vooluveekogude taimed

VEE- JA KALDATAIMEDSirje ja Georg Aher

Aprill 2009

VEETAIMEDE ELUVORMID

On tekkinud vastuseks veekeskkonna tingimustele konvergentsi teel – sarnasused välimuses ei näita sugulust.

Veekogu põhja kinnituvad ujulehtedega taimed on näiteks vesikupp ja vesiroos. Nende leherootsud on väga painduvad ja taluvad hästi vee liikumist. Tugeva voolu korral võivad põhjas olevad risoomitükid lahti murduda ning kanduvad veega edasi. Soodsas kasvukohas juurduvad, uus taim/populatsioon saab kasvama hakata.


Veekogu põhja kinnituvad veesisesed taim on näiteks kiire kasvu ja levimisvõimega kanada vesikatk. Mitmel maal on ta kantud musta raamatusse.


Vees vabalt ujuv taim on näiteks vesihernes. Keha pole selgelt eristunud varreks ja lehtedeks, juured puuduvad. Lisatoitaineid hangib väga keeruka ehituse ja toimimisviisiga püünispõite abil väikestest veeloomakestest ja protistidest, nagu vesikirbud, kingloom jt.

Vesiherne püünispõis. Tühjana on püünispõies alarõhk. Kui saakloom puutub vastu tundekarva, siis püünise klapp avaneb, vesi koos saakloomade jms imetakse sisse. Vesi pumbatakse läbi põie seina välja, saakloomad jäävad põide ning seeditakse. Püünis reageerib puudutusele 10-3 sekundi jooksul

NB! Mitte kõik vesiherne 214 liigist pole veetaimed, osa kasvavad ka maismaal, niiskel pinnasel. Püünispõite suurus varieerub olenevalt liigist 0,2 mm – 1,2 cm. Vesihernes talvitub talvituspungade ehk hibernaaklitega .


Taimed, mis kinnituvad juurtega põhja või kaldamudasse, kuid varred ulatuvad veest välja ning õied on vee kohal õhus – suur tulikas, kollane võhumõõk, hundinui, kalmus, pilliroog jpt

SUUR TULIKAS0,7-1,2 m kõrgune tõusvate punakasroosade varte, süstjate, pisut hambuliste, teravatipuliste tumeroheliste lehtede ja juunis-juulis erekollaste, kuni 5 cm läbimõõduga õitega juurevõsunditega leviv kiirekasvuline mitmeaastane taim.

Õie läige tuleneb kroonlehe õlirikastest rakkudest koosnevast kattekihist ja selle all olevast tärkliseterakesi sisaldavast rakukihist.

TULIKAD

Sisaldavad ranunkuliini, mis õhu käes muutub mürgiseks protoanemoniiniks ja

võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust. On kasutatud meditsiinis. 1759 ostis Rootsi

riigikantselei 58000 hõbetaalri eest ühe inglise arsti retsepti vähi raviks. Segu sisaldas sootulikat, apteegitilli, väävlit ja arseeni. Võib arvata, et selle abil saadi vaevustest kiiresti lahti, kuid mitte oodatud viisil.

KOLLANE VÕHUMÕÕK

Eelistab toitainerikkaid veekogusidRisoomi on kasutatud lahtistina ja hambavalu vastu, kas koos rabarbriga või ilma. Õlles või veinis leotatuna kasutati köharohuna.Õitest on veiniäädika abil saadud kollast värvi, vitrioli abil tinti.

METSKÕRKJAS

Kolmekandiline vars, võib kasvada kuni meetri kõrguseks Lehed paari cm laiused, pealt läikivad, tihti salatirohelised. Kasvab tihti kraavikallastel.

SALE TARNJõgede kallastel, luhaniitudel. Terava servaga lehed Kasvab Puhmikutena. Välimuselt sarnane liik onvesitarn, mis kasvab Eestis vaid Emajõe suudmealal. Leheservad pole lõikavalt teravad.

HARILIK MÜRKPUTK

Eesti mürgisemaid taimi. Väga ohtlik, sest puudub ebameeldiv lõhn. Varrel ja lehel on tilli lõhn ja peterselli maitse. Eriti mürgine on juur ja varre alaosa.Eestis sagedasem Ida- ja Lõuna-Eestis.


Veepinnal ujuvad taimed on näiteks lemled ja konnakilbukas

PENIKEELED

Eestis 18 liikiEnamikke raske määrata

TAIMNE PLANKTON

Ränivetikad, rohevetikad, viburvetikad

HARILIK LUGA JA KERALUGA

Kaldataimed, mis võivad ajuti ka vees kasvada

ÄDALALILL

Kaldataim, õitseb augustis

KASUTATUD ALLIKAD Maarianheinä, mesimarja ja timotei. Suomen luonnonvaraisia kasveja. Otava, Hlki, 1995 Suur tulikas: http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=996&Ite

mid=99999999; species.wikimedia.org/wiki/Ranunculus_lingua

Kollane võhumõõk: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iris_pseudacorus(03).jpg Metskõrkjas www.commanster.eu/.../Scirpus.sylvaticus.html Penikeeled keys.lucidcentral.org/.../potamogeton.html;

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Potamogeton_natans_ies.jpg Vesikupp http://www.floralimages.co.uk/pnuphalutea.htm Vesikatk http://www.agric.wa.gov.au/ikmp/images/elodea.gif Vesihernes http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Uk_pond_bladderwort.jpg,

http://www.paflora.org/Utricularia%20inflata2.jpg, www.botany.org/.../ImageData.asp?IDN=08-040h, http://farm4.static.flickr.com/3228/2404390721_e1819f87ce.jpg?v=0

Kalmus http://en.wikipedia.org/wiki/Sweet_flag

KASUTATUD ALLIKAD Konnakilbukas http://et.wikipedia.org/wiki/Konnakilbukas Plankton www.fimr.fi/.../2003/en_GB/922/,

www.microscopy-uk.org.uk/mag/wimsmall/green.html, http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2417/

Sale tarn da.wikipedia.org/wiki/Star-sl%C3%A6gten Luga www.floralimages.co.uk/pjuncueffus.htm Ädalalill http://www.poa.usace.army.mil/REG/Plant%20Test/parnassia

%20palustris.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Parnassia_palustris.JPG

Valge vesiroos http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Nymphaea_alba.jpg

SOOVITAME LUGEDA

Läänemere portaal http://www.fimr.fi/et/et_EE/et/

Taavi Tuulik, 2009, esitlus Läänemere fütoplankton www.smt.edu.ee/materjalid/Taimekooslused/L%E4%E4nemere%20f%FCtoplankton.pps

Soovitus tiigi rajamiseks koos vee- ja kaldataimede liikide nimetustega eesti ja ladina keeles eluvormide kaupa http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=7

vooluveekogude taimed

Education