Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduskond

Alushariduse pedagoog magister

Kristiina Vallikivi

Rootsi ja kaelkirjakReferaat

Tallinn 2014

Kristiina Vallikivi

Sisukord

1 ROOTSI...........................................................................4

1.1 Loodus....................................................................................................................................... 4

1.2 Riik............................................................................................................................................ 7

1.3 Ajalugu...................................................................................................................................... 8

1.4 Majandus................................................................................................................................. 11

1.5 Kultuur..................................................................................................................................... 12

1.6 Rahvastik................................................................................................................................. 14

1.7 Keeled...................................................................................................................................... 14

2 KAELKIRJAK..................................................................16

2.1 Kehaehitus............................................................................................................................... 16

2.2 Levila....................................................................................................................................... 16

2.3 Toitumine................................................................................................................................ 17

2.4 Paljunemine............................................................................................................................. 17

2.5 Eluviis...................................................................................................................................... 17

2.6 Kaelkirjak ja inimene................................................................................................................ 18

2.7 Alamliigid on:........................................................................................................................... 18

2

Kristiina Vallikivi

Sissejuhatus

Selle töö eesmärk oli kinnistada arvuti tundides õpitut. Töö eesmärk oli õppida, kuidas

koostada referaati, kiiresti ja korrektselt. Osata kasutada erinevaid käsklusi, mis

muudavad su töö kergemini teostatavaks. Kustutavad tööst ebavajaliku, kuidas õigete

käsklustega tuleb ise sisukord. Kuidas lisada ristviidet. Kuidas panna lehekülje

numbreid?

3

Kristiina Vallikivi

1 Rootsi

Rootsi1 (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket

Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15°

idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri).

Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km vt. Error: Reference source not found

Joonis 1. Rootsi ja tema naabrid

1.1 Loodus

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on

sisevete (peamiselt järvede) all.

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad

tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel

Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland,

Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub

Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-

Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub

Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise

(2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

1 (Vikipeedia Rootsi, 2014)

4

Kristiina Vallikivi

1.1.1 Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis

on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa

ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub

sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub,

on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline

kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt

17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000

mm.

1.1.2 Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574

km2[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja

siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598

saarel polnud püsiühendust mandriga.

1.1.3 Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre.

Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega

(720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

1.1.4 Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²),

Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

1.1.5 Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning

puit ja hüdroenergia.

5

Kristiina Vallikivi

1.1.6 Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt

lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks

on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna-

ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida

eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima

(ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

1.1.7 Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud.

Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab.

Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid

ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on

täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid

rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb

muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka

varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja

järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

1.1.8 Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning

Põhjamere ja Läänemere reostus.

1.1.9 Rahvuspargid

Pikemalt artiklis Rootsi rahvuspargid

6

Kristiina Vallikivi

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas,

kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

1.1.10 Igaüheõigus

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul

jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega

kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal.

Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)

Laponia piirkond Lapimaal (1996)

Ölandi paepealne alvar (2000)

1.2 Riik

1.2.1 Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

1.2.2 Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku

omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel

puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland,

kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

1.3 Ajalugu

1.3.1 Esiaeg

Pikemalt artiklis Rootsi esiaeg

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

7

Kristiina Vallikivi

Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum

Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on

mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei

ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur,

Bromme kultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur.

Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel kiviajal

(10 000 – 1700 eKr) põllluharijad. Sellele järgnes pronksiaeg (1700–500 eKr) ning

rauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele

kuni 1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas

suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade

poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve

ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-

Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid

ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.–10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje

Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt

nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka

tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad

viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

1.3.2 Keskaeg

Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi

ja Västergötlandi põllumajanduslikud alad, hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome

laht. 1252 tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast

loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi Rooma paavsti

väljakuulutatud Põhjala ristisõdades, koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi.

8

Kristiina Vallikivi

Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse Lapimaa ja Norrbotteni aladele, Skandinaavia

poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni

1809. aastani.

1389 ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast

mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas Gustav I aastal 1521

eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast

katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse

Rootsi rahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigiga

Rzeczpospolitaga

Pikemalt artiklis Rootsi-Poola sõjad, Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

1.3.3 Suurvõim

Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele

Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X

Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei

olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja

suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil.

Põhjasõja tulemusel võitis Venemaa keisririik Rootsilt Põhja-Euroopa valdused ning

Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati

Rootsi idapoolest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra

aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi

konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka

viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas

tähelepanuväärne.

1.3.4 Uusaeg

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel

1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju

9

Kristiina Vallikivi

külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19.

sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud

karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal

erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes

võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik

põhinesid demokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks

parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks.

Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad

olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal,

misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

1.3.5 Lähiajalugu

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa

murda välja Narviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja

Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks

merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti. Neutraalsuse üle Teises

maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste

riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas

aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning

loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust,

tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis,

kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi

heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat

veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal Euroopa Liiduga.

2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi

jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega

liitunud NATO-ga.

10

Kristiina Vallikivi

1.4 Majandus

Töötus oli 2011. aastal 7,6%.

1.4.1 Eksport

Rootsi suurimad ekspordiartiklid:

masinad (35%)

mootorsõidukid

paberitooted

puit ja puidumass

raua- ja metallitooted

kemikaalid

Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%,

Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland

5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3%.

1.4.2 Import

Rootsi suurimad impordiartiklid:

masinad

nafta ja naftatooted

kemikaalid

mootorsõidukid

raud ja teras

toidukaup

rõivad

Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 18,3%, Norra 8,5%,

Taani 8,3%, Holland 6,2%, Suurbritannia 5,7%, Soome 5,4%, Hiina 4,9%, Venemaa

4,9% ja Prantsusmaa 4,7%.

11

Kristiina Vallikivi

1.5 Kultuur

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid

Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson.

Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad

maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias

Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman,

Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi

popmuusika, sealhulgas ABBA.

1.5.1Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis

loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16.

ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist,

Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat

1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien),

peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem

looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed

teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste

ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa

saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud

teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see

ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni,

tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja

tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse

populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste

toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri

valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need

välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse

12

Kristiina Vallikivi

25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi

on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi

teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa

Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa

Lõunaobservatoorium (ESO).

1.5.2 Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik

3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele)

tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi

hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele,

probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse

harmoniseerimine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid.

Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli,

millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli

nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi

vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud

1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

Drottningholmi kuningaloss (1991)

Engelsbergi metallitehas (1993)

Faluni vasekaevandused (2001)

Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996)

Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004)

Karlskrona sadam (1998)

Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994)

Tanumi kaljumaalingud (1994)

Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993)

13

Kristiina Vallikivi

Visby hansalinn (1994)

1.6 Rahvastik

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi

rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim

vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest

Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel

saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid

või immigrantide järeltulijad.

67,5% rootslastest on luteri usku.

1.7 Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja

lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid

rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi

riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja

ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks

(seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole

olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä

keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

14

Kristiina Vallikivi

2 Kaelkirjak

Kaelkirjak2 (Giraffa camelopardalis) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.

Kaelkirjakuga samasse sugukonda kuulub okaapi.

2.1 Kehaehitus

Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8-5,5 m, emasloom 3,9-4,5 m

kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg.

Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad.

Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade

ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.

Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt

inimese sõrmejäljele).

Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud

sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved

on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul.

Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli.

Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata.

2.2 Levila

Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõunas. Kõige sagedamini võib neid

kohata puude ja põõsastega (eriti akaatsiatega) kaetud savannides.

Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on välja surnud.

2 (Vikipeedia Kaelkirjak, 2014)

15

Kristiina Vallikivi

2.3 Toitumine

Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline

kohanema ka teistsuguse taimtoiduga. Oma kõrguse tõttu saab kaelkirjak süüa

kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents.

Paljude puude, nende hulgas akaatsiate lehti, mida ta haarab pika kareda keelega. Need

lehed on vaga mahlakad ja sisaldavad palju vett, mis lubab kaelkirjakul pikka aega ilma

joomata hakkama saada.

Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et

lihtsam neelata oleks.

Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või

oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama.

2.4 Paljunemine

Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4–5, isasloomad 4–aastaselt.

Tiinus kestab umbes 15 kuud (453–464 päeva). Sünnituseks läheb emasloom varjulisse

kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg

kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema

seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt.

2.5 Eluviis

Kaelkirjak on seltsiv ja rahuarmastav loom, kes elab 7–70 pealistes karjades. Karjades

on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad.

Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja

kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval,

madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea.

Kaelkirjak magab peamiselt püstijalu ning vaevalt paarkümmend minutit ööpäevas

(kuni 2 tundi) lühikeste, 3-4 minutit kestvate ajavahemikena.

Kaua aega arvati, et kaelkirjak on tumm, tänapäeval on aga teada, et häälitsus on

inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), lühidalt röhkides.

16

Kristiina Vallikivi

Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni

28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja

hüäänid.

2.6 Kaelkirjak ja inimene

Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende

vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on

ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal

Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aastal Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa.

Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt levinud ja hästi paljunev liik.

Alamliigid

Vahet tehakse üheksal üksteisele väga sarnasel alamliigil. Alamliigid erinevad

üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest.

2.7 Alamliigid on:

1. Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata)

2. Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis)

3. Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum)

4. Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi)

5. Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis)

6. Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi)

7. Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa)

8. Rodeesia kaelkirjak (Thornycrofti kaelkirjak; Giraffa camelopardalis

thornicrofti)

9. Lääne-Aafrika (nigeeria) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta)

17

Kristiina Vallikivi

Kokkuvõte

Kuna ma pole pidanud referaate aastaid tegema, oli kõik õpitu mulle kasulik ja uus.

Õppisin sisukorra koostamist. Miks on vaja ja kuidas kasutada erinevaid laade. Kuidas

panna viiteid (pildile, joone alla,..) Kuidas võtta maha üleliigne tekst. Kõike saan

kasutada nüüd tööde tegemisel.

18

Kristiina Vallikivi

Kasutatud kirjandus

Vikipeedia Kaelkirjak. (28. oktoober 2014. a.). Allikas:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak

Vikipeedia Rootsi. (28. oktoober 2014. a.). Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi

19