Merit Palk

Kasutamise juhend

(C) Merit Tarkvara AS

Merit Palk

Palgaarvestuse programm

Merit Palk on võimalusterohke, kuid samas lihtsalt kasutatav tarkvara palkadearvestamiseks. Merit Palk sobib kasutamiseks nii raamatupidajale kui väikefirmajuhile. Tagatud on õige maksuarvestus, töö saab k iiremini tehtud ja teile jääbrohkem vaba aega.

Merit Palga loogika on kujundatud raamatupidamise asjatundjate poolt. Programmija maksumäärade automaatne uuendamine tagab pideva vastavuse seadustele.

Merit Palgast on olemas tasuta prooviversioon. millega saab piiramatu aja vältelkatsetada programmi sobivust. Prooviversioonis on piiratud töötajate javäljamaksulehtede arv - igas firmas võib olla kuni viis töötajat ja väljamaksulehedkuues kuus.

Programmi tootja ja arendaja on AS Merit Tarkvara.

Tasuta k lienditugi: tel. 776 9333

Klienditeenindus ja müük: tel. 617 7111E-post: merit@merit.eewww.merit.ee

Käesoleva juhendi eesmärgiks on aidata Merit Palga kasutajaid programmi õppimisel ja vajalike lahendusteleidmisel.

Kõik juhendi teksti kasutamise õigused kuuluvad firmale Merit Tarkvara. Juhendit on lubatud vabalt trükkida jalevitada, samuti elektroonselt kopeerida, kuid juhendi tervikteksti või tema osade müük ükskõik millises vormis ilmaMerit Tarkvara kirjaliku loata on keelatud. Käesoleva juhendi tõlkimiseks mõnda teise keelde on vaja Merit Tarkvarakirjalikku luba.

Programmi Merit Palk kasutamise juhend

(C) Merit Tarkvara

Eriline tänu

meie k lientidele, kelle nõuanded on meid Merit Palga arendamiselpalju aidanud. Ilma teieta ei oleks programm nii hea kui ta on.

Juhendi väljaandja

Teksti autor

AS Merit Tarkvara

Aita Loomus

Merit PalkI

© Merit Tarkvara

Sisukord0

I OSA Merit Palk 1

II OSA Firma 1

................................................................................................................................... 11 Firma vahetus

................................................................................................................................... 42 Firma andmed

................................................................................................................................... 53 Osakonnad

................................................................................................................................... 74 Ametid

................................................................................................................................... 85 Kontoplaan

................................................................................................................................... 116 Kontode seadistus

................................................................................................................................... 157 Ametigrupid

................................................................................................................................... 178 Seadistused

................................................................................................................................... 199 E-posti seadistus

................................................................................................................................... 1910 Andmete kontrollimine

................................................................................................................................... 2011 Varukoopia tegemine

......................................................................................................................................................... 22Varukoopiad keskserveris

................................................................................................................................... 2312 Taastamine varukoopiast

................................................................................................................................... 2413 Palkade import

III OSA Palgaarvestus 25

................................................................................................................................... 251 Tasude arvestus

......................................................................................................................................................... 25Põhitasud ja lepingud

......................................................................................................................................................... 37Lisatasude arvestus

......................................................................................................................................................... 46Isikuandmed

......................................................................................................................................................... 54Tasude liigid

......................................................................................................................................................... 62Tasude aruanne

......................................................................................................................................................... 63Palgateatised

......................................................................................................................................................... 66Koondpalgateatis

................................................................................................................................... 672 Töökatkestused

......................................................................................................................................................... 67Puhkused ja töökatkestused

......................................................................................................................................................... 83Töökatkestuste aruanne

......................................................................................................................................................... 85Puhkusekohustused

......................................................................................................................................................... 88Puhkusekohustuste detailne aruanne

................................................................................................................................... 903 Kinnipidamised

......................................................................................................................................................... 90Kinnipidamised

......................................................................................................................................................... 92Kinnipidamiste liigid

......................................................................................................................................................... 94Kinnipidamiste aruanne

......................................................................................................................................................... 95Kinnipidamiste väljamaksete aruanne

................................................................................................................................... 974 Väljamaksed

......................................................................................................................................................... 97Väljamaksed

.................................................................................................................................................. 112Osalised väljamaksed

.................................................................................................................................................. 115Avansilised väljamaksed

IISisukord

© Merit Tarkvara

......................................................................................................................................................... 118Maksekorraldused

......................................................................................................................................................... 120Maksudeklaratsioon TSD

.................................................................................................................................................. 125Konsolideeritud TSD

......................................................................................................................................................... 126Väljamaksete tõend TSM

......................................................................................................................................................... 129Töötuskindlustusmaksete tõend

......................................................................................................................................................... 131Deklareerimata maksuvõlgade kontrollaruanne

......................................................................................................................................................... 132Väljamakstud tasude tõend

................................................................................................................................... 1335 Aktiivne kuu

......................................................................................................................................................... 133Aktiivse kuu valik

......................................................................................................................................................... 135Palgasüsteem

......................................................................................................................................................... 137Palgaleht

......................................................................................................................................................... 139Pearaamatu kanded

IV OSA Abi 142

................................................................................................................................... 1421 Versiooni uuendamine

................................................................................................................................... 1432 Litsentsivõtme sisestamine

................................................................................................................................... 1443 Programmist

................................................................................................................................... 1454 Ultra VNC kaugtugi

1 Merit Palk

© Merit Tarkvara

1 Merit Palk

Merit Palk on Eesti populaarseim palgaarvestuse tarkvara. Merit Palk sobib nii väikestele (1-30töötajat), keskmise suurusega (31-150 töötajat) kui ka suurematele firmadele (kuni 300töötajat).

Merit Palka on lihtne õppida ja kasutada. Maksumäärad ja kogu palgaarvestuse loogikauuendatakse interneti kaudu täiesti automaatselt, mis tagab alati täieliku vastuse seadustega.

Merit Palgaga saab teha palgaarvestust korraga paljudele firmadele ilma lisatasuta. Programmon kättesaadav erineva hinnaga pakettidena, hind sõltub töötajate arvust, kellele on vajapalkasid arvestada. Töötajate arvu määrab aktiivsete töölepingute arv.

Merit Palka saab kasutada kuu- ja aastamaksega. Alates 30 töötaja paketist on olemas mitmesamaaegse kasutaja võimalus.

Töö alustamiseks on vaja lisada uus firma menüüvalikus Palgaarvestus > Firma vahetus.

Alustamisel on vaja sisestada esimeses arvestuskuus töölepingud ja püsivad lisatasud. Uuearvestuskuu avamisel kantakse kõik viimase arvestuskuu töölepingud ja püsivad lisatasud ülejärgmisse kuusse.

Küsimuste tekkimisel saab abi klienditoe telefonil 776 9333 ja meiliga klienditugi@merit.ee

2 Firma

Firma aknas saab enne tööga alustamist seadistada raamatupidamiskannete kontod, määrataära ametid, ametigrupid, osakonnad ja teha andmetest varukoopiaid.

2.1 Firma vahetus

Merit Palgaga saab teha palgaarvestust piiramatule arvule firmadele.

Uue firma lisamine

Kui klõpsate programmi esimest korda tööle, siis avaneb firmade valiku aken. Algselt on siinainult Demofirma. Sama akna saate avada, kui klõpsate programmi menüüs Palgaarvestus >Firma vahetus.

Tühja firma lisamine

2Firma

© Merit Tarkvara

Uue firma lisamiseks toimige järgnevalt:

Klõpsake menüüs Firma vahetus ja avanenud aknas Firma valik nupule Lisa.

Avanevas aknas Uue firma loomine sisestage kausta nimi, kus teie firma andmeid hoitakse (N:lühend firma nimest, ilma OÜ või AS laiendita), seejärel valige periood (aasta), millest alatessoovite palgaarvestust tegema hakata. Kausta nimi peaks olema ilma kirjavahemärkide jatühikuteta.

Kui soovite palgaarvestust hakata tegema detsembrist 2011, siis valige " Arvestuse algus01.2012". Sellisel juhul määratakse esimeseks arvestuskuuks detsember 2011.

Juhul, kui soovite alustada 2012. aastast, siis tuleks valida "Arvestuse algus 01.2012". Sellisevaliku korral on esimene kuu Detsember 2011.

Kui soovite aga alustada näiteks veebruarist 2011, tuleks esimesena teha perioodi alguse valikja sinna valida "Arvestuse algus 01.2011", seejärel saab soovitud kuusse liikuda programmimenüüst:

Palgaarvestus --> Aktiivse kuu valik. Seejärel klõpsake nupule Alusta.

3 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Edasi võite käituda järgmiselt:

hakkate sisestama veel uusi firmasid (kui teete palgaarvestust rohkem kui ühelefirmale) või

sisestate loodud firma jaoks ülejäänud püsiandmed ja hakkate tegemapalgaarvestust.

Uusi firmasid saate ka hiljem lisada. Selleks peate klõpsama uuesti samas menüüs Firma >Firma vahetus, Lisa.

Millisele firmale parajasti palgaarvestust teete, seda näete programmi ülemisel serval olevalttiitelribalt:

Sisestatud firma andmeid saab hiljem parandada ja täiendada menüüst Firma --> Firmaandmed.

Firma kustutamine

Kui soovite mingil põhjusel firmade loetelust firma kustutada, siis sulgege programm jakustutage loodud kaust Merit Palga alamkaustade valikust. Selleks peate kasutamafailihaldusprogramme: My Computer, Windows Explorer vms. Kui täpselt ei tea, milliseskaustas loodud firma andmed paiknevad, vaadake programmi rippmenüüst: Abi >Programmist ning klõpsake nupul "Trüki". Enne trükkimist näitab programm infot ekraanil.

Kustutamisega olge väga ettevaatlik, et ei kustutaks kogemata vajaliku firma palgaarvestuseandmeid. Kustutatud kausta andmeid enam tagasi võtta pole võimalik.

Tehke pidevalt oma andmetest varukoopiaid ja mitte ainult oma arvuti kõvakettale, vaid kavälistele andmekandjatele (mälupulk, CD), sest kui olete teinud varukoopiaid ainultpalgaarvestusfirma kataloogi (programm pakub automaatselt varukoopia tegemisel just sedakataloogi) ja mingil põhjusel olete ekslikult kustutanud just vajaliku firma kataloogi, siis oledkustutanud ka kõik oma varukoopiad ja tööd taastada pole enam võimalik. Samuti on arvutitetöökindlus väga erinev ja arvutiketta riknemisel võib kaduda kogu vajalik info. Kuidvarukoopiast saab andmed alati taastada. Selleks saate programmi uuesti installeerida,andmed varukoopiast taastada ja jätkata tööd.

Firma vahetuse aknas toimub aktiivse firma vahetamine ja uue firma lisamine.

Uue firma lisamisel on vaja valida arvestuse algus 01.01.2010 või arvestuse algus 01.01.2011.

Arvestuse alguse 01.01.2011 korral on esimene arvestuskuu detsember 2010. Selles kuus tuleb

4Firma

© Merit Tarkvara

sisestada kõik 2010. aasta tasud, mis makstakse välja 2011. aastal.

Arvestuse alguse 01.01.2012 korral on esimene arvestuskuu detsember 2011. Selles kuus tulebsisestada kõik 2011. aasta tasud, mis makstakse välja 2012. aastal.

Detsembris kõigi isikute ja lepingute sisestamine on hea lahendus ka siis, kui programmikasutusele võtmise kuu on aasta keskel. See muudab hiljem kogu aasta arvestuse tagantjärgisisestamise oluliselt mugavamaks.

Uue firma lisamise käigus avatakse firma andmete aken, kus ei pea kohe kõiki andmeidsisestama sest andmeid võib alati täiendada.

2.2 Firma andmed

Firma andmed on programmis vajalikud maksudeklaratsioonil registrikoodi, maksuametinimetuse, maksumaksja nime, aruannete koostaja nime, e-posti ja telefoni näitamiseks.

Peale firma kataloogi ja perioodi valikut tuleb avanenud aknas Firma andmed sisestada firmakorrektne nimetus jm. andmed, mis trükitakse aruannetele ja salvestatakse elektroonsetessefailidesse.

Et eMaksuamet võtaks vastu teie poolt saadetud maksudeklaratsiooni, on kindlasti vajaliksisestada firma andmete aknas registrikood, maksuameti nimetus, maksumaksja nimi,

5 Merit Palk

© Merit Tarkvara

aruannete koostaja nimi, e-post ja telefon. Seejärel klõpsake nupule Salvesta.

Edasi võite käituda järgmiselt:

hakkate sisestama veel uusi firmasid (kui teete palgaarvestust rohkem kui ühelefirmale) või

sisestate loodud firma jaoks ülejäänud püsiandmed ja hakkate tegemapalgaarvestust.

2.3 Osakonnad

Osakonnad on nähtavad ainult siis, kui programmi seadistuses on lüliti "Osakonnad jaametigrupid" sisse lülitatud.

Osakonnad võimaldavad töötajaid grupeerida väljamaksete tegemisel ja aruannetePalgateatised, Palgaleht, Kinnipidamiste aruanne ja Tasude aruanne koostamisel. Lisaks saabpearaamatu kandes kulud jaotada osakondade, kulukohtade ja projektide vahel.

Kui kulude jaotamisel on vaja kasutada kulukohta ja projekti, siis on vaja teha osakonnakoodid sellised, mis sisaldavad lisaks osakonna koodile kulukoha ja projekti koodi. Osakonna– kulukoha – projekti eraldajaks sidekriips. Näiteks kood 1-MA3-XXA tähendab oskaonna 1,kulukoha MA3 ja projekti XXA kombinatsiooni. Mitme osakonna, kulukoha ja projektiolemasolul on vaja sisestada kõikvõimalikud kombinatsioonid, mis võivad tekkida firmapalgaarvestuses.

Hansa-seeria raamatupidamisprogrammide kasutajad saavad osakonna, kulukoha ja projektiasemele kasutada vabalt valitud objekti.

Uue osakonna lisamiseks kasutage üleval nupureal olevat Lisa nuppu:

6Firma

© Merit Tarkvara

Osakonda võite mõista kui:

geograafilist asukohta (nt Tallinna osakond, Tartu osakond);

tegevusüksust (nt müügiosakond, tehnilise toe osakond);

Hansa-seeria tarkvarades võib osakonna all mõista ka objekti.

Osakondi kasutades on vajadusel võimalik sisse viia ka kulukohtade ja projektide arvestus (kuiraamatupidamisprogrammis on see olemas).

Seega, kui on osakonnastatud kontoplaan, siis sisestage osakonna koodiks sama kood, midakasutate raamatupidamises. Sellisel juhul saate palgaarvestuse põhjal koostatudraamatupidamiskanded raamatupidamistarkvarasse automaatselt üle kanda. Kui aga ei soovikandeid üle kanda, siis võite osakondi käsitleda ka teisiti, kui raamatupidamises.

Kui lisaks osakonnale kasutate palgakulu jaotamisel ka täiendavaid tunnuseid (kulukohad,projektid), siis moodustage osakondade tabelisse niipalju erinevaid osakondade-kulukohtade-projektide kombinatsioone, kui palju palgakulu jaotuses vaja läheb. Merit Aktivaprogrammides on osakonna – kulukoha – projekti eraldajaks sidekriips. Osakonna kood onMerit Aktivas 1-kohaline, kulukoha kood on kuni 4-kohaline ja projekti kood on kuni 4-kohaline. Koodid peavad ühtima Aktivas kasutatavate koodidega.

Näide: Jõgeva osakond ehitab uut kohtuhoonet. Osakonna tähis J, kohtuhoone projektitähis 1Palgakulude saamiseks konkreetsele projektile kasutan kombinatsiooni J--1 (kuna kulukohtapole, siis jätan vahele)Hansa-seeria programmides eraldab erinevaid objekte koma.

Isikuandmetes määratud osakondade järgi saate osakonna filtrit kasutada:

Palgalehtede trükkimisel,

Palgateatiste trükkimisel

Väljamaksulehtede koostamisel

Kinnipidamiste aruandes

Tasude aruandes

Palgakulu jaotust osakondade lõikes arvestatakse pearaamatu kannete aruandes.

Osakonda on võimalik määrata:

7 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Isikuandmetes töötaja kaardil (toimib vaid filtrina aruannete koostamisel),

Töölepingus põhitasule,

Kinnipidamise liigi juures,

Tasude sisestamisel töötajale konkreetse töö tasustamise juures (Palgaarvestus >Tasud),

Väljamaksulehe koostamisel,

Kontode seadistuses (kõiki töötajaid hõlmav üldine määrang).

2.4 Ametid

Ametid määratakse töötajatele lepingutes.

Amet määrab töötaja ametigruppi kuuluvuse ja võimaldab koostada ametist lähtuva tasudearuande ja kinnipidamiste aruande.

Uue ameti lisamiseks kasutage üleval nupureal olevat Lisa nuppu:

Iga töötaja saate siduda konkreetse ametiga. Vastavalt sellele, millise ametigrupiga see amet

8Firma

© Merit Tarkvara

on seotud, saate kasutada väljatrükkides ametigrupi põhist filtreerimist.

Ameti järgi saate filtreerida töötajaid aruandes: Palgaarvestus > Tasude arvestus > Tasudearuanne.

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerisse või salvestate pdf-i või Excelisse.

2.5 Kontoplaan

Kontoplaan on vajalik pearaamatu kande kontode määramiseks.

Palgaprogrammist on võimalik raamatupidamiskandeid importida Merit Aktiva, Hansa-seeriaprogrammidesse ning Microsoft Dynamics NAV tarkvarasse. Kui te kannete importimist tehaei soovi, pole kontoplaani sisestamine kohustuslik. Palgaarvestuse kohta koostatud kannetearuande saate koostada ka ilma kontodeta ja hiljem teha palgaarvestuse kohta kanded omaraamatupidamisprogrammi käsitsi.

Kuna palgaprogrammis on olemas maksu viitvõlgade (jooksval kuul TSD-l deklareerimata

9 Merit Palk

© Merit Tarkvara

maksuvõlgade) ja maksuvõlgade (jooksval kuul TSD-l deklareeritud maksuvõlgade)automaatne arvestus, siis on vajalik kontoplaanis kasutada ka erinevaid maksuvõla kontosid.Palgaprogrammi pearaamatu kannetes koostab programm eraldi kanded viitvõlgade jamaksuvõlgade arvestuse kohta.

Viitvõlaks e. deklareerimata maksuvõlaks nimetame jooksval kuul arvestatud ja veelväljamaksmata tasudelt arvestatud maksuvõlgasid. Need maksud deklareerime järgmise kuuvõi järgnevate kuude TSD-l, vastavalt palga väljamaksmisele. Deklareerimata maksudearvestust näete aruandest: Deklareerimata maksuvõlgade kontrollaruanne.

Maksuvõlaks nimetame jooksval kuul väljamakstud tasudelt arvestatud maksusid.

Näiteks kui maksate jooksval kuul välja samal kuul arvestatud puhkustasusid, siis needväljamaksed deklareerite jooksva kuu maksudeklaratsioonil, sh. ka eelmise kuu palkadeväljamaksed. Nendelt väljamaksetelt arvestatud maksusid nimetame maksuvõlgadeks. Kuiaga ülejäänud palgad maksate välja järgmisel kuul, siis deklareerite need väljamaksed kajärgmise kuu maksudeklaratsioonil ja nendelt väljamaksetelt arvestatud maksusid nimetameviitvõlgadeks.

Vaatame üle, kuidas lisada uusi kontosid. Selleks klõpsake nupule Lisa ning täitke ära konto

10Firma

© Merit Tarkvara

kaart.

Kontode sisestamisel sisestage konto kood (number) ning konto nimetus.Konto lisamiseaknas on kohustuslik täita kaks esimest välja. Siia ei ole vaja sisestada aga tervet kontoplaani,vaid ainult need kontod, mida kasutate palgaarvestuse kannete tegemisel.

Konto kaardil väljasid: sotsiaalmaksu konto, puhkusereservi konto, puhksereservisotsiaalmaksu konto, tööandjat töötuskindlustusmakse kulu konto ja puhkusereservi tööandjatöötuskindlustusmakse kulu konto pole üldjuhul tarvis sisestada. Neid välju võib vaja minnaainult palgakulu konto korral ja seda juhul, kui firmas on kontoplaanis mitu palgakulu kontot(nt erinevatel üksustel erinevad palgakulu kontod) ja nendele kontodele konteeritava palgasumma pealt arvestatud sotsiaalmaks, töötuskindlustuse kulu ja puhkusereserv ning viimaseltarvestatud sots.maks ning töötuskindlustusmakse kulu konteeritakse samuti erinevatelekontodele. Kui palgakulu kontode juures eraldi eelpool loetletud kontosid ei määra,konteeritakse vastavad kulud kontode seadistuses määratud kontodele.

Kontod on vajalik sisestada juhul, kui soovite palgaarvestuse põhjal koostatud pearaamatukandeid näha koos pearaamatu kontodega ja kanded importida raamatupidamisprogrammi.

Palgaprogrammi seadistuses on osa kontosid juba määratud. Kui ettevõtte kontoplaanis onkasutusel teistsugused kontonumbrid, siis muutke siin toodud kontonumbrid ära ja lisagepuuduolevad kontod, mida kasutate palgaarvestuse kannete tegemisel. Kui muudate kontodenumbreid, siis muutuvad need ka kontode seadistuses.

Kontoplaan on tihedalt seotud kontode seadistusega (Püsiandmed > Kontode seadistus).

Seega, kontode kasutamise loogika pearaamatu kannetes on selline, et kõigepealt vaadataksekonto määrangut tasuliigi, kinnipidamise liigi ja töölepingute juurest. Kui seal pole kontosid

11 Merit Palk

© Merit Tarkvara

määratud, siis pöördub programm Kontode seadistuse poole ja kasutab seal määratudkontosid. Samal viisil toimib ka osakondade kasutamine kulude jagamisel pearaamatukannetes. Kõigepealt vaadatakse osakonna määrangut isikule tehtud tasu juurest, siistöölepingust, kinnipidamiste korral kinnipidamise liigi juurest. Kui seal ka pole osakondimääratud, siis pöördub programm Kontode seadistuse poole ja kasutab seal määratudosakondi.

Kui firmas aga konteeritakse kõik töötasud ühele ja samale palgakulu kontole, siis pole tarvistöölepingutes ja tasude liikides kontosid määrata, vaid piisab kontode seadistuses palgakulukonto määramisest.

2.6 Kontode seadistus

Kontode seadistus määrab pearaamatu kande koostamisel kontode kasutamise.

Kontode seadistuses määratud kontosid kasutatakse palgaarvestuse kohta pearaamatukannete tegemisel. Siin määratakse nn. üldine seadistus. Kui mujal programmis (tasuliikides,töölepingutes) pole palgakulu kontosid määratud, siis kasutab programm kannete tegemiselsiin määratud kontosid. Kindlasti on siin vaja sisestada võlakontod, sest neid kontosid kusagilmujal programmis ei määrata.

Palgaprogrammi kasutuselevõtmisel on kontode algseadistus juba tehtud, kasutadeskaasasolevat kontoplaani. Kui muutsite kontoplaani kontosid, siis muutusid kontod kaseadistuses. Algseadistuses ei ole tehtud seadistust puhkusereservi igakuise arvestuse jaoks.Seda saate vajadusel ise täiendada.

12Firma

© Merit Tarkvara

Vaatame üle kontode tähendused:

Palgakulu konto määrab pearaamatu kandes arvestatud tasu konto (v.a. puhkusetasud jatasud, mis ei sisaldu puhkusetasu arvestuses), siis kui puudub vastav tasuliigi konto või kontomäärang lepingus.

Puhkusetasu arvestuse konto määrab pearaamatu kandes korralise puhkuse japuhkusekompensatsiooni kulukonto, kui lepingus puudub puhkusetasu konto määrang.

Lisapuhkuse arvestuse konto määrab pearaamatu kandes lisapuhkuste tasu kontol.

Muud tasud (ei kuulu puhkusearvestusse) konto määrab pearaamatu kandes puhkusetasuarvestusse mittekuuluvate tasude kulukonto, siis kui puudub vastav tasuliigi konto või kontomäärang lepingus.

Palga võla konto määrab pearaamatu kandes kõgi arvestatud tasude brutosumma kokku

13 Merit Palk

© Merit Tarkvara

konto.

Kinnipidamised enne tulumaksu konto määrab pearaamatu kandes elatise neto summa kontosiis kui kinnipidamise liigi kaardil konto puudub.

Tulumaksu kinnipidamine kinnipidamistelt konto määrab pearaamatu kandes elatiseltkinnipeetud tulumaksu konto.

Deklareerimata isiku tulumaksu konto määrab pearaamatu kandes arvestuskuu tasudeltkinnipeetud tulumaksu konto.

Isiku tulumaksu võla konto määrab pearaamatu kandes kuu jooksul tehtud väljamakseteltkinnipeetud ja deklareeritud tulumaksu konto.

Muude palgast kinnipidamiste konto määrab pearaamatu kandes kõigi kinnipidamiste, milletüüp ei ole elatis konto, siis kui kinnipidamise liigi kaardil konto puudub.

Palga kulu sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandes sotsiaalmaksu kulukonto, siis kuikontopaanis on vastaval kontol sotsiaalmaksu konto määramata.

Puhkuse sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandes sotsiaalmaksu kulukonto, siis kuikontopaanis on vastaval kontol sotsiaalmaksu konto määramata.

Muude tasude (ei kuulu puhkusearvestusse) sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandessotsiaalmaksu kulukonto, siis kui kontopaanis on vastaval kontol sotsiaalmaksu kontomääramata.

Deklareerimata sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandes arvestuskuu tasudeltarvestatud sotsialmaksu konto.

Sotsiaalmaksu võla konto määrab pearaamatu kandes kuu jooksul tehtud väljamakseteltarvestatud ja deklareeritud sotsiaalmaksu konto.

Sotsiaalmaksu ümarduste ja lisamaksete konto määrab pearaamatu kandes arvestsud tasudesummalt arvutatud sotsiaalmaksu ja isikute lõikes arvestatud summa erinevuse konto.Erinevus tekkib miinimum sotsiaalmaksu arvestuse rakendumise korral ja ümardustest.

Palga kulu puhkusereservi konto määrab pearaamatu kandes puhkusereservi (ilma maksudetasumma) kulukonto, siis kui kontopaanis on vastaval kontol puhkusereservi konto määramata.Puhkusereservi kulu summa leitakse ainult neile tasudele, millel on tasuliigis vastavmäärang.

Puhkusereservi konto määrab pearaamatu kandes kõigile ühise reservi konto.

Palga kulu puhkuse reservi sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandes puhkusereservisotsiaalmaksu osa kulukonto, siis kui kontopaanis on vastaval kontol puhkusereservi kontomääramata.

14Firma

© Merit Tarkvara

Puhkusereservi sotsiaalmaksu konto määrab pearaamatu kandes Palgakulu puhkusereservisotsiaalmaks summale vastava reservi konto.

Palgakulu puhkusereservi tööandja töötuskindlustuse konto määrab pearaamatu kandespuhusereservi töötuskindlustuse osa kulukonto, siis kui kontopaanis on vastaval kontolPuhkupuhkusereservi tööandja töötuskindlustuse konto määramata.

Puhkusereservi töötuskindlustuse konto määrab pearaamatu kandes Palgakulupuhkusereservi tööandja töötuskindlustuse summale vastava reservi konto

Deklareerimata töötuskindlustuse konto määrab pearaamatu kandes arvestuskuu tasudeltkinnipeetud töötuskindlustusmaksu konto.

Töötuskindlustustuse võla konto määrab pearaamatu kandes kuu jooksul tehtudväljamaksetelt kinnipeetud ja deklareeritud töötuskindlustusmaksu konto.

Deklareerimata kogumispensioni konto määrab pearaamatu kandes arvestuskuu tasudeltkinnipeetud kogumispensioni makse konto.

Kogumispensioni võla konto määrab pearaamatu kandes kuu jooksul tehtud väljamakseteltkinnipeetud ja deklareeritud kogumispensioni makse konto.

Töötuskindlustusmaksete kulu konto määrab pearaamatu kandes tööandjatöötuskindlustusmaksu kulu konto, siis kui kontopaanis on vastaval kontol tööandjatöötuskindlustuse kulu konto määramata.

Puhkuse töötuskindlustusmakse konto määrab pearaamatu kandes puhkusetasudele vastavatööandja töötuskindlustusmaksu kulu konto, siis kui kontopaanis on vastaval kontol tööandjatöötuskindlustuse kulu konto määramata.

Deklareerimata tööandja töötuskindlustusmakse konto määrab pearaamatu kandesarvestuskuu tasudelt arvestatud tööandja töötuskindlustuse konto.

Ümardused konto määrab pearaamatu kandes sendi täpsusega tehtud arvestuse ja kroonitäpsusega tehtud väljamaksetest tuleneva ümarduse konto.

Puhkusereservi osa palgakulust määrab palgakulule kaasneva puhkusereservi kulu suuruseprotsentides, siis kui lepingus on puhkusereservi % määramata. Kui puhkusekohustuse määraastas on 28 päeva, tuleb 365-28=337 päeva jooksul koguda reserv, mis on igakuise püsiva tasukorral 28/337= 8,309 %.

15 Merit Palk

© Merit Tarkvara

2.7 Ametigrupid

Ametigrupid on nähtavad ainult siis, kui programmi seadistuses on lüliti "Osakonnad jaametigrupid" sisse lülitatud.

Ametigrupid võimaldavad töötajaid grupeerida väljamaksete tegemisel ja aruannetePalgateatised, Palgaleht, Kinnipidamiste aruanne ja Tasude aruanne koostamisel.

Töötajale määratakse ametigupp lepingutes ameti valimisega.

Kui teil tuleb aga täita keerulisi statistikaaruandeid ametigruppide lõikes, siis tehkepalgaarvestusse ka need samad ametigrupid, mida vajate statistilise aruandluse jaoks.

Uue ametigrupi lisamiseks kasutage üleval nupureal olevat nuppu:

Ametigruppide filtrit saate kasutada palgateatiste, palgalehtede, väljamaksulehtedekoostamisel.

16Firma

© Merit Tarkvara

Samuti on võimalik koostada erinevaid aruandeid ametigruppide lõikes

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile, salvestate pdf-faili või Exceli formaati.

17 Merit Palk

© Merit Tarkvara

2.8 Seadistused

Seadistuste aknas saab muuta mõningaid üldisi programmi tööd mõjutavaid määranguid.

Palgapäev on järgmisel kuul - lülitage sisse, kui tavapäraselt maksab ettevõte jooksvakuu töötulemuste eest töötasu järgmisel kuul. Määrang on vajalik sotsiaalmaksuarvestuseks kasutades minimaalse sotsiaalmaksu kuumäära. Kui väljamaksukuul onpõhikohaga töötaja töötasu alla sotsiaalmaksu kuumäära, siis see valik määrab,millises kuus deklareeritakse maksudeklaratsioonil sotsiaalmaks.

Osakonnad ja ametigrupid - lülitage sisse, kui soovite kasutada osakondi ja/võiametigruppe; kui pole sisse lülitatud, siis ametigrupid ja osakonnad pole programmisnähtaval.

Analüüsiaruanded - lülitage sisse, kui soovite teha aruandeid üle mitmete kuude; kuipole sisse lülitatud, siis saate teha aruandeid ühe kuu kaupa.

Piiramatu lisatasulehtede arv lülitage sisse, kui soovite kasutada ühes kuus mitutlisatasude arvestuslehte, grupeerimaks erinevaid lisatasusid ja/või isikuid (näiteks

18Firma

© Merit Tarkvara

igale osakonnale oma tasude leht); kui pole sisse lülitatud, siis on kõik lisatasudkoondatud ühele lehele.

Allkiri väljamaksulehel juurde kirjutage selle isiku ametinimetus/nimi, kes tavaliseltallkirjastab ettevõttes väljamaksudokumente (juhul, kui firmas on selline tava).

Turvasüsteemi juurde linnukese tegemine võimaldab konkreetse firma andmeidparooliga kaitsta. Tehke vastav märge ja koheselt avaneb aken, kuhu saate sisestadasalasõna. Selleks võib olla suvaline tähtede ja/või numbrite kombinatsioon. Ärgemingil juhul oma salasõna unustage, kasutage sellist, mida saab lihtsate vahenditegameelde tuletada.

Mitu automaatset varukoopiat säilitada - programmi on sisse kirjutatud automaatnevarukoopiate tegemise süsteem. Vaikimisi säilitatakse neist 10 viimast.

Varukoopia tegemise sagedus päevades - lahtris olev number näitab, mitme päevategant programm varukoopia teeb. Varukoopia tegemisel oskab programm arvestadaka möödunud kalendripäevi. Näide: Kui päevade arv on 7, teeb programm igapäevase töö korral varukoopia iga 7päeva tagant. Kui nüüd mingil põhjusel ei ole programmi käivitatud 7 päeva järjest,siis programm saab sellest aru ja teeb ikkagi automaatse varukoopia.

Lae automaatne varukoopia serverisse - kui varukoopiate laadimine serverisse onsisse lülitatud, siis programm laeb varukoopiad üles turvalisse Amazoni serverisse;soovitav on see lüliti hoida sisselülitatud asendis, sest muidu ei ole teie andmedpiisavalt kaitstud.

Soovi korral saate parooli vahetada. Selleks klõpsake nupule ,kirjutage vana parool ja siis kaks korda uus parool.

Kui olete parooli programmile selgeks õpetanud, siis järgmisel korral palgaprogrammisisenedes peate sisestama kõigepealt parooli.

19 Merit Palk

© Merit Tarkvara

2.9 E-posti seadistus

E-posti seadistus on vajalik töötajatele palgateatiste meiliga saatmiseks.

Väljuva posti (SMTP) serveri määrang sõltub see teie internetiteenuse pakkujast; kuiteenusepakkuja on Elion, siis on serveri nimi mail.neti.ee.

Saatja e-posti aadressi näevad palgateatise saajad kirja saatja aadressina.

Kasutajanimi ja parool on vaja sisestada ainult sel juhul, kui need on teie internetiteenusepakkuja poolt nõutavad.

2.10 Andmete kontrollimine

Andmete kontrollimine on vaja teha siis, kui programmi töötamisel on tekkinudvoolukatkestus või muu ebanormaalne olukord, samuti programmis püsivate tõrgeteilmnemisel.

Akna avamisel tuleb ekraanile teade:

20Firma

© Merit Tarkvara

Vastates jaatavalt alustab programm andmete kontrollimist.

2.11 Varukoopia tegemine

Varukoopiate tegemine on vajalik tehtud töö kaitsmiseks võimaliku hävimise vastu.

Merit Palgas on olemas kolmetasemeline varukoopiate tegemise süsteem.

1. taseAutomaatne varukoopiate tegemine programmiga samale kõvakettale töötab ilmakasutajapoolse sekkumiseta. Automaatsed varukoopiad tehakse programmi poolt loodudkausta “…My Documents/Aktiva Backup”. Loomulikult saate varukoopiaid ka ise teha(soovitavalt välistele andmekandjatele - CD, mälupulgad jms.), kuid sõltumata sellest teeb kaprogramm automaatselt varukoopiaid. Automaatsete koopiate tegemise sagedust saatemuuta Seadistuste aknas. Automaatne varukoopia tehakse programmi sulgemisel ja firmavahetamisel. Automaatset varukoopiat saab teha ainult sel juhul, kui andmebaas asubkohalikus arvutis.

Varukoopia tegemine on kiire protsess. Isegi suurte andmemahtude puhul võtab see aegamaksimaalselt 5-20 sekundit. Pärast varukoopia tegemist sulgub programm automaatselt.Ärge katkestage programmi tööd ega sulgege arvutit varukoopia tegemise ajal.

2. taseKuna programmiga samal kõvakettal asuvad varukoopiad ei ole kaitstud kõvaketta rikete jaarvuti kadumamineku eest, siis on nende riskide maandamiseks võimalus laadidavarukoopiad turvalisse Amazoni serverisse. Üleslaadimine toimub, juhul kui Seadistusteaknas on sisse lülitatud lüliti "Lae automaatne varukoopia serverisse". Vaikimisi onvarukoopiate üleslaadimine programmis sisse lülitatud. Juhul kui te mingil põhjusel ei soovioma varukoopiaid serverisse üles laadida, siis eemaldage "linnuke" väljalt "Lae automaatnevarukoopia serverisse". Põhjalikumat infot keskserveris hoitavate varukoopiate kohta leiateeraldi peatükist Varukoopiad keskserveris.

3. taseLisaks varukoopiate automaatikale saate koopiaid teha ka ise endale sobival ajal ja sobivale

21 Merit Palk

© Merit Tarkvara

andmekandajale, näiteks välisele kõvakettale või mälupulgale. Pidage meeles, et ükski teiekasutatav andmesalvestuse seade ei ole 100% tõrkekindel, seetõttu tehke võimaluse korralkoopiad mitmele erinevale andmekandjale.

Varukoopia käsitsi tegemisel on vaja valida koopia salvestamise koht ja soovi korral muutakoopia nime.

Varukoopiasse võetakse ainult ühe konkreetse firma andmed, mille all te varukoopiategemise käivitate. Kui teete palgaarvestust mitmele firmale, siis on vaja varukoopiategemine iga firma all eraldi käivitada. Kui soovite teha varukoopia korraga kõikide firmadeandmetest, siis on selleks vaja kasutada mõnd välist varukoopiate tegemise tarkvara, näiteksTK8 Backup.

Uue kuu avamisel ja versiooni uuendamisel teeb palgaprogramm automaatselt varukoopiajooksvasse firma andmete kataloogi.

Kokkuvõtteks:

Merit Palk teeb varukoopiaid automaatselt enne iga versiooniuuendust, varukoopiaid saateteha käsitsi ja lisaks teeb programm ka automaatseid varukoopiaid etteantud sagedusega.

Varukoopia tehakse ka firma vahetusel.

Varukoopiad on võimalik üles laadida Amazoni serverisse, mis suurendab turvalisustoluliselt.

Automaatsete varukoopiate tegemise süsteem on invariantne kuupäeva muutumise suuna

22Firma

© Merit Tarkvara

suhtes ehk siis kui te olete mingil põhjusel käsitsi muutnud süsteemi kuupäeva, siisprogramm tuvastab selle.

Automaatsete varukoopiate tegemise süsteem suudab tuvastada, kas keegi kasutab veelsama andmebaasi ja kui kasutab, siis sellisel juhul programm automaatset varukoopiat eitee (vajalik terminalarvutites ja servermasinas programmiga töötades).

Kui te teete ka ise varukoopiaid, siis arvestab programm seda automaatse varukoopiaperioodi arvestamisel. Näiteks kui iga päev tehakse automaatne varukoopia ja ühel päevalotsustate ise teha käsitsi varukoopia, siis sellel päeval automaatset varukoopiat ei tehta.

Programm ei kustuta ära teie poolt käsitsi tehtud varukoopiaid.

Programmi uuendamise käigus tehtavad varukoopiad salvestatakse endiselt samassekausta, kus asub firma andmebaas.

2.11.1 Varukoopiad keskserveris

Kohalikus arvutis hoitavad varukoopiad võimaldavad maandada andmete kaotsimineku riski

ainult osaliselt. Näiteks kui tehnilise tõrke tõttu saab aktiivne andmebaas kahjustatud, aga

kõvaketas funktsioneerib, siis on võimalik taastada andmed samal kettal paiknevast

varukoopiast.

Kui aga kõvaketas lakkab töötamast või teie arvuti varastatakse, siis pole samas arvutis olnud

varukoopiatest mingit kasu. Sel juhul aitavad keskserveris olevad varukoopiad, mida Aktiva

teeb automaatselt (juhul, kui te pole seda funktsiooni teadlikult välja lülitanud).

Me kasutame varukoopiate hoidmiseks üliturvalist üle maailma tuntud teenusepakkujat

Amazon.

Amazoni serverites on andmed kaitstud kõrgeimatele nõuetele vastavate protseduuride ja

sertifikaatidega. Varukoopia edastamiseks kasutatakse turvalist SSL kanalit, mida kasutatakse

ka näiteks internetipankade puhul. Lisaks on võrguliikluse kaitseks kasutusel Amazoni

serverite poole pöördumiste päringute signeerimise võtmed ja algoritmid.

Amazoni serveriparkidel on läbitud „SAS70 Type II“ audit, mis on Ameerika Ühendriikide

valitsuse kõrgeimat turvalisust nõudvate andmete hoidmise nõutav eeldus. Lisaks

elektroonsele turvalisusele kasutab Amazon ka mitmeid füüsilisi abinõusid, sealhulgas ka

näiteks serveriparkide asukohtade salastamist lisaks muudele üldlevinud

turvaprotseduuridele nagu videovalve ja isikute tuvastus. Ammendav ingliskeelne info

turvalisuse kohta on kättesaadav aadressil http://aws.amazon.com/security/

Omalt poolt oleme võtnud kasutusele täiendavad meetmed andmete veelgi paremaks

kaitsmiseks, sealhulgas on Aktivas kasutatav varukoopiate süsteem loodud ainult andmete

ühepoolseks liikluseks ehk vaid andmete serverisse üleslaadimiseks. Faile saavad serverist

kätte vaid Merit Tarkvara varalist vastutust kandvad töötajad, järgides rangeid

turvaprotseduure.

23 Merit Palk

© Merit Tarkvara

2.12 Taastamine varukoopiast

Andmete taastamine varukoopiast on protseduur, mida on vaja kasutada ainult erandjuhul,kui firma andmed on riknenud. Taastatakse ühe konkreetse firma andmed. Kõikide firmadeandmeid korraga pole võimalik taastada. Varukoopiast taastamisel hävivad päästmatultjooksvad andmed selles firmas, kuhu te taastamise teete. Seetõttu on taastamisel vaja ollaülimalt ettevaatlik, et kogemata ei toimuks taastamine vajalike andmete peale.

Varukoopia taastamiseks valige fail, millest soovite taastamist teha. Taastamiseks sobivadainult Merit Palga poolt tehtud standardses zip-formaadis varukoopiate failid.

24Firma

© Merit Tarkvara

2.13 Palkade import

Palkade import võimaldab importida lisatasusid kindla struktuuriga DBF-tüüpi failist. Teistestformaatidest pole võimalik tasusid importida.

Tasude importimist on vaja sel juhul, kui kasutusel on mõni kolmanda osapoole tarkvara, kustoimub töötajate tasude väljaarvutamine. Sellisel juhul salvestatakse tasude arvutamiseprogrammis leitud tasud Merit Palga jaoks sobivasse formaati, failis olevad tasudimporditakse Merit Palka ja siin toimub maksuarvestus ja palkade väljamaksmine.

Tasude importimisel on vaja valida impordifail:

Palkade impordi võimalus on alates Merit Palga 31-80 töötajaga versioonist.

25 Merit Palk

© Merit Tarkvara

3 Palgaarvestus

Palgaarvestus koosneb töökatkestuste, põhipalga, lisatasude, puhkuste, kinnipidamiste javäljamaksete sisestamisest.

3.1 Tasude arvestus

Tasude arvestuse menüüs toimub töölepingute haldus, põhi- ja lisatasude arvestus, siin saabsaata töötajatele palgateatisi ja teha tasude aruandeid.

3.1.1 Põhitasud ja lepingud

Lepingud on vajalikud põhitasu, puhkuste ja lisatasude arvestamiseks.

Uue arvestuskuu avamisel kantakse kehtivad lepingud üle järgmisse kuusse. Töölepingud onkõikides kuudes ühesugused ja vajalike määrade muutmiseks (nt. palga muudatus), tuleb alatimuudatused lisada juurde, mitte parandada olemasolevaid. Olemasolevate parandaminetekitab muudatused ka eelnevatesse kuudesse.

Uue töölepingu vormistamiseks klõpsake lepingute aknas nupule .

26Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Avanenud aknas valige esmalt töötaja kellele soovite lepingut vormistada või kui selle töötajakohta on isikuandmed veel täitmata, siis klõpsake nupule Lisa ja täitke isikuandmed vastavaltIsikuandmetes toodud juhistele.

Töötaja valitakse isikuandmete nimekirjast. Kui mõni töötaja on tööl kahe erineva lepingualusel, siis tuleb talle sisestada 2 töölepingut. Maksudeklaratsioonil näidatakse mõlemalepingu alusel makstavad summad koos, sest sama isikukoodiga väljamaksed summeritakse.

Dokumendi number on informatiivne väli ja selle täitmist programm ei nõua.

Lepingu algus ja lõpp määrab lepingu kehtivuse.

Amet määrab isiku ametigruppi kuuluvuse ja võimaldab koostada ametist lähtuva tasudearuande ja kinnipidamiste aruande. Ameti muutmiseks on vaja klõpsata klahvil Muuda,vajutada klaviatuuril nooleklahvi alla, lisada uus kuupäev ja uus amet.

Põhitasu tuleb valida tasu liikide nimekirjast. Valida saab ainult neid tasu liike millel onarvestusmeetodiks Kuupalk põhitasu; Tunnitasu põhitasu; Palgaaste põhitasu võiLepingusumma põhitasu. Põhitasu muutmiseks tuleb klõpsata klahvil Muuda, vajutadaklaviatuuril nooleklahv alla, lisada uus kuupäev ja uued tasumäärad. Siinsamas tuleb äramäärata ka palgakulu konto, juhul kui see erineb Kontode seadistuses olevast ja samamoodiosakond, juhul, kui see erineb isikuandmetes olevast.

Avanss on palga ettemakse netosumma, mida kasutatakse avansi väljamaksulehelautomaatsel väljamaksete tegemisel (nähtav ainult alates 31 töötaja versioonist).

Puhkusekohustuse määr on puhkuse päevade arv tööaasta eest, mis tuleb määrata kooskehtivuse algusega. Kehtivuse algus määrab programmis puhkusereservi arvestuse alguse jafikseerib määra muutumise hetke. Näiteks alaealisel muutub 35 päeva täiskasvanuks saamisel28 -ks. Teise määra saab lisada klaviatuuril nool alla klahvile vajutades.

Esimese puhkusekohustuse määra kehtivuse alguse kuupäevaks tuleb panna töölepingualguse kuupäev. Kui tööleping on sõlmitud palgaprogrammi kasutusele võtmisest varem, siistuleb puuduvad puhkused programmi sisestada kõige esimeses arvestuskuus japuhkusereservi arvestust mõjutavad töökatkestused vabalt valitud kuus. Aegunud puhkustesisestamiseks tuleb siin aknas muuta puhkusekohustuse alguse kuupäeva ja sisestadaaegunud puhkus perioodina.

27 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Puhkusetasu konto on vaja määrata ainult siis, kui selle lepingu puhkuse kulukonto peabolema kontode seadistuses olevast puhkusetasu arvestuskontost erinev.

Puhkusetasu osakond on vaja määrata pearaamatu kandes puhkuse kulude jaotamiselosakondade vahel ainult siis, kui isikuandmetes ei ole osakonda määratud ja puhkus kantakseotse kuluks (ei tehta puhkusereservi arvelt).

Puhkusereservi % on vaja sisestada ainult, siis kui pearaamatu kandes palgakuluga koosarvestatakse puhkusereservi kulu ja soovitakse kasutada kontode seadistuses olevasterinevat protsenti (töötajal kehtib üldisest puhkusekohustusest erinev määr).

Minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on tööandja kohustus tasuda täistööajaga töötaja eestsotsiaalmaksu mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud sotsiaalmaks.Sotsiaalmaksu makstakse proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga. Kui töötaja ontöösuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu kuumääralt tööandja, kestulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2kohaselt.

Minimaalsotsiaalmaksu ei arvestata järgmistel juhtudel: 1) töötaja puhul, kellele on EestiVabariigi töölepingu seaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetudosaliselt tasustatavale puhkusele või 2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- japuhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul. 3) töötaja võiteenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme võienamat alla 19-aastast last; 4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuseseaduse § 5 lõike 4 punktis 5.

Miinimumsotsiaalmaksu arvutamise näide selgitustega: 278,02/30 päeva = 9,27/päeva eest min.palka * 28 päeva = 259,56 * 33% = 85,65 sotsmaksu

28Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

278,02 miinimumsotsiaalmaksuarvestuse aluseks olev summa30 alati igas kuus jagatavate päevade arv 9,27 ühe päeva tasuks tulev summa palgamiinimumi järgi28 päeva selles kuus olevate päevade arv (haiguspäevad maha)259,56 sellles kuus min sotsiaalmaksu arvestuse aluseks olev summa33% sotsmaksuprotsent85,65 miinimumi järgi arvutatud sotsmaks

Automaatne tööaja arvestus leiab töötatud tunnid (põhitunnid) ja tööpäevad kuu üldisesttööaja normist lahutades töökatkestuste ja puhkuste aja.Kui põhitasuks on määratud kuupalk või tunnitasu, siis arvestatakse kuupalk alati ringi, kuimuudetakse töökatkestusi või puhkusi. Tööaja graafiku järgi töötamise korral ei saa töötatudtunde (põhitunnid) automaatse tööaja arvestusega leida ja automaatne tööaja arvestaminetuleb välja lülitada. Siis on vaja töötunnid koos tööpäevadega ise sisestada.

Töövõimetuspensionäri lahter on mõeldud nendele töötajatele, kellele laieneb määruseSotsiaalmaksuseaduse § 6, ja kelle eest maksab minimaalset sotsiaalmaksu riik.

Lõplik palgaarvestus toimub väljamaksulehe koostamisel, kus võetakse arvesse ka lisatasud japuhkused ning tehakse maksude mahaarvamised ja kinnipidamised.

Töötatud tundide ja tööpäevade kohta saab aruande, klõpsates nupule Trüki (arvestatudkokku veerus näidatakse ainult põhipalga brutosumma).

*****************************************************

Väljavõtted seadusandlikest aktidest

2010.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus

2011.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 1. Töölepingu mõiste

(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes temajuhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasueest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kuikäesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks

29 Merit Palk

© Merit Tarkvara

kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

(5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaaäriühingu filiaali juhataja lepingule.

§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus

(1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohtasätestatut.

(2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asubtegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

(3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohtaei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasatöölepingu tühisust.

§ 5. Töötaja teavitamine töötingimustest

(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;

2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;

3) tööülesannete kirjeldus;

4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;

5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt jatehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaksmuutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;

6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;

7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);

8) töö tegemise koht;

9) puhkuse kestus;

10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemiseetteteatamise tähtajad;

11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;

12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

(2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda

30Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta.

(3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda.Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

(4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatustetegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(5) Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümmeaastat töölepingu lõppemisest arvates.

§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine

(1) Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuniviieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvadpõhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.

(2) Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmidaasendamise ajaks.

§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingusamalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingutpikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest pealetähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingulõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:

1) ta kasutab puhkust;

2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;

3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;

4) ta osaleb streigis;

5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;

6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

§ 43. Tööaeg

(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg),kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

(2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

31 Merit Palk

© Merit Tarkvara

(3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaegaseitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatudtäistööaeg):

1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;

2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevaseajavahemiku jooksul;

3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevaseajavahemiku jooksul;

4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhteskäesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.

(6) Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 46. Töö tegemise aja piirang

(1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kunineljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugustarvestusperioodi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-,põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni.

(3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatustpikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemikukohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikultkahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

(4) Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe aluselületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöökeelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatudtingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.

(5) Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevatetöötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajateesindajale nende nõudmisel.

§ 47. Tööaja korraldus

(1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal(tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja

32Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestatatööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ningtööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohtaette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseidvaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandjaettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

§ 54. Õigus puhkusele

(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.

(2) Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.

(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha jariigipühi.

§ 55. Põhipuhkus

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja jatööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest

(1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäevaületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

(2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakseriigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

(3) Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

§ 68. Põhipuhkuse andmine

(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajaleajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja pooltekokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigustööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooledon kokku leppinud.

(3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kuikalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

33 Merit Palk

© Merit Tarkvara

aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.

(4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanudvähemalt kuus kuud.

(5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnespoolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, milleeest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- jasünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja onajateenistuses või asendusteenistuses.

Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel

SOTSIAALMAKSUSEADUS

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;

2) [Kehtetu – RT I 2001, 59, 359 – jõust. 1.01.2003]

3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Avalik teenistuja käesolevaseaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik;

4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ningfüüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstudtasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses,millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised,arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kuimaksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;

6) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikulepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

7) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ningerisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;

8) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kuitöötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike1 punkti 7 alusel;

34Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

9) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töötegemise eest makstavatelt tasudelt.

(11) Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadelt, olenematanende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal.

(12) Käesolevas seaduses äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta sätestatulaieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatudjuhul.

(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mittevähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saabriiklikku pensioni, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Riikliku pensionisaaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust võisotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Kui isik on töö-või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesolevaseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestabmaksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mittevähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuultöötatud ajaga, järgmistel juhtudel:

1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest,välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;

2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;

21) Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 6lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või

3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmisteljuhtudel:

1) [Kehtetu – RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009]

2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 aluselkehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;

3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast lastvõi kolme või enamat alla 19-aastast last;

4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.

(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesolevaseaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi

35 Merit Palk

© Merit Tarkvara

lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogumaksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestelkantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja on maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse võikustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks, makstakse sotsiaalmaksuproportsionaalselt füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude arvuga või riiklikupensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga.

(7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesolevaseaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse §-s21 nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulualusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummastväiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt temaeest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemaltvõrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.

(8) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistripidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ningnotar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on maksukorralduse seaduse § 201 kohaseltteatatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele samad andmed, maksavadsotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

§ 21. Sotsiaalmaksu kuumäär

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega.Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1.juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.

§ 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

(1) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:

11) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestiselavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;

5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja, kes saabtöövõimetuspensioni, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel;

8) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetavabikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassilõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksukäesoleva lõike punkti 1 või 11 alusel;

9) sotsiaalhoolekande seaduse § 23 1 alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik;

10) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamiseleping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla

36Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

19-aastast Eestis elavat last;

13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel olevapäästeteenistuja toetus.

(11) Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:

1) hooldab puudega isikut perekonnaseaduse § 105 alusel ja kellele valla- või linnavalitsusmaksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või

2) hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapsehooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.

(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatudjuhtudel.

(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaksarvutatakse riiklike peretoetuste seaduse § 91 lõikes 2 nimetatud toetuse summalt. Kuikäesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäär on suurem kui käesolevas lõikes nimetatudtoetus, makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaksarvutatakse samas punktis nimetatud abikaasatasu summalt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatudkuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing,mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu,mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtjaga, maksab riik sotsiaalmaksutööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegitööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(1) Käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:

1) arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 sätestatud sotsiaalmaksugamaksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma §-s 7 toodudmääras sotsiaalmaksu, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut;

2) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksugamaksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantudäriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks;

3) maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu,isikustamata neid summasid;

37 Merit Palk

© Merit Tarkvara

4) üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontolemaksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaksMaksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava maksudeklaratsiooni;

5) arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta käesoleva seaduse § 6 lõike 1 või 11 aluselmakstava sotsiaalmaksu, selle üle kandma järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- jaTolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastavamaksudeklaratsiooni;

6) andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eestmaksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 või 11 alusel, tema nõudmisel tõendinimetatud summade ja arvestatud sotsiaalmaksu kohta.

(7) Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestabrahandusminister.

(8) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded onriigisaladus, sotsiaalmaksu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatudkorras.

(11) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, makstaksesotsiaalmaksu vähemalt eelmiseks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääraltriigieelarve vastuvõtmise kuuni, viimane kaasa arvatud.

RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

§ 14. Õigus töövõimetuspensionile

(1) Õigus töövõimetuspensionile on isikul:1) kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani ja2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõimekaotusega 40–100 protsenti ja[RT I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008] 3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseksnõutav pensionistaaž.(2) Töövõimetuspension määratakse püsiva töövõimetuse ajaks.

3.1.2 Lisatasude arvestus

Lisatasud on kõik põhitasule lisaks makstavad tasud väljaarvatud korralise puhkuse,lisapuhkuste ja puhkuse kompensatsiooni tasu.

Kindlasti arvutatakse selle akna kaudu ajutise töövõimetuse hüvitis, õppepuhkus,koondamistasud, töölähetused, preemiad, autokompensatsioonid, ühekordsed preemiadvms. Lisatasud arvutatakse lähtuvalt isikule määratud tasu liigi kaardil olevastarvestusmeetodist.

38Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Lisatasudena sisestage kõikide töötajate palgad, kellel töölepingus pole põhitasu määratud(nt. töökäskude alusel makstavad tasud). Samuti sisestage siit kõik põhitasule lisaksmakstavad tasud või tasud, mis ei kuulu brutopalga hulka, väljaarvatud korralise puhkuse,lisapuhkuse ja puhkusekompensatsiooni tasu.

Muuhulgas kuuluvad lisatasude kaudu maksmisele:(1) õppepuhkus,(2) ajutise töövõimetuse hüvitis,(3) autokompensatsioon, (4) erinevad preemiad ja muud lisatasud.

Lisatasude sisestamiseks on vajalik luua tasude dokument. Kui firmas on mitmesuguseidtasusid palju ja töötajate arv suur, on mõttekas tasude dokumendid koostada tasuliikide,osakondade, tegevusüksuste vms lõikes. Ka võiksite eraldi tasude lehe teha püsivateletasudele. Mitme lisatasu lehe kasutamiseks on vaja teha vastav lülitus Seadistuste aknas.

Valige töötaja, kellele soovite tasu sisestada ning valige soovitud tasu liik.

Lisatasud arvutatakse lähtuvalt tasu liigi kaardil olevast arvestusmeetodist (arvestusmeetodivaatamiseks klõpsake nupule Tasu liik).

Kui arvestusmeetodiks on Protsent põhipalgast, siis leitakse lisatasu summa Kogus veergusisestatud protsendi ja Põhipalga summa korrutisena. Põhipalk on töölepingus määratudpõhitasu summa (nt.kuupalk, lepingusumma). Kui kuupalga saaja palk on puudutud päevadetõttu võiksem, siis on ka lisatasu summa väiksem.

Kui põhitasuks on lepingusumma, siis lisatasu summa ei sõltu puudutud päevadest.

Kui lisatasu arvestusmeetodiks on Protsent tunnitariifist, siis leitakse lisatasu summa esimese

39 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Kogus veergu sisestatud protsendi, Tasu määr veergu sisestatud tundide arvu ja põhipalga ühetunni tasu korrutisena.

Kuupalga ja tunnipalga saaja summa ei sõltu põhitasu tundide arvust. Põhipalga ühe tunnitasu leitakse põhitasu jagamisel normtundidega. See arvestusmeetod on vajalik öösel (25% ),puhkepäeval (50%) ja riiklike pühade ajal (100%) töötamise lisatasu arvestamiseks.

Lisatasu arvestusmeetodiga Summa x kogus x kogus võimaldab arvestada lisatasu ületunnitööeest. Esimesse Kogus veergu sisestage tunnipalga hind, teise Kogus veergu sisestageprotsendile (50%) vastav koefitsent (0,5) ja Tasu määr veergu sisestage tööaja normi ületavtundide arv.

Lisatasu arvestusmeetodiga Summa x kogus kasutamisel sisestage tükitasu kogus ja tunnitasutunnid Kogus esimesse veergu ja tariif teise Kogus veergu.

Lisatasu arvestusmeetodiga Summa kasutamisel sisestage tükitasu või lisatasu koondsummaarvestuslehe esimesse Kogus veergu. Sama summat näidatakse automaatselt Summa veerus.

Igakuine lisatasu kantakse uue arvestuskuu avamisel automaatselt samale lisatasuarvestuslehele kui tasu liigi kaardil on määrang Igakuine.Lisaks täidetakse arvestuslehel kõik tasu liigi kaardil sisestatud väärtused. Kui tariifid jasummad on kuust kuusse muutuvad või erinevatel töötajatel erinevad, siis jätke tasu liigikaardil vastav väärtus määramata.

Kui kasutusel on osakonnad, siis määrake selle lisatasuga seotud osakond (kulukoht, projekt).Selle põhjal tehakse osakonnastatud palgakulu aruanne. Kui üks töötaja saab erinevatetöökäskude alusel töötasu erinevatest osakondadest, siis lisage see töötaja vähemalt nii mitukorda tasudesse, kui mitme osakonna vahel tema palk jaguneb. Kui siin osakonda ei määra,siis võtab programm palgakulu jaotusel aluseks töötaja töölepingus määratud osakonna võikui töölepingus ei ole osakond määratud, siis isikuandmetes määratud osakonna; kui ka sealpuudub osakond, siis võetakse osakond kontode seadistusest palgakulu konto juurest.

NB! Vajadusel saate tasu parameetrite aknas jooksvalt uusi tasuliike sisestada. Selleksklõpsake nupule "Tasude liigid" ja sisestage uus tasuliik või vaadake või parandageolemasolevaid.

Programmis on võimalik erinevate keskmiste arvutamiseks kasutada täiendavat valikut

Keskmine tasu

Klõpsates avaneb keskmise tasu arvestusleht:

40Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Tehes valiku Haigushüvitise päevatasu arvestab programm vastavalt arvutamise tekke kuulevälja keskmisest kalendripäevatasust 70%. Riigipühi välja ei jäeta.http://www.rmp.ee/toooigus/tls/8230

Arvutamise vajaduse tekke kuu valikul saab määravaks väljamakse tegemise kuu.

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

41 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Koondamistasu aluseks vajate aga hoopis keskmist kuupalka, selle saate, kasutades teistvalikut Keskmine tasu.

42Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Nupule "Trüki" vajutamisel ilmub ekraanile tasude dokumendi väljatrükk.

43 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Osakond on vaja määrata lisatasu arvestuslehel ainult juhul, kui pearaamatu kande tegemiseljaotatakse kulud osakondade vahel ja arvestatakse töötaja põhitasu osakonnast erinevaosakonnna tasu.

Kõigist arvestatud lisatasude summadest saab ülevaate tasude aruandest.

***************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 44. Ületunnitöö

(6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei olekokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

(7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine

(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordsettöötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.

(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamisetäiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

§ 67. Õppepuhkus

(1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtudtingimustel ja korras.

(2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.

§ 78. Tasaarvestamise erisus

(1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötajakirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatudteisiti.

(2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemiston nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületavasumma tasaarvestamiseks.

(3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinnipidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu

44Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

(4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõudepööramise kohta sätestatut.

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

§ 40. Töötuskindlustusmakse objekt

(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:

1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjalekehtestatud töötuskindlustusmakse määras;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt jamuudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

(2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:

1) kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtudhüvitiselt või hüvituselt, mida maksab tööandja;

2) kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikullõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, hüvituselt või viiviselt;

3) kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;

4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.

TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS (kehtib kuni 30.03.2011)

§ 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.

(2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatisealusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

(3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajaleja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

(4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, milleeest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 aluselkehtestatud töötasu alammäär.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse töötajatele ja avalikeleteenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusegaõppes.

[RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009]

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord

45 Merit Palk

© Merit Tarkvara

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seadusesettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele.

(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuseseaduse» tähenduses.

(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuksavalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumineavalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused

(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuujooksul töötaja teenitud töötasust.

(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt üheterve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudelteenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud,võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kunipäevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.

(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud,arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.

(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksultöötasu makstud, korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuulkehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajadusetekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasualammäärade suhtena.

(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:

1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepinguskokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasuarvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;

2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskminebrutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuulkehtivat töötasu.

§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel

(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku

46Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmisetööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra,millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähemetteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevadearvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millaltöötaja töötasu vähendati «Töölepingu seaduse» § 37 alusel.

(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagataksetöötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.

(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööajakohase töötundide arvuga päevas.

(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarsetööpäevade arvuga nädalas.

(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamisealuseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

3.1.3 Isikuandmed

Isikuandmete tabelisse sisestatakse kõik firma töötajad, kes osalevad palgaarvestuses (k.a.mitteresidendid) ja samuti kõik füüsilised ning juriidilised isikud, kelle kasuks on kinnipidamisi (nt. elatise saajad, kindlustusfirmad, ametiühingud, jne.).

Isikuandmeid saate jooksvalt lisada ka uut töölepingut koostades.

47 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Isikuandmete tabelisse sisestage kõik firma töötajad, kes osalevad palgaarvestuses ja samutikõik füüsilised ning juriidilised isikud, kelle kasuks on kinnipidamisi (nt. elatise saajad, kespeavad kajastuma ettevõtte maksudeklaratsioonil; kindlustusfirmad, ametiühingud,kohtutäiturid, kelle kasuks on kinnipidamisi jne.).

Isikukood - siia sisestage töötaja isikukood, sest ilma selleta ei võeta seda isikutmaksudeklaratsioonile. Juriidilise isiku puhul sisestage siia äriregistrikood. Kohtutäituritepuhul pole teinekord näha ka registrikoodi, sel juhul aitab lihtsalt ka isikukoodi lahtrissekohtutäituri kaardile järjekorranumbri andmine (1, 2, 3 ...jne). programm tunneb siin aknas äravälismaise isikukoodi. Perekonna- ja eesnimi - siia sisestage töötaja (või kinnipidamise saaja) nimi või juriidiliseisiku nimi.

E-mail - Sisestage siia töötaja e-maili aadress, kui soovite talle saata palgalipiku e-mailile.

Osakond on vajalik määrata siis, kui firmas kasutatakse osakonnastatud palgakulu arvestust.Osakonna määramine isikuandmetes võimaldab töötajatele palgaarvestuse lehti trükkida siinmääratud osakondade kaupa. Kui töölepingutes või lisatasude arvestuses on palgakuluosakond määratud teisiti kui isikuandmetes, siis palgaarvestuslehtede trükkimisel võetaksealuseks isikuandmetes määratud osakonnad.

48Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Osakonna kasutamine palgakulu jaotamisel osakonniti:

Kui töötaja palgakulu läheb alati ühele osakonnale, siis sisestage osakond isikuandmetessening programm kasutab palgakulu jaotamisel isikuandmetes sisestatud osakonda.

Kui töötaja palgakulu jaotub mitme osakonna vahel, siis määrake osakond lisatasudearvestuses. Programmi loogika on järgmine: kõigepealt kontrollitakse osakonna olemasolulisatasude arvestuses, siis töölepingutes, siis isikuandmetes ja kõige viimasena kontodeseadistuses. Kui osakonna määrang on tehtud lisatasudes, siis lisatasude kulu läheblisatasudes määratud osakonnale. Põhitasuga seotud palgakulu läheb kas töölepingusmääratud osakonnale või kui seal on osakond määramata, siis isikuandmetes määratudosakonnale.

Kui ettevõttes teostatakse detailne tööaja ja tasude arvestus mõnes spetsiaalprogrammis võiExcelis ja kuu lõpus imporditakse lisatasude andmed lõpliku maksuarvestuse tegemisekspalgaprogrammi, sisestage väljale Kood impordil töötaja kood sisseimporditavas failis.

Resident - märkige, kas isik on resident või mitte. Kui siin linnukest pole, siis isikutmaksudeklaratsiooni Lisale 1 ei võeta. Isiku tasud viiakse automaatselt TSD Lisale 2.Residentsuse muutmiseks klõpsake nupule Muuda ja sisestage residentsuse alguskuupäev.Mitteresidendi puhul tuleb alati valida residentriigi kood. Kasutatakse maksuvaba miinimumi - kui töötaja on esitanud tööandjale kirjaliku avalduse, etvõib rakendada maksuvaba miinimumi, siis klõpsake nupule Muuda ja sisestagealguskuupäev, millest alates töötaja palgalt tulumaksu arvutamisel rakendatakse maksuvabamäära. Kui maksuvabastust ei saa rakendada, siis Muuda nupule ärge klõpsake või sisestagetöölepingu alguskuupäevast varasemad kuupäevad algus- ja lõpukuupäeva kohale. Selliseljuhul jälgige, et linnukest ei oleks valikus sees.

Kui maksuvabastust aeg-ajalt saab rakendada ja mingil perioodil jällegi ei saa, siis lisagekuupäevade määrangusse täiendav rida, ning määrake uus maksuvabastuse periood. Uuemäära lisamiseks klõpsake klaviatuuril nool alla klahvile. Programm jälgib ise, et ühes kuus eirakendataks maksuvabastust rohkem kui ühel korral.

Isik on kinnipidamise saaja - märgike linnuke juhul, kui tegemist on elatise saaja,kindlustusfirma, ametiühingu, kohtutäituri vm. kinnipidamise saajaga. Juhul, kuikinnipidamisest peetakse kinni ka tulumaks, on vajalik sisestada linnuke ka järgmisesseaktiviseeruvasse lahtrisse.

Kui isiku palgast peetakse kinni kogumispension, siis valige real Kogumispensioni maksealates see kuu ja sisestage aasta, mille väljamaksetelt esimest korda kogumispension kinnipeeti. Kas isik on kogumispensioniga liitunud ja millal on maksete kinnipidamise algus, seda saate

kontrollida, klõpsates nupule . Programm pöördub üleinterneti pensionikeskuse lehele http://www.pensionikeskus.ee ja näitab päringu tulemust(eeldusel, et isikukood on sisestatud).Kogumispensioni maksete kinnipidamine on peatatud kuni 31.12.2010, kui isik on esitanud

49 Merit Palk

© Merit Tarkvara

avalduse maksete jätkamiseks, siis seda saate kontrollida samas aknas, kus maksete algustki.Kui isik on avalduse esitanud, siis tuleb vastav linnuke sisse lülitada, sel juhul hakkab alates01.01.2010 tehtud väljamaksetelt programm automaatselt kogumispensionimakseid kinnipidama. Alates 01.01.2011 on kogumispensioni maksete kohustus kõigil, kes on kunagiliitumisavalduse esitanud. Nendel, kellel 2010.aastal kogumispensionimakseid kinni eipeetud, nendel töötajatel linnukest Avalduse esitamise lahtris ei ole. Ja nendel arvutabprogramm automaatselt käesoleval aastal makse suuruseks 1%.

Kui tegemist on pensioniealise töötajaga, valige real Töötuskindlustuse makset ei arvestataalates kuu ja sisestage aasta, millal töötaja pensioniealiseks sai ja mis perioodist alates temapalgalt enam töötuskindlustusmakset kinni ei peeta. (Jätkuvalt arvestatakse tööandja pooltmakstavat töötuskindlustust).

Kui isikule tehtavad väljamaksed (ka kinnipidamise saajale) kantakse tema arveldusarvele,siis tuleb sisestada isiku pangakonto number. Panka pole vaja sisestada, sest kontonumbrijärgi identifitseerib programm automaatselt panga. Konto omanikuks pannakse vaikimisisama isik, kuid vajadusel on seda võimalik parandada.

Lahkunud - märkige linnukesega, kui töötaja on ettevõttest lahkunud ja te ei soovi, et tedaisikute valiku nimekirjades näidatakse. Programm täidab valiku automaatselt ise, kuilahkunud töötajale arvutatakse puhkustasu kompensatsiooni.

Nupule klõpsates, näete programmi abiinfot (lühijuhendit) akna täitmiseks.

Isikuandmete salvestamiseks klõpsake nupule Salvesta.

Isikuandmete nimekirja välja trükkimiseks saate sobiva valiku teha Trüki aknast:

*************************************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 41. Töötaja andmed

(1) Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkuselemittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist.

50Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

(2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitseseadusele.

§ 136. Isikukaartide säilitamine

Tööandjal ei ole kohustust säilitada käesoleva seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte.

ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS

§ 4. Isikuandmed

(1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta,sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

(2) Delikaatsed isikuandmed on:

1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatudandmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeksolemise kohta;

2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;

3) andmed terviseseisundi või puude kohta;

4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;

5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ninggeeniandmed);

6) andmed seksuaalelu kohta;

7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;

8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikkukohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

§ 2. Töötuskindlustuse mõiste

Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korraltööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepinguülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korralning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

§ 3. Kindlustatu ja kindlustusandja

(1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingualusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujagakaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas

51 Merit Palk

© Merit Tarkvara

seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Käesoleva seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:

1) füüsilisest isikust ettevõtja;

2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samutivabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitataksemaksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;

3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele eilaiene töölepingu seadus;

4) nimetatud avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1–3;

5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatudvanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riiklikupensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension.

(3) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa.

§ 4. Töötuskindlustusmakse ja makse maksja

(1) Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseksrahastamiseks, mida maksavad:

1) kindlustatu;

2) tööandja.

(2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on:

1) residendist juriidiline isik tulumaksuseaduse § 6 lõike 2 tähenduses;

2) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;

3) füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatudväljamakseid;

4) tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjanategutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatudväljamakseid

KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

§ 6. Kohustatud isik

Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eestsotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab

52Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidimakse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt.

§ 7. Makse objekt

(1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikulsotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatudtasudelt.

(2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning §-s 3 nimetatudsummadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadeltning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.

(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1.jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikulekuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31.detsembril.

§ 8. Makse tasumise periood

(1) Makse tasumise periood on kalendrikuu.

§ 9. Makse määr

Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

§ 11. Makse tasumise kord

(1) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:

1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9 ning §6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelttasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;

2) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatudtasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesolevaseaduse §-s 9 sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrissevõi registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi füüsilisest isikustettevõtja) ning tasu on saaja ettevõtlustulu;

§ 671. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine

(1) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemaksetei tasuta.(2) Füüsilisest isikust ettevõtja tasub 5/12-lt 2009. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike1 punktis 5 nimetatud tulult (edaspidi ettevõtlustulu) makset käesoleva seaduse §-s 9sätestatud makse määras. 2010. aastal saadud ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtjamakset ei tasu.(3) 2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesoleva

53 Merit Palk

© Merit Tarkvara

seaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.

RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

§ 7. Õigus vanaduspensionile

(1) Õigus vanaduspensionile on isikul:

1) kes on saanud 63-aastaseks ja

2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.

(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigusvanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:

Sünniaasta Vanus

1944 58 a 6 kuud

1945 59 a

1946 59 a 6 kuud

1947 60 a

1948 60 a 6 kuud

1949 61 a

1950 61 a 6 kuud

1951 62 a

1952 62 a 6 kuud

§ 9. Ennetähtaegne vanaduspension

(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis2 sätestatud pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastatenne vanaduspensioniikka jõudmist.

(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesolevaseaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellestlühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.

(3) Pensioni vähendamist 0,4 protsendi võrra rakendatakse ka juhul, kui vanaduspensionieanion jäänud vähem kui üks kalendrikuu.

(4) Kui ennetähtaegse vanaduspensioni suuruse arvutamisel lähtutakse vastavalt käesolevaseaduse § 11 lõikele 6 rahvapensioni määrast, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja

54Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

3 sätestatud vähendamist rahvapensioni määrale.

(5) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks.

(6) Täiendava pensionistaaži omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensionisuurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) võisoodustingimustel vanaduspensioniks.

3.1.4 Tasude liigid

Tasuliigid on programmis vajalikud põhitasude ja lisatasude arvestamiseks.

Arvestusmeetod määrab selle, kas tululiiki saab kasutada põhitasu või lisatasu arvestamisel.

Põhitasu arvestamsiel kasutatakse (saab valida ainult töölepingusse):

Kuupalk põhitasu

Tunnitasu põhitasu

Palgaaste põhitasu

Lepingu summa põhitasu

Lisatasu arvestamisel kasutatakse (saab kasutada ainult Palgaarvestus>Lisatasud aknas):

Protsent põhipalgast

Protsent tunnitariifist

Summa

Summa x Kogus

Summa x Kogus x Kogus.

Tululiik määrab vastava tasuliigi väljamaksete kajastamise maksudeklaratsioonil.

Tulumaks

Sotsiaalmaks

Töötuskindlustus (määrab ära töötaja töötuskindlustusmakse arvutamise)

Sisaldab puhkusetasu arvestuses (täiendavalt määrab ka tööandja töötuskindlustusmaksearvutamist)

Igakuine või ühekordne määrab uue arvestuskuu lisamisel lisatasu ülekandmise viimasestarvestuskuus avatavasse kuuse. Näiteks jõulupreemia on ühekordselt makstav lisatasu.

Konto on vaja määrata ainult siis, kui pearaamatu kande koostamisel soovitakse kasutadakontode seadistuses määratud palga kulu või muude tasude (ei ole palk) kontost einevatkontot. Põhitasu liigile konto määramisel kasutatakse seda ainult nendel juhtudel, kui lepingus on konto määramata.

55 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Lisatasusid kasutage siis, kui firmas on töötajaid,

kellel puudub kindel kuupalk,

kellele makstakse lisaks kuupalgale või töölepingus määratud tasule veel mingeidlisatasusid.

Siia sisestage kõik erinevad tasustamise liigid. Tasude liikideks võivad olla ka brutopalgavälised tasud, autokompensatsioon, komandeeringutasud, maarent (kui makstakse eraisikuleja see isik peab sisalduma maksudeklaratsioonil) jm. Siia võite lisada ka kõik need töödenimetused, mille alusel töötajatele töökäskude järgi töötasu makstakse.

Vastavalt sellele, kas tasu on maksustatav tulu-, sotsiaal- või töötuskindlustusmaksuga,lülitatakse vastav tasu maksudeklaratsioonile. Kui töötajale makstakse autokompensatsioonivõi lähetuskulusid maksuvaba piirmäära ulatuses, siis tasu liigile maksude arvestuseslinnukesi pole vaja panna ning neid tasusid ei lülitata ka maksudeklaratsioonile, küll agasisalduvad need palga väljamaksulehel, palgalehel ja pearaamatu kannete aruandes.

Juhatuse liikme tasu korral võtke linnuke välja töötuskindlustusmaksul ja brutopalgal, siis eiarvestata selle tasu korral nii kinnipeetavat töötuskindlustusmaksu, kui ka ettevõtte poolttasutavat töötuskindlustusmaksu.

56Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Kui isik saab ainult juhatuse liikme tasu, siis võite selle määrata juba töölepingus põhitasuks.Kui isik saab aga ettevõttest nii põhipalka kui ka juhatuse liikme tasu, siis sisestage juhatuseliikme tasu Lisatasude sisestamise menüüst, kasutades tasu liiki arvestusmeetodiga Summa.

Erinevad tasude liigid on vaja määrata ka siis, kui tasude arvestusvalemid (programmis meetod) on erinevad või kui tasud konteeritakse Töölepingus või Kontode seadistusesmääratud kontodest erinevatele kulukontodele.

Konkreetse töötajaga tasu sidumine toimub palgaarvestuse menüüs: Palgaarvestus >Lisatasud.

Vaatame lähemalt tasuliigi sisestamist. Selleks klõpsame nupule Lisa.

Väljale Liik kirjutage tasu nimetus (see trükitakse töötaja palgateatisele).

Arvestusmeetodite hulgast valige kas põhitasuga seotud arvestusmeetod või lisatasudegaseotud arvestusmeetod.Kui teete tasuliigi põhitasu jaoks, siis saate seda liiki kasutada ainult töölepingus. Näiteksvõite juurde teha tasuliigi Tööettevõtulepingutasu, kasutades arvestumeetodit Lepingusumma põhitasu. Siis saate tööettevõtulepinguga määratud summa sisestada kohetöölepingusse.

57 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Lisatasude puhul saate kasutada järgmisi valemeid:

Protsent põhipalgast

Protsent tunnitariifist

Summa

Summa x Kogus

Summa x Kogus x Kogus.

Protsent põhipalgast ja tunnitariifist eeldavad töölepingus fikseeritud põhipalka: kuupalka võitunnitasu (arvesse ei lähe tasude alt sisestatud töötasud).

Summa tähendab, et töötajale makstav töötasu on eelnevalt välja arvestatud ja lisatasudestsisestame lõplikud summad.

Summa x kogus või summa x kogus x kogus võimaldab töötasu määrata mingite näitajatekordsetena. N: ületundide eest makstava tasu liigi tüübiks võiksite kasutada valemit: Summax Kogus x Kogus. Esimesele väljale kirjutage põhitunni tariif, teisele väljale koefitsent, millevõrra ületunni tasu on kõrgemini tasustatav ja kolmas väli jätke esialgu tühjaks. Sinna kirjutatehiljem konkreetse töötaja poolt sellise tariifiga töötatud tundide arvu.

NB! Kui määrate tasuliigi "Igakuiseks" tasuks ja määrate ka tasuliigi juures kindlaks summa,siis palgaarvestuses lisatasude tabelis pakutakse vaikimisi juba siin sisestatud summasid. Kuitariifid ja summad on aga kuust kuusse pidevalt muutuvad ja erinevatel töötajatel erinevad,siis pole mõtet tasudes püsiandmetena summasid sisse kirjutada.

Tululiigi alt saate valida vajaliku tulukoodi, nt palk jm tasud puhul 01, juhtorgani liikme tasupuhul 11, töövõtulepingu alusel makstava tasu korral 15 jne. Tululiiki kasutataksemaksudeklaratsiooni Lisa 1 koostamisel.

Maksude arvestus - iga tasuliigi juures määrake selle tasuliigi maksustamine erinevatemaksudega. Kui tasuliik on töötasu koostisosa, siis märkige linnukesega kõik maksud ja ettasuliik kuulub brutopalga hulka. Kõik brutopalgana väljamakstavad tasud võetakse arvessepuhkusetasu keskmise päevatasu arvestuses. Kui mõni tasuliik ei ole kõikide maksudegamaksustatav, siis jätke sellel maksul linnuke tegemata.

Lastepuhkustasusid ärge tasuliikidesse sisestage! Lapsepuhkustasud jm. sotsiaalvahenditestmakstavad tasud sisestage programmi menüüst Töökatkestused > Puhkused, puhkuseliikLisapuhkus. Sellisel juhul arvestab programm lisatasult ainult tulumaksu. Sotsiaalmaksu ningtöötuskindlustust lisapuhkustelt programm ei arvesta.

Määrangute Igakuine ja Ühekordne abil saate hõlpsasti programmile öelda, kas antud tasukordub kuust-kuusse (nt. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon) või on seeühekordselt makstav (nt. Jõulupreemia).

Kui on tegemist nt tükitöö tasuga, mis oma olemuselt on küll igakuine, kuid mille summa

58Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

erinevates kuudes on erinev, on kaks võimalust:1. Määrake see tasu igakuiseks. Nüüd ilmub see tasu antud töötajale igas kuus

automaatselt. Vajalik on menüüs Palgaarvestus > Lisatasude arvestus vastavaltvajadusele korrigeerida ainult tükkide arvu, mis erinevatel kuudel võib olla erinev.

2. Määrake tasu ühekordseks. Nüüd tuleb igas arvestuskuus see tasu uuesti töötajagasiduda (Palgaarvestus > Lisatasude arvestus).

Konto on vaja määrata ainult siis kui pearaamatu kande koostamisel soovite kasutada Kontodeseadistuses määratud Palga kulu või Muud tasud (ei ole palk) kontost erinevat kontot.Põhitasu liigile konto määramisel kasutatakse seda kontot ainult nendel juhtudel kuitöölepingus on konto määramata.

**************************************************************

TULUMAKSUSEADUS1

§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks

Tulumaks peetakse kinni:

1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt jamuudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi;

2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis-ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);

3) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- võiteenustasult;

4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatavaintressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 29 lõige 7);

6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamiselekuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt,loteriivõidult, elatiselt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, §20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12nimetatud väljamaksed;

7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või tasultasja piiratud asjaõigusega koormamise eest (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punktid 1 ja 2) ningresidendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);

8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);

9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult,samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisestisikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);

59 Merit Palk

© Merit Tarkvara

10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);

11) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti residendileosutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);

12) füüsilisele isikule tehtavatelt §-s 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt.

SOTSIAALMAKSUSEADUS

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Avalik teenistuja käesolevaseaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik;

4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ningfüüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstudtasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

6) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikulepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

9) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töötegemise eest makstavatelt tasudelt.

§ 3. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad

Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isikutelemakstud summasid või antud soodustusi:

1) tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktides 1–21 nimetatud väljamakseid:

1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajalevõi juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isikupoolt makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muudekulude hüvitisi ning päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eestmakstavaid nimetatud kulude hüvitisi, teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisegaseotud kolimiskulude hüvitisi ning loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotudlähetustega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha;

11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolttehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades,kui töö tegemise koht asub välisriigis;

60Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1040643&id=1051814) avalikule teenistujale, töötajale võijuriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavat hüvitist seoses isiklikusõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautonakäsitatakse eelmises lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandjaomanduses ega valduses;

21) punktis 2 nimetatud tingimustel ja piirmäärades samas punktis nimetatud hüvitist, midamakstakse puudega isikule seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha jatöökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordikasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust;)ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 (§31. Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga 7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1 ja11 nimetatud kulude hüvitisi ja päevaraha samades punktides sätestatud piirmäärades(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1040643&id=923899;922893)

ning paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatudtingimustel ja piirmäärades;

3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötajatöötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

5) puhkuseseaduse §-s 26, töö- ja puhkeaja seaduse §-des 18 ja 23 ning palgaseaduse §-s 24sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavatpalgahüvitist;

7) Eesti residendi poolt mitteresidendile tulumaksuseaduse § 6 lõigete 3 ja 5 tähendusesmakstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemisekoht asub välisriigis;

8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjanavälisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseidvälisriigis;

13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 (Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentideesitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitsettaotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevaleisikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja)alusel makstud summasid.

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS1

§ 40. Töötuskindlustusmakse objekt

(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:

1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud

61 Merit Palk

© Merit Tarkvara

töötuskindlustusmakse määras;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele (Käesoleva seaduse mõttes ei olekindlustatu isik, kes on:....5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riiklikupensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension) makstudpalgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

(2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:

1) kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtudhüvituselt või hüvitiselt;

2) kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtudhüvituselt või viiviselt;

3) kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;

4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 (sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad)nimetatudsummadelt.

Kas juhatuse ja nõukogu liikmete töötasult tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakset?

KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1

§ 7. Makse objekt

(1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikulsotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9

1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt

4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ningfüüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstudtasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

6) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikulepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

8) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt;

9) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töötegemise eest makstavatelt tasudelt.]

ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.

62Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

(2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning § -s 3 nimetatudsummadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse § -s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadeltning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.

(3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1.jaanuaril ja lõpeb kohustatud isiku käesoleva seaduse § -s 49 või 51 nimetatud avalduseregistripidaja poolt täitmise aasta 31. detsembril.

3.1.5 Tasude aruanne

Tasude aruannet saab vaadata detailsena või erinevalt summeerituna; ühe isiku kohta võikõikide kohta korraga; konkreetse tasiliigi või kõikide tasuliikide kohta korraga.

Tasude aruandesse võetakse kõik arvestatud tasud (nii põhitasud kui ka lisatasud japuhkusetasud).

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

63 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Detailse aruande korral saate täpse ülevaate töötajatele arvestatud tasudest, nendejagunemise kontodele, osakondadele ning maksuarvestuse. Summaarse aruande korral saatekokkuvõtliku ülevaate aarvestatud tasude kohta tasuliikide lõikes.

Kasutades erinevaid filtreid ja aruande liike, saate koostada väga palju erinevaidkokkuvõtlikke aruandeid. Eriti hea ülevaate saate siis, kui annate ette erinevaid perioode:aasta, kvartal jms.

Aruannet saab trükkida, salvestada PDF-i või Exceli-dokumendina.

Aruande aluseks on kõik sisestatud tasud.

Aruandesse tuuakse isikute lõikes tasuliigid, arvestuskuud, brutosummad, kulukontod jaosakonnad (juhul kui on sisestatud), arvutatud sotsiaalmaks ja tööandjatöötuskindlustusmakse.

Juhul, kui kontode seadistuses või töölepingutel on määratud ka puhkusereservi %, siisarvutatakse siin ka vastava protsendi lausel palgakulu brutosumma puhkusereservi.

3.1.6 Palgateatised

Palgateatised on töötajale antavad dokumendid temale arvestatud tasude ja tehtudkinnipidamiste kohta. Palgateatisi saab teha kas kõigile töötajatele korraga, ühe ametigrupivõi osakonna töötajatele või üksikule isikule.

Enne palgateatise päringuakna näitamist kontrollib programm, kas kõikidele isikutele on kõiktasud välja makstud või mitte. Kui programm leiab, et mönele töötajale on jäänud osatasudest välja maksmata, antakse ekraanile vastav hoiatus (hoiatus ei keela palgalipikutetegemist). Hoiatust tuleb võtta arvesse juhul, kui soovite teatisi teha kõikidele töötajatelekorraga ja teie arvates on palgaarvestus lõpetatud. Hoiatuse saate ka siis, kui kinnipidamisesaajatele on väljamaksuleht koostamata. Kui teie arvates on kõigile töötajatele väljamakstehtud, siis koostage Palgaleht ja vaadake, kellele on väljamakse lahtrisse summa jäänud.

64Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Palgateatiste aknas valige, kas tahate teha palgateatisi kõikidele või ainult filtriga määratudtöötajatele.

Kui soovite enne teatiste e-meiliga saatmist või printimist kontrollida visuaalselt nendeõigsust, tehke linnuke "Enne trükkimist vaadata ekraanil" ette.

Kui soovite palgateatise saata printerile või töötaja e-mailile (eeldusel, et isikuandmetes one-mail määratud), siis klõpsake hiirega vastav valik aktiivseks.

Palgateatise väljatrükk on järgmine:

65 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Palgateatisel on eraldi välja toodud arvestatud tasud, tasudelt arvestatud maksud ja töötajaletehtud väljamaksed.

E-mailile saatmise eelduseks on õige väljuva serveri seadistamine ja töötajate isikukaarditelemeiliaadressi sisestamine, vt. ka Firma > E-posti seadistus

Kui kõik on õigesti tehtud, siis tulemuseks on järgmine teade:

66Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Palgateatise tegemise eelduseks ei ole palgaarvestuse lõpetamine. Kui töötajale pole ühtkiväljamakset tehtud, siis sisaldab teatis informatsiooni ainult arvestatud tasude kohta.

Aruande lõpus on toodud "Kuulub väljamaksmisele (koos maksudega)" real aruandekuulväljamaksmata jäänud palga osa (ehk ettevõtte võlg töötaja ees). Kui palgaarvestus onlõpetatud ja väljamaksmata summasid ei ole, siis seda rida teatisele ei trükita.

*************************************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 28. Tööandja kohustused

(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:

12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluvatöötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;

13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajalearvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

3.1.7 Koondpalgateatis

Koondpalgateatis sisaldab palgaarvestuse andmeid valitud töötaja ja aasta kohta: arvestatudtöötasu, väljamakstud töötasu, puhkused, töökatkestused, kinnipidamised.Kui isik töötab mitme töölepinguga, siis koostatakse iga lepingu kohta oma koondpalgateatis.

Koondpalgateatis on soovitatav kõikidele töötajatele aasta lõppedes välja printida ningsäilitada isikukaardina.

Valige soovitud töötaja ja aasta. Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile,saate valida, kas prindite aruande otse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

67 Merit Palk

© Merit Tarkvara

***********************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 136. Isikukaartide säilitamine

Tööandjal ei ole kohustust säilitada käesoleva seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte.

3.2 Töökatkestused

Töökatkestuste menüüst saate sisestada puhkusi, haigusi ja muid töökatkestusi, samutivaadata sellekohaseid aruandeid.

3.2.1 Puhkused ja töökatkestused

Töökatkestuste sisestamine on vajalik põhipalga arvestamisel töötatud tundide ja tööpäevadeautomaatseks leidmiseks.

68Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Kui töötajal on töölepingusse märgitud automaatne tööaja arvestus, siis sõltumatatöökatkestuse liigist arvestatakse põhitundidest ja tööpäevadest alati maha kõik puudutudtööpäevad ja töötunnid. Põhipalga tunnid ja päevad muutuvad arvestuskuus koostöökatkestuste salvestamisega automaatselt. Kui töökatkestuse periood langeb arvestuskuusterinevasse aega, siis toimub automaatne tööaja arvestus vastava kuu aktiveerimisel.

Töökatkestuste sisestamine:

Töökatkestuse sisestamiseks klõpsake Lisada nupule.

Avanenud aknas valige töötaja:

Järgmisel real valige sobiv töökatkestus:

Korraline puhkus ja lisapuhkused arvestatakse selles arvestuskuus, kus puhkuse perioodalgab.

Enne puhkuse sisestamist võite vajadusel kontrollida, kui palju on töötajal õiguspuhkusepäevi saada.

Seda saate teha Töökatkestused ja Puhkusekohustused (aruande eelduseks on see, et olete

69 Merit Palk

© Merit Tarkvara

sisestanud töölepingusse puhkusekohustuse alguse kuupäeva ning puhkusepäevade arvuaastas).

Uue puhkuse lisamiseks klõpsake nupule Lisa. Avanenud aknas valige töötaja ja puhkuse liik.

Puhkused jagunevad:

korraline puhkus,

puhkusetasu kompensatsioon,

täiendav lapsepuhkus (tööpäevades)

pikendatud põhipuhkus (kalendripäevades)

Korralise puhkuse arvestamine toimub alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepinguseaduse §55 alusel alati kalendripäevades (v.a. riigipühad)

Puhkusetasu arvutamine keskmise päevatasu alusel:

70Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Kõigepealt sisestage puhkusepäevade arv.

Seejärel puhkuse alguse kuupäev, Enter-klahviga edasi liikudes leiab programm päevadearvu järgi puhkuse lõpu kuupäeva ja täidab eelneva kuue kuu palgaandmete tabeli.

Sõltuvalt sellest, millisel kuupäeval puhkus algab, täidetakse tabel kas eelmisest kuusttagasi 6 kuu andmetega või üle-eelmisest kuust tagasi 6 kuu andmetega vastavaltpuhkusetasu arvutamise korrale.

Töölepingu seadus: §70. Puhkusetasu (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kuitööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstaksehiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal ontühine.

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord: § 4. Keskmise töötasu arvutaminepuhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel

(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel.Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

71 Merit Palk

© Merit Tarkvara

(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatudajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasuarvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra,millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19alusel. (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudeljagatakse töötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga. (4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkusekalendripäevade arvuga. (5) Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aastapuhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuudearvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kasutamata põhipuhkuse rahalisehüvitamise korral.

Seega, kui puhkus algab 1. kalendrikuu päeval, siis puhkusetasu tuleb välja makstaeelviimasel tööpäeval, mis langeb eelmisse kuusse ja keskmise päevatasu arvestamisealuseks on väljamakse kuule eelnevad 6 kuud ehk siis üle-eelmisest kuust alates 6 kuud.

Puhkusetasu arvestamise aluseks oleva 6 eelneva kuu palgaandmete tabelis on vajaduselvõimalik teha parandusi ja täiendusi. Klõpsake vajalikul väljal ja kirjutage soovitud number.Eelnevates arvestuskuudes töötaja palgaandmetes sellega seoses parandusi ei tehta.

6 eelneva kuu päevad leitakse: kalendripäevad - puhkusepäevad - töökatkestuste altsisestatud kalendripäevad (va. tööluusi päevad).

Kui olete programmiga alles tööd alustanud ja programmis puuduvad andmed töötaja eelnevakuue kuu brutopalga kohta, siis sisestage siia käsitsi kuue kuu andmed, et programm saaksarvutada puhkusetasu.

Programm leiab keskmise päevatasu ning korrutades selle puhkusepäevade arvuga, arvutabvälja puhkusetasu. Keskmist päevatasu käsitsi muuta ei saa. Kui teete palgaarvestusttagantjärgi ja olete eelnevalt puhkusearvestuses saanud erineva summa, mis on töötajalejuba välja makstud, siis võite puhkusetasu summat korrigeerida tasude alt (Palgaarvestus aLisatasud) või muuda mõnda päevatasu arvutamise aluseks olevat kuutasu.

Puhkusearvestuse akna alumises osas on välja toodud puhkuse jaotumine kuude lõikes. Kuipuhkuse sisse jääb riigipühi, on ka need seal ära märgitud. NB! Puhkuse lõpukuupäevalükatakse automaatselt riigipühade võrra edasi. Ärge neid ise puhkuseperioodi sissearvestage!

Kui töötaja töölepingus on sisse lülitatud automaatne tööaja arvestus, siis lahutataksepuhkuseperioodi jäävate tööpäevade arv maha kuu tööpäevade arvust ning põhitundidestlahutatakse maha samade tööpäevade arv x 8 h.

Puhkuse salvestamisel saate aruande, kus on toodud põhjalik info puhkusetasu arvutamise

72Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

kohta.

Puhkusekompensatsioon arvestage töölepingu lõppemise arvestuskuus

Puhkusetasu kompensatsiooni arvestuse jaoks peab olema kindlasti täidetud töölepinguspuhkusekohustuse määr st. "Puhkusekohustuse algus" ja "Puhkusepäevade arv". Kuitöölepingus on need andmed täitmata, siis puhkusekompensatsiooni arvestada ei saa.Puhkusekohustuse määra täitmisest töölepingus lugege juhendi peatükist: Püsiandmed >Põhitasud ja lepingud.

Puhkuse kompensatsiooni arvutamise protsess on kiire ja lihtne:

Sisestage töölepingu lõpu kuupäev. See kuupäev võetakse arvessekompenseeritavate päevade arvu leidmisel. Päevade arvu leidmiseks kasutabprogramm töölepingus määratud puhkusekohustuse alguse kuupäeva ja päevadearvu. Kui teie arvates programm ei arvutanud puhkusepäevade arvu õigesti, siiskontrollige üle töölepingus töötaja puhkusekohustuse alguse kuupäev ja päevadearv. NB! Kui on vajadus töölepingus puhkusekohustuse alguse kuupäeva muuta, siiskustutage eelnevalt isikule sisestatud puhkusekompensatsiooni arvestus; muutketöölepingus puhkusekohustuse alguse kuupäev ja sisestage puhkusekompensatsioonuuesti.

Nagu korralise puhkuse arvestamisel, saate vajadusel ka siin eelneva kuue kuuandmeid korrigeerida.

73 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Salvestage puhkuse kompensatsioon. Ekraanile kuvatakse puhkusekompensatsiooniarvestuses kasutatavad andmed ja lõplik tulemus.

Pärast puhkusekompensatsiooni salvestamist täidab programm automaatselt töölepingustöölepingu lõpu kuupäeva, sõltumata sellest, kas töötajal on töölepingus sisse lülitatudAutomaatne tööajaarvestus või mitte.

Lisapuhkuste alla kuuluvad sotsiaalvahenditest väljamakstavad puhkused ja tasud, millelt eiarvestata töötuskindlustust ega sotsiaalmaksu. Täiendav lapsepuhkus on üks neist. Sellelepuhkusearvestusele rakendatakse ainult tulumaksuarvestust.

Täiendav lapsepuhkus arvestage selles arvestuskuus, kus puhkuse periood algab. Puhkusepikkuse arvutamisel rakendab programm ainult tööpäevade arvestust. Puhkust antaksekalendriaasta eest. Kalendriaastal kasutamata jäänud puhkust ei saa kasutada järgmiselkalendriaastal. Kalendripäevatasu 4,25 eurot on programmi sisse kirjutatud.

74Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Lisapuhkuse sisestamise ning puhkusetasu arvutamise loogika on sarnane korraliselepuhkusele:

Kõigepealt tuleb sisestada vajalik puhkusepäevade arv.

Seejärel puhkuse alguskuupäev, mille järel programm leiab puhkuse lõpu kuupäeva.Kui puhkuse sisse jääb riigipühi, siis lükkab programm puhkuse lõpukuupäeva nendevõrra edasi.

Programm arvutab siin selles aknas ainult tööpäevi.

Lisapuhkuste sisestamise juures on oluline maksustamine ja selle deklareeriminemaksudeklaratsioonil. Sellelt tasult ei arvestata sotsiaalmaksu ega töötuskindlustust ja seetasu ei kuulu brutopalga hulka.

Lisapuhkuste alla kuulub ka nn. pikendatud põhipuhkus 7 ja enam kalendripäeva. Sellelepuhkusearvestusele rakendatakse ainult tulumaksuarvestust. Pikendatud põhipuhkustantakse Töölepingu seaduse § 56-58 kohaselt:

75 Merit Palk

© Merit Tarkvara

alaealistele 35 kalendri-päeva;

isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse aluselvastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele, 35 kalendripäeva; jne.

Puhkust antakse kalendripäevades, s.t puhkuse hulka loetakse ka laupäevad ja pühapäevad.Kui puhkuseaega langeb riigipüha, siis puhkus selle võrra pikeneb, seda ka juhul, kui riigipühaon laupäeval või pühapäeval ja ainult kalendriaasta eest.

Lisapuhkus arvestage selles arvestuskuus, kus puhkuse periood algab.

Pikendatud põhipuhkuse sisestamise ning puhkusetasu arvutamise loogika on sarnanekorralisele puhkusele:

Kõigepealt tuleb sisestada vajalik puhkusepäevade arv.

Seejärel puhkuse alguskuupäev, mille järel programm leiab puhkuse lõpu kuupäeva.Kui puhkuse sisse jääb riigipühi, siis lükkab programm puhkuse lõpukuupäeva nendevõrra edasi.

76Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Lisapuhkuste sisestamise juures on oluline maksustamine ja selle deklareeriminemaksudeklaratsioonil. Sellelt tasult ei arvestata sotsiaalmaksu ega töötuskindlustust ja seetasu ei kuulu brutopalga hulka. Samuti ei muuda see puhkusereservi arvestust.

Olenemata puhkuse arvutamise kuust tuleb kõik puhkuste väljamaksed koostada samas kuus,kus arvestati.

Sisestage alusdokumendi number (haiguslehe sisestamisel sisestage haiguslehenumber, aga haiguslehe hüvitise arvutamine toimub Lisatasude arvestuse aknas).

Seejärel valige töökatkestuse liik. Töökatkestusteks võivad olla haigus, haige lapsehooldamine, töölt omavoliline puudumine-tööluus, puudumine juhtkonna loal, riiklikekohustuste täitmine, palgata puhkus, lapsehoolduspuhkus, muud põhjused.

Erinevalt puhkuste sisestamisest tuleb töökatkestuslehe sisestamisel määrata nii lehealgus- kui lõpukuupäev, mille järgi programm arvutab töökatkestuslehe päevade arvu.

Tabelis on näha töökatkestuse jaotumine kuude lõikes, sh kalendri- ja tööpäevad.

Töökatkestuse salvestamiseks klõpsake Salvesta nupule.

77 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Töövõimetust kasutatakse erinevate nn. haiguslehtede sisestamiseks (haigusleht, rasedus- jasünnitusleht jne.). Võetakse arvesse minimaalse sotsiaalmaksu arvutamisel (kohustuspuudub).

Tööluusi sisestamine on hädavajalik õige korralise puhkuse päevatasu saamiseks ja õigepuhkusereservi saamiseks. Samuti arvutatakse selle aja eest minimaalset sotsiaalmaksu.

Puudumine administratsiooni loal sobib õppepuhkuse päevade sisestamiseks. Sisaldub

78Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

korralise puhkuse päevatasu arvutamises.

Riiklike kohustuste täitmine

Muu (arvatakse tööaasta hulka) sobib igasuguse muu töökatkestuse korral, mida nimekirjasloetletud pole ja mille periood sisaldub puhkusekohustuse arvutamise aluseks oleva tööajasees.

Palgata puhkuse perioodi sisestamine aitab õiget puhkusekohustust arvutada. Samutiarvutatakse selle aja eest minimaalset sotsiaalmaksu.

Lapsehoolduspuhkuse perioodi sisestamisel saab kasutada lõpu kuupäevaks katulevikuperioodi kuupäeva. Võetakse arvesse puhkusekohustuse õige aruande koostamisel,minimaalse sotsiaalmaksu arvestamisel ja samuti õige korralise puhkuse päevatasuarvutamisel.

Muu (ei arvata tööaasta hulka) töökatkestuse aken sobib igasuguse ülejäänud töökatksestusesisestamiseks, samuti sobib see kaitseväes teenimise perioodi sisestamiseks.

Minimaalse sotsiaalmaksu summa arvutamisel võetakse arvesse tööluusi ja palgata puhkuseaeg. Kõigi teiste töökatkestuste aja eest minimaalse sotsiaalmaksu kohustus puudub.

Puhkusekohustuse päevade leidmisel jäetakse välja palgata puhkuse, tööluusi jalapsehoolduspuhkuse aeg, samuti sõjaväes teenitud aeg.

Töökatkestuste kohta saate väljatrüki teha programmi aruannete menüüs, valides Töökatkestused.

NB! Kui töötaja ei ole veel töövõimetuslehte esitanud, kuid on teada, et ta puudub töölt, siissisestage enne palgaarvestust kindlasti ikkagi töökatkestus ning määrake päevad, millaltöötaja on arvestuskuul puudunud.

Kui töötaja oli puhkusel ja jäi puhkuse ajal haigeks, siis korraga ei ole võimalik programmisisestada töötajale nii puhkust kui töövõimetust. Siis peate töötajale vormistama kakspuhkuseperioodi, mille vahele jääb töövõimetusperiood, st. peate puhkuse edasi lükkama.Kui puhkuseraha on juba välja makstud ja uue puhkuse vormistamisel muutub päevatasu, siissaate päevatasu arvestamist ise muuta, kui muudate puhkusearvestuses brutopalga jakalendripäevade andmed selliseks, nagu nad olid algselt puhkuse vormistamisel.

Töökatkestuste kohta saate väljatrüki teha programmi menüüst Töökatkestused >Töökatkestuste aruanne

79 Merit Palk

© Merit Tarkvara

*********************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 54. Õigus puhkusele

(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.

(2) Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.

(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha jariigipühi.

§ 55. Põhipuhkus

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja jatööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 56. Alaealise põhipuhkus

Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealisepõhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kuiseadus ei sätesta teisiti.

§ 57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus

Eeldatakse, et töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja jatööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus

(1) Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva (haridustöötajapõhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kuiseadus ei sätesta teisiti.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu,kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestuse ametikohtade kaupa.

80Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

§ 60. Isapuhkus

Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratudeeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

§ 63. Lapsepuhkus

(1) [RT I 2009, 36, 234 – jõust. 1.01.2013] – vastavalt § 190 lõikele 3 jõustub esimene lõige1.01.2013. (õ) 18.09.2009 16:50

(2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saadalapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutaksekeskmise töötasu alusel.

(3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkustolenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

(4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elabhoolekandeasutuses.

(5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest

(1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäevaületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

(2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakseriigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

(3) Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 68. Põhipuhkuse andmine

(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajaleajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja pooltekokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigustööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooledon kokku leppinud.

(3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kuikalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudaja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.

(4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanudvähemalt kuus kuud.

81 Merit Palk

© Merit Tarkvara

(5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnespoolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, milleeest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- jasünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja onajateenistuses või asendusteenistuses.

§ 70. Puhkusetasu

(1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatudpuhkusetasu.

(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandjaja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljemkui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

(3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal ontühine.

§ 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänudaegumata põhipuhkuse rahas.

§ 135. Lapsepuhkus

(1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse 66 kroonipäevas:

1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;

2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastanelaps.

(2) Puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakseriigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seadusesettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele.

(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuseseaduse» tähenduses.

82Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuksavalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumineavalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused

(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuujooksul töötaja teenitud töötasust.

(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt üheterve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudelteenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud,võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kunipäevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.

(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud,arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.

(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksultöötasu makstud, korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuulkehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajadusetekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasualammäärade suhtena.

(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:

1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepinguskokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasuarvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;

2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskminebrutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuulkehtivat töötasu.

§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel

(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemikutöötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmisetööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra,millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähemetteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevadearvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millaltöötaja töötasu vähendati «Töölepingu seaduse» § 37 alusel.

83 Merit Palk

© Merit Tarkvara

(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagataksetöötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.

(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööajakohase töötundide arvuga päevas.

(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarsetööpäevade arvuga nädalas.

(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamisealuseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

§ 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkusehüvitamisel

(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel.Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatudajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasuarvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millaltöötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagataksetöötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

(4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkusekalendripäevade arvuga.

(5) Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aastapuhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuudearvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kasutamata põhipuhkuse rahalisehüvitamise korral.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

3.2.2 Töökatkestuste aruanne

Tehke alltoodud aknas sobivad valikud ja klõpsake nupule Alustada. Avaneb nimekirietteantud ajavahemikku sisestatud töökatkestustest.

84Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

Töökatkestuste aruanne on register etteantud perioodi langevatest töökatkestustest.Aruandesse tuuakse töökatkestuste liik, alguse ja lõpu kuupäevad ning töökatkestuseperioodi langevate kalendripäevade arv, aruande perioodi langevate kalendripäevade arvning tööpäevade arv.

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

85 Merit Palk

© Merit Tarkvara

3.2.3 Puhkusekohustused

Puhkusekohustuse aruande koostamise eelduseks on see, et olete töötajate töölepingutessesisestanud puhkusekohustuse arvestamise alguse kuupäeva ja puhkuse normpäevade arvuühes kalendriaastas (vt. peatükki Töölepingud).

Aruanne koostatakse alati arvestuskuu viimase kuupäeva seisuga ning seda on võimalikkoostada ka osakondade lõikes.

Märge tähendab seda, et aruandes arvestusliku keskmisepäevatasu leidmisel pole aluseks mitte aruandekuule (aruande koostamise kuule) eelneva 6kuu tasud, vaid viimane kuu on arvestuskuu ise.

Aruandesse toodud puhkusekohustuse päevade arv võetakse aluseks puhkusehüvitisearvutamisel. Aruandes näidatakse arvestuslik keskmine päevatasu, puhkusehüvitise summaning kogusumma, mis firma aruande koostamise hetkel oleks kohustatud töötajatelahkumisel neile maksma.

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

Puhkusekohustuse aruande põhjal saate koostada raamatupidamisse puhkusereservikorrigeerimiskande.Täiendavalt tuleb juurde arvestada sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kulu.

86Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Puhkusekohustuse päevade leidmisel jäetakse välja palgata puhkuse, tööluusi jalapsehoolduspuhkuse aeg.

*********************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 54. Õigus puhkusele

(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.

(2) Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.

(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha jariigipühi.

§ 55. Põhipuhkus

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja jatööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 68. Põhipuhkuse andmine

(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.

(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajaleajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja pooltekokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigustööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooledon kokku leppinud.

(3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kuikalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudaja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.

(4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust

87 Merit Palk

© Merit Tarkvara

võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanudvähemalt kuus kuud.

(5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnespoolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, milleeest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- jasünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja onajateenistuses või asendusteenistuses.

§ 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine

Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegubnelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. [RT I 2009, 26, 159 – jõust. 1.07.2009]

§ 137 1. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine

Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitabtööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänudpuhkuse eest.

[RT I 2009, 36, 234 – jõust. 1.07.2009]

§ 138. Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel

(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamatapuhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.

[RT I 2009, 36, 234 – jõust. 1.07.2009]

(2) Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töötaja töösuhe kalendrikuuson kestnud vähemalt 15 kalendripäeva.

(3) Tasaarvestuse tulemused ümardatakse täisarvuks ülespoole.

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seadusesettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele.

(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuseseaduse» tähenduses.

(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuksavalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

88Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumineavalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

§ 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkusehüvitamisel

(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel.Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatudajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasuarvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millaltöötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagataksetöötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

(4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkusekalendripäevade arvuga.

(5) Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aastapuhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuudearvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kasutamata põhipuhkuse rahalisehüvitamise korral.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

3.2.4 Puhkusekohustuste detailne aruanne

Puhkusekohustuse detailses aruandes on välja toodud ühe isiku lõikes puhkusekohustusemäär, saadud puhkused, puhkusepäevade jaotus tööaastate järgi ja saamata olevatepuhkusepäevade arv.

89 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Puhkusekohustuse detailses aruandes on näha kogu selle töötaja puhkuste ajalugu.

Kõigepealt tuuakse välja puhkusekohustuse määrad töölepingu järgi.

Seejärel korjab programm kokku kõik sisestatud puhkused.

Kuna puhkust ei anta mitte kalendriaasta eest, vaid tööaasta järgi, siis aruande järgmises osastoimubki saadud puhkusepäevade jaotus tööaastatele.Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

Aruande lõpetavad kokkuvõtted: palju on üldse puhkusearvestuses päevi, palju on kättesaadud ja mitu päeva on õigust veel puhata.Kasutamata puhkusepäevade real miinusmärgiga puhkusepäevade arv tähendab seda, et seekonkreetne töötaja on puhkust ette saanud.

Programm arvutab töölepingu algusest saadik saadaolevate puhkusepäevade arvu, lahutab

90Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

maha saadud puhkusepäevade arvu ja toob välja veel saadaolevate päevade arvu.

3.3 Kinnipidamised

Kinnipidamiste menüüst saate sisestada töötajate palgast tehtavaid kinnipidamisi ja tehasellekohaseid aruandeid.

3.3.1 Kinnipidamised

Kinnipidamised on põhipalga, puhkusetasude ja lisatasude väljamaksmisel tehtavadmahaarvamised (siia hulka ei loeta töötasumaksusid).

Kinnipidamise teostamiseks on vaja isikule (Kellelt:) määrata kinnipidamise liik jakinnipidamise saaja (Kellele:) ning summa.

Kinnipidamise saaja isikuandmete kaardil peab olema märge Isik on kinnipidamise saaja. Kuikinnipidamise saaja on füüsiline isik ja väljamakse tegemisel on vaja kinni pidada tulumaks,siis peab isikuandmete kaardil olema määrang Kinnipidamiselt peetakse kinni tulumaks.

Kui kinnipidamine tehakse tööandja kasuks (väljamakset ei tehta), siis kinnipidamise saaja(Kellele:) määrang tuleb jätta tegemata.

Kinni pidada saab sisestatud summa või protsendi põhipalga ja puhkuse arvestusse kuuluvatelisatasude brutosummast.

Kinnipidamise saajale väljamakse tegemiseks koostatakse eraldi väljamaksuleht, mille

91 Merit Palk

© Merit Tarkvara

tüübiks peab olema Kinnipidamiste väljamaksed.

Tulumaksuga maksustatud kinnipidamise väljamakse kajastub maksudeklaratsioonil.

Määratud kinnipidamine kantakse automaatselt järgmisse arvestuskuusse uue kuuesmakordsel avamisel.

Ühekordse kinnipidamise korral tuleb kasutada vastava määranguga kinnipidamise liiki.

Kehtib kuni määrang peatab kinnipidamise järgmisse kuuse kandumise kuupäeva kuulejärgneval arvestuskuul.

*******************************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 29. Töötasu suurus

(1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, ettöötasus on kokku lepitud.

(2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepetei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumiselsarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

(3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasustkinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.

(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

§ 78. Tasaarvestamise erisus

(1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötajakirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatudteisiti.

(2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemiston nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületavasumma tasaarvestamiseks.

(3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinnipidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingulõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

(4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõudepööramise kohta sätestatut.

92Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

3.3.2 Kinnipidamiste liigid

Kinnipidamiste liigid on vajalikud kinnipidamiste määramiseks. Siia ei sisestata palgamaksudenimesid, sest need kajastuvad väljamaksete tegemisel automaatselt.

Nimetus on oluline sõnastada nii, et kinnipidamise sisu on töötajale palgateatisel mõistetev.

Tüüp määrab kinnipidamise tegemisel tulumaksuga maksustamise ja TSM tõendil kajastamise. Ametiühingumaks ja muud kinnipidamised ei mõjuta maksude arvestamist ja erinevad ainulselle poolest, et ametiühingumaks näitatakse TSM-l.

93 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Ühekordne on vaja määrata siis, kui tegemist on ühekordselt kinnipeetava summaga (ntühekordne trahv).

Konto on vaja määra ainult siis, kui pearaamatu kandes on vaja kasutada kontode seadistusesmääratud kinnipidamised enne tulumaksu või muud kinnipidamised palgast kontost erinevatkontot.

Osakonna kasutamine ei ole üldjuhul vajalik.

*********************************************

TULUMAKSUSEADUS1

§ 19. Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud, hüvitised

(1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusegakinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavaltperekonnaseaduse §-dele 23, 61-64 või 69.

§ 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised

(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetestarvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksuarvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust.

(11) Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavast pensionist jakogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikust kogumispensionist arvatakse ennekinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu pensionile (§ 232)nimetatud pensioni ulatuses, kuid igas kalendrikuus kokku mitte rohkem kui 1/12 §-s 232sätestatud summast.

(12) Residendist füüsilisele isikule tehtud tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise väljamaksestarvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksuarvutamist maha täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (§ 23 3)nimetatud hüvitise ulatuses, kuid igas kalendrikuus mitte rohkem kui 1/12 §-s 233 sätestatudsummast.

(2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib lõikes1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja.

(3) Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kuiväljamakse oli mõnel kuul väiksem 1/12-st §-s 23, 232 või 233 sätestatud maksuvabast tulust,on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lõikes 1, 11 või 12 lubatud maksuvaba tulumahaarvamise kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistelekuudele. Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstava pensioni jakogumispensionide seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksmisel võibkäesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 sätestatud maksuvaba tulu arvestada summeeritult

94Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

kalendriaasta algusest.

(5) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse ennekinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse.

(6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse ennekinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.

3.3.3 Kinnipidamiste aruanne

Kinnipidamiste aruanne võimaldab vaadata töötajatelt kinni peetud summasid, v.a. maksud.

95 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Aruandel on erinevad väljundid: aruannet saab detailsena või summeerituna; ühe isiku kohtavõi kõikide kohta korraga; konkreetse kinnipidamise või kõikide kinnipidamite kohta korraga.

Aruannet saab trükkida, salvestada PDF-i või Exceli-dokumendina.

Aruande aluseks on kõik kinnipidamised.

Palgaarvestus > Kinnipidamised

3.3.4 Kinnipidamiste väljamaksete aruanne

Kinnipidamiste väljamaksete aruanne võimaldab vaadata töötajatelt kinni peetud summade(v.a. maksud) välja maksmist.

96Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Aruandel on erinevad väljundid: aruannet saab detailsena või summeerituna; ühekinnipidamise saaja kohta või kõikide kohta korraga; konkreetse kinnipidamise või kõikidekinnipidamiste kohta korraga.

Aruannet saab trükkida, salvestada PDF-i või Exceli-dokumendina.

Aruanne moodustub ainult sellisel juhul, kui on tehtud vastava liigiga väljamaksedokument.Aruande aluseks on kinnipidamised, millele on märgitud ka kinnipidamise saaja.

Väljamaksed > Kinnipidamiste väljamaksed

Kui väljamakselehed on tegemata või pole vaja koostada, siis sel juhul saate programmistteate:

97 Merit Palk

© Merit Tarkvara

3.4 Väljamaksed

Väljamaksete menüüs saate teha töötajatele väljamakseid, palkade ülekandmiseksmaksekorraldusi ning Maksuametile maksudeklaratsioone. Maksuarvestuse teeb programmväljamaksete tegemisel.

3.4.1 Väljamaksed

Palgaarvestuse peate lõpetama väljamakselehtede koostamisega, sest maksuarvestus toimubainult koos väljamakse tegemisega.

98Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Uue väljamakselehe koostamiseks klõpsake nupule Lisa.

Kui väljamakselehe ees on tähis O, siis tähendab see seda, et väljamakselehel on töötajaid,kellele on tehtud osaline väljamakse ning lõpliku väljamakse vormistamine puudub.

Kui väljamakselehe ees on tähis ?, siis tähendab see seda, et väljamakselehel on töötajaid,kellele väljamakstav summa ületab arvestatud summasid.

Kõigepealt valige väljamakse viis. Valida saate järgmiste väljamakse viiside vahel:

99 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Kassa (kõik isikud) - väljamaksulehele kantakse kõik väljamakse saajad hoolimata sellest, kasneile on isikuandmetesse määratud pangakonto või mitte.

Kassa (isikud, kellel pole pangakontot) - väljamaksulehele kantakse kõik isikud, kelleleisikuandmetesse pole määratud pangakontot, seega makstakse töötasu kassast.

Kõik pangakontod - väljamaksulehele kantakse ainult need isikud, kellel isikuandmetesse onmääratud pangakonto (ükskõik, millises pangas)Hansapank, Ühispank, .. jne. - järgnevad valikud on püsiandmetesse sisestatud pankadenimed. Eraldi on võimalik koostada väljamaksuleht erinevate pankade kohta: N. ainultSwedpangas arveldusarvet omavatele töötajatele, ainult SEB Pangas arveldusarvet omavateletöötajatele, ainult Sampo pangas arveldusarvet omavatele töötajatele jne.

Erinevate pankade väljamaksulehtede koostamine on soovitatav siis, kui ka ettevõttel onarveldusarved erinevates pankades ja soovite tasude ülekandeid teha samadest pankadest,kus on ettevõtte töötajate arveldusarved (panga teenustasude kokkuhoiu eesmärgil võikiirema raha liikumise eesmärgil).

Lisaks saate valida väljamakselehtede koostamist erinevate ametigruppidega töötajatele võierinevate osakondade töötajatele.

Ametigrupp - siin saate valida ühe kindla ametigrupi ja koostada väljamakselehe ainultsellesse ametigruppi kuuluvatele töötajatele (nähtav ainult siis, kui osakonnad ja ametigrupidon seadistuses sisse lülitatud)

Osakond - siin saate valida ühe kindla osakonna ja koostada väljamakselehe ainult sellesseosakonda kuuluvatele töötajatele (nähtav ainult siis, kui osakonnad ja ametigrupid onseadistuses sisse lülitatud)

Tüüp - siin saate valida, kas koostate väljamakselehe palgaväljamaksete kohta, avansilisteväljamaksete kohta või kinnipidamiste saajatele.

100Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Väljamaksekuu (tavapäraselt järgneva kuu) maksumäärasid näete väljamakselehe tegemisel,

kui klõpsate väljamakse kuupäeva järel olevale nupule

Programmis on olemas maksumäärad, mis kehtivad programmi versiooni väljatuleku ajal janeid uuendatakse automaatselt üle interneti. Käsitsi maksumäärasid muuta ei saa. Kuikäivitate programmi, siis kontrollitakse automaatselt uue versiooni ja uute maksumääradeolemasolu ja kui need on olemas, siis uuendab programm ennast automaatselt.

Kui olete sobivad filtrid määranud, vajutage nupule Alusta, mille järel kantakseväljamaksulehele need töötajad (isikud, ettevõtted), kes rahuldavad etteantud tingimusi.

Jooksva kuu (arvestuskuu) palgaarvestuse väljamakseid on võimalik teha nii jooksvasse,järgnevasse või mitu kuud hilisemasse perioodi. Vastavalt väljamakse kuupäevale kantakse

101 Merit Palk

© Merit Tarkvara

väljamakselehel olevad summad väljamakse tegemise kuu maksudeklaratsioonile.

Järgmisena sisestage väljamaksulehe number. Soovitame numbri kohale sisestadaväljamakselehe sisu ja alusdokumendi olemasolu korral ka numbri, sest maksekorraldustetegemise aknas on hea valida väljamakselehti nende sisu järgi. Väljamakselehe numbertrükitakse ka töötaja palgalipikule.

Kasutamata maksuvaba summa - programm jälgib seda, kui isikul jääb mõnes kuusmaksuvabastus kasutamata, aga ta ise ei rakenda seda, sest raamatupidajal pole kohustuslikseda rakendada, vaid ta võib seda täiendavalt teha.

Järgnevalt vaatame üle väljamakselehe aknas olevad nupud ja nende taga peituvadfunktsioonid.

Nupule Lisa klõpsamise järel avaneb aken, kust saate valida töötaja, keda soovite lisadaväljamakselehele.

Nupp Paranda avab väljamakselehel oleva töötaja kohta detailse akna, eeldusel et oleteeelnevalt klõpsanud soovitud töötaja real.

Kui soovite väljamakselehe koostada ainult valitud summadele, siis liikuge soovitud töötajareale, klõpsake nupule Paranda ja avanenud aknas märkige ära, milliseid tasusid soovite väljamaksta ning salvestage. Nii saate koostada väljamakselehe N: ainult puhkusetasu saaja(-te)-le. Osalist väljamakset vaatleme järgmises peatükis.

Nupule Kustuta vajutamine kustutab lehelt selle töötaja, kelle nimi on aktiivseks märgitud("siniseks" märgitud).

Kui muudate väljamakselehel väljamaksekuupäeva ja erinevatel kuupäevadel onmaksusüsteem erinev, siis arvestab programm automaatselt maksud ringi ning muudabväljamakselehel väljamakstavad summad ära.

Maksa välja nupule vajutusega on võimalik korraga kõigile väljamakselehel olevateletöötajatele teha maksuarvestus ja koostada väljamakseleht summade kohta, mis ontöötajatele veel välja maksmata. Osalise väljamakse tegemisel seda nuppu vajutada ei tohi.

Trüki nupu alt on võimalik saada aruanne (pangast väljamakse korral palkade ülekandeleht,kassast väljamakse korral vastav kassa dokument).

Programmis on võimalik arvestada palkasid ka tegelikult väljamakstud netosummade alusel.Sellisel juhul peate alustama väljamakselehe koostamisega.

Koostage uus väljamakseleht. Klõpsake iga töötaja real Paranda nupule. Kunatöötajale arvestatud bruto palgasummat veel teada ei ole, siis seetõttu on põhipalkväljamaksmata ning ka väljamakstud veerus 0 summa.

102Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Kirjutage töötajale makstav netosumma väljamaksulehe alumises osas olevale väljale Väljamaks (Nt 3000,00). Vajutage ENTER. Nüüd küsib programm igaks juhuks üle, kasolete oma tegevuses kindel. Valige Jah.

Edasi näete sellist pilti:

103 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Põhipalga real on välja maksmata summa veerus "-"summa. Nüüd tuleb sisestada siin toodudsumma töölepingusse või tasude tabelisse (sõltuvalt sellest, kumb mugavam tundub). Kuiolete brutosumma kas töölepingutesse või tasudesse sisestanud ja tulete uuestiväljamaksulehele, on miinus kadunud ning Välja maksmata veerus on summa 0, tähendabsee, et eesmärk on saavutatud.

**************************************************************

TÖÖTUSKINDLUSTUSE MÄÄRAD 2011. AASTAL

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt kehtestatakse 2011. aastaks kindlustatumaksemääraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks 1,4 protsenti.

KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

§ 9. Makse määr

104Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

§ 67. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine

(1) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemaksetei tasuta.

(3) 2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesolevaseaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis

(1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitudlühemat tähtaega.

(2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuksriigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.

(3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osakindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruandekinnitamisest.

(4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kuiei ole kokku lepitud teisiti.

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmisttöötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinudtöö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, väljaarvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel

Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatudkorraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse § 19 punktis 3 sätestatud töötegemisest keeldumise õigust.

§ 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral

(1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludesttulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsusekehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjaleebamõistlikult koormav.

(2) Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

105 Merit Palk

© Merit Tarkvara

(3) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

(4) Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumiseltöötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras,arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. Tööandja peab teatama töötasuvähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma omaarvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

(5) Töötajal on õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel,teatades sellest viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitistkäesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.

§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa töödteha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel võikui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

§ 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus

Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

§ 78. Tasaarvestamise erisus

(1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötajakirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatudteisiti.

(2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemiston nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületavasumma tasaarvestamiseks.

(3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinnipidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingulõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

(4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõudepööramise kohta sätestatut.

TULUMAKSUSEADUS

§ 4. Maksumäärad

(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 21%.

§ 23. Maksuvaba tulu

Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728

106Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

eurot.

§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu

(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis javäljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:1) palgatulu (§ 13);2) ettevõtlustulu (§ 14);3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);5) intressid (§ 17);6) dividendid (§ 18);7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavaderisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised.(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitisega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused japiirmäärad.[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 13. Palgatulu

(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikuleteenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse §46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamiselettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis,haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse võikutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei makstakindlustushüvitisena. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuseseaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja.

(11) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu aluselmakstud töö- või teenustasu.

(2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- võikontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.

(3) Tulumaksuga ei maksustata:

1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeletööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusegaseotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha javälislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitistning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist.Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni

107 Merit Palk

© Merit Tarkvara

ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevarahamaksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kuludehüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;

11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolttehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades,kui töö tegemise koht asub välisriigis;

2) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmelemakstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannetetäitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevatsõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitisemaksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 4 krooni kilomeetri kohta, kuidmitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestusepuudumisel 1000 krooni kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku.Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega;

21) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõidukikasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutadaühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis2 nimetatud korras;

3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö jalähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnagakindlustamise kulusid;

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale,samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksedesinduskulude ja muude kulutuste katteks;

41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid;

5) [kehtetu – RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004];

6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele jatsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsioonimaksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;

7) töötajale või teenistujale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendistfüüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);

8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhulkuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandjaantud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale

108Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;

9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhtelõpetamisega koondamise tõttu;

10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaigusetagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;

11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;

12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160, piirivalveteenistuse seaduse § 43 ja politseiteenistuseseaduse § 26 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni;

13) kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväeõhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamiseratsiooni maksumust.

(4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud tulu, ei maksustata sedatulu Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikusekalendrikuu jooksul;

2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselttõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

§ 16. Renditulu ja litsentsitasu

(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendileandmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega,isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.

(2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- võivideofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi,kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite võiprotsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidilitsentsitasu).

(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseadevõi tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni(oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidilitsentsitasu).

§ 18. Dividendid

(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendistfüüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.

(11) Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on

109 Merit Palk

© Merit Tarkvara

tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

(2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse aluselpuhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks ondividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühinguosanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühinguasukohamaa seadustele).

(3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel võijuriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15lõigetele 2 ja 3.

(4) Kui residendist füüsiline isik on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellisevarakogumi kaasomanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustataksetulumaksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalseltmaksumaksja osalusele või hääleõigusele.

(5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritudväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 mõistes.

SOTSIAALMAKSUSEADUS

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;

3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Avalik teenistuja käesolevaseaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik;

4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ningfüüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstudtasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

6) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslikulepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;

7) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ningerisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;

8) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kuitöötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike1 punkti 7 alusel;

9) käesoleva lõike punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töötegemise eest makstavatelt tasudelt.

(11) Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadelt, olenemata

110Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal.

(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mittevähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saabriiklikku pensioni, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Riikliku pensionisaaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust võisotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Kui isik on töö-või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesolevaseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestabmaksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mittevähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuultöötatud ajaga, järgmistel juhtudel:

1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest,välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;

2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;

21) Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 6lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või

3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmisteljuhtudel:

2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 aluselkehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;

3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast lastvõi kolme või enamat alla 19-aastast last;

4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.

§ 7. Maksumäär

(1) Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt.

(3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 sätestatudjuhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsentimaksustatavalt summalt.

§ 8. Maksustamisperiood

(1) Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise

111 Merit Palk

© Merit Tarkvara

periood on kalendriaasta.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(1) Käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:

1) arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 sätestatud sotsiaalmaksugamaksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma §-s 7 toodudmääras sotsiaalmaksu, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut;

2) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksugamaksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantudäriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks;

3) maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu,isikustamata neid summasid;

4) üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontolemaksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaksMaksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava maksudeklaratsiooni;

5) arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta käesoleva seaduse § 6 lõike 1 või 11 aluselmakstava sotsiaalmaksu, selle üle kandma järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- jaTolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastavamaksudeklaratsiooni;

6) andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eestmaksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 või 11 alusel, tema nõudmisel tõendinimetatud summade ja arvestatud sotsiaalmaksu kohta.

(11) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, makstaksesotsiaalmaksu vähemalt eelmiseks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääraltriigieelarve vastuvõtmise kuuni, viimane kaasa arvatud.

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

§ 40. Töötuskindlustusmakse objekt

(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:

1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjalekehtestatud töötuskindlustusmakse määras;

2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt jamuudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

(2) Töötuskindlustusmakset ei maksta:

1) kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtudhüvitiselt või hüvituselt, mida maksab tööandja;

112Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

2) kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikullõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, hüvituselt või viiviselt;

3) kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;

4) sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt..

3.4.1.1 Osalised väljamaksed

Osaliste väljamaksete tegemine

Puhkustasude, vahepealsete väljamaksete jm. osaliste väljamaksete tegemiseks toimigejärgmiselt:

kõigepealt koostage väljamakseleht teie poolt soovitud tingimustel (valige väljamakse liik:kassa või pank ning väljamakse tüüp: palgaväljamakse sh.puhkus, avansiline väljamakse võiväljamakse kinnipidamise saajatele)

kui väljamaksuleht on koostatud, sisestage väljamaksu kuupäev ning lehe nr. võilühiselgitus.

klõpsake hiirega selle töötaja real, kellele soovite väljamakset teha ja seejärel klõpsakenupule Paranda.

113 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Tabelis on toodud ridadena kõik sellele töötajale arvestatud tasud. Algselt on kõik tasudveerus Väljamaks. Kui soovite käesoleva väljamakselehega välja maksta ainult mõned tasud

(näit. puhkus), siis klõpsake ülejäänud ridadel rea lõpus nupule .

Üks hiireklõps kannab automaatselt valitud real oleva tasu summa veergu Välja maksmata. Kuisoovite valikut tühistada, siis teine hiireklõps samal nupul kannab tasu summa uuesti Väljamaks veergu.

Kui soovite maksta tasust ainult osa (nt. soovite põhipalgast välja maksta avansilise summanaainult osa), siis kirjutage soovitud brutosumma käsitsi Väljamaks veergu.

Peale soovitud tasude märkimist näete akna alumises servas väljal Väljamaks töötajale pankaülekandmiseks/kassast väljamaksmiseks minevat summat.

Kui soovite sisestada konkreetset väljamakstavat netosummat, siis sisestage väljamakstavsumma otse tabeli allservas olevasse väljamaksu lahtrisse. Programm arvestab seejärel

114Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

automaatselt netoväljamaksu summa bruto väljamaksesummaks ning arvestab tabeliülemises osas bruto väljamaksmata summad ja bruto väljamakstavad summad.

Kui soovite kontrollida maksuarvestust, siis klõpsake nupule Kontrollaruanne ja seal onvõimalik kontrollida väljamakse summadelt arvestatud maksude summasid.

Töötajale tehtud osaline väljamakse lõpetage Salvesta nupule klõpsates. Nüüd onväljamakselehel selle töötaja rea ees O-täht, mis tähendab, et töötajale on tehtud osalineväljamakse. Mitte mingil juhul ei tohi enam klõpsata nupule Maksa välja, see käsklus nullibeelnevalt käsitsi sisestatud osalised väljamaksed.

Kui aga maksate välja avansilist makset ning töötasu ei ole veel arvestatud (põhitasu puudub),siis ilmub rea ette ?, mis tähendab, et väljamakse ületab palgaarvestust. Hiljem kui oletepalgaarvestuse ära teinud ja palga väljamakse ka ära teinud, siis kaob ka ? selle töötajaväljamakse eest.

Osalise väljamakselehe lõpetamiseks klõpsake nupule Tagasi. Osalise väljamakse korral ärgekasutage nuppu Maksa välja.

115 Merit Palk

© Merit Tarkvara

3.4.1.2 Avansilised väljamaksed

Kasutades programmi võimalusi (alates 80 töötaja versioonist on võimalikud avansilisedmaksed), on võimalik vormistada kõigile töötajatele või töötajate grupile korragaautomaatselt avansilisi (vahepealseid) väljamakseid.

Selleks on kaks võimalust:

igakuised kindlad avansisummad sisestage kõigepealt töölepingutesse, mille põhjal saatekoostada automaatselt avansside väljamaksulehe või

ühekordsed avansisummad sisestage kõigepealt netoväljamaksetena (vt. juhendis eelmistpeatükki "Väljamaksusummade alusel palkade arvestamine") ja seejärel salvestageväljamakseleht.

1. Vaatame olukorda, kus alustame töölepingutesse määratud avansside põhjal avansilisteväljamaksete tegemist.Sisestage Tasude arvestus > Põhitasud ja lepingud töötajatele igakuiselt väljamakstavadavansi summad.

Seejärel koostage väljamakseleht. Valige väljamaksulehe tüübiks Avansiväljamaksed.

116Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Avanenud väljamaksulehel määrake Väljamakse kuupäevaks avansside väljamaksmisekuupäev. Lehe nr. väljale sisestage täiendavalt info - avansid. Hiljem maksekorraldusi teheson mugav üles leida vajalik väljamaksuleht, kui lehe tunnus pole mitte number vaid kirjeldus.

Nüüd klõpsake töölehe allservas olevale nupule ja vastake järgnenudprogrammi küsimusele jaatavalt.

Vajadusel saate avansisummat töötajatel parandada. Selleks valige välja konkreetne töötaja ja

klõpsake nupule ning sisestage käsitsi väljamakstav netosumma tööleheallosas paiknevale väljale Väljamaks.

2. Kui aga firmas pole igakuist kindlat avansside maksmise korda, ega kokkulepet, vaidmakstakse vastavalt töötaja avaldusele, alustate avansiliste väljamaksete määramistväljamakselehelt.

117 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Lisage uus väljamakseleht. Valige väljamakseviis ning väljamakselehe Tüübiks valigeAvansiväljamaksed. Avanenud väljamakselehel määrake Väljamaksu kuupäevaks avanssideväljamaksmise kuupäev. Lehe nr. väljale sisestage täiendavalt info - avansid.

Edasi klõpsake ükshaaval aktiivseks töötajad ning iga töötaja korral klõpsake nupule Paranda.

Seejärel avaneb töötajale väljamakstavate tasude detailne aken.

Sisestage väljale Väljamaks (paremal, all) väljamakstav netosumma. Programm arvutabautomaatselt avansi brutosumma ja vähendab selle võrra põhipalga väljamaksmata jääki.Programmi loogika on selline, et kõigepealt makstakse välja põhipalk ja kui põhipalga summaei kata väljamakstavat summat, siis liigub programm järjekorras allapoole seni, kuniväljamaksmiseks märgitud summa on kaetud. Loomulikult on ka endal võimalik valida,millisest summast töötajale avanssi makstakse..

Maksuarvestuse kontrollimiseks vajutage nupule Trüki. Ekraanile kuvatakse maksuarvestuse

118Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

kontrollaruanne. Salvestamiseks vajutage nupule .Kui olete kõigile töötajatele avansisummad ära sisestanud ja soovite need salvestadatöölepingutesse, et järgmisel kuul programm koostaks automaatselt avansilehe, siis klõpsakeväljamaksulehe aknas nupule Salvesta avansid.

3.4.2 Maksekorraldused

Töötajatele, kellel olete isikuandmetes märkinud panga andmed, saate automaatseltkoostada maksekorraldused. See on hea võimalus vähendada käsitsitööd ja vigade tekkimisevõimalust maksekorralduste vormistamisel. Maksekorralduste faili saate importidaerinevatesse internetipankadesse.

Massmaksekorraldus ja Riigikassa makse on nähtav alates Merit Palga 31-80 töötaja paketist.

Kõigepealt valige, mis tüüpi makset soovite teha. Tehke märge vastavalt maksekorraldusedvõi riigikassa makse (XML) ette.

119 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Teiseks valige, millise väljamaksulehe alusel soovite maksekorraldust koostada. Tehkelinnuke "Maksta" veergu.

Maksekorraldused tehakse eelnevalt koostatud väljamaksulehtede kohta javäljamaksukuupäev peab ühtima jooksva kuupäevaga või võib olla ka tulevikus (eritiRiigikassa). Teha saab ka tulevikumakseid ette valmis, ei saa kasutada minevikukuupäevagaväljamakselehti.Kui on vaja teha maksekorraldusi erinevate väljamaksulehtede jaoks, siislülitage korraks Maksta veerus teistelt väljamaksulehtedelt "linnuke" välja.Nüüd sisestage väljale Kantakse arvelt firma arveldusarve number, kust ülekandeid tegema

hakkate või klõpsake nupule ja sisestage firma a/a number. Programmtunneb konto numbri ära ja näitab välja all panga nime, kus antud arve asub. Edaspidi enamkäsitsi konto numbrit kirjutada ei tule, sest programm jätab selle meelde. Kontot saate validanool alla nupukese alt.

Maksefaili koostamiseks klõpsake nupule . Avanenud aknas valige Save invalikumenüüs kataloog, kuhu soovite maksekorralduste faili salvestada ja klõpsake Savenupule. Vaikimisi pakub programm Salvestamist Desktopile (töölauale), kust on failiPangaprogrammist otsimist alustades lihtne üles leida. Pärast maksekorralduste importimistpangaprogrammi võib maksekorralduste faili ära kustutada.

Maksekorralduste tegemise lõpetamisel antakse ekraanile teade:

Tehtud fail asub kas programmi poolt pakutud Desktop-l või teie poolt määratud kataloogis.

Pangaprogrammis valige Maksete import ja seejärel valige salvestatud maksekorralduste fail.Import töötab Swedpangas, SEB Pangas, Sampo Pangas, Nordea Pangas, Unicredit Bank Eestifiliaalis ja LHV Pangas. Kui on vaja ülekandeid teha mõnest muust pangast või mõnda muussepanka, siis on vaja toimimist konrollida.

120Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

3.4.3 Maksudeklaratsioon TSD

Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksetedeklaratsiooni tegemine, mis koostatakse arvestuskuus tehtavate väljamaksusummade põhjalning esitatakse deklareeritavale kuule järgneva kuu 10-ndal kuupäeval, on kindlasti ühekssuuremaks tööks palgaarvestuse juures. Palgaprogramm teeb töö oluliselt lihtsamaks, kunamaksudeklaratsiooni TSD vormi ja lisa nr. 1 koostamine ja e-Maksuameti kaudu esitaminetoimub kiirelt ja mugavalt.

Jälgige palgaprogrammi ülemisel tiitelribal olevat arvestuskuud.

Maksudeklaratsioon koostatakse väljamaksulehtedel näidatud kuupäevade alusel. Näit. kuimaksate jaanuarikuu töötasud välja veebruaris (väljamaksukuupäev on veebruar) ja jaanuaris-veebruaris arvestatud puhkused maksate välja ka veebruaris, siis aktiivses kuus Veebruarkoostatud maksudeklaratsioonil sisalduvad nii jaanuarikuu töötasud, mis on välja makstudjaanuarisveebruaris, kui ka veebruaris arvestatud puhkusetasud, mis on välja makstudveebruaris. Seega maksudeklaratsioon koostatakse erinevates arvestuskuudes tehtudväljamaksete põhjal.

Maksudeklaratsiooni koostamisel on programmile lisatud täiendav kontroll, kas palgasaajatehulgas on mitteresidente ning nende olemasolul koostab programm automaatselt ka TSD Lisa2.

Maksudeklaratsiooni koostamiseks klõpsake nupule Alusta. Veendumaks, et kõik aruandestoodud summad on õiged, võtke kõigepealt aruanne ekraanile.

121 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Järgmisele lehele saate liikuda, kui klõpsate nupule , avaneb lisa 1 esimene leht,samale nupule veekord klõpsates tuleb ekraanile lisa 1 esimene lisaleht. Edasi järgmistele

lisalehtedele liikumiseks kasutage nooleklahve

.

Vasakult alustades tähendavad need:

Esimene lehekülg

Eelmine lehekülg

Mine leheküljele nr..

Järgmine lehekülg

Viimane lehekülg

Suurendamine/vähendamine

Eelvaate sulgemine

Prindi.

Jõudes deklaratsiooni viimasele lehele ning valides seejärel deklaratsioonilt väljumise (uksenupu) ja Teil on firmas tööl mitteresidendid, satute automaatselt Lisa 2-le.

Kui avastate, et mingi number deklaratsioonis ei ole õige, on võimalus teha seadistustesparandusi kas arvestuskuu andmetes või kui vea põhjus on eelnevas arvestuskuus, siis liikugemenüüs: Palgaarvestus a Aktiivse kuu valik eelmisse arvestuskuusse ja tehke seal vastavadparandused.

Kui programm arvestab ikkagi sotsiaalmaksu mingil arusaamatul meetodil, siis pöörduge meieklienditoe poole, et välja selgitada, kas viga on teie poolt tehtud programmi seadistuses võimitte. Sotsiaalmaksu arvestus on väga keeruline, kui kõikides kuudes ei ole väljamaks suuremkui sotsiaalmaksu kuumäär.Minimaalsotsiaalmaksu arvestust saate ka ise kontrollida järgmise näite järgi:

278,02/30 päeva = 9,27/päeva eest min.palka * 28 päeva = 259,56 * 33% = 85,65 sotsmaksu278,02 miinimumsotsiaalmaksuarvestuse aluseks olev summa30 alati igas kuus jagatavate päevade arv 9,27 ühe päeva tasuks tulev summa palgamiinimumi järgi28 päeva selles kuus olevate päevade arv (haiguspäevad maha)259,56 sellles kuus min sotsiaalmaksu arvestuse aluseks olev summa33% sotsmaksuprotsent85,65 miinimumi järgi arvutatud sotsmaks

Väiksemaid parandusi, mis ei mõjuta palgaarvestuste tulemust, saate sisestada kamaksudeklaratsiooni aknas valikust “Lisa 1 täienduste sisestamine”. KlahvikombinatsioonigaCtrl+N saate ekraanile akna uue isiku lisamiseks täienduste tabelisse. Valige soovitud isik ningklõpsake nupule Lisa. Valitud nimi lisatakse Lisa 1 täienduste tabelisse. Et

122Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

maksudeklaratsiooni parandada, peate vajalikku lahtrisse sisestama käsitsi parandussumma.

Makudeklaratsiooni importimiseks eMaksuametisse klõpsake aktiivseks ja klõpsake nupule Alusta. Valige kataloog, kuhu soovite deklaratsiooni faili salvestada jaklõpsake Save. Vaikimisi pakub programm Desktop (töölaud) kataloogi. Pärast failisalvestamist annab programm teate, kus näitab ära faili nime ja salvestamise koha:

Kui soovite deklaratsiooni ka kohe ära esitada ja teie arvutil on olemas internetiühendus, siissaate siin aknas klõpsata nupule "Jah"

Nüüd sisenege e-Maksuametisse. Valige “Lisa deklaratsioon failist”, valige “Browse” nupu altsama kataloog, kuhu TSD salvestasite ning klõpsake nupule Jätka jne.

Täiendavate lisade sisestamine on vaja teha otse e-Maksuameti veebilehel.

*******************************************************************

Vorm TSD ja lisad; vormide täitmise juhendid

TULUMAKSUSEADUS1

§ 40. Tulumaksu kinnipidaja

(1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuseasutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav võitööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva

123 Merit Palk

© Merit Tarkvara

seaduse 3. ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

(4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- jaTolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- jaTolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni.

SOTSIAALMAKSUSEADUS

§ 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

(1) Riik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:

5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja, kes saabtöövõimetuspensioni, käesoleva paragrahvil õikes 3 sätestatud tingimustel

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2

lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatudkuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing,mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu,mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtjaga, maksab riik sotsiaalmaksutööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegitööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.[jõust. 1.01.2008]

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(1) Käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:

4) üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontolemaksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaksMaksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele vastava maksudeklaratsiooni;

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

§42. Töötuskindlustusmakse maksmise kord

(1) Tööandja on kohustatud:

1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelttöötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatudtöötuskindlustusmakse määras. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise jakinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimaselkuupäeval;

124Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseidtööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras, maksma tööandjatöötuskindlustusmakset kindlustatule ja paragrahvi 3 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatudisikutele makstud summadelt;

3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 aluselmaksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemaltväljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samakskuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksuselevastava deklaratsiooni;

(3) Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvadtöötuskindlustusmaksete summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi eiarvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1

§11. Makse tasumise kord

(1) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:

1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni maksekäesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;

2) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatudtasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesolevaseaduse §-s 9 sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrissevõi registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi füüsilisest isikustettevõtja) ning tasu on saaja ettevõtlustulu;

3) kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja onkohustatud isik ja arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemaksesuuruse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud määras;

4) kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendavasissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile rahandusministri pooltkehtestatud vastava deklaratsiooni;

(5) Iga kohustatud isiku kohta arvutatud makse summa ümardatakse täiskroonideks. Summatalla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.

§ 671. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine

(1) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes

125 Merit Palk

© Merit Tarkvara

1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemaksetei tasuta.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtja tasub 5/12-lt 2009. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike1 punktis 5 nimetatud tulult (edaspidi ettevõtlustulu) makset käesoleva seaduse §-s 9sätestatud makse määras. 2010. aastal saadud ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtjamakset ei tasu.

(3) 2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesolevaseaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.

3.4.3.1 Konsolideeritud TSD

Mitme firma deklaratsiooni (konsolideeritud aruannet) saate koostada ainult siis, kui kasutatepiiramatu töötajate arvuga Merit Palk programmi litsentsi või olete endale soetanudkonsolideerimise mooduli ja konsolideerimise võimaluse püsiandmete alt sisse lülitanud.

126Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Avanenud aknas tehke linnukesed nende firmade nimede taha, kelle andmeid sooviteühisele maksudeklaratsioonile koondada. Edasised sammud ja ülejäänud võimalused onanaloogsed ühe firma deklaratsiooni tegemisele.

Mis mõte on maksudeklaratsioonide konsolideerimisel?

Kui firmas on mitmeid tegevusüksusi (osakondi), millest igaühe palgaarvestus on täielikulteraldiseisev -- iga üksuse palgaarvestaja teostab ainult oma osakonna palkade arvestamistning palgalehed koostatakse osakondade lõikes, või kehtib firmas kord, et iga osakonnaraamatupidaja võib näha vaid oma osakonna palkasid -- siis lahenduseks ongimaksudeklaratsioonide konsolideerimine.

Iga tegevusüksus (osakond) sisestatakse programmi eraldi firmana.

Töötajate nimekirja sisestatakse ainult vastava üksuse (osakonna) töötajad.

Vajadusel kaitstakse firma parooliga, vt. Firma > Seadistused

Maksudeklaratsioonid konsolideeritakse ja esitatakse ühiselt kogu firma kohta, kõikmuud aruanded trükitakse üksuste lõikes

3.4.4 Väljamaksete tõend TSM

Kõikidele residendist töötajatele tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvestatudsotsiaalmaksu tõendi andmine pole kohustuslik. Siiski tuleb töötajale tema soovi korral tõendväljastada.

Valige ajavahemik, mille kestel tehtud väljamaksete kohta soovite tõendit trükkida ja töötaja,kes soovib tõendit saada.

127 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Programm kasutab tõendi koostamiseks TSD-l olevaid andmeid.

128Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

**************************************

Vorm TSM

TÖÖLEPINGU SEADUS

129 Merit Palk

© Merit Tarkvara

§ 28. Tööandja kohustused

12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluvatöötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;

13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajalearvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

TULUMAKSUSEADUS1

§ 40. Tulumaksu kinnipidaja

(1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuseasutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav võitööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesolevaseaduse 3. ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

(6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendimaksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetudtulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks võimaksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega.

3.4.5 Töötuskindlustusmaksete tõend

3. jaanuaril 2003. a. hakkas sotsiaalministri määrusega kehtima tõend kindlustatule makstudtasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Tõendile koondataksesummad kuude lõikes. Tegemist on tekkepõhise arvestuse järgi koostatud tõendiga, millelolevad summad ei ühti maksuametile kassapõhiselt deklareeritud summadega.

Töötuskindlustusmaksete tõend on 3 kuu andmeid sisaldav tõend. Valige töötaja ning kuu jaaasta, milleni tõend tehakse.

Nüüd klõpsake nupule Alustada.

130Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Punkti 2 Viimase töötamise andmeid ei ole võimalik programmi sisestada ja nende täitmisekstuleb tõend välja printida ja seejärel käsitsi soovitud väljad ära täita.

*****************************************

TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

§42. Töötuskindlustusmakse maksmise kord

(1) Tööandja on kohustatud:

131 Merit Palk

© Merit Tarkvara

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töö- või teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmeltöötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetudtöötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa.

(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tõendi vormi kehtestab sotsiaalministermäärusega.

3.4.6 Deklareerimata maksuvõlgade kontrollaruanne

Deklareerimata maksuvõlgade kontrollaruandesse koondatakse kõik viitvõlad, mis onaruande koostamise kuul tekkinud, kuid kuuluvad deklareerimisele mõnel teisel kuultulevikus.

Viitvõlaks e. deklareerimata maksuvõlaks nimetame jooksval kuul arvestatud, agaväljamaksmata tasudelt arvestatud maksuvõlgasid. Need maksud deklareerime järgmise kuuvõi järgnevate kuude TSD-l, vastavalt palga väljamaksmisele.

Selle aruande järgi on väga hea kontrollida maksuvõlgade saldosid raamatupidamises.Maksuvõlad kokku (nii maksuvõlad, kui ka maksuviitvõlad) peavad võrduma selles aruandestoodud maksuvõlgadega pluss maksudeklaratsioonil toodud maksuvõlgadega. Seda muidugieeldusel, et olete tasunud Maksuametile alati kõik TSD-l arvutatud maksud ja maksuvõlgaMaksuametis olemas ei ole.

Kui kasutate pearaamatu kannetes eraldi konteerimist deklareerimata maksuvõlgade jamaksuvõlgade kontodele, siis saate selle aruande järgi kontrollida iga kuu lõpus, kas summadühtivad aruandes ja deklareerimata maksuvõla kontodel.

132Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

3.4.7 Väljamakstud tasude tõend

Väljamakstud tasude tõend on valitud töötajale kuni valitud kalendrikuuni välja makstudtasude tõend. Tõendisse on toodud brutosummad vastavalt väljamaksete tegemise kuule(mitte tekkepõhise arvestuse põhjal).

Tõendile tuuakse alati viimase 12 kuu brutotasud.

Tõendi printimiseks klõpsake nupule Alustada või valige väljamaksu trükivorm nooleganupule klõpsates.

133 Merit Palk

© Merit Tarkvara

3.5 Aktiivne kuu

Aktiivse kuu menüüs on tegevused, mida on vaja teha üks kord kuus: uue aktiivse kuuvalimine, muutused palgasüsteemis, palgalehe ja pearaamatu kande tegemine.

3.5.1 Aktiivse kuu valik

Palgaarvestuse tegemiseks liikuge kõigepealt kalendrikuusse, millises soovite palgaarvestusttegema hakata.

Kui alustate uue firmaga palgaarvestust, siis otsustage, millisest kuust alates soovite antudfirmas palkade arvestamisega alustada. Aasta valisite juba uue firma loomise käigus.Palgaarvestuskuu saate valida Aktiivse kuu valikuga.

Millises aktiivses kuus parajasti olete, seda näete programmi ülemiselt tiitelribalt (eeldusel,

134Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

et olete täitnud firma nime).

Enne palgaarvestuse tegemist kontrollige alati üle, et olete õiges arvestuskuus.

Kui soovite aga tööd alustada programmi poolt pakutud kalendrikuust näit. detsembrist 2011,siis ärge järgmisse arvestuskuusse liikuge ja jätkake palgaarvestust jooksvas kuus.

Kui aga soovite alustada hilisemast kuust, siis valige järgmine kuu.

Kui liigute esmakordselt ajas edasi, siis saate seda teha ainult kalendrikuusid ükshaavalavades. Avatud perioodides saate ajas edasi kui ka tagasi liikuda otse soovitud kuusse.

Tavaliselt alustatakse palgaarvestuse tegemist kas aasta lõpu viimase kuuga, nt 2010detsember (kui palga väljamakse on jaanuaris 2011) või aasta alguse esimese kuuga, kui palgaväljamakse on samas kuus. Siis saate kätte terve aasta andmed (nt. TSM jaoks). Kui see ei oleoluline või palgaarvestuse maht on väga suur, et seda tagantjärgi sisestada, siis võite alustadaka jooksvast kuust.

Soovitud kuu valikuks klõpsake lahti kuude valiku aken ja valige järgnev kuu.

Kui avate kalendrikuud esmakordselt on kuu nimetuse ees + märk.

Esmakordselt alustades avage siin menüüs järjest nii palju kalendrikuid, kuni jõuate sellesseaktiivsesse kuusse, kust soovite palgaarvestust tegema hakata.

Kui olete kuu valinud, siis klõpsake nupule Alusta.

135 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Seejärel teeb programm automaatselt varukoopia eelnevatest andmetest ja pakub uue kuupalgasüsteemi ülesalvestamist.

Järgmisse arvestuskuuse üleminekul täidetakse uue kuu püsiandmete tabelid hetkelolemasolevate püsiandmetega.Üle kantakse kehtivad töölepingud ning tasude tabelisse need tasud, mille olete tasuliikidesmärkinud püsitasuks ja kinnipidamiste tabelisse kantakse need kinnipidamised, mis onkinnipidamiste liikides märgitud pidevaks.

Järgmisse arvestuskuusse on vaja liikuda ka siis, kui soovite teha puhkustasude arvestustjärgnevas kuus, kuid jooksva kuu palgaarvestus on veel lõpetamata. Siis liikuge järgmissekuusse, tehke vajalikud puhkustasude arvestused ja liikuge aktiivse kuu valikuga tagasijooksvasse kuusse ning jätkake palkade arvestamist.

Samuti võib tekkida vajadus liikuda eelmisse arvestuskuusse selleks, et parandadamaksudeklaratsioonile kantud andmeid. N: olete määranud väljamakse kuupäevaväljamakselehel valesti või olete unustanud mõnel töötajal töölepingu lõpetada jadeklaratsioonil on üleliigne sotsiaalmaks.

Lisaks saab liikuda kõigisse avatud kuudesse arvestuste vaatamiseks, kontrollimiseks jatäiendamiseks.

3.5.2 Palgasüsteem

Palgasüsteem näitab aktiivse arvestuskuu üldise tööajanormi tööpäevade ja töötundide arvuning võimaldab määrata ettevõtte minimaalpalka põhitasu arvestamiseks, kui põhitasu liigikson valitud palgaaste.

136Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

*******************************************

TÖÖLEPINGU SEADUS

§ 43. Tööaeg

(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg),kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

(2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

(3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaegaseitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatudtäistööaeg):

1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;

2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevaseajavahemiku jooksul;

3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevaseajavahemiku jooksul;

4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhteskäesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.

(6) Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 53. Tööaja lühendamine

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva

137 Merit Palk

© Merit Tarkvara

lühendab tööandja kolme tunni võrra.

2010.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus

2011.aasta kalendaarse tööajafondi arvestus

3.5.3 Palgaleht

Palgaleht on palgaarvestuse tulemuste põhjal koostatud dokument, millele koondataksekõigile töötajatele arvestatud palgad ja muud tasud ning töötasust tehtud kinnipidamised.

Palgalehe saate printida kõikide töötajate kohta või ühe ametigrupi/osakonna töötajate kohtavõi ainult kinnipidamise saajate kohta.

Aruande koostamiseks klõpsake nupule Alusta.

Kui klõpsate Alusta nupu kõrval olevale noolega ikoonile, saate valida, kas trükite aruandeotse printerile või salvestate pdf-i või Excelisse.

Palgalehe aruanne sisaldab andmeid töötasu (põhitasu + lisatasud), puhkusetasu,lisapuhkusetasu, muude tasude (tasuliikides määratud tasud, mis ei kuulu brutopalga hulka),kinnipidamiste, maksude ning välljamakstud tasude kohta. Aruande veergudes sisaldubjärgmine informatsioon:

Töötasu - siin näidatakse arvestatud põhitasu ning brutopalga sisse kuuluvaid tasudesummasid (tululiik 01).

Puhkusetasu ja Lisapuhkus - jooksval kuul sisestatud puhkusetasud, lisapuhkused (st.lapsepäevade eest jm. sotsiaalvahenditest väljamakstavad puhkused) .

Muud tasud - siin näidatakse kõiki neid tasusid (tehtud läbi tasuliikide), mis ei kuulubrutopalga sisse. Siin näidatakse ka summasid, mis tekivad kinnipidamisteümardamisel, kui seadistustes on määratud, et väljamaksed toimuvad täiskroonides.

Kinni peetud - see veerg sisaldab kinnipidamiste liikide all loodud erinevaidkinnipidamisi.

Tulumaks, töötuskindlustus, kogumispension - sisu ühtib pealkirjaga.

138Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Välja makstud - siin kajastuvad kõik summad, mis on aruande pärimise hetkelaruandekuul väljamaksulehega välja makstud, sõltumata väljamakselehele sisestatudkuupäevast.

Välja maksta - siin näidatakse aruandekuul väljamaksmata jäänud summasid (isikupalgaarvestuse lehel real Kuulub väljamaksmisele (koos maksudega)).

Kui on vaja isikupõhist arvestust pidada ka sotsiaalmaksukulu kohta, siis salvestage aruanneExcelisse (klõpsake Alusta nupu kõrval olevale noolega klahvile) ja siis näete sotsiaalmaksuarvestust ka isikute lõikes.

Jooksva kuu palgaarvestuse (maksuarvestuse) saame lugeda lõpetatuks, kui Palgaleheviimases veerus "Välja maksta" ei ole ühelgi töötajal väljamakstavat summat. Kui mõneltöötajal on selles veerus summa, siis on palgaarvestus lõpetamata ja karaamatupidamiskanded ei ole lõplikult valmis (väljamaksmata tasudelt on maksuarvestustegemata).

139 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Vastav teade ilmub ka aruande tegemise hetkel ekraanile:

Töötajatele, kellel on väljamakstavaid summasid, koostage väljamaksuleht või kontrolligeolemasolevaid väljamaksulehti, kas need sisaldavad osalisi väljamakseid. Vajadusel koostagetäiendav väljamaksuleht.

Kui olete teinud püsiandmetes muudatusi peale väljamaksulehtede tegemist, siis on vajalikväljamaksulehed uuesti üle salvestada või kustutada ja uuesti koostada, et tehtudmuudatused kajastuksid maksuarvestuses ja väljamaksulehtedel.Palgalehe saate sulgeda aruande üleval vasakul ääres Print Preview nupureal Close Prewiev

nupule klõpsates.

Palgalehe saate printida kõikide töötajate kohta või ühe ametigrupi või osakonna töötajatekohta või ainult kinnipidamise saajate kohta.

Klõpsates "Alusta", ilmub ekraanile valikute aken, kus teil on võimalik valida, kuhu aruannetrükkida: ekraanile, printerile, faili või eksportida sobiva formaadiga faili.

Valige "Trüki ekraanile" ja vajutage nupule.

3.5.4 Pearaamatu kanded

Arvestuskuul tehtud palgaarvestuse põhjal saate koostada aruande: pearaamatu kanded.

Kui olete sisestanud püsiandmetesse kontoplaani ja teinud ära kontode seadistuse (nii üldiseseadistuse kui ka vajadusel töötajate, tasude ja kinnipidamiste juures kontode seadistuse),siis saate pearaamatu kannete aruande koos õigete raamatupidamiskontodega. Vt. juhendistka ptk. Firma > Kontoplaan.

Raamatupidamiskandeid on sellisel juhul võimalik importida otseraamatupidamisprogrammidesse.

Kui palgaprogrammi seadistusega kaasasolev kontoplaan ei ühti raamatupidamisprogrammikontoplaaniga, siis muutke palgaprogrammis kontoplaani kontod ettevõtte kontoplaanigavastavaks ning seejärel saate kandeid raamatupidamisse importida. Kontode muutmiselkontoplaanis muudetakse automaatselt kontonumbrid ka ülejäänud palgaprogrammi

140Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

seadistustes.

Merit Palgast on võimalik teha automaatseid kandeid järgmistesseraamatupidamisprogrammidesse:

1. Merit Aktiva2. Hansa-seeria raamatupidamisprogrammid, sh HansaRaama, HansaWorld Enterprise,

FirstOffice ja teised.3. Microsoft Dynamics NAV

Peale selle on võimalik pearaamatu kanded eksportida Excelisse ja sealt edasi importidamõnda teise toetavasse raamatupidamisprogrammi. Kui kandeid importida ei soovi, siispearaamatu kannete aruande põhjal on kerge teha ka käsitsi palgaarvestuskandeid endaraamatupidamisprogrammi.

Pearaamatu kannetes on maksuvõlad jagatud viitvõlgadeks e. deklareerimatamaksuvõlgadeks ja maksuvõlgadeks e. deklareeritud maksuvõlgadeks. Maksuvõlg tekib allesväljamaksu tegemise kuus, mitte arvestuskuus. Seega ühtib maksuvõlg maksudeklaratsioonildeklareeritud summadega. Arvestuskuul väljamaksmata tasudelt arvestatud maksud kantaksedeklareerimata maksuvõlgade kontole. Nii on kerge kontrollida Maksuameti võlasaldosidraamatupidamises olevate saldodega.

Pearaamatu kandes kantakse algselt kõik maksud deklareerimata maksuvõlgade e. viitvõlgadekontodele ja seejärel tehakse täiendav kanne väljamakstud tasudelt arvestatudmaksuvõlgade kohta, millega kantakse võlad viitvõla kontolt maksuvõlgade kontodele.

Kõigepealt kontrollige ekraanil pearaamatu kannete õigsust ja kas kõik vajalikud kontod jaosakonnad on olemas. Selleks klõpsake täpike valikule Aruanne ja edasi nupule Alusta.

141 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Kui aruanne on õige siis võite alustada kannete importimist raamatupidamisprogrammi.Selleks valige, millisesse programmi soovite kandeid importida ning klõpsake nupule Alusta.

Pearaamatu kande viimases jaotuses sotsiaalmaksuvõlg, tulumaksuvõlg, tööt.kindl.maksuvõlg ja kogumispensioni võlg peavad ühtima jooksva kuu maksudeklaratsioonil toodudmaksuvõla summadega.

Kui te ei leia enda poolt kasutatavat raamatupidamisprogrammi nende programmide loetelus,kuhu saab kandeid importida, siis soovitame kasutada Exceli formaati, sest paljud programmidvõimaldavad Exceli formaadist andmeid importida.

Peale nupule Alusta vajutamist avaneb aken, kus küsitakse, kuhu kande impordifailsalvestada. Valige sobiv kataloog või jätke aktiivseks vaikimisi pakutav Desktop ja klõpsakeSave nupule.

Faili koostamise õnnestumisest annab märku järgnev teade:

142Palgaarvestus

© Merit Tarkvara

Jätke meelde faili nimi ja asukoht ning sisenege raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva.Liikuge Tegevused > Finants > Pearaamatu kanded. Klõpsake pearaamatu kande lisamise nupukõrval asuvale mustale kolmnurgale ja valige Impordi kanne. Nüüd pakub programm uuesaknas vaikimisi Desktop-ilt kande valimist .

Kui olete Faili välja valinud, imporditakse kanne otse pearaamatu kannete aknasse. Kandekuupäevaks pannakse vaikimisi imporditava faili nimes oleva arvestuskuu viimane kuupäev.

Kande salvestamisel küsib programm: ”Kas soovite salvestada maksuvõlgnevused pangastasumiseks?”, vastake Jah. Nii tekivad maksuvõlad panga makse aknas tasumiseks.

Teistesse raamatupidamisprogrammidesse kannete importimisel kasutatavate failide nimed:

Hansa-seeria programmid – merhansa.txt

4 Abi

Abi aknasse on toodud litsentsivõtme kohta käiv info, samuti leiab siit programmi kehtivuseinfo.

4.1 Versiooni uuendamine

Merit Palga versiooni uuendamine toimub ühe kasutaja korral automaatselt üle interneti. Kuikäivitate programmi, siis kontrollitakse automaatselt uue versiooni olemasolu ja kui see onolemas, siis hakkab programm versiooni uuendama ning mõne hetke pärast annab ekraanileteate, et versioon on uuendatud.

Kui automaatne uuendamine teie arvutis mingil põhjusel ei tööta (takistuseks võib ollanäiteks liiga "kinni keeratud" tulemüür), siis saate versiooniuuenduse käivitada programmimenüüst Abi a Versiooni uuendamine.

143 Merit Palk

© Merit Tarkvara

Programm kontrollib, kas teie firmale on uus litsents väljastatud ja kui see on nii, siis alustabversiooni uuendamist üle interneti. Peale versiooni uuendamist tuleb programm uuestikäivitada.

Kui teie töökohas versiooniuuendus ei õnnestu (näiteks tulemüüri tõttu), siis toimigejärgmiselt:

(1) esmalt tehke oma andmetest varukoopia,(2) seejärel laadige meie koduleheküljelt www.merit.ee/palk.html alla menüüst "Laeprogramm alla ja proovi tasuta" ja installeerige programm üle.

Teie firma palgaandmed teisendatakse automaatselt uuele versioonile vastavaks ning saatetööd jätkata.

4.2 Litsentsivõtme sisestamine

Litsentsivõti ehk registreerimiskood on Merit Tarkvara poolt tunnus, et programmi kasutamiseõigus kuulub konkreetsele firmale. Litsentsivõti määrab programmi paketi, sh. maksimaalsetöötajate arvu, kellele saate sisestada aktiivseid töölepinguid. Prooviversiooni saab kasutadailma litsentsivõtmeta. Prooviversioonis on piiratud töötajate ja väljamaksulehtede arv, samutiei laadi programmi prooviversioon teie andmete varukoopiaid Amazoni serverisse.

Merit Palga litsentsi tellimiseks vormistage tellimus meie veebilehel www.merit.ee, võtke

144Abi

© Merit Tarkvara

ühendust telefonil 6177111 või saatke e-meil merit@merit.ee .

Litsentsivõtme saadame teile e-meiliga. Printige see e-meil paberile või säilitage püsivaltmuul viisil. Litsentsivõtme osad on kasutaja nimi ja võti ise.

Kõige lihtsam on võtit sisestada kopeeri/kleebi (copy/paste) funktsiooni kasutades. Kuisoovite aga koodi sisestada klaviatuurilt, siis kirjutage täpselt maha litsentsi kasutaja nimi jalitsentsivõti, kusjuures litsentsivõtmes olevad kriipsud tuleb sisestada tähestikuliseltklaviatuurilt kasutades sidekriipsu, mitte kasutada numbriliselt klaviatuurilt "miinus" märki.

Kui vajate abi, helistage 776 9333 või saatke küsimus e-postiga aadressile klienditugi@merit.ee

4.3 Programmist

Siin aknas näete enda poolt kasutatava Merit Palga versiooni numbrit, litsentsi omanikku jakehtivusaega ning paketi iseloomustust (mitmele töötajale maksimaalselt saab tehaaktiivseid töölepinguid).

Kui soovite lisaks palgaprogrammile kasutada ka head raamatupidamisprogrammi, siissoovitame spetsiaalselt väikefirmadele tehtud raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva.

145 Merit Palk

© Merit Tarkvara

4.4 Ultra VNC kaugtugi

Merit Aktiva ja Merit Palk programmide abil on võimalik kasutada kaugtoe teenust. See onmugav ja kiire võimalus lahendamaks võimalikke probleeme ja muid tekkinud küsimusi.Kaugtoe kasutamine võimaldab meie klienditoe töötajal siseneda teie loal ja teie kontrolliall teie arvutisse ning näha sedasama, mida teie oma ekraanil näete. Ka arvuti kasutamine onmõlemale poolele võimalik. Teenuse kasutamiseks tuleb see eelnevalt klienditoe töötajaga kokku leppida. Kuikokkulepe on olemas, valige Abi-menüüst UltraVNC kaugtugi. Avanenud aknast saate validaklienditoe töötaja, tehes tema nimel topelkliki. Topeltkliki abil luuakse arvutite vahelühendus.

Merit Palk

www.merit.ee