metsad, taimed, loomad puhkeala - keskkonnaamet · metsad, taimed, loomad kaitseala järvedes on...
TRANSCRIPT
KAAS
Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet
Viru regioonPargi 15, 41537 Jõhvi
tel 332 [email protected]
www.keskkonnaamet.ee
KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond
Kirde-Eesti piirkondtel 339 3833
Trükise koostaja: Anne-Ly Feršel Esikaane foto: Nõmmjärv, L. Michelson
Küljendus: Akriibia OÜTrükk: Aktaprint AS
©Keskkonnaamet 2012
METSAD, TAIMED, LOOMAD Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv-lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell, mets-vares-kold. Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, suur käopõll. Kaitsealuste tai-mede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Kaitsealustest lindudest võib kohata musträhni, valgeselg-kir-jurähni, väike-kärbsenäppi. Kurtnas tavalistele kalaliikidele viita-vad järvede nimed: Ahven-, Särg- ja Haugjärv. Leidub ka jõevähki.
PUHKEALA Kurtna järvestik on tähtis puhkeala. Suplejad eelistavad liivaste kallastega Nõmme-, Liiv- ja Rääkjärve. Konsu järve ligidal on telkimispaik ja järve äärde on plaanis arendada heakorrastatud puhkealasid. Pannjärvelt algavad tähistatud metsarajad jalgrat-taspordiks, tervisejooksuks, kepikõnniks ja talvel suusatami-seks. Piirkonnas on rikkalikud seenemetsad.
JÄRVESTIKU MÕJUTAJADKurtna järvestikku on kahjustanud lähikonnas asuvad turba-väljad, põlevkivi kaevandamine ja Pannjärve liivakarjäär. Kurtna põhjavett pumbatakse joogiveena Ahtme ja Jõhvi linna. Kaevan-duste savi- ja lubiaineterikast vett suunatakse läbi mitmete järvede, muutes nii järvevee keemilist koostist. Rohke vee tarbimise tõttu on mitme järve veetase langenud keskmiselt 4 meetrit ning veekvaliteet halvenenud.
Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallami-sega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste
rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kal-lastel. Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu.
PÄRANDKULTUURPraeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maa-ilmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti.
KÜLASTAJA MEELESPEA ● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, tekitamata maa-valdajale kahju. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad omaniku luba.
● Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teel ja parkida ainult parklas.
● Telkida ja lõket teha võid ainult ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine, ka ettevalmistatud ja tähistatud kohas keelatud! Lõkkematerjaliks ära kasuta kasvavaid puid ja põõsaid.
● Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga. ● Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud püük nak-kevõrguga ja põhjaõngejadadega.
● Pesta ja loomulikke vajadusi tohib rahuldada ainult kuival maal. ● Looduses liikudes hoia lemmikloomad rihma otsas. ● Kaitsealal võid korjata marju, seeni. ● Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud!
Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest koheselt keskkonna-inspektsiooni tel 1313.
Foto: Ahven, M. Vallimägi
Kurtnamaastiku-kaitseala
KURTNAmaastikukaitseala
Foto: Kurtna põleng, erakogu
Kurtna on väga kõrge tuleohtlikkusega ala, kus pea igal suvel tekivad peamiselt hooletusest tulekahjud.
Foto: Kahelehine käokeel, A. Feršel
Orhideed ei suuda peale noppimist kaua taastuda ja võivad hukkuda. Taimi ümber istutades ei saa kaasa viia nende eluks hädavajalikku seeneniidistikku ja nad surevad.
Kurtna on Eesti järvederikkaim ala, kus 30 km2 on 42 järve.
KURTNA MAASTIKUKAITSEALA loodi Kurtna mõhnas-tiku, eritüübiliste ja väärtuslike järvede, looduslike elupaikade ning haruldaste taime- ja loomaliikide kaitseks 1987. aastal. Kaitseala 2805 hektarist moodustavad järved 193 ha. Siin on maailmas üks ainulaadsemaid termokarstiliselt tekkinud järvedega ala. 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva- ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus.
MÕHNASTIK JA JÄRVEDKurtna mõhnastik on 9 km pikk ning üle 3 km lai. Põhja-Lõuna suunaliste mõhnade kõrgus on 15–20 m, ulatudes kuni 71 m ümp. Eestis levinud üheksast järve põhitüübist on siin esindatud kuus. Kaitseala pärlid on Eestis ja Euroopas unikaalsed, vähese taimestikuga ja selgeveelised e oligotroofsed järved. Eestis ainus teadaolev rauatoiteline järv on Kurtnas. Enamik Kurtna järvi on väikesed turbaste kallastega metsajärved. Vahetult mõh-nadega piirnevatel järvedel on liivased kaldad näiteks Kurtna Suurjärv, Nõmmejärv, Liivjärv. Suurim järv on Konsu (136 ha) ja väikseimad on Allika- ja Sisaliku järv (0,1 ha) ning kõige sügavam on Kuradijärv (11,5 m).
Foto: Konsu järv, L. Michelson
Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase saapakonts.
üüüü
üüü
®P
®P
®P
®P!
!
!
®P!
®P
Edive
re
Vasa
vere
Kons
u
Kurtn
a
Mustajõgi
Valg
e-jä
rv
Viiv
ikon
na p
õlev
kivi
kar
jäär
Jaal
ajä
rv
Suur
Kir
jakj
ärv Pee
n-K
irja
kjär
v
Saar
ejär
v
Raudi-Konsu kanal
Raud
i kan
al
Akn
ajär
v
Virt
siku
järv
Noo
tjärv
Kih
ljärv
Riiasoo kraav
Kon
najä
rv
Mus
tjärv
Lusi
kajä
rv
Liiv
asoo
Liiv
järv Kul
pjär
v
Rää
kjär
v
Vasavere jõ
gi
Pan
njär
v
Rat
asjä
rv
Mät
as-
järv
Piir
akaj
ärv
Pan
njär
velii
vaka
rjää
r
Allik
a-jä
rv
Kur
tna
Suur
järv
Pee
njär
vA
hne-
järv
Kur
adi-
järv
Mar
tiska
järv
Mus
t-Ja
ala
järv
Niin
saar
e jä
rv
Väik
e-N
iinsa
are
järv
Mus
tjärv
Hau
gjär
v Särg
järv
Puna
nejä
rv
Ahv
enjä
rv
Nõm
me-
järv
Rää
tsm
a jä
rv
Kon
su jä
rv
Lina
-jä
rv
Potr
i-jä
rv
Raudi kan
al
Kur
tna
sette
bass
ein
KU
RTN
AM
AA
STIK
UK
AIT
SEA
LA
Sisa
likuj
ärv
Kih
ljärv
e sk
v Jaal
a -
Suur
-Kirj
akjä
rve
skv
Kon
su-
tagu
ne sk
v
Seik
lusp
ark
Tuub
imäg
i
Oru
turb
aväl
i
Laug
as-
järvKas
tjärv
Kons
u rist
Oru
Aia
Kõue
Õuna
Viru
Muru
a
Vähi
Õuna
Küti
Otsa
Kuke
Aivo
Tori
Lilli
Malle
Meer
i
Papli Ka
lda
Vooli
Siim
u
Rem
melg
a
Raud
i
Nurm
e
Jaan
i
Kaev
u
Kase
Nurg
a
Nurm
e
Luun
ja
Sõstr
aAl
liku
Marik
a
Marili
Reba
seRaua
Vaht
raRä
ätsu
Laag
ri
Urm
ase
Käpa
Niko
lai
Puhk
ova
Jõelõ
pe
a
Valte
ri
Rem
melg
a
Mäev
eeru
Kure
pesa
Kloo
stri
Räät
smäe
Mäek
alda
Madr
itsa
Liiva
tera
Tuule
talu
Metsa
vahi
Neidl
a
Sõra
võhm
aVe
skim
äe
Ristm
etsaPähk
limäe
Niins
aare
Otsa
nõm
me
Tikka
pesa
Silla
otsa
Suur
ekivi
Panij
ärve
Nurm
ekun
di
Pend
isaar
e
Saar
etag
use
Kang
ru-
vesk
i
Vesk
itagu
se
Kons
upu
hkeb
aas
Rukk
ilille
Linnu
Kasti
Marg
arita
Ploo
mi
Puhk
emaja
Kõv
akat
tega
tee;
bus
sipe
atus
/Su
rfac
ed ro
ad; b
us st
opK
ruus
katte
ga te
e / G
rave
l roa
dPi
nnas
tee
/ Unp
aved
road
Rada
/ Pa
th
Kai
tseal
a pi
ir / N
atur
e pr
otec
tion
area
bou
ndar
y
Siht
kaits
evöö
nd /
Spec
ial m
anag
emen
t zon
e
§
Rulli
rada
/ R
olle
r-ska
ting
trail
Puhk
ekoh
t / R
estin
g pl
ace
!K
uivk
äim
la /
Dry
clo
set
Lõkk
ekoh
t tel
kim
isega
/Ca
mp
fire
site
with
cam
ping
Info
tahv
el /I
nfor
mat
ion
boar
d
Lõkk
ekoh
t / C
amp
fire
site
Seik
lusp
ark,
tuub
imäg
i /A
dven
ture
par
k, tu
bing
®PPa
rkla
/ Pa
rkin
g
Uju
misk
oht /
Sw
imm
ing
plac
e
1 km
liik
umis
rada
/ 1
km m
ovem
ent t
rail
5 km
ja 7
,5 k
m li
ikum
isra
da /
5 km
and
7,5
km
mov
emen
t tra
il
3 km
liik
umis
rada
/ 3
km m
ovem
ent t
rail
Kur
tna
mat
kara
da 1
2 km
/ K
urtn
a hi
king
trai
l 12
km
2 km
liik
umis
rada
/ 2
km m
ovem
ent t
rail
1:38
000
1cm
kaa
rdil=
380
m lo
odus
es
©G
eoda
ta 2
012
Mär
gala
/ W
etla
nd