tunne eesti sportlaseid kokku pead viima nime ja ala
DESCRIPTION
Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja ala. OM2008PekingI MM2005II 2007I2009III2011II Euroopa MV2006GöteburgII. Marek Niit. Eesti rekordiomanik 100m (10,19); 200m (20,43); 400m(45,91). Mikk Pahapill 8398. EM sisekergejõustikus2009I. Andres Raja 8119. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Tunne Eesti sportlaseid
Kokku pead viima nime ja ala
OM 2008 Peking I
MM 2005 II 2007 I 2009 III 2011 II
Euroopa MV 2006 Göteburg II
Eesti rekordiomanik 100m (10,19); 200m (20,43); 400m(45,91)
Marek Niit
Mikk Pahapill 8398
EM sisekergejõustikus 2009 I
Andres Raja 8119
Märt Israel
Universiaal
2007 III
2011 I
MM
2011 4.koht
Anna Iljuštšenko
2010 1.95 Eesti rekord
2011. aasta
noorsoo kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel
seitsmevõistluses esikoht isikliku rekordiga 6134 punkti
Grit Šadeiko
Tiidrek Nurme
1500 m
Eesti rekord 3.38,59
OM 2004 Ateena III
EM 2006 Göteburg III
Aleksander Tammert
Rein Taaramäe Prantsuse profirattur Cofidis
Tour de France 2011 12.koht noorsõitja II
Astana Proteam
Tanel Kangert
Grete Treier
80. kohal grupisõidus
Itaalia profitiim
S.C. Michela Fanini
Kristjan Kangur
Villeurbanne'i Asvel
Joel Lindpere
2010. aastast USA klubis New York Red Bulls
Argo Meresaar
Tallinna Selveri diagonaalründaja
Triin Aljand
Eesti parim
naissportlane 2011
EM 2012
50m liblikujumises hõbe
EM 100m kompleksi pronks
Martti Aljand
Tanel Leok
2010 Vancouver 14
Peeter Kümmel
Baruto Kaido HöövelsonJaanuaris saavutas esimese turniirivõidu
makuuchi’s ja nimetati yokozuna kandidaadiks
Maailma edetabelis 23. kohal
Kaia Kanepi
Allar Raja
Kaspar Taimsoo
Tõnu Hendrikson
Andrei Jämsa
Nikolai Novosjolov
Eesti parim meessportlane 2011
Veel kordamiseks
Antiikolümpiamängud- 776.a.e.m.a
Kaasaegsed OM 1896.a.
Pierre de Coubertin – OM idee taastaja
TaliOM 1924.a.
Eestlased OM-l
esmakordselt 1920
taasiseseisv. 1992
Eesti Olümpiakomitee president
Eestlastest olümpiavõitjad
Kergejõustik:
Sprint- kuni 400 m sprinterid
Keskmaa 400 – 3000m mailerid
Pikamaajooksud üle 3000m staierid
Kvalifikatsioon, lõppvõistlus, finaal
Pallimängud:
Korvpall- võistlusmäärused määrused (ajalised)
Võrkpall – väljaku mõõdud, libero
Aeroobne lävi
Anaeroobne lävi- kõrgem pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kaaslasega enam juttu ajada ei ole võimalik. Lihastes tekib hapnikuvõlg- laktaat, töövõime langeb. Kiirusliku vastupidavus etreeningud
Pulsisagedus, millest allpool kasutatavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole kasutatakse energiaallikana rohkem süsivesikuid.
Aeroobne – võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapnikku. Treenib hästi südant, hingamist ja vereringet
Viimane punkt-
Definitsioon, kuidas jaguneb, kuidas treenida, kuidas testida