7Nädaline 23. september 2008 HARIDUSELU

Liivia Vacht, eripedagoog

Paljude maade uuringutestilmneb, et õpiraskusi on 15-20%-l normi piirides oleva IQ-ga õpilastel. Põhjused, mikslaps koolis normaalselt eda-si ei jõua, võib tinglikult jao-tada kolme gruppi.

I. Lapse ja sotsiaalse ümb-

ruse ebanormaalsetest

suhetest tingitud õpi-

raskused: õppimisvõimalus-te puudumine kodus; vanema-te ükskõiksus lapse muredesuhtes; pere majandusras-kused ja närvilised vanemad;tõrjutus koolis või kodus; konf-liktid õpetajaga, üha raske-mad kooliprogrammid jne.Kõik see tekitab stressi.

II. Lapse isiksuseoma-

dused: millised on tunnetus-likud huvid, tahtelis-emot-sionaalsed omadused, tem-peramenditüüp, eelnev kas-vatus jne.

III. Bioloogiline kompo-

nent: teatud ajustruktuu-ride-mehhanismide puuduli-kum areng (tähelepanu, in-tellektuaalne ja kõnelinevõimekus, spetsiifiliste aju-süsteemide tegevuse hälbed),mis takistavad eakaaslaste-ga võrdset edasijõudmist.

Õpivilumushäired (ÕVH) -kroonilised häired, mis aval-

duvad kuulamisharjumuse,kõne, jutustamise, lugemise,kirjutamise või matemaati-liste oskuste raskes omanda-mises. Tunnused:

1. Need algavad varastelarenguetappidel, tingitunaajustruktuuride või mehha-nismide kujunemishälvetest.

2.Arenguhälve on püsiv,nähtude ajutiste kadumisteja ägenemisteta (puudulikudfunktsioonid võivad kompen-seeruda ka spetsiaalse logo-peedilis-pedagoogilise tree-ningu tulemusena).

3. Poistel esineb häireid sa-gedamini kui tüdrukuil.

Viimased kaks tunnust vii-tavad nende häirete geneeti-lisele päritolule.

Õpivilumushäiretega lastellisandub tihti muidki psüühi-kahäireid. Psühholoogilisesarengus eriline koht on posi-tiivsete elamuste vajadus -eduelamus oma tegevuses,sõprus eakaaslastega, posi-tiivne enesehinnang ja sellekinnitus ümbritsejatelt.

ÕVH-häiretega lapsed jää-vad sageli oma vajaduste po-sitiivse rahuldamiseta. Küllsaavad nad aga palju nega-tiivset tagasisidet, kui ümb-ritsejad pole rahul nende eda-sijõudmisega ei kodus egakoolis, kui eakaaslasedki

suhtuvad neisse üleolevalt,tõrjuvalt ja kiuslikult. Sam-uti kui on raskusi õppimisesteistega sammu pidada jne.

Sõltuvalt isiksuse omadus-test ja sotsiaalsete tugedeolemasolust või puudumisestkäivituvad lastel mitut laadipsühholoogilise kaitse meh-hanismid või uus (mitte pa-rem või kõrgem!) kohanemisetase. Kliiniliselt avaldub seent järgmiselt:

1. Liigtagasihoidlikkus, kin-nisus, kibestumine, madalenesehinnang, passiivsus,kuigi muud võimed peale õpi-häire on eakaaslastega võrd-sed.

2. Liigtundlikkus märkustesuhtes, solvumine tühistelgipõhjustel, impulsiivsus, närvi-lisus-nutusus, elurõõmu ka-dumine, suhete katkemineeakaaslastega.

3. Trots ja protest - de-monstreeritakse hoolimatustkaasõpilaste ja õpetajatesuhtes, õppetundide häiri-mine, õppeülesannete tege-mata jätmine. Püüd kehtes-tada end mõnes muus edu-elamust, üleolekutunnet võiheaolu- ja kindlustunnet pak-kuvas valdkonnas (nõrgematenorimine, agressiivsus, suit-setamine, alko-narko tarvita-mine, popitegemine, valeta-

mine, vargused). 4. Meeleolulangus, pidev si-

sepinge ja mure õpitulemus-te ja häirunud suhete pärast,kiire vaimne väsimine, keha-lised vaevused - pea- ja/või kõ-huvalu, üldine nõrkus ja halbenesetunne, pearinglus, une

Õpiraskustega lapsi saab aidataTOIMETAJA VEERG

Hooligem

üksteisest!

Alanud on uus kooliaas-ta. Tuhanded väikesed jasuured tõttavad koolisuurte ootuste ja lootuste-ga... saada uusi teadmi-si, kogeda palju uut jameeldivat. Kahjuks toovad kooli-päevad ka arusaamatusija suhtekonflikte. Igaüksmeist on olnud olukorras,kus tuleb muuta omasuhtumist teise inimesekäitumisse – muutes omahoiakuid, oleme salliva-mad. Uurimuste kohaseltvalitseb otsene seos sellevahel, kui sallivad on ini-mesed teiste suhtes ja kuisallivad on nad iseendasuhtes. Inimene, kes endajuures paljutki ei talu, eisuuda seda ka teiste ju-ures. Püüdkem hoolida endastja seeläbi ka oma kaas-lastest!Rõõmuküllaseid päevi!

Liivia Vacht,

terviseedenduse

spetsialist

Igal pildil tegelased ütlevadmidagi. Kui atlase koostajadneid tekste Lotte loomingu-listele isadele Heiki Ernitsaleja Janno Põldmale lugedasaatsid, ei jäänud viimasedasjaga rahule. Janno Põldma,kes koos Andrus KivirähkigaLotte-filmide tekstide eesthoolitseb, pidi peaaegu kõikneed atlases ümber tegema.

Eriti pahandas teda tekst,mis omistati Lotte isale Os-karile, kes tütart õlgadel kan-des ütleb midagi sellist, etkui oled lapse turjalkandmi-sest tüdinenud, paku tallevälja midagi, mis teda köi-daks. Nüüd kutsub Lotte isalasteatlase väikesi kasuta-jaid talitama hoopis nii: „Kuisa matkad ja tahad näha,kuhu tee viib, mine isa kukile.Sest sealt näeb kaugemale.“Selle pildi vähendusi korra-takse atlase paljudel leheser-

vadel.Mis see on? Idealism? Tead-lik või ebateadlik? Teadlik.Kui „Leiutajateküla Lotte“film (Lotte II film, I on „Lottereis Lõunamaale“) valmis,rääkisid autorid intervjuudesvägivalla kui animafilmi har-jumuspärase osa teadlikustvältimisest.

Umbes samal ajal panimeTabasalu gümnaasiumi kir-jandusõpetaja Kaider Vard-jaga kokku emakeele ja kir-janduse õpetajatele koolitus-kava „Animafilm emakeeletunnis“, mille ühe alateema-na plaanisin rääkida vägival-latu animatsiooni võimalik-kusest Eesti Joonisfilmis val-minud „Lepatriinude jõulud“ja „Leiutajateküla Lotte“ näi-detel.

Filme üle vaadates avasta-sin mõned vastused küsimus-tele: millega autorid asenda-

vad vägivallapõnevuse või mi-da köitvat nad panevad lap-si, kes nagu teada, oma filmidlausa räbalaks vaatavad,mitmeid ja mitmeid kordipealt nägema? Vastused:lähisuhete tavatu siirus, lapseosalemine pere- ja kogukon-na tavalises ja tavatus argi-päevas, uudishimu ning leiu-tamine kui ümbritseva avas-tamise sisu ja vorm. Ja kõiksee toimub kummaliselt tut-tavas, kuid siiski kordumatusmiljöös.

Lähisuhete tavatu siirus

Lähisuhted ei ole vaid kamba-suhted, mida lastele ja noor-tele mõeldud keskpärasedmeediatooted eelistavad. See,mida laps „Leiutajateküla“vaadates korduvalt näeb, onautorite seatud lõks – ta einäe mitte porgandihäälseidninnu-nännu- või blää-blää-häälseid hip-hop-suhteid,vaid Leiutajate küla täisea-liste maailma kirevaid ka-raktereid ja nende suhteid,mille sisuks on õigus oma ruu-mile, ajale, huvidele. Ja mis

Isegi küla nõrgim lüli - jänesAdalbert ravitakse hetkegaterveks, kui ta korraks kade-dusest lolliks läheb. Aitabkauge Jaapani mesilane Su-sumu – dzuudoheitega.

Laps pere- ja kogukonna

argipäevas

Lottel on üks omavanune sõ-ber Bruno ja kolm täisealistsõpra - isa Oskar, rännumeesonu Klaus ja külast kõiketeadev kärbes Jaak. Lottettõmbab nende poole. Seevõiks olla ideaalne proport-sioon ka tegelikus elus. Lot-tel on suurte sõpradega huvi-tavamgi kui kartliku Bru-noga. Kärbes Jaak on laste-maailmas tavatu kuju – esin-dab puhtakujulist teadmist,aegade sidet, aimu, et ennesind oli maailm ka olemas, etsuured olid kunagi väiksed, etsinugi kujunemist jälgitakse- oled oodatud, sinuga jubaarvestatakse.

Tänavu jaanuarist uue filmi„Lotte ja kuukivi saladus“meeskonda tööle asudes jajuba sadu kordi Lotte kujuläbi joonistades olen ikka jajälle imetlenud, kui paljupositiivset energiat on HeikiErnitsal tüübi loomisel õn-nestunud sellesse olendisselaadida.

Lotte põhijooned – tagamõt-teta, omakasuta abivalmi-dus, avatud olek ja uudishi-mulikkus nagu lastel päriselt.Lapsed tunnevad selle koheära. Niisugune ise olla või sel-list sõpra tahaks küll.

kõige olulisem – ridamisi näi-teid kriitiliste olukordade ra-humeelsest lahendamisest,kus on selgelt tajutav ehtsastarmastusest toituv mõist-mine ja andeksand.

Lotte isa kukilValter Uusberg, Eesti Joonisfilm

Eesti Lasteatlases on tegevuspildid Lottest ja

sõpradest - Heiki Ernitsa filmi-Lotte territoorium

tõepoolest üha laieneb.

23. SEPTEMBER 2008

Kuidas õpivilumushäiretega lapsi abistadaOluline roll on eripedagoogil. Tavakoolis tegeleb ta lapsegaparandusõppetundides või õpiprobleemidega laste tasan-dusklassis.

ÕVH puhul tuleb tegevust teadlikult organiseerida - kõi-ges tunni- ja päevakava järgida. Kiire väsimise tõttu tuleblapsel huvi üleval hoida ja materjali õigesti doseerida.

Lapse tajude maht on tänu tervetele meeleorganitele kül-laltki suur, kuid võib olla ebatäpne. Seega peab õpetamalast eristama olulist ebaolulisest.

Hea oleks õpetada individuaalselt või väikestes gruppi-des. ÕVH-ga laps istugu õpetaja lähedal, et saaks last va-jadusel kohe aidata. Tasandusklassis võiks viibida abi-õpetaja (eriti kui on ka püsimatuid õpilasi). Last ei tohi võttakui aeglast, laiska või rumalat - teda ei tohi võrrelda klassi-kaaslastega, vaid hinnata last tema individuaalsete edusam-mude järgi.

ÕVH-ga lastel on tihti raskusi sotsiaalses suhtlemises,seega tuleks suhtlemisoskust treenida. Väga tähtis on aida-ta lapsel parandada oma suhteid nii kodus kui ka koolis.Laste psühho-sotsiaalses arengus on oluline eakaaslas-tega suhtlemine, nende tunnustus ja sõprus. Tõrjutus suu-rendab nende laste psüühikahäirete intensiivsust ja kiiren-dab selliste joonte fikseerumist lapse isiksuse struktuuris.

Õpiraskus ei teki üleöö ega ole lapse enda süü, vaid ku-juneb pikkamööda. Standardprogrammide surve ja tuimtuupimine õpiraskustega last ei hari - psüühilisi protsesseergutamata on tal raske õpetust vastu võtta. Ränka koormataitab kergendada eriettevalmistuse saanud õpetaja, lap-sevanemate ja spetsialistide järjekindel töö.

ja isu muutused. Lootusetu-ses olukorra paranemisekstekivad vahel ka suitsiidi-mõtted. Seisundi süvenedeskujunevad juba konkreetse-mad enesetapuplaanid ja -katsed. Siis vajab laps kiiretabi lastepsühhiaatrilt.

10 23. september 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Triin Hindremäe,

Rapla Vesiroosi gümnaasiu-

mi XII klassi õpilane,

Raplamaa noor tervise-

edendaja, noorte koolitaja

Suve hakul oli Rapla maakon-nas Tarsi talus VI klassidelemõeldud õppelaager ”Kaitseend ja aita teist”.

Laagriks valmistuti pikkikuid. Õpilased said etteval-mistuse juba koolitundides,juhendasid Punase Risti,politsei- ja päästetöötajad.Laagris oli õpilastel vajateadmised ja oskused proovi-le panna. Laagri kavas oli kaaktiivne rühmatöö.

Rapla noored terviseeden-dajad korraldasid lastele põ-nevaid mänge. Arutleti olu-liste probleemide üle nagualkohol, tubakas ja noored,suguhaiguste vältimine.

Võtsin koolitaja ülesandekindlasti mitte kohustusest,vaid selleks, et end proovilepanna. Tahtsin ise midagiselle heaks ära teha, et nooredteaksid tubaka, narkootiku-mide ja alkoholi mõjust ter-visele ning julgeksid vabalträäkida seksist ja suguhai-gustest.

Tarsi tallu jõudes olin põne-vil ja mu ootused grupitööleolid suured. Rühmadesse jao-tamise järel läksime katusealla, sest väljas puhus külm

tuul, tutvumismängude järelalustasime programmiga.

Grupp, mida vedasin, osu-tus vaikseks ja tagasihoid-likuks. Hea, et mind kuulati,aga kahjuks ei tahtnud nadise rääkida. Õnneks mõnesoojendusmängu järel muu-tusid noored avatumaks ja niimõnigi rääkis kogu rühmaleväga isiklikest kogemustest.

Olukorras, kus koolitaja onõpilasest vaid mõne aastavanem, julgeb noor end ehkrohkem avada ega karda, etkeegi tema peale imelikultvaatab, eriti tervisest ja sek-suaalsusest rääkides.

Õppisin õpetamisest niimõndagi. Näiteks seda, kui-das rääkima panna vaikset jatagasihoidlikku last, et ta ei

Sirve Laineste, lastekaitse

spetsialist, UENi liige

Juba neljateistkümnen-

dat aastat käivad Rapla

eakad koos vesivõimle-

mas Valtu ujulas.

Eestvedajaks on Maret

Raus.

Tema tellib bussi, taotleb val-lavalitsuselt sõiduraha, ko-gub ja jagab asjassepuutuvatteavet. Maret oma elurõõm-sa olemise ja suurepärasekehalise vormiga on parimreklaam sportlikule eluvii-sile.

Eakate vesivõimlemise al-gatas omal ajal treener HelleStukis. Kord nädalas käidiValtus koos. Vesivõimlemiseharrastajate gruppe tuli juur-de ja treeneril ei jäänud aegakorraldava poole jaoks. Niioligi ta öelnud, et panemeMareti bussikonduktoriks. JaMaret võttis asja tõsiseltajada.

Sportlik eluviis annab tiivad

Maret on kogu elu armasta-nud sportida, nooruses pak-

tunneks end ebamugavalt. Sain rohkem teada, mida

arvavad elust minust kuusaastat nooremad kodanikud.Samas pidin üllatuma, sestviieteistkümnest lapsest olidsuitsu proovinud kolm ningviina maitsnud vaid kaks.Usun, et vastati ausalt, sestolin neile selgitanud, et kartapole vaja, sest mina ei lähekellelegi midagi rääkima.Vaat ei olegi noorus nii hukaskui räägitakse!

Soovitan kõigile – kasutageiga võimalust, mis teile an-takse, et tegelda noorte ini-mestega, sest sellest koge-musest õpivad lapsed ja are-nete ka te ise - saate anda omapanuse maailma paremaksmuutmisel.

kusid huvi pallimängud,hiljem aeroobika, võimlemine.Tööealisena sai võrkpalli-naiskonnas tugevalt treeni-tud ja käidud paljudel võist-lustel. Elurütmi rahunedes onsobivad liikumisviisid ujumi-ne ja rattasõit. Maret on uue-le avatud ja teeb kepikõndi.

Ka tervist edendavate üri-tuste korraldamisel on prouaMaret alati oma mõtte ja te-gudega kaasa aitamas. Maret

peab silmas, et oleks esinda-tud eakatele sobivad tegevu-sed. Üritustel tuleb ta toimenii kohtunikutööga kui kamängujuhina. Ja toob omanakatava energiaga ka hulgakaaslasi välja osalema.

Maret kuulub vallavolikogusotsiaalkomisjoni, nii on sealeakate soovid ja ettevõtmisedteada ja toetada. Maret va-hendab jälle valla tegemisirahvale.

Meenutusi suvelaagrist

Maret Raus: Eakad liikuma!

Maret Raus.

Rapla valla eakate päev28. septembril

Tammemäel laululaval12.00 tervitus ja päeva avamine12.10 tervisematk Tammemäe ümbruses (2 km) keppidega ja keppideta12.45 “Otsi Ossi!”, õppus metsas hakkamasaamiseks

(eksimise vältimine ja eksimise korraltegutsemine) - Toomas TõnissonPraktiline esmaabi – EPR Raplamaa SeltsSuitsuanduri presentatsioon ja õppus –Rapla päästeosakondLiiklusohutus, helkuri propageerimine –PRMA Rapla osakond

14.00 jõukohane sportlik tegevus14.30 lõunasöök - toitlustab naiskodukaitse

15.00 kontsert - esineb Uno Loop16.00 päeva lõpetamine, autasustamine

„Living for Tomorrow” seksuaalkasvatuslik koolitus-seminar

15-17aastastele noortele jatäiskasvanutele, kes töötavad noortega!

4., 11., 18., ja 25. oktoobril 2008 toimub Rapla maavalitsuse saalisinteraktiivne seksuaalkasvatusalane koolitus-seminar “Living for Tomor-

row” - kokku neljal oktoobrikuu laupäeval, kella 11-17.Koolitus-seminari toetab EV haridus- ja teadusministeerium.

Seminarile ootame kokku 20 osalejat, neist 10 noort vanuses 15-17 ja 10 täiskasvanut(õpetajad, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad, psühholoogid, noorsoopolitsei jne), kes töötavadnoortega. Seminari lõpus saavad osalejad tunnistuse.

“Living for Tomorrow” seminari teemavaldkonnad:• Enesehinnang, väärtused• Meeste ja naiste vahelised suhted• Turvaline seksuaalkäitumine ja seksuaalsuhted• Narkomaania, suguhaigused ja HIV/aids.

Koolitus-seminar põhineb interaktiivsetel tegevustel: grupitööd, rollimängud, ühistööd,arutelud, filmid jne. Ühe seminaripäeva pikkus on 6 tundi, mille ajal pakume kohvi/

teepause ja lõunasööki.OSAVÕTT KOOLITUS-SEMINARIST ON TASUTA!

Sinult ootame:tahtmist aktiivselt osa võtta KÕIGIST seminaripäevadest, soovi tutvuda uute inimestega jamis peamine – veeta aktiivselt, kasulikult ja huvitavalt oma vaba aega.• Seminarile registreerimine lõpeb 29. septembril 2008. Seminarile palume registreeridae-maili teel: sirle@aids.ee või telefonidel 660 7302, 528 7376, märgusõna Living forTomorrow (e-maili lisada ees- ja perekonnanimi, kool, vanus ja kontakttelefon).• Kuna osalejate arv on piiratud, soovitame põhjalikult läbi mõelda, kas on võimalusosaleda kõigil seminaripäevadel ning seejärel end registreerida.• Palume õpetajatel noori ise mitte registreerida - kui noorel on soov osaleda, siis tapeaks ise ühendust võtmaKohtumiseni!

Sirle Blumberg (programmijuht), MTÜ Living for Tomorrow, www.lft.ee

• 16.-17. oktoobril 2008 toimub Rapla MV II korruse saalis koolitus avahooldustöötajatele,kes iga päev tegelevad eakate inimestega. Koolituse eesmärk on tõsta hooldustöötajatemotivatsiooni, pakkuda supervisiooni ja anda praktilisi nõuandeid eakate vigastuste enne-tamiseks. Koolitus on maakonna traumaprojekti raames, koolitajad Aivar Zimmermann jaKirsti Pedak. Info aadressil www.raplamv.ee/tervis/koolitus ja tel 489 6169.

• Maakonna lasteasutustele on välja kuulutatud vigastuste ennetamise projektikonkurss.Konkurss lõpeb 27. septembril. Projektivorm ja juhend kättesaadavad aadressilwww.raplamv.ee/tervis/projektid.

• Lasteaiad saavad ka sel õppeaastal tellida interaktiivseid näidendeid “112” ja “Õpin täna-val liiklema”. Info ja tellimine telefonil 509 6693 (Tiina Roosalu).

INFO

11. oktoobril 2009. aastal korraldab Rapla Maakonna Spordiliit koostöösValtu Spordimajaga kõigile spordihuvilistele SPORDI- JA KULTUURIPÄEVA.Kavas on koolitused, teeme sporti, osaleme sporditeemalisel mälumängul,

kuulame olümpiamuljeid, keerutame jalga ja tunneme ennast mõnusalt.Oodatud on kõik, kes kuidagi on seotud spordiga. Alates tugitoolisportlasest, lõpetadesusina igapäevaharjutajaga. Täpsem info ilmub ajalehes Nädaline ja Rapla Maakonna

Spordiliidu koduleheküljel www.raplamsl.eeUrmas Minn

Maria ja teised

Vesivõimlejate gruppi ise-loomustab Maret nii: osale-jaid üle kahekümne eaka,koosseis on suhteliselt püsiv,aeg-ajalt lisandub ka uusiliikmeid. Kahjuks ei ole ühte-gi meeshinge, välja arvatudbussijuht, aga teda ei ole suu-detud veel vette meelitada.On ka neid, kes kunagi ei puu-du. Maret tahab kindlastinimetada staazikat vesi-võimlejat Maria Semjonovat,kel turjal 80 eluaastat ja lii-kumine häiritud, aga ikka ak-tiivne osaleja.

Koostöö

Maret ei luba, et ainult tedaesile tõstetakse: Helle Stukison see, kes oma energia jaõpetusega minu ja teised käi-ma tõmbas. Rapla vallavalit-suse sotsiaalnõunik InnaTamm on meie tegemisi alatitoetanud, vald tasub trans-pordikulud. Kiitus ka trans-pordifirmale ja bussijuht Vel-lo Suigile laitmatu teenuse jasõbraliku suhtumise eest.Suur tänu meie grupi pooltkõigile toetajatele!

Maailma südamepäeval algab liikumisekampaania

28.september on maailma südamepäev.

Raplamaal algab sel päeval kampaania "Ära kogu kilo-gramme! Kogu tervisekilomeetreid!", mis kestab 7 kuud ja

lõppeb südamenädalal aprillis.Kupongi leiad 20.septembri Nädalisest ja internetist

aadressil www.raplamv.ee/tervis/projektid.

„Living for Tomorrow” noored koolitajad laagris. Vasakul

juhendaja Liivia Vacht. Foto erakogust

9Nädaline 23. september 2008 TERVISE EDENDAJA

Ülle Rüüson,traumaprogrammi juht

Kolleeg Tarmo traumanõukogust

osales ühel jalgrattaetapil. Teda

hämmastas, et stardis, kus oli

kiiver kohustuslik, sõitsid kõik

kiiver peas, aga enne ja pärast

starti enamikul kiiver lihtsalt

ripnes lenksude küljes. Ja nii

emadel-isadel, kes lastega väl-

jas olid, kui ka jalgrattaklubi

enda inimestel, korraldajatel.

Kolleeg tundis end oma kiivri-ga (mida ta ei võtnud peastära ei enne ega pärast starti)tulnukana. LasteaiajuhatajaAune on aastate jooksul tä-heldanud sama tendentsi -lasteaias on jalgrattaga sõi-tes kiiver kohustuslik, agakoju minnes, lasteaiavära-vast väljaspool, paneb lapskiivri rippu ja lähevad niiemaga koju.

Enne kooli oli Vesiroosistaadionil tore noorteüritus,kus sõideti rulade ja jalgra-tastega, tehti trikke - igate-pidi lahe üritus, poisid saidviinaviskamise asemel selmoel adrenaliini. Professio-naalse kretiinina märkasinüritust külastades, et võist-lusrajal lapsed kasutasidkiivrit, aga soojendusrajalmitte (osa küll, aga palju roh-kem oli neid, kes olid katma-ta peaga). Kusjuures peakor-raldaja Mihkel ütles, et võis-teldes on kiiver kohustuslik!Minu palve peale hüüdis tamikrofoni, et kiivrit tuleb koguaeg peas hoida, ka siis, kuiharjutatakse.

Muidugi on see võrreldesvanade aegadega juba suuredasiminek, et kiivrid on ole-mas ja et neid nõutakse võist-lustel. Mida aga teha, et

kiivrikultuur toimiks ka siis,kui võistlust parasjagu ei ole?

Esimene asi oleks ikkagieeskuju - nii ala edendajate-eestvedajate kui ka vanema-te eeskuju ja vanemate raud-ne nõue, et laps peab jalgrat-ta (rula) seljas olles kiivritkandma. Ei ole ühtegi riiki,kus jalgrattakiiver oleks ko-hustuslik. Küll on see aga niienamikes maades mopeedi jamootorratast juhtides. Eestisplaanitakse kiiver kohustus-likuks teha kuni 16aastastele

Sirli Arro, EPR Raplamaa Seltsi tegevjuht

Punane Rist on maailma suurim vabatahtlik organisatsioon, mille eesmärk on ennetadaja vähendada inimkannatusi ja diskrimineerimist ning sellega aidata luua rahulikummaailm. Punasel Ristil on esindus peaaegu igas riigis kogu maailmas. Eestis on PunaselRistil 17 kohalikku seltsi, nende hulgas EPR Raplamaa Selts.

Raplamaa Seltsil on maakonnas täita mitmeid erinevaid ülesandeid:Esmaabi õpetamineÕnnetuseks valmisolekKatastroofiabiNoorsootööEnnetustööTöö riskirühmadegaEsmaabiteenus – Raplamaa Seltsi esmaabirühma on võimalik kutsuda osalema erine-

vatele rahva- ja spordiüritustele, pakkumaks esmaabiteenust.

Olete alati oodatud EPR Raplamaa Seltsis, kui teil on küsimusi seltsi ja selle tegevusekohta, soovite osaleda esmaabikursustel, vabatahtlikuna seltsi töös nii noorte- kui kaõnnetuseks valmisoleku rühmas.

Raplamaa Selts asub Rapla maavalitsuse majas Tallinna mnt 14,

IV korrus, tuba 428.

Tel 489 4210, 5347 9168

Alates novembrist asume uuel aadressil - Mahlamäe 8-3.

- selles vanuses, kui on nõu-tud ka jalgrattaluba.

Hollandis, Rootsis, Soomeson kiiver KÕIGIL peas. Ilmaseaduseta. Sest see on turva-line. Ei ole mõtet sellise tore-da tegevuse pärast, nagu rat-tasõit, inimelu raisata.

Tean, kui raske on puber-teediealisele kiivrit pähe su-ruda. Väikelaste puhul ei olesee üldse probleem! Ja kuime seda ise, täiskasvanud,probleemiks ei tee, ei tule väi-kesel inimesel ammugi seda

pähe. Kiivrid on ilusad, vär-vilised, sinna saab ka kleepsepeale panna!

Puberteediealisel ajab kii-ver soengu sassi. Aga ka siinaitab moodne kiiver, ilusates,rattaga toon toonis värvides.Kes jaksab osta jalgratta, selpeaks jaguma see võrreldesrattaga väike raha ka kiivritarbeks (100-600 krooni).

Lasteaias on näidisvahen-did munakiivrid, millega las-tele õpetatakse, kuidas peavõib ilma kiivrita samamoo-di katki minna nagu munamaha kukkudes, ja kuidaskiiver päästab nii muna kuika pea. Võib-olla on igal as-jal oma harjumise aeg. Har-juti turvatoolidega autodes,ohurihmadega, harjutaksesuitsuanduritega kodudes...aga need on juba seadusegakehtestatud (või kehtestu-mas=.

Kiivrit ei ole seadustatud jasellist seadust kõikidele eitule ka. Ega jäägi muud ülekui korrata, et kiiver võibpäästa lapse või vanema ini-mese elu, kui peaks juhtumamingi õnnetus - kukkumine,kokkupõrge, otsasõit. Sellisedjuhtumid ei olegi tänapäevalnii haruldased. Ja mida pare-mad on meil rattateed, sedasuuremat kiirust saab sealarendada. Ja mida suuremkiirus, seda hullemad on kok-kupõrked. Ka maaga. Ohututliiklemist kõigile!

Kas kiiver on häbiasi?Ei, kiiver on peaasi!

Tule osale Eesti Punase Risti tegevuses!Aili Laasner,Rapla haigla ravijuht,pediaater

Reede hilisõhtul tõi kiirabi

lasteosakonda kolm poissi: 3-, 4-

ja 5aastase. Lapsi oli õues mängi-

mas olnud rohkemgi. Poisid

leidsid äravisatud jäätmete hul-

gast rohupudeli tablettidega.

Kes viskas, miks just sellisesse

kohta viskas – ei tea. Tabletid

purgis olid juba kümmekond

aastat aegunud. Suuremad

poisid võtsid vist 1-2 tabletti,

kõige noorem aga rohkem. Kui

palju – ei tea. Millal see täpselt

juhtus, ka ei tea. Haiglasse

jõudes olid 4- ja 5aastane rahul-

davas seisundis, jäid järgmise

hommikuni jälgimisele. Kõige

noorema, üle 3aastase poisi olu-

kord vajas tõsist analüüsi,

jälgimist ja ravi. Lõpptulemus

oli siiski hea, laps paranes, „sai

jälle endiseks“ ja kolmandal

päeval läks koju.

Tegemist oli epilepsia ra-

vimiga.

Ravimmürgistused on suu-reks ohuks väikelastele, koo-lieelikutele. Ka vanemadlapsed võivad teadmatusesteksida, kuigi teine võimaluson tablettide teadlik võtmineenesetapu eesmärgil.

Kodudes peavad kõik ra-vimid olema kindlalt ära pan-dud, lapse käeulatusest kõr-gemale ja soovitavalt lukus-tatud kappi. Öökapi- või laua-sahtel, vannitoakapp või hom-mikumantli tasku ei oleravimite hoidmise koht.

Ka aegunud ravimeid ei tohivisata muu prahi hulka. Kui-gi tänapäeval peaksid ravi-mid olema lapsekindlas pa-kendis (raskesti avatav kork),

selgub, et mõnikord ei ole seeosutunud piisavaks kaitseks.Ja lapsed on osavad! Samaoli ka eespool kirjeldatudnäite puhul. Ohtlikud on kõikravimid, mida lapsed võtavadsisse omapead, seda enam, etmõnikord ei saagi täpseltteada, mida, millal ja kui pal-ju võeti. See raskendab ravikorraldamist.

Väikelapsele võivad osutu-da eluohtlikuks 4-5 valuvai-gistavat tabletti või 10 raua-kapslit. Üliohtlikud on süda-meravimid. Näitena olgutoodud etatsisiin, millest kavarem on ajakirjanduses jut-tu olnud. See on täiskasva-nutele (kellele see on määra-tud) väga efektiivne süda-merütmihäirete raviks, kuidmuidu tervele väikelapsele onsurmav doos.

Hoia oma last mürgistuse eest!

Õie Kopli,Rapla Päästeosakonnaennestustöö vanemspet-sialist

Kuuendate klasside õpilastelon võimalus ühineda pääste-ameti, politsei ja Punase Ris-ti korraldatava ohutusalaseprojektiga. See lõpeb kevadelkoolidevahelise võistluslaag-riga. „Kaitse end ja aita teist” onpäästeameti, politsei ja Pu-nase Risti ühisprojekt, mis onsuunatud maakonna kuuen-date klasside õpilastele.Lapsed saavad õppeaastajooksul ohutusalaseid tead-misi, kuidas ohtusid ettenäha ja erinevates hädaolu-kordades õigesti käituda. Õppeaasta lõpeb koolide-vahelise võistluslaagriga, kuskoolide esindusvõistkonnadkonkureerivad omavahel ohu-tusalastes teadmistes japraktilistes tegelustes. Raplamaal on see projektkäigus juba teist aastat. Eel-

mist ohutusõpet kiitsid niiõpilased kui ka õpetajad, lei-des, et tegelikult võiks sarnastregulaarset ohutusõpet laien-dada ka teistele vanusegrup-pidele. Mullu said ohutusõpet maa-konna 25 kooli kuuendikud,kokkuvõtvas võistluslaagrisosales 13 kooli. Läinud aas-tal laagris osalenud võistkon-dadele on ette valmistatud kakokkuvõtvad materjalid läbi-tud õppe kohta: CD-d piltide-ga. DVD-d reklaamfilmigalaagrist saavad kõik koolidveel sel sügisel. Laagrit aitavad korraldada:Maanteeamet, KodanikuKaitse Selts, Eesti Naab-rivalve, Eesti TervisedenduseÜhing (traumaprogramm), jaRapla maavalitsus. Täpsem info jõuab koo-lidesse peatselt. Projektigaühinemiseks tuleb ühendustvõtta Raplamaa ennetustöövanemspetsialisti Õie Kopli-ga, oie.kopli@rescue.ee, tel527 8926.

Ohutusõpekuuendatele klassidele

VALDO JÄNESE foto

Eestis plaanitakse kiiver kohustuslikuks teha kuni 16aas-tastele - selles vanuses, kui on nõutud ka jalgrattaluba.

SIIM SOLMANI foto

Võistluslaagris.

8 23. september 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Tühi kõht jätab pea tühjaksLapse ja noore hea arengu eelduseks on korrapärane toi-tumine. Eriti õppiva lapse aju vajab teadmisteomandamiseks piisavalt toitaineid. Kui laps läheb hommikul kooli söömata, ei söö kooliskorralikult lõunat, vaid kohvikust ostetud krõpse, siis eisaa temalt ka häid õpitulemusi oodata. Organismil, sealhulgas ajul, pole siis energiat, et tead-misi vastu võtta, süstematiseerida ja meelde jätta.

KUI LAPS ON SÖÖMATA, SIIS AVALDUB SEEKLASSIRUUMIS OLLES• uimasuse ja väsimusena• rahutuse ja pahurusena• tujutuse ja ärrituvusena• keskendumisraskustenaÕppimisest ei tule aga nii midagi välja.

Unepuudus võtab kehalt jõuNärvisüsteem vajab taastumiseks puhkust. Eriti lapsedon unepuuduse suhtes tundlikud.Magamatus toob kaasa• kehvema kooliedukuse• koolirõõmu kadumise• meeleolu languse• ärrituvuse ja tujukuse• keskendumisraskusedHilisõhtused arvuti või televiisori ees istumised vähen-davad kiirelt lapse õpivõimet.

KODUSTE PINGETE TÕTTU ON LAPS KOOLIS• vihane ja agressiivne• ärrituv• ise teiste kiusaja või kiusatav• keskendumisraskustega• kurb ja ükskõikne

„SA OLED MULLE KALLIS!“Kui laps tunneb, et ta on vanematele tähtis ja teda ar-mastatakse sellisena nagu ta on, ei karda ta eksida ningtajub paremini oma võimeid ja vajadusi.Kõik inimesed vajavad tähelepanu, soovi kuhugi kuulu-da ja olla armastatud. Armastus ei väljendu lapse jaoksrahas ega asjades. Eeldus, et küllap laps teab sõnadeta-gi, et ma teda armastan, ei pruugi paika pidada.Oluline on leida aega ja tunda siirast huvi lapse ja temategemiste vastu. Ainult nii saame olla õiglased vanemadja seada lapsele sobivaid piire.

LAPSE JAOKS ON OLULINE TEADA, MIDAVANEM TEMAST ARVAB JA MÕTLEB• Lapsed vajavad, et neile öeldakse otse „Sa oled mullekallis“.• Last tunnustades räägi, mida sa lapse suhtes tunnedja miks. Näiteks „Ma olen sinu üle uhke, et sa neilvõistlustel osalesid“.• Lapse eksimustest rääkides ütle ka, mida sa tunned jamiks. Näiteks „Ma olen kurb, et sa mulle ei öelnud, kuhusa lähed, sest jäin sind oodates hiljaks“.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Kokkuvõtte koostas Liivia Vacht

Pilvi Pregel, tervist edenda-vate koolide mentor

Raplamaa tervist edendavatekoolide (TEK) õpetajad nau-tisid üheskoos 21. augustiväljasõitu Tartumaale. Reisioli kaua ette valmistatud,päeva püüti mahutada või-malikult palju ja sisukat te-gevust. Õpetajad käisid TÜ psühhiaatriakliiniku-mis, Tartu Kroonuaia koolis,Tartu Ülikoolis ja Kaagvereerikoolis. Psühhiaatriakliinikumis olijuttu, et õpetajad saaksid jul-gustada vanemaid vajadusellastele kiirelt abi otsima. Enttoonitati, et termineid hüper-

aktiivne vms kergekäeliselt eiloobitaks. Ka diagnoositudlapsel on abi ikka õigest te-gutsemisest-toetamisest,mitte n-ö tembeldamisest.Räägiti erivajadustega lasteabistamisest. Tõdeti, et eri-alainimesed on valmis teavi-tama tulema. Tartu Kroonuaia koolis andisinimese- ja loodusõpetuse

Maire Roht,Kabala lasteaia-põhikoolidirektor

Lasteaednikud on Rapla-maal tore ja aktiivne selts-kond, kes tahab regulaarseltkoos käia - suvepäevad on iga-aastane traditsioon. Korral-davad lasteaiad järjekorras.Sedakorda oli järg Raikkülavalla lasteaedade ja Järva-kandi valla lasteaia käes. 23.augustil sai teoks matk üm-ber Kaisma järve. Kuna Raikküla vallas onkolm lasteaeda ja Järvakan-dis üks, saime kokku parajasuurusega korraldusmees-

õpetaja Anu Pärnpuu värvikaülevaate kooli tervisenõukogutegevusest. Lapsed õpivadlihtsustatud ja toimetulekuõppekavade alusel. Nad onagarad üritustel osalema.Kooli meeskonnatööd projek-tide kirjutamisel on pärjatudmitmesuguste auhindadega.Koolis antakse ka õpiabi koguTartu linnale. Ülikooli kehakultuuritea-duskonnas tegi õppejõud jaõpikute autor Merike Kullväikese liikumisteemalisekoolituse ja rääkis inimese-õpetuse ühingu tegevusest. Kaagvere erikooli hooneootab remonti, seega jäi vanamõis lähemalt vaatamata.Positiivse hoiakuga direktrissandis pildi Kaagveres õppi-vatest-elavatest neiudest,tööst nende peredega, võima-lustest ja takistustest. Jäikõlama mõte, et kuigi tüdru-kud on jagatud justkui pere-desse - eri vanuses lapsed ela-vad koos, ei asenda miskioma kodu. Õppereisi toetasid ROLi

Arengufondi hariduse osa-fond, maakonna SVH pro-gramm ja Eesti Terviseeden-duse Ühing. Tervist edendavate koolidevõrgustikuga võib liituda igakool, sest pole kooli, kus koost-öö õpilaste ja sidusgruppide(pedagoogid, tervishoiutööta-jad, lapsevanemad, paikkondjne) vahel poleks süsteemneja kõigi huvidest ning aren-gust ei hoolitaks. Vaja on vaid tegevuskavadüle vaadata, kas osapooled onkoolitervise teemad lülitanudoma tegevusvaldkonda. Tule-ks ka tervisenõukogu innus-tada, sest nemad teavad ülevaadata, kas koolis on väljatöötatud nt tegevusjuhisedriskide maandamiseks (vä-givald, uimasti- ja alkotarvi-tamine, vigastuste enneta-mine ja esmaabi), õnnetustevältimiseks ja käitumiseksnende puhul. Kui koolis ontugisüsteemid (psühholoog,tugiisik) õpilastele kättesaa-davad, on häid tulemusi prob-leemide ennetamisel ja la-

hendamisel. Kooli juhtimist, tervishoidu,psühhosotsiaalset ja füüsilistkeskkonda saab parandadavaid olukorda analüüsides.Appi tulevad Tervise ArenguInstituudi konverentsid jaõppepäevad - nõuandvad jatoetavad üritused on olnudalati tasuta. TEK-koole on Raplamaalpraegu kaksteist. Ootame kauusi toredate mõtetega koole!Abiks on TAI kodulehekülg,aga eelkõige ikka maakonnaTEK-koolide mentorid ÜlleRüüson ja Pilvi Pregel.

konna - samas ka valdade-ülese koostöökogemuse. Eesmärk oli pakkuda sport-likku ja loomingulist ajasi-sustamist ning meeskonna-tööd. Puhkeala palkmaja ja sau-naga oli juba varakult bronee-ritud ning 23. augustil ko-gunes ligi 90 lasteaednikkukogu Raplamaalt Kaismale.Tervitama tulid ka vallajuhid- Järvakandi vallavanemMart Järvik ja Raikkülastharidusnõunik Maie Kuuse-mets. Toodi ka kingitusi -klaasistuudiost klaaskuulidigale lasteaiale ja õhupallidkorraldavatele lasteasutus-

tele. Virgutusvõimlemise järelasuti matkarajale. Ilmaga ve-das, aga 6 km rada tuli läbi-da vees - see oli paras ,,ellu-jäämiskool”. Rajal lahendatierinevaid ülesandeid mees-kondades, kes olid komplek-teeritud pearättide värvusejärgi. Lahendati salakirju,loodi luuletus ja laul ettean-tud teemal, poeti läbi teel ole-vast ,,ämblikuvõrgust”, püütikala ja meisterdati loodus-likust materjalist seadeid.Seega tuli proovile panna loo-vus, kannatlikkus, füüsilisedvõimed, aga ka koostööoskus.Lektor Marika Tomberg õpe-

tas lõõgastustehnikaid javenitusharjutusi. Järgnestoitev õhtusöök – siinkohaltänud Milvi Lõhmusele, kestoitlustamise korraldas. Mee-leoluka õhtu sisustas diskorHeivi Kipper, valgustuse jakaraoke eest hoolitses heli-tehnik Andres Rego. Rahastasid Raikküla ja Jär-vakandi vallavalitsus, Raplamaavalitsuse hariduse osa-fond, maakonna südame javeresoonkonna haiguste en-netamise programm ja kul-tuurkapitali Raplamaa eks-pertgrupp.

Raplamaa lasteaednike VI suvepäevad Pärnumaal Kaisma järve ääres

Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks

Marje Pukk,raseduskriisi nõustaja

Kriis on olukord, kus varase-matest kogemustest ja välja-kujunenud reageerimisvii-sidest enam ei piisa, et toimetulla. Kuid kriis on ka loovnähtus – üks ja sama Hiinakirjatäht iseloomustab sõnu„kriis“ ja „võimalus“. Kriis on ka ammendamatuallikas uue sünniks – nii kõne-levad ka kunsti ja kirjandusetippteosed oma kangelastekriisidest. Krisis - kreeka kee-les muutus, oht, pööre, otsus-tus, lahutus, eraldamine, või-malus. Raseduskriisis väheneb nai-se ja tema lähedaste toime-tulek füsioloogiliste, sotsiaal-sete ja psühholoogiliste muu-tustega või traumaatilistekogemustega, mis on seotudraseduse, selle katkemise võikatkestamise, lapseootuse,

Raseduskriisi nõustamiseteenust saab Tallinnas, Rak-veres, Tapal, Põlvas, Tartus,Haapsalus ja Raplas. Rapla maakonnas on võima-lik nõustaja poole pöördudaRapla haigla naistenõuand-las Alu tee 1, Rapla,www.raplahaigla.ee Vastuvõtule registreeriminehaigla polikliiniku registra-tuuris tel 489 0710 või 4890711, vastuvõtt neljapäeviti10-13, või tel 5552 2594marje@rasedus.ee Telefoninumbril 800 2008pakuvad raseduskriisinõus-tajad Sulle infot ja tuge ra-seduskriisiga toimetulekuks! Raseduskriisi nõustajadvastavad kõnedele iga päevkella 9-21. Helistamine niilauatelefonilt kui ka mobiil-telefonilt on naistele ja nendelähedastele tasuta. Vt kawww.rasedus.eehttp://www.tai.ee/?id=2687

sünni, emaduse ja lapsevane-maks kasvamisega. Raseduskriisi nõustamiselsaab nõustaja pakkuda rase-dus- ja sünnitusjärgsel peri-oodil naisele ja tema lähe-dastele psühholoogilist toe-tust ja teavet paremaks toi-metulekuks. Kas individuaal-, interneti- või telefoninõus-tamist võivad saada naine jatema lähedased, kui tunne-vad, et vajavad toetust japsühholoogilist abi raseduseplaneerimise, rasedus- jasünnitusjärgsel perioodil –normaalselt kulgeva rase-duse korral, katkemise situ-atsioonis, abordieelselt ja -järgselt, lapseootel üksike-mad, alaealised rasedad, vil-jatuse või enneaegse sünni-tuse puhul, sünnitusjärgselt,HIVga rasedad jt. Nimekiripole lõplik, vaid kajastabenamlevinud olukordi, mille-ga nõustaja poole pöördutakse

(www.rasedus.ee) Üks terapeut on öelnud: „Saläbid oma kriisid ise, aga saei pea seda tegema üksi.” Rasedusega seoses tulebnaisel üsna lühikese ajagaharjuda väga oluliste muuda-tustega oma kehas ja psüühi-kas. Loodus annab aega 9kuud, et uue olukorraga ko-haneda ja küpseda lapse-vanemaks. Vahel võib sattu-da ootamatute sündmustekeerisesse - lähedase surm,lahutus, ootamatu rasedus,raseduse katkemine, haiges-tumine. Siis tasub pöördudaspetsialisti poole, kes suud-ab olukorda võtta erapooletultja nõu anda, et leida lahendu-si ka väljapääsmatuna näi-vas olukorras. Haigekassa rahastamisel onraseduskriisi nõustamise pi-lootprojekt kestnud juba üleaasta, nõustajate poole onpöördunud üle 600 inimese.

Sa läbid oma kriisid ise, aga sa ei pea seda tegema üksi

Õppimine on töö –aita last! (Aristoteles)

MAIRE ROHTI foto“Ämblikuvõrgust” läbironimine.