1

2017. aasta eelarve seletuskiri

Sisu

1. Sissejuhatus Saue linna 2017. aasta eelarvesse ......................................................................... 2

1.1 Majandusprognoos .................................................................................................................. 2

1.2 Eelarve koostamise protsess .................................................................................................... 3

1.3 Eelarve ülesehitus ja esitusviis ................................................................................................ 3

1.4 Eelarve seosed arengukavaga .................................................................................................. 4

2. Ülevaade eelarvest ..................................................................................................................... 6

2.1 Koondeelarve ........................................................................................................................... 6

2.2 Põhitegevuse tulud ................................................................................................................. 11

Maksud .................................................................................................................................... 11

Saadavad toetused.................................................................................................................... 12

Muud tulud .............................................................................................................................. 13

Tulud kaupade ja teenuste müügist ......................................................................................... 13

2.3 Põhitegevuse kulud ................................................................................................................ 14

Muud tegevuskulud ................................................................................................................. 14

Personalikulud ......................................................................................................................... 15

Majandamis- ja muud kulud .................................................................................................... 16

Antavad toetused ..................................................................................................................... 17

2.4 Investeerimistegevus ............................................................................................................. 18

2.5 Finantseerimistegevus ........................................................................................................... 20

2.6 Likviidsete varade muutus ..................................................................................................... 20

3. Eelarve tegevuste ja meetmete lõikes ...................................................................................... 21

3.1 Sotsiaalkeskkond ................................................................................................................... 21

3.2 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................................ 28

3.3 Tehniline infrastruktuur (taristu) ........................................................................................... 29

3.4 Elu- ja looduskeskkond ......................................................................................................... 31

3.5 Üldvalitsemine ....................................................................................................................... 33

2

1. Sissejuhatus Saue linna 2017. aasta eelarvesse

1.1 Majandusprognoos1

Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt ei anna ettevõtjate ja majandusekspertide hinnangud alust oodata majanduskasvu olulist kiirenemist. Siiski on lootust Eesti ekspordinõudluse paranemiseks, kuna Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ja Soome majandus on pärast kolm aastat kestnud langust kasvule pöördunud. Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga, on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire. Tööturu arengud viitavad pingete püsimisele ja palgakasv ületab juba neljandat aastat järjest tootlikkuse tõusu. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ja taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 1,3 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsenti. Majanduse kasvuvedajaks jääb sisenõudlus, mis tugineb põhiliselt eratarbimisel. Ekspordi kasv taastub ja kiireneb järgnevatel aastatel kooskõlaliselt välisnõudlusega. Tarbijahindade tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini. 2017. aastal kiireneb tarbijahindade kasv 2,7 protsendini ja jääb samale tasemele ka 2018. aastal. Kaudsed maksud (alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus) kergitavad inflatsiooni sel aastal 0,8 protsenti. Maksumuudatusteta on hinnad sel aastal jätkuvalt languses. 2017. aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ja aktsiisitõusude tulemusena 2,7 protsendini. Keskmise palga kasvutempo ei ole, vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, seni oluliselt muutunud ja kasv püsis maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6 protsendi juures. Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel alla 3 protsendi inflatsiooni taastumise tõttu. Tabel 1. Eesti tööturu prognoos 2015–2020 (15–74-aastased) (protsenti)

Eesti tööturu prognoos 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Hõive (tuh inimest) 640,9 646,5 646,1 644,4 643,0 642,9

Tööhõive kasv 2,6 0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0,0

Tööhõive kasv tööhõivereformita - - -0,2 -0,5 -0,5 -0,5

Tööpuuduse määr 6,2 6,2 7,2 8,4 9,3 9,4

Tööpuuduse määr tööhõivereformita - - 6,2 6,1 6,1 6,1

Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) -1,1 0,4 2,6 3,2 3,0 2,8

Keskmise palga reaalkasv 6,5 6,5 2,8 2,8 2,7 2,4

Keskmine palk 1 065 1 137 1 199 1 265 1 332 1 399

Keskmise palga nominaalkasv 6,0 6,7 5,5 5,5 5,3 5,0

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8 protsenti 2016. aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus eelmise aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt 2016. aasta kokkuvõttes 6,2 protsendini. 2016. aasta juulist järkjärguliselt rakenduv töövõimereform aitab osaliselt kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele aktiveerimismeetmeid ja aidates neil tööturul toime tulla. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult.

1 Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 15.09.2016

3

1.2 Eelarve koostamise protsess

Eelarve koostamise aluseks olid 2015–2019 eelarvestrateegia põhimõtted, sh positiivne põhi-tegevuse tulem, linna arengu seisukohast oluliste investeeringute kavandamine, netovõlakoormuse piirmäärad ja 2016–2026 arengukava eesmärgid. Saue linna 2017. aasta eelarve koostamist alustati 2016. aasta maikuus, mil sõnastati eelarve põhimõttelised seisukohad ja töötati alaeelarvete koostamiseks välja peamised otsustamis-kriteeriumid. Alaeelarvete esitamise tähtaeg linnavalitsusele on traditsiooniliselt juuni lõpp. Laekunud alaeelarvete taotlused koondati kokku juulikuus ja arutati eelarve töögrupi koosolekutel augustikuus. Alates septembrist menetleti 2016. aasta eelarvet linnavalitsuses ja eelarve eelnõu esitati volikogu novembrikuu istungile. 2016–2026 arengukava ja selle koosseisus olev finantsplaan võeti vastu Saue Linnavolikogu 24.11.2016 otsusega nr 53. Esialgset eelarve eelnõud on täiendatud riigieelarveliste vahendite, sihtrahade, 2016. aastast ületulevate vahendite, maksuseaduste muudatuste jm oluliste muudatustega, mis kiideti heaks volikogu komisjonide 02.02.2017 ühiskoosolekul. Raamatupidamise seaduses tehtud muudatuse tulemusena kuulub Riigiraamatupidamise üldeeskiri alates 01.01.2017 Eesti finantsaruandluse standardi paketti koos teiste Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhenditega. Sellest tingituna reguleerib alates 01.01.2017 kõikide avaliku sektori arvestust „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend2“. Uus juhend muudab mitmes kohas seni kehtinud klassifikaatorit (nt muusikakoolide kulud liiguvad haridusvaldkonna alla jms). Klassifikaatorist tulenevad muudatused on eelarvesse sisse viidud. Et tagada eelarvetele õiged võrdlusandmed varasemate perioodide kohta, on muudatused sisse viidud ka varasemate perioodide andmetesse.

1.3 Eelarve ülesehitus ja esitusviis

Saue linna 2017. aasta eelarves on tulud ja kulud planeeritud tekkepõhiselt, st tehingud kajastatakse selles perioodis, millal planeeritakse nende toimumine, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või nende eest tasutakse. Eelarve määrus on summalises osas koostatud agregeerituna, määrusesse on välja toodud seadusest tulenevad olulised eelarve täitmist reguleerivad nõuded. Saue linna 2017. aasta tegevused on eesmärgipõhiselt läbi kaalutud COFOG3 nõuete kohaselt. Eelarve seletuskirjas esitletakse 2015. aasta tegelikud, 2016. aasta oodatavad ja 2017. aastaks prognoositud sissetulekud ja väljaminekud, tegevuseesmärgid ning tulemusindikaatorid. Eelarve seletuskirjas antakse ülevaade peamiste tegevusvaldkondade eelarvetest põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse ja eelarve tulemi lõikes.

2 Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend RT I, 28.10.2016 3 Classification of the Functions of Government

4

Peamised tegevusvaldkondade eelarved on eelarves jaotatud meetmete lõikes ja sisaldavad eraldi alajaotusi koos eelarve sisu täpsustustega:

1) Sotsiaalkeskkond • Meede 1.1 Haridus • Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid • Meede 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg

2) Ettevõtlus ja tööhõive • Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive

3) Tehniline infrastruktuur (taristu) • Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon • Meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus

4) Elu- ja looduskeskkond • Meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond

5) Üldvalitsemine Eelarve on koostatud üheks eelarveaastaks ja esitlusvaluutaks on euro.

1.4 Eelarve seosed arengukavaga

Arengukava määrab kohaliku omavalitsuse prioriteetsed tegevussuunad ja eelarvestrateegia finantsprojektsiooni. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele esitatakse eelarve seletuskirjas ülevaade arengukavas kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest. Saue linna 2016–2026 arengukava koos eelarvestrateegiaga ehk finantsplaaniga on käesoleva seletuskirja koostamise ajal Saue Linnavolikogus menetluses. Arengukavast tulenevalt on 2016–2026 strateegilised eesmärgid (vt joonis 1, lk 5) valdkondade lõikes järgmised. Sotsiaalkeskkond

• Saue linnas on igale lapsele ja noorele tagatud hea vaimne ning füüsiline õpikeskkond. • Saue linnas on iga haridustöötaja väärtustatud. • Saue linna elanikud saavad hästi hakkama. • Saue linnas on kättesaadavad peamised esmatasandi tervishoiuteenused ja toimib tõhus

terviseedendus. • Saue linna elanike eluviisid on tervislikud. • Saue linnas on mitmekülgne kultuuri- ja spordielu.

Ettevõtlus ja tööhõive • Saue linn on ettevõtjasõbralik.

Tehniline infrastruktuur (taristu) • Saue linna taristu on kaasaegne, keskkonnasäästlik ja korras.

Elu- ja looduskeskkond • Saue linnaruum on kaasaegne ja atraktiivne.

Üldvalitsemine • Saue linna juhitakse strateegiliselt. • Saue linna juhitakse kaasavalt. • Saue linna eelarve on konservatiivne.

5

Joonis 1. Saue linna arengueesmärgid

6

2. Ülevaade eelarvest

2.1 Koondeelarve

Saue linna põhitegevuse tulude kogumaht 2017. aastal on 8 567 099 eurot ning põhitegevuse kulude kogumaht on 8 197 749 eurot (vt tabel 2). Materiaalset põhivara planeeritakse soetada 5 090 234 euro ulatuses, millest 1 634 997 eurot kaetakse sihtfinantseeringutega. Investeerimistegevus on kokkuvõttes negatiivse tulemiga summas 3 548 991 eurot, mille vahe kaetakse laenu ja likviidsete varade arvelt. Tabel 2. Saue linna 2017. aasta koondeelarve

Koondeelarve 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve

PÕHITEGEVUSE TULUD 8 059 340 8 499 615 8 567 099

Maksutulud 5 346 010 5 582 248 5 755 082

Tulud kaupade ja teenuste müügist (omatulud) 928 686 954 985 931 941

Saadavad toetused 1 627 449 1 798 913 1 865 576

Muud tegevustulud 157 195 163 469 14 500

PÕHITEGEVUSE KULUD 7 145 572 8 045 201 8 197 749

Antavad toetused 369 806 421 873 415 661

Muud tegevuskulud 6 775 766 7 623 328 7 782 088

PÕHITEGEVUSE TULEM 913 768 454 414 369 350

INVESTEERIMISTEGEVUS -449 648 -1 265 068 -3 548 991

Põhivara soetus 703 719 1 733 633 5 090 234

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 260 262 512 124 1 634 997

Põhivara müük 39 050 0 0

Finantstulud ja -kulud -45 241 -43 559 -93 754

EELARVE TULEM 464 120 -810 654 -3 179 641

FINANTSEERIMISTEGEVUS -346 458 -347 183 3 049 727

Võlakohustuste võtmine 0 0 3 300 000

Võlakohustuste täitmine 346 458 347 183 250 273 Saue linna 2017. aasta põhitegevuse tuludest 67,1 protsenti on maksutulud, 21,8 protsenti saadavad toetused ning 10,9 protsenti tulud kaupade ja teenuste müügist. Eespool nimetamata muud tegevustulud jäävad alla 0,2 protsendi tulude kogumahust (vt joonis 2):

Joonis 2. Põhitegevuse tulude allikad 2017. a Saue linna 2017. aasta põhitegevuse kulude eelarvest 5,1 protsenti antakse toetusteks ja 94,9 protsenti kasutatakse tegevuskuludeks, mõlema kululiigi puhul kaetakse valdavalt kulutusi sotsiaalkeskkonnale (vt joonised 3 ja 4, lk 7):

Maksu-tulud67,1%

Omatulud10,9%

Saadavad toetused

21,8%

Muud tegevus-

tulud0,2%

Tulude osakaalud 2017. aastal

7

Joonis 3. Toetuste osakaalud valdkondadele 2017. a

Joonis 4. Tegevuskulude osakaalud valdkondadele 2017. a

2017. aasta investeerimistegevusest kaetakse 64,8 protsenti võõrvahendite ehk laenuga, 3,0 linnaeelarve arvelt, 32,2 protsenti Euroopa Liidult, riigilt või teistelt isikutelt saadavate toetuste arvelt (vt joonis 5):

Joonis 5. Investeeringute katteallikad 2017.a Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Eelarve tulem on põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma. Negatiivne eelarve tulem kaetakse võõrvahendite (laenude) ja reservide arvelt. Saue linna 2015. aasta põhitegevuse tulem oli 913 768 eurot ja eelarve tulem 464 120 euro ulatuses positiivne. 2016. aasta oodatav põhitegevuse tulem on 454 414 eurot ja eelarve oodatav tulem 810 654 eurot negatiivne. 2017. aasta põhitegevuse tulemiks kavandatakse 369 350 eurot ja eelarve tulem tulenevalt investeeringute mahust 3 179 641 euro ulatuses negatiivne, mis kaetakse laenude ja reservide arvelt (vt joonis 6).

Joonis 6. Tulemite võrdlused 2015–2017

Sotsiaal-keskkond

87,2%

Tehniline infra-

struktuur5,3%

Elu-loodus-

keskkond2,1%

Üldvalit-semine

5,4%

Toetuste osakaalud 2017.a

Sotsiaal-keskkond

77,1%

Ettevõtlus, tööhõive

2,7%

Tehniline infra-

struktuur4,0%

Elu-loodus-

keskkond4,2%

Üldvalit-semine12,0%

Tegevuskulude osakaalud 2017.a

Euroopa Liidult 4,9%

Riigilt14,9%

Laenu võtmine

64,8%

Linna-eelarve

3,0%Teistelt isikutelt12,4%

Investeeringute katteallikad 2017.a

-3 200 000

-2 700 000

-2 200 000

-1 700 000

-1 200 000

-700 000

-200 000

300 000

800 000

2015tegelik

2016oodatav

2017eelarve

Põhitegevuse tulem ja eelarve tulem (EUR)

PÕHITEGEVUSE TULEM EELARVE TULEM

8

Tabel 3. Saue linna 2017. aasta koondeelarve COFOG’i ülesehituses

Kood Eelarve 2017

eelarve

Meede 1.1 Haridus

PÕHITEGEVUSE TULUD 2 411 276 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 749 425 3500 Saadavad toetused 1 659 351 38 Muud tegevustulud 2 500 PÕHITEGEVUSE KULUD 4 981 359 091 Alusharidus 1 575 992 092 Põhi- ja keskharidus 2 723 946 095 Huviharidus 549 479 096 Muud hariduse abiteenused 131 942 INVESTEERIMISTEGEVUS -2 159 610 15 Põhivara soetus 2 567 148 3502 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 407 538

Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

PÕHITEGEVUSE TULUD 80 473 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 13 248 3500 Saadavad toetused 67 225 PÕHITEGEVUSE KULUD 543 698 101 Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 86 404 102 Eakate sotsiaalne kaitse 176 093 104 Laste ja perede sotsiaalne kaitse (peretoetused) 150 461 07; 109 Tervishoid ja sotsiaalse kaitse haldus 123 590 106 Eluasemeteenused 7 150 INVESTEERIMISTEGEVUS -42 000 15 Põhivara soetus 92 000 3502 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 50 000

Meede 1.3 Kultuur, noorsootöö ja sport

PÕHITEGEVUSE TULUD 134 351 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 123 300 3500 Saadavad toetused 11 051 PÕHITEGEVUSE KULUD 834 969 08102, 08103 Sporditegevus ja puhkepargid 123 763 08107, 08202 Noorte- ja huvikeskus 437 713 08201 Raamatukogu 119 603 08109 Päevakeskus 4 050 08208, 08209 Muud kultuuri-, spordi ja vaba aja tegevused, sh kultuuriüritused, seltsitegevus jms 149 840 INVESTEERIMISTEGEVUS -52 000 15 Põhivara soetus 52 000

Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive

047, 049 PÕHITEGEVUSE KULUD 211 333

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon

PÕHITEGEVUSE TULUD 10 000 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 000 052, 063 PÕHITEGEVUSE KULUD 12 500 INVESTEERIMISTEGEVUS -24 126 15 Põhivara soetus 24 126

9

Kood Eelarve 2017

eelarve

Meede 3.2 Teed ja transport

PÕHITEGEVUSE TULUD 126 375 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 5 328 3500 Saadavad toetused 121 047 PÕHITEGEVUSE KULUD 323 600 06400 Tänavavalgustus 129 500 045 Tänavate jooksev remont jm 71 500 045 Transport 122 600 INVESTEERIMISTEGEVUS -946 036 15 Põhivara soetus 1 517 935 3502 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 571 899

Meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond

PÕHITEGEVUSE TULUD 39 342 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 20 640 3500 Saadavad toetused 6 702 38 Muud tegevustulud 12 000 025, 036, 015, 053, 054, 062, 066

PÕHITEGEVUSE KULUD 336 264 sh heakord 239 263 INVESTEERIMISTEGEVUS -5 000

15 Põhivara soetus 5 000

Meede 5.1 Üldvalitsemine

PÕHITEGEVUSE TULUD 5 765 282 30 Maksutulud 5 755 082 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 000 3500 Saadavad toetused 200 PÕHITEGEVUSE KULUD 954 026 01111 Linnavolikogu 122 600 01114 Reservfond 50 000 01112 Linnavalitsus 668 636 013, 016, 018 Muud üldised valitsussektori teenused 112 790 INVESTEERIMISTEGEVUS -320 219 15 Põhivara soetus 832 025 3502 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 605 560 65 Finantstulud ja -kulud -93 754

10

Hallatavate asutuste eelarvete muutused võrreldes varasema perioodiga Eelarve üldised lähtetingimused nägid ette omatulude kasvuks 2,2 protsenti, personalikulude kasvuks kuni 2 protsenti ja majandamiskulude kasvuks kuni 1,8 protsenti. 2016. aasta oodatavates näitajates on kajastatud ka sihtrahade ja toetuste arvelt tehtavad kulutused, mida ei ole arvestatud 2017. aasta eelarve projektis (vt tabel 4). Saue Linnavarahalduse 2017. aasta eelarve kasvu põhjustavad alates 1. juulist 2016 asutusele lisandunud linna üldise heakorraga seotud tegevused. Saue Gümnaasiumi põhitegevuse kulud vähenevad IT-rendiks planeeritud vahendite arvelt (mobiilse arvutiklassi sisseseade osteti välja; varasem liising tasutakse linna üldkuludest jms). Tabel 4. Hallatavate asutuste eelarved 2016–2017

Nimetus Põhitegevuse tulud Põhitegevuse kulud

2016 oodatav

2017 eelarve

2016 oodatav

2017 eelarve

Saue Gümnaasium 1 573 275 1 660 955 1 983 307 2 071 817 sh linnaeelarvest 14 076 14 760 424 108 388 436 Saue lasteaed Midrimaa 189 053 190 325 1 118 636 1 119 329 Saue Linnavarahaldus 94 016 103 040 1 577 981 1 609 424 meede 1.1 Haridus 8 280 9 680 775 712 794 311 Nurmesalu tn 9, gümnaasiumi haldus 8 280 9 680 552 517 545 051 Koondise tn 23, lasteaia haldus 0 0 174 339 205 483 Nurmesalu 9, muusikakooli haldus 0 0 39 717 35 413 Nurmesalu 9, huvikeskuse haldus 0 0 9 139 8 364 meede 1.2 Sotsiaalne kaitse 9 347 8 280 39 308 32 120 Kütise 4, päevakeskuse haldus 0 0 28 078 24 970 Tule 7 korterid 9 347 8 280 11 230 7 150 meede 1.3 Kultuur, sport, vaba aeg 54 178 57 738 262 783 244 389 Sporditegevus ja puhkepargid 50 353 53 688 106 938 95 533 Koondise 20, noortekeskuse haldus 3 825 4 050 126 567 117 083 Nurmesalu 9, raamatukogu haldus 0 0 29 278 31 773 meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive 0 0 5 000 0 meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon 0 0 10 550 12 500 meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus 0 0 163 870 179 000 meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond 22 211 27 342 286 418 314 204 Kütise 4 rendipinnad ja territoorium 18 656 17 760 14 918 15 746 Kuuseheki 5a 2 960 2 400 0 0 Tule 7 välisterritoorium, keldri rent 595 480 35 987 22 795 Avalik kord ja heakord 0 6 702 235 513 275 663 Üldvalitsemine, Tule 7 haldus 0 0 34 340 32 900 Saue Muusikakool 91 390 96 422 360 468 423 005 Saue Noortekeskus 37 609 33 889 223 483 223 255 Saue Huvikeskus 38 113 37 306 190 135 198 582 Saue Päevakeskus 45 816 9 408 112 067 77 773 Saue Linna Raamatukogu 8 128 7 978 87 857 87 830

Nimetus

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

Põhivara soetus / parendus

2016 oodatav

2017 eelarve

2016 oodatav

2017 eelarve

Saue Linnavarahaldus kokku, sh 32 000 0 459 165 610 238 Nurmesalu 9 (gümnaasium, ujula, staadion) 32 000 0 307 000 378 000 Koondise 23 (lasteaia õueala) 5 638 5 638 18 238 6 238 Teede pindamine, bussiootepaviljonid 0 0 50 000 165 000 Mänguväljakud, kaamerad 0 0 62 027 31 000 Linnakorterite renoveerimine 0 0 0 15 000 Koondise 20 (noortekeskus) 0 0 7 400 8 000 Kütise 4 (päevakeskus) 0 0 0 7 000 Tule 7 tulekahju- ja küttesüsteem 0 0 11 000 0 Murutraktor (lasteaia territoorium) 0 0 3 500 0 Saue Muusikakool 2 732 1 000 2 735 10 000 Saue Gümnaasium 0 0 25 000 9 000 Saue lasteaed Midrimaa 0 2 000 0 2 000 Saue Huvikeskus 0 0 2 400 0

11

2.2 Põhitegevuse tulud

Saue linna põhitegevuse tuludest 67,1 protsenti moodustavad üksikisiku tulumaks ja maamaks; 21,8 protsenti saadavad toetused; 10,9 protsenti kaupade ja teenuste müügitulu ja 0,2 protsenti muud tegevustulud (vt tabel 5). 2017. aastaks ei ole planeeritud maksutulu kohalikest maksudest. Tabel 5. Põhitegevuse tulud kokku 2015–2017

Põhitegevuse tulud 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 8 059 340 8 499 615 8 567 099 Maksutulud 5 346 010 5 582 248 5 755 082 Saadavad toetused 1 627 449 1 798 913 1 865 576 Tulud kaupade ja teenuste müügist 928 686 954 985 931 941 Muud tegevustulud 157 195 163 469 14 500

Maksud Linna peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu, prognoosi üldine alus on Rahandusministeeriumi sügisene majandusprognoos, milles prognoositakse palga nominaalkasvuks 5,5 protsenti. Tulumaksu laekumise mõjuteguriteks on maksumaksjate arvu ja sissetulekute tegelik muutus. Rahandusministeeriumi andmetel oli Saue linnas 2015. aastal keskmiselt 2839 maksumaksjat (vt tabel 6). 2016. aasta 11-kuu lõpuks oli Saue linnas 2803 maksumaksjat, aasta keskmiseks prognoositakse 2820 maksumaksjat (vähenemine 2015. aastaga võrreldes 0,7 protsenti). 2017. aasta eelarve on koostatud eeldusel, et maksumaksjate arv ei vähene. Tabel 6. Tulumaksu laekumise prognoos

Tulumaksu laekumise prognoosi andmed 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Maksumaksjate arv* 2 839 2 820 2 820

Maksumaksjate arvu muutus* 1,1% -0,7% 0,0% Väljamaksed füüsilistele isikutele* 44 353 715 46 152 247 48 962 747 Sissetulek inimese kohta kuus* 1 302 1 360 1 432 Sissetuleku kasv 6,3% 4,5% 5,3%

Sissetuleku kasv Eestis kokku* 6,2% 6,2% 4,5% Tulumaksu laekumine 5 213 843 5 452 525 5 622 882 Tulumaksu laekumise kasv 7,6% 4,6% 3,1% Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,6% 11,6% 11,6%

*Rahandusministeerium

Seisuga 31.12.2016 oli Saue linnas 76 registreeritud töötut (vt tabel 7). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on registreeritud töötute keskmine arv suurenenud 8,6 protsenti. Tabel 7. Registreeritud töötud Saue linnas 2012–2016

Töötud jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets 2012. a 107 114 111 110 98 97 89 86 87 93 95 95 2013. a 104 108 94 89 85 82 83 76 78 72 75 76 2014. a 78 76 74 72 68 60 62 62 68 64 59 62

2015. a 63 73 63 64 69 68 70 66 67 70 72 70 2016. a 76 70 72 61 60 58 55 54 58 61 75 76

Allikas: Eesti Töötukassa

Üksikisiku tulumaks laekub tulumaksuseaduse alusel. Maksu arvestab täismahus Maksu- ja Tolliamet ning kajastab füüsiliselt isikult saadud tulumaksust osa (11,6 protsenti brutotulust ehk 58 protsenti kinnipeetud tulumaksust) edasiantava maksuna KOV-ile.

12

Saue linna 2017. aasta eelarvesse on prognoositud üksikisiku tulumaksu laekumiseks 5 622 882 eurot ehk võrreldes 2016. aastaks oodatava laekumisega on suurenemine 3,1 protsenti (vt tabel 8). Tabel 8. Maksutulud 2015–2017

Maksutulude liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Maksutulud kokku 5 346 010 5 582 248 5 755 082

Tulumaks 5 213 843 5 452 525 5 622 882 Maamaks 131 860 129 723 132 200 Kohalikud maksud 307 0 0

Maamaksu summa saadakse keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemused kehtestamine“ põhjal arvutatud maa maksustamishinna ja maamaksuseaduse § 5 lõige 1 ettenähtud maamaksumäära 0,1–2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas korrutamise tulemusel. Saue Linnavolikogu 25.10.2012. a määrusega nr 52 kehtestati Saue linna haldusterritooriumil ühtseks maksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Tulu maamaksust arvestatakse maa kasutusotstarbe alusel. 2017. aastaks planeeritakse linna eelarves maamaksu tuludesse 50,9 protsenti kogu maamaksust ehk 132 200 eurot. Teede ja tänavate sulgemise maks on kehtestatud Saue Linnavolikogu 21.09.1995. a määrusega nr 33, kus on kinnitatud määrad teede ööpäevaringseks sulgemiseks vastavalt teede kategooriale: mustkattega tee 76,70 eurot ööpäevas, killustikukattega tee 38,30 eurot ööpäevas ja pinnaskattega tee 7,70 eurot ööpäevas. 2017. aastaks tulu teede ja tänavate sulgemise maksust ei prognoosita. Saadavad toetused Saadavateks toetusteks kokku prognoositakse 1 865 576 eurot (vt tabel 9). Tabel 9. Saadavad toetused 2015–2017

Saadavate toetuste liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Saadavad toetused kokku 1 627 449 1 798 913 1 865 576 Mittesihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks (vt tabel 10) 1 583 605 1 726 304 1 820 828 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 43 844 72 609 44 748

Toetused jagunevad sihtotstarbelisteks ja mittesihtotstarbelisteks tegevustoetusteks. Mittesihtotstarbelisi toetusi eraldatakse linnale läbi riigieelarve toetusfondi. Mittesihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks planeeritakse:

1) riigieelarvest hariduskulude toetuseks (õpetajate palgad, koolilõuna jms); 2) teede ja tänavate korrashoiuks; 3) jäätmehoolduse arendamiseks; 4) riigieelarvest sündide ja surmade registreerimise hüvitamiseks; 5) riigieelarvest toimetuleku- ja / või vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks ning

sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks; 6) puuetega laste lapsehoiuteenuse toetuseks (alates 2017.a).

Saue linna 2017. aasta eelarves on riikliku toetusfondi eraldise aluseks võetud 2017. aasta 3. jaanuari andmed (vt tabel 10, lk 13). Võimalikud toetusfondi hilisemad täpsustused lisatakse eelarvesse 2017. aasta lisaeelarve kaudu.

13

Tabel 10. Toetusfond 2015–2017

Toetusfondi jaotus 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Toetusfond kokku 1 583 605 1 726 304 1 820 828 Eraldised hariduskuludeks 1 425 475 1 539 297 1 625 654 Teede ja tänavate korrashoiuks 101 440 122 778 121 047 Toimetuleku- ja vajaduspõhiseks peretoetuseks 44 546 55 218 52 070 Toetus sotsiaaltoetuste ning –teenuste korraldamiseks 11 991 8 821 5 226

Sündide ja surmade registreerimine 153 190 200 Puuetega laste lapsehoiuteenuseks* 0 0 9 929 Jäätmehoolduse arendamiseks** 0 0 6 702

*Seni rahastas riik raske ja sügava puudega laste toetamist osaliselt ning tegi seda maavalitsuste kaudu **Jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmisest

Sihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks prognoositakse: 1) asutuste projektideks; 2) maakonna keskraamatukogust Saue Linna Raamatukogule raamatute soetamiseks. Muud tulud 2017. aasta eelarve muude tulude osakaal linna tulude struktuuris on äärmiselt madal, ulatudes keskmiselt 0,2 protsendini kogutuludest. Muude tuludena kajastatakse peamiselt tulu vee erikasutustasudest (vt tabel 11), mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse veeseaduse alusel. Tabel 11. Muud tulud 2015–2017

Muude tulude liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Muud tulud kokku 157 195 163 469 14 500 Vee erikasutustasu 12 390 9 000 12 000 Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 399 0 0 Muud tulud 144 406 154 469 2 500

Varasematel aastatel on muude tuludena eelarvesse planeeritud ühekordsed erakorralised tulud, nagu kohtu kaudu välja mõistetud viivised, kahjunõuded, trahvid jm. Tulud kaupade ja teenuste müügist Tuludeks kaupade ja teenuste müügist on prognoositud 931 941 eurot (vt tabel 12). Tabel 12. Tulud kaupade ja teenuste müügist 2015–2017

Omatulude liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Tulud kaupade ja teenuste müügist kokku 928 686 954 985 931 941 Haridusasutuste majandustegevus 707 909 745 422 749 425 Kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevus 98 250 100 756 65 212 Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevus 60 942 50 353 58 088 Üürid-rendid 31 420 34 859 33 720 Riigilõivud 13 671 10 000 10 000 Tehniline infrastruktuur 7 921 10 510 10 528 Sotsiaalasutuste majandustegevus 5 547 3 085 4 968

Haridusalane majandustegevus hõlmab alates 2017. aastast ka noorte huvihariduse (sh muusikakool ja huvikeskus) tegevustulu ning kultuurialane majandustegevus päevakeskuse vaba aja ürituste tulu. Sotsiaalasutuste 2017. aasta majandustegevuse tuludesse ei ole prognoositud võimalikke tulusid eakatele suunatud ekskursioonidest, teatrite jm kultuuriasutuste külastusreisidest. Saue Päevakeskus

14

korraldab ekskursioonid-reisid-külastused kalendriaasta jooksul ja nendest tekkivad tulud ning kulud lisatakse eelarvesse lisaeelarvete kaudu. Kaupade ja teenuste müügitulud on arvestatud vastava tegevusala ja meetme omatuludesse (vt ptk Eelarve tegevuste ja meetmete lõikes, lk 21–34).

2.3 Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kuludeks kokku on planeeritud 8 197 749 eurot, millest eraldatakse toetusteks 5,1 protsenti ja tegevuskuludeks 94,9 protsenti (vt tabel 13). Võrreldes 2016. aasta oodatava täitmisega planeeritakse põhitegevuse kulude kasvuks 1,9 protsenti, mis tuleneb peamiselt personalikulude eelarve kasvust. Tabel 13. Põhitegevuse kulud kokku 2015–2017

Põhitegevuse kulude liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Põhitegevuse kulud kokku 7 145 572 8 045 201 8 197 749 Muud tegevuskulud 6 775 766 7 623 328 7 782 088 Antavad toetused 369 806 421 873 415 661

Muud tegevuskulud Tegevuskuludest 77,1 protsenti on planeeritud sotsiaalkeskkonda, 12,0 protsenti üldvalitsemisse ning 10,9 protsenti elu- ja looduskeskkonda, ettevõtlusesse, tööhõivesse ning tehnilisse infrastruktuuri (vt tabel 14). Sotsiaalkeskkonna siseselt on 83 protsenti hariduse meetme kulud. Tabel 14. Muud tegevuskulud meetmete lõikes 2015–2017

Muud tegevuskulud meetmete lõikes 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve

Muud tegevuskulud 6 775 766 7 623 328 7 782 088

Sotsiaalkeskkond 5 327 900 5 931 682 5 997 345 Ettevõtlus, tööhõive 142 249 231 395 211 333

Tehniline infrastruktuur 252 087 284 653 314 100 Elu- ja looduskeskkond 224 525 288 905 327 704 Üldvalitsemine 829 005 886 693 931 606

Muud tegevuskulud jaotuvad (66,1%) personali-, (33,9%) majandamis- ja muudeks kuludeks. Muude kulude eelarves kajastatakse ka reservfond, mis võib moodustada kuni 2,0 protsenti linnaeelarvesse prognoositud maksutulude eelarvest. 2017. aasta eelarvesse on reservfondi mahuks planeeritud 0,9 protsenti maksutuludest (vt tabel 15). Tabel 15. Muud tegevuskulud liikide lõikes 2015–2017

Muude tegevuskulude liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Muud tegevuskulud kokku 6 775 766 7 623 328 7 782 088 Personalikulud 4 426 922 4 892 226 5 142 827 Majandamiskulud 2 198 177 2 656 637 2 587 219 Muud kulud, sh reservfond 150 667 74 465 52 042

Majandamiskulude eelarvest kaetakse kulud ruumide ja hoonete majandamiskuludeks (hooldatavaid tänavaid 36,1 km, kõnniteid 17,4 km, haljasalasid 32,5 hektarit ja 20 313,7 m2 suletud netopinnaga hooneid) jooksvaks remondiks, õppevahenditele, inventarile, infotehnoloogiale, koolitustele, huvi-,

15

alus-, põhi- ja keskhariduse teenuse ning lapsehoiuteenuse sisseostmiseks, riigilõivude maksmiseks jms. Vt majandamiskulude sisulist jaotust tabel 18, lk 16. Personalikulud Palgafondi eelarvestamise aluseks on linnavolikogus või -valitsuses kinnitatud koosseisud, palga- ja töötasuastmestikud. Lisaks töötasudele on personalikulude eelarvesse planeeritud vahendid töötajate õppelaenude põhiosade kustutamiseks, teenuste ostmiseks käsundus- või ühekordsete töövõtulepingute alusel. Kulud õppelaenude põhiosa kustutamiseks tasumiseks kaetakse riigieelarvest. Tulenevalt tekkepõhisest arvestusmeetodist on eelarvesse arvestatud aasta lõpuks tekkivad kulud puhkusetasude kohustusest. Saue linna ametiasutuse hallatavate asutuste töötasustamise alused kehtestati Saue Linnavolikogu 22. jaanuari 2015. a määrusega nr 23 ja Saue Linnavalitsuse teenistujate palgajuhend määrusega nr 24. Personalikulude 2017. aasta eelarves on võrreldes 2016. aasta oodatavaga 4,8-protsendiline kasv. Suurimad muutused võrreldes 2016. aasta personalikulude eelarvega on: • Saue Gümnaasiumi riigieelarveliste personalikulude kasv 6% ehk 80 000 eurot; • Saue Muusikakooli personalikulude kasv 14% ehk 42 000 eurot; • 2017. aasta KOV-i valimiskomisjoni personalikulud 100% ehk 21 000 eurot; • Hariduslike erivajadustega laste tugiisikute personalikulude kasv 110% ehk 20 000 eurot.

Saue Linnavalitsuse ja selle hallatavate asutuste koosseisudes on seisuga 1.01.2017 kokku 281,6 ametikohta (vt tabel 16). Võrreldes eelmise perioodiga on Saue Muusikakoolile kinnitatud täiendavalt 2,0 ametikohta ja Saue Huvikeskusele kultuuritegevuse juhi ametikoht. 2016. aasta kestel lisati haridusvaldkonna tugiisikule 1,5 ametikohta. Tabel 16. Ametikohad 2015–2017

Ametikohad 2015. a 2016. a 2017. a

kava

Muutus 2017. a / 2016. a

Haridus 216,5 214,9 216,9 +2,0 sh õpetajad 147,2 141,7 143,7 +2,0

Kultuur, noorsootöö ja sport 26,1 26,1 27,1 +1,0

Avalik teenistus 28,0 28,0 28,0 - Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 6,2 6,2 6,2 - Muu haldus (kommunaalmajandus ja heakord) 2,4 3,4 3,4 - Ametikohad kokku 279,2 278,6 281,6 +3,0

Personalikulude katteks on eelarvesse planeeritud kokku 5 142 827 eurot (vt tabel 17). Tabel 17. Personalikulud 2015–2017

Personalikulud 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Personalikulud kokku 4 426 922 4 892 226 5 142 827 Sotsiaalkeskkond 3 589 342 3 933 113 4 144 758 sh haridusvaldkond 3 134 224 3 407 017 3 628 179 sh kultuur, sport ja vaba aeg 381 877 440 038 433 046 sh sotsiaalne kaitse 73 241 86 058 83 533 Avalik sektor (sh linnavolikogu) 807 374 888 658 901 719 Elu- ja looduskeskkond 30 206 70 455 96 350

16

Majandamis- ja muud kulud Majandamis- ja muude kulude katteks koos kuludesse kantava käibemaksuga on 2017. aasta eelarvesse planeeritud kokku 2 639 261 eurot. Suurim osa kuludest (846 971 eurot ilma käibemaksuta) on hoonete, rajatiste ja kinnistuste haldamiskulud. Muude kulude katteks on 2017. aasta eelarvesse planeeritud kokku 52 042 eurot, sellest 96,1 protsenti moodustab reservfond ettenägematuteks kuludeks (vt tabel 18). Tabel 18. Majandamis- ja muud kulud 2015–2017

Muud tegevuskulud 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve

Majandamiskulud ilma käibemaksuta 1 935 419 2 339 077 2 277 957

Kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskulud 712 275 874 670 846 971 Õppevahendite ja teavikute kulud 439 396 464 333 434 082 Toitlustus-, meditsiini- ja sotsiaalteenuste kulud 331 419 380 483 401 410 Administreerimiskulud 165 096 179 914 168 222

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 49 330 98 308 112 187 Inventari ja pehme inventari majandamiskulud 74 219 90 604 97 790 Ürituste ja vaba aja sisustamise kulud 83 857 120 418 79 346 Uurimis- ja arendustööde kulud 26 138 38 386 53 884

Sõidukite ja masinate majandamiskulud 25 388 51 573 39 409 Lähetus- ja koolituskulud 20 179 36 338 43 335 Mitmesugused majanduskulud 8 122 4 050 1 321 Muud kulud 413 425 392 025 361 304

Käibemaks (arvestuslikult) 262 758 317 560 309 262 Maksu- ja lõivukulud 2 222 790 2 040 Ettenägematud kulud koos ebatõenäoliste nõuete allahindlusega 148 445 73 675 50 002 sh reservfond 0 73 375 50 000

Varem toetuste grupis kajastatud bussi-, rongi ja invatranspordi kulud on vastavalt klassifikaatori täpsustustele alates 2017. aastast majandamiskulud. Õigete võrdlusandmete saamiseks on muudetud ka võrdlusperioodide näitajaid. 2016. aasta eelarve oodatavas täitmises on võrreldes 2015. aastaga energiakandjate kulud stabiilsed (vt tabel 19). Tänavavalgustuses on elektrikulu ühele valgustuspunktile olnud keskmiselt 397,4 kWh/m2. Tabel 19. Linna hoonete ja tänavavalgustuse energiakandjate tarbimised

Aadress Asutus Pind m2

Küttekulu pinnale (MWh/m2)

Elektrikulu pinnale (kWh/m2)

2015 tegelik

2016 oodatav

2015 tegelik

2016 oodatav

Tule 7 Linnavalitsus 899,1 0,12 0,11 44,3 46,7

Koondise 20 Noortekeskus 1225,4 0,24 0,19 67,1 68,4

Koondise 23 Lasteaed, sh moodulid 3922,8*/3575,3 0,17 0,18 39,1 43,4 Nurmesalu 9 Linnavarahaldus, sh moodul 12563,4/12980,5** 0,09 0,09 41,8 49,4 Kütise 4 Päevakeskus 220,2 0,13 0,12 33,8 33,4

Tule 7 Tule 7 korterid 228,3 0,22 0,20 52,7 68,2 Kütise 4 Kütise 4 rendipind 553,1 0,09 0,10 48,1 43,7

Valgustus

Valgustus-punktide arv

Küttekulu pinnale (MWh/m2)

Elektrikulu valgustuspunktile

(kWh/valgustuspunkt)

2015 tegelik

2016 oodatav

2015 tegelik

2016 oodatav

Tänavavalgustus 1278 x x 401,1 393,6 *moodulitega kuni juuni 2016 **mooduliga alates oktoober 2015

17

Antavad toetused Toetuste eelarvest kaetakse kulud sotsiaaltoetusteks, mittetulundusühingute tegevustoetusteks, erinevate organisatsioonide liikmemaksudeks (Harjumaa Omavalitsusliit, Eesti Linnade Liit, Harjumaa Ühistranspordikeskus jt) ja ühinemisega tekkivate kulude katteks (vt tabel 21). Suurim toetuste osakaal on sotsiaalkeskkonnas 87,2 protsenti (vt tabel 20). Tabel 20. Toetused/eraldised 2015–2017 meetmete lõikes

Antavad toetused/eraldised 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Antavad toetused/eraldised kokku 369 806 421 873 415 661 Sotsiaalkeskkond 342 088 379 293 362 681 Üldvalitsemine 16 365 20 180 22 420 Tehniline infrastruktuur 4 793 15 840 22 000 Elu- ja looduskeskkond 6 560 6 560 8 560

Saue linna eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks ja sissetulekutest sõltuvateks toetusteks (vt tabel 21). Tabel 21. Toetused/eraldised liikide lõikes 2015–2017

Toetuste/eraldiste liigid 2015

tegelik 2016

oodatav 2017

eelarve Toetused/eraldised kokku 369 806 421 873 415 661 Sotsiaaltoetused 249 523 284 768 260 718 sh sissetulekust mittesõltuvad toetused 160 082 177 605 165 157 sh sissetulekust sõltuvad toetused koos toimetulekutoetusega 89 441 107 163 95 561 Toetused mittetulundusühingutele, sh ühinemisläbirääkimised 92 490 94 160 104 900 Ühingute ja liitude liikmemaksud 18 477 32 120 38 280 Kolmandatele isikutele määratud preemiad, stipendiumid 9 316 10 825 11 763

Sissetulekust sõltuvat toetust makstakse reeglina isikule, kelle perekonna netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist ühes kuus on väiksem kui riiklik toimetulekupiir pereliikme kohta. Saue linnas rakendatakse sissetulekust sõltuvate toetuste määramisel kahekordset riiklikku toimetulekupiiri pereliikme kohta. Kahekordse riikliku toimetulekupiiri rakendamine laiendab sotsiaaltoetuste kättesaadavust. Linna rahaline väljaminek kahekordse toimetulekupiiri rakendamisest on 50 000 eurot. Sissetulekust sõltuvad toetused on: perioodiline sotsiaaltoetus, hoolekandeasutuse toetus, tervisetoetus ja muu ühekordne sotsiaalabitoetus. Sissetulekust mittesõltuvad toetused on: sünnitoetus; koduse mudilase toetus; koolitoetus; matusetoetus; vanadus- ja töövõimetuspensionäride sünnipäeva- ja jõulutoetus; puuetega laste sünnipäeva- ja jõulutoetus. Sissetulekust mittesõltuvate toetuste hulka loetakse ka toetust puudega täisealise või lapse hooldajale, toetust puuetega laste lapsehoiuteenuse eest. Toetuste koondgrupis kajastatakse kolmandatele isikutele määratud preemiaid, stipendiume ja muid autasusid. Saue linna eelarvest on makstud autasusid, preemiaid või stipendiume teenekale ja aasta õpetajatele, aasta noorsootöötajale, gümnaasiumi hõbe- või kuldmedaliga lõpetanutele ja (üli)õpilastele välisõppeks. Pikaajaliste koostöölepingute alusel toetatakse Saue linna Invaühingu, Kaitseliidu Harju maleva Saue kompanii, Saue Kristliku Vabakoguduse ja EELK Keila Miikaeli koguduse Saue osakonna tegevust.

18

2.4 Investeerimistegevus

Investeerimistegevuse eelarveosasse võib planeerida põhivara soetust ja müüki, saadavat ja antavat sihtfinantseerimist põhivara soetuseks, osaluste soetust ja müüki, muude aktsiate ja osade soetust ja müüki, antavaid ja tagasilaekuvaid laene ning finantstulusid ja -kulusid. Tulenevalt seadusemuudatusest4 ei arvestata alates 2017. aastast alla 5 000-eurose soetusmaksumusega varasid enam põhivarade koosseisu. Saue linna 2017. aasta investeerimistegevuse eelarvesse planeeritakse ligi 5,1 miljonit eurot põhivara soetust ja nende katteks 1,6 miljonit eurot sihtfinantseeringut ning finantstulusid ja -kulusid. Investeerimistegevuse koondeelarve on 3 548 991 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 22). Negatiivne tulem kaetakse laenu ja likviidsete vahendite jäägi arvelt. Tabel 22. Investeerimistegevus 2015–2017

2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

INVESTEERIMISTEGEVUS -449 648 -1 265 068 -3 548 991 Põhivara soetus 703 719 1 733 633 5 090 234 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 260 262 512 124 1 634 997 Põhivara müük 39 050 0 0 Finantstulud ja -kulud -45 241 -43 559 -93 754

2017. aastal on kavas teha mitmeid linna jaoks olulisi investeeringuid sh:

• alustatakse kooli spordihoone rajamisega, uue haldushoone projekteerimise-ehitamisega; • remonditakse kergliiklusteid (Tõkke – Olerex, Meistri – Uusaru – Sauepargi), koostöös

korteriühistutega parandatakse kõnniteid (Tule 6, Kütise 3, Kütise 5, Koondise 5, Koondise 7) ning remonditakse Kakao, Kütise ja Tule põik tänavaid, asfalteeritakse Kasesalu tänav, rajatakse Kadakamarja ja Nurmesalu tänavaid ühendavale jalgteele valgustus;

• laululava juurde rajatakse seikluspark, Tule 4a kinnistule laste mänguväljak; • parandatakse Nurmesalu 9 hoone ventilatsiooni, sh muusikakoolis ja puiduklassis; • jätkatakse turvakaamerate paigaldamist linnaruumi; • vanu bussiootepaviljone asendatakse uutega; • jätkatakse Saue linna esmatasandi tervisekeskuse projektiga.

2016. aastast ületulevate investeeringutena planeeritakse eelarvesse 305 274 eurot ning saadavaid toetusi 204 538 eurot. Eelmisest eelarveaastast ületulevad objektid on:

• Tule põik ühenduse projekteerimine; • ühisveevärgi ja kanalisatsiooni lisatööd; • lasteaia lehtlate soetus ja B-korpuse sõimerühma ehitus koos saadavate toetustega; • koolispordihalli projekteerimine.

Kavandatud on Koondise 23 lasteaiahoone energiatõhususe meetme omaosalus 200 000 eurot ja ühtekuuluvusfondi 2014-2020 meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames kergliiklus-teede rajamise omaosalus summas 98 136 eurot. Investeeringute katteallikateks 2017. aastal on kavandatud peamiselt laen (64,8% katteallikatest), projektitoetused ja koostööpartnerid (32,2% katteallikatest) ja linna eelarvelised vahendid (3,0% katteallikatest). Kavandatud põhivara soetuste maht kokku on 5 090 234 eurot (vt tabel 23, lk 19).

4 Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend RT I, 28.10.2016

19

Tabel 23. Investeeringuprojektid ja nende finantseerimine 2015–2017 INVESTEERINGUD KOKKU 703 719 1 733 633 5 090 234 Finantseerimine kokku 703 719 1 733 633 5 090 234 Võlakohustuste võtmine 9 909 0 3 300 000 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 2 000 483 754 248 900 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 237 164 20 000 756 099 Omavahendid 454 646 1 221 509 155 237 Teistelt isikutelt 0 8 370 629 998 Investeeringud haridusvaldkonda 227 513 1 079 033 2 567 148 Nurmesalu 9 koolihoone, ujula ja staadioni renoveerimine 64 721 509 660 378 000 Koolispordihalli ning tööõpetuse- ja tehnoloogiamaja projekteerimine 27 665 99 000 1 520 880 Koondise 23 lasteaiahoone renoveerimine, mänguväljakud, õueala valgustus 112 758 422 000 641 030 Saue Gümnaasiumi õppeinventar 22 369 25 000 9 000 Saue lasteaia Midrimaa õueinventar 0 18 238 8 238 Saue Muusikakooli õppeinventar 12 575 2 735 10 000 Saue Huvikeskuse õppeinventar 0 2 400 0 Finantseerimine kokku 227 513 1 079 033 2 567 148 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 230 900 398 900 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 16 164 0 0 Võlakohustuste võtmine 9 909 0 2 150 000 Omavahendid 201 440 839 763 9 610 Teistelt isikutelt 0 8 370 8 638 Investeeringud sotsiaalvaldkonda 60 164 35 030 92 000 Saue linna esmatasandi tervisekeskus 26 000 35 030 70 000 Linnakorterite renoveerimine 34 164 0 15 000 Kütise 4 hoone (päevakeskus) 0 0 7 000 Finantseerimine kokku 60 164 35 030 92 000 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 0 24 111 50 000 Omavahendid 60 164 10 919 42 000 Investeeringud kultuurivaldkonda 22 548 62 427 52 000 Sarapiku puhkeala, laululava, mänguväljakud, spordirajatised 9 973 55 027 44 000 Saue Noortekeskuse õueinventar, skatepark 0 7 400 8 000 Finantseerimine kokku 22 548 62 427 52 000 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 2 000 0 0 Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 0 20 000 0 Võlakohustuste võtmine 0 0 25 874 Omavahendid 20 548 42 427 26 126 Investeeringud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni 17 882 30 000 24 126 Saue linna kanaliseerimine (ÜVK suurprojektist väljajäänud osad) 17 882 30 000 24 126 Finantseerimine kokku 17 882 30 000 24 126 Võlakohustuste võtmine 17 882 0 24 126 Omavahendid 0 30 000 0 Investeeringud teedesse ja tänavatesse 338 145 489 423 1 517 935 Teede rekonstrueerimine, maa-, tänavakinnistute jm ost 317 128 438 311 1 282 435 Ühistranspordi ootepaviljonid 21 017 10 000 15 000 Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0 41 112 220 500 Finantseerimine kokku 338 145 489 423 1 517 935 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 221 000 228 743 556 099 Võlakohustuste võtmine 0 0 900 000 Omavahendid 117 145 260 680 46 036 Teistelt isikutelt 0 0 15 800 Investeeringud elu- ja looduskeskkonda 0 26 720 5 000 Linnakujundus, heakord, avalik kord (viidad, kaamerad) jm 0 19 000 5 000 Kütise 4, keskuse detailplaneeringud 0 7 720 0 Finantseerimine kokku 0 26 720 5 000 Omavahendid 0 26 720 5 000 Investeeringud üldvalitsemisse 37 467 11 000 832 025 Linna IKT arengukava elluviimine 10 659 0 0 Tule 7 hoone osaline renoveerimine (administratiivosa) 26 808 11 000 0 Uue omavalitsuse haldushoone 0 0 832 025 Finantseerimine kokku 37 467 11 000 832 025 Võlakohustuste võtmine 0 0 200 000 Omavahendid 37 467 11 000 26 465 Teistelt isikutelt 0 0 605 560

20

2.5 Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse eelarveosa koosseisu kuuluvad laenude, sh kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimine ja võetud kohustuste tagasimaksmine ning emiteeritud võlakirjade lunastamine. Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade vahe aruandeaasta lõpu seisuga. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Saue linna laenupoliitika on olnud konservatiivne. 2017. aastal makstakse tagasi 2012. ja 2013. aastal investeeringute katteks, sh ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamiseks võetud laene ning 2013. ja 2014. aasta liisinguid (traktor Saue Linnavarahaldusele ja arvutid Saue Gümnaasiumile). 2016.-2017. aasta investeeringute katteks korraldati 2016. aasta lõpus hange kokku 3,3 miljoni euro laenamiseks, mis võetakse kasutusele 2017. aastal. Laenude tagasimakseteks kulutatakse 3,0 protsenti põhitegevuse tuludest ja linna netovõlakoormus tõuseb maksimaalse lubatud piirini (vt tabel 24). Tabel 24. Finantseerimistegevus ja netovõlakoormus 2015–2017

2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

FINANTSEERIMISTEGEVUS -346 458 -347 183 3 049 727 Laenude, liisingute võtmine 0 0 3 300 000 Laenude, liisingute tagasimaksmine 346 458 347 183 250 273 Netovõlakoormus 20,0% 18,5% 60,0%

2017. aasta lõpuks on linna laenukoormus 6,2 miljonit eurot. Lisaks laenudele ja liisingutele on linnal osa vara võetud kasutusele kasutusrendiga (vt tabel 25). Tabel 25. Ülevaade olemasolevatest kohustusest

Kohustus Lõpp-

tähtaeg Laenujääk 31.12.2017

Otstarve

AS Swedbank 07.06.2023 2 205 309 Investeerimislaen (sh Saue Muusikakooli ehitus)

Danske Bank 01.08.2024 709 272 Investeerimislaen (Ühisveevärk ja –kanalisatsioon)

AS Nordea Finance Estonia 16.11.2018 4 893 Saue Linnavarahaldus, traktori liising

AS Nordea Finance Estonia 27.10.2017 997 Saue Gümnaasium, arvutite liising

Ramirent Baltic AS 30.07.2019 51 300 Saue Gümnaasiumi moodulite kasutusrent

PT MIKRO OÜ 13.10.2019 4 382 Saue Linnavalitsuse multifunktsionaalse printeri kasutusrent

2.6 Likviidsete varade muutus

2017. aastal võetakse likviidseid vahendeid kasutusele laenukohustuste teenindamiseks ja investeeringute kava täitmiseks kokku 129 914 eurot. 2017. aasta lõpuks prognoositakse likviidsete vahendite jäägiks ligi miljon eurot.

21

3. Eelarve tegevuste ja meetmete lõikes

3.1 Sotsiaalkeskkond

Saue linna sotsiaalkeskkonna eelarves kajastatakse hariduse, sotsiaalse kaitse ja tervishoiu ning kultuuri, spordi ja vaba aja valdkondade tulusid ja kulusid. Sotsiaalkeskkonna põhitegevuse tulud on 2 626 100 eurot, põhitegevuse kulud 6 360 026 eurot, investeerimistegevus 2 253 610 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 5 987 536 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 26). Tabel 26. Sotsiaalkeskkonna eelarve tulem 2015-2017

Sotsiaalkeskkond 2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud 2 474 377 2 641 755 2 626 100 Põhitegevuse kulud 5 669 988 6 310 975 6 360 026 Investeerimistegevus -244 165 -893 109 -2 253 610 Eelarve tulem -3 439 776 -4 562 329 -5 987 536

Meede 1.1 Haridus Saue linna hariduse 2016. aasta eelarve põhitegevuse tuludeks on prognoositud 2 411 276 eurot, põhitegevuse kuludeks 4 981 359 eurot, investeerimistegevus 2 159 610 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 4 729 693 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 27, lk 23). Alates 2016. aastast kajastatakse koolilõuna juurdemakse hariduse valdkonna majanduskulude (varem toetuste) klassifikaatoris. Samuti kajastatakse alates 2017. aastast õpilaste transporditeenuse kulu transpordi valdkonna majandamiskuludes. Saue linnas on viis COFOGi alusel haridusvaldkonda klassifitseeritavat hallatavat asutust: Saue lasteaed Midrimaa, Saue Gümnaasium, Saue Muusikakool ning osaliselt Saue Huvikeskus ja Saue Linnavarahaldus. Klassifikaatori muudatusest tingituna on 2017. aastal lisatud ka muusikakooli ja osaliselt huvikeskuse tegevus haridusvaldkonda, mis seni kajastati kultuuri ja vaba aja valdkonnas. Saue linna 2017. aasta eelarves on võrdlusandmeteks Saue Muusikakooli ja Saue Huvikeskuse varasem tegevus kajastatud haridusvaldkonna koosseisus. Haridusasutuste koosseisudesse on kinnitatud kokku 216,9 ametikohta (sh Saue Linnavarahalduses arvestuslikult 24,0 ametikohta, Saue Huvikeskuses arvestuslikult 2,8 ametikohta), sh 143,7 pedagoogi ja linn toetab hariduslike erivajadustega laste tugiteenust 4,0 ametikohaga. Saue Gümnaasiumi nimekirjas on 2016. aasta 10. septembri seisuga 957 õpilast, õppetöö toimub 49 klassikomplektis, sh tegutseb kuus erivajadustega õpilaste klassi. Saue Gümnaasiumis on 92,5 ametikohta. Saue Gümnaasiumis tegutsevate käsitöö-, näite- ja robootikaringide tasud on kehtestatud Saue Linnavalitsuse 14.09.2016. a korraldusega nr 281 ning pikapäevarühm, mille hind on kehtestatud Saue Linnavalitsuse 09.09.2015. a korraldusega nr 317. Saue lasteaed Midrimaa nimekirjas on 2016. aasta 10. septembri seisuga 341 last, tegutseb 16 aiarühma, sh üks sobitusrühm, kuhu kuuluvad erivajadusega lapsed koos teiste lastega. Saue lasteaias Midrimaa on 70,2 ametikohta. Vastavalt Saue Linnavolikogu 22.11.2012. a määrusele nr 58 on Saue linna koolieelses lasteasutuses vanema kaetav osa ühe lapse kohta kuus 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Juhul, kui lapse mõlema vanema, üksikvanema, hooldaja või eestkostja elukoht on Saue linn, on vanema kaetava osa soodustus esimese lapse kohta 45%, iga teise ja järgneva lasteaias või lapsehoius käiva lapse kohta 72,5%. Vanema kaetavat osa maksab lapsevanem perioodil 1. september kuni 31. august, välja arvatud juulikuu, mille eest maksavad vanemad siis, kui nad sellel kuul lasteaia teenust kasutavad.

22

Saue Muusikakooli nimekirjas on oktoobrikuu seisuga 115 põhiõppe õpilast, poistekooris 161 lauljat, võimalik on õppida 17 õppekava järgi. Saue Muusikakooli koosseisu on kinnitatud 23,4 ametikohta. Saue Muusikakooli teenustasud on muusikakooli ettepanekul kinnitatud Saue Linnavalitsuse 09.12.2015. a korraldusega nr 453. Saue Huvikeskuse huviringide nimekirjades on 164 õpilast, kes osalevad kaheksa ringi töös, sh loodusteaduse huviring, showgrupp Vikerkaar, joonistamine ja maalimine, keraamika, meisterdamine, skulptuur ja pisiplastika, käsitööring Pitsid-satsid, üldkehaline ettevalmistus. Huvikeskuse eesmärgiks on õppekavade alusel kaasaaegse ja konkurentsivõimelise huvihariduse andmine õpilastele. Saue Huvikeskuses on haridusvaldkonnas arvestuslikult 2,8 ametikohta, huvikeskus töötab Saue Gümnaasiumi hoones. Saue Huvikeskuse ringide ja kursuste tasud on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 10.08.2016. a korraldusega nr 252. Saue Linnavarahalduse eesmärgiks on Saue linna ameti- ja hallatavatele asutustele tingimuste loomine nende põhifunktsioonide täitmiseks ning linnavara efektiivne ja säästlik kasutamine. Alates 1. juulist 2016 lisandus Saue Linnavarahaldusele juurde olulises mahus tegevusi (tänavate ja haljasalade korrashoid, tänavavalgustuse korrashoid, bussiootepaviljonide remont ja korrashoid jms), mistõttu 2017. aasta eelarve ja varasemate perioodide võrdlusandmeid ei ole üksüheselt võrreldavad. Saue Linnavarahalduse eelarve on jaotatud vastavalt tegelikule sisule hariduse-, kultuuri-, spordi- ja vaba aja tegevuse ning elamu-kommunaalmajanduse ja üldvalitsemise valdkonna eelarvete vahel. Saue Linnavarahalduse kinnitatud 41,0 ametikohast kajastatakse arvestuslikult 24,0 ametikohta hariduse meetme kuluna. Saue Linnavarahalduse ruumide üüri ja teenuste hinnad on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 09.09.2015.a korraldusega nr 322. Haridusvaldkonna eelarves kajastatakse teistes kohalikes omavalitsustes käivate õpilaste ja laste kulud ning teistest omavalitsustest Saue linna haridusasutustes õppivate õpilaste ja laste kohatasust saadavat tulu. Teiste omavalitsuste osalemine koolieelse lasteasutuse ning põhihariduse kulude katmisel on planeerimise aluseks laste- ja õpilaskohtade arvestuslikud maksumused Saue linna haridusasutustes. Nende õpilaste arv, kes ei ole Saue linna elanike registris, kasvas möödunud kolmel aastal kiiresti 175 õpilaselt 242 õpilaseni ja on käesoleval õppeaastal vähenenud 199 õpilaseni. Peamiselt kasutab Saue Gümnaasiumi teenust Saue vald (väljastpoolt õppivatest õpilastest 78% ehk 155 õpilast elab Saue vallas). Väljastpoolt Saue linna Saue lasteaias Midrimaa käivate laste arv on viimasel kahel aastal olnud stabiilne (30 last). Osad Saue linna registreeritud lapsed käivad mujal koolides-lasteaedades, eelkõige Tallinnas, mille kohatasud tasub Saue linn. Sellist haridusteenust osteti 2016. aastal algul keskmiselt 70 õpilasele, sügisest alates 78 õpilasele ja 35 õpilast käivad erakoolides. 2016. aasta jooksul on vähenenud teiste omavalitsuste lasteaedades käivate laste arv 25 lapselt 16 lapseni. Saue linna registreeritud lapsed käivad peamiselt Tallinna lasteaedades, aga ka Märjamaa, Nissi ja Koigi valla lasteaedades. Kasvanud on erasektorist ostetav lapsehoiuteenus 10 lapse võrra, ulatudes keskmiselt 62 lapseni. 2017. aastaks on planeeritud ostetavate ja väljamüüdavate lasteaiakohtade arv vastavalt 2016. aasta oktoobrikuu seisule. Arvestuslikult 58-le alla 3-aastastele lapsele on planeeritud osta lapsehoiuteenust. Saue linnast on suunatud erivajadustega, sh sotsiaalse toimetulematuse tõttu kolm õpilast õpilaskodudega koolidesse. Huviharidusteenust osteti 2016. aasta esimesel poolaastal sisse 15 õpilasele ja teenust müüdi 60 väljaspool Saue linna elavale õpilasele. Alates sügisest 2016 ostab Saue linna huviharidusteenust 16 õpilasele ja müüb 53 õpilasele (sh 13 õpilast on huvikeskuse ringides ning 40 õpilast muusikakooli nimekirjas). Aastaga on huviharidusteenuse müük vähenenud 12 protsenti. Võrreldes 2016. aastaga 2017. aastaks olulist muutust huviharidusteenuse müügist ega sisse ostmisest ei planeerita.

23

Tabel 27. Meetme 1.1 Haridus eelarve 2017

Meede 1.1 Haridus 2017

eelarve

Strateegiline eesmärk: Saue linnas on igale lapsele ja noorele tagatud hea vaimne ning füüsiline õpikeskkond. Saue linnas on iga haridustöötaja väärtustatud. Indikaator 1: Kõigile koolieelikutele on tagatud koht munitsipaallasteaias 90% Indikaator 2: Kõigile Saue linna elanike registris olevatele lastele on tagatud õppekoht Saue Gümnaasiumi põhikooliastmes

100%

Indikaator 3: Saue valla lastele on Saue Gümnaasiumi põhikooliastmes tagatud õppekohad 130 Indikaator 4: Hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks on tagatud sobiv õpikeskkond ja vajalikud tugiteenused

80 last

Indikaator 5: Saue Gümnaasiumis on tagatud õppe- ja kasvatustööks vajalik personal 98,5 ametikohta Indikaator 6: Saue Muusikakooli õpilaste arv kuni 270 PÕHITEGEVUSE TULUD 2 411 276

Tulud kaupade ja teenuste müügist 749 425 Haridusasutuste majandustegevusest 749 425

Haridusteenuse müük teistele KOV 423 374 Saue lasteaed Midrimaa 190 325 Saue Muusikakooli omatulud 92 266 Saue Huvikeskuse omatulud 20 640

Saue Gümnaasium 14 760 Saue Linnavarahaldus 8 060

Saadavad toetused 1 659 351 Eraldised hariduskuludeks (tasandusfond) 1 625 654

Toetused haridusalaste ürituste läbiviimiseks, koolipiim, puuvili 33 697

Muud tulud 2 500 Müügiks ostetud kaupade tulud-kulud 2 500 PÕHITEGEVUSE KULUD 4 981 359

Alushariduse ja lapsehoiu teenuse sisseost 251 180 Saue lasteaia Midrimaa kulud koos ruumide haldamisega 1 324 812 Teise astme haridusteenuse sisseostmine 86 778 Põhiharidusteenuse ostmine 78 778

Täiskasvanute gümnaasiumide teenuse ostmine 8 000

Saue Gümnaasiumi kulud kokku 2 637 168 Saue Gümnaasiumi õppekulud 2 059 717 Kooli ruumide haldamine, moodulite rent 577 451

Saue Muusikakool kokku 457 438 Saue Muusikakool 422 025 Saue Linnavarahaldus 35 413

Huviharidusteenuse sisseostmine 11 000

Saue Huvikeskus kokku 81 041 Saue Huvikeskus 72 677 Saue Linnavarahaldus 8 364

Muud hariduse abiteenused 131 942 Koolilõuna 67 000 Vahetus(üli)õpilaste toetus 5 623 Muud hariduse kulud, sh tugiisikud 59 319 INVESTEERIMISTEGEVUS -2 159 610

Põhivara soetus 2 567 148 Gümnaasiumi ruumiprogramm, ventilatsioon, koolispordihall, staadion 1 898 880 Lasteaia vana majaosa renoveerimine, õueala valgustus 641 030 Saue Muusikakool, pillid 10 000

Saue Gümnaasium õppeinventar 9 000 Saue lasteaia Midrimaa õueinventar 8 238

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 407 538 Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 398 900

Teistelt isikutelt 8 638 EELARVE TULEM -4 729 693

24

Saue linna meetme 1.1 Haridus põhitegevuse kulude eelarvest 51,6 protsenti kaetakse linnaeelarvest, 33,3 protsenti toetuste arvelt ja 15,1 protsenti omatuludest (vt tabel 28). Tabel 28. Hariduse põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2017

Haridus Eelarve kokku

sealhulgas Kulude katteallikad

Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetused

Saue Gümnaasium 2 637 168 0 2 637 168 971 133 22 820 1 643 215

Saue lasteaed Midrimaa 1 324 812 0 1 324 812 1 134 487 190 325 0

Saue Muusikakool 457 438 0 457 438 361 996 92 266 3 176

Saue Huvikeskus 81 041 0 81 041 60 401 20 640 0

Haridusteenuse ostmine / müümine 348 958 0 348 958 -74 416 423 374 0

Koolilõuna 67 000 0 67 000 67 000 0 0

Muu haridus, sh tugiisikud 61 667 5 623 56 044 48 707 0 12 960 Osalemine õpilaskodude kulude katmisel 3 275 0 3 275 3 275 0 0

Vastavalt Saue Linnavolikogu 28.04.2005 määrusele nr 53 (täiendatud 20.09.2012. a määrusega nr 51) makstakse stipendiume vahetus(üli)õpilastele. Stipendiumifondi suurus on kuni üks protsent üksikisiku tulumaksu prognoositavast mahust ehk 5 623 eurot. Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Saue linna sotsiaalse kaitse ja tervishoiu 2017. aasta eelarve põhitegevuse tulud on 80 473 eurot, põhitegevuse kulud 543 698 eurot, investeerimistegevus 42 000 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem 505 225 euroga negatiivne (vt tabel 29, lk 25). Saue linna sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonna eesmärke täidab linnavalitsuse sotsiaalvaldkond ja Saue Päevakeskus. Sotsiaalvaldkonna ametikohad jagunevad avaliku teenistuse (4,0), Saue Päevakeskuse (5,0) ja arvestuslikult Saue Linnavarahalduse (1,2) vahel. Eakate ja puuetega inimeste igapäevategevuse edendamiseks on Saue Linnavalitsuse hallatava asutusena avatud Saue Päevakeskus, kus pakutakse eakatele ja erivajadustega inimestele sotsiaalteenust elukvaliteedi, teadlikkuse ja heaolu parandamiseks. Traditsioonilistel ettevõtmistel (ringide hooaja lõpupidu, päevakeskuse sünnipäev, jõulupidu, tervisenädal ja elukestva õppe nädal) on kuni viissada osavõtjat aastas. Tugiteenusel on seitse inimest, päevakeskuse ettevõtmistes osaleb üks erivajadusega noor, sotsiaaltransporti kasutab 16 inimest ja koduhooldusel on 10 inimest. Saue Päevakeskuse tasuliste teenuste, sh invatransporditeenuse hinnad on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 13.04.2016. a korraldusega nr 120. Saue linna puuetega noorte päevahoiuteenuse kasutamiseks on sõlmitud lepingud ja linnaeelarvest kaetakse tugikeskustes viibimise kulud ning tasutakse raske või sügava liikumispuudega isikute transporditeenuse eest õppe- või hoolekandeasutusse sõitmiseks. 2017. aastaks on planeeritud invatranspordi katteks 19 300 eurot. Saue linna puuetega inimeste igapäevategevuste laiendamiseks toetatakse 3 200 euroga Saue Linna Invaühingut. Eelarvesse on planeeritud vähekindlustatud eakate või puuetega isikute hoolekandeasutustes viibimise kulud. Majanduslikes raskustes inimestele (alaealiste komisjoni suunatud alaealised ja nende vanemad, toimetulekuraskustes pered, psühhotraumad pärast lähedase inimese surma, ootamatu töötuks jäämine jne) kaetakse linnaeelarvest 100 tunni ulatuses nõustamisteenus ning lastevanematele korraldatakse tasuta loenguid.

25

Tabel 29. Meetme 1.2 Sotsiaalse kaitse ja tervishoid eelarve 2017

Meede 1.2 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 2017

eelarve Strateegiline eesmärk: Saue linna elanikud saavad hästi hakkama. Saue linnas on kättesaadavad peamised esmatasandi tervishoiuteenused ja toimib tõhus terviseedendus. Saue linna elanike eluviisid on tervislikud. Indikaator 1: Osutatavate erinevate sotsiaalteenuste arv 10 Indikaator 2: Toimetulekutoetust saavate perekondade arvu osakaal elanikkonnast 0,4%

Indikaator 3: Avahooldusteenust saavate eakate rahulolu osutatud teenusega 91% Indikaator 4: Tööga hõivatud tööealised puuetega inimesed ja töövõimetuspensionärid (% Saue töövõimetuspensionäridest)

65%

Indikaator 5: Päevakeskuse sotsiaalteenuseid kasutavate eakate arv 40

Indikaator 6: Päevakeskuse huvitegevuses osalevate eakate arv aastas 130 PÕHITEGEVUSE TULUD 80 473

Tulud kaupade ja teenuste müügist 13 248 Sotsiaalasutuste majandustegevusest 4 968 Saue Päevakeskuse omatulud 4 908

Invatranspordi teenuse müük 60 Üüritulud 8 280

Saadavad toetused 67 225 Eraldised toimetulekutoetuseks (tasandusfond) 46 065

Eraldised sotsiaalteenuste korraldamiseks (tasandusfond) 11 231 Puuetega laste lapsehoiuteenuseks 9 929 PÕHITEGEVUSE KULUD 543 698

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 86 404 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 5 610 Toetused puuetega inimestele, sh toetus Saue linna Invaühingule 80 794

Eakate sotsiaalne kaitse 77 400 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 20 000

Toetused eakatele 57 400

Saue Päevakeskus koos haldamisega 98 693 Eluasemeteenused kokku 7 150 Tule 7 korterite kulud 3 150

Muude linnakorterite kulud 4 000

Peretoetused 150 461 Toetused lastele ja peredele, sh: 96 105 Sünni- ja eelkooliealise koduse lapse toetus; koolitoetus 52 600

Muud ühekordsed sotsiaalabi toetused lastele ja peredele 43 505 Riiklik toimetulekutoetus 52 056 Toiduabi 2 300

Tervishoid ja sotsiaalse kaitse haldus 123 590 Sotsiaalse kaitse haldus jm valdkonna üldkulud 114 920 Avalikud tervishoiuteenused, sh loengud imetamise tugiühingult, nõustamisteenuste ost jm 8 670 INVESTEERIMISTEGEVUS -42 000

Põhivara soetus 92 000

Saue linna esmatasandi tervisekeskus 70 000 Linnakorterite renoveerimine 15 000 Kütise 4 hoone (päevakeskus) 7 000

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 50 000

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 50 000 EELARVE TULEM -505 225

Linnale kuulub 19 korterit, nendest 12 asuvad Tule 7 hoones ja ülejäänud 7 erinevatel aadressidel Tule, Koondise ja Kütise tänavatel. Kortereid üüritakse välja peamiselt riskirühmadele. Eelarves kajastatakse korterite puhastulud ja –kulud, st üürnikele edasiantavad kommunaalkulud ei suurenda linna kulusid.

26

Saue linna sotsiaalse kaitse ja tervishoiu põhitegevuse kulude eelarvest 85,2 protsenti kaetakse linnaeelarvest, 12,4 protsenti toetuste arvelt ja 2,4 protsenti omatulude arvelt (vt tabel 30). Tabel 30. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2016

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Eelarve kokku

sealhulgas Kulude katteallikad Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetu-sed

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 96 105 96 105 0 90 100 0 6 005

Eakate sotsiaalne kaitse 77 400 54 400 23 000 77 400 0 0

Tervishoid ja muud sotsiaalse kaitse kulud 123 590 0 123 590 123 590 0 0

Saue Päevakeskus 98 693 0 98 693 93 785 4 908 0

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 86 404 61 457 24 947 71 189 60 15 155

Toimetulekutoetus ja toiduabi 54 356 52 056 2 300 8 291 0 46 065

Eluasemeteenused 7 150 0 7 150 -1 130 8 280 0

Meede 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg Valdkonnas kajastatakse nelja hallatava asutuse tegevust ja kulusid kolmandale sektorile, kultuurialaste ürituste korralduskulud jm eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kulusid. Saue linna kultuuri, spordi ja vaba aja 2017. aasta eelarve põhitegevuse tulud on 134 351 eurot, põhitegevuse kulud 834 969 eurot, investeerimistegevus 52 000 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 752 618 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 31, lk 27). Saue linna kultuuri, spordi ja vaba aja valdkonna eesmärkide täitmist teostavad peamiselt Saue Linnavalitsuse hallatavad asutused: Saue Noortekeskus, Saue Linna Raamatukogu ning osaliselt Saue Huvikeskus, Saue Linnavarahaldus ja Saue Päevakeskus. Kultuuri, spordi ja vaba aja asutuste koosseisu on kinnitatud 27,1 ametikohta (sh Saue Linnavarahalduses arvestuslikult 12,4 ametikohta ja Saue Huvikeskuses arvestuslikult 2,7 ametikohta). Saue Noortekeskus on kogemusõppe keskus, mida külastab igapäevaselt umbes sada inimest. Enamus külastajatest on Saue linna ja valla noored, kuid noortekeskuse ruume kasutavad ka Saue linna täiskasvanud ja eakad. 2016.-2017. õppeaastal pakub noortekeskus noortele osalusvõimalusi kuues erinevas huviringis: kunstiring, DJ-klubi, matkaklubi, käsitööring, multimeediaring, kitarriring ning tervistava ja arendava puhkuse võimaldamist mitmete matkade ja laagrite näol. Huviringide ja laagrite nimekirjad, hinnad on kehtestatud Saue Linnavalitsuse 10.08.2016. a korraldustega nr 250 ja nr 251. Lisaks laagritele annab noortekeskus kuni 100 noorele esimese töökogemuse Saue Noorte Töömalevas. Saue Linna Raamatukogu võimaldab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele ning kultuurile, toetab elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Saue Linna Raamatukogu täidab lisaks kooliraamatukogu ülesannet põhikogu osas. Raamatukogu külastab keskmiselt 140 lugejat päevas. Saue Linna Raamatukogus on 4 ametikohta. Saue Linna Raamatukogu teenustasud on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 05.02.2014. a korraldusega nr 41. Saue Huvikeskuses toimuvad täiskasvanutele keraamika-, joonistamise-, maali- ning tekstiili- ja taaskasutuskursused. Täiskasvanute kursustel on kokku keskmiselt 60 osalejat. Huvikeskuse eesmärgiks on koolituste ja kursuste korraldamine täiskasvanutele. Lisaks kaasaegse ja konkurentsivõimelisele huvihariduse andmisele on Saue Huvikeskuse ülesandeks ka linna kultuuri- ja spordiürituste läbiviimine. Saue Huvikeskuses on kultuurivaldkonnas arvestuslikult 1,7 ametikohta Saue Huvikeskuse ringide ja kursuste tasud on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 10.08.2016. a korraldusega nr 252. Alates 2017. aastast on Saue Huvikeskuse korraldada

27

linnarahvale suunatud kultuuri- ja esindusüritused, sh Saue linna sünnipäev ja aastalõpu vastuvõtt, üritused kodanikeühiskonna arendamiseks ning nende ürituste korraldus- ja reklaamikulud. Huvikeskuse eelarvesse lisati täiendav ametikoht koos ürituste korraldamiseks planeeritud eelarvega. Tabel 31. Meetme 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg eelarve 2017

Meede 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg 2017

eelarve Strateegiline eesmärk: Saue linnas on mitmekülgne kultuuri- ja spordielu. Saue linnas on rahulolev, ühtehoidev ja tegus kogukond. Indikaator 1: Saue Huvikeskuses, Saue Noortekeskuse huviõppes osalevate noorte arv kuni 300

Indikaator 2: Spordiklubides osalevate noorte arv 380 Indikaator 3: Saue linna asutuste ja linnas tegutsevate mittetulundusühingute ja spordiklubide korraldatavatel tervist edendavatel üritustel osaliste arv

5000 külastust

PÕHITEGEVUSE TULUD 134 351

Tulud kaupade ja teenuste müügist 123 300 Sporditegevuse (ujula, võimla jm) tulud 58 188 Saue Linnavarahalduse omatulud 53 688

Saue Huvikeskuse omatulud 4 500 Kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest 54 612 Saue Noortekeskuse omatulud 33 889 Saue Huvikeskuse omatulud 11 866

Saue Päevakeskuse omatulud 4 500 Saue Linnavarahalduse omatulud 4 050 Saue Linna Raamatukogu omatulud 307 Saue Sõna müügitulu 10 500

Saadavad toetused 11 051 Sihtfinantseerimisega raamatud raamatukogule 7 671 Tegevustoetused 3 380 PÕHITEGEVUSE KULUD 834 969

Sporditegevus 113 163 Saue Linnavarahaldus 84 933 Saue Huvikeskus 28 230

Puhkepargid 10 600 Sarapiku puhkeala hooldus 4 000 Muud linna mänguväljakud 6 600

Saue Noortekeskus koos haldusega 340 338 Saue Linna Raamatukogu koos haldusega 119 603

Saue Huvikeskus 97 375 Saue Päevakeskus 4 050 Muud kultuuri-, spordi ja vaba aja tegevused 149 840 Toetused mittetulundusühingutele 93 040

Saue Sõna trüki- ja levitamiskulu 26 000 Muud kultuuri-, spordi ja vaba aja kulud 17 420 Laulu-tantsupeo kollektiivid 13 380 INVESTEERIMISTEGEVUS -52 000

Põhivara soetus 52 000 Seikluspark, mänguväljakud 44 000 Saue Noortekeskuse õueala 8 000 EELARVE TULEM -752 618

28

Saue Päevakeskuse erinevatel ettevõtmistel (reisid, sõpruskohtumised, teatri, muuseumi ja kontserdi ühiskülastused) on aastas umbes tuhat osalejat. Käesolevast aastast kajastatakse päevakeskuse korraldatavate väljasõitudega seotud kulud kultuurivaldkonnas. Saue Linnavarahaldus haldab linna ujulat, tervisespordiradasid ja –väljakuid ning ameti- ja hallatavate asutuste hooneid ja ruume. Välisterritoorium koos staadioniga moodustab 13200 m2, tervisespordiraja pikkus on 1300 m ning tervisespordi väljakute pindala 1490 m2. Alates 1. juulist 2016 lisandus Saue Linnavarahaldusele ka kogu linna teede, haljasalade, tänavavalgustuse, korterite jm hooldus. Saue Linnavarahalduse koosseisust kajastatakse arvestuslikult 12,4 ametikohta kultuuri, spordi ja vaba aja meetme kuludes. Saue Linnavarahalduse spordivaldkonna teenustasud on kinnitatud Saue Linnavalitsuse 09.09.2015.a korraldusega nr 322. Vastavalt klassifikaatori täpsustustele kajastatakse linnalehe Saue Sõna väljaandmise kulud ja tulud lehereklaamidest 2017. aastast kultuurivaldkonnas. Ajalehe Saue Sõna reklaami hinnad on kehtestatud Saue Linnavalitsuse 06.10.2010. a korraldusega nr 286. Saue linna kultuuri, spordi ja vaba aja põhitegevuse kulude eelarvest 83,9 protsenti kaetakse linnaeelarvest, 14,8 protsenti omatuludest ja 1,3 protsenti toetuste arvelt (vt tabel 32). Tabel 32. Kultuuri, spordi ja vaba aja põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2017

Kultuur, sport ja vaba aeg Eelarve kokku

Sealhulgas Kulude katteallikad

Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetu-sed

Saue Noortekeskus 340 338 0 340 338 302 399 37 939 0 Saue Huvikeskus 125 605 0 125 605 109 239 16 366 0

Saue Linna Raamatukogu 119 603 0 119 603 111 625 307 7 671

Saue Päevakeskus 4 050 0 4 050 -450 4 500 0

Spordi- ja puhketegevus 95 533 0 95 533 41 845 53 688 0 Mittetulundussektor 88 000 88 000 0 88 000 0 0

Muu kultuur, vaba aeg 61 840 5 040 56 800 47 960 10 500 3 380

Spordi- ja kultuuriühingute, Saue kiriku ja EELK Keila Miikaeli kiriku Saue koguduse tegevuse toetamiseks planeeritud vahendid on eelarves kajastatud toetusena mittetulundussektorile.

3.2 Ettevõtlus ja tööhõive

Saue linna ettevõtluse ja tööhõive 2017. aasta eelarve põhitegevuse kulud on 211 333 eurot, antud valdkonda tulusid ei ole prognoositud (vt tabel 33). Saue Linnavalitsuse majandusvaldkonna eelarvesse on arvestatud seitsme ametniku ametikoha kulud ning ettevõtlusalase käsunduslepingu kulu. Tabel 33. Ettevõtluse ja tööhõive eelarve tulem 2015-2017

Ettevõtlus ja tööhõive 2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud 1 300 0 0 Põhitegevuse kulud 142 249 231 395 211 333 Eelarve tulem -140 949 -231 395 -211 333

Saue linna ettevõtlust toetatakse peamiselt läbi planeeringute. Parendatakse ettevõtluse tegevuskeskkonda, reageeritakse kiiresti linnast sõltuvate kitsaskohtade lahendamiseks, võimaluse piires aidatakse kaasa erinevate osapoolte vaheliste arusaamatuste või erimeelsuste lahendamisele.

29

Tabel 34. Meetme 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive eelarve 2017

Meede 2.1 Ettevõtlus ja tööhõive 2017

eelarve

Strateegiline eesmärk: Saue linn on ettevõtjasõbralik.

Indikaator 1: Ettevõtjatele tegevuskeskkonna parandamine (juhtumipõhiselt) koheselt Indikaator 2: Saue Gümnaasiumi majandusõpet toetavad praktikakohad Saue ettevõtetes kuni 5 PÕHITEGEVUSE KULUD 211 333

Arendusprojektid, planeerimine 38 301

Majanduse haldamine, maakorraldus, linnamajandus ja -ehitus 173 032 EELARVE TULEM -211 333

3.3 Tehniline infrastruktuur (taristu)

Tehnilise infrastruktuuri eelarves kajastatakse veevärgi ja kanalisatsiooni ning teede ehituse, hoolduse ja liikluskorralduse kulusid. Tehnilise infrastruktuuri 2017. aasta eelarve põhitegevuse tuludeks prognoositakse 136 375 eurot, põhitegevuse kuludeks 336 100 eurot, investeerimistegevus on 970 162 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 1 169 887 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 35). Tabel 35. Tehnilise infrastruktuuri eelarve tulem 2015-2017

Tehniline infrastruktuur 2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud 109 361 140 800 136 375 Põhitegevuse kulud 256 880 300 493 336 100 Investeerimistegevus -122 774 -290 680 -970 162 Eelarve tulem -270 293 -450 373 -1 169 887

Saue linna tehnilise infrastruktuuri (taristu) põhitegevuse kulude eelarvest 55,9 protsenti kaetakse toetustest, 37,2 protsenti kaetakse linnaeelarvest ja 6,9 protsenti omatuludest (vt tabel 36). Teede ja tänavate korrashoiu tegevusalas ei näidata kulusid lume- ja libedusetõrjeks ega tänavate kevadist harjamiskulu. Need kulud kajastatakse elu- ja looduskeskkonna meetmes heakorra kuludes. Tabel 36. Tehnilise infrastruktuuri (taristu) põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2017

Tehniline infrastruktuur Eelarve kokku

sealhulgas Kulude katteallikad

Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetu-sed

Tänavavalgustus 129 500 0 129 500 129 500 0 0

Teede ja tänavate korrashoid 29 000 0 29 000 -96 847 4 800 121 047

Liiklus- ja transpordikorraldus 165 100 22 000 143 100 164 572 528 0

Veevarustus 12 500 0 12 500 2 500 10 000 0

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon Saue linna vee ja kanalisatsiooni 2017. aasta eelarve põhitegevuse tulud on 10 000 eurot, põhitegevuse kulud 12 500 eurot, investeerimistegevus on 24 126 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 26 626 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 37, lk 30). Linnaeelarvesse on prognoositud tulu AS-i Tallinna Vesi opereerimistasudest. Saue linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi projekti käigus valmis linna territooriumil asuvatele hoonestatud kinnistutele 18,1 km veetorustikke ja 15,0 km reoveekanalisatsioonitorustikke liitumisvõimalustega, kus selline võimalus seni puudus, ning kaks reoveepumplat.

30

Tabel 37. Meetme 3.1 Vesi ja kanalisatsioon eelarve 2017

Meede 3.1 Vesi ja kanalisatsioon 2017

eelarve

PÕHITEGEVUSE TULUD 10 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 000 Tulud vee- ja kanalisatsiooniteenustest 10 000 PÕHITEGEVUSE KULUD 12 500

Heitveekäitlus, sademeveekaevude hooldus 12 500 INVESTEERIMISTEGEVUS -24 126

Põhivara soetus 24 126 ÜVK trasside jätkamine 24 126 EELARVE TULEM -26 626

Heitveekäitluse tegevuskuludes kajastatakse kulutusi sadeveekaevude, torustike ja eelvoolukraavide korrashoiuks ja remondiks. Sademevee süsteemide põhitegevuse kulud kaetakse linnaeelarvest. Meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus Saue linna teede ja liikluskorralduse 2017. aasta eelarve põhitegevuse tulud on 126 375 eurot, põhitegevuse kulud 323 600 eurot, investeerimistegevus kokku 946 036 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 1 143 261 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 38). Teede jooksva remondi käigus likvideeritakse talvised tänavate kahjustused. Suurema liikluskoormusega tänavatel tehakse säilitusremonti. Alustatakse korruselamute vaheliste kergliiklusteede ja kõnniteede asfaltkatete remondiga. Linnasiseste kõnni- ja kergliiklusteede remondiks kokku on planeeritud 723 835 eurot. Sõidusoodustusi kohaldatakse Saue-Tallinn-Saue marsruudil sõitvatel kommertsbussiliinidel ja elektriraudteel õpilastele ja/või eakatele. Soodussõidu eest tasutakse bussiettevõttele iga üksikpileti kohta koos käibemaksuga tasuta sõidu eest 1,75 eurot ja soodussõidu eest 0,65 eurot. Septembris 2016 kasutasid õpilased bussi 509 korral ning eakad 5427 korral. Võrreldes 2016. aasta eelarvega kasvab eakate bussitranspordi sõidusoodustuste 15,5 protsenti ulatudes 105 000 euroni. Tabel 38. Meetme 3.2 Teed ja liikluskorraldus eelarve 2017

Meede 3.2 Teed ja liikluskorraldus 2017

eelarve

Strateegiline eesmärk: Saue linna taristu on kaasaegne, keskkonnasäästlik ja korras.

Indikaator 1: Uute kergliiklusteede rajamine 15% Indikaator 2: Kvartalisiseste kõnniteede remontimine 10%

Indikaator 3: Nutika tänavavalgustuse rajamine 40% Indikaator 4: Peatänavate ennetusremont 25%

PÕHITEGEVUSE TULUD 126 375

Tulud kaupade ja teenuste müügist 5 328 Üüri- ja renditulud 4 800 Muud tulud 528

Saadav toetus riigieelarvest 121 047 PÕHITEGEVUSE KULUD 323 600

Teed ja tänavad, liikluskorraldus, transport 194 100 Tänavavalgustus 129 500 INVESTEERIMISTEGEVUS -946 036

Põhivara soetus 1 517 935 Teede ja tänavavalgustuse rekonstrueerimine, Kadaka piirkonna tänavakinnistud ja rajatised 1 517 935

Saadav sihtfinantseering 571 899 EELARVE TULEM -1 143 261

31

Liikluskorralduse tegevuskuludesse on planeeritud teekattemärgistuse, liikluskorraldusmärkide ja bussiootepaviljonide hooldus- ja remonttööd ning uute soetamine. Transpordikorralduse eelarvest kaetakse ka ühistranspordikeskuse liikmemaksu kulud ja täiendavate bussiliinide tegevuskulusid. Tänavavalgustuse tegevuskuludega tagatakse linna valgustus 1343 valgustuspunktis pimedal ajal ilma ajaliste piiranguteta ning teostatakse elektri- ja hooldustöid. Uued bussiootepaviljonid ehitatakse Tule, Pauligi, Saue, Tõkke ja Laastu peatustesse. Valdkonna investeeringud vt lk 18-19.

3.4 Elu- ja looduskeskkond

Saue linna elu- ja looduskeskkonna 2017. aasta eelarve põhitegevuse tuludeks on prognoositud 39 342 eurot, põhitegevuse kuludeks 336 264 eurot, investeerimistegevus 5 000 euro ulatuses negatiivne ning eelarve tulem kokku on 301 922 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 39). Meetme all kajastatakse jäätmekäitluseks, heakorraks, haljastuseks, avaliku korra ning turvalisuse ja elamu-kommunaalmajanduse toimimiseks tehtavad kulutused. Tabel 39. Elu- ja looduskeskkonna eelarve tulem 2015-2017

Elu- ja looduskeskkond 2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud 32 613 31 212 39 342 Põhitegevuse kulud 231 085 295 465 336 264 Investeerimistegevus 0 -26 720 -5 000 Eelarve tulem -198 472 -290 973 -301 922

Jäätmekäitluse tegevuskulude eelarvest rahastatakse ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti tegevust ja Tallinnas asuva jäätmejaama teenuste kasutamist Saue linna elanike poolt 2014. aastal sõlmitud koostöölepingu alusel. Jätkatakse traditsiooniliste keskkonna- ja heakorraalaste ürituste ja konkursside korraldamist. Kommunaalmajanduse tegevuskuludesse on planeeritud linnale kuuluvate mitteeluruumide haldus- ja remondikulud. Kütise 4 hoone pinnast on 43,2 protsenti äritegevuseks välja renditud. Linna heakorra ja haljastuse tööd on kaetud püsilepingutega, mis sisaldavad alljärgnevaid töid:

• Saue linnale kuuluvate tänavate ja kõnniteede puhastus ning lume- ja libedusetõrje; • Saue linnale kuuluvate parklate lumekoristus; • Saue linnale kuuluvate haljasalade hooldus ja prügikastide tühjendamine; • Saue linnale kuuluvate teede- ja tänavakatete korrashoiu jälgimine.

Avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks linna haldusterritooriumil on eelarvesse arvestatud vahendid konstaablipunkti ruumi rendi tasumiseks, toetus abipolitseinike tegevusele, turvateenuse ostmiseks, linnaruumi paigaldatud turvakaamerate hoolduseks ning uute kaamerate paigaldamiseks. Jätkatakse Kaitseliidu Harju maleva Saue kompanii tegevuse toetamist.

32

Tabel 40. Meetme 4.1 Elu- ja looduskeskkond eelarve 2017

Meede 4.1 Elu- ja looduskeskkond 2017

eelarve

Strateegiline eesmärk: Saue linnaruum on kaasaegne ja atraktiivne.

Indikaator 1: Elanike rahulolu turvalisusega 80% Indikaator 2: Rahulolu heakorraga 75% Indikaator 3: Linna kontseptsioonipõhine haljastamine (% mitmeaastasest kogumahust) 10% Indikaator 4: Keskusala arendamine (% mitmeaastasest kogumahust) 5%

PÕHITEGEVUSE TULUD 39 342

Tulud kaupade ja teenuste müügist 20 640 Kütise 4, Kuuseheki 5a ja Tule 7 mitteeluruumide renditulu 20 640

Saadud toetused 6 702 Eraldised jäätmehoolduse arendamiseks (toetusfond) 6 702

Muud tegevustulud 12 000 Vee erikasutustasu 12 000 PÕHITEGEVUSE KULUD 336 264

Jäätmekäitlus kokku 239 263 Linna üldterritooriumide koristus, niitmine, prügivedu jm 154 000 Jäätmekäitluspunkt, keskkonnateadlikkuse edendamine, kevad-sügisene puulehtede kogumine 85 263

Haljastus kokku 36 000 Linnakujundus, lillepeenarde ja püsikute hooldus, kõrghaljastustööd 27 000 Üldkasutatavate territooriumide korrashoid 9 000

Kommunaalmajandus kokku 40 041 Kütise 4 ja Tule 7 hoonete halduskulud 38 541 Hulkuvate loomade hoiukulu 1 500

Avalik kord ja riigikaitse 20 960 Patrullteenus avaliku korra tagamiseks, politseile ruumide rent, toetus abipolitseinikele 14 400

Toetus Kaitseliidu Harju maleva Saue kompaniile 6 560 INVESTEERIMISTEGEVUS -5 000

Põhivara soetus 5 000 Linnakujundus, heakord, avalik kord (turvakaamerad jm 5 000 EELARVE TULEM -301 922

Saue linna elu- ja looduskeskkonna põhitegevuse kulude eelarvest 91,9 protsenti kaetakse linnaeelarvest, 6,1 protsenti omatuludest ja 2,0 protsenti toetustest (vt tabel 41). Tabel 41. Elu- ja looduskeskkonna põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2017

Elu- ja looduskeskkond Eelarve kokku

Sealhulgas Kulude katteallikad

Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetu-sed

Jäätmekäitlus, heakord, haljastus 275 263 0 275 263 268 561 0 6 702 Kommunaalmajandus 40 041 0 40 041 19 401 20 640 0 Avalik kord ja riigikaitse 20 960 8 560 12 400 20 960 0 0

33

3.5 Üldvalitsemine

Saue linna üldvalitsemise eelarves kajastatakse linnavolikogu ja –valitsuse, esindusürituste, reservfondi, laenude teenindamise ning muude valitsussektori teenuste tulusid ja kulusid. Saue linna üldvalitsemise 2017. aasta eelarve põhitegevuse tuludeks on prognoositud 5 765 282 eurot, põhitegevuse kuludeks 954 026 eurot, investeerimistegevus 320 219 euro ulatuses negatiivne (vt tabel 42). Tabel 42. Üldvalitsemise eelarve 2015-2017

Üldvalitsemine 2015 tegelik

2016 oodatav

2017 eelarve

Põhitegevuse tulud 5 441 689 5 535 924 5 765 282 Põhitegevuse kulud 845 370 906 873 954 026 Investeerimistegevus -82 709 -54 559 -320 219 Eelarve tulem 4 513 610 4 574 492 4 491 037

Saue Linnavalitsuse 2017. aasta eelarvesse on planeeritud konkursside „Kaunis Kodu“, „Aasta Õpetaja“, „Aasta Tegu“ ja „Noorsoo Aasta Tegija“ auhinnafond ning korralduskulud. Lisaks eelpool nimetatutele on linnavalitsuse eelarvesse planeeritud kulud parimate sportlaste ja õppurite vastuvõttudeks ja sünnitunnistuste pidulikuks kätteandmiseks. Linnarahva seas läbiviidava küsitlusega mõõdetakse linnarahva rahulolu saadava teenusega, küsitlusega alustati 2013. aastal. Võrreldavate andmete saamiseks jätkatakse küsitluste korraldamist. Üldvalitsemise eelarves kajastatakse reservfondi eelarvet muu tegevuskuluna. Reservfondist väljamakseid ei tehta, vaid ettenägematu kulu vajaduse tekkimisel suunatakse esitatud taotluste alusel linnavalitsuse korraldusega vahendeid reservfondist vastava valdkonna ja tegevusala eelarvesse. Reservfondi eelarvesse on planeeritud 0,9 protsenti käesolevaks aastaks prognoositud maksutulu eelarvest. Muude valitsussektori tegevuse eelarves kajastatakse antavate toetustena liikmemaksude tasumist Eesti Linnade Liidule ja Harjumaa Omavalitsuste Liidule; Saue, Kernu ja Nissi valdadega ühinemisega seotud kulusid arvestusega kuni 1,50 eurot elaniku kohta ja 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste volikogude valimise korraldamisega seotud kulusid. Saue Linnavolikogus on 17 liiget, linnavalitsuses kolm palgalist liiget, üldvalitsemise valdkonnas kuus ametnikku ja seitse töötajat. Saue Linnavalitsuse üldvalitsemise eelarvesse on planeeritud linnajuhtide, ametnike ja töötajate ameti- ja töökoha kulud koos puhkusekohustuste kuludega. Saue linna üldvalitsemise põhitegevuse kuludest 98,9 protsenti kaetakse linnaeelarvest ja 1,1 protsenti omatuludest ja toetustest (vt tabel 43). Tabel 43. Üldvalitsemise põhitegevuse kulude eelarve ja kulude katteallikad 2017

Üldvalitsemine Eelarve kokku

Sealhulgas Kulude katteallikad

Antavad toetused

Tegevus-kulud

Linna-eelarve

Oma-tulud

Toetu-sed

Saue Linnavalitsus 668 636 6 140 662 496 658 436 10 000 200

Reservfond ja muud valitsussektori tegevused 162 790 16 280 146 510 162 790 0 0

Saue Linnavolikogu 122 600 0 122 600 122 600 0 0

34

Saue linna üldvalitsemise põhitegevuse tulud koosnevad: • Laekumised riigilõivudest – vastavalt riigilõivuseadusele laekub kohaliku omavalitsuse

eelarvesse riigilõiv linnasekretäri poolt notariaadiseaduse alusel tehtavatest tõestamistoimingutest ning ehitusseaduse alusel tehtavatest toimingutest.

Tabel 44. Üldvalitsemine eelarve 2017

Üldvalitsemine 2017

eelarve

Strateegiline eesmärk: Saue linna juhitakse strateegiliselt. Saue linna juhitakse kaasavalt. Saue linna eelarve on konservatiivne. Indikaator 1: Omafinantseerimisvõimekus ehk põhitegevuse tulude ülekaal põhitegevuse kuludest (+/- 0,2%)

5%

Indikaator 2: Linnavolikogu ja –valitsuse kulude osakaal põhitegevuse tuludest kuni 11,2% Indikaator 3: Avaliku sektori kulude maht linna eelarve põhitegevuse tuludest (ilma ühinemiskuludeta)

14,4%

Indikaator 4: : Elanikkonna rahulolu arengukava eesmärkide täitmise, küsimuste lahendamise ja avatuse osas (rahulolevate % küsitletutest)

50%

Indikaator 5: Töötajate ja volikogu hinnangud juhtimisele, juhtimistasandite selgus struktuur on kinnitatud

Indikaator 6: Elanike huvitatus linnas toimuvast ja osalemine kaasamisüritustel (% vastanutest) 45%

PÕHITEGEVUSE TULUD 5 765 282

Maksutulud 5 755 082 Tulumaks 5 622 882 Maamaks 132 200

Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 000 Riigilõivud 10 000

Saadud toetused 200 Eraldised sündide ja surmade registreerimise toetuseks (toetusfond) 200 PÕHITEGEVUSE KULUD 954 026

Saue Linnavolikogu 122 600 Reservfond 50 000 Saue Linnavalitsus 668 636 Linnavalitsuse tegevuskulud 646 334

Esindusürituste kulud 22 302

Muud üldised valitsussektori teenused 112 790 Valitsussektori kasutuses olevate ruumide haldus 32 900 Osalemine maakondlikes ja üle-eestilistes ühendustes 16 280

Küsitluse korraldamine, valimiskomisjon, ühinemisvõimaluste läbirääkimised jm 63 610 INVESTEERIMISTEGEVUS -320 219

Põhivara soetus 832 025 Haldushoone 832 025

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 605 560 Finantstulud ja -kulud -93 754 Intressi- ja viivisetulud 2 500 Intressikulud -96 254