ÜKsiR n u m m e r 1 mazSt

i d : 0 marka I

Toimetus ja ta l i tu t

TALLINNAS,

Pagari uul. nr. 1

\

Toimetaja kõnetunnid

kella 12—1. SÕJAASJANDUSE AJAKIRI. ILMUB ÜKS KORD N Ä D A L A S

ülemjuhataja staabi wäljaandel.

Tellimise hind:

1 aasta peale 40

V- « - 2 0 13 *»

10 '/.

Kuulutuste ja teäda»

annete hind J Iga koo

pusrea eest 1 mark.

Tellimisi ja kuulutusi wõtawad wastu kõik wabariigi postiasutused ja era-raamatukauplused.

Ni io Laupäewal, 6. märtsil 1920. II aastakäik

Veise diwiist ülem polkownik Vnskar. .

Wiktor Puskar sündis 25. aprillil 1889. a. Wi l-jandi linnas. 1907. a. astus ia fõjateenistuseüfe ja lõpetas 1911. aastal Wilna sõjakooli 1. järgu diploomiga, mis peale ta alam-leimandiks ülendati ja 169. Nowo-Troitski polku teenima määrati. Ilmasõja lahtipuhkemisel läks Puskar ühes polguga sõjawäljale, kus ta luni sõja lõpuni wii-bis. 1. märtsil 1917. aastal määrati Puskar, kes sel ojal juba alam-polkowniku aukrac-dis oli, 4. Soome kütipolgu ülema abiks, missuguses ametis ta kuni 4. detsembrini 1917. a. oli. Koit see aeg oli Pust.ir wõltluseliinil. Ta on kõikidel wäerindadel, peale Kaukaasia oma, wõidelnud ja 22 lahin-gust osa wõtnud. Wõitlustes ülesnäidatud wahwuse ja tub-lidufe, kui ka edukate wõitus-tawade wäljatöötamise eest ou Puskarile Wene-Sakfa sõja ajal annetud kõik sel ajal olemas olewad ülem-ohwitseri aumär-gid ühes mõõkadega. I lma-sõjas sai ta 2 korda haawata.

Detsembri kuul 1917. a. tuli polkownik Puskar kodu-maale, et Eesti polkude asuta-mise tööst osa wõtta. Ta määcati oma kodulinna Wil-jandisse 2. Eesti polgu ülema abiks. Augusti kuul 1918. aastal, kui sakslased Eesti tegelasi wangistawa hakkasid (teatawasti arreteeriti sel ajal sakslaste poolt kindral Põder, Strandmann, ja t ) , põgenes Puskar Wenemaale, kuhu ta jäi kuni Saksa okupatsiooni wõimude lahkumiseni Eestist.

Polkownik Punkar.

Eesti Wabastussõja ajaloos on polkownik Puskaril teiste wäejuhtide kõrwal tähtis paik. Kuna kindral Tõnisson Wiru wäerinnal punaseid wägesid tagasi tõrjus, tegi seda polkownik Puskar Lõuna wäerinnal. See oli wäga raske aeg, kus teise diwiisi korralda-mine ja juhatamine polkownik Puskari lätte usaldati.

Punased wäesalgab olid lou-na st 'juba Wiljanbile liginemas. Suurelt osalt polkownik Puskari julgele ja kindlale ülesastuma seie — ühest küljest sissetuw giwa wälise waenlase wastu, teisest küljest sisemiste enam-laste wastu sõjaliini piirkon« nas — wõlgneme tänu selle test, et enamluse sissetungi« mine Eestisse nii ruttu lilwi* deeriti. Ara tundes, et riigi kaitsmine wõimata on, lui frondi ligemas piirkonnas sifee mifcd waenlased wälise waenlase kasuks salaja kihutustööd teewad, oli polkownik Puskar waenlafs agentide tabamises õige osaw. See tema tegewus sünnitas mõnel pool palju paksu werd, sest teda peeti liialdajaks. Kõigil on wististi meeles, kuidas pot-kownikPuskarit tuntud enamlase

W. Maasiku kinnipidamise eest kohtulikule waStutufele ähwardati wõtta, ja ometigi olid needsamad ringkonnad, kes Maasikut enne oma eestkostmise ja kaitse alla wõtsid, pärast, walitsuses olles, sunnitud teda m lalt wälja saatma.

Nüüd on polkownik Puskari sõjalised teenused wäärili-sel hinnatud, kuna temale Wabariigi Walitsuse poolt esimese liigi esimese järgu Wabaduse Rist on annetatud.

2 S Õ D U R N° 10

Sisukord. Ametlik osa:

K. Ülendused. J . Wäljawötted SSjawägede Ülemjuha.

taja Päewakäskudeft. 3. Sõjaministr i päewatäfud. 4. Wabaduse R is t i saajate nimekiri.

Üleüldine osa: 1. Polkownik Puskar (pildiga lehe eesotsas.) 2. Kuul ip i lduja osade nimetused. (Wiltrop.) 3. Laidoneri Inwa l i i d ide Fondi asuta-

mise Puhul. 5. Kuulutused.

/ m 1 Ametlik osa. B 1

l Menvnsed. Wäljawötted käskudest Wabar i ig i

sõjawägedele. N r . 412.

Ta l l i nnas , 26. Weebruaril 1920. § 1. Allpool täheudud ohwitserid laiaroopllise

soomusrongi nr. 6 pea.lt tinnitakse wäljateenitud uja eest sõjawäes:

Leitnandist — alamkapteniks: 1. Nilolai K i w i, manusega 25-st weebruarlst 1917,

Alamleitnandist — leitnandiks: 1. Nikander Pekarsky , manusega 20-st weebru.

ärist 1917. -j£i § 2. Piiriwalwe Walitsusest leitnant Aleksander

Kee r ig tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alamkapteni aucstes, manusega 19-st maist 1916.

§ 3. Laiaroopalise soomusrongi „Kapten I rw 'e" pealt leitnant Wiktor A r a k tinnitakse wäljaleenitud aja eest sõjawäes alamkapteni auastes, manusega 1-st juulist 1917.

§ 4. Alluool lahendud ohwitserid laiaroopalise soomusrongi nr. 2 pealt tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes järgmises auastes:

Leitnandist — alamkapteniks:

1. Konstantin H ind r ik son , manusega 16-st maist 1917.

Alamleitnandist — leitnandiks: 1. Feliks J a t o b s e n, manusega 2-st maist 1917. § 5. Laiaroopatne soomusrongi nr. 3 pealt alamleti'

nant Daniel Pedmanson tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes leitnandi auastes, wan. 24-sl maist 1917.

§ 6- Kitsarööpalise soomusrongi nr. 1. pealt lipnik Otto R a u d s e p p tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alamleitnandi auastes, wan. 10-st juunist 1917.

§ 7. Kttfarooonlife soomusrongi nr. 3 pealt lipnik Wern r P a l m b e r g tinnitakse wäljateenitud aja eest snsamä-s n'aml«»itnllndi auaHtes, manusega I2»st oktoo-br.ft 1917.

§ 8. 2a44fooj'lC< soomusrongi nr. 4 peält lipnik Mats E i n e r ft«»iitu1fr wäljateenitud aja eest sõjawäes a'ss.,''f^ss'"d! i%.*4**&, "-rnisraa 12-st oktoobrist 1917.

N r 4 1 3 . T a l l i n n a s , 26. Weebruaril 1920.

§ 1. Soomusautode kolonnist alamlapten Artur U u s tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes kapteni auastes, wonulega 22-st augustist 1917.

Kitsarööpalise soomusrongi nr. 5 komandant leitnant Juhan P a a l kinmtakse wäljateenitud aja eest sõja-wäes, alamkapteni auastes, wanusega 1. augustist 1917

§ 3. Allpool lahendud Soomusrongide diwiisi tagawara bataljoni ohwitserid tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes:

- le i tnandiks : i. Konrad G i n e m a n n, Manusega 1. jaanw

ärist 1917. L ipn i t t udes t — a l a m l e i t n a n t i d e k s : 1. August T o m i n ga s , wanusega 1.jaan. 1919. 2. Anders 3 i n d q u i st, wanusega 14. weebr. 1917. 3. Erich H a a s , „ 1. oltoobr. 1917. § 4. Allpool Lahendud 4-da jalawäe polgu ohwit-

seria linnitatse wäljateenitud aja eest sõjawäes järg-mises auastes:

A l a m l e i t n a n d i st — l e i t n a n d i k s : 1. August K a s k , wanusega 19. aprillist 1917.

L i p n i k u s t — a l a m l e i t n a n d i t s : 1. Jaan M ä g i , wanusega 1. weebruar. 1917. § 5. 2. polgust alamleitnant Johan T o s s kinni-

takse wäljateenitud aja eest sõjawäes leitnandi auastes, wanusega 5' oktoobrist 1917.

Rr. 414. Ta l l i nnas , 26. Weebruaril 1920.

Allpool täheudud Kuperjanowi partisanide polyu ohwitserid kinnitame wäljateenitud aja eest sõjawäes järgmisesse auastesse:

L e i t n a n d i st — a lamkapten iks : 1. Gustaw H a n g o - A n g o , wanusega 17. sep-

tembrist 1917. A l a m l e i t n a n d i s t — l e i t n a n d i k s :

1. Walter Pedak , wanusega 16. märtsist 1917. L i p n i k u st — a l a m l e i t n a n d i t s :

1. Arnold S i n k a , wanusega 11. juulist 1917. § 2. Allpool tähendud Soomusrongide diwiisi

kuulipildurite kursuste ohwitserid tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes järgmisesse auastesse:

L e i t n a n d i s t — a l a m k a p t e n i k s : 1. Eduard Kiisk, wanusega 13. nowemb. 1917.

Lipnikust — a l a m l e i t n a n d i t s : 1. Arnold N e u m a n n , wanusega 28. nowemb-

rist 1917. § 3. 7-st jalawäe polgust alamleitnant Hans

I j ü r g e n s tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes leitnandi auastes, wanusega 1. jaanuarist 1917.

§ 4. Sakala partisanide polgust alamleitnant Wladimir K a m p u s tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes leitnandi auastes, wanusega 18. oktoobr. 1917.

§ 5. Allpool tähendud Scouts polgu ohwitserid tinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes järgmisesse auastesse:

L ipn ikkude st — a l a m l e i t n a n t i d, t ?: 1. Mihkel Roo t s , wanusega 10. oktoob7. 1915. 2. Konstantin Allik, wanusega 1. jaan. 1917.

JNTs 1 0 SO

§ 6. 2-st jalawäe polgust lipnik Karl J ü n g e r -mann kinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alam-leitnandi auastes, wanufega 21. maist 1917.

N r 4 1 5 . T a l l i n n a s , 26. Weebruaril 1920.

1. 3-da diwiisi tagawara bataljoni ülem kapten Johannes L u t z a r ülendakfe alampolkowniluks.

§ 2. Mõisaküla jaama komandant leitnant Nikolai L u g e n b e r g ülendakfe alamkapteniks, wanufega 14-st detfembrist 1919.

§ 3. Tallinna Balti jaama komandant leitnant Artur W u n k ülendakfe alamkaptenias, wanufega 16-st detfembrist 19 l 9.

§ 3. Kitsarööpalise soomusrongide staabil! leit­nant Peeter K u r w i t s ülendakfe alamkapteniks, wanu-sega 28-st detfembrist 1919.

§ 4. Allpool tähendud Kuperjanowi partisanide polgu ohwitserid ülendakfe:

A l a m l e i t n a n t i d e s t — l e i t n a n t i d e k s : 1. Wafili Kask, wanufega 1-st maist 1919. 2. Johannes Soodla, „ 9-st juuüst 1919. 3. Rudolf R i i w e i, „ 4-st now. 1919. § 6. Allpool tähendud 1-fe jalawäe polgu ohmit-

ferid ülendakfe:

A l a m l e i t n a n t i d e s t — l e i t n a n t i d e k s : 1. Arnold O r d l i k , wanufega 3-st juulilt 1919. 2. Johannes W a i m e l , „ ' 6-st juulist 1919. 3. Leonid T f õ g a n k o w , „ 8-st sept. 1919. 4. Platon Kuusik , „ i-st now. 1919.

Mt 424, T a l l i n n a s , 29. Weebruaril 1920.

§ 1. 7-st jalawäe polgust leitnant Kurt Gie ss kinnitakfe wäljateenitud aja eest sõjawäes alam-kapteni auastes, wanufega 14-st märtsist 1917.

§ 2. Laiaroopalise soomusrongi nr. 5 pealt leitnant Alfred Hindberg kinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alamkapteni auastes, wanufega t.ft juulist 1917.

§ 3. Laiaroopalise soomusrangi nr. 2 pealt leitn. Feliks J a k o b fen kinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alamkapteni auastes, wanufega 2-st nowembrist 1917. i —

§ 4. 1-st fuurtükiwäe polgust alamleitnant Karl T u l f , kinnitakse, wäljateenitud oja eest fõja-wäes leitnandi auastes, wanufega 19-st jaanuarist 1917.

§ 5. 2-st Kindluse raske fuurtükiwäe diwisjonist alamleitnant Nikolai R e i m a n n kinnitakfe wälja-teenitud aja eest sõjawäes leitnandi auastes, wanu-sega 19-st aprillist 1917.

§ 6. Soomusrongide diwiisi tagawara bataljonist alamleitnant Anders Linquist kinnitakse, wäljateenitud aja eest sõjawäes, leitnandi auastes, wanufega 14-st juunist 1917.

§ 7. 3-st fuurtükiwäe polgust alamleitnant Hugo Wellig kinnitakfe, wäljateenitud aja eest sõja-wäes, leitnandi auastes, wanufega 22-st oktoobrist 1917.

§ 8.' Soomusrongi batarei nr. 2 ülem lipnik Leonhard Pa l lon kinnitakse wäljateenitud aja eest sõjawäes alamleitnandi auastes, wanufega 1-st märtsist 1915.

D U R 3

N r . 4 2 5 .

T a l l i n n a s , 29. Weebruaril 1920. § 1. Sakala partisanide polgu ülem kapten

Willem M a r d e r ülendakfe alampolkowniluks, wanu-sega 5. oktoobrist 1919.

§ 2, Soomusrongide diwiisi kuulipildurite kursuste leitnant Paul L e s t h a l ülendakfe alamkapteniks, wanu-sega 16. oktoobrist 1919.

§ 3. Allpool tähendud laiaroopalise soomusrongi „ Kapten I r w V ohwitserid ülendakfe:

L e i t n a n d i s t — a l a m k a p t e n i k s : 1. Artur B r a k e l, wanufega 16. oktoobrist 1919.

A l a m l e i t n a n d i s t — l e i t n a n d i k s : 1.^ Paul W i l l e m i , wanufega 18. detsembrist

1919. § 4. Allpool tähendud Inseneriwäe Walitsuse

Sädetelegrafi osakonna ohwitserid ülendakfe: L e i t n a n d i s t — a l a m k a p t e n i k s :

1. Peeter J o g i , wanufega 20. jaanuarist 1920. A l a m l e i t n a n t i d e s t — l e i t n a n t i d e k s : 1. Alfred G r o f s berger , wanufega5. fept. 1919. 2. Hans W õ r t , wanufega 1. jaanuarist 1920. § 5. Laiaroopalise soomusrongi nr. 2 peält alam-

leitnant Joban Hiob ülendakfe leitnandiks, wanufega 9. detfembrist 1918.

§ 6. Laiaroopalife foomusronginr. 3 pealt alam-leitnant Karl T e r r a w ülendakfe leitnandiks, wanu-sega 20. weebruarist 1919.

§ 7. Soomusrongide, diwiisi staabist alamleitnant Aleksander T i l g e r ülendakfe leitnandiks, wanufega 19. jaanuarist 1920.

§ 8. 2-st fuurtükiwäe polgust lipnik Woldemar P ä ä s u k e ülendakfe alamleitnandils, wanufega 15. aprillist 1919.

§ 9. Sõjawäe Intendandi Walitfufe toitlus osa-konna ülem lipnik Woldemar W i s b erg ülendakfe alamleitnandiks, wanufega 13. juunist 1919.

§ 10. Tallinna tagawara polgust lipnik Arwr T a r n i n g ülendakfe alamleitnandiks, wanufega 12. septembrist 1919.

'. N r 4 2 6 .

T a l l i n n a s , 29. Weebruaril 1920. § 1. Rannabatarei nr. 5 merewäelane Arthur

K u h l b e r g ülendakfe ohwitseri asetäitjaks, 27. no-wembrist 1919.

§ 2. Allpool järgnewad Kalewi Malewa polgu rahwawäelafed ülendakfe ohwitseri asetäitjateks:

W. alamohw. Arnold B e l i a l s , 14. okt. 1919. „ Erich B-e l ia ls , 14. oktoobrist 1919. „ Johannes L e p i s t o , 1. jaan. 1920. „ • Felix G.rün reich, 16. detf. 1919.

Iulius W u n n , 11. dets. 1919. „ Jaak Kuum, 15.nowembrist 1919. „ Eduard P a h w , 11. detsemb. 1919.

§ 3. Kitfaroopalife soomusrongi nr. 1 rahwawäe-lane Heinrich Holm ülendakfe ohwitferi asetäitjaks, 6. maist 1919.

§ 4 Kitsarööpalise soomusrongi nr. 2 rahwa-waelane Karl M ü l l e r ülendakfe ohwitferi afetäitjaks, 2. weebruarist s. a.

D ü R M 10

| 5. Allpool järgnewad laiaroopalise soomus-,,ngi nr. 3 rahwawäelased ülendakse ohwitseri asetäit-jatel,:

Rahwawäel. Edgar « a n i t « k y , l. dets. 1919. Kristjan Normann, l. juunist 1919. Mihkel Laas , 1. juunist 1919. Erich Peebus , 18. märtsist 1919.

9 Elmar Koger, 18. märtsist 1919. Junkur Robert Kirschbaum, 21. detsemb. 1918. § 6. Soomusrongide biwiifi tagawara bataljonist,

junkur Wassili W ä l i ülendakse ohwitseri asetäitjaks «. oktoobrist l i l 9 . ,

§ 7. Allpool järgnewad 6*ba jalawäe polgu rah­wawäelased ülendakse ohwitseri asetäitjatel»:

Weltweebel Jaan P õ d e r , 6. detsembrist 1919. , Jaan Schönberg, 10. septemb. 1919.

Noorem alamohw.Karl Saks, 18. septemb. 1919. Svjawägebe ülemjuhataja.

Kindralstaabi kindral-major Laidoner.

Wäljawötted SSjawägede Ülem-juhataja paewakäskndeft.

Nr. , 1 2 6 . Ta l l innas , 2*. Weebruaril 1920.

KHjen svjawäelastele seepi poole kuu peale ette anda. Kui sõjawäelane on lühikese ajalisel puhkusel ehk ametisõiduk, kui wäedast äraolemise aeg järgemööda pikem ei ole, kui pool kuub, seebi peält mitte maha arwata, ja nendele, kes seaduses ettenähtud korra järele wileofast äraolemise ajal toiduainete eest raha saawad, lasen päewase toiduainete normi (paini) fyinb täidituU wiljamatsta, ilma seebi wäärtust mahaarwamata.

Nr. 1129. Tallinnas, 25. Weebruaril 1920.

Wiimasel ajal on kaunis laialdaseks läinud nähws, et wäeosade orkestrid mängiwad tasu eest, kuna oga tasu pole normeeritud ja ei saa kuhugi sissetulekuks näi-datub, waid saab erawiisil mängijate wahel ära jagatud. — See nähtus ei ole loomulik. —

Sellepärast täfen tasuks erawiisil mängimise eest nõuda igale mängijale 10 mk. tunnis, ja üleüldisele tasusummale lisada juurde 1b'/, tapelmeistrile ja riigi kasuks 20'/.. —

Sel kombel saadud tasu peab sissekantud saama wäeofa raharaamatuteese. — Mängijatele ja kapellmeist­rile nõutaw summa peab wiimastela wiibimata wälja maksma ja kuluks kirjutud saama, kuna riigi kasuks minew 20*/0 saab ülekantud erasummadesse ja seda wõib kulutada mänguriistade parandamiseks, uute ost­miseks ja muuks otstarbeks, kuid igakord Sõjawäe Kooride Muusika Inspektori nõusolekul. —

Nr. 1147. T a l l i n n a s , 29. Weebruaril 1920. .

Haigemajades rawitsemist! olewate haigete toidu-normi hinnaks lugeda kakskümmend kaks marka päe-was inimese peale. '

Nr. 1148. Ta l l i nnas , 29. j a a n u a r i l 1920.

Sõjawangide toidunormi hinnaks lugeda kaheksa marta väewas inimese peale.

Nr. 1150. T a l l i n n a s , 1. märtsil 1920.

Awaldan Wabariigi Walitsuse otsuse 23. weebr.s.a.: Teatan, et Wabariigi Walitsus otsustas 23-al

Weebruaril s. a.: „Köigi hiilgawate teenuste eest Eesti Wabadus-

wõitluses annetada Eesti Sõjawägede Ülemjuhatajale Kindral-Naj^r J. Laidoner ' i le Eesti Wabaduse Risti 1-fe liigi 1-se järgu autäht." —

Nimetatud autäht minu teenistuse lehte sisse kanda. Nr. 1131.

T a l l i n n a s , 1. märtsil 1920. Wabariigi Walitsus otsustas 23-mal weebruari! f.a.

annetada 1-fe liigi l-fe järgu Vabaduse Risti järg-mistele ohwitseridele :

1. Sõjawägede Ülemjuhataja Staabi Ülemale Kind-ralstaabi Kindral-Major Jaan Hendriku p. Sootsale.

2. Sõjawäe Ringkonna Ülemale Kindral-Major Andres Larka'le. „

3. 1-fe diwiisi Ülemale Kindral Major Aleksander Jaani p. Tõnissoni le .

4. 3-da Diwiisi Ülemale Kindral-Major Ernst P õ d e r 'iie.

5. 2. diwiisi Ülemale Polkownik Wiktor Püs ta r'ile. 6. Soomusrongide Diwiisi Ülemale Polkownik

Karl Tootsi p. Parts ' i le. 7. Merejõudude -Juhatajale afeadmiral Johann

Jüri p. Pitkale. 8. Sõjawäe Warustufe Ülemale Polkownik Rudolf

Gustawi p. Reiman n'ile. Ja 1-fe liigi 2-fe järgu Wabaduse Rist: 1. S. Terwishoiu Walitsuse Ülemale Dr. med.

Artur Hansu p. Lossmannile. 2. Sõjawägede Ülemjuhataja Staabi Kindral-

staabi Walitfu fe Ülemale Kindralstaabi Polkownik Jaan Jaagu p. Rink'Ue

3. Sõjawägede Ülemjuhataja Staabi Korraldus-Walitsuse Ülemale Kindralstaabi Polkownik Paul Hend-riku p. Lill'ile.

Nimetatud autähed nende ohwitseride teenistuse lehtedesse sisse kanda.

Sõjawägede Ülemjuhataja: Kindralstaabi Kindral-Major Laidoner.

Wäljawotted Sõjaministr i Paewakäskndeft. N r . 2 1 .

T a l l i n n a s , 1. märtsil 1920. Wabariigi Walitsus otsustas 23-mal Weebruaril f. a.

minu ettepanekul Wabadust Risti põhikirja § 24 põh­jal annetada 1. liigi 1. järgu Wabaduse Rist:

1. Endiselt Sõjaministrile Konstantin P ä t s'ile ja 2. Sõjaministri abile. Sõjawäe Ringkonna Üle»

male Kindral-Major Andres Larka'le. Kindralstaabi Kindral-Major Larka.

Sõjaministri eest.

Wabaduse Uist 2. liik 3 järk on Wabariigi Walitsuse poolt 21.

Weebruaril s. a. annetatud järgmistele ohwitseridele: 7. jalawäe polgust: leitnant Herbert Ado p. Maurer,

alamleitnant Andres Antoni p. Mirka, leitnant August Mardi p. Willup, lipnik Aleksander Jüri P. Pall, alamleitnant Johan Mardi p. Waigo.

Nk 10 S Õ D U R 5

1-st ratsapolgus!: alamkapten Aleksander Gnstawi p. Maiste, alamleitnant Karl Pauli p. Paulfen, lipnik Aleksander Skersti p. Balin.

1-st jalawäe polgust: leitnant Johannes Otto p. Grant, leitnant Nikolai Hansu P. Lell.

3-da Kindluse raske fuurtükiw. diwisj ülem: kapten Jaan Johani p. Tõnisson.

i 1-st suurtükiwäe polgust: alamleitnant Artur Aleksandri p. Raag.

Sõjawagede Ülemjuhataj l juures staabi ohw.: polkownil Aleksander Mihkli p. Seimann. .

1-se biwiisi staabi ülem: polkownit Wiktor Jaani p. Liiwak.

4-da jalawäe polgu ülem: alampolkowuik Jakob Jakobi p. Wende.

Suurtükiwäe tagawara diwisjoni ülem: kapten Heinrich Hansu p. Laretei.

4-st jalawäe Polgust: alamkapten Johannes Johani p. Remmel, alamkapten Jaan Jaani p. Mets, alam-kapten Eduard Taaweti p. Olmberg.

3-st jalawäe polgust: lipnik Hugo Jüri p. Riit. Sakala partisanide polgust : leitnant Edgar-Aleksan-

dcr Jaani p. Sarnits, leitnant Johannes Aleksandri p. Holla-Holland.

Balti bataljonist: lipnik Helmut Rosental, alam-kapten Georg Gloy.

S/l. ..Wambola" komander: wanem leitn. Tiido Johani p. Kraus.

M/r. „Lembü'u" komander: wanem leitn. Jaan Tõnise p. Klaar.

M/r. ^Lennut'i" pealt: wanem leitn. Alelsander Gustuwi p. Talts, wanem leitn. Ebmond Lui p. Hüppler.

M/r. „Wambola" pealt: leitnant Karl Joosepi p. Stern.

S/l. „Meeme" komander: leitn. Peeter Juhani p. Kask.

S/l. „Tartu" komander: leitn. Jaan Peetri p. Usin.

M/r. „Wambola" pealt: noorem leitn. Juhan Jaani p. Jansen.

S/l. „Lembit'u" pealt:. leitn. Andrei Juhani p. , Erikson.

Peipsi laewastiku diwisjonist: leit. Alfred Jaani p. Walge.

Soomusrong „Kapten Irw'e" ülem: alamkapten Eduard Mihkli p. Neps.

Kuperjanowi partisanide polgu ülem: kapten Jaan Ado p. Unt.

Laiaroopalise soomusronpi nr. 2 ülem: Jaan Jaani p. L,pp.

Kitsarööpalise soomusrongide ülem: alamkapten. Albert Mihkli p. Peters.

Kalewi Malewa polgu ülem: alampolkownik Oskar Peetri p. Luiga.

Soomusrongide diwiist staabist: alamleitn. Aleksan-der Jaani p. Tilger.

Laiaroopalise soomusrongi nr. 3 pealt alamkapten Peeter Juhani p. Asmus.

Laiaroopalise soomusrongi nr. 4 ülem: lestn. Edgar Karli p. Teslon.

Laiaroopalise soomusrongi nr. 3 peält: alamleitn. Johan Aderbergi p. Olderkop, lipnik Richard Cristiani p. Reinberg, lipnik Theodor Nikolai p. Wassermann, alamleitnant Jaan Johani p. Jürgenson, leitnant August Woldemar Jaan, p. Siimann, alamleitnant Walter Aleksandri p. Thalheim, leitnant Johan Hansu p. Kas'.

Laiaroopalise soomusrongide suurtüki inspektor: alamkapten Mart Madise p. Unt.

Laiaroopalise soomusrongi nr. 3 pealt: lipnik Karl Tõnise p. Kadak, leitn. G.'org Otto P. Roosmann.

Scouts Polgu ülem: kapten Friedrich Konradi p. Pinka.

Laiaroopalise soomusrongi nr. 2 pealt: leitnant Herbert Konradi p. Pinka, lipnik Martin Kiiswek.

3-da diwiist staabi ülem: kindralstaabi polkownik: Nikolai Aleksei p. Reet.

5. jalawäe polgust: kapten Peeter Juhani p. Plado, alamkapten Erich Nikolai.

1. jalawäe polkust: alamkapten Jaan Peetri p. Kurwits.

5. jalawäe polgust : alamkapten Woldemar Kristjani p. Karing.

5-da jalawäe polgu ülema abi: kapten Jakob Andrese p. Manner.

5. jalawäe polgust: kapten Wiktor Jaagu p. Koeru, alamkapten August Andrese p. Pakk, Woldemar Mihkli p. Sudermann, alamkapten Elmar Willemi p. Weinberg, alamkapten H.ms Jaani p. Iõam.

PüriwalweWalitsusest- leitnant Ralf Jüri p. Tei-mann.

5. jalawäe polgust: alamleitnant Georg Jakobi p. Liiw, alamkapten August Jaani p. Wast, alamleit. Hans Hansu p. Tammist, leitnant Karl-Woldemar Hansu p. Tammekänd, alamleitnant Iulius Otto p. Eilandt, leitnant August Juhani p. Preis, alamleit. Arthur Jaani p. Kludorf, alamleitnant Oskar Mihkli p. Köster, leitnant Ado Ewerti p. Timpmann.

Laiaroopaline soomusrongi nr. 3 pealt: ohwitseri asetäitja Kristjan Mihkli p. Normann, ohwitseri ase-täitjad Erik Peetri ö. Prevr^s, Elmar Lauri p. Koger, Hugo Hansa p. Ack.

Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw'e" pealt: ohwitferi asetäitja Aleksander Sawiauk.

4. jalawäe polgust: ohwitseri asetäitja Gustaw Mardi p. Wäga.

1. ratfapolgust: lipnik Edgar Ludwigi p. Kuusik.

Laiaroopalise Soomusrongi nr. 3 Pealt s. ametnik Artur Hnnrichi p. Manke.

Alenldine osa.

Kuulipilduja osade nimetused. Kui umbes aasta eest meie wabariik oma 700

aasta pikkusest unest ärkas ja suure Wene riigiga elu ja surma peale heitlema hakkas, olime meie niisuguses seisukorras, et meil mingisuguseid ühiseid komandosõnu ei sõjariistade ja nende osade nimetusi ei olnud. Wõib ütelda — igaüks kamandas ja „ristis", kuidas see tema meelest kõige õigem ja kohasem näis olewat. Ajajyol-

6 S Õ D U R J* 10

sul saadi juba niikaugele, et wäikesed raamatukesed ko-mandosõuade ühtlustamiseks wälja anti; niisama ilmus ka raamatukene Püssi ja tema osade kirjeldus'ga, kuid kuulipildujate, meie tählsamate sõjariistade kohta ei ole weel tänini ühtegi raamatukest ilmunud - pea igal üksikul roodu ja komando ülemal tuli osade nimetused wälja mõtelda. Ei ole siis im-, kui need nimetused tublisti lahku lähewad, nii et sõdur ühest wäeosast teise üle minnes neid uuesti ümber õppima peab.

Nüüd on Sõjawägede Ülemjuhataja Suurtükiwäe Walitsuse täsisõjariistade osakonna poolt wäeosadesse tabelid kuulipilduja osade nimetustega laiali saadetud, mida juhtnööriks kästakse wõttn. Sellega on jällegi samm ühtlustamise poole sellel alal astutud, mis edas-pidist õpetust kergendab; kuid osjal on ka oma warju-^ küljed, ja nimelt: paljudki nimetused saadetud tabelites on ebakohaselt tabatud, nii et nii mõneski wäeofas selles asjas õnnelikumad on oldud, mispärast uued nimed aina asja keerulisemaks ja raskemaks teewad. Minul ei ole mõtet saadetud wbelites leiduwaid nime- -tufi arwustama hakata, waid sean ainult kõrwuti nime-tused, mis mulle ebakohased nutwad, nimetustega, mis praegusel silmapilgul minule allumas roodus tarwttufel.

„ M a x i m i " j u u r e s .

Kuulipilduja „Maximi" osade nimetusi soowiks mina isiklikult järgmiselt parandada:

Saadetud tabelis on:

1. Wintraud 6.

16. Pinge Sulu

17. Sulu pealmine haak 18. Sulu küürwedru

26. 28. 32. 39. 45. 48.

60. 62.

63. 64. 69.

76. 8 1 .

•

wedru tõlnbit rõhutis

rõhuti

Plaatwedru Löökraud Löökraua Peastiku Tõmbiku Tombi ku kaitse Tagasi tõmbe wedru Tagasi tõmbe wedru pinge Padruni wastuwõtja Lindi eltelükkaja Lindi ettelüktaja põlwkäpp Padr.heitaw wedru Gaasi koguja muhw

„ C o l t ' i "

6. Löögi haamer 21. Padruni renn 23. „ renni blokk 31. Winna ja käiguraa-

mi wärw 33. Wintraua pesa 37 1 38 J Tagasitõmbe wedru.

58. LasketakistUtz

Kas ei>leks kohasem? Raud. Luku kael. Paigutaja — sest et tema otsekohene ülesanne on just padrunid ja kesti ühest kohast teise paigutada.. Ülemine padruni hoidja Ülemise padruni hoidja wedru. Lehtwedru. Lööja. , Lööja wedru. Tõmbik. Labtilaslja. Hoidja.

Tõmbewedru. Tõmbewedru kruwi.

Wastuwõtja. Jagaja. Jagaja põlw.

Kestatoru wedru. Gaasikoguja kaelus.

j u u r e s .

Kult. Tõstja.

„ pea. Tõukaja.

Naua pesa. Tõukewedru — need wed-

rud tõutawad, aga ei tõmba mitte raami uuesti eelmisele seisukohale,

61. Padruni lindi rull 71. Lindi rulli tõukekäpp 66. Lindi rulli hoid-

[täpa saatja — 63. Lindi rulli hoidkäpp 76 85 92

Padruni wäljaheitja Auwmattrikli pe^stik Wintraud

„Lewis i" Radiator

5. Radiatori ühendaw (wedru

14. Salwe kaan Kasseti wafak hoid-

skäpp

I

15

17. Tõuke käpp 25. Sihtaw

33. Lasketakistus — 34. Laskewedru 42. Salwe ja radiatori

[ümbriku pesa pide 44. Laskewinn

44-2. Padruni etteandja 45. Wintraud 46. Gaasi kolbe ühes shammasaheliku warrega

48. Radiatori hoidmuhw 52. Padruni etteandja

sblokk 79. Padruni kesta

swäljaheitja 81. Kasset

„ M a d s e n i " 23. Tagasi tõmbe haamer

4. Tõmbehaamri ühend. spesa

5. Padruni tõmbeheitja 24. Löögi haamer

7. Tõmbeheitja täpp 2. Padruni saatja

19. Käepide 26. Tagasitõmbe wedru

2?. Löögiwedru 29. Põhja kaan (kaas) 37. Takistus 5 0. Luku blokk 53. Luku rõhutis 54. Kasseti haat

0. Padruni etteandja

Trumm. Trummi tõukaja. Trummi tõukaja saba.

Trummi tõukaja sõrm. Kestaheiija. Jagaja. Raud.

j u u r e s . Iahutaja. Ühendaw wõru (wöö).

Salwe kaas. Magasini wafak juhtiw sõrm — sõrmed juhiwad magasini liitumist, aga ei hoia teda mitte. Tõuke sõrm. ? — liig uus sõna, kas

mitte sihtlawa? Hoidja. Tõukewedru. Ühendaw nael.

Ülestõmboja ehk winna-tõmbaja. Wastuwõtja. Raud. Gaasiraud udes kam-miga — ahelikuga ei ole siin midagi ühist. Tasand aja. Luku kesta nupp.

Kestaheitja.

Magasin, j u u r e s . Tõukaja. Tõukaja pea pesa.

5kestaheitja. Müü. Kestaheitja sõrm. Ettclükkaja. Wänt. Tõukaja wedru. (Wedru ei tõmba midagi tagasi,

waid saab ise kokku surutud). Kuke wedru. Kesta akna luuk. Heitja. Juhtiw peate. Luku press. Magasini haak. Wastuwõtja. Peastik. 0. Laske peastik

Soowitaw oleks, et ka teised asjale lähedal seiswad ametiwennad omalt poolt nimetused „Sõduris>e" saa-baisid, siis saaks kuulipildujate määrustikkude kokku-seadmise puhul neist kõige kohasemad muidugi clu-õiguse. Õppuse juures on tähtis, et osadel oma üles-annete kohased ja wõimalikult lühikesed nimetused oleksid.

Jfe 10 ö fi ü ä

„gai***evi Inwaliidide Landi" asutamise puhul

Meil on asutatud mitmed kapitalid erilistels ots-tarweteks. Üts on annetanud aluspõhjaks tuhat wõi kümme, ajajooksul on weel weeringuid tilkunud — nii ta on jäänud kängu \a jõuetumaks. Bergmanni 2lbrn ha malja arwatud, ei ole kuulda olnud, et teistclt keegi oleks nimetamiswäärilist toetust saanud.

Kapital kokku koguda, abiraha asutada, korjandus läbi wiia, fee tähendab rahwahulki liikuma panema. See nõuab osawat kätt, asja õigesti hindamist ja mo-mendi tabamist. Ettewõte peab selleks olema wõima li-kult populaarne.

Laidoneri nimelisele kapitalile, wigastatud sõduritele obi andmiseks, on Narwa kodaniku Hirschi poolt põhi pandud. Annetus ei ole wahest ei tea kui suur prae-guse kursi juures, kuid annetaja awaldab talenti, mis loota lubab, et tema poolt weerema pandud kiwi wõimsa hooga alla mäge tormab ja sadatuhandeid teisi endaga kaasa kisub, sest ta on õigel ajal liikuma lükatud.

Kes ühendab meid kõiki rahwusena kindlamini kui kindral Laidoner ja kellele oleme suuremad tänuwõlg-lased tui neile, kes oma terwise, seega parema osa elust jätnud meid, meie maad ja warandust kaitstes?

Kas seda ei tunne need, kes selle kaitse all on wõinud oma ainelist pinda rahulikult kindlustada?

Laidoneri kapital, sõjainwaliidide toetamiseks, kokku panna, millest saaks mõjuwat abi lõik isamaa ja wa-bariigi ohwrid, see ei o'e mitte üksnes meie sõjawäe seljamguse tänuwöla kustutamine, fee ou ka meie suu-xema rahwuskangelafe wääriline auswminl.

Seepärast olgu meil üts hool ja üks mure: et kogu rahwas, jõukama klassiga eesotsas, toimepandud wägiteole wastawalt end awaldaks.

Nurgakiwi on pandud. Kes ruttab, pärib endale aupaiga põhjapanija Th. Hirschi nime kõrwal.

Segate ated peawad ruumi puudusel tänasest numbrist wälja jääma.

Wastutaw toimetaja: Kindralstaabi pullownil Rink. Wäljaandja: Wägede ülemjuhataja ftaab.

> n Sõduri" >

n toimetus ja talitus fl jjS on Pagari tänawalt ' SE

| ülewiidud:] =3 Wene tänawale nr. 5, j i | \M (teine kord — endised Linna Kõman- \A ~ dantuuri ruumid). =3

/ J

Eesti Wabastuse Sõja uuseum on Pagari tänawalt

ülewi idud zzzzž! Wene täanawale nr. 5.

-

Trükist ilmunud uus täielikum (192 lehek.)

-Sõduri käsiraamat,

mis sisaldab eneses kõik tarwilikunaad sõjawäe Õpeained, nagu : siseteenistus, dist-siplinaarkord, ridateenistus, wäljakord, laskeõpetus, warjunime, topografia ja gar­

nisoni teenistuskord.

Raamatu hind 15 marka. Tellida wõib kas Soomusrongide Diwiisi Tagawara-Pataljonist ehk G. R o h f i

raamatukauplusest, Tartus, Promenadi tän. 6.

S Õ D U R H 10

?4?>4?^4??4?74£?4?V4C^??4^4??4??4C94?V4??4?%?V4?V^

EESTI WABARIIG11920. a. WÕIDULAEN 100.000.000 marka.

tl I Wiil Laen on wäljaantud 10,000-es seerias, igas seerias TOO piletit. Pileti nimeline wäärtus 100 marka, wäljalaske wäärtus 105 marka. Protsentide asemel loositakse kogu laenu peale 10 aasta jooksul 40.000.000 marka. Loosimised on neli korda aastas, kas iga kord 1.000.000 marka wälja loositakse.

Wõitude arw.

1 1 1 5

12 20 60

500 1400

Üksikute wõitude summad. N

250.000 marka 100.000 .. 50.000 10.000 5.000 2.000 1.000

100

i

" 2000 wõitu

Wõitude kogu­summad.

250.000 marka 100.000 „ 50.000 .. 50.000 „ 60.000 „ 40.000 „ 60.000 „

250.000 .. 140.000 „

1.000.000 marka.

järgmistest

Wõiduloosimisel wõidawad üksikud piletid, mitte aga terwed seeriad.

Wõidusummad makstakse puhtas rahas wälja. Wõitnud pilet wõtab osa kõigist wõiduloosimistest, kunni ta kustutamisele langeb.

Iga kustutusele langenud pileti eest maksab Riigikassa 100 marka.

1920. a. wõidulaenu wõidud sissetulekumaksust wabastatud. Eesti Wabariigi wõidulaenu piletid on kunni 30. märtsini wäljalaske hinna eest saada kõigist

f\

renteidest, posti- ja telegrafi kontoritest,

laenu- ja hoiu ühisustest,

Wast. kredit ühisustest, Aktsia pankadest, Eesti Pangast ja

Riigikassast.

•

Riigikassa Peawalitsus.

Sõjawäe trükikoda.