5 PsfrS&ffiffi 13. apr i l l 2006 Nadal ine

\ { r

Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esinaine Meeri Nikolskaia kii lastas Eestis olles eelmisel nedalal ka Raplamaad. Juuresolevatel

Hindremee kodutalus ja Mahtra talurahvamuuseumis ning selle juurde kuuluvas Eeru k6rtsis.

Meeri Nikolskaja - eestipilt idel on ta jaadvustatud Kehtna vallas Lau kii las perekond

AARE HINDREMAE fotod

kultuuri mllu hoidia Kri mmis

T6nisT6nisson

1 998. aastal juhtus Krimmi Eesti Kultuuriseltsiesinaine Meeri Nikolskaja lugema iihest Ukrainalehest intervjuud Eesti Vabariigi Riigikogu spiikriToomas Saviga. See tegi talle haiget. Toomas Saviraakis seal ajakirjanikule, kuidas Eesti riik hoolitsebsiin kodu leidnud ukrainlaste eest, eraldab raha, etnad saaksid elus hoida oma kultuurimalu ningv6iksid arendada omakeelset haridust.

"Lugesin sedaja pisaradtu- Viihe sellest, kirjas vdislid silma. Meie kultuuriselts proua k6rgele aukandjaleoli selleks ajaks kolm aastat teatada, et (kummaline kiill!)vanaja mitte keegi, ei Ulrai- Krinmis on ikka veel neid ini-na riik ega Eesti Vabariik, ei mesi, kes tahaksid, et nendetahtnud sellest kuuldagi," lapsed oskalsid esivanematemeenutas Meeri Nikolskaja. keelt. Ta sai kirjale lisada ni-Toona istus ta laua taha ja mekirja 351apse nimega, kesalustas kirja Toomas Savile. tahaksid eesti keeit 6ppida.Kolm iiiid kirjutas ta seda. Paraku pidi ta tunnistama, etParandas, tdiendas ja kohen- kogukonnas ei ole enam keda-das, enne kui dra saatis. Kir- gi, kes v6ils ise seda tiiid tehajas oli Krimmi eestlaste lugu, ja sellepiirast pidi ta kiisima,see, kuidas nad 140 aastat kas Eesti riik ei saaks siintagasi Krimrri r?indasid, nis- Krimmi eestlastele kuidagimoodi elasi.d, nida kanna- appi tulla.tasid ja kuidas i.kka ka prae- Nagu me niiiid teame, v6etigu eestlased tahavad olla. Eesti.s seda abipalvet vaga

tdsiselt - 2002. aastal tuliEsimene kiriiSi vastuseta esiisade maalt Aleksandrov-

Kiri ldks teele, aga jdi vastu- ka kiilla esimene eesti keeleseta. Proua Meeri ootas aas- 6petaja. Aga nende kahe kir-ta ja kirjutas siis uue kirja. ja jiirel on Krimmi eestlasteNiiilil tulid vastused. Ja nitte elus muidki muutusi. Niiiteksainult Riigikogust, vaid ka see, et Aleksandrovka 6peta-haridus- ja_kultuuriminis- ja ktiib igal niidalal6pul Sim-teeriumist. Oige pea tulid ka feroopolis (iiks ots umbes 80esimeseil kiilalised Eestist ja kilomeetrit) eesti keelt 6pe-Eesti saatkond Ukrainas tamas ka tdiskasvanutele.hakkas suguvendade-6dedetegemiste vastu huvi tundma. Side rahvuskaaslastega

Muu hulgas kirjutas proua seltside kauduMeeri hArra Toomasele kel- Muide, ka Meeri Nikolska-lestki August Luukasest, me- ja ise kiiib neis keeletundides,hest, kes rAndas kahekiim- kuigi rniigib vd.ga ilusat ja

nendatel aastatel Krimmi puhast eesti keelt. Milleks -

eesmiirgiga 6petada sealsete ei saa ma kiisimata jiitta.

eestlaste lastele emakeelt. Selleks, et teiste eestlastega

_

Uhke oma lapselapse Ule .Niiid, eelmisel nAdalal, oli Meeri Nikolskaja jiille kord Ees-ds keimas. Paljude viiga erinevate kohtumiste hulka oli

! plaanitud ka liiirile kiilaskiiil Niidalise toimetusse. Toime- Ikat daami oli saatmas siinne suur Krimmi eestlaste s6ber :ja eestkdneleja Aare Hindremde. .

Meeri Nikolskajal oli s6iduks kaks olulist p6hjust. lK6igepealt t6i ta Krimmi eestlaste kohta tdiendavaid mater- ljale Jdrvamaa mehele Eduard Lepikule, kes paneb praegu

I kokku iihte sealset ajalugu puudutavat kiisikirja. TeiseksI tahtis ta naiha oma lapselast, kes tuli 2003. aastal esimese l

Ulraina eestlasena Eestisse kdrgharidust omandama. Too-na kirjutas Maaleht biicokraatlilest vintsutustest, millegalTaastane Tanja Pohil esivanemate maal kokku pidi puu-

i tuma ja kuidas vanaproua Meeri pidi neid paberlikke ka-risid siin likvideerimas kiiima.

Niiiid on Tarja Tallinna Tehnikaiilikooli kolmandal kursu-sel ja r5dgib iisna talutavalt eesti keel!. T\rUes teadis vaidmdnda s6na, millest ei osanud iihtegi lauset kokku panna.Meeri Nikolskaja on rahul ja uhke. Tdpselt nii ta ittebki:'Ma olen Tanja ille ulrle!" Aga seda tieldes ei peegeldu hiidles

I mitte ubkus, vaid emaarmastus, mis on k6igis naistes nii :loomulikult olemas.

. l

suhelda, et oma emakeeles siindmused miiddunud sajan-rdAkida. V6ib arvata, et di kolnekiimnendate aastateumbes sama alateadlik va- 16pust, kui maad vapustasjadus hoida ja sAilitada oma repressioonide laine, millekultuuri sunnib ka teisi keigus siiidistati mujalttul-nendesse keeletundidesse. Ja nuid (eestlasi niiiteks) koos-see t6stab isetead\,'ust. ttids rahvusvahelise imperia-

I{rimmi eestlaste seltsis on lisniga. See andis ideaalsekirjas umbkaudu 300 ini- v6imaluse v6imekamate arre-mest. Seda, kui palju on Ut- teeriniseks. V2ihe oli neid, ke-rainas eestlasi, ei tea keegi da p?ilast kinnipidamist veelpiiris t?ipselt. RiiAgitakse nAhti... Teine p6hjus on tun-4000 inimesest, aga see arv duvalt inimlikum: aastakiim-tuleneb viimasest rahvaloen- netega otr side rahvuskaas-dusest, mis ei kajasta tege- lastega katkenudja kultuuri-likku pilti. juured niirbunud. Normaalne

Usna palju on neid eestlasi, assimilatsioon on nad nee-kes ei taha ennast enam eest- Lanud ja dra seedinud. V6ilslaseks tunnistada. Uheks iielda, et tegelikult on see jup6hjuseks on viiga vanad iilclse ime, et enam kui sada

aastat pArast vii l jari inda-mist ja piirast k6iki kogetudvintsutusi (kaasa arvatudisademaa kauaaegne suh-teline iiksk6iksus) iildse onveel neid, kes tahavad omalastes eestlasi niiha. See ont6esti imekspandav. Ja seeime on t6siasi ainult tanuneile inimestele, kes eesti eluja kultuuri seal kaugel vadr-tustavad ning elus hoiavad.

Eesti mii lukeskus EestiSelts seisab koos Harkovi,Lvovi ja Odessa regionaalse-test osakondadest ning Kiievija Krimmi kultuuriseltsidest.Viimasel on 7 osakonda.Meeri Nikolskaja tunnistab,et noori on nendes nimekir-jades praegu viihe. Nooredm6tlevad, kust tiitid saada jakuidas ennast teostada. Va-nematel on rohlem aega otsi-da endas miilestusi miiiidu-nud aegadest, oma vanema-test ja nende juttudest. Agategelrrse akiviseerudes tulebjuurde ka nooremaid ja miseriti oluline, lapsi, kes jddvadrahvuspisikut ja seda vanamalestust edasi kandma.

Eesti riigi huvihakkabjelle vaibuma

Ometi ei saa Meeri Nikols-kaja iielda, et selle ja paljudeteiste asjade taga on Eesti rii-gi abi. Vahepeal plahvatus-likult kasvanud ametnikkon-na esindajate hud on vailseltjille soikunud. Ja v6ib ehkkoguni iildse kaduda koospraeguse Eestit Ukrainasesindava saadiku vdljavahe-tamisega. Meeri iitle8, et neilon p6hjust seda karta.

Pdhilised aitajad ja toetajadon olnud eestlastest eraisi-

kud. Paraku on nende vdima-lused ju teadupdrast raami-desse surutud. Riillik abi onpiirdunud toetusega seltsieestikeelsele lehele. ProuaNi.kolskaja loodab, et see abij 2ii ib kestma, kuigi Prae-guseks, st aprilli alguseks,polaud toimetuse arvele Ees-tist veel sentigi laekunud.Samas saaks riik kaugel ela-vaid rahwuskaaslasi paljudesasjades aidata. Kui tahaks...Aga see ei pruugi olla taht-mise v6i mittetahtmise tagakinni. Huvi puudus ja jahesuhtunine v6ib tuleneda liht-salt ametkondlikest rutiini-dest, mis on meie elu siin,Eestiski, aina rohlem ja roh-kem m6jutama hakanud.

Aga Meeri Nikolskaja onoptinistlik. Kui ta reagibUkraina eestlaste tegemsejirjepidevustst, siis toob tanaiteks enda. A.htiivselt hak-kas ta eesti seltsielu arenda-misega tegelema alles kahek-sa aastat tagasi. Selleksajaks oli ta olnud juba kaksaastat pensionil. Ja t6ukej6usai ta oma emalt, kes riiiikistalle mitmel korral, et onkuulnud mingist eestlasteSimferoopoli iihendusest j asealse ajaloomuuseumi hu-vist selle rahvakillu saatusevastu. Ta pani korduvalt tiit-rele siidamele, et v6ils needeestlased iiles otsida. fiitarvenitas selle asjaga, oli muud-ki teha. Kord, see oli juba vei-di enne surma,

'sai ema kan-

natus otsa ja ta iitles rShuta-tult: "Sa oledju eestlane!" Seemdjus.

Praegu on Krimmi kultuuri-seltsi esinaise esineseks abi-liseks tema vanem tiitar...