veerenni planeering

ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO

JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 1MUSTAMÄE

ÕISMÄE

PALJASSAAREPIRITA

MAARDU

LASNAMÄE

LENNUJAAM

JÄRVE

P

PP

P

P

P

ÕISMÄE

PALJASSAAREPIRITA

MAARDU

LASNAMÄE

LENNUJAAM

JÄRVE

MUSTAMÄE

P

P

P

P

P

P

1 43

MUSTAMÄE

ÕISMÄE

PALJASSAAREPIRITA

MAARDU

LASNAMÄE

LENNUJAAM

JÄRVE

P

PP

P

P

P

2

Tallinna ruumilised ideed

Roheline vöönd vanalinna ümber

Tallinna avamine merele

Miljöövöönd ümber Tallinna kesklinna

MILJÖÖVÖÖND ÜMBER KESKLINNA

Võimalikke erinevaid identiteete loovad alad Tallinnas.

Erinevate identiteetidega piirkonnad

Olemasolevad trammiteed Planeeritud kiirtrammi liinid Miljöövööd ühendav ringtramm Bussi ja kiirongi terminali ühendamine lennujaamaga

20 sajandi algus

20 sajandi keskpaik

21 sajandi algus

21 sajandi keskpaik

PRAEGU 2020 2035 2050

Transpordi areng: 1.Ühistranspordi osakaalu tõus:KIIRTRAMMI liinide väljaehitamine Tallinnas. 2.Rahvusvaheliste reiside terminal ÜLEMISTES: Lennujaam + Rongijaam + Bussijaam. Ruumilised ideed: Hetkel realiseeritavad: 1. Vanalinna väärtustamine ja bastionaalvööndi ühenda-mine. 2. Kesklinna avamine merele ja uue City ehitamine. Tulevik:3. Puitlinnaosade väärtustamine ja ühendamine.4. Eriilmeliste linnaasumite kujundamine


JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 2

Miljöövöönd

KALAMAJA

PELGULINN

KASSISABA

UUS M

AAILM

KIT

SE

KÜ

LA

VE

ER

EN

NI

KELDRIMÄE

KELMIKÜLA

KADRIORG

Miljööalade teemapleneeringu-ga kaitstud piirkonnad

Puiteeslinna asumite piirid

Veerenni ala - MILJÖÖVÖÖNDI KAELAKEE PÄRL

Kadrioru ala - MILJÖÖVÖÖND MERELE

Kaubajaama ala - PÕHJA ÜHENDAMINE

UNIKAALNE LINNASTRUKTUUR.Sajandialguse tööliselamud, ‘Tallin-na Maja’, puitrajoonid kesklinnas.KAITSE ALLA VÕTMINE. Piirkondade terviklikud arhitektuuri-ansamblid on kaitse all.UUTE VANALINNADE TEKE.Ajalooliste linnastruktuuride kinnis-tumine miljöövööndis. UUS TURIST. Vanalinna arengupotensiaali tipp on käes. Kohaliku miljöö nõudlus.KESKLINNA ÜMBRITSEV VÖÖND.Puitlinnaosad paiknevad järjestikku, ning moodustavad ringi Tallinna City ja Vanalinna ümber. KATKESTUSTE ÜLETAMINE Miljöövööndi võiks merele avada (Kadriorg). Omavahel tuleks ühen-dada Põhja-Tallinn ja kesklinn (Ko-pli Kaubajaam). Määramatu linnaäär (Veerenni ala) tuleb integreerida vööndisse.MILJÖÖVÖÖND VEERENNI ALAS

Muinsuskaitsealune vanalinn

Vanalinna ümbritsevbastionaalvöönd ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA

ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGOJUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 2


JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 3[Academic use only]

LÕUNAVÄIL

ÜLEMISTE

ROHEALA

KE

SK

LIN

NA

S

PO

RD

IKE

SK

US Veerenni ala

RINGTRAMM

MILJÖ

Ö

ULATU

SLIN

NA

ÄÄ

R

ROHEKORIDOR

SÕJAVÄE

LINNAK

KELDRIMÄE

MODERNISM

TARTU MAANTEE

KADRIORG

VE

ER

EN

NI LIN

NA

TÄN

AV

PÄR

NU

MA

AN

TE

EU

US

MA

AILM

Stalinistlik linn P

uuulinnaosa K

odanikualgatus

Vaated vanalinnale ja Cityle

Turg

Lasnamäe

Härjapea

Vaikne Park

5 elemendi väljak

Pronksmees

Raudtee tam

mi m

ägi

Kultuuri

vaatemäng

Spordi

vaatemäng

Vaated vanalinnale ja Cityle

Sild järve

äärde

MILJÖÖVÖÖND - ERIILMELINE RINGKÄIKPuit arhitektuuriansamblid. Suured aiad. Pulbitsev sotsiaalelu. Uuskasutuses tööstu-sarhitektuur. IGA KOHA SPETSIIFIKAIgal alal on roll ‘jalutuskäigus’ eriilmelisuse ja põnevuse tagamisel

[Academic use only]

JÄTKUVUS Tähenduslike ruumiolukordade jätkuvus. Jalakäimise kiiruse järgi ‘objektide’ tihendamine.LINNAÄÄR - ROHEALA Tallinna kitsus ülemiste järve ääres, looduse ja kesklinna ühen-damine. Sport. KOHALIK ELU Kriitiline kohalike hulk linna to-imimiseks.



[Academic use only]

MUUTUSTE LÄVEL VEERENNI PIIRKONDSamaaegselt toimub kesklinliku tiheda linna areng Pärnu maantee teljel ning vähetiheda linna kinnistumine Veeren-ni miljööalal. VEERENNI ALA Vineerikombinaadi materjali laona kasutuses olnud plats pole kunagi hoonestatud olnud. See on tühermaa Tallinna kitsaimas osas.ELAMISPIIRKONDAla peidab endas linnaääre transpordi ning spordi võim-alusi ning asub südalinna vahetus läheduses.ÄRIPIIRKONDÜlemiste linnaku ja terminali lähedus. Tartu maantee ning Pärnu maantee tuiksoonte vahetu lähedus. Parim võimalik autotranspordi ning ühistranspordi kombinatsioon.

TALLINNA VANGLA ALA

Hetkel vangla tegutseb, kuid vangla kolib minema asemele tekib elurajoon. Ala läbib jalakäijate prom-enaad, mis ületab lõu-naväila ning lõpeb VEE-RENNI ALAL.

50 000m2 FAR 0,6

VEERENNI 36

Vineeri vabriku kohapeal olevale tühjale alale tuleb elu ja ärirajoon. 180 000m2 FAR 1,4

VEERENNI MILJÖÖALA

Miljööalade teemaplaneer-ing tagab ala muutuma-tuna püsimise

TRAMMIPARK

Trammipark kolib tõenäoliselt seoses uute kiirtrammiliinide rajamise-ga. Võimalik linnaehituslik avamine miljöövöö joonel

SIDEPATALJON

Sõjaväe osa kolib Jägalasse. Võima-lik ala avamine. Ala on teljeline kadrioru suu-nal. Paearhitektuur on miljöövööndisse sobiv.

KAITSEVÄEPEASTAAP

Suletud väärtusliku arhi-tektuuriga alas on Härja-pea jõe tiikide võimalik avalikku kasutusse jõud-mine.

KALMISTUTE ALAD

Põneva relieefiga sisselin-na kalmistu ja korrapärase planeeringuga sõjaväe kalmistu võimaldavad Ülemiste järve spordira-dade ühendumist Kalevi staadioniga. Miljöövöö liikumises on nad võrrel-davad pargiga.

KALEVI STAA-DION

Kesklinna spordikomplek-si ühendamine Ülemiste järve rohevööndiga.

BUSSIJAAMA SUUND

Tõenäoline uue linnas-truktuuri teke. Bussijaama liikumine Ülemiste terminali.



ÜLEMISTEROHEALA

Ülemiste järveäärse spor-di ja pargi alana kasu-tuselevõtt.

VEERENNI ALA

Ala Veerenni tänava poolne ots on kaetud ajutist laadi väheväärtus-like tööstus ning ärihoo-netega.

Linnastruktuuri tulevik



Miljööväärtuslik promenaad

Ala on piiratud suurte magistraalidega Alalt jookseb läbi Põhja-Eesti klindi piir (kõrgus ~5m)

Lõunaväila ääres väheneb müra seoses kõrguste vahega. Raudtee müra on perioodiline, kuid kaugele ulatav.

Avalik ruum - miljööpromenaad on viidud ala linnapoolsesse serva. Kirdetuulte, külma ning lõunaväila müra eest varjestab promenaadi ärihoonete front. Promenaad avab end linnale jalakäiate silla juures, kus tekivad ka vaated vanalinnale ja cityle. Raudteemüra ja lõunaväila müra on blokeeritud elamuhoonete massiga.

Miljööpromenaad on autovaba. Lõunaväila ääres liigub hoonete aluste autoparklate teenindustänav. Raudtee ääres on elamute juurde viiv au-tode teenindustänav. Parkimine on lahendatud tänavatel, raudtee ääres ning majade all.Miljööpromenaadi siht on jalakäiate ala peasiht. Autovabad on ka prom-enaadi kõrvaltänavad.

PIIRID

MÜRA

VARJE

TEED

FUNKTSIONAALNE JAOTUMINE

DIAGRAMMILINE JAOTUMINE Ala jaotub teedele avatud ärikvartaliks, varjatud koduseks promenaadiks ning elamisalaks.LIIKUMISTEEDE MÄÄRAMINE

[Academic use only]

Kvartal ei ava end magistraalide ning raudteekoridori suunas. Kvartal avab end jalakäijate liikumissuundadele piki miljöövööndit ning risti Kalevi staadionist Ülemiste järveni. JALUTUSKÄIGU PLANEERIMINE.Kohalik avalik elu on planeeritud prome-naadi vaatemänguna. Planeeritud on pool-privaatsete ja privaatsete ruumide lai spe-kter, mis soodustab eriilmeliste hoovide teket. Spekter ulatub kõigile-tere-ütlemis-keskkonnast suurlinliku elumudelini.



PARKIMINE

Parkimine on lahendatud elamute ja ärihoonete all. Lisaks on raudtee ääres ning tänavatel parkimiskohad. Lõunaväila ääres on parklate juur-depääsu tänav, mille kaudu saab promenaadi alustesse parklatesse.

AVALIK RUUM

Avalikku ruumi on paigutatud kohaliku elu võtmekohad, mis kõrgusliku vaheldust võimendades loovad tervikliku promenaadi.

‘‘KOHVIK’’ Veerenni tän-avaäärseid büroosid ning miljöövööndis-uunalist liiku-mist teenindav söögikoht.

KÜNGASLASKUMINE

LANGETATUD VÄLJAK

‘‘METS’’ Ainuke kõrghal-jastus ala. Mets kujuneb büroosid teenindavaks pargiks.

‘‘5 ELEMENDI VÄLJAK’’ Juba rajatud Veerenni ja Lõunaväila rist-mik. Planeering näeb ette ristmiku kes-kele skulptuuri asetamist.

NÕGUPLATOO

KÜNGAS

NÕGU PLATOOKÜNGAS

NÕGULASKUMINE

TASAPINDTASAPIND

‘‘VAATE-PUNKT’’ Moodus-tub plaan Avaliku ruumi lii-kumisest Kabelini.

‘‘KORVPALLI PLATS’’ Uputatud korvpalli-plats, mille servad moo-dustavad tribüüne.

‘‘PARK’’ Tõstetud haljasa-la kunstiobjektiga

‘‘PET-ANQUE’’ Haljastatud ajaviite spordiplat-sid

‘‘MILJÖÖ VAADE’’ Promanaadi tasandil olev väljaku-ruum, vaat-ega Veerenni miljööalale.

‘‘LINNA VAADE - KUNSTI GALERII’’ Tõstetud vaateplat-vorm Vana-linna ja City vaadetega.

‘‘JALGPALLI VÄLJAK’’ Uputatud väiksemõõdu-line jalgpalliväljak, mille servad moodustavad tribüünid.

‘‘LASTEAED’’ Ala teenindav sotsiaalobjekt

‘‘MILJÖÖ TÜPOLOO-GIA’’ Ühe trepikojaga, privaatse aiaga puust korterelamud‘‘SEGATÜPOLOOGIA’’ Eramajad väikeste büroodega‘‘ÄRI’’ Büroohooned

‘‘POOLAVALIK’’ Prom-enaadile avatud hoovi-dega tõstetud korter-majad‘‘POOLPRIVAATNE’’ Nurgaga promenaadile avatud hoovidega kor-termajad‘‘POOLPRIVAATNE’’ Suletud hoovidega kortermajad



Planeering otsib ‘armsale’ miljöökeskkonnale jätkusuutlikku lin-nastruktuuri. MILJÖÖARHITEKTUURLinnaehituslikku jätkuvust rõhutav ‘miljöötüpoloogia’, mis põhineb ‘Tal-linna majade’ rütmil, ning miljöö lin-naosa puitarhitektuuril. Miljöökvar-tali arhitektuurile kehtivad reeglid nii hoonete tüpoloogia (Üks trepikoda, korterelamu), materjali (puit) kui ka krundistatuse osas (kortermaja oma aed). ELAMISMAHT Suurem elamismaht tagab piirkon-nale kriitilise inimmassi, toimimaks iseseisvalt, ilma doonorpiirkondade-ta. VÄÄRTUSLIK ELAMINE Elamutüpoloogiate planeerimisel on arvestatud: müra, päikese liikumist, privaatse ruumi vajadust, avaliku ru-umi vajadust. Planeeringu mahuline struktuur soosib võimalikult eriilmel-iste arhitektuursete lahenduste ja elamismudelite kasutamist.

[Academic use only]

Elukeskkonna planeerimine

KÕRGUSmaksimaalselt 5 korrust

DISTANTSraudteega - 30m

promenaadiga 15m

TEED parkimise juurdepääs

HOOVIDHoonete paksus 10 - 15m

AVATUD HOOVIDhoovide avamine promenaadile

promenaadi ruumi jätkumine

ELAMISALA

‘TERE‘ KESKKOND

POOLAVALIK HOOVITÜÜP

MILJÖÖHOONETE GRUPID

VARJESTATUD KODUNE PROMENAAD

KORTERELAMUTE VAATED

PROMENAADI RUUMILINE JÄTKUVUS

ELAMISE AVAMINE PROMENAADLE

GEOMEETRILINE ÜHTSUS

ERIILMELISUS

PLANEERINGU ALATEEMADE ARENG ELAMISALA

KÕRGUS 3 korrust

PRIVAATSED HOOVID maapinnast 4m kõrgemal

TALLINNA MAJADE RÜTM

NURGALAHENDUSED hoovidesse pääsud

HOOVIDE AVAMINE hoovid piki promanaadi

fasaadid risti

PÄIKESELISED HOOVID madal lõunakülg

hoovidesse valguse suunamine


JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 7Planeering[Academic use only]

‘‘MILJÖÖ TÜPOLOOGIA’’

‘‘ÄRI’’ ‘‘POOLAVALIK’’‘‘MILJÖÖ TÜPOLOOGIA’’

Raudtee müratõkkega

TänavParkimine

PromenaadLõunaväil

LÕIGE 1:500

PLAAN 1:2000

N



Linnaehituslik tulem

ELU 50,2%95400 M2

SOTSIAAL 1,3%2500 M2

ÄRI 33,6%64000 M2

MILJÖÖ 6,4%12100 M2

SEGA 8,5%16250 M2



Linnaehituslik areng isetekkelisest vanalinnast käesoleva planeeringuni

FAR 1,44VANALINN

FAR 1,0KESKLINN

FAR 0,67STALINISTLIK

FAR 1,0 LASNAMÄE

FAR 0,12TISKRE

FAR 1,0VEERENNI

KOKKU 190250 M2 FAR 1,0

Piirkond plaanil - 10ha

veerenni planeering

Documents