LOOBU JÕGI TALVEL

Autor: Kadi Sulengo

Asukoht: Lääne-Virimaa Kadrina alevik, Loobu jõgi.

Kohalesõidu juhend: Kadrinasse sõites tuleb sõita otse mööda Viru tänavat lõpuni ristteeni. Ristist keerata paremale, ületades raudtee ülesõidu koha. Edasi sõita jälle otse, kuni järgmise ritteeni ning keerata jälle paremale, Jõe tänavale. Sealt otse kuni jõeni. Autot on võimalik parkida u. 10 meetrit enne jõge.

Sihtgrupp: 5-6 aastased lapsed

Vahendid: paelad, paber, paksemad rasvakriidid, oksakäärid.

Tegevus:

Meie läksime lastega lasteaia juurest mööda Pargi tänavat Tuletõrjemäest alla, kus tegime puude uurimiseks esimese peatuse.

Paaristöö:

♦ Puude ümbermõõdu mõõtmine ja võrdlemine.

♦ Puude pikkuse mõõtmine (kummargil jalge vahelt).

♦ Puukoore joonistamine rasvakriitidega.

♦ Erinevate puuokste ja pungade uurimine. Võtsime oksi kaasa.

Matkasime edasi Jõe tänavale.

Enne jõge uurisime lumel erinevate loomade jälgi: jänes, metskits, kass ja koer.

♦ Liikumismäng „Veekogumängud“

Mängijad jagatakse kolme gruppi. Grupis rivistuvad lapsed kolonnidesse ja panevad käed eesseisva lapse õlgadele või vöökohale. Need rivid on ojakesed, mis hakkavad mängujuhi märguande peale vabalt ringi liikuma ehk voolama. Liikumise ajal püütakse üksteisest mitte lahti lasta. Kui mängujuht hüüab: „Jõgi!“, peavad kõik ojakesed koonduma ühte kolonni ja moodustama pika jõe. Nüüd voolab edasi jõgi. Mängujuhi hüüde “Meri!“ peale, moodustavad lapsed kolonnist suure ringi ja hakkavad käsi liigutades „lainetama“.

„Mere- ja murumängud lasteaedadele“ Koostaja E.Külmallik

Jõe ääres: Vestlus ja vaatlus sillalt „Talvine jõgi ja sellega kaasnevad ohud“.

Tagasiteel keerasime metsatuka sisse, kus uurisime paju ja toominga oksi.

Lõpetuseks tegime ringi ümber kase ning iga laps rääkis, mis talle sellest matkas kõige rohkem meeldis.

Oksad, mis sai kaasa võetud, panime vaasi – sirel, tamm, vaher, kask, pärn, paju, toomingas, lepp, kastan, sarapuu. Jälgime nende puhkemist ning täidame tabelit kuni okste närtsimiseni.

Ajatamine, pungade puhkemise jälgimine

Meie lehtpuud moodustavad sügisel pungad, et kaitsta arenevaid lehti ja õisi. Alates veebruarist võib proovida punga „äratada“ (ajatada) võttes lõigatud oksa ja asetades selle toas akna lähedal vette (sinna võib panna ka pisut suhkrut, kuid vähe, et oks ei kuivaks). Mis juhtub?

Kui soovite võrrelda mitme liigi pungade puhkemise erinevusi, võite täita tabeli:

Liik/kuupäevad 1. veebruar 2. veebruar …. 28. veebruarKaskKirssVaherToomingas....

Sinine Vette asetamineHall Punga tipp rohelineHeleroheline “Hiirekõrvad”Tumeroheline Täissuuruses lehedRoosa Õiepungad nähtavalPunane ÕiedMust Närbumine

Tabel MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED poolt läbiviidud koolituse materjalidest