yep - international labour organization...sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee...

39
Secretaria de Estado da Formacão Profissional e Emprego ( ) SEFOPE International Labour Organization O YEP Youth Employment Promotion Planu Asaun Nasional Empregu ba Foin-sa'e sira Timor-Leste (NYEAP) 2009

Upload: others

Post on 02-Aug-2020

4 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Secretaria de Estado daFormacão Profissional e Emprego

( )SEFOPE

InternationalLabour

Organization

O

YEPYouth Employment Promotion

Planu Asaun Nasional Empregu ba Foin-sa'e siraTimor-Leste (NYEAP) 2009

Page 2: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Secretaria de Estado daFormacão Profissional e Emprego

( )SEFOPE

InternationalLabour

Organization

O

YEPYouth Employment Promotion

Planu Asaun Nasional Empregu ba Foin-sa'e siraTimor-Leste (NYEAP) 2009

Page 3: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Tabela kontiudu

Informasaun fundu no Kontestu ………………………………………………......4 - 6

Responde ba Problema ……………………………………………………………7 - 15

1.0Problema kriasaun empregu, abordazen foun ba ekonomia makro nopolitika empregu nebee presiza ……………………………………………….7 - 8

Rekomendasaun ka Asaun ba kriasaun Empregu .......……………………...…8 - 14

2.0Preokupasaun ba empregabilidade no distorsaun husi parte fornesimentunian, presiza atu hadi’a sinerjia entre ‘ezizensia ba’ no ‘fornesimentu’abilidade no espesialidade ba foin-sa’e sira......………………..………..…14 - 15

Rekomendasaun ka asaun ba Empregabilidade …..…………………………..16 - 20

3.0Kria espiritu emprezarial no kondusaun ba emprezarial nian........ ……...20 - 26

Rekomendasaun Emprezariu nian.............. ……………………………...……23 - 26

4.0Oportunidade nebee hanesan ba foin-sa’e feto no mane sira…………….27 - 28

Rekomendasaun ka asaun ba oportunidade nebee hanesan………………...29

Organigrama: Rekomendasaun ka asaunsira…………………………………....................................................................30

Matriz Politka nian....………………………………………...……...……….........31 - 37

Referensia sira……………………………………………………………………..38

Page 4: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Informasaun fundu nokontestu:

efere ba estatistika nasional1, demografiku populasaun Timor-Lestenian ilustra piramida populasaun ida nebee la’os deit espansivu2 ihaninia perfil (kuaze 48% husi total populasaun ho idade tinan 17 maikraik, taxa kresimentu populasaun nian iha 5.8% no kalkulasaun bataxa fertilidade 7.8 bebe moris kada feto ida) maibe mos ho

karateristika ‘prominensia foin-sa’e’3, nebee ninia populasaun ho idade 15-29kuaze 30% husi total populasaun.

Realidade hirak ne’e indika katak Timor-Leste ninia propriedade prinsipal makninia Foin-sa’e sira. Nune’e, responde ba dezafiu empregu nian ba foi-sa’efeto no mane sira iha Timor-Leste aprezenta oportunidade ida nebeeestraordinariu ba aumentu iha kresimentu ekonomiku no hamenus kiak nomukit iha nasaun ne’e nia laran. Ninia razaun bazeia ba evidensia rasik;tamba foin-sa’e sira mak hanesan propriedade prinsipal ba nasaun ida ne’e,halo sira sai produtivu liu no involve sira iha serbisu nebee adekuaduhanesan dalan diak liu atu hamenus kiak no mukit.

Liu husi ninia efeitu aleviasaun kiak no mukit, empregu ba foin-sa’e sira belekontribui mos hodi hasa’e objetivu dezenvolvimentu seluk. Hanesan ezemplu,liu husi utilizasaun potensialidade ‘kapital umanu’ foin-sa’e Timor oan sira ihaatividade hirak nebee produtivu no liu husi lokaliza empregu ba foin-sa’e sirahanesan sentru ba politika dezenvolvimentu nian, ekonomia sei hetanbenefisiu husi ninia ‘’dividendu foin-sa’e sira’; atinzi husi abilidade noespesialidade nebee foin-sa’e Timor oan sira bele ka sei oferese. Liu tan,hatama foin-sa’e Timor oan barak liu tan ba serbisu nebee adekuadu bele saifonte nebee signifikante ba dezenvolvimentu ekonomia nebee fooportunidade ba foin-sa’e sira atu gasta sira nia tempu liu tan hanesankonsumidor no investe liu tan hanesan ekonomizador (ema nebee belepoupa), nune’e ita bele transforma sira ba ajente ekonomiku nebee ativu nocontributor iha prosesu dezenvolvimentu.

Atinzimentu sosial wainhira involve foin-sa’e Timor oan sira iha empregunebee produtivu no adekuadu sei iha mos benefisiu beim estar nebeesignifikante ba nasaun, liu-liu, wainhira ita hadook foin-sa’e sira husi atividadehirak nebee violentu. Relatoriu ILO nian iha tinan 2006 kona-ba TendensiaEmpregu Global ba Empregu ba foin-sa’e sira deklara katak “foin-sa’e siranebee la ativu kria tendensia vulnerabilidade, laiha valor no dezempregu.” Idane’e bele iha impaktu nebee direta ba potensialidade ba violensia no krime,nune’e hamosu instabilidade ba sosio estabilidade.

1 Fonte dadus Sensu 2004 Timor Leste, STL 2004.2 Piramida populasaun espansivu – Piramida populasaun nian ida nebee hatudu baze jeral ida, nebee indika proporsaun boot

labarik sira, taxa kresimentu populasaun nebee lalais, no proporsaun ema ferik no katuas nebee oituan deit. Gary Fuller (1995)deskreve kazu espansivu ne’e hanesan konvesidade iha foin-sa’e sira.

3 Konvesidade Foin-sa’e sira: iha ne’e grupu idade 15-29 relativu ba total populasaun signifikantemente boot tebes.

RR

4

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 5: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Nune’e ita iha ona evidensia katak tenke atende foin-sa’e Timor oan sirahanesan rekursu no mos hanesan oportunidade ida hodi bele haburassustentabilidade dezenvolvimentu. Maske nune’e, tuir ilustrasaun EstuduEmpregu ba Foin-sa’e sira (YES) ba Timor-Leste 2007, iha kontestu multidimensional no multi setoral nebee presiza konsidera wainhira halo analizedezafiu empregu ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste. Hanesan ezemplu, estudune’e indika katak kestaun ‘Empregabilidade’ relasiona ho disparidadeabilidade nebee ‘iha’ no hirak nebee ‘presiza’, nebee sai hanesan distorsaunboot iha parte fornesimentu nian, difikulta tranzisaun husi eskola ba serbisuba foin-sa’e Timor oan sira. Estudu ne’e mos identifika sistema formasaun noedukasaun nebee iha ligasaun fraku ho negosiu ka setor komersiu sira,nebee rezulta iha uzu kurikula no materia ba formasaun nebee, dala barak latransfere ba nesesidade no ezizensia industria oi-oin nian.

Liu tan, estudu ne’e mos identifika kestaun hirak nebee relasiona ho foin-sa’efoun sira nebee tama ba iha forsa traballu maibe ladun iha preparasaun diakno ladun iha kuñesimentu, sira mos tama iha tempu nebee sira nia tinanseidauk to’o ba idade minimu atu tama ba forsa traballu, tamba sira ladunhatene mekanizmu atu hetan informasaun kona-ba merkadu traballu (IMT).Estudu ne’e mos identifika funsaun intermediariu merkadu traballu sira(instituisaun edukasaun no formasaun, serbisu atendimentu empregu publiku)nebee ladun efetivu no limitadu liu, sira mos iha failansu atu fo konsellu nomatadalan nebee apropriadu kona-ba profisaun. Sena ida ne’e, hamutuk tanho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidadeba empregu nebee prospetivu, hamosu katak foin-sa’e sira dala barak ihaespetasaun nebee la loos no aspirasaun nebee la realistiku ho ‘munduserbisu nian’, ninia konsekuensia mak sira sofre dezempregu nebee iha no baoin mai.

Husi parte ezizensia nian, estudu empregu ba foin-sa’e sira esplika kataktendensia kresimentu nebee la estavel no nei-neik iha setor la’os mina no nonagrikultural nian fo ona impaktu negativu nebee signifikante ba potensialidadekriasaun empregu global ba ekonomia, hamosu falta iha kapasidade ihaekonomia formal atu akomoda aprosimadamente foin-sa’e sira hamutuk na’in17,000 nebee rejistu iha merkadu traballu kada tinan. Nune’e, ekonomiaformal sei iha nafatin pozisaun infantil, nivel atividade informal sei multiplikaka aumenta tan, wainhira oportunidade ba empregu iha ekonomia informal seikarateriza bazeia ba falta iha rekuñesimentu ka protesaun lei nian,produtividade nebee baisu, siguransa serbisu nebee limitadu ka laiha liu,kondisaun serbisu nebee ladun diak no vensimentu nebee ki’ik. Nune’e mos,normalmente, traballador labarik sira sei barak liu iha ekonomia informaltamba falta regulamentu nebee fo oportunidade ba entidade patronal sira atula liga tiha idade minimu ba entrada legal.

Liu tan, estudu ne’e mos artikula katak iha nasaun barak nebee seidezenvolve hela, empreza mikro no ki’ik sira sempre buka atu forma karaterba ekonomia, liu-liu iha ninia pasu inisiu ba dezenvolvimentu nian. Maskenune’e, iha Timor-Leste, impedimentu barak mak empata tiha emprezariu kaauto empregu hanesan alternativu ba kondisaun sustentabilidade profisaunba foin-sa’e sira. Impedimentu prinsipal balun inklui hirak nebee relasiona ho

5

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 6: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

regulamentu, direitu ba propriedade nebee la eziste, no sistema rejistrasaunnegosiu nebee relativamente sei komplikadu. Obstakulu prinsipal seluk inkluidifikuldade ba foin-sa’e sira atu asesu fasilidade kreditu formal tamba ‘dezafiuidade espesifiku’; laiha garantia ka depozitu atu kualifika ba eskema kreditukonvensional; no dezafiu hirak nebee espesifiku ba jeneru’, ne’e hatudu katakeskema mikro kreditu dala barak prefere liu atu fo ba feto sira. Konsekuensiadireta ida husi kestaun ne’e mak atividade emprezarial barak mak sei limitaduliu ho valor aumentu nebee ki’ik iha sasan no provizaun asistensia, no laihapotensialidade atu sa’e iha ninia medida no mos iha diversividade koberturanian, nune’e, sei hela nafatin iha ekonomia informal.

Haree ba natureza dezafiu empregu ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste nebeekompleksu, evidente katak naran esforsu ida hodi atende kestaun ne’epresiza komitementu no involvimentu no kordenasaun parseiru oi-oin.Situasaun ne’e nesesita ministeriu governu nian, entidade patronal noorganizasaun traballador sira nian, asosiasaun no konsellu foin-sa’e nian noorganizasaun sosiedade sivil seluk atu involve iha dialogu, dezenvolveparseria hodi haburas koperasaun, reinforsa atividade ida-idak nian no uzuoptimu ba rekursu, matenek no espesialidade kombinadu. Atu konfirmaGovernu Timor-Leste ninia komitementu politiku ba serbisu nebee adekuaduno produtivu ba foin-sa’e Timor oan sira. Atu traduz komitementu ida ne’e baasaun pratiku, Sekretaria Estadu ba formasaun Profisional no Empregu(SEFOPE) iha konsultasaun besik ho membru Komisaun KonsultativaNasional ba Empregu Foin-sa’e sira, dezenvolve tiha ona Planu AsaunEmpregu ba Foin-sa’e sira iha Timor-Leste (PANEF) 2007. Objetivu jeralYEAP nian mak atu fo pakote estratejia no politika ida ba KomisaunKonsultativa Nasional empregu ba foin-sa’e sira hodi bele atende dezafiuempregu ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste. Iha ninia esbosu, YEAP simuapoiu tekniku husi Organizasaun Internasional ba Traballador (ILO) noajensia hirak seluk.

6

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 7: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Responde ba Problema:imor-Leste ninia dezafiu ba empregu ba foin-sa’e sira, relasionaba pergunta ‘jeral’, no la espesifiku ba idade, mak situasaunekonomia no funsionalidade merkadu traballu, no iha parte seluk,empregu ba foin-sa’e sira iha ninia dimensaun nebee partikular noproblematiku. Timor-Leste nia Planu Asaun Empregu ba Foin-sa’esira (YEAP) dezeña bazeia ba maneira nebee rekuñese dezafiu

ba empregu ‘jeral’ no espesifiku’, nebee foin-sa’e feto no mane sira iha Timor-Leste hasoru, no subsekuentemente aprezenta rekomendasaun hirak nebeepratika no realistiku hodi bele responde ba dezafiu hirak ne’e. Atu hahuu,YEAP klasifika ninia rekomendasaun politika no estratejia sira ba iha grupuhaat i) Produsaun Empregu, ii) Empregabilidade, iii) Emprezarial no iv)Oportunidade nebee Hanesan. Importante atu nota katak, maske grupu hirakne’e uniku iha ninia sensibilidade espesifiku, grupu hirak ne’e mos liga bamalu, nune’e rekomendasaun politika hirak nebee responde grupu ida belepozitivamente fo influensia ka komplimenta solusaun grupu seluk, relasaunida nebee sei esplika ka klarifika iha NYEAP.

1.0 Dilema ba produsaun empregu,abordazen foun ba ekonomia makrono politika empregu nebee presiza:

Timor-Leste iha ninia populasaun foin-sa’e [grupu idade 15-29] nebee okupakuaze 30% husi total populasaun4. Iha kalkulasaun katak, proporsaun ida ne’ehatama numiru foin-sa’e ba merkadu traballu kada tinan, husi 15,000 –20,000. Hanesan parte ida husi total forsa traballu (nebee hamutuk 314,000iha tinan 2004), ida ne’e implika katak merkadu traballu aumenta liu tan hoproporsaun 4-5% kada tinan. Emfelizmente, ekonomia karateriza ona hotendensia kresimentu GDP nebee baisu no la estavel desde independensia,rezulta iha ninia inabilidade atu absorba partisipante foun atu tama bamerkadu traballu kada tinan, nune’e mos labele hamenus proporsaun foin-sa’e dezempregu nebee oras ne’e iha. Ninia rezultadu ikus mak taxadezempregu foin-sa’e nian aumenta liu tan; iha area urbana, iha kalkulasaun43% no liu 20% iha area rural5.

Maske nune’e, tendensia dezempregu iha foin-sa’e sira la kaptura efeitunegativu husi kresimentu ekonomia nebee baisu no la estavel iha partetomak. Ho situasaun nebee laiha siguransa ba dezempregu no mekanizmu basiguransa sosial, foin-sa’e barak iha Timor-Leste la iha kapasidade atu saidezempregu aberta, sira laiha alternativa seluk maibe so tama deit baekonomia informal, dala barak serbisu iha tipu atividade nebee hodi bukamoris deit, ninia vensimentu oituan no la estavel, nune’e bele sustenta aan nofamilia. Barak mak tama ona ekonomia informal molok sira atinzi idade

4Data source 2004 Census Timor-Leste, TLC 2004.

5http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/TIMORLESTEEXTN/0,,contentMD

K:20174826~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:294022,00.html

TT

7

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 8: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

minimu atu tama ba serbisu, no molok sira pronto, emosionalmente nofizikalmente atu halo serbisu, nune’e mos hamosu problema traballadorlabarik.

Tuir mai, wainhira responde ba dimensaun ezizensia dezafiu empregu bafoin-sa’e sira iha Timor-Leste, intervensaun politika tenke tau kualidade nokuantidade empregu hanesan sentru ba dezenvolvimentu politika ekonomia.Nune’e, estratejia atu estimula kresimentu ekonomia tenke iha funsaunprinsipal hodi hasa’e intensidade no kualidade oportunidade ba empregu.

Nune’e mos, pakote politika ida nebee bele promove empregu ba foin-sa’esira nesesita katak tenke bazeia ba natureza. Program investimentu setor(SIP) nebee sei dezenvolve no haluan tan setor oi-oin iha ekonomia, presizaiha dimensaun empregu ho setor nebee koresponde. Estudu Empregu baFoin-sa’e ba Timor-Leste6, uza dadus Sensu nian7, fo ona kompozisaunsetoral husi foin-sa’e sira nebee serbisu iha setor no sub setor industria oi-oin.Estudu ne’e hatudu katak 77% husi ‘foin-sa’e hotu nebee serbisu’, sei serbisuiha setor agrikultura. Setor seluk nebee akumula liu 1% husi numiru total‘populasaun foin-sa’e nebee serbisu’, inklui; atividade venda no komersiuretallu nebee fo serbisu ba 3.8% husi total populasaun foin-sa’e nebeeserbisu, Ajensia ONU ka ajensia Diplomatiku sira fo serbisu ba 3.68%, umakain privada 3.59% no transporte no armazenamentu 1.43% husi total (nebeeserbisu hela) populasaun foin-sa’e nebee serbisu respetivamente. Iha parteseluk, setor hirak hanesan fabrika no konstrusaun fo serbisu ba proporsaunentre 0.51% no 0.50% husi total populasaun foin-sa’e nebee serbisu. Setoragrikultura no uma kain sira mos sai hanesan setor nebee hamosu traballadorlabarik barak (haree rezultadu Avalliasaun Rapido kona-ba TraballadorLabarik iha Timor-Leste nebee ILO-IPEC hala’o iha tinan 2007).

Buat nebee halo ita preokupa liu mak proporsaun ki’ik foin-sa’e nebee serbisuiha setor sira (hanesan proporsaun ba total foin-sa’e nebee serbisu iha setorhotu) nebee barak liu kompostu serbisu white collar; finansa 0.09%,komunikasaun 0.14%, bens imobiliarius no propriedade 0.25%, asistensiasaude no sosial 0.26%, edukasaun 0.44%, administrasaun publiku 0.58%.8

Sena ida ne’e konvida ita atu haree sasukat nebee ‘fo alvu badezenvolvimentu setoral no kriasaun serbisu’, nune’e dezenvolvimentu labelemosu deit iha setor hirak (ka sub setor) nebee iha densidade aas foin-sa’esira nebee serbisu, maibe iha mos dezenvolvimentu iha setor hirak nebeedinamiku no iha potensialidade ba kresimentu no elastisidade empregu nebeeaas.

Rekomendasaun ka asaun ba Produsaun Empregu:

Rekomendasaun ka asaun 1.1:

6 Tabela 3.3d, YES, estudu empregu ba foin-sa’e ba Timor-Leste 2007.7 Fonte dadus: Sensu 2004, Diresaun Nasional ba Estatistika, Timor-Leste.8 Haree koluna 5 iha Tabela 3.3d iha Estudu Empregu ba Foin-sa’e ba Timor-Leste 2007, ba distribuisaun detallu).

8

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 9: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Programa Traballu Intensivu iha Serbisu Pubiku,nebee ‘orienta ba foin-sa’e sira’ iha sira nia kriasaunempregu.

Ba termu imidiata no termu badak, politika no programa empregu niantenke involve traballu intensivu iha serbisu publiku hanesan rede siguru bafoin-sa’e sira nebee laiha serbisu. Programa hirak hanesan ne’e bele uzatraballador foin-sa’e adisionadu hodi bele hadi’a infraestrutura, sistemairigasaun, florestasaun, saneamentu urbana, eskola no sentru saude sira. Idane’e sei iha efeitu direta ba kriasaun serbisu ba foin-sa’e sira nebee laihaserbisu no mos oferese posibilidade atu hasa’e sira nia produtividade traballu.Maske kriasaun empregu direta husi programa hirak hanesan ne’e karik seitemporaria deit, nia sei konstitui maneira ida hodi oferese empregu norendimentu ba ema foin-sa’e tokon, nune’e bele funsiona hanesanmekanizmu ida hodi temporariamente hamenus kiak no mukit. Tenke halonafatin esforsu nebee seriu hodi garante katak foin-sa’e feto sira hatene kona-ba oportunidade hirak hanesan ne’e no serbisu fatin sei la halodeskriminasaun kontra aplikante feto sira, aprende lisaun husi traballuintensivu iha serbisu publiku husi nasaun seluk. Karik sei presiza atu kolokaalvu minimu ba partisipasaun feto sira nian no oferese formasaun kona-bajeneru hodi garante igualidade jeneru.

Programa hirak hanesan ne’e mos sei iha efeitu kriasaun empregu inderetaba termu mediu ba ema foin-sa’e sira no sira nia komunidade lokal. Hanesanezemplu, komunidade lokal sira sei hetan benefisiu husi kriasaun propriedadeprodutivu hanesan Estrada, rede irigasaun no sentru ba komunidade nian,nebee sei iha efeitu interesadu ba ezizensia lokal no kriasaun empregu,tamba bele hamosu tan oportunidade ba serbisu nebee permanente bamanutensaun serbisu publiku no asistensia seluk nebee nesesita ihadezenvolvimentu serbisu publiku. Program serbisu publiku mos ihapotensialidade atu haforsa liu tan ezizensia lokal jeral liu husi ‘efeiturendimentu’ husi vensimentu nebee nia fo. Liu-liu ba foin-sa’e sira, se ita tauhamutuk ho esforsu atu hasa’e empregabilidade (haree Seksaun Rua),programa hirak ne’e bele fo oportunidade hanesan esperiensia serbisuprimeiru, no se bele partisipa iha programa nebee konsekutivu, sei tulun atudezenvolve sira nia esperiensia serbisu. Liu tan, empregu iha serbisu publikubele sai mekanizmu nebee util hodi estende ka hasa’e abilidade no priensefalta iha edukasaun, liu husi formasaun iha serbisu fatin ka formasaunespesializada.

Atu garante katak programa serbisu publiku hirak ne’e ‘orienta ba foin-sa’esira’ iha ninia kriasaun empregu, bele halo pre-rekizita ida atu fo serbisu bafoin-sa’e sira liu husi sentru profisaun ba foin-sa’e sira. Ida ne’e bele tulun atuestabelese no promove mekanizmu formal ida hodi buka serbisu no mos saihanesan fonte formal ida ba informasaun merkadu traballu nian (IMT) nooportunidade empregu iha oin mai ba foin-sa’e sira. Liu tan, iha viabilidadeatu estabelese Fundu Empregu ba Foin-sa’e sira nebee bele konsidera atufinansia programa hirak ne’e. Ninia benefisiu iha ne’e mak bele sai

9

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 10: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

mekanizmu fasil ida ba governu hodi garante katak alvu benefisiariu mak foin-sa’e Timor oan sira.

Atu halo programa serbisu publiku sai susesu iha ninia implementasaun noserve alvu benefisiariu sira, importante katak programa ne’e dezeña bazeiaba koperasaun no apoiu ho grupu interesadu balun, liu-liu ho partisipasaunativu husi ajensia governu nian, hanesan Sekretaria Estadu ba FormasaunProfisional no Empregu, Ministeriu ba Serbisu Publiku, Ministeriu ba Florestano Peska no Ministeriu ba Planu no Finansa.

Rekomendasaun ka asaun 1.2:Provizaun subsidiu ka osan ba formasaun nian, hodienkoraza entidade patronal sira atu fo serbisu batraballador foin-sa’e sira, no kontribui liu baformasaun.

Mekanizmu seluk ba kriasaun empregu tempu badak nebee bele introduz baprodusaun oportunidade serbisu ba ema foin-sa’e sira mak eskema empreguho subsidiu (osan ba formasaun). Eskema ida ne’e bele hala’o hanesansubsidiu osan nebee oferese ba entidade patronal hirak nebee fo serbisu batraballador foin-sa’e sira. Subsidiu osan ne’e ita bele haree hanesan respostaida ba failansu iha merkadu; hodi neutraliza kresimentu nebee neneik ihaezizensia traballu no obstakulu seluk nebee impede integrabilidade ema foin-sa’e sira ba iha mundu serbisu nian. Obstakulu hirak hanesan ne’e inkluiabilidade jeral no tekniku ba serbisu nebee la adekuadu, no falta esperiensiaserbisu, no fator seluk nebee dala barak diskoraza entidade patronal sira atufo serbisu ba ema foin-sa’e sira.

Entidade patronal sira nia resposta ba peskiza YES mos konfirma failansumerkadu traballu nebee espesifiku ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste. Hanesanezemplu, wainhira husu ba entidade patronal sira atu indika (bazeia ba sirania esperiensia) oinsa (preparadu ka lae) preparasaun aplikante foin-sa’e siraba serbisu nebee sira aplika ba, liu 60% husi entidade patronal sira konsiderakatak aplikante sira ladun preparadu kona-ba ‘abilidade tekniku ka profesionalnebee serbisu presiza’. Nune’e mos, 80% konsidera katak aplikante siraladun preparadu iha ‘kuñesimentu jeral’ no 60% husi entidade patronal sirakonsidera katak ‘foin-sa’e sira ladun iha preparasaun nebee diak’. Liu tan,wainhira husu ba entidade patronal ka ninia jestor sira atu identifikadezvantazen prinsipal nebee sira hetan wainhira fo serbisu ba traballadorfoin-sa’e sira, 25% sente katak foin-sa’e sira la iha ‘nivel abilidade’ nebeeapropriadu, no 15% sente katak sira klosan liu ka ladun iha esperiensia.

Sira nebee husik hela eskola no la preparadu bele sai responsabilidade jeralida ba entidade patronal sira no sai obstakulu ida wainhira atu hasa’eprodutividade. Kona-ba ida ne’e, eskema subsidiu osan nebee involveprovizaun subsidiu ba entidade patronal sira atu fo serbisu ba traballador foin-sa’e sira, serve iha ninia kontribuisaun ba kustu formasaun ba traballador

10

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 11: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

foin-sa’e sira ne’e, hanesan husi formasaun iha serbisu fatin ka formasaunespesializada. Nune’e mos, maneira fo osan subsidiu hanesan ne’e bele saihanesan fasilitasaun ida ba tranzisaun primeiru (foin-sa’e) sira nebee fointama ba forsa traballu. Liu tan, eskema hirak hanesan ne’e bele tulun foin-sa’e sira hodi dezenvolve ‘abilidade baziku/simples’ iha forma atitude nebeeapropriadu no etika serbisu atu bele hetan susesu iha serbisu, hasa’e sira nianivel no profisiensia abilidade ‘jeral no espesifiku’ nebee relasiona hoprofisaun no subsekuentemente hametin sira nia nivel produtividade.

Atinzimentu nebee posivel iha termu mediu husi eskema subsidiu ne’e (osanba formasaun) mak nia bele fasilita resposta ba kestaun hirak nebee mosuiha dezempregu estrutural ba foin-sa’e sira (nebee karik inisialmente laiha tipuka abilidade nebee apropriadu no presiza hodi bele hetan serbisu iha setor kakomersiu partikular ruma) liu husi provizaun formasaun (aprende) durantetempu serbisu. Liu tan, eskema hanesan ne’e bele responde mos ba kestaunhirak nebee relasiona ho iregularidade informasaun; hanesan enkorazaentidade patronal sira atu konsidera partisipante formasaun husi traballadorfoin-sa’e sira, nune’e bele fo oportunidade ba traballador foin-sa’e sira atuprova ka hakbesik ba entidade patronal sira, ho sira nia abilidade noprodutividade wainhira sira serbisu hanesan partisipante formasaun, no belemos hasa’e sira nia oportunidade atu bele hetan serbisu iha pozisaun regularhafoin periodu subsidiu ne’e remata.

Rekomendasaun ka asaun 1.3:Promove oportunidade ba empregu produtivu ihasetor nebee iha intensidade aas ba empregu foin-sa’esira, liu-liu iha setor agrikultura.

Sasukat politika nian bele iha impaktu ba kriasaun empregu ba foin-sa’e siaiha termu badak no mediu no tenke inklui promosaun ba oportunidadeempregu produtivu iha setor hirak nebee fo tiha ona serbisu ba proporsaunboot foin-sa’e sira. Kona-ba ida ne’e, importante tebes atu dezenvolvesasukat politika hodi bele hadi’a prospetu empregu ba foin-sa’e rural siranebee serbisu iha agrikultura, nune’e sira bele iha oportunidade atu involveiha atividade hirak nebee produtivu liu iha setor nia laran. MinisteriuAgrikultura tenke halo parseria ho Sekretaria Estadu ba FormasaunProfisional no Empregu hodi bele dezenvolve no inisia sasukat politika nebeebele fo formasaun ba foin-sa’e sira iha tekniku agrikultura modernu, iha areahirak hanesan, enjineria irigasaun, ekonomia agrikultura, no saude animal noatu enkoraza sira atu kuda ‘produtu nebee jenera osan’. Ida ne’e bele fasilitaprosesu atu hametin produtividade agrikultura no mos hasa’e rendimentuagrikultor sira nian.

Tenke konsidera mos atu halo investigasaun liu tan ba produsaun produtuhirak nebee iha valor aas hanesan; ailia, cardamom, pimento no kafe, no mospotensialidade atu kuda kabas. Nune’e mos, tenke reve fali mekanizmunebee bele fo apoiu tekniku no finanseira ba foin-sa’e rural sira atuestabelese atividade ‘agro negosiu’. Ida ne’e bele inklui apoiu baestabelesimentu industria uma ki’ik nebee prosesa produsaun agrikultura

11

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 12: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

matak, fo oportunidade ba foin-sa’e sira atu produz liu tan osan husiprodusaun agrikultura nebee iha valor aas, hanesan prosesu pimento basutate, kafe uut no prosesa kabas matak sai kabas lahan (deskarosaalgudaun, atividade suku nian), nune’e bele fo oportunidade ba foin-sa’e siraatu muda husi atividade agrikultura subsistensia hodi ba serbisu iha atividadeagrikultura hirak nebee iha valor aas no bele jenera rendimentu. Sira nebeehalo politika presiza iha konsentrasaun diak ba kestaun hirak nebee relasionaho siguru no saude profisaun nian iha serbisu agrikultura tamba ida ne’e seifo vantazen adisional hodi halo serbisu ne’e sai siguru liu ba grupu idade 15-18.

Rekomendasaun ka asaun 1.4:Utiliza oportunidade foun ba foin-sa’e sira iha setorimidiata.

Sasukat Termu mediu nebee bele kria oportunidade empregu ba foin-sa’esira tenke involve identifikasaun ba oportunidade serbisu oras ne’e nian noiha oin mai ba foin-sa’e sira iha setor hirak nebee foun no imidiata hanesan,turizmu, media, TI, edukasaun, saude, no asistensia industria seluk tan. Setorhirak ne’e mak setor nebee ‘amigavel ba empregu’, hanesan ihapotensialidade atu adopta teknika traballu intensivu iha ninia prosesuprodusaun. Relasiona ho ida ne’e, importante tebes ba programainvestimentu setor atu dezeña ho komponente ida nebee fo emfaze ba alvuempregu nebee iha potensialidade ba foin-sa’e sira nebee sei mosu husiinvestimentu no atividade dezenvolvimentu subsekuente. Atu garante katakSIP iha duni dimensaun produsaun empregu ba foin-sa’e sira, importantekatak Ministeriu hirak ne’e (Finansa, Infraestrutura, Ekonomia noDezenvolvimentu, Agrikultura no Floresta, no seluk tan) serbisu besik hoSekretaria Estadu ba Formasaun Profisional no Empregu iha dezeñu nodezenvolvimentu projetu investimentu.

Rekomendasaun ka asaun 1.5:Proteze direitu traballador foin-sa’e sira ba ekonomiainformal, no fasilita formalizasaun atividade informal.

Maioria husi foin-sa’e Timor oan sira hetan oportunidade ba potensialidadeempregu iha ekonomia informal, no iha ne’e mos mak foin-sa’e sira hetanposibilidade ba serbisu. Diversividade no parte boot ekonomia ida ne’esempre involve traballador foin-sa’e sira nebee serbisu hodi sustenta deit sirania moris, implementa empreza mikro iha atividade komersiu nebee ki’ik,normalmente sira hala’o rasik, no iha parte seluk traballador foin-sa’e sirahetan serbisu iha setor nebee ladun iha produtividade, ladun selu osan kaselu osan nebee ki’ik liu no dala barak involve traballador labarik sira.

Haree ba ninia nivel no medida, ekonomia informal iha Timor-Leste sei ‘lalakon’ rasik deit. Influensia nebee nia iha ba oportunidade empregu oras ne’eno ba oin mai ba foin-sa’e sira sei presiza esforsu politika iha termu imidiataatu fo prioridade hodi hamenus falta iha serbisu nebee adekuadu iha

12

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 13: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

ekonomia informal. Ida ne’e ita bele hala’o hodi garantia katak lei seirekuñese sira nebee oras ne’e dadaun serbisu iha setor informal no sira mossei iha direitu legal, protesaun sosial, reprezentasaun no lian. Garanteeliminasaun nebee efetivu ba traballador labarik sira mos sei kontribui bakresimentu oportunidade serbisu ba grupu idade 15-29.

Hanaruk tan atividade husi uniaun komersiu nebee oras ne’e iha, ba foin-sa’esira nebee serbisu iha ekonomia informal no estabelese reprzentasaun formalba foin-sa’e sira ho uniaun komersiu hanesan pasu primeiru (sasukat termuimidiata ka termu badak) hodi proteze traballador foin-sa’e sira.

Iha politika no asaun tempu badak tenke fasilita tranzisaun husi atividadeinformal ba formal. Ida ne’e bele in volve haluan tan asistensia husiinstituisaun formal ba partisipante setor informal sira, hanesan, fo asesufasilidade formasaun ba traballador foin-sa’e sira husi setor informal, investeiha matenek no abilidade, fo asesu ba fasilidade kreditu formal ba emprezainformal sira nebe foin-sa’e mak maneiza (falta asesu ba kreditu formal dalabarak lori emprezariu foin-sa’e sira ba opsaun fornte informal hanesan sira niacapital inisiu, nebee hamosu atividade negosiu subsequente sai informalnafatin no restritu iha ninia medida no area serbisu).

Ninia objetivu iha termu mediu mak atu haluan tan medida no area serbisusetor formal nune’e bele minimiza tiha atividade informal hirak nebee para,tamba falta iha oportunidade iha ekonomia formal. Ida ne’e bele hamosuoportunidade empregu nebee formal, protezidu no adekuadu ba entidadepatronal no traballador sira. Relasiona ho ida ne’e, sasukat politika tenkegarante katak traballador no emprezariu sira iha kapasidade, fleksibilidade noestrutura legal no regulatoriu ida nebee tulun atu formaliza setor informal.Estrutura hanesan ne’e presiza inklui redusaun la serteza nebee relasiona hosoin ba propriedade, simplifika prosesu regulatoriu ba rejistrasaun negosiuida, fo obrigasaun ba emprezariu sira atu halo kontratu eskrita ho niniatraballador sira nebee ninia knaar serbisu konkorda hamutuk entre entidadepatronal no traballador, no mos ninia klauza no kondisaun hirak nebee iha,nune’e bele hamenus oportunidade ba esploitasaun traballador sira tanprosedimentu fo serbisu nebee informal. Fo atensaun boot hodi halo tuirpadraun minimu kona-ba siguru no saude profisaun nian mos sei kontribui baserbisu nebee adekuadu ba foin-sa’e sira, konsidera katak serbisu ne’e siguruba traballador sira nebee tinan 15 ba leten. Ida ne’e mos bele prepara liu tantraballador foin-sa’e sira kona-ba oinsa atu proteze sira nia aan husi riskuhirak nebee bele mosu iha serbisu fatin durante sira nia moris tomak.

13

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 14: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

2.0 Preokupasaun empregabilidade nodistorsaun parte fornesimentu, presizaatu hadi’a sinerjia entre ‘ezizensia ba’no ‘fornesimentu’ abilidade noespesialidade ba foin-sa’e sira:

Liu husi sasukat atu hasa’e oportunidade serbisu ba foin-sae sira no politikaatu hamenus failansu iha parte ezizensia merkadu, hanesan sentru hodiresolve problema iha empregu nebee foin-sa’e Timor oan sira hasoru mesak,intervensaun hirak hanesan ne’e so bele neutraliza deit parte balun husidezafiu empregu nebee foin-sa’e sira hasoru. Failansu merkadu husi partefornesimentu nian balun mos mosu no impede tebes oportunidade ba foin-sa’e Timor oan sira atu hetan no mantein empregu nebee adekuadu noprodutivu. Nune’e sasukat politika tenke responde ba meta imidiata, tempubadak no tempu naruk nian hodi haforsa empregabilidade ba foin-sa’e sira. Itatenke konsidera empregabilidade ba foin-sa’e sira hanesan kestaun boot ida.Nia tenke kobre abilidade, matenek no kompetensia hodi bele hametinabilidade foin-sa’e ida nian hodi asegura no mantein serbisu ida, hala’o didiakserbisu no bele aguenta ho mudansa nebee mosu.

Kona-ba ida ne’e, tenke reve fali funsaun intermediariu merkadu partefornesimentu, hanesan edukasaun, formasaun no instituisaun profisional sira,matadalan, konsellu no mekanizmu informasaun, no efikasia funsionalidadehodi haforsa empregabilidade ba foin-sa’e sira.

Evidensia husi estudu resente kona-ba empregu ba foin-sa’e sira ba Timor-Leste ilustra katak foin-sa’e sira dala barak ‘la preparadu’ no ‘ladun hatene’kona-ba merkadu traballu wainhira sira hala’o tranzisaun husi eskola baserbisu. Hanesan ezemplu, wainhira peskiza YES husu ba foin-sa’e sira atuidentifika impedimentu boot husi parte fornesimentu nebee sira hasoruwainhira sira buka no mantein serbisu ida, liu 59% husi respondentee foin-sa’e sira konsidera katak ‘tipu edukasaun nebee la apropriadu’ hanesanobstakulu importante ida wainhira sira buka serbisu, 70.4% husirespondentee sira deklara katak serbisu presiza ‘edukasaun nivel altu baserbisu ne’e’ duke ida nebee sira iha ona’, no liu 53% konsidera katak sira ‘seiklosan liu ka iha esperiensia serbisu nebee oituan liu’ nebee sai hanesanimpedimentu importante ida wainhira sira buka serbisu.

Atu hatene kona-ba nivel kordenasaun no sinerjia entre setor edukasaun nonegosiu, YES husu ba entidade patronal ka jestor sira se sira nia emprezapartisipa ona iha programa esperiensia serbisu ka estajiu ruma ho instituisaunedukasaun ka sentru ba formasaun. Resposta ba pergunta ida ne’e mak 70%husi entidade patronal laiha mekanizmu hanesan ne’e. Nune’e mos, wainhirahusu ba entidade patronal sira se sira iha kontaktu regular ruma ho eskola kainstituisaun ba formasaun ka lae, 95% responde katak sira la iha. Faltakordenasaun entre empreza no instituisaun edukasaun bele esplika (husi

14

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 15: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

parte balun) tamba sa mak liu 50% husi respondentee foin-sa’e sira (bapeskiza YES) hateten katak sira simu formasaun espesializada, sente katakformasaun ne’e iha kualidade mediu ka bai-bain deit, no wainhira husu atu fokomentariu kona-ba utilidade formasaun ne’e hodi hametin empregabilidade,53% konsidera katak formasaun ne’e so parte balun deit mak util.

Kordenasaun nebee fraku entre industria no instituisaun formasaun(edukasaun) hamosu ona failansu ida atu liga nesesidade setor negosiu hoprovizaun sistema edukasaun no formasaun no kurikula nebee la apropriaduno materia formasaun nian nebee hanorin iha eskola no setru ba formasaun.

Aumenta tan ba ida ne’e, funsaun intermediariu merkadu traballu formalhanesan instituisaun edukasaun no formasaun no asistensia empregu publikusei la efetivu nafatin hanesan fornesedor informasaun merkadu traballu nebeela koretu no atualizadu. Hanesan ezemplu, wainhira peskiza YES husu barespondente foin-sa’e sira atu identifika fonte nebee sira hetan hodi aprendekona-ba oportunidade ba empregu nebee potensial ka informasaun merkadutraballu, 76% husi respondente sira nebee sei eskola mensiona fonte informalhanesan parente, maluk ka kolega sira, no, so 24% deit husi respondenteesira mak identifika sentru ba formasaun no 29% konsidera matadalanprofisaun ba universidade no profesor/a sira hanesan fonte diak baoportunidade empregu iha oin mai ka informasaun merkadu traballu seluk.Fonte informal ba distribuisaun informasaun dala barak la loos no ita labeledepende ba, hamosu problema ba foin-sa’e tamba sira ladun hatene loloskona-ba dinamiku merkadu traballu, halo foin-sa’e barak mak dezenvolveespetasaun nebee la realistiku ka kontraditoriu kona-ba sira niaempregabilidade relasiona ho kontestu atual no kondisaun merkadu traballu,situasaun ida nebee halo aat liu tan problema dezempregu no serbisu nebeeladun iha.

Liu tan, failansu husi intermediariu merkadu traballu atu fo konsellu nomatadalan nebee diak kona-ba profisaun, rezulta iha foin-sa’e feto no manebarak mak gasta sira nia tempu naruk hodi buka serbisu, ultimadamente sofrehusi problema hirak nebee relasiona ho dezempregu tempu naruk (hanesangradulamente halakon tiha sira nia abilidade). Liu tan, foin-sa’e barak makikus mai tama ba setor informal iha profisaun hirak nebee la relasiona hoabilidade nebee sira hetan durante eskola. Sena ida ne’e haruka sinal nebeesala ba foin-sa’e sira nebee sai husi sistema edukasaun, ka ba sira nebeekonsidera atinzimentu edukasaun, tamba sira sai lakon tiha konfiansa basistema edukasaun, nebee sai hanesan ‘instrumentu’ atu promove sira niaempregabilidade no asesu ba empregu nebee diak iha oin mai. Nune’e foin-sa’e barak mak sei sai eskola sedu liu tiha no tama ba merkadu traballuprematuramente. Ida ne’e hatudu mai ita importansia ba nesesidade boot atuhalo edukasaun formal sai relevante liu ba nesesidade mundu serbisu nian,liu husi provizaun formasaun baziku kona-ba abilidade moris no abilidadeprinsipal serbisu.

15

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 16: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Rekomendasaun ka asaun baempregabilidade:

Rekomendasaun ka asaun 2.1:

Hamenus proporsaun foin-sa’e nebee tamaprematuramente ba merkadu traballu no iha idadenurak, husik sedu tiha sira nia sikulu edukasaun.

Edukasaun no formasaun nebee kuntinuadu ba foin-sa’e sira prinsipalmentesignifikante liu hodi mantein forsa serbisu nebee ho abilidade. Iha tempubadak no mediu, sistema edukasaun tenke aplika sasukat ativu ida hodihamenus ‘proporsaun husik hela eskola’, iha nivel primaria no hasa’e taxarekrutamentu iha nivel junior no sekundaria. Tenke fo atensaun espesial bafoin-sa’e sira nebee iha risku aas atu husik hela eskola sedu, no garantekatak sira sei iha nafatin eskola to’o sira kompleta sira nia sikulu edukasaun.Kona-ba ida ne’e, tenke nomeia konsellu ida hanesan konsileiru estudantenebee sei iha kontaktu besik ho estudante sira nebee vulneravel no ihakapasidade atu fo konsellu ba estudante sira kona-ba buat nebee sira seihetan wainhira kontinua nafatin sira nia edukasaun. Eskola sira mos belealoka ‘orsamentu apoiu’ ida ba estudante sira nebee mai husi familia nebeepresiza, nebee ninia ‘kustu oportunidade’ atu hela nafatin iha edukasaun seiaas liu. Insentivu hirak ne’e mos bele inklui bolsa estudu.

Prevensaun ba para eskola sedu hanesan estratejia diak ida hodi hamenusnumiru traballador labarik, liu-liu tenke fo atensaun ba Forma TraballadorLabarik nebee Aat liu. Ida ne’e sei inklui esforsu atu hasai labarik husitraballador labarik no hatama fali sira ba eskola liu husi edukasaun remedial,no solusaun alternativa ba sira nebee labele ka la hakarak atu fila fali baeskola, hanesan formasaun abilidade no konsellu sikolojia. Esforsu hirakhanesan ne’e presiza estabelesimentu sistema monitorizasaun ba traballadorlabarik nebee efetivu hodi garante labarik sira nebee sai tiha husi traballadorlabarik sei kompleta sira nia edukasaun ka formasaun no sei la fila fali ba sirania serbisu fatin.

Komunidade lokal, OLG sira no Governu bele iha parseria hamutuk hodiestabelese ‘Fundu Empregu ba Foin-sa’e sira’ nebee fo osan no bolsa estuduba estudante sira nebee presiza, fo oportunidade ba sira atu kontinua ba niveledukasaun altu no hamenus sira nia entrada ba forsa taballu.

Rekomendasaun ka asaun 2.2:Estabelese programa ligasaun apoiu entre institusaunedukasaun no setor negosiu ka komersiu.

Se instituisaun edukasaun no formasaun sei laiha konesaun nafatin hoindustria no komunidade negosiu nian, ninia impaktu katak edukasaun noformasaun profisional hanesan ‘instrumentu’ ida nebee bele fo abilidade

16

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 17: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

portavel hodi aplika ba oportunidade empregu iha merkadu traballu sei frakunafatin. Kona-ba ida ne’e, instituisaun edukasaun nian (liu-liu eskolasekundaria tekniku, sentru ba formasaun profisional no universidade sira) ihatempu badak presiza estabelese programa ligasaun apoiu ho empreza noindustria sira, nune’e sira bele oferese programa estajiu nebee efetivu9 kaeskema esperiensia serbisu10, aprendizazen11 no formasaun iha serbisu fatin(OJT)12 ba sira nia estudante sira. Ida ne’e bele tulun estudante sira atu beleharee konesaun entre buat nebee sira aprende no serbisu, no atu kumpriendeoinsa sira bele aplika sira nia matenek no abilidade espesifiku ruma ihakontestu mundu real nian. Ida ne’e mos bele enkoraza estudante sira atu helanafatin iha eskola tamba sira bele haree ‘ligasaun’ entre ‘atinzimentuedukasaun’ no ‘prospetu ba empregu’ nune’e sira iha motivasaun atukompleta sira nia programa edukasaun ho motivasaun atu tama ba profisaunnebee koresponde.

Iha tempu mediu, tenke reve fali posibilidade atu involve entidade patronalsira hodi apoiu instituisaun edukasaun no formasaun liu husi fo konsellu basira kona-ba padraun teknolojia no industria nian, no hadi’a kurikula. Ida ne’esei fo benefisiu direta ba entidade patronal, tamba nia bele liga diak liu tan‘modelu’ abilidade nebee instituisaun edukasaun bele fornese ho nesesidadeno ezizensia industria ka emprezariu nian, hamenus problema ‘laihakorespondensia abilidade’. Kona-ba ida ne’e, asosiasaun entidade patronalsira iha funsaun prinsipal hanesan intermediariu entre instituisaun edukasaunno entidade patronal sira hodi inisia parseria hanesan ne’e. Ezemplu idakona-ba involvimentu organizasaun entidade patronal no uniaun komersiuhodi dezenvolve kurikula mak iha Alemaña, iha ‘sistema aprendizazen dual’,nebee partisipasaun traballador no organizasaun entidade patronal sira ihakomite nasional hodi regula kontiudu, kualidade no estandardizasaun ba

9 Estajiu hanesan pozisaun ida nebee fo portunidade ba estudante ida atu hetan esperiensia profesional iha areaprofisaun ida nebee nia konsidera. Tipikalmente, esperiensia ne’e iha ninia nivel responsabilidade nebee permiteestudante ida atu dezenvolve abilidade foun iha area ne’e no oferese formasaun no supervizaun ba estudante ne’enebee fasilita prosesu aprende.

10 Jeralmente, eskema esperiensia serbisu prepara estudante sira liu husi kombinasaun lisaun iha aula laran ihaeskola no iha area negosiu ba setor nebee sira sei planu atu tama hafoin sira sai graduadu. Eskema esperiensiaserbisu ba foin-sa’e sir abele iha potensialidade ba benefisiu rua; primeiru, sei fo oportunidade boot ba entidadepatronal sira atu haree ema foin-sa’e ida serbisu iha ambriente serbisu ida, sigundu, programa ne’e mos bele fooportunidade ba sira nebee buka hela serbisu atu hadi’a sira nia abilidade serbisu, no bele demonstra saida mak sirabele oferese ba entidade patronal potensial.

11 Programa aprendizazen ida tuir ninia definisaun hanesan organizasaun formasaun nebee legal entre entidadepatronal ida ho aprendedor ida nebee kombina estrutura formasaun ho empregu nebee hetan vensimentu. Hometodu ida ne’e, partisipante bele aprende arte ida ka komersiu ida ho esperiensia real durante serbisu hamutuk hotraballador nebee iha abilidade ona. Eskema hanesan ne’e normalmente involve emprezariu nebee foti traballaforsba period formasaun inisiu, molok sira atu ba sai traballador kompleta ba kompañia ida hafoin sira iha onaabilidade nebee relevante, iha kazu se emprezariu ne’e labele oferese empregu regular hafoin periodu aprendizazenremata, aprendedor ne’e sei hetan nafatin benefisiu husi abilidade foun nebee nia aprende no esperiensia serbisunebee nia hetan, atribuisaun ida nebee hametin prospetu empregabilidade aprendedor nian iha emprezariu ka setorseluk nebee nia bele transfere abilidade no espesialidade nebee nia hetan.

12 Formasaun Iha serbisu fatin (FIS) involve mekanuzmu formasaun nebee planeia ona, organiza kedas no hala’oiha fatin serbisu traballador nian. Ho metodu ida ne’e, FIS bele uza hodi haluan liu tan abilidade traballador nianno hasa’e produtividade. Metodu ne’e partikularmente sei apropriadu liu hodi dezenvolve abilidade profisiensianebe uniku ba serbisu traballador ida nian – liu-liu serbisu hirak nebee relativamente fasil atu aprende no presizaekipamentu no fasilidade nebee lokalmente iha.

17

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 18: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

sertifiksaun. Nune’e, kualifikasaun hirak nebee hetan relevante liu banesesidade merkadu traballu nian (O’Higgins)13.

Rekomendasaun ka asaun 2.3:Estabelese orgaun ida nebee funsiona hanesankonsellu ba padraun no kompetensia ba edukasaunprofisional.

Intensaun prinsipal husi orgaun ida ne’e iha tempu badak no mediu mak atuakredita fornesedor formasaun profisional, estabelese (iha parseria ho setorministeriu relevante) padraun kompetensia nasional ida no dezenvolveestrutura nasional ba kualifikasaun nian. Ida ne’e sei fasilita foin-sa’e sira atuhetan abilidade nebee difini institusionalmente no rekuñese nasionalmente,nebee pratika ba profisaun ka setor hirak nebee sira hetan ona formasaun,fasilita tranzisaun nebee diak ba sira nebee husik ona eskola na merkadutraballu. Ministeriu Edukasaun hamutuk ho Sekretaria Estadu ba FormasaunProfisional no Empregu bele sai hanesan ajensia governu nian nebee lideraesforsu ida ne’e.

Knaar seluk ba orgaun ida ne’e iha tempu imidiata no badak mak atu hala’oavalliasaun impaktu ida kona-ba programa formasaun nebee oras ne’e iha(nebee instituisaun profisional sira oferese) no ninia impaktu subsekuente baprofisaun graduadu sira nian. Estudu investigative hanesan ne’e sei tulun atuevalua tipu programa formasaun saida no sentru ba formasaun nebee makefetivu hodi fasilita foin-sa’e sira atu hadi’a sira nia empregabilidade wainhirabuka serbisu, no ida nebee mak la ka ladun efetivu. Ida ne’e sei foinformasaun nebee ezatu liu kona-ba promosaun ba traballador sira nebeeiha abilidade no kona-ba limitasaun no benefisiu tipu formasaun oi-oin.Estudu avalliasaun impaktu ka evaluasaun ida ne’e bele hala’oindependentimente husi organun ne’e ho parseria ho OLG ka ajensia ONUnian, ho analize subsekuente nebee sei fahe ba grupu interesadu hotu(ajensia Governu nian, ajensia doador sira nian, instituisaun formasaun, no bapubliku jeral).

Rekomendasaun ka asaun 2.4:Lansa Sentru Profisaun ba Foin-sa’e sira (SPF): nebeesei serve hodi hadi’a informasaun merkadu traballu, fokonsellu kona-ba serbisu no profisaun, fasilita emanebee buka serbisu, no fo asistensia apoiu seluk hoditulun foin-sa’e sira wainhira sira buka serbisu.

Hamenus laiha srteza ba merkadu traballu hodi fo informasaun no mos gia nokonsellu ba profisaun, sei importante tebes hodi tulun tranzisaun husi eskola

13Niall O’Higgins, Empregu ba foin-sa’e no politika empregu – perspetiva global ida, pp 147,150, InternationalLabour Organisation, 2001.

18

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 19: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

ba serbisu. Informasun merkadu traballu nebee diak sei tulun atu habadak‘periodu laiha serbisu’ (buka sserbisu wainhira laiha serbisu) nebee foin-sa’esira hasoru sai ona parte ida husi merkadu traballu. Kona-ba ida ne’e, sistemaedukasaun no formasaun nia presiza konsidera funsaun nebee proativu ihaprovisaun infromasaun merkadu traballu no gia ba profisaun ba foin-sa’e siranebee sei eskola, foin-sa’e sira nebee sei buka serbisu bele depende basentru profisaun ba foin-sa’e sira (SPF) hanesan instituisaun nebee liga bakoresponde serbisu ho foin-sa’e sira nebee buka hela serbisu. Konselluprofisaun nian tenke buka nafatin atu enkoraza labarik no foin-se’e sira nebeesei eskola atu kontinua nafatin sira nia eskola to’o sira remata periodumanadrotiu escola nian. Ba tempu badak no mediu, sentru profisaun bafoin-sa’e sira sei serve atu fo konsultasaun no orientasaun serbisu ba foin-sa’e sira nebee foin mak tama ba forsa traballu (ka sira nebee laiha serbisuba periodu ruma) no tulun sira atu bele iha asesu ba informasaun kona-bamerkadu traballu no oportunidade empregu iha oin mai. Liu tan, SPF sei foasistensia konsellu ba foin-sa’e sira nebee sei buka hela serbisu ho intensaunatu aliña espetasaun foinsa’e sira nian ho realidade merkadu traballu. Idane’e bele hala’o hodi fo informasaun nebee kredivel ba foin-sa’e sira kona-batipu serbisu nebee ema nebee ho nivel kualifikasaun nebee atu hanesan belehetan, no fo informasaun atualizadu kona-ba prospetu serbisu oras ne’e noiha oin mai nian.

Sentru profisaun ba foin-sa’e sira sei presiza atu afilia ho instituisaunedukasaun sekundaria, profisional no tersiariu hodi bele fo gia no konselluprofisaun nian ba ‘sira nebee besik atu graduadu’ kona-ba oportunidadeempregu nebee potensial ho abilidade nebee sira iha. Asistensia liu tan seiinklui fo konsellu kona-ba tipu kualifikasaun future nebee sei iha (formal, non-formal, akademiku, tekniku, profisional) nebee foin-sa’e sira tenke hetan hodibele hamentin sira nian oportunidade atu hetan serbisu nebee produtivu.Ministeriu Edukasaun iha ninia koperasaun ho Sekretaria Estadu baFormasaun Profisional no Empregu, tenke estabele afiliasaun ho sistemaedukasaun ho sentru profisaun ba foin-sa’e sira.

Ba foin-sa’e sira nebee husik hela eskola, nebee sentru profisaun ba foin-sa’esira oferese informasaun merkadu traballu no konsellu empregu nian,Sekretaria Estadu ba FormasaunProfisional no Empregu tenke lidera prosesuatu haforsa liu tan kapasidade ‘sentru empregu nian’, mantein dadus baze idanebee rejista abilidade foin-sa’e sira nebee buka hela serbisu no koko atukoresponde abilidade ne’e ho vakansia hirak nebee entidade patronal kaempreza sira loke. Kona-ba ida ne’e, sentru empregu tenke koko atuenkoraza entidade patronal ka empreza sira atu uza sentru profisaun ba foin-sa’e sira hanesan intermediariu ba sira nia prosesu rekrutamentu. Nune’ehadi’a asitensia ba informasaun merkadu traballu sei tulun atu hasa’ekuantidade no kualidae korespondensia serbisu entre entidade patronal nofoin-sa’e sira nebee buka serbisu, hamenus durasaun dezempregu no fasilitaaumentu iha efisiensia implementasaun merkadu traballu.

Liu tan asistensia nebee sentru profisaun ba foin-sa’e sira oferese iha tempubadak no mediu tenke inklui fasilitasaun estajiu, kontratu aprendizazen, noformasaun iha srbisu fatin ba foin-sa’e sira. Asosiasaun Entidade patronal

19

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 20: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

nian bele hala’o funsaun ativu hodi fasilita sentru profisaun ba foin-sa’e siraatu estabelese kontratu ho kompañia no industria oi-oin atu hola parte ihaeskema hanesan ne’e. Potensialidade atu fahe kustu entre sentru profisaunno kompañia prospetivu iha provizaun estajiu, kontratu aprendizazen no FSFtenke reve fali, ho posibilidade atu kanaliza finanseira liu husi Fundu Empreguba Foinsa’e sira (FEF).

Rekomendasaun ka asaun 2.5:Provizaun programa formasaun abilidadebaziku/simples hodi hametin produtividade foin-sa’esira nebee serbisu no hasa’e empregabilidade foin-sa’e sira nebe laiha serbisu.

Alein de programa esperiensia serbisu no estajiu, iha tan mekanizmu selukatu revela estudante sira ba serbisu no hametin seira nia empregabilidade.Mekanizmu ida hanesan ne’e iha tempu badak no mediu, mak provizaunprograma formasaun ‘abilidade baziku ka simples’. Formasaun hanesan ne’ebele fasilita foin-sa’e sira atu dezenvolve personalidade no abilidade jeralnebee bele hametin sira nia oportunidade atu hetan serbisu no iha tempunebee hanesan bele hasa’e foin-sa’e sira nebee serbisu tiha ona nia nivelefisiensia no produtividade. Presiza atensaun espesifiku ba partisipante siranebee sai husi forma traballador labarik nebee aat liu, tamba sira sei,dalabarak, iha nesesidade adisionadu (especial) kona-ba priense rekerimentubaziku ba serbisu fatin. Formasaun bele inklui komponente hirak nebeekonsentra ba:

• Abilidade organizasaun nebee efetivu

• Maneiza tempu

• Haforsa ema nia (komunikasaun) abilidade iha serbisu fatin

• Abilidade atu treina, mentor, no dezenvolve ekipa

• Hametin abilidade lideransa no supervizaun

• Hadi’a prosesu prestasaun asistensia

• Etika serbisu

3.0 Kria espiritu emprezarial no kondusaunemprezarial nian

Haree ba tendensia kresimentu GDP nebee baisu no la estavel ba ekonomiaTimor nian, no ezizensia ba traballu nebee baisu mos, susar ba merkadutraballu atu absorba foin-sa’e hotu nebee hakarak atu serbisu. Nune’e, politikaba promosaun empregu ba foin-sa’e sira nebee konsentra deit ba produsaunempregu ekonomia formal, ka serbisu nebee oferese vensimentu, sei labeleatende ba defisiensia empregu hotu nebee foin-sa’e sira hatudu. Medidaalternativu ida hodi integra foin-sa’e sira ba merkadu traballu no ultrapasadezempregu no kiak no mukit mak atu fasilita foin-sa’e sira nebee iha

20

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 21: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

kapasidade ba emprezarial liu ba atividade auto empregu nebee sustentavel.Liu tan, tuir sujestaun husi nasaun seluk nebee si dezenvolve hela kona-ba,empreza mikro no ki’ik sira dala barak sai hanesan fundasaun ba ekonomiaiha faze dezenvolvimentu inisiu. Kona-ba ida ne’e, importante katak politikano programa nebee introduz sei tulun foin-sa’e sira hodi inisia auto empreguno atividade emprezarial nian.

Atu halo foin-sa’e sira hatene liu tan kona-ba atividade emprezarial (autoempregu) hanesan medida alternativu ida ba meiu moris nebee sustentavelno integrasaun ba merkadu traballu, importante katk sasukat politikakonsidera atu atende problema husi parte fornesimentu no ezizensia nebeefoin-sa’e sira hasoru wainhira konsidera kondisaun empregu hanesan ne’e.Estudu empregu ba foin-sa’e sira ba Timor-Leste ilustra katak foin-sa’e Timoroan sia dala barak iha kumpriensaun nebee sala kona-ba saida makemprezariu, rezultadu peskiza hatudu katak foin-sa’e sira haree ba kondisaunprofisaun ne’e hanesan ‘medida ida ba opsaun ikus’. Wainhira peskiza YESnian husu ba respondente sira se sai emprezariu hanesan opsaun profisaunnebee diak ba sira, so 3% husi foin-sa’e sira nebee sei eskola no 14% husifoin-sa’e sira nebee la eskola ona mak responde kaak sira hakatak autoempregu. Ida ne’e mosu tamba foin-sa’e Timor oan barak mak haree ba autoempregu hanesan fa’an sasan ki’ik no fa’an kios ka fa’an sasan iha Estradaninin. Ida ne’e mos hatudu katak sistema edukasaun no formasaun ladun halobuat barak hodi promove kultura emprezarial nebee enerjetiku koa atudezenvolve espesialidade ba negosiu ba foin-sa’e sira, faila atu fo konselluapropriadamente ba partisipante formasaun foin-sa’e sira kona-ba oinsa atuaplika sira nia abilidade hodi hala’o negosiu auto empregu nebee sustentavel.

Husi parte ezizensia nian, estrutura legal no institusional nebee iha, haloesforsu oituan deit hodi fasilita no enkoraza foin-sa’e sira nebee atu saiemprezariu hodi bele buka ka hala’o sira nia ideia emprezarial nian.Preokupasaun boot rua mak difikuldade atu hetan asesu ba kreditu liu husisistema formal, no kestaun nebee mosu kona-ba direitu ba rai nopropriedade. Hanesan ezemplu, tuir buat nebee peskiza YES deskobre, 40%husi respondente foin-sa’e sira identifika ‘falta kapital’ atu hahuu atividadeemprezariu ida no 33% husi respondente sira hateten katak ‘laiha rai kasasan nebee adekuadu’, hanesan impedimentu boot atu hahuu negosiu ida.Sena ida ne’e restriti area no medida atividade negosiu ba setor informal nobarak liu iha provizaun valor aumenta nebee oituan iha sasan no asistensia,argumentu ida nebee konfirma husi estudu seluk14 no peskiza Banku Mundialnian kona-ba Empregu Urbana (UES)15, nebee identifika katak 40% husiempreza formal urbana hotu involve iha komersiu, iha venda ka retallu nomanutensaun ka hadi’a, tuir kedas ho 19.8% iha konstrusaun no proporsaunoituan iha komersiu otel no restorante; 12.4%.

Liu tan, Peskiza Empregu Urbana (UES) indika katak liu 72% husi emprezaformal iha traballador menus husi na’in 10. Nune’e fo medida informal ihaasesu ba kreditu, area atividade emprezariu nian dala barak limitadu ba

14 World Bank, Enterprise, workers and skills in urban Timor-Leste, November 2005.

21

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 22: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

komersiu oituan deit. Ida ne’e norma lmente liga ba atividade hirak nebeepresiza ‘despeza fiksa’ nebee baisu’, hanesan komersiu sasan (nebee belesosa ho promosaun ka ho baze fo fila fali, ka investimentu nebee belerekupera imidiatamente hafoin sasan ne’e ema sosa tiha), ka liu husi srbisuhanesan sub kontrator iha konstrusaun, nebee fo srbisu deit ba traballadorsira kuandu presiza, no sei aluga makina wainhira presiza.

Liu tan, ho empreza informal urbana, maioria husi atividade hirak nebeehala’o konsentra iha komersiu sasan manutensaun ki’ik, nebee besik 53%husi emprezariu sira iha deit traballador na’in 1 (WB 2005)16. Dala ida tan tanfasilidade kreditu formal nebee limitadu, iha evidensia katak atividadeemprezariu informal ki’ik mos konsentra iha investimentu nebee ki’ik,atividade nebee iha despeza fiksa ki’ik, no tamba medida empreza mos ki’iktamaba capital nebee limitadu, sira labele akomoda tan serbisu seluk, dalabarak sira nia komersiu signifika ‘ema ida nia serbisu’, nebee nia na’in maknia traballador (ema ida deit mak kaer no halo serbisu).

16Emprezariu, traballador no abilidade iha area Urbana Timor-Leste, World Bank 2005

22

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 23: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Rekomendasaun ka asaun ba emprezariu sira:

Rekomendasaun ka asaun 3.1:Sasukat husi parte fornesimentu nian hodi promoveno enkoraza emprezariu foin-sa’e sira (auto empregu)nebee fasilita dezenvolvimentu kultura emprezariufoin-sa’e nebee enerjetiku no dezenvolveespesialidade negosiu.

Sasukat tempu badak tenke inklui komponente nebee introduz kurikula‘emprezarial’ iha eskola skundaria no universidade sira, ida ne’e bele fooportunidade ba foin-sa’e sira atu konsidera oportunidade ba auto empreguuza abilidade no espesialidade nebee sira hetan iha edukasaun. Liu tan, seitulun foin-sa’e sira iha:

• Sai kreativu – hatene kona-ba oportunidade atu kapitaliza.

• Dezenvolve abilidade negosiu nian – bele investiga no dezenvolve ideianegosiu ida hanesan oinsa atu hala’o estudu viabilidade ba atividadenegosiu ida no oinsa atu dezenvolve planu negosiu ida.

• Buka dezenvolve abilidade jestaun negosiu nian – dezenvolve abilidadenebee presiza hodi bele hala’o negosiu ida no maneiza ho susesu;hanesan oinsa atu maneiza inventoriu, halo konta baziku nokomersializasaun.

Aumenta tan ba ida ne’e, OLG no ajensia ONU sira bele fo formasaunespesializada kona-ba dezenvolve ideia negosiu, hahuu negosiu ida, hadi’ajestaun no produtividade bele fo ba instituisaun formasaun profisional no sirania partisipante sira. Ida ne’e bele involve serbisu ho organizasaunedukasaun lokal nebee eziste hodi fo formasaun ba formador sira nebee seifo fali formasaun ba emprezariu foin-sa’e sira.

Rekomendasaun ka asaun 3.2:Promove auto empregu liu husi apoiu ba individual kainstituisaun.

Sasukat ba tempu badak no mediu bele inklui uzu ‘modelu funsaun’ husinegosiu hirak nebee iha esperiensia diak no hetan susesu no sira nebee beleoferese valor diak hodi enkoraza auto empregu hanesan alternativu baprofisaun original no hanesan medida ida ba premiu finanseira nivel aas nosatisfasaun serbisu. Apoiu hirak hanesan ne’e bele fo hanesan ‘mentor’ no‘treinador’ hanesan individual nebee iha esperiensia , iha kontestuinstitusional propriu, fo konsellu no gia informal ba emprezariu foin-sa’e sira.Sentru Profisaun ba Foin-sa’e sira bele kaer funsaun hanesan fasilitador hodifo estabelesimentu institusional nebee apropriadu ba apoiu hirak hanesanne’e. Sentru Profisaun ba foin-sa’e sir abele mos serve hodi fasilita asesu ba

23

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 24: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

fatin serbisu ka inkubador negosiu ba emprezariu foun sira, fundu nebee belekordena ho fundu empregu ba foin-sa’e sira.

24

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 25: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Rekomendasaun ka asaun 3.3:Kurizi failansu merkadu kreditu nian liu husiintrudusaun fasilidade impresta kreditu nebee servefoin-sa’e auto empregu sira.

Obstakulu boot ida ba ema foin-sa’e sira wainhira atu hahuu sira nia negosiurasik mak asesu nebee limitadu ba orsamentu. Foin-sa’e sira dala barakladun iha esperiensia uluk no iha limitasaun ka laiha depozitu atu oferese bainstituisaun finanseira formal hodi bele hetan kreditu. Kona-ba ida ne’e, ihatempu badak no mediu governu hamutuk ho ajensia kreditu formal siratenke intruduz eskema ida nebee bele serve nesesidade kreditu foin-sa’e siranian. Iha mekanizmu hodi fo ‘orsamentu’, ‘impresta oituan’ (eskema nebee foimpresta ho funan ki’ik ba emprezariu foin-sa’e sira no la presiza depozitu) notenke konsidera mos kriasaun rede finanseira no apoiu ba foin-sa’e sira.Governu mos tenke enkoraza instituisaun finanseira sira atu identifikaezemplu susesu kona-ba oinsa atu ultrapasa bareira nebee foin-sa’e sirahasoru wainhira atu asesu finansa, no inisia kampaña hodi dezenvolvekapasidade no hasa’e konsensializasaun.

Evidensia husi nasaun seluk nebee sei dezenvolve hela sujere katakinstituisaun mikro finansa hetan ona susesu winhira fo alvu ba eskema kredituespesifiku ba foin-sa’e sira (haree kaisa iha kraik nebee fo ezemplu kona-baeskema kreditu espesifiku ba foin-sa’e sira iha nasaun seluk). Kona-ba idane’e, sentru profisaun ba foin-sa’es sir abele sai fasilitador hodi esploraestratejia nebee presiza ho instituisaun finansa sira (banku, instituisaun mikrokreditu) hodi fo eskema kreditu ba emprezariu foin-sa’e sira ka sira nebee ‘atusai’ emprezariu, abordazen oin mai bele inklui posibilidade ba eskema kreditufinanseira konjunta liu husi fundu empregu ba foin-sa’e sira.

25

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 26: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Eskema mikro finansa ba emprezariu foin-sa’e sira:

Iha Pakistaun, Eskema Promosaun Investimentu ba Foin-sa’e sira iha Sosiedade fo kreditu entreRs10,000 ($285) no Rs200,000 ($5,700) ba graduadu eskola sekundaria sira nebee laiha serbisu, hoidade entre tinan 18 no 35 ba projetu auto empregu, ho atinzimentu pursentu 14.5. Ajensia governuseluk mak administra eskema ida ne’e, Sosiedade Promosaun Investimentu ba Foin-sa’e sira, nebeeidentifika imprestador sira no fo formasaun tekniku. Kreditu ne’e sei transfere liu husi KoperasaunFinansa ba Negosiu Ki’ik (SBFC) iha Ministeriu Finansa.

Iha Sri Lanka, governu introduz Eskema Dezenvolvimentu Kreditu Samurdhi, nebee fo alvu ba beimestar benefisiariu sira nian. Ministeriu ba Relasaun Foin-sa’e, Desportu no Dezenvolvimentu Rural nianmak implementa eskema ida ne’e ho kolaborasaun ho banku komersial estadu nian rua. Governu fomiliaun Rs500 ($9.1 million) ba banku rua nebee partisipa iha tinan 1997. Grupu Suku nian makselesiona imprestador sira, nebee sei hetan impresta entre Rs2,500 ($45) no Rs10,000 ($180) ho niniafunan pursentu 10. Tamba eskema ne’e foun, oras ne’e seidauk iha dadus kona-ba ninia dezempeñu.Programa inovativu mikro finansa nian ida mak eskema Gami Pubuduwa Upadeshaka (GPU) nebeeBanku Nasional Hatton mak implementa, banku komersial privadu ida. Programa ne’e introduz ihatinan 1989, nebee fo alvu ba foin-sa’e rural no semu urbana nebee laiha serbisu . Ida ne’e bazeia bakonseitu ‘banku diskalsu’. Esensialmente, ofisial GPU nian forma ligasaun ida enyre banku nokomunidade rural, no hala’o transaksaun banku barak iha suku, duke hala’o iha sub edifisiu banku nian.Oras ne’e iha ona imprestador hamutuk na’in 7,000 nebee partisipa iha programa ne’e, programa ne’emos hetan susesu kona-ba mobilizasaun poupansa nian. Liu tan, banku iha programa ligasaun atu foimpresta ba ema kiak sira, involve OLG sanulu resin lima.

Foti husi: estudu ‘Hili no avallia intervensaun ba foin-sa’e dezempregu lokal sira’ nebee Jude Esguerrano Ekipa ILO CIDA nian ba Projetu Promosaun Empregu ba Foin-sa’e sira iha Filipina (PTEP) mak

hala’o

26

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 27: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

4.0 Opurtunidade nebee hanesan ba foin-sa’e feto no mane sira

Persepsaun ba funsaun tradisional jeneru nian sei mosu iha aspetu oi-oin ihasosiedade Timor ohin loron nian. Funsaun no responsabilidade hirak ne’edalabarak forma tiha ona, iha idade inisiu liu husi influensia familia nian noedukasaun. Evidensia hatudu katak maske mamuk jeneru iha rejistrasaun baeskola komesa menus, ida ne’e la nesesariamente implika katakoportunidade ba edukasaun hanesan ba feto no mane sira. Hanesan ilustraona iha estudu empregu ba foin-sa’e sira iha Timor-Leste, separasaun jeneruiha kursu edukasaun nian sei kaer funsaun importante iha kanalizaasun banumiru boot feto sira ba area estudu nebee kloot liu.

Tendensia hirak hanesan ne’e hetan mos konfirmasaun hus i rezultadupeskiza Yes nian, nebee husu ba respondente foin-sa’e sira se sira sentekatak iha ona oportunidade nebee hanesan ba feto no mane sira ihaedukasaun. Resposta liu 90% husi foin-sa’e sira nebee sei eskola no 88%husi sira nebee la eskola tiha ona sei sente deskriminasaun iha ‘nivel jeral’ BAatinzimentu edukasaun, maske nune’e, wainhira husu pergunta ba grupunebee hanesan se igualidade mosu iha edukasaun ‘nivel profisional’ nian, liu29% husi respondente foin-sa’e sira nebee sei eskola no 23% husirespondente foin-sa’e sira nebee la eskola ona fo sai katak laiha igualidadejeneru.

Separasaun iha atinzimentu edukasaun iha implikasaun negativu bapotensialidade ba empregu ka oportunidade ba profisiasaun nebee iha bafoin-sa’e feto sira wainhira sira halo tranzisaun husi eskola ba serbisu.Hanesan ezemplu, rezultadu husi peskiza ida17 husi sentru formasaunprofisional hamutuk 51 iha Timor-Leste nebee Divizaun ba Empregu noDezenvolvimentu ABilidade husi Ministeriu ba Traballu no ReinsersaunKomunitaria loke hatudu katak, feto sira transfere liu ba programa formasaunprofisional ‘espesifiku’, hanesan suku, arte, turizmu ka ospitalidade noadministrasaun. Nune’e area tekniku hirak hanesan enjineria metal, eletrikuno makaniak hetan dominasaun husi estudante mane sira. Niniakonsekuensia ma, (hanesan ilustra ona iha relatoriu avalliasaun jeneru ADBnian ba Timor-Leste (2005)18 nebee fo alokasaun tuir jeneru kona-bakompozisaun traballador sira iha setor industria ruma), Feto sira dala barakkonsentradu liu iha profisaun ka setor balun hanesan arte grafiku, soru, teinmasin, halo dosi ka suku roupa. Nune’e mos dala barak feto sira konsentra liuiha atividade hirak nebee produz osan oituan hanesan tuur iha keos hodifa’an aifuan no modo tahan.

17 51 Divizaun ba Empregu no Dezenvolvimentu Abilidade husi Ministeriu Traballu bo Reinsersaun Komunitariahala’o ona pesekiza ba sentru formasaun profisional entre fulan ABril no Maiu 2007.18 ADB, Avalliasaun Jeneru Nasaun nian, Timor-Leste 2005 , za rezultadu husi estudu Ireland Aid nian: ‘IrelandAid, Analize Situasaun: 2002, Peskiza nebee unidade relasaun jeneru mak hala’o, edifisiu ba promosaun noigualidade, Dili’

27

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 28: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Liu tan, mosu mos persepsaun diskriminatoriu kona-ba funsaun jeneru nebeeapropriadu no divizaun responsabilidade entre mane no feto nebee konsideraprofisaun feto nian hanesan sekundariu ba ninia funsaun hanesan inan kamaneiza uma laran. Persepsaun hirak hanesan ne’e bele estraga opsaunempregu ba foin-sa’e feto sira, hakloot sira nia oportunidade ba empregu, nosira nia dalan ba profisaun ruma. Peskiza ka estudu empregu ba foin-sa’e sira(YES deskobre katak hanoin diskriminatoriu hanesan ne’e mosu barak liu ihasira nebee serbisu iha ekonomia tradisional (iha atividade sibsistensia) ka ihasetor informal. Kazu kontrariu, foin-sa’e sira nebee hetan vensimentu, serbisuiha setor formal ka sira nebee tama iha nivel edukasaun sekundaria altu ihaopiniaun nebee la hanesan. Ida ne’e impl ika katak hasa’e atinzimentu niveledukasaun ba foin-sa’e Timor oan sira sei tulun atu promove hanoin nebeehanesan liu entre foin-sa’e sira kona-ba kestaun jeneru, nune’e bele fasilitaatu hamenus persepsaun deskriminatoriu kona-ba feto sira no serbisu.

Maske nune’e, se ita la atende didiak esforsu atu halakon hanoin ne’e, ita seikontinua fo posibilidade ba taza partisipasaun baisu feto (foin-sa’e) sira nianiha forsa traballu no valor capital umanu nebee baisu ba foin-sa’e feto sira.

28

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 29: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Rekomendasaun ka asaun ba oportunidade nebee hanesan:

Rekomendasaun ka asaun 4.1:Esteriotipu dizabilidade jeneru iha kurikula noseparasaun jeneru iha edukasaun.

Sasukat politika ba tempu badak ka mediu presiza:

• Reve ida ba kurikulu edukasaun nebee iha hodi garante katak kurikulune’e sensitivu ba jeneru.

• Fortalese edukasaun nebee sensitivu ba jeneru liu husi kordenasaun noinformasaun nebee diak; liu husi sensitizasaun ba professor sira.Sekretaria Estadu ba Formasaun Profisional no Empregu tenke lidera ihakumpriensaun nebee boot liu entre grupu interesadu hotu kona-baoportunidade nebee hanesan ba foin-sa’e feto no mane sira.

• Estabelese asistensia ba gia profisaun iha eskola no kolejiu sira nogarantia katak gia ne’e sensitivu ba jeneru, ida nebee hanesan sei aplikaba gia nebee sentru profisaun ba foin-sa’e sira sei fo.

• Kontinua hala’o kampaña ba konsensializasaun jeneru ho alvu ba siranebee halo politika, edukador sira, fornesedor formasaun profisional,entidade patronal no foin-sa’e sira hodi bele fo impaktu ba ambienteaprende nian nebee buka atu dezenvolve potensialidade abilidade foin-sa’e feto no mane sira nian no fo oportunidade empregu nebee hanesanba sira.

Rekomendasaun ka asaun 4.2: Kria kapasidade institusional hodi ezizino monitor attitude no pratika nebee konsidera jeneru iha empregu noedukasaun.

Sasukat ba termu mediu:

• Fo insentivu ba ajensia governu nian atu sai hanesan entidade patronalmodelu iha sira nia prosesu rekrutamentu no empregu, fo vensimentu nopratika promosaun nian.

• Dezenvolve instrument hirak nebee apropriadu no pratiku na ajensiagovernu nian hodi bele uza iha kolesaun dadus no analize jeneru iha sirania monitorizasaun regular ba mudansa iha merkadu traballu, edukasaunno formasaun profisional.

• Institui kapasidade iha edifisiu governu nian hodi bele dezeña noimplementa estratejia nebee espesifiku ba jeneru no fortalese jeneru hodibele fo impaktu ba merkadu traballu nebee neutron ba jeneru.

29

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 30: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

ORGANIGRAMAPLANU ASAUN EMPREGU BA FOIN-SA’E SIRA

Rekomendasaun ka saun

Pilar 1

Produsaun Empregu

Traballu intensivu serbisu publiku ba foin-sa’e sira

Subsidiu osan ka osan ba formasaun

Promove oportunidade ba empregu produtivu iha agrikultura

Esplora oportunidade foun ba foin-sa’e sira iha setor imidiata

Formalizasaun setor informal

Pilar 2

Empregabilidade

Hamenus numiru foin-sa’e nebee tama sedu ba merkadu traballu

Programa apoiu ligasaun entre setor edukasaun no negosiu

Estabelese Instituto ba Dezenvolvimentu Forsa Traballu (IDFT)

Lansa Sentru Profisaun ba Foin-sa’e sira (SPF)

Provizaun programa formasaun abilidade baziku

Pilar 3

Emprezariu

Formasaun Emprezarial

Promove auto empregu liu husi apoiu ba individual ka instituisaun

Fasilidade empresta ka kreditu formal nebee espesifiku ba foin-

sa’e

Pilar 4

Oportunidade

hanesan

Estereotipu jeneru difisiente iha kurikula no segregasaun jeneru

iha edukasaun

Kria kapasidade instituisaun nian hodi monitor attitude jeneru iha

empregu no edukasaun

30

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 31: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Matriz Politika Nian

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

1.1 Serbisupubliku nebeetraballuintensivu

Produsaunempregu batempu badak

1) Empreguimidiata batraballador foin-sa’e sira nebeelaiha serbisu,sasukattemporaria baaleviasaun kiak nomukit.

2) Dezenvolveesperiensiaserbisu,oportunidadeprimeiru baserbisu, haluan nohasa’e abilidadeka espesialidade.

3) Iha posibilidadeba period naruk nokriasaun empreguindireta.

1) Risku wainhiradada (kasa) tihatraballador sira husisira nia serbisu baperiod naruk maibeoferese vensimentuki’ik wainhira niniasalariu la tauapropriadamente.

2) Bele involve serbisumanual no hiraknebee ho abilidadebaisu, nune’e ihainfluensia nebeeminimu badezenvolvimentucapital umanu nian.

3) Kustu boot,susaratu fo alvu babenefisiariu foin-sa’esira no feto sira.

• Kriasaunempregu nebeeorienta ba foin-sa’e sira, presizamekanizmuformal baselesaun,ezemplu, liu husiSentru Profisaunba Foin-sa’esira, niniaorsamentu beletransfere tuirfundu empreguba foin-sa’e sira.

• Parseiru savisira: SekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu,MinisteriuSerbisu Publiku,ministriu planuno finansa noministeriu baagrikultura,floresta nopeska.

1.2 Subsidiupagamentu(formasaun)

Enkorazaentidadepatronal siraatu fo serbisuba traballadorfoin-sa’e sira,liu husiinternalizasaun persepsaundezvantazenida nebee ligahoprodutividadenebee ki’ik nokustu baformasaunhodi seluparte balunhusitraballadorfoin-sa’e siranian salariu.Subsidiu ne’etenke ihaperiod tempu,nebee fooportunidadeba traballadorfoin-sa’e siraatu bele hetanesperiensia

1).Enkorazaentidade patronalsira atu fo serbisuba traballador foin-sa’e sira, hodi fosubsidiu ba kustuformasaun balun,ka produtividadeinisiu nebee baisuse traballador ne’efoin-sa’e ida.

2) Fasilita foin-sa’esira hodi belehetan serbisuprimeiru ka hetanesperiensiaserbisu.

2) bele liu baempregupermanentewainhira tulun foin-sa’e sira atudezenvolveabilidade hiraknebee relasionaho serbisu.

1) Efeitu substituisaunnebee negativu seentidade patronal siratroka tiha traballadorsira nebee laihasubsidiu ho traballadorfoin-sa’e sira nebeesei hetan subsidiu.

2) Entidade patronalsira karik sei utilizaeskema ne’e hodi foserbisu ba foin-sa’esira hanesan fonte baserbisu nebee baratu,no husik tiha wainhirasubsidiu remata.

• Asegura kataksubsidiu ne’e seikontinjenteduranteprovizaunformasaun.

• Parseiru savisira: SekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu,AsosiasaunEntidadePatronal nian.

31

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 32: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

serbisuespesifikuindustrianebeesufisiente. Hoida nee sirabele kompeteho traballadorsenior no siranebee ihaesperiensia liuihaprodutividadeiha terenu.

1.3 Politika baEmpregusetoral:Agrikultura

Hametinkapasidadeprodutivu,diversifikafonterendimenturural ba foin-sa’e sira.

1) Formasaun bafoin-sa’e sirakona-ba teknikuagrikulturamodernu –hametinprodutividade.

2) Diversifikasaunprodutu– Kuda hahannebee iha valoraas ka valor osan.

3) Enkoraza kaapoia atividadeagro negosiuhanesan prosesaaihaan, industriainfraestrutura ki’ik.Fo apoiu teknikuno finanseira.

1) Infraestruturanebee ladun diak,susar atu intruduztekniku modernu.

2) Difikuldade wainhiraatu hahuu atividadeagro negosiu ida –capital laiha ka oituanliu. Merkadu ki’ik,forsa atu sosa ihasetor rural sei fraku liu,tan ekonomia barak liumak iha naturalidadesubsistensia.

3) Frekuensia uzutraballador labarik sirano nesisidade atuhadi’a situasaun OSH.

• Eskola teknikuno agrikulturapresiza foabilidadeportavel hodibele hametinprodutividade.

• MinisteriuAgrikulturapresiza haloparseria hoSekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu,hamutuk hoMinisteriuEdukasaun hodiintruduz eskemane’e, nune’eagrikultor foin-sa’e sira nebeeformadu tiha onabele hetan apoiutekniku nofinanseira hodibele diversifikaprodusaunprodutu, noinisia atividadeagro negosiu.

1.4 Politika baEmpregusetoral: Setorhirak nebeeimportante

Ligainvestimentusetor nian hoprogramadezenvolvimentu hoprogramaempregu setorhirak nebeekoresponde.

1) Investigaoportunidadeempregu oras ne’enian no ba oin maiiha setor hiraknebee importante.

2) Estabeleseprogramaempregu setoral(SEP) nebeeasosia hoprogramainvestimentusetoral (SIP), hoposibilidade atu

1) Se kresimentuekonomia fraku nafatinno vulneravel, seisusar atu kriaoportunidade empregunebee sustentavel bafoin-sa’e sira, maskeiha potensialidadeinvestimentu iha setorida.

• Ministeriu planuno finansapresiza haloparseria hoSekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu hodibele introduzalvu empregu bafoin-sa’e siranebee liga hoinvestimentu kainisiativa

32

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 33: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

prepara alvu honivel investimentukadezenvolvimentuno produsaunempregu.

dezenvolvimentusetoral nian.

1.5 Ekonomiainformal

Formalizasaun gradual(neneik) basetor formal.

1) Termu imidiata:Mekanizmuinstitusional noregulatoriu nebeefo protesaunsosial, direitu noreprezentasayn batraballador foin-sa’e sira nebeeserbisu iha setorinformala,hanesan haluantanreprezentasaynUniaun Komersiunian ba Foin-sa’esira.

2) Termu badakno mediu:Tranzisaun husiatividade informalba formal(formalizasaunsetor informal), liuhusi hanarukasistensiainstituisaun formalnian bapartisipante foin-sa’e informal sira;hanesan programaformasaun,fasilidade kaeskema finanseiraformal.

3) Termu mediuba naruk:Hamenus areaserbisu no medidaekonomia informalhodi hadi’aoportunidade ihaekonomia formal.

1) Susar atu monitoratividade informalhotu, no fo apoiusubsekuente noprotesaun, liu-liuwainhira atividadebarak seidauk kobreno dala-barak bazeiaba tempu notemporariu deit.

• Haluan tanatividade uniaunkomersiu niannebee iha batraballador foin-sa’e sira nebeeserbisu iha setorinformal.

• Parseiruimplementasaunprinsipal makUniaunKomersiu,SekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu,Ministeriu planuno finansa noMinisteriuEdukasaun.

2.1 Formasaunno Edukasaun:Edukasaunkontinua

Fornesimentuabilidadetraballadorsira prienseezizensiaabilidadeindustria nianba traballador.Hadi’akorespondensia serbisu.

1)Sasukat nebeeativu hodi belehamenus ‘taxadiziste (paraeskola)’ iha nivelprimaria, hasa’etaxa rejisto ihanivel junior nosekundaria,

2) Estabelese‘fundu apoiu’ ida’

1) Sasukat hirak ne’enia kustu karun

• Komunidadelokal, OLG sirano governutenke saiparseiru hodibele estabelesebolus estudu nofundu ruma.

33

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 34: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

ba estudante siranebee presiza.Esploraposibilidade babolus estudu nofundu apoiu rumaliu husi funduempregu ba foin-sa’e sira.

2.2 Ligasaunapoiu entreedukasaun noindustria

Programaapoiu ligasaunentreinstituisaunedukasaunnian hoindustria, hodibelekorespondediak liuabilidadenebeeportavel ihamerkadutraballu.

1) Estabeleseeskema estajiu kaesperiensiaserbisu,aprendizazen,formasaun ihaserbisu larannebee efetivu –hodi foroportunidade baestudante sira atuharee ligasaunentre hetanedukasaun noserbisu.

2) Entidadepatronal sira nokompañia siraatualiza no fokonsellu bainstituisaunedukasaun sirakona-ba teknolojiano padraunindustria nian noninia nesesidade,hodi halo niniakurikula orienta liuba ezizensia.

• Funsaunprinsipal husiMinistriuEdukasaun noAsosiasaunEntidadePatronal sira

2.3 Instituto badezenvolvimentu forsa Traballu(LFDI)

Intruduzprovizaunnebee konduzhusi ezizensiano kualidadeabilidadetraballu nebeeprienserekerimentukomersiunian. Hadi’akorespondesnia serbisu nohamenustempu bukaserbisu nianmudansa ihapozisaun kaserbisu.

1) Serve hanesankonsellu bapadraun nokompetensia nian,nebee fooportunidade bapartisipante siraatu hetanabilidade nebeeinstituisaun definetiha ona norekuñesenasionalmente,nebee portavel hoprofisaun.

2) Hala’oavalliasaunimpaktu ba sentruformasaun noprograma oi-oin noimpaktu nebee ihaiha hametinempregabilidade

• MinisteriuEdukasaun noSekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu tenkesai hanesanajensia governunian nebeelideradezenvolvimentuestruturakualifikasaunnasional.

• LFDI ka kontratuka ho parseriaho OLG kaAjensia ONUnian mak seihala’oavalliasaunimpaktu sei

34

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 35: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

ba partisipantesira.

hala’oindependemente.

2.4 Sentruprofisaun bafoin-sa’e sira(SPF)

Intermediariuba merkadutraballu formalnebee fasilitakorespondensia abilidadefoin-sa’e siranian hoserbisuprospetiva,hamenustempu bukaserbisu hodifoinfromasaunnebee loos,hamenuslaiha sertezanebee liga hoLMI nebee laloos.

Fo konselluno gia ba foin-sa’e sirakona-ba dalanatu hametinsira niaempregabilidade.

1) Funsaunkoretajen hodikorespondeserbisu ho foin-sa’e sira nebeebuka hela serbisu

2) Provizaunatendimentukonsultasaun nogia LMI noinfromasaun kona-ba oportunidadeempregu nebeepotensial, konsellukona-ba oinsa atuhetan edukasaunka formasaun bafoin-sa’e siranebee mai tamaiha forsa traballu

3) Fasilita estajiuba foin-sa’e sira,eskemaaprendizaze,formasaun ihaserbisu fatin(FSF).

1) Pratikarekrutamentu jeral seiinformal, nune’e susaratu mudaprosedimentu noenkoraza entidadepatronal no ema siranebee buka helaserbisu atu uzaintermediariuasistensia merkadutraballu formalhanesan maneira idahodi fo serbisu nobuka serbisu.

• MinisteriuEdukasaun noSekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu presizafasilitaestabelesimentuafiliasaun entrei) sentru baprofisaun noinstituisaunedukasaun nian,no ii)sentru baprofisaun noentidadepatronal kakompañia sira.

• Support from theemployersassociationwould be crucialin encouragingindustry/firms touse YCC asrecruitmentagency.

2.5Provizaunprogramaformasaun baabilidadebaziku/simples

Hametinempregabilidade foin-sa’esira nebee laserbisu nohadi’aprodutividadefoin-sa’e siranebee serbisutiha ona.

1) Prospetuempregu nebeediak wainhirahadi’a abilidadekredensial foin-sa’e sira nian

1) Se ezizensia atu foserbisu kaoportunidade serbisuba foin-sa’e sira ihamerkadu traballu seinafatin deit, entaunninia efeitu baformasaun hodi hasa’eempregabilidade mossei limitadu.

• Ajensia savi sira:SekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu,OrganizasaunEntidadepatronal sira,OLG sira,ajensia ONUsira.

3.1 Formasaunemprezarial

Promoveespirituemprezarialnebee,dezenvolvehanoin nebeeativu kona-banegosiu.

1) Hasa’eprodutividade nohametin abilidadetraballador foin-sa’e sira nian,-fooportunidade bafoin-sa’e sira atuaplika sira niaespesialidadetekniku ihaatividadeemprezarial nian.

1) Empreza laapropriadu ba foin-sa’e hotu tamba niaiha risku aas no kariksei fo impaktu bakonfiansa no futurefoin-sa’e sira nian

MinisteriuEdukasaun,instituisaunformasaun nian,Sekretaria Estadu baformasaunProfisional noEmpregu no OLG kaajensia UNO siratenke serbisuhamutuk hodidezenvolve kurikulaemprezarial idanebee apropriadu.

3.2 Apoiu Apoiu tekniku 1) Bele tulun iha 1) Empreza la Laiha problema no

35

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 36: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

instituisaun kaindividual nianba emprezariufoin-sa’e sira nodezenvolvimentu mikro empreza

no apoiu bahahuu ihaeskala ki’ik kamikroempreza noatividade autoempregu bafoin-sa’e sira.SPF sei saihanesaninstituisaunida nebee seifo apoiu hirakhanesan ihaleten.

dezenvolvimentuespirituemprezarial nian,matenek kna-banegosiu no oinsahatene.

2) Hakroat liu tanabilidade‘baziku/simples’ no‘todan’ hodi belehala’o negosiu ida,hanesanoportunidade bakapitalizasaun,dezenvolve planunegosiu ida,jestaun,komersializasaun.

3) Asesu ba fatinserbisu,estabeleseinkubador negosiunian.

apropriadu ba foin-sa’e hotu tamba niaiha risku aas no kariksei fo impaktu bakonfiansa no futurefoin-sa’e sira nian

laiha ator sira?

3.3 Kurizifailansu ihamerkadu kreditunian, finanseirano kreditu bafoin-sa’e siranebee autoempregu kaatividadeemprezarial nian

Atendefailansu ihamerkadukreditu nianhodi fo asesuba kredituformal baemprezariufoin-sa’e sira– fo tulun bacapital hodihahuu, haluantan negosiu.

1) Intruduzeskema imprestaformal nebee lanesesariamentepresiza depozitu,hanesan fundufinanseira,impresta baziku,no mikro finansa.

2) Estabelesefinansa no redeapoiu nebee belefo konsellu kona-ba fonte formal noprosesu atu hetankapital kamodalidade.

3) Reveposibilidade atuhetan fundu baeskema kreditunebee bele fo liuhusi funduempregu ba foin-sa’e sira.

1) Problema nebeerelasiona ho risku aasba uzu sala ka falta.

2) Estabelese sistemakreditu regular, setermu no kondisaunba impresta ladunflexivel.

Ajensia prinsipal baformulasaun eskemafinanseira nebeeorienta ba foin-sa’esira: Ministeriufinansa nodezenvolvimentu,banku sira,Instituisaun mikrofinansa, OLG kaajensia ONU sira,Sekretaria Estadu baFoin-sa’e noDesportu, SekretariaEstadu baFormasaunProfisional noEmpregu.

4.1 Kurikula nogia ba kestaunsensitivu jeneru

Oportunidadenebeehanesan bafoin-sa’e fetosira hodi belehetan

1) Garante katakkurikulaedukasaun no giaba profisaun ihaeskola no sentruba empregu sira

1) Falta ihakapasidadeinstitusional noesperiensia pratika atufoti asaun baigualidade jeneru

Ajensia savi sira:MinisteriuEdukasaun,Sekretaria de Estaduba FormasaunProfisional no

36

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 37: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Politika /Programa

Objetivu Benefisiu nebeepotensial

Probelma nebee belemosu

Kestan prinsipal /parseiru baimplementasaun

kredensiaedukasaun,no wainhirabukaprofisaun noaspirasaunnebee sirahakarak.

sei sensitive bajeneru.

2) Kontinua hala’okampañakonsensializasaunjeneru nebee foalvu ba sira nebeehalo politika,instituisaunedukasaun nian,entidade patronalno foin-sa’e sirahodi promoveambiente idanebee enkorazaoportunidadenebee hanesanatu eduka no foserbisu, la hareeba klasifikasaunjeneru.

2) Laiha serteza kona-ba apoiu husi jestorsenior sira ihainstituisaun relevante

Empregu, Edifisiu baPromosaun noIgualidade (OPE),OLG sira / ajensuONN

4.2 Kapasidadeinstitusionalhodi promoveoportunidadeempregu nebeehanesan

Hametinkapabilidadeorganizasaunnian hodi belehalomonitorizasaun baimbalansujeneru ihamerkadutraballu,sistemaprofisional noedukasaunnian no hodiformulasasukatkoretivu

1) Insentivu baajensia governuatu sai hanesanentidade patronalmodelu nebeefooportunidadenebee hanesanfoin-sa’e feto nomane sira iha sirania prosesurekrutamentu, fovensimentu nopromosaun politikasira.

2) Tulun nodezenvolveinstrument baajensia governunian atu haliburdadus, no evaluaprograma hiraknebee promoveigualidade jeneruiha merkadutraballu.

Hanesan ho ida ihaleten

Piramida jeneru ihaestruturaorganizasaun nianwainhira feto sirakonsetradu barak liuiha pozisaun ki’iksira.

Grupu traballadornebee la sufisienteba feto sira nebeekualifikadu bapozisaun lideransanian

Ajensia savi sira:MinisteriuEdukasaun,Sekretaria de Estaduba FormasaunProfisional noEmpregu, Edifisiu baPromosaun noIgualidade (OPE),OLG sira / ajensiaONU

37

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 38: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,

Referensia siraTimor Leste, TLC 2004

http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/EASTASIAPACIFICEXT/TIMORLESTEEXTN/0,,contentMDK:20174826~pagePK:141137~piPK:217854~theSitePK:294022,00.html

International Labour Organisation,YES, ‘Estudu Empregu ba Foin-sa’e siraiha Timor-Leste 2007’

Dokumentu nebee la publika: ‘Hili no avallia intervensaun ba foin-sa’e lokaldezempregu sira’ estudu nebee Jude Esguerra no ninia ekipa ba ILO CIDAninia Projetu Promove Empregu ba Foin-sa’e sira iha Filipina (PYEP) makhala’o

Niall O’Higgins, Foin-sa’e dezempregu no politika empregu nian – perspetivaglobal ida, pa 147,150, International Labour Organisation, 2001.

Banku Mundial, Empreza, traballador no abilidade iha area urbana iha Timor-Leste, Novembru 2005

Asian Development Bank, Avalliasaun Jeneru Nasaun Nian, Timor-Leste2005, uza rezultadu husi estudu Ireland Aid nian ida: ‘Ireland Aid, AnalizeSituasaun: 2002, Peskiza nebee unidade relasaun jeneru nian mak hala’o,edifisiu ba promosaun no igualidade, Dili’

38

Pla

nuA

saun

Nas

iona

lEm

preg

uba

Foi

n-sa

’esi

ra(N

YE

AP

)Ti

mor

-Les

te20

09

Page 39: YEP - International Labour Organization...Sena ida ne’e, hamutuk tan ho foin-sa’e sira nebee depende liu ba fonte informal hodi hetan oportunidade ba empregu nebee prospetivu,