ee ning iga kooli kantseleis. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. september. Menetlustoimingute lihtsustamiseks palub vallavalitsus taotlused võimaluse korral täita kooli juures (hea päev selleks on näiteks 1. sep-tember), sel juhul saab iga kool esitada taotlused korraga vallavalitsusele. Taotlusel on vajalik koolijuhi kirjalik kin-nitus selle kohta, et taotleja laps asus õppima nimetatud kooli 1. klassi.

Need vanemad, kelle laps alustab õpinguid väljaspool Türi valda, saavad toetust taotleda Türi Vallavalitsuses, esitades vormikohase taotluse. Nende laste õppima asumi-se kohta teiste omavalitsuste koolidesse saab ametiasutus kinnitust pärast 10. septembrit, kui koolid õppima asumist Eesti Hariduse Infosüsteemis on kinnitanud. Vanem või eestkostja ei pea koolist selle kohta spetsiaalset tõendit tooma.

Kooli alustamise toetus on Türi Vallavolikogu 25.06.2009 määruse nr 25 alusel sotsiaaltoetus.

Seega menetleb nimetatud taotlusi ametiasutuse sotsiaalosakond. Kooli alustamise toetuse määramise ja maksmise otsustab ametiasutuse sotsiaaltöö spetsialist ja vormistab selle haldusaktiga.

Kellel on küsimusi nimetatud toetuse määramise või väljamaksmise kohta, saab selgitusi küsida tööpäevadel Türi Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistidelt.

Kui sinu laps läheb esimesse klassi ...... siis oled talle ilmselt juba kooli välja valinud. Eesti rah-vastikuregistri andmetel on 2011/12. õppeaastal Türi val-las koolikohustuslikku ikka jõudnud 87 last. 15. augusti seisuga oli neist Türi valla koolidesse kirja pandud 62. Osa lapsi on saanud Järva maakonna nõustamiskomisjonilt koolipikendust, üks laps kibeleb 6aastaselt kooli ning osa laste kohta veel andmeid polegi. Türi Vallavalitsuse hari-dus- ja kultuuriosakond loodab, et augustikuu lõpuks on kõik oma lapsele koolitee alustamiseks kooli välja valinud.

Kui su laps läheb kooli, siis saab ta palju uus sõpru, nii suuri kui ka väikeseid. Üks oluline teekaaslane on Esimene Õpetaja. Tema sõna on väga tähtis, tema esindab kogu koo-lielu ja tema on lapse tähtsaimaks teekaaslaseks päris mitu aastat. Kui ta kutsub sind koosolekule, siis mine kindlasti – saad koolielu kohta rohkem teada ja oma lapse arengu kohta tagasisidet. Esimeses klassis hindeid ei panda, seega on igasu-gused otsesuhtlemised õpetajaga väga teretulnud.

Lapse arengu tagamine on eelkõige tema vanemate kohustus. Igat last tuleb alati kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Kui laps läheb kooli, siis sekkub sinu lapse kasvatamisse ka riik, sest Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all. See tähendab, et õppe sisule ning õppe- ja kasvatus-tööle on põhihariduse ulatuses seatud üle riigi üsna ühe-sugused nõuded. Küll aga seab õpetamisele tingimuse ka Eesti Vabariigi lastekaitse seadus: õpetamine peab olema isiksusekeskne, lähtuma sugupoolte erinevusest ning ra-janema õpilaste edusammude tunnustamisel. Lastekaitse põhimõtteks ongi alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Kooliteel usaldad oma lapse arengu paljude teiste inimeste kätesse, kuid lõppastmes vastutad siiski ise. Kui tunned, et lapsel ei lähe nii hästi, kui lootsid, siis pöördu kindlasti kohe kooli poole – koolis on palju spetsialiste, kes on õpetatud ja seatud sinu peret lapse kooliteel aitama.

Ole tähelepanelik ja huvitatud ning kõik läheb hästi!TÜRI VALLAVALITSUS

Türi Muusikakool on ainuke Türi valla huvikool. Kooli lõpe-tamine annab muusikalise põhi-hariduse. 20 tegutsemisaasta jooksul on lõpetajaid olnud üle 140, neist on kõrgemat muusika-list haridust edasi omandama läi-nud 31 lõpetanu. Muusikakooli „ema“ Silja Aaviku sõnutsi on see võrreldes paljude teiste vabariigi muusikakoolidega üsna kõrge protsent. Türi Muusikakooli õpi-laste saavutused nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel teevad koolile ja vallale au.

Muusikakooli personali ise-loomustab positiivsus, energili-sus, julgus võtta ette aina enam ja enam põnevat. Värskeima

pilootettevõtmisena saab näi-teks tuua projekti „4 strings“, mille raames ostetakse koolile 10 viiulit, 5 tšellot ja üks väi-ke kontrabass. Selle projekti raames tegelevad muusikakooli õpetajad ühe õppeaasta vältel 32 õpilasega, eesmärgiks teki-tada huvi keelpillimängu vastu, leida andekaid, keda muusi-kakooli suunata ning kõige tähtsam – pikemas perspektiivis luua Türile oma keelpilli- ja sümfooniaorkester. Projekti ju-hib väsimatu Helen Ott, kes ühe koosluse – Eesti Muusikaõpeta-jate Sümfooniaorkestri juba ellu kutsunud. Edukalt, mõistagi.

Türi Muusikakool

Selle aasta kevadel andis Järva-maa Kutsehariduskeskus teada, et vajab Särevere lasteaiale ren-dile antud ruume 2011/2012. õppeaastal taas oma kasutusse. Läbi on saamas kurepesalaste pikaaegne rentnikustaatus ko-handatud ruumides. Kuigi oli ju ainult aja küsimus, millal see lõpeb, tabavad sellised uudised siiski alati ootamatult. Kutseha-riduskeskuse otsuse vaenamisele ei maksaks ka energiat kulutada, kuna riigi hallataval õppeasutusel puudub ilmselgelt huvi ja mõist-lik põhjus valla lasteaeda majan-dada (loe: lasteaiale asenduspin-dasid otsida).

Kuidas edasi?

Lahendused pidi leidma laste-asutuse pidaja – Türi vald. Nagu alati, on võimalikud nii lihtsad ja kiired kui ka keerulised ja ebamugavad otsused. Lihtsaim võimalus oleks olnud lapsed teis-tesse lasteaedadesse laiali jagada ning teatud ajaks oleks muredest vaba ... Selle võimaluse kaalumi-ne võttis muidugi särinal tuld ning mida kaugemale tuli levis, seda rohkem spekulatsioone see tekitas. Kusagil juba komplektee-riti uusi rühmasid. Kusagil sõitsid juba mõttelised bussid mõttelistel marsruutidel, lapsed peal. Aga alustades algusest – kelle või mille kohta vajatakse lahendust? Särevere lasteaia. Seega ei teeni ei laste, nende vanemate ega laste-aia personali huve olukord, kus lasteaed algosadeks lahutatakse ning jupikaupa laiali jagatakse. Lasteaed on elav organisatsioon kõigi oma inimeste, väärtuste, identiteedi ja eesmärkidega. Las-teaed on osa Türi valla haridus-ruumist ning tal on oma roll valla arengusuundades.

Lahendused

Kutsehariduskeskus leidis pika aja järel oma ruumidele sihtotstarbelise kasutuse, Tartu Ülikool aga otsustas viia Türilt keskkonnakorralduse ja planee-rimise õppekava, jättes enamiku

kolledži hoone ruumidest kasutu-seta. Türi linna hariduskorralduse uuenduse tagajärjel on alustaval ühisgümnaasiumil ruumi laialt käes. Jällegi koht aruteludeks – kas nende vabade pindade baa-sil on võimalik Särevere lasteaeda ühtse organisatsioonina edasi pidada? Vallajuhid, rääkinud läbi ülikooli esindajatega ning kaalu-nud ühisgümnaasiumi võimalusi, otsustasid, et kõikide variantide seast on kolledži hoone siiski sobivaim. Sellise ettepanekuga (eelnõu kujul) vallavalitsus 31. augustil volikogusse ka läheb.

Sellegi ettepaneku suhtes on algatatud vastupanuliikumine. Jällegi, et rikub ära akadeemilise keskkonna ning et koht ei ole turvaline ning ruumid ei ole laste-sõbralikud ja WC-s on potid liiga suured ja treppe on liiga palju jne jne. Küsin, kas praegune Kure-pesa asub turvalises kohas? Kas sealsed ruumid on lasteaiaealiste-le ehitatud? Ja WC?

Kas Särevere vajab lasteaeda?

Kurepesalaste kohanemis-võime ja alalhoiuprogramm on kadestamisväärsed. Lasteaed on kohandatud ruumides ja kesistes tingimustes üks valla edukamaid, lasteaias on alati lapsi järjekorras ning laste kohalkäimise protsent on valla lasteaedadest kõrgeim. Viimatinimetatu peaks ümber lükkama hüpoteetilise küsimuse, kas Särevere alevikus ikka peab lasteaed olema. Särevere laste-aeda tulevad lapsed ka väljast-poolt alevikku, kaugematest valla piirkondadest, ning lasteaed on hea koostööpartner Laupa Põhi-koolile.

Kurepesa juht arutles lasteva-nematega lasteaia ajutiste ruumi-lahenduste ning uue lasteaiahoo-ne asukoha üle 2. mai koosolekul. Lugesin kokkuvõtet arvamus-uuringust ja lastevanemate koos-oleku protokolli ning leidsin, et paanika ja peataoleku asemel on lastevanemates hoopis positiivset usku ausatesse ja (arengukavas) lubatud lahendustesse.

Särevere lasteaia laste vane-mad teavad, mis asi on ajutine lahendus ning nad teavad ka, et kõik on lahendatav. Nad ei pea võimalikuks laste sõidutamist teistesse valla lasteadeadesse, sest .... nad lihtsalt ei peagi seda või-malikuks. Kolledžihoone tundub neile pakututest sobivaim ning, tuginedes lasteaia juhi väitele, on sellesse majja tulemas juurde lapsi ka Türi linnast.

Lastevanematel paluti võtta ka seisukoht laste sõidutamise kohta Oisu lasteaeda, kuna keva-del oli selline võimalus veel selgelt õhus. Vastus on kindel EI, kuid mitte põhjusel, et Oisu lasteaed on halb ja Särevere oma hea, vaid sel põhjusel, et sellest võiks saada Särevere lasteaia lõpp.

Küsimusele, kas Särevere siis vajab päris oma lasteaeda või ei, anti loomulikult kõige emotsio-naalsemaid, aga samas ka kõige kaalutumaid ja asjalikumaid vastuseid. Siinkohal hinnatakse ka kõrgelt lasteaia personali ning tuntakse tehtu üle uhkust.

Lasteaed on osa Säreverest, osa perekonnaelust ning tähtis tegur vanemate töölkäimises.

Päris Oma Maja

... on valla arengukavas eesmärgi-na sees. Detailplaneering on ole-

mas. Vastuvõtmiseks esitatud. Erimeelsuste ja nostalgia saatel, aga siiski. Säreverelased meenuta-vad, millal see hoone juba tulema pidigi. No igatahes väga ammu. Pikisilmi oodatakse.

Tänu

Tänan siinkohal Kurepesa direktorit Maie Roosi, kes juba aastaid nagu ilmatala oma kollek-tiivi ja lastevanemaid positiivses meeles, kohati olematutes tingi-mustes ning üha enam pinguta-des on edasi viinud. Tänan las-teaia personali ja lastevanemaid, kes kõik kokku ongi ühine jõud nimega Kurepesa.

Moraal

Kui on tegemist looga, kus on palju tegelasi, kellel on palju erinevaid huvisid, siis kipume tihtipeale õigetest asjadest mööda vaatama või nimetama asju vale-de nimedega. Särevere lasteaed kõigi oma jõududega ei ole kol-ledži vastu ega teiste lasteaedade vastu, vaid on Kurepesa poolt. Ka nemad ei taha varjuotsimisega te-geleda, nad tahavad, et neil oleks lihtsalt päris oma maja.

Pikka iga, Kurepesa!KÜLLE VIKS

haridusspetsialist

Kuhu lähed, Kurepesa?

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

elukohajärgne kool – miks ja kuidas?

16. augustil 2011 võttis Türi Vallavalitsus vastu määruse „Türi valla koolikohustuslikule õpilasele elukohajärgse mu-nitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“. Määruse eel-nõu oli koos seletuskirjaga üldises korras avaldatud ka Türi valla veebilehel, ühtegi ettepanekut selle kohta ei laeknud. Määrus on terviktekstina avaldatud veebilehel www.tyri.ee ka praegu, seletuskiri kuulub teatavasti ainult eelnõu juur-de. Seetõttu avaldab Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuri-osakond siinkohal väljavõttena osa määruse seletuskirjast, et oleks lõpuni selge, miks sellist korda üldse vaja oli.

I Õigus haridusele ja koolikohustus Õigus haridusele on igaüheõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 37 järgi on õppimine kooliealistel lastel seadusega määratud ulatu-ses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskooli-des õppemaksuta.

Kuigi põhiseadus kasutab sõna „vanemad“, tuleb selle all mõelda kõiki seaduslikke esindajaid. Vanematel on õigus otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi ning missuguseid meetodeid kasutades lapsele haridust antakse. Vanemate õigused ei ole abso-luutsed, kuigi põhiseadus kasutab sõna „otsutsav“. Vanematel on otsustusõigus ainult teatud raamides. Näiteks ei saa vanemad otsus-tada, et lapsele haridust üldse ei anta, sest põhiseadus kehtestab koo-likohustuse. Samuti ei ole vanematel õigust nõuda, et riik vanemate soovide kohaselt hariduse andmise ise tagaks. Kui vanemad soovivad lapsele teistsugust haridust anda, kui riigi või kohalike omavalitsuste haridusasutustes pakutakse, on neil õigus laps panna mujale kooli, mitte aga nõuda nt õpetamismeetodite muutmist.

Seega on vanemal õigus otsustada hariduse andmise sisuliste asja-olude üle.

Kõik, mille riik oma seadustega kohustuslikuks on teinud, sh koo-li kohustuslikkuse, peab ta oma regulatsioonidega ka tagama. Eesti Vabariigis kehtiv haridusmiinimum on põhiharidus, seega on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saa-miseni (17aastasel on õigus põhiharidust omandada mittestatsio-naarses õppes). Koolikohustuse täitmiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused üleval pidama vajalikul arvul õppeasutusi.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas /.../ põhikoolide /.../ ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Koolide majandamiskulu kaetakse kohaliku omavalitsus-üksuse eelarvest.

Kohalike omavalitsuste pädevuse haridusasjade korraldamisel sätestab Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7.

Põhiseaduses nimetatud õigusi tohib piirata kooskõlas põhiseadu-sega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vaja-likud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega saab põhiõigusi, sh õigust haridusele, piirata ainult seaduslikul alusel, eeldades, et seadusandja on põhiseadusele vastavuse taganud.

II Eelnõu väljatöötamise tinginud asjaolud1. septembril 2010 jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,

mis tõi endaga kaasa olulisi muudatusi hariduse omandamise ja selle tagamise reguleerimisel. Muu hulgas sätestab seadus, et: /.../...Seega on seadusandja seaduse tasandil (st kooskõlas põhiseadusega) õigust

haridusele piiranud, pannes omavalitsustele kohustuse kehtestada koolikohustuslikule õpilasele elukohajärgse kool määramise tingimu-sed, ning vanemate soovidega tuleks seejuures arvestada võimalusel. Seega ei ole vanema soov PGS mõttes primaarne tingimus elukoha-järgse kooli määramisel.

Kuna seadusandja ei ole elukohajärgse kooli määramise tingimus-te ja korra kehtestamist ette näinud mitte võimaluse, vaid kohustuse-na, siis vastavat kohustust järgides ongi valminud kõnealune eelnõu.

III Eelnõu sisuEelnõus on seitse paragrahvi.Esimene paragrahv sedastab, et Türi valla koolikohustusliku isiku

elukohajärgne munitsipaalkool on iga Türi valla põhikool. Nimetatud säte on kantud PGS § 7 lõikest 2, mis ütleb, et vähemalt 80 prot-sendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Türi valla koolivõrk ning õpilastransport on korraldatud viisil, et iga Türi vallas elav õpi-lane, kes soovib õppida Türi valla koolis, jõuab 60 minutiga ükskõik millisesse Türi valla kooli – seadus ega selle seletuskiri ei täpsenda, kas nn 60-minuti-tingimus kehtib jalgsi või transporti kasutades kooli jõudmisel.

Aastast 2006 on Türi Vallavolikogu Türi valla üldhariduskoolide (v.a Türi Toimetulekukool) põhimääruste kaudu määranud, et iga Türi valla üldhariduskooli teeninduspiirkond on Türi vald ehk teisi-sõnu teenindab iga Türi valla üldhariduskool juba 2006. aastast kõiki Türi valla õpilasi.

Eelnõu § 2 lõige 1 määrab, et kool, mille nimekirja õpilane määruse jõustumise hetkel on kantud, on selle õpilase elukohajärgne kool. See sätestab elukohajärgse kooli neile õppuritele, kes määruse jõustumise hetkel juba on Türi valla kooli õpilased, seega nende sea-duslikud esindajad ei pea oma lapsele elukohajärgse kooli määramise avaldust tegema.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, kuidas määratakse elukoha-järgne kool esimesse klassi astuvale lapsele. Eelnõu järgi tagakse koht soovitud koolis juhul, kui vanem on vastavat kooli õppima asumise soovist teavitanud enne eelmise õppeaasta 20. maid, ning kui seadus-lik esindaja teeb seda pärast 20. maid, siis tagab soovitud kool talle koha vabade kohtade olemasolul.

Seega lapse, kes astub esimesse klassi 1. septembril 2012, sea-duslik esindaja peab soovitud kooli kooli vastuvõtukorras sätestatud korras teavitama enne 20. maid 2012 ning sellisel juhul on talle selles konkreetses koolis koht tagatud. Kuna PGS kohustab vanemaid te-gema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras, siis kehtestab iga konk-reetne kool oma vastuvõtukorras, kuidas täpselt kooli teavitamine toimub (e-posti teel, telefoni teel, kirjaliku avaldusega vm moel) ning kuidas vanemat omakorda teavitatakse.

20. mai tingimus on oluline koolivõrgu ja kooli personali koossei-su planeerimise seisukohast. Kuna kohalik omavalitsus kooli pidajana peab tagama kooli häireteta töö ning kindlustama kooli majandusliku teenindamise ja kvalifitseeritud pedagooglise personali olemasolu, siis on pidajal ka õigus nimetatud asjaolusid reguleerida. PGS § 74 lõige 3

alusel kinnitatakse koolitöötajate koosseis direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras. Türi Vallavolikogu on kooli pidajana koo-lide põhimäärustes määranud, et järgmise õppeaasta koolitöötajate koosseisu kinnitamise taotlus tuleb koolijuhtidel Türi Vallavalitsusele kinnitamiseks esitada igal õppeaastal hiljemalt 25. mail. Vastava et-tepaneku tegemiseks peab aga koolijuht teadma järgmise õppeaasta prognoositavat õpilaste arvu koolis, avatavate klassikomplektide arvu ning seeläbi pedagoogilise personali vajadust. Selleks, et 25. maiks vastav taotlus vallavalitsusele esitada, peab koolijuht hiljemalt 20. mail teadma ka esimesse klassi astujate arvu.

Ettepaneku, et just 20. mai on see kuupäev, millal lõpeb õpilaste esimesse klassi registreerimine, tegid Türi valla koolijuhid 6. aprilli 2011 koosolekul.

Vaba õppekoht on mõiste, mis on seotud klassi täitumuse ülemise piirnormiga. PGS § 26 lõike 1 järgi on klassi täitumuse ülemine piir-norm põhikoolis 24 õpilast, kusjuures kooli pidaja võib kehtestada sellest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi. Samuti võib kooli pidaja direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtes-tada suurema klassi tätitumuse piirnormi, kuid mitte rohkem kui 26 õpilast klassis.

Seega, kui 20. maiks on esimestesse klassidesse laekunud 38 aval-dust, siis saab komplekteerida ühe terve klassikomplekti 24 õpilasega klassis ning seejuures on selle kooli esimestes klassides 10 vaba õppe-kohta, kuna teises paralleelis on 14 õpilast. Kui aga avaldusi on nt 49, siis võib direktor teha ettepaneku tõsta klassi täitumuse ülemist piirnormi ning avada kaks klassikomplekti: üks 24 õpilasega ja teine 25 õpilasega klassis, ning vaba õppekohta seejuures ei teki.

Eelnõu § 3 järgi tagatakse õpilasele, kes soovib kooli vahetada õppeaasta keskel, soovitud koolis koht vabade kohtade olemasolul.

Eelnõu § 4. PGS § 7 lõike 6 järgi peab vald või linn tagama võima-lused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17aas-tasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. PGS § 10 lõige 3 sätestab samas, et teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul.

Kuna Paide linna munitsipaalkool Paide Täiskasvanute Keskkool pakub võimalust omandada mittestatsionaarses õppes ka põhihari-dust, taotles Türi Vallavalitsus Paide linnalt võimalust määrata PGS § 7 lõikes 6 nimetatud isikute elukohajärgseks kooliks Paide Täiskas-vanute Keskkool.

Paide Linnavalitsus on 9. mail 2011 andnud välja korralduse nr 155, millega on antud Türi Vallavalitsusele nõusolek määrata Türi vallas elavatele 17aastastele ja vanematele isikutele, kes ei ole põhi-haridust omandanud, elukohajärgseks kooliks Paide Täiskasvanute Keskkool.

Eelnõu § 5 on kohustav ja samasisuline PGS § 7 lõikega 5.

Eelnõu § 6 järgi võetakse 2011/12. õppeaastal soovitud kooli 1. klassi vastu kõik lapsed, kelle seaduslikud esindajad on esitanud soo-vitud koolile sellekohase avalduse kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustel ja korras – seega, tähtajalisi piiranguid ei ole.

Elukohajärgne kool – miks ja kuidas?

ootab mittestatsionaarses õppevormis õppijaid

Sooviavaldusi ja dokumente sellesse õppesse võetakse vastu kooli kantseleis 10. septembrini 2011

Kõigile seda õpet ja selle korraldust puudutavatele küsimustele saad vastuse, kui helistad telefonil 384 8565 või kirjutad aadressil [email protected]

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

26.08.2011 - türi rahvaleht

Documents