tuul või põlevkivi
DESCRIPTION
Tuul või põlevkivi. Aprill 20 10. Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid. Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW tasemele (ELMAK) mitte 400 MW MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia s.h tuuleenergia eesmärk. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Aprill 2010
Tuul või põlevkivi
2
Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid
Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW tasemele (ELMAK) mitte 400 MW MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia s.h tuuleenergia eesmärk.Täna puudub tegevuskava Elektrimajanduse arengukava muude osade elluviimiseks ning MKM on vähendamas tuuleenergia mahtu 900 MW’lt 400 MW’le. Subsideeritud põlevkivienergeetika puhul kulutame järgmise 20 aasta jooksul 7,4 EUR/MWh ehk 11,6 senti/kwh rohkem võrreldes tuuleenergeetika lahendusega s.o 1 miljard kr aastas
3
Kokkuvõte (2)Uute põlevkivi blokkide toetus maksab maksumaksjale 4 439 miljonit eurot (69 453 miljonit krooni) kokku 20 aasta jooksul, ehk 3 473 miljonit krooni iga aastas
Põlevkivi subsiidium (1 141 miljonit eurot): makstakse sõltumata toodetud elektri kogusest, kuigi tõenäoliselt põlevkivist toodetud elekter ei ole tulevikus konkurentsivõimeline
CO2 kvootide ost (1 339 miljonit eurot): põlevkivist elektrit tootes eraldub teistest tehnoloogiatest tunduvalt rohkem heitgaase, mille kvootide hinnad eeldatavasti kasvavad tulevikus tunduvalt
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest (1 388 miljonit eurot): tootes põlevkivist elektrit ei kasutatud riigi ressursse optimaalselt, kuna õli tootmine on tunduvalt kasumlikum alternatiiv eriti juhul kui masuudi hinnad jätkavad pikaajalist tõusutendentsi (hetke masuudi hinnaga saamata kasum on 21 eurot iga põlevkivi tonni eest)
Lisaks veel põlevkivi välismõjud ja reguleerimisenergia ostude kulud
Stsenaarium, milles sama kogus elektrit oleks toodetud tuule energeetikas on 1 110 miljonit eurot (17 370 miljonit krooni) odavam ehk 868 miljonit krooni odavam aastas
Tuule subsiidiumi makstakse ainult 12 aasta jooksul ja see sõltub toodetud elektri mahust
Hüdroakumalutsioonijaam tuule stsenaariumi osana tagab elektrisüsteemi töökindlust, pakudes bilansienergiat tuulele, avariireservi ning elektrisüüsteemi tarbimise tippude katmist
4
Kokkuvõte (3) MKM energia tarbimise prognoos on ülimalt konservatiivne tuleviku energia tarbimise suhtes
Perioodil 2010-2020. on prognoositud ainult 0,57% kasvu energia tarbimises keksmiselt aastas
Optimistlikult eeldatakse, et soojusenergia tarbimine kukkub 25%
Energia lõpptarbimine per capita Eestis on umbes kaks korda väiksem kui Skandinaavia keksmine Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga kindlasti kasvab ka energia tarbimine
Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest
Perioodil 2000-2009.a (täis majandustsükkel koos kasvu ja langusega) kasvas energia lõpptarbimine 2,4% keskmiselt aastas
Soojusenergia tarbimise vähenemiseks on piiratud potentsiaal Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes
Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga juba kolm korda. Kas on veel nii palju ruumi kukkumiseks?
Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga jääb soojuenergia tarbimine eeldatvasti samale tasemele
ETEA analüüsi tulemus: 2020. aasta energia lõpptarbimine on umbes 147 000 TJ 25% tarbitud energiast (ehk umbes 36 750 TJ) peaks olema taastuvates allikatest
Saavutamaks 2020 eesmärki tuleb luua uusi võimsusi, mis toodaks 15 700 TJ taastuvat energiat* Transport (4 300 TJ): 10% tarbitud energiast transpodis, biokütused
CHP (3 500 TJ) ning põlevkivijaamades hakkpuidust elekter (970 TJ)
Tuule energia (6 939 TJ), mille tootmiseks oleks vaja installeeritud võimsust 864 MW
Isegi ühe uue põlevkivi plokiga (300 MW) Eesti saab piisavalt varustatud elektri võimsuste/ühendustega tarbimise tippe katmiseks ning elektri vajaliku koguse tootmiseks , juhul kui riigis on 864 MW tuule energia võimsust
* Kasv võrreldes 2008. aastaga
5
Elektrimajanduse arengukava (VV 26.02.09 korraldus nr 74)
MKM ettekanne 10.03.10 - Eeldused taastuvenergia kasvu prognoosimisel
Põlevkivijaamades hakkpuidust elektri tootmine 970 TJ
Hüdrojaamade toodang püsib praegusel tasemel 108 TJ
Alates 2015 taastuvenergia osakaal transpordis 4%, 2020 alates 10%
Tuuleelektri võimsuse kasv kuni 25% eesmärgi saavutamiseni (400 MW)
Tulevikus hakkab taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud Vabariigi Valitsuse tegevus põhinema Eesti "Taastuvenergia tegevuskaval“ (http://www.mkm.ee/taastuvenergia)
7
Tuul v Põlevkivi
8
Tuul või põlevkiviKahe stsenaariumi kulude võrdlus
Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium
EU
R m
EU
R m
9
Tuul või põlevkivi
aasta
Tuule subsiidium kehtib 12 aastat ning sõltub elektri tootmismahust, põlevkivi subsiidium on 20 aastat ja kehtib ka juhul, kui jaam ei tooda elektrit üldse
Tu
ule
su
bsi
idiu
m lõ
pe
b
EU
R m
Kulud aastas
10
Tuul VS põlevkivi
Võimsus onshore 700 MWVõimsus offshore 500 MWKasutustegur onshore 30%Kasutustegur offshore 40%Elektri tootmine onshore 1 840 GWhElektri tootmine offshore 1 752 GWhElektri tootmine: tuul 3 574 GWh
Pumpjaama võimsus 500 MWTäiendav reguleerimisenergia tootmine 400 GWhElektri tootmine aastas kokku 3 974 GWh
Tuule subsiidiumSubsiidium toodetud MWh kohta onshore 53,69 EURSubsiidium toodetud MWh kohta onshore 80,00 EURSubsideeritud elekter 3 574 GWh*Makstud subsiidium aastas 238 920 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 12 AastatRES subsiidiumi nüüdisväärtus -2 378 214 EUR tuh
Bilansienergia subsiidiumSubsideeritud võimsus 500 MWSubsiidiumi pikkus 20 aastatSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURBilansi energia subsiidium aastas 63 912 EUR tuhBilansi subsiidiumi nüüdisväärtus -950 844 EUR th
Nüüdisväärtus kokku -3 329 058 EUR tuhKulud aastas* - 2 604 422 EEK tuh
Tuule stsenaarium
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.* Nüüdisväärsus jagatud 20 aastaga
11
Võimsus 600 MWTöötunnid 6 000 Tundi
Elektri tootmine aastas 3 600 GWh
Põlevkivi subsiidiumSubsiidium MW võimsuse kohta 16,0 EURPõlevkivi subsiidium aastas 76 694 EUR tuhSubsiidiumi pikkus 20 AastatPõlevkivi subsiidiumi nüüdisväärtus -1 141 013 EUR tuh
CO2 kvootide ostCO2 kvootide hind 25 EUR/ tonnPõlevkivist elektri tootmine 3 600 GWhCO2 t põlevkivist elektri MWh kohta 1,0 TonniC02 t ost 3 600 000 TonniAastane kulu CO2 ostust 90 000 EUR tuhOstu skeemi pikkus 20 AastatC02 ostu nüüdisväärtus -1 338 973 EUR tuh
Saamata kasum põlevkivi õli tootmisestPõlevkivi 1 tonnist elektriväärtus 0,812 MWhPõlevkivi kogus vajalik 3 600 GWh tootmiseks 4 433 498 TonniSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest 21,0 tonni kohtaSaamata kasum põlevkivi õli tootmisest aastas 93 283 EUR tuhPeriood 20 aastatPõlevkivi õli tootmisest saamata kasumi nüüdisväärtus -1 387 819 EUR tuh
Põlevkivi välismõjudPõlevkivi elektri negatiivne välismõju keskkonnale MWh kohta 5,1* EURPeriood 20 aastatPõlevkivi elektri välismõjude väärtus aastas 18 407 EUR tuhPõlevkivi elektri välismõjude väärtus -273 843 EUR tuh
Reguleerimisenergia ostReguleerimisenergia ost aastas 400 GWhReguleerimisenergia ostu kulu aastas 20 000 EUR tuhReguleerimisenergia ostu nüüdisväärtus - 297 549 EUR tuh
Nüüdisväärtus kokku -4 439 197 EUR tuhKulud aastas -3 472 917 EEK tuh
Põlevkivi stsenaarium
Tuul VS põlevkivi
*Põlevkivi välismõjude SEIT-i hinnang Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes
Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära.
12
Põlevkiviõli tootmine on efektiivsem
Põlevkiviõli tootmine
EU
R
Tulud/ kulud ühest tonnist põlevkivist
Saamata kasum põlevkiviõli tootmisest on EUR 21,0 põlevkivi tonni kohta
13
Tulud põlevkivi õli tootmisest (1 tonnist põlevkivist)Põlevkiviõli 0,125 tÕli hind 313* EUR/tTulu 39,1 EUR
Uttegaas 31,9 m³ Hind 0,29 EUR/m³Tulu 9,2 EURTulud kokku 48,3 EUR
Põlevkivi hind 11,5 EUR/tonnTootmiskulud 5,5 EUR/tonnKeskkonnatasud 0,8 EUR/tonnKulud kokku 17,8 EUR
Kasum tootmisest 30,5 EUR
CO2 kvootide ostCO2 heitmekvoodi hind 25 EUR/tonn1 tonni põlevkivi uttmisel eraldub 0,20 tonni CO2-eKulu CO2 kvootide ostmisest 5,0 EUR/tonn
Kapitali kuluInvesteering (2 x TSK-140M) 63,9 miljon EURInvesteeringu eluiga 25 aastatSeadme töötunde aastas 6 500 TundiPõlevkivi kulu tunnis 280 TonniPõlevkivi kulu aastas 1,82 miljonit tonniKapitali hind 12%Kapitalikulu aastas 8,1 miljon EURKapitalikulu 4,5 EUR/tonn
Kasum 21,0 EUR/tonn
Põlevkivi õli tootmine VS elektri tootmine
* 313 EUR /tonn võrdub masuudi hetke turuhinnaga 335 EUR/ tonnPõlevkiviõli turuhind Eestis on reeglina masuudi Platts Rotterdam -30 USD (22 EUR)
14
Tuul VS PõlevkiviKulud Eesti elektri tarbimise MWh kohta aastas
EU
R/M
Wh
Aasta elektri tarbimine on võetud 7 500 GWh; 20 aastat.
Kulud MWh kohta: CO2 tonni hind 25 EUR Sensitiivsuse analüüs: CO2 hind
CO2 hind (EUR tonni kohta)
EU
R/M
Wh
Mazuudi hind (USD tonni kohta)
2,5
5,0
7,5
10,0
12,5
15,0
17,5
20,0
22,5
25,0
15
16
17
Võimsused ja tipukoormus
Tipukoormus 2020.a – 2,000 MW
Allikas: Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Elering “Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruanne”
MW
18
Elektrivajaduse katmine
Tarbimine 2020.a – 9,400 GWh
GW
h
Põlevkivi ja CHP jaamade töötundide arv on 6 000. Tipukoormuse reservjaamade töötundide arve on 1 000.Elektritarbimine prognoos: ETEA eeldus - 2% kasv aastas keskmiselt.
19
Energiatarbimise prognoos
20
MKM energia tarbimise prognoosis eeldatakse soojusenergia tarbimise 25% kukkumist (2010.-2020.) Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga kolm korda; kas on veel potentsiaali 25% vähenemiseks?
Energiatarbimise prognoos: soojus Soojusenergia tarbimine per capita
TJ
100
0 in
ime
se k
ohta
Allikas: Eurostat, soojusenergia tarbimine koos kadudega
-25% ?
21
Energia tarbimine tööstuses
Energia tarbimine transpordis Energia tarbimine majapidamises
Elektrienergia tarbimine
Energiatarbimise prognoos
2,0 % aastas
1,5 % aastas
2,0 % aastas
2,0 % aastas
Kasutades ETEA poolt prognoositud kasvumäärasid energiatarbimises, 2020. aasta Eesti energia tarbimine on tunduvalt madalam kui Skandinaavia keskmine 2007. aastal
TJ
1000
inim
ese
koht
aT
J 10
00 in
imes
e ko
hta
TJ
1000
inim
ese
koht
aT
J 10
00 in
imes
e ko
hta
Allikas: Eurostat
22
Final energy consumption per capitaT
J 10
00
inim
ese
koh
ta
Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest
Allikas: Eurostat
23
Keskmine kasv aastas 05-'10 10-'15 15-'20 10-'15 15-'20
Total 2,16% 0,67% 0,47% 2,03% 2,17%
Kütused
Industry 7,99% 3,60% 1,82% 2,50% 2,50%
Transport 0,60% 2,14% 0,64% 1,50% 1,50%
Services 0,84% 0,72% 0,87% 1,00% 1,00%
Households 3,25% -0,69% 0,02% 1,00% 1,00%
Agri -1,22% 1,70% 0,35% 1,00% 1,00%
Kütused kokku 4,44% 1,37% 0,72% 1,78% 1,78%
Elekter 3,00% 1,23% 1,00% 2,00% 2,00%
Soojusenergia -3,50% -2,00% -1,00% 0,00% 0,00%
Energiatarbimise kasv tööstusalade kaupa (MKM)
MKM prognoos ETEA prognoos
Energiatarbimise prognoos
Alternatiivne energiatarbimise prognoos ETEA poolt Kui areneb majandus ning elutase tõuseb, kasvab energia tarbimine Eestis ja läheneb Skandinaavia tasemele Soojusenergia tarbimine jääb samale tasemele
24
Energiatarbimise prognoos
2020. aasta energiatarbimise ETEA stsenaarium on 147 000 TJ Taastuvenergia tarbimise kohustus: 25% = 36 750 TJ
25
Transport 1) 4 300 TJ
CHP2) 3 500 TJ
Põlevkivijaamades hakkpuidust elekter2) 970 TJ
Tuuleenergia 6 939 TJ
Vajalik tuule energeetika lisavõimsus (võrreldes 2008.) 786 MW
Installeeritud võimsus 2008.a 78 MW
Tuuleenergia võimsus 2020 kokku 864 MW
TJ
Taastuvenergia tarbimise kasv
Vajalik kasv taastuvenergia tarbimises Kust taastuv energia tuleb?
1) 10% energia tarbimisest transpordis aastal 2020.2) E.Kiseli presentatsioon “Taastuvenergia tegevuskava”
26
Lisad
27
Tarbimine TJ -des 2008 05-'10 10-'15 15-'20 2010 2015 2020
Energia tarbimine 122 284 2,2% 0,7% 0,5% 127 850 132 192 135 336
Solids 6 177 9,7% 3,6% 1,8% 6 022 7 172 7 850
Motor fuels 33 281 1,0% 2,1% 0,8% 32 696 36 298 37 835
Other liquid fossil fuels 4 599 -3,7% -0,2% -0,1% 5 071 5 018 4 993
Oil 37 880 1,1% 1,1% -0,3% 39 312 41 606 40 968
Natural Gas 8 014 11,4% 2,8% 1,5% 11 878 13 613 14 673
Other fuels 359
Renewable transport fuels 113,2% 21,1% 33 1 452 3 783
Renewables 16 709 5,4% 0,0% 1,9% 16 966 16 971 18 666
Kütused kokku 69 139 4,4% 1,4% 0,7% 75 756 81 104 84 079
Elekter 24 863 3,0% 1,2% 1,0% 25 133 26 717 28 080
Soojusenergia 28 282 -3,5% -2,0% -1,0% 26 961 24 371 23 176
Energiatarbimise prognoos
Energiatarbimise kasvu prognoos energia liikide kaupa (MKM)