vÕnnu valla - avaleht lisa 1.… · majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi...

LISA Võnnu Vallavolikogu

30.10.2014 määruse nr 5 juurde

VÕNNU VALLA

EELARVESTRATEEGIA

AASTATEKS 2015-2018

Võnnu

2014

Võnnu valla eelarvestrateegia 2015-2018

2

Sisukord

Sisukord ....................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3

1.Sotsiaalmajnduslik keskkond .................................................................................................... 3

1.1 Riiklik tasand ......................................................................................................................... 3

1.2 Kohalik tasand ....................................................................................................................... 4

2. Võnnu valla põhitegevuse tulud ja kulud................................................................................. 6

2.1 Põhitegevuse tulud ............................................................................................................. 6

2.2 Põhitegevuse kulud ............................................................................................................ 8

3. Võnnu valla investeerimistegevus ........................................................................................... 9

4. Võnnu valla finantseerimistegevus ........................................................................................ 11

5. Finantsdistsipliin .................................................................................................................... 11

Kokkuvõte .................................................................................................................................. 12

Lisad:

Lisa 1 Võnnu valla eelarvearuanne 2013-2014

Lisa 2 Võnnu valla eelarvestrateegia aastani 2018

Lisa 3 Võnnu valla põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti aastani 2018

Lisa 4 Võnnu valla arvestusüksuse eelarvestrateegia aastani 2018


3

Sissejuhatus Võnnu valla eelarvestrateegia 2015–2018 koostamise lähtealuseks on Võnnu valla arengukava

2012–2022, riigi eelarvestrateegia 2015–2018, Rahandusministeeriumi poolt 2014.a koostatud

stabiilsusprogramm, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seadus.

Võnnu valla eelarvestrateegia 2015–2018 koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud tegevuste finantseerimiseks. Valla eelarvestrateegia peaeesmärgiks on

pikemas perspektiivis jätkusuutliku eelarvepoliitika ning kooskõla tagamine kõigi kavandatud

tegevuste elluviimisel.

Vallaeelarve põhitegevuse tulude maht on 2015. aastaks prognoositud 1,275 miljonit eurot ja

põhitegevuse kulude maht 1,164 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem on prognoosi kohaselt eeloleva

nelja aasta vältel positiivne. Kohustuste tasumise maht on 2015.a. 81 tuhat eurot ja netovõlakoormus

19,8%. Potentsiaalne laenuvõimekus on investeeringuteks järgnevateks aastateks 0,513 miljonit

eurot. Laenukoormuse suurenemisel tuleb arvestada nii laenu tagasimakse kui ka intressikuludega.

Võnnu valla eelarvestrateegia annab ülevaate Eesti majanduskeskkonnast ja valla finantsolukorrast,

toob välja põhitegevuse tulude ja kulude prognoosi, investeerimis- ja finantseerimistegevuse,

likviidsete varade muutuse, võimalikud riskistsenaariumid ning sätestab finantsdistsipliini tagamise

meetmed.

Võnnu vallal sõltuvaid üksusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes ei

ole.

1. Sotsiaalmajanduslik keskkond

1.1 Riiklik tasand

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5 protsenti ja 2015. aastal

2,5 protsenti. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine. Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel

poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Kolmel järgmisel aastal on oodata

ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib kindel. Aastaks 2016 on oodata

majanduskasvu kiirenemist 3,5 protsendini.

Rahandusministeerium on 2014. aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi

põhistsenaariumiga alandanud, arvestades esimese poolaasta nõrku reaalkasvu näitajaid ja

halvenenud tulevikuväljavaateid. Prognoosis on arvestatud ka Venemaa kehtestatud impordikeeluga

toiduainetele, kuid piirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas.

Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6 protsenti ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal.

Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga

nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 protsendini ja 2015. aastal taas kiireneb

1,9 protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema

energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal mõnevõrra aeglustub 3,6 protsendini.

Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus

on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute


4

ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse

alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8-protsendilist kasvu.

Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda

langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja

valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine.

2014.a. võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2-protsendilist kasvu. Kasvu veab tugev teenuste

eksport, lisaks võib oodata kaubaekspordi suurenemist aasta teisel poolel. Välisnõudlus hakkab

taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane

kosumine. Ekspordi kasv kiireneb, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini.

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5 protsendile, tuleval aastal

6,8 protsendile ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6 protsendi lähedale. Seni

on vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist

taastudes kasvanud. Kuid rahvaloenduse andmetele toetudes võiks alates 2016. aastast hõivatute arv

kiirenevas tempos väheneda, mis piirab ka Eesti majanduskasvu.

Kevadega võrreldes ei ole 2015. aasta riigieelarve väljavaated halvenenud ning Eesti struktuurne

eelarvepositsioon on tugev. Tänavu jääb nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi

kohaselt 0,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning see suureneb 2015. aastal 0,5

protsendile SKP-st. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat

paranemist, eelarvetasakaal saavutatakse seejuures 2016. aastal.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea vaatamata tagasihoidlikule

majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3 protsenti SKP-st ning

see püsib stabiilne kuni 2018. aastani. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad

tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1 protsendi võrra SKP-st reservide taset

ning ulatub 9,9 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal

otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st,

seejuures Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi.

Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab prognoosi kohaselt kohalike

omavalitsuste nominaalne võlakoormus.

Tabel 1. Majandusprognoos näitajate kaupa

2013 2014 2015 2016 2017 2018

SKP reaalkasv % 0,8 0,5 2,5 2,5 3,4 3,2

Tarbijahinna indeks % 2,8 0,3 1,9 2,5 3,0 3,0

Tööhõive (tuh.in) 621,4 622,1 622,1 620,9 628,4 614,7

Tööpuuduse määr % 8,6 7,5 6,8 6,4 6,1 6,1

Keskmine palk (eurot) 948 1005 1066 1134 1208 1288

Allikas: Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos

1.2 Kohalik tasand

Eelarvestrateegiaperioodiks ei ole ette näha suuri struktuurseid muutusi. Võnnu vald on suutnud

eelnevatel aastatel hoida põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu. Tööealiskond suurenes 2014.

aastal võrreldes 2013. aastaga 7 inimese võrra. Olulisemad tegurid valla arengus on elanike arv ja

tulumaksu laekumine, mida mõjutavad valla maksumaksjate arv ja keskmine brutopalk. Keskmine

brutopalk 2013. aastal oli Võnnu vallas 734 eurot. Koostatud prognooside põhjal suurenevad

põhitegevuse tulud 2015 -2018 aastal kuni 2 %. Kuna suurem osa eelarve kasvust on tingitud


5

inflatsioonist, on oluline kulude pidev jälgimine. Sellest tulenevalt on Võnnu valla eelarve suhteliselt

pingeline ning võimaldab uusi investeeringuid teostada või uusi teenuseid pakkuda piiratud ulatuses.

Tabel 2. Võnnu valla vanuseline koosseis 01.jaanuari seisuga

2003 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Lapsed 287 202 230 235 231 216 223 231

Tööealised 693 699 686 682 669 682 677 684

Pensionärid 276 237 208 208 200 184 192 188

Elanikke kokku 1256 1138 1124 1125 1100 1082 1092 1103

Allikas: Rahvastikuregister

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli keskmine maksumaksjate arv 2013. aastal 383 ( kogu Võnnu

valla elanikkonna arvust 35% ja tööealisest elanikkonna arvust 62% (tabel 3). Keskmine brutotasu

2013.a. on Eesti keskmisest brutotasust 23% madalam.

Tabel 3. Maksumaksjad, elanikud ja keskmine brutotulu Võnnu vallas

2003 2009 2010 2011 2012 2013

Elanike arv 1256 1124 1125 1100 1082 1092

Tööealised 693 686 682 669 682 677

Keskmine maksumaksjate arv 398 415 392 372 374 383

Brutopalga saajate arv 349 374 342 333 332 347

Palgatöötaja kuukeskmine

brutotulu (eurot) 307 605 618 655 701 734

Allikas: Rahvastikuregister, Rahandusminsteerium, Statistikaamet, Maksu-ja Tolliamet

Registreeritud töötute arv Võnnu vallas 2013. aastal keskmiselt oli 27,5 töötut (2012.a. keskmiselt

38,4 töötut). Tasapisi on töötute arv vähenenud (vt joonist 1)

Joonis 1.

Eelarvestrateegia koostamisel on oluline jälgida elanikkonna vanuselist koosseisu, prognoosida

tööhõive ja keskmise palga näitajaid. Majanduskasvu prognoosid Eestis, samuti valla rahvastiku

vanuseline koosseis, maksumaksjate arv ja keskmise palga suurus lubavad ennustada vallaeelarve

tulubaasi taastumist.

0

20

40

60

80

100

Registreeritud töötute arv Võnnu vallas aastatel 2012 ja 2013

2013

2012


6

2. Võnnu valla põhitegevuse tulud ja kulud

2.1 Põhitegevuse tulud

Võnnu valla põhitegevuse tulud (tabel 4) koosnevad maksutuludest, saadud toetustest, allasutuste

tegevuse tulemusena teenitavatest omatuludest ja muudest tuludest.

Võnnu valla tuludest suurima osa moodustavad saadavad toetused, millest omakorda enamus laekub

tasandusfondist. Toetuste osatähtsus põhitegevuse tuludest on eelarvestrateegia perioodil keskmiselt

46%. Vastavalt põhiseadusele võib riik seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsustega panna neile

riiklikke kohustusi. Kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riigieelarve seaduse alusel

teeb riik eraldisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste

eraldistena. Riigieelarvest saadavad toetused on valdavalt sihtotstarbelised. Vahendeid eraldatakse

hariduskuludeks, koolilõuna toetuseks, toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste

korraldamiseks ja arendamiseks.

Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja selle jaotus määratakse kindlaks kohaliku

omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude volitatud esindajate ning Vabariigi Valitsuse

esindajate kokkuleppe alusel. Tasandusfondi koefitsiendid määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse

määrusega.

Tasandusfondi eraldis sõltub elanike arvust, kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest

tegevuskulust, tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust, maavarade kaevandamisõiguse

tasude laekumisest.

Tabel 4. Väljavõte eelarvestrateegia (Lisa 2) põhitegevuse tulude osast

VÕNNU VALLAVALITSUS

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

kava

2016

kava

2017

kava

2018

kava

Põhitegevuse tulud kokku 1 116 207 1 236 413 1 275 848 1 299 761 1 325 424 1 352 253

Maksutulud 461 770 506 400 531 848 555 761 581 424 608 253

sh tulumaks 399 031 449 400 471 848 495 761 521 424 548 253

sh maamaks 62 739 57 000 60 000 60 000 60 000 60 000

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 118 561 138 600 146 000 146 000 146 000 146 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 534 964 590 363 597 000 597 000 597 000 597 000

sh tasandusfond ( lg 1) 165 670 188 688 189 000 189 000 189 000 189 000

sh toetusfond ( lg 2) 300 479 331 125 332 000 332 000 332 000 332 000

sh muud saadud toetused

tegevuskuludeks 68 815 70 550 76 000 76 000 76 000 76 000

Muud tegevustulud 913 1 050 1 000 1 000 1 000 1 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 047 177 1 165 144 1 164 322 1 192 018 1 213 560 1 236 060

Antavad toetused tegevuskuludeks 72 876 107 942 97 260 97 260 97 260 97 260

Muud tegevuskulud 974 301 1 057 202 1 067 062 1 094 758 1 116 300 1 138 800

sh personalikulud 649 240 701 561 702 000 712 560 726 800 741 300

sh majandamiskulud 324 684 351 855 358 562 375 698 383 000 391 000

sh alates 2012 sõlmitud

katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

sh muud kulud 378 3 786 6 500 6 500 6 500 6 500

Põhitegevuse tulem 69 030 71 269 111 526 107 743 111 864 116 193

Maksutulude osatähtsus põhitegevuse tuludest on eelarvestrateegia perioodil keskmiselt 43%.

Maksutulude osakaalu kasv on positiivne, sest kogutavate maksutulude kasutusotstarbe üle saab

omavalitsusüksus ise otsustada, võimaldades vallal paremini täita oma arengueesmärke.


7

Füüsilise isiku tulumaks moodustab Võnnu valla eelarvetuludest keskmiselt 44%. Võnnu valla

eelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks on seotud valla rahvastikuregistrisse registreeritud

inimeste arvu, nende tööhõive taseme ning keskmise töötasuga, moodustades maksutuludest suurima

osa. Tulumaksu prognoosimisel on arvestatud Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosis

esitatud tööhõive kasvu ja palga nominaalkasvu protsente.

Tabel 5. Tulumaksu laekumise andmed

2012* 2013* 2014 2015 2016 2017 2018

Keskmine maksumaksjate arv 374 383 419 419 419 419 419

Maksumaksjate arvu muutus 0,70% 2,40% 9,50% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

Väljamaksed füüsilistele isikutele 3 113 739 3 368 736 3 871 560 4 067 652 4 273 800 4 495 032 4 726 320

Sissetulek inimese kohta kuus 701 734 770 809 850 894 940

Sissetuleku kasv 7,00% 4,80% 4,96% 4,45% 4,44% 4,55% 4,55%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 3,80% 6,00% 6,20% 6,35% 6,34% 6,50% 6,50%

Tulumaksu laekumine 360 303 399 031 449 101 471 848 495 761 521 424 548 253

Tulumaksu laekumise kasv 5,00% 11,07% 11,25% 10,51% 10,51% 10,52% 10,51%

Tulumaksu laekumise ja

sissetulekute suhe 11,57% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

* Möödunud perioodide kohta Rahandusministeeriumi andmed

Maamaks on riiklik maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja maamaksuseaduse alusel.

2012 .aastal moodustas maamaksu tulu 4,3 % valla põhitegevuse tuludest. Maamaks sõltub riigi poolt

kehtestatud maa maksustamishinnast, maamaksu tsoonist ja maamaksu määrast. Kohaliku

omavalitsuse volikogul on õigus diferentseerida maamaksumäära ja seeläbi maamaksust laekuvat

tulu suurendada. 2012.a. tõsteti Võnnu vallas maamaksumäärad hoonete alusel maal, metsamaal ja

muul maal 2,0%-ni (endine 1,8 %) ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleval haritaval

maal ja looduslikul rohumaal 1,2%-ni (endine 1,0 %) maa maksustamishinnast aastas.

Joonis 2.

Laekumistes kaupade ja teenuste müügis on oluline osa teiste valdade panus meie

haridusasutuste kulude kompenseerimiseks. Lisaks arvestatakse siin riigilõivude laekumist,

lasteasutuste õppekulu ja kohamakse. Eelarvestrateegias on neid tulusid suurendatud 2015.a.

ning järgnevatel aastatel prognoositud ilma muutusteta.

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud

Muud tegevustulud

Saadavad toetusedtegevuskuludeks

Tulud kaupade ja teenustemüügist

Maksutulud


8

2.2 Põhitegevuse kulud

Valla põhitegevuse kulude mahuks 2015.aaastaks on prognoositud 1,164 miljonit eurot (vt Lisa 3).

Vallavalitsuse hallatavad asutused on Võnnu Keskkool, Võnnu Lasteaed Värvuke, Võnnu

Kultuurimaja, Võnnu ja Lääniste Raamatukogu.

Prognoosiperioodil on arvestatud, et majandamiskulud suurenevad igaaastaselt proportsionaalselt

tarbijahinnaindeksiga, personalikulud suurenevad keskmiselt 2% aastas, antavad toetused vähenevad

2015.a (väheneb hajaasutsuse programmi toetuse arvelt) ning järgnevad perioodid on kulu

prognoositud ilma muutusteta.

Eelarvestrateegia põhiteteguse kuludes on arvesse võetud järgmised üle eelarveaasta ulatuvad

lepingujärgsed kulud:

personalikulud

ametnike ja töötajate palgad ja sotsiaalkindlustusmaksud vallaasutuse ning hallatavate asutuste

struktuurist lähtuvalt;

majandamiskulud

vallaasutuse, hallatavate asutuste ja tänavavalgustuse elektrienergia ja võrguteenuste tasud;

veeevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tasud; sideteenuste (andmesideühendus, tavatelefon ja

mobiilside) tasud; infosüsteemide hoolduse ja majutuse tasud; postiteenuste tasu; valveteenuste tasu;

sõidukite ülalpidamine (kütus, kindlustus, hooldus, remont, rent); vallale kuuluvate hoonete

kindlustamine; inventari ost, rent, remont ja hooldus; infotehnoloogia tarkvara hooldus;

elektriseadmete ja – süsteemide käiduteenuste tasud; hoonete ja ruumide korrashoiuteenuste tasud;

soojusenergiaga varustamise tasud; ohtlike jäätmete ja prügiveo tasud; kodutute loomade

varjupaigateenus; vallateede hooldus- ja lumetõrjetööd; kooli õppematerjalide soetamine;

lasteaia toiduainetega varustamine; hoolekandeteenuse tasu;

antavad toetused

õpilaste koolitransportteenuse tasu; kooli õpilaste toitlustamisteenus; valla sotsiaaltoetuste maksmise

korrast tulenevad väljamaksed;

muud kulud

riigilõivud ja eelarve reservfond.

Joonis 3.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse kulud jaotus kululiikide lõikes

Antavad toetused Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud


9

Põhitegevuse kulude hulka ei arvata kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt

investeeringuid ja laenude tagasimakseid ning intressikulusid, neid käsitletakse eelarvestrateegia

järgmistes peatükkides. Valla jätkusuutliku arengu tagab plaanipärane ja sihikindel arendus ja

investeerimistegevus, samas tuleb kanda intressikulu ja vähendada laenukoormust. Vahendid selleks

saavad pikemas perspektiivis tulla ainult positiivse tegevustulemi arvelt, mis omakorda tähendab, et

tegevuskulud peavad olema pikas perspektiivis väiksemad kui tegevustulud.

Tegevusvaldkondade põhitegevuse kulude dünaamikas suuri muutusi aastani 2018 ei ole planeeritud.

Suurimad, keskmiselt 60% osatähtsusega on kulud hariduse valdkonnas, valitsemise kulud

moodustavad tegevuskuludest keskmiselt 11%, sotsiaalkulud 9% ning vaba aeg ja kultuur 6%

(joonis 4).

Joonis 4.

3. Võnnu valla investeerimistegevus Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest ning

investeerimistegevuse kuludest (vt Lisa 2) ning on jaotatud tegevusvaldkondadesse (vt Lisa 3).

Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodil negatiivne ehk investeerimistegevuse

kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit

võimaldab positiivne põhitegevuse tulem.

Valla jätkusuutliku arengu tagamisel on investeerimistegevus suure tähtsusega ning

eelarvestrateegiaga tuleb kavandada vahendid selle jätkumiseks. Kohalike omavalitsuste

finantsjuhtimise seaduse kohaselt on eelarvestrateegias investeerimistegevus majandusliku sisu järgi

liigendatud järgmiselt: põhivara soetus ja müük; finantsvarade soetus ja müük; saadav ja antav

sihtfinantseerimine põhivara soetuseks; finantstulud ja –kulud.

Eelarvestrateegia perioodile on planeeritud järgnevad investeerimistegevused:

jätkatakse eelnevatel aastatel alustatud G. Suitsu majamuuseumi hoone rekonstrueerimise

III etappi,

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Kulude osatähtsus tegevusvaldkonniti

Sotsiaalne kaitse

Haridus

Kultuur

Elamumajandus

Keskkonnakaitse

Majandus

Avalik kord

Valitsemine


10

jätkatakse Võnnu aleviku kaugkütte soojatorustiku rekonstrueerimist,

jätkatakse vallateede renoveerimist,

2015.a. alustatakse Võnnu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamise I etappi

ning katlamaja rekonstrueerimist,

2015.a. antakse SA-Võnnu Haiglale toetust põhivara sihtfinatseerimiseks.

Joonis 5.

Esitatud investeeringute vajadus on aastateks 2015-2018 1,7 miljonit eurot. Suurim

investeerimisvajadus on elamumajanduse valdkonnas (joonis 5).

Investeerimistegevuse kulud on jaotatud katteallikateks: saadud toetuste arvelt ja muude vahendite

arvelt (omaosalus). Investeerimistegevuse realiseerimiseks kaasatakse siseriiklikke, Euroopa Liidu

ja muude rahvusvaheliste programmide toetusvahendeid lähtuvalt omafinantseeringu tingimustest.

Omaosalus kaetakse peamiselt võlakohustuste ehk pikaajaliste pangalaenudega (joonis 6.)

Joonis 6.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Investeerimistegevus tegevusvaldkonniti

Valitsemine Majandus Elamumajandus Tervishoid Kultuur Haridus

15

84

78

76

37

8

99

80

7

13

22

69

13

30

00

83

71

7

78

12

2,6

7

39

04

4

44

28

67

69

28

60

12

20

00

0

11

79

16

,67

55

00

0

10

00

00

13

20

00

13

30

00

0

2 0 1 3 2 0 1 4 2 0 1 5 2 0 1 6 2 0 1 7 2 0 1 8

INVESTEERIMISTEGEVUS RAHASTUSALLIKATE

LÕIKES

omavahendite arvelt saadud toetuste arvelt võlakohustuste arvelt


11

4. Võnnu valla finantseerimistegevus Finantseerimistegevus peab võimaldama põhitegevuse ning investeerimis- ja arendustegevuse

häireteta rahastamise kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud

netovõlakoormuse piirmääras (60%) ja täites maksekohustusi tähtaegselt.

Finantseerimistegevus jaotatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt

majandusliku sisu järgi järgmiselt: laenude, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine ning

võlakirjade emiteerimine; võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste

täitmine ning emiteeritud võlakirjade lunastamine.

Tabel 6. Laenukohustuste võtmine ja tasumine (Lisa 2).

Finantseerimistegevus 63 141 -12 862 18 888 39 215 60 210 -73 091

Kohustuste võtmine (+) 117 917 55 000 100 000 132 000 133 000 0

Kohustuste tasumine (-) -54 776 -67 862 -81 112 -92 785 -72 790 -73 091

Võnnu valla laenukohustused 31.12.2013:

investeerimislaen SEB AS-lt lõpptähtajaga 15.12.2016, laenujääk 129 930,14;

investeerimislaen Danske Pank AS-lt lõpptähtajaga 17.06.2018, laenujääk 102 108,65;

kapitalirendi korras soetatud ametiautod SEB Liising AS-lt lõpptähtaegadega 10.11.2017

ja 10.04.2018, kokku jääk 14 885,93.

2014.a. lisandus investeerimislaen 55000 eurot Danske Pank AS-lt lõpptähtajaga 17.08.2021.

Järgnevatel aastatel planeeritakse investeerimistegevuse omaosaluseks vajalikud vahendid tagada

laenurahaga. Aastatel 2015-2018 on planeeritud võtta laene 365 000 eurot (tabel 6) lõpptähtajaga

vähemalt 7 aastat.

5. Finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise

meetmeteks:

kinni pidamine positiivse põhitegevuse tulemi nõudest;

kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast. Nende näitajate alusel saab otsustada kohaliku omavalitsuse finantsolukorra üle ning nende täitmata

jätmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Vastavalt seadusele leitakse finantsdistsipliini näitajad

kohaliku omavalitsuse enda ja arvestusüksuse kohta.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi

lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.

Netovõlakoormuse arvutamisel lähtutakse KOFS § 34 lõikest 3 ja 4, mis sätestab, et

netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse põhitegevuse

tulude ja põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude

kogusummat. KOFS § 34 lõige 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud

põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava


2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine 2015 kava 2016 kava 2017 kava 2018 kava


12

aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava

aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Tabel 7. Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus




Netovõlakoormus (eurodes) 189 557 203 896 195 583 223 798 249 212 221 916

Netovõlakoormus (%) 22,12% 21,13% 19,83% 21,63% 23,13% 20,65%

Netovõlakoormuse ülemmäär

(eurodes) 669 724 741 848 765 509 779 856 795 254 811 352


(%) 60% 60% 60% 60% 60% 60%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes) 422 800 480 584 512 557 498 690 488 675 532 067

Võnnu valla põhitegevuse tulem aastatel 2015 kuni 2018 on positiivne ning netovõlakoormus jääb

lubatud piiridesse (tabel 7).

Kokkuvõte Eelarvestrateegia seob arengukavas toodud strateegiliste eesmärkide täitmise ning vastavad

tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate ressurssidega. Eelarvestrateegia perioodi

põhitegevuse tulud on planeeritud suhteliselt konservatiivselt tagamaks valla finantsstabiilsus ja

jätkusuutlik areng. Lähituleviku majandusarengu prognoosimine on keeruline, sest

maailmamajanduses valitseb ebamäärasus ning palju sõltub poliitilistest otsustest.

Prognoositud eelarvestrateegiaga suudab Võnnu vald täita finantsdistsipliini tingimusi vastavalt

Rahandusministeeriumi kehtestatud normatiividele ning suudab ellu viia valla arengu seisukohalt

olulisi investeeringuid.

Samas on Võnnu valla eelarve tundlik väliskeskkonnast tulenevatele muutustele – eelarvetulude

võimalikule vähenemisele (tulenevalt eelkõige maksumaksjate arvu vähenemisest või valla elanike

sissetulekute kasvutempo langusest) ja intressimäärade tõusule, millistest tulenevalt tuleb kiiresti

reageerida põhitegevuse kulude vähendamisega ja loobuda planeeritud investeeringutest.


2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine 2015 kava 2016 kava 2017 kava 2018 kava


13

Lisa 1 Võnnu valla eelarvearuanne 2013-2014

EELARVEARUANDE VORM


Seisuga Kirje nimetus 2013. a

täitmine

2014 .a

eeldatav

täitmine

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 116 207,41 1 236 413,00

30 Maksutulud 461 769,88 506 400,00

3000 Füüsilise isiku tulumaks 399 031,00 449 400,00

3030 Maamaks 62 738,88 57 000,00

3034 Loomapidamismaks

3044 Reklaamimaks

3045 Teede ja tänavate sulgemise maks

3047 Parkimistasu

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 118 560,80 138 600,00

Saadavad toetused tegevuskuludeks 534 963,73 590 363,00

35200 Tasandusfond (lg 1) 165 670,00 188 688,00

35201 Toetusfond (lg 2) 300 479,00 331 125,00

3500, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 68 814,73 70 550,00

Muud tegevustulud 913,00 1 050,00

38250,

38251 Kaevandamisõiguse tasu

38252,

38254 Laekumine vee erikasutusest 579,00 650,00

3882 Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 334,00 400,00

3880,

3888 Muud eelpool nimetamata muud tegevustulud

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -1 047 177,14 -1 165 144,00

Antavad toetused tegevuskuludeks -72 876,09 -107 942,00

40 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 0,00 0,00

413 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -64 811,09 -83 206,00

4500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -3 803,00 -20 181,00

452 Mittesihtotstarbelised toetused -4 262,00 -4 555,00

Muud tegevuskulud -974 301,05 -1 057 202,00

50 Personalikulud -649 239,58 -701 561,00

55 Majandamiskulud -324 683,86 -351 855,00

60 Muud kulud -377,61 -3 786,00

PÕHITEGEVUSE TULEM 69 030,27 71 269,00

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -154 858,91 -85 608,00

381 Põhivara müük (+) 5 300,00

15 Põhivara soetus (-) -236 600,86 -115 422,00

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 78 122,67 39 044,00

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) 0,00 -6 000,00

1502 Osaluste müük (+) 0,00

1501 Osaluste soetus (-) 0,00

1512 Muude aktsiate ja osade müük (+) 0,00

1511 Muude aktsiate ja osade soetus (-) 0,00

1532 Tagasilaekuvad laenud (+) 0,00

1531 Antavad laenud (-) 0,00

655 Finantstulud (+) 52,85 70,00

650 Finantstkulud (-) -1 733,57 -3 300,00

EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) -85 828,64 -14 339,00


14

FINANTSEERIMISTEGEVUS 63 141,14 -12 862,00

2585 Kohustuste võtmine (+) 117 916,67 55 000,00

2586 Kohustuste tasumine (-) -54 775,53 -67 862,00

100

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, -

vähenemine) -22 687,50 -27 201,00

NÕUETE JA KOHUSTUSTE SALDODE MUUTUS

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0,00 0,00

PÕHITEGEVUSE KULUDE JA

INVESTEERIMISTEGEVUSE VÄLJAMINEKUTE

JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI 1 285 511,57 1 289 866,00

01 Üldised valitsussektori teenused 131 629,63 130 360,00

01111 Valla- ja linnavolikogu 4 411,99 4 690,00

01112 Valla- ja linnavalitsus 119 428,06 115 030,00

01114 Reservfond 3 186,00

01600 Muud üldised valitsussektori teenused 6 056,01 4 154,00

01700 Valitsussektori võla teenindamine 1 733,57 3 300,00

Ülalnimetamata üldised valitsussektori kulud kokku

02 Riigikaitse 0,00

03 Avalik kord ja julgeolek 4 891,30 5 750,00

03100 Politsei 171,02 250,00

03200 Päästeteenused 4 720,28 5 500,00

Ülalnimetamata avalik kord ja julgeolek kokku

04 Majandus 81 724,17 87 603,00

04120 Ettevõtluse arengu toetamine, stardiabi

04210 Põllumajandus 5 225,90 6 570,00

04220 Metsamajandus

04230 Kalandus ja jahindus

04350 Elektrienergia

04360 Muu energia- ja soojamajandus

04510 Maanteetransport (vallateede- ja tänavate korrashoid) 60 962,37 62 903,00

04512 Ühistranspordi korraldus

04520 Veetransport

04540 Õhutransport

04600 Side

04710 Kaubandus ja laondus

04730 Turism

04740

Üldmajanduslikud arendusprojektid- territoriaalne

planeerimine

04900 Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 15 535,90 18 130,00

Ülalnimetamata majanduse kulud kokku

05 Keskkonnakaitse 10 029,79 10 690,00

05100 Jäätmekäitlus (prügivedu) 2 906,00 2 750,00

05200 Heitveekäitlus

05300 Saaste vähendamine

05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, haljastus 7 123,79 7 940,00

Ülalnimetamata keskkonnakaitse kulud kokku

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 79 860,63 83 915,00

06100 Elamumajanduse arendamine

06200 Kommunaalmajanduse arendamine

06300 Veevarustus 29 960,00 18 581,40

06400 Tänavavalgustus 2 199,99 2 300,00

06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 47 700,64 63 033,60

Ülalnimetamata elamu-ja kommunaalmajanduse kulud kokku

07 Tervishoid 400,00 400,00

07110 Farmaatsiatooted - apteegid


15

07200 Ambulatoorsed teenused (kiirabi)

07300 Haiglateenused

07400 Avalikud tervishoiuteenused

07600 Muu tervishoid, sh. tervishoiu haldamine

Ülalnimetamata tervishoiukulud kokku 400,00 400,00

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 117 913,32 105 887,00

08102 Sporditegevus 1 006,92 1 535,00

08103 Puhkepargid ja -baasid

08105 Laste muusika- ja kunstikoolid

08106 Laste huvialamajad ja keskused

08107 Noorsootöö ja noortekeskused 266,65 700,00

08108 Täiskasvanute huvialaasutused

08109 Vaba aja üritused 3 061,44 4 335,00

08201 Raamatukogud 18 996,81 20 885,00

08202 Rahva- ja kultuurimajad 40 687,30 42 640,00

08203 Muuseumid 51 841,20 27 392,00

08234 Teatrid

08235 Kinod

08236 Kontsertorganisatsioonid

08207 Muinsuskaitse

08208 Kultuuriüritused

08209 Seltsitegevus 2 053,00 2 400,00

08210 Loomaaed

08211 Botaanikaaed

08212 Laululavad

08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused

08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 6 000,00

08600 Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh. haldus

Ülalnimetamata vaba aja, kultuuri ja religiooni kulud kokku

09 Haridus 779 198,78 765 084,00

09110 Alusharidus (lasteaiad) 290 577,72 238 662,00

09210 Lasteaed-koolid

09211 Algkoolid

09212 Põhikoolid 223 412,00

09220 Gümnaasiumid 448 171,92 261 010,00

09221 Täiskasvanute gümnaasiumid

09222 Kutseõppeasutused

09400 Kolmanda taseme haridus - kõrgkoolid

09500 Taseme alusel mittemääratletav haridus

09600 Koolitransport 15 485,14 17 000,00

09601 Koolitoit 24 964,00 25 000,00

09602 Öömaja

09609 Muud hariduse abiteenused

09800 Muu haridus, sh. hariduse haldus

Ülalnimetamata hariduse kulud kokku

10 Sotsiaalne kaitse 79 863,95 100 177,00

10110 Haigete sotsiaalne kaitse

10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 13 500,01 16 860,00

10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 10 236,52 26 356,00

10200 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 16 142,96 14 820,00

10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 6 515,29 4 820,00

10300 Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse

10400 Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused

10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 10 339,13 11 720,00

10500 Töötute sotsiaalne kaitse

10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 759,64 1 000,00


16

10700 Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused

10701 Riiklik toimetulekutoetus 9 607,81 11 241,00

10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse

10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 12 762,59 13 360,00

Ülalnimetamata sotsiaalse kaitse kulud kokku

MUUD NÄITAJAD

Perioodi lõpu

seisuga

Perioodi lõpu

seisuga

Võlakohustused 246 924,72 234 062,72

0,00 0,00

Vaba jääk ehk likviidsed varad 57 368,05 30 167,00

Lisa 2 Võnnu valla eelarvestrateegia aastani 2018


2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

kava

2016

kava

2017

kava

2018

kava


Maksutulud 461 770 506 400 531 848 555 761 581 424 608 253

sh tulumaks 399 031 449 400 471 848 495 761 521 424 548 253

sh maamaks 62 739 57 000 60 000 60 000 60 000 60 000

sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 118 561 138 600 146 000 146 000 146 000 146 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 534 964 590 363 597 000 597 000 597 000 597 000

sh tasandusfond ( lg 1) 165 670 188 688 189 000 189 000 189 000 189 000

sh toetusfond ( lg 2) 300 479 331 125 332 000 332 000 332 000 332 000

sh muud saadud toetused

tegevuskuludeks 68 815 70 550 76 000 76 000 76 000 76 000

Muud tegevustulud 913 1 050 1 000 1 000 1 000 1 000


Antavad toetused tegevuskuludeks 72 876 107 942 97 260 97 260 97 260 97 260

Muud tegevuskulud 974 301 1 057 202 1 067 062 1 094 758 1 116 300 1 138 800

sh personalikulud 649 240 701 561 702 000 712 560 726 800 741 300

sh majandamiskulud 324 684 351 855 358 562 375 698 383 000 391 000

sh alates 2012 sõlmitud

katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

sh muud kulud 378 3 786 6 500 6 500 6 500 6 500


Investeerimistegevus kokku -154 859 -85 608 -103 213 -135 958 -137 277 -88 898

Põhivara müük (+) 5 300 0 10 000 0 0 0

Põhivara soetus (-) -236 601 -115 422 -542 674 -825 129 -255 000 -83 717

sh projektide omaosalus 158 478 -76 378 -99 807 -132 269 -133 000 -83 717

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 78 123 39 044 442 867 692 860 122 000 0

Põhivara soetuseks antav

sihtfinantseerimine (-) 0 -6 000 -10 000 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade

müük (+) 0 0 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade

soetus (-) 0 0 0 0 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 0

Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 0

Finantstulud (+) 53 70 70 70 70 70

Finantskulud (-) -1 734 -3 300 -3 476 -3 759 -4 347 -5 251

Eelarve tulem -85 829 -14 339 8 313 -28 215 -25 413 27 295


17


Kohustuste võtmine (+) 117 917 55 000 100 000 132 000 133 000 0

Kohustuste tasumine (-) -54 776 -67 862 -81 112 -92 785 -72 790 -73 091

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) -22 688 -27 201 27 201 11 000 34 797 -45 796

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+

suurenemine /- vähenemine) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk

aasta lõpuks 57 368 30 167 57 368 68 367 103 164 57 368

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 246 925 234 063 252 951 292 166 352 376 279 285

sh kohustused, mis ei kajastu

finantseerimistegevuses 0

sh kohustused, mille võrra võib

ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0




(eurodes) 669 724 741 848 765 509 779 856 795 254 811 352

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 488 675 532 067

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 11% 3% 2% 2% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - 11% 0% 2% 2% 2%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,07 1,06 1,10 1,09 1,09 1,09

Netovõlakoormus ilma kohustusteta,

mille võrra võib netovõlakoormuse

piirmäära ületada 21,13% 19,83% 21,63% 23,13% 20,65%

Investeeringuprojektid* (alati "+"

märgiga)

2014

eeldatav

täitmine

2015

kava

2016

kava

2017

kava

2018

kava

G.Suitsu majamuuseumi

väljaarendamine III etapp 27 392 23 500 0 0 0

sh toetuse arvelt (TAS, EAS) 18 551 19 975 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 841 3 525 0 0 0

Võnnu Lasteaed Värvuke remont,

keskküttesüsteemi rekonstrueerimine

ja elektritööd 36 300 0 0 0 0

sh toetuse arvelt( EAS) 18 487 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 17 813 0 0 0 0

Võnnu aleviku kaugkütte

soojatorustiku rekonstrueerimine 35 974 18 014 0 245 000 0

sh toetuse arvelt (KIK) 0 0 0 122 000 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 35 974 18 014 0 123 000 0

Vallateede renoveermine ja teealuse

maa soetamine 8 250 10 000 10 000 10 000 83 717

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 250 10 000 10 000 10 000 83 717

Võnnu aleviku ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni rajamine I etapp ning

katlamaja rekonstrueerimine 0 491 160 0 0 0



18


Võnnu aleviku ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni rajamine II ja III

etapp 0 0 815 129 0 0



Eelpool nimetamata muud projektid

kokku 7 506 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 2 006 0 0 0 0


KÕIK KOKKU 115 422 542 674 825 129 255 000 83 717

sh toetuse arvelt 39 044 442 867 692 860 122 000 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 76 378 99 807 132 269 133 000 83 717

* Tähtsamad investeeringuprojektid

tuua eraldi välja (KOIT, ÜF, LPA,

PKT)

Lisa 3 Võnnu valla põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti aastani 2018

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse

kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik

"+" märgiga)

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 131 630 130 360 132 158 136 189 140 255 143 873

Põhitegevuse kulud 118 629 127 060 128 682 132 430 135 908 138 622

sh saadud toetuste arvelt 817 51 50 50 50 50

sh muude vahendite arvelt 117 812 127 009 128 632 132 380 135 858 138 572

Investeerimistegevuse kulud 13 001 3 300 3 476 3 759 4 347 5 251



02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0



03 Avalik kord ja julgeolek 4 891 5 750 5 950 6 080 6 150 6 350







04 Majandus 81 724 87 603 91 000 92 900 94 200 169 317


sh saadud toetuste arvelt 51 463 48 487 49 500 49 500 49 500 49 500





05 Keskkonnakaitse 10 030 10 690 11 100 11 500 11 900 12 100





19




06 Elamu- ja kommunaalmajandus 79 861 83 915 531 374 839 229 270 050 25 900


sh saadud toetuste arvelt 2 833 8 083 0 0 0 0


Investeerimistegevuse kulud 55 032 35 974 509 174 815 129 245 000 0

sh saadud toetuste arvelt 14 167 0 422 892 692 860 122 000 0

sh muude vahendite arvelt 40 865 35 974 86 282 122 269 123 000 0

07 Tervishoid 400 400 10 400 400 400 400




Investeerimistegevuse kulud 0 0 10 000 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 0 0 10 000 0 0 0

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 117 913 105 887 97 800 76 200 77 200 78 400




Investeerimistegevuse kulud 51 841 33 392 23 500 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 32 000 18 551 19 975 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 19 841 14 841 3 525 0 0 0

09 Haridus 779 198 765 084 736 650 751 500 763 102 777 088




Investeerimistegevuse kulud 110 879 43 806 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 31 956 20 493 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 78 923 23 313 0 0 0 0

10 Sotsiaalne kaitse 79 864 100 177 104 040 106 908 109 650 111 600







KOKKU 1 285 511 1 289 866 1 720 472 2 020 906 1 472 907 1 325 028

Põhitegevuse kulud 1 047 177 1 165 144 1 164 322 1 192 018 1 213 560 1 236 060




sh saadud toetuste arvelt 78 123 39 044 442 867 692 860 122 000 0


Põhitegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0

Investeerimistegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0

* Real "saadud toetuste arvelt" ei kajastata kulusid, mis on tehtud tasandusfond lg 1 ning toetusfondis lg 2 sisalduva

väikesaarte toetuse vahendite arvelt. Nimetatud tulude arvelt tehtud kulud kajastatakse real "muude vahendite arvelt".

Muude vahendite (omavahendid ilma

toetusteta) arvelt tehtud

väljaminekud

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

Üldised valitsussektori teenused 130 813 130 309 132 108 136 139 140 205 143 823



20


Riigikaitse 0 0 0 0 0 0



Avalik kord ja julgeolek 4 891 5 750 5 950 6 080 6 150 6 350



Majandus 30 261 39 116 41 500 43 400 44 700 119 817



Keskkonnakaitse 9 530 10 690 11 100 11 500 11 900 12 100



Elamu- ja kommunaalmajandus 62 861 75 832 108 482 146 369 148 050 25 900


Investeerimistegevuse kulud 40 865 35 974 86 282 122 269 123 000 0

Tervishoid 400 400 10 400 400 400 400


Investeerimistegevuse kulud 0 0 10 000 0 0 0

Vabaaeg, kultuur ja religioon 82 723 84 386 74 825 73 200 74 200 75 400


Investeerimistegevuse kulud 19 841 14 841 3 525 0 0 0

Haridus 448 610 424 739 416 200 431 050 442 652 456 638


Investeerimistegevuse kulud 78 923 23 313 0 0 0 0

Sotsiaalne kaitse 68 005 77 925 79 040 81 908 84 650 86 600



KOKKU 838 094 849 147 879 605 930 046 952 907 927 028



Lisa 4 Võnnu valla arvestusüksuse eelarvestrateegia aastani 2018

Võnnu vallavalitsus

2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve



sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 69 030 71 269 111 526 107 743 111 864 116 193

Investeerimistegevus kokku -154 859 -85 608 -103 213 -135 958 -137 277 -88 898

Eelarve tulem -85 829 -14 339 8 313 -28 215 -25 413 27 295


Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) -22 688 -27 201 27 201 11 000 34 797 -45 796

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk

aasta lõpuks 0 -27 201 0 10 999 45 796 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 246 925 234 063 252 951 292 166 352 376 279 285


21

sh kohustused, mille võrra võib

ületada netovõlakoormuse piirmäära

(arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0




(eurodes) 669 724 741 848 765 509 779 856 795 254 811 352

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 422 800 480 584 512 557 498 690 488 675 532 067

vÕnnu valla - avaleht lisa 1.… · majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi...

Documents