KINNITATUD

TTK nõukogus

17.03.2010

protokoll nr 10 p 1

Tallinna Tehnikakõrgkooli

2009. aasta tegevuse aruanne

2

3

SISUKORD

Üldandmed ....................................................................................................................................... 5

1. Üliõpilased 2009. aastal võrdlevalt aastatel 1998–2008 .......................................................... 8

1.1. Üliõpilaste vastuvõtt ......................................................................................................... 8

1.2. Üliõpilasesindus ............................................................................................................. 11

1.3. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 11

2. Personali areng ....................................................................................................................... 12

2.1. Personali arengu eesmärgid ............................................................................................ 12

2.2. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 14

3. Õppetegevus ........................................................................................................................... 15

3.1. Õppetegevuse põhilised eesmärgid ................................................................................ 15

3.2. Tallinna Tehnikakõrgkooli akadeemiline struktuur ....................................................... 15

3.3. Õppetegevuse ülevaade .................................................................................................. 16

3.3.1. Õppeprotsessi alusdokumentatsioon ........................................................................ 16

3.3.2. Üleminekuhindamine ............................................................................................... 16

3.4. Õppeinfosüsteem ............................................................................................................ 17

3.5. VÕTA rakendamine ....................................................................................................... 17

3.6. E-õpe .............................................................................................................................. 18

3.7. Praktikate korraldus ........................................................................................................ 18

3.8. Avatud kõrgkool ............................................................................................................. 18

3.8.1. Täiendkoolitus .......................................................................................................... 19

3.9. Programmi PRIMUS rakendus ....................................................................................... 21

3.10. TTK lõputööde kaitsmised ............................................................................................. 22

3.11. Üliõpilaste rahulolu õpikeskkonna ja õppetegevusega .................................................. 23

3.12. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 25

4. Teadus- ja arendustegevus ..................................................................................................... 26

4.1. Eesmärgid ....................................................................................................................... 26

4.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................................. 26

4.3. Rakendusuuringute tulemused ....................................................................................... 28

4

4.4. Koostöö ettevõtetega ...................................................................................................... 30

4.5. Avalikkussuhted ............................................................................................................. 31

4.6. Raamatukogu .................................................................................................................. 31

4.7. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 32

5. Majandamistegevus ................................................................................................................ 33

5.1. Eesmärgid ....................................................................................................................... 33

5.2. Majandamise üldkulud ................................................................................................... 33

5.3. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd objektide lõikes ...................................... 34

5.4. Laboratooriumiseadmete ja inventari soetamine ............................................................ 34

5.5. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 35

6. Eelarvevahendid ..................................................................................................................... 36

7. Kvaliteedisüsteemi arendamine .............................................................................................. 38

7.1. TTK juhtimissüsteemi analüüs ja protsessijuhtimine ..................................................... 38

7.2. Tagasiside- ja monitooringusüsteemi (TMS) rakendamine ja arendus .......................... 38

8. Siseauditi korraldamine .......................................................................................................... 40

Lisa 1. Personal 2009. aastal (võrdlevalt 2007. ja 2008. aastatega) ............................................... 42

Lisa 2. Rahaliste vahendite kasutamine 2009. aastal võrdlevalt 2007–2008 ................................. 46

5

Üldandmed

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on rakenduskõrgkool, mis tegutseb oma põhimääruse

[kinnitatud VV 29.01.2009 määrusega nr 27 (RT I, 06.02.2009, 10, 63) alusel.

TTK 2009. aasta tegevuse aluseks olid „TTK arengukava aastatel 2006–2010” (kinnitatud HTM-i

ministri kk 19.05.2006 nr 426) ning 2008. aastal arengukavas teostatud analüüsil põhinevad

muudatused (kinnitatud HTM-i ministri kk 11.12.2008 nr 1520).

Missioon: toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut, pakkudes kaasaegset

rakenduskõrgharidust loomingulises, innovatiivses ja ettevõtlikus keskkonnas, mida toetavad

rakendusuuringud tehnika valdkonnas.

Visioon: kujuneda rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkooliks.

Tallinna Tehnikakõrgkooli 2009. aasta peamiseks ülesandeks oli toetada Eesti ühiskonda

majanduskriisiga toimetulekul (üliõpilaste nõustamine, praktika- ja töökohtade leidmine,

töötutele täiendkoolituste korraldamine jne) ja kindlustada akadeemilise personali areng,

õppeprotsessi ja teadus-arendustegevuse tõrgeteta toimimine, väljundipõhiste õppekavade

ettevalmistamine üleminekuhindamiseks, vastuvõtu jätkusuutlikkuse tagamine ning ettevõtete

vajadustest lähtuva teadmussiirde protsessi laiendamine vaatamata riigi eelarvevahendite

nappusest tingitud kokkuhoiule suunatud tegevuskavale.

TTK õppekavad tasemeõppes

o rakendusarhitektuur alates 1992. aastast

o hoonete ehitus “

o masinaehitus “

o transport ja logistika 1993. aastast

o autotehnika 1995. aastast

o tehnomaterjalid ja turundus 2000. aastast

o teedeehitus 2002. aastast

o rakendusgeodeesia “

6

o raudteetehnika “

o tehnoökoloogia 2003. aastast

o rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 2006. aastast

o rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus “

Olulisemad näitajad

o TTK rakenduskõrgharidusõppes õppis 15.10.2009 seisuga 2933 üliõpilast.

o 2009. aastal lõpetas TTK 306 üliõpilast. 30.10.2009 seisuga oli töötutena arvel

43 (13,7% lõpetajate koguarvust). Neist Töötukassas oli arvel 18. Õpinguid

jätkas kokku 57 lõpetanut, mis moodustab 19,9% lõpetanute koguarvust

(vrdl 2008. a 15,2% ja 2007. a 12%).

o 2009. a lõpu seisuga töötas TTKs 208 töötajat: nendest 189 õppejõudu (123

korralist, 66 käsunduslepinguga), 16 õppe- ja teadusabi töötajat, 59

tugistruktuuri töötajat ning 10 üliõpilaselamu töötajat.

o Ühe õppejõu ametikoha kohta töötas tugistruktuuriüksustes 0,56 töötajat.

o Ühe õppejõu ametikoha kohta oli õppureid 27,9 (võrdlevalt 2008 26,8 ja 2007

26,1).

Kesksed tulemused

o Ettevõtete vajadustest lähtuvalt suurenes rakendusuuringute maht. TTK

Tehnosiirdekeskuse lepingute arv kasvas võrreldes 2008. aastaga 11-lt 31-le.

o Majandussurutise tingimustes kinnitas TTK nõukogu konservatiivse eelarve.

Toimetuleku võimaldasid riigieelarvevälised vahendid, mis moodustasid

14,7% (15 151 000 krooni) riigieelarvest. Riigieelarvevahendeid oli kasutada

102 868 000 krooni (vähenemine võrreldes 2008. aastaga 8%).

7

o Akadeemilise personali jätkusuutlikkus on paranenud: professorite arv on

kasvanud 50% võrra, doktoriõppes õppijate arv 56% võrra, magistriõppes

osales 15 õppejõudu.

o Intellektuaalse omandi kaitse arengud: 2009. aastal vormistati kolm

kasulikku mudelit. Patenditaotlusi esitati üks.

8

1. Üliõpilased 2009. aastal võrdlevalt aastatel 1998–2008

TTK üliõpilaskond suurenes võrreldes 2008. aastaga 222 üliõpilase võrra. Suurenemine toimus

riigieelarvelistel kohtadel 59 ja riigieelarvevälistel kohtadel 163 üliõpilase võrra. TTK

rakenduskõrgharidusõppes õppis 15.10.2009 seisuga 2933 üliõpilast. Nendest päevaõppes 1779

ja kaugõppes 1154, sealjuures riigieelarvelisi 1926 ja riigieelarveväliseid 1007 (vt joonist 1).

Joonis 1. TTK tasemeõppe üliõpilaste arv aastatel 1998–2009

1.1. Üliõpilaste vastuvõtt

Gümnaasiumi lõpetanute huvi TTK vastu on kasvanud. Konkurss kõikidele õppekavadele oli

suurem kui 2008. aastal, mis teatavasti oli iseloomulikuks trendiks paljudele õppeasutustele.

Kooli tutvustamine nii otseste kui ka kaudsete ürituste ja tegevuste kaudu toimis edukalt. Oma

osa oli selles protsessis majanduskriisist tuleneval pingestatusel tööturul, mis soodustas noorte

õppimaasumist. Vastuvõtu hea lõpptulemi tagasid läbimõeldud vastuvõtuajakava, lisapunktide

süsteem, tasulise õppe õppemaksu esmamakse ja lepingute sõlmimine vastuvõtuperioodil.

TTK suurima konkursiga õppekavad olid päevaõppes transport ja logistika (15),

rakendusarhitektuur (8,5) ja teedeehitus (7,7) ning kaugõppes teedeehitus (7,5), autotehnika (5,5)

ja masinaehitus (4,5).

9

2009. aastal laekus 455 riigieelarvelisele õppekohale 2099 üliõpilaskandidaadi avaldused, neist

päevaõppesse 1534, kaugõppesse 565. Riigieelarveväliseid õppekohti oli TTK nõukogu otsusega

moodustatud 295, õppima asus 302 üliõpilast. Komplekteeriti kõik õpperühmad 12 õppekavale.

Vastuvõtu koguarvuks kujunes 787 üliõpilast, millest päevaõppes alustas õpinguid 465 üliõpilast,

(sh RE 317 tudengit). Kaugõppes alustas õpinguid 322 üliõpilast (sh RE 168 üliõpilast). 787

üliõpilasest jätkas õpinguid RE õppekohtadel 485 ja REV õppekohtadel 302.

2009. aastal jätkas TTK „Kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015” seatud suunist ning

valmistus eritingimuste alusel vastu võtma kutseõppesüsteemis kutsekeskhariduse omandanuid.

Kutseõppest kandideeris kokku 430 üliõpilaskandidaati. Kutseõppeasutustest asus õppima kokku

182 üliõpilast (23% vastuvõetutest).

Märkimisväärseks muutuseks on võrreldes eelmiste aastatega 18 kõrgharidust omava üliõpilase ja

95 lõpetamata kõrgharidusega üliõpilase õppetöö jätkamine TTKs.

Vastuvõetud üliõpilaste regionaalses jaotuses olid väikesed muudatused, endiselt on ligi pooled

üliõpilased pärit Tallinnast ja Harjumaalt (51%). Võrreldes 2008. aastaga vähenes vastuvõetud

üliõpilaste arv Valga- ja Raplamaalt, vastuvõtt suurenes Viljandi-, Jõgeva-, Lääne- ja Raplamaalt

ning Lääne-Virumaalt. Esmakursuslaste elukoha analüüs on näidatud joonisel 2.

10

Joonis 2. Esmakursuslaste elukoha jaotus maakonniti (2009. a oktoobris)

Tallinna Tehnikakõrgkooli tasemeõppe riiklik koolitustellimus ja lõpetajate arvud ning nende

seoste dünaamika on näidatud joonisel 3. Lõpetajate osakaal (protsentides) koolitustellimusest on

võrreldes 2008. aastaga samal tasemel, 2010. a eesmärki silmas pidades peaks lõpetajate arv

olema suurem. Eri põhjustel katkestasid õpingud ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2008

kokku 319 üliõpilast.

Joonis 3. Koolitustellimus ja lõpetajate arvud aastatel 1999–2009

11

1.2. Üliõpilasesindus

TTK üliõpilasesinduse tegevus on olnud paljude aastate vältel suhteliselt tagasihoidlik.

2009. aasta kujunes selles osas meeldivaks erandiks. Kujunenud on aktiivne esindus, kes on

arvestatavaks partneriks organisatsioonikultuuri kujundamisel ja õppetöö kvaliteedi

kindlustamisel.

Üliõpilasesinduse juhtiv roll rühmavanemate aktiivsuse tõstmisel andis adekvaatset

informatsiooni õppetöö kvaliteedi hindamisel ja ainemonitooringu tulemuste võrdlemisel.

1.3. Kokkuvõte

Üliõpilaskontingent suurenes 2009. aastal maksimumini kõrgkooliks kujunemise algusest,

1992. aastast arvates ja lähenes mahutavuse seisukohalt ülemisele piirile.

Probleemiks on üliõpilaste suhteliselt suur väljalangevus, mille põhjused peituvad suures

tööhõives õpingute ajal.

Üliõpilasesindus on muutunud tõhusaks partneriks organisatsioonikultuuri arengus.

Üliõpilasesinduse edasisel kaasamisel kõrgkooli arenguliste ülesannete täitmisse on

õigustatud senisest suuremate rahaliste vahendite eraldamine ja juhtkonna abi koostöö

planeerimisel.

Demograafilisest situatsioonist tulenevalt on vajalik riikliku koolitustellimuse (RKT)

täitmiseks pöörata enam tähelepanu:

o vastuvõtuprotsessis õigele valikule kaasaitamine ja ümberõppe meetmete

reklaamimine;

o üliõpilasesinduse kaasamine vastuvõtu organiseerimisel;

o varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise parem rakendus (VÕTA);

o õppeprotsessi paindlikkus ja e-õppe laiendamine (hariduse kättesaadavuse

parandamine ja regionaalse dimensiooni tugevdamine).

12

2. Personali areng

2.1. Personali arengu eesmärgid

Kindlustada akadeemilise personali jätkusuutlik areng.

Saavutada võimalikult rahuldavad tulemused akadeemilise personali konkursi

korraldamisel.

Korraldada akadeemilise personali töötingimuste rahuloluuuring.

TTK üheks kasvavaks probleemiks on aastaid olnud akadeemilise personali vananemine ja

jätkusuutlikkuse tagamine. Aruandeaastal valmis TTKs akadeemilise personali arengustrateegia

aastateks 2009–2015, mis oli akadeemiliste struktuuride personali tegevuskavade koostamise

aluseks aastateks 2009–2015.

Majanduslik surutis avaldas positiivset mõju akadeemilise personali täiendamisele ja

noorenemisele. TTK suhteliselt stabiilne palgapoliitika osutus majandussurutise tingimustes

atraktiivseks ning suhteliselt edukaks. Akadeemiline personal täienes 25 persooni võrra ning

keskmine vanus vähenes 47,9 aastale. Kogu personali keskmine vanus vähenes 49 aastale.

TTK on viimastel aastatel hoidnud akadeemilise personali ja tugistruktuuride personali suhtarvu

stabiilsena. Eesmärgiks tööfunktsioonide optimeerimisega kulusid kokku hoida. 2009. aastal

saavutatud suhe 0,56 tugistruktuuri töötajat ühe õppejõu ametikoha kohta on rahuldav tulemus.

Õppetöö kvaliteedi kindlustamise osas vähendas täienenud õppejõudude arvukus

külalisõppejõudude osalust ning suurendas kraadiõppes osalevate õppejõudude hulka (vt lisa 1).

2009. aastal kasvas professorite arv võrreldes 2008. aastaga kuuelt 12-le, dotsentide arv 11-lt 18-

le. Doktoriõppes olevate töötajate arv kasvas viielt üheksale ja magistriõppes osales 15

akadeemilise struktuuri töötajat.

Töötajaskonna koguarv 2009. aastal märkimisväärselt ei muutunud. 63,0 ametikohta on täidetud

täiskoormusega ja 30,4 ametikohta osakoormusega ning 11,7 ametikohta tunnitasuliste

õppejõududega (vt lisa 1). Akadeemilise personali koosseisus on mehi 75 ja naisi 47.

13

Eesmärgiga hinnata TTK õppejõudude töökeskkonda ja kujundada seda veelgi enam loovat

koostööd ja innovatiivsust toetavaks, korraldati õppejõudude küsitlus. Küsitleti õppejõude, kelle

töökoormus TTKs on vähemalt 0,25% täistööajast.

Oma tööruumis olevat inimeste arvu/kooslust peab enda jaoks täielikult sobivaks 61,4%,

mõnevõrra sobivaks 22,7%, vähesobivaks 4,6%, üldse mitte sobivaks 6,8% küsitlusele vastanud

õppejõududest (vt joonist 4). Kommentaarides nimetatud optimaalse koosluse suurus ruumis

kõigub kahest kuue inimeseni, peamiselt soovitakse segamatut töövõimalust ja töökeskkonna

läbimõeldud funktsionaalsust.

Vähe või üldse mitte oma tööruumi inimkooslusega rahulolevatest õppejõududest 50% töötab

transporditeaduskonnas, 30% ehitusteaduskonnas ja 20% reaalainete keskuses. Teiste

teaduskondade ja keskuste vastanute hulgas tööruumide inimkooslusega rahulolematuid

õppejõude ei olnud.

Joonis 4. TTK akadeemilise personali töötingimuste rahuloluuuring 2009. aastal

Struktuuriüksuse ruumide omavahelist paiknemist hindab 43,2% vastanud õppejõududest loovust

ja innovatsiooni täielikult toetavaks, 35,2% mõnevõrra toetavaks. 13,6% arvates toetab

struktuuriüksuse ruumilahendus loovust ja innovatsiooni vähe, 2,3% arvates üldse mitte ja 5,7%

vastanuist ei pea seda oluliseks (joonis 5). Soovitakse eraldi puhkenurki omavaheliseks

suhtlemiseks ja mõttevahetusteks ning koosolekute väljaviimist tööruumidest.

14

36% ruumide paiknemist vähe või üldse mitte loovust ja innovatsiooni toetavaks hindavatest

õppejõududest on transporditeaduskonnast, järgneb ehitusteaduskond 29%,

mehaanikateaduskond 21% ja reaalainete keskus 14%-ga.

Joonis 5. TTK akadeemilise personali loovust ja innovatsiooni soodustavate tegurite uuring 2009

2.2. Kokkuvõte

2010. a koostada transporditeaduskonna, ehitusteaduskonna ja reaalainete keskuse

tööruumide liigendamise ja sisustuse kava.

2011. a eelarveaastaks planeerida vastavalt võimalustele eelnevalt kirjeldatud kava

realiseerimise plaan.

15

3. Õppetegevus

3.1. Õppetegevuse põhilised eesmärgid

Õppekavade üleviimine väljundipõhisusele ja väljundipõhiste õppekavade rakendamine.

Ettevalmistus õppekavagruppide esitamiseks üleminekuhindamisele.

Õppetööga seotud andmehalduse täiustamine (ÕIS, VÕTA jm).

Täienduskoolituse ja ümberõppe paindlikkuse tagamine lähtuvalt turusituatsioonist.

Vastuvõtu jätkusuutlik korraldamine.

Tallinna Tehnikakõrgkooli akadeemilises struktuuris oli 2009. aastal viis teaduskonda ja kolm

keskust. Valmisid väljundipõhised õppekavad, formuleeriti õppekavade ja õppemoodulite

õpiväljundid. 2009. aasta teisel poolel valmisid õppekava rühmade üleminekuhindamise

aruanded. Teaduskondades ja keskustes viidi ellu TTK personalistrateegia osaeesmärgid, mis

seisnesid põhiliselt uute õppejõudude värbamises ja korraliste õppejõudude koolitamises.

3.2. Tallinna Tehnikakõrgkooli akadeemiline struktuur

Tallinna Tehnikakõrgkoolis oli 2009. aastal viis teaduskonda ja kolm keskust.

Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond: õppekavad: rakendusarhitektuur

tehnoökoloogia

Ehitusteaduskond: õppekavad: hoonete ehitus

rakendusgeodeesia

teedeehitus

Mehaanikateaduskond: õppekavad: masinaehitus

tehnomaterjalid ja turundus

Rõiva- ja tekstiiliteaduskond: õppekavad: rõivaste tehniline disain ja

tehnoloogia

rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus

16

Transporditeaduskond: õppekavad: autotehnika

raudteetehnika

transport ja logistika

Humanitaarainete keskus

Reaalainete keskus

Kehakultuurikeskus

3.3. Õppetegevuse ülevaade

3.3.1. Õppeprotsessi alusdokumentatsioon

TTKs rakendusid 2009. aastal väljundipõhised õppekavad.

Õppekavade ettevalmistamisel ümberkirjutamiseks väljundipõhistena toetuti:

kõrgharidusstandardile,

kutsestandarditele,

Dublini deskriptoritele ja EQF deskriptoritele,

Euroopa ainepunktisüsteemi ECTS-i rakendamise käsiraamatule,

tööandjate hinnangutele,

vilistlaste hinnangutele,

võrdlusanalüüsile partnerkõrgkoolidega,

majanduse arengusuundadele.

3.3.2. Üleminekuhindamine

Vastavalt kehtivale regulatsioonile valmistasid TTK teaduskonnad ette õppekavagruppide

üleminekuhindamisele esitamiseks nõutavad materjalid ja esitasid need 1. detsembriks haridus- ja

teadusministeeriumile. Üleminekuhindamisele esitati neli õppekavagruppi ehk kõik TTK

õppekavad:

1) tehnika, tootmine ja tehnoloogia – õppekavad: autotehnika, masinaehitus, tehnomaterjalid

ja turundus, rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus;

17

2) arhitektuur ja ehitus – õppekavad: hoonete ehitus, rakendusgeodeesia, teedeehitus,

rakendusarhitektuur;

3) keskkonnakaitse – õppekava: tehnoökoloogia;

4) transporditeenused – õppekavad: transport ja logistika, raudteetehnika.

TTK õppekavade üleminekuhindamine toimub 2010. aasta kevadsemestril.

3.4. Õppeinfosüsteem

Tallinna Tehnikakõrgkool alustas 2009. aastal koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega uue

õppeinfosüsteemi väljatöötamist. Aasta jooksul on projektis seatud eesmärgid täidetud ning

2010. aasta esimeses kvartalis alustab kõrgkool uues süsteemis tööd. Uus õppeinfosüsteem on

kõrgel tehnilisel tasemel ja realiseerib üliõpilaste jaoks mitmeid uusi võimalusi, nt ID-kaardiga

sisselogimine, õppekava ainesoorituste vaatamine, valikainete deklareerimine jne. Lisaks on

kasutajasõbralikumalt lahendatud endine funktsionaalsus.

2010. aastal jätkab Tallinna Tehnikakõrgkool õppeinfosüsteemi edasiarendamist vastavalt

pidevalt muutuva keskkonna nõudmistele.

3.5. VÕTA rakendamine

01.01.2009–31.12.2009 esitas taotluse õppeainete arvestamiseks varasemate õpitulemuste alusel

138 üliõpilast. Neile õppekava täitmisena arvestatavate ainete punktimaht moodustas 4703 EAP-

d, neist 1614 EAP-d ülekanded varasematest õpingutest TTKs, 3089 EAP-d ülekanded õpingutest

teistest kõrgkoolidest.

Teaduskonnad aktsepteerisid varasematest aastatest enam läbitud õpinguid kutseõppeasutustes,

mis otseselt ei ole arvestatavad VÕTA-ülekandega. Kutseõppeasutustes läbitud õpingute

arvestamise võimalus õppekava täitmisena vajab harjumist ja selgitamist.

18

3.6. E-õpe

Tallinna Tehnikakõrgkool kasutab e-õppe keskkonnana oma serveris asuvat Moodle’i

õpikeskkonda. 2009. aasta lõpu seisuga oli TTK Moodle’is pea 2500 kasutajat ja ligi 100 e-toega

kursust. Haridustehnoloogid ja IT osakond on õppejõududele koostanud kokku neli abi- ja

infolehte. Kõikidele TTK e-õppe keskkonna kasutajatele on avalikuks tehtud BeSt programmi

raames TTKs valminud õpiobjektid ja TTKs kirjastatud 50 õppematerjali.

2009. aastal valmis BeSt programmi toel kuus e-kursust kogumahuga 15 EAP-d ja 11 õpiobjekti.

3.7. Praktikate korraldus

Rakenduskõrghariduse inseneeriavaldkonna õppekavade praktiliste oskuste arendamine toimus

praktikumides ja praktikatel ettevõttekeskkonnas. Kõrgharidusstandardi viimase redaktsiooni

järgi on praktikate kogumahtu ettevõttekeskkonnas vähendatud 30% 15%-le.

Praktikakoha leidmine oli üliõpilase kohustus, praktikate eesmärk ja korraldus oli reguleeritud

praktikajuhenditega. Õppetooli juhataja või praktikat juhendav õppejõud olid nõuandjad, kes

soovitasid vajadusel praktikakohti ning selgitasid ja täpsustasid vastava ametikoha või

tegevusalaga seotud nõudeid. Praktikate lõpus vormistasid üliõpilased praktikaaruande ja esitasid

need läbivaatamiseks juhendajale.

Majandussurutise tõttu oli aruandeaastal probleeme TTK õppekavades ettenähtud praktikate

läbiviimisel. Praktikakohtade leidmine, samuti pakutava ametikoha iseloomu (ka töötasu) ja

üliõpilaste ootuste mittevastavus olid problemaatilised. Sellest johtuvalt vähenes üliõpilaste

rahulolu praktikatega (tabel 4).

3.8. Avatud kõrgkool

Avatud kõrgkooli tegevuse peamiseks eesmärgiks oli tasemeõppe kättesaadavuse tagamine

töötavatele inimestele ja täienduskoolituse pakkumine vastavalt tööturu nõudlusele, sh ümberõpe

töötutele. 2009. aasta detsembrikuu seisuga õppis avatud kõrgkooli kaugõppes 539 üliõpilast

riigieelarvelistel õppekohtadel ja 562 üliõpilast riigieelarvevälistel õppekohtadel, seega kokku

19

1101 üliõpilast. Eelneva õppeaastaga võrreldes kasvas üliõpilaste arv 192 võrra. TTKs õppis

2009. aasta detsembrikuu seisuga 962 REV üliõpilast, õppemaksu laekus 6 473 946 krooni.

Tabel 1

Tasulise õppe üliõpilaste arvud ja käibed struktuuriüksuste lõikes (kroonides)

3.8.1. Täiendkoolitus

TTKs korraldati 2009. aastal 46 koolituskursust, millel osales 756 inimest, koolituste kogukäive

oli 2 895 021 krooni. Koolitustegevuses jätkati traditsiooniliste erialaste täiendkoolituste

pakkumist, kursuste nõudlust vähendas majanduse langus. Täiendõppe müügimahud on otseses

seoses ettevõtete majandusolukorraga, kui ei saada koolituseks välisrahastamist.

Täienduskoolituse rahaline käive vähenes võrreldes 2009. aastaga 821 000 krooni võrra.

2009. aastal pakuti välja kaheksa uut koolitust, ka nende müügiga oli raskusi.

Kevadsemestril viidi edukalt lõpule FIATA esimene koolitustsükkel, mis koosnes 12 eriala

moodulist ja lõputööst. FIATA diplomi sai seitse lõpetajat. Koolituse edukuse tagas koostöö Eesti

Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooniga, kes taotles osalejatele EAS-i koolitustoetuse, mis

kompenseeris 50% koolituskulutusest.

2009. aastal osales TTK aktiivselt koolitushangete konkurssidel. Riikliku Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskuse hangetega saadi kahe koolituse korraldamise õigus:

Struktuuri-

üksus

Arhitektuuri ja

keskkonna-

tehnika

teaduskond

Ehitus-

teaduskond

Mehaanika-

teaduskond

Transpordi-

teaduskond

Rõiva- ja

tekstiili-

teaduskond

Kokku

REV

tudengite

arv

82 386 148 302 44

962

Käive, kr 733 900 2 288 600 780 700 2 447 900 222 800 6 473 900

20

Mootorliikurite juhtide koolitajate koolitus, kestus 48 akadeemilist tundi.

Õmbluserialade kutseõpetajate täiendkoolitus 25 osalejale. 2009. aastal viidi läbi I

mooduli koolitus „Tekstiilimaterjalide arengusuunad ja sellega seotud toodete

õmblustehnoloogia areng”. II moodul: „Rõivaala logistika”. „Spordirõivaste

tehnoloogia täiustamine” toimub 11.–12. märtsil 2010. aastal.

2009. aastal osales TTK Eesti Töötukassa väljakuulutatud koolitajate konkursil ja sai õiguse

pakkuda töötu koolituskaardi omanikele erialast täienduskoolitust töötleva tööstuse, ehituse,

logistika ja arhitektuuri valdkonnas, paraku oli sihtgrupp loodetust väiksem. Töötud jäid

tagasiside küsimustike analüüsi alusel koolitusega väga rahule ja usuvad, et saavad kaasaegse

oskuse omandamise järel rakendust tööturul.

Edukaks osutus hange Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmis „Kvalifitseeritud tööjõu

pakkumise suurendamine 2007–2009” kus TTK sai kahe koolituse korraldamise õiguse. TTK

mehaanikateaduskond korraldas kaks arvjuhtimisega metallilõikepinkide koolitust algajatele,

mahus 140 akadeemilist tundi. Koolitusel osales 17 töötut.

TTK osales 2009. aastal veel kahel Eesti Töötukassa korraldatud koolitushankel: B-kategooria

mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus ja TIG-keevitus, kuid nende koolitusõigust ei saadud, kuna

hinnapakkumine polnud sobiv.

Tabel 2

Täiendkoolituse tegevuse näitajad

Struktuuriüksus Arhitektuuri

ja keskonna-

tehnika

teaduskond

Ehitus-

teadus-

kond

Mehaanika-

teaduskond

Transpordi

-

teaduskond

Rõiva- ja

tekstiili-

teaduskond

Reaalainete

keskus

Koolitatavate arv 16 76 40 545 54 25

Täiendkoolituse 48 000 300 000 482 466 1 858 564 134 491 71 500

21

3.9. Programmi PRIMUS rakendus

2009. aastal rakendus programm PRIMUS. Programmi eesmärk on õppe kvaliteedi ja

kõrgkoolilõpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine ja sel on kuus alategevust.

1. Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine.

2. Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine.

3. VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine.

4. Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides.

5. Uuringute ja analüüside läbiviimine.

6. Õppija toimetuleku toetamine.

Programmi PRIMUS TTK 2009. aasta eelarve oli 753 751 krooni. Tegevuse 1 raames läbisid

TTK õppejõud TÜ ja TLÜ koolituskeskustes kokku 94 koolituskorda (kõrgkoolipedagoogika ja

e-õpe). J. Ossipova läbis mentorõppejõu ettevalmistuse ja alustas tegevust logistika ja majanduse

õppetooli noorte õppejõudude mentorina. TTK raamatukogu ostis 9610 krooni eest

kõrgkoolipedagoogilist kirjandust.

Tegevuse 2 raames leidis toetust mehaanikateaduskonna esinduse külaskäik Jena Ametikõrgkooli

eesmärgiga viia läbi erialamoodulite võrdlusanalüüs tagamaks tõrgeteta üliõpilasvahetuse ja TTK

üliõpilaste jätkuõppevõimalused Jenas.

Ehitusteaduskond sai programmi toel võimaluse kaasata väljundipõhiste õppekavade hindamisse

kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistid-eksperdid, kes andsid omapoolsed soovitused

õppekavaarenduseks.

R. Roots läbis õppekavaarenduse nõustaja koolituse ja alustas tegevust õppekavaarenduse

nõustajana, toetades väljundipõhisele hindamisele ülemineku ettevalmistamist.

Tegevuse 3 raames toetas programm VÕTA nõustamist ja hindamist pea 4000 EAP mahus.

käive (krooni)

22

Tegevuse 4 raames läbisid TTK keskastme- ja tippjuhid ning üliõpilasesinduse liikmed kokku

seitse koolituskorda.

Tegevuse 6 raames alustasid üliõpilaste nõustamisalast tööd A. Kaldoja ja P. Maimik, kaugõppe

esmakursuslaste grupinõustamised viis läbi E. Trell. K. Kaljula koostas esmakursuslaste jaoks

„Rebase hädaabi” voldiku.

3.10. TTK lõputööde kaitsmised

Kaitsmiskomisjonide esimeeste koostatud komisjonide tööaruanded kajastavad lõputööde sisu ja

kaitsmisprotsessi kokkuvõtlikku analüüsi ja ettepanekuid lõputööde sisu ja vormistuse

parandamiseks. Kõikides kaitsmiskomisjonides olid esindatud välisliikmed, kes on oma

valdkonna tippspetsialistid.

2009. aastal ilmnesid mõningad raskused saada ettevõttepõhist ainestikku lõputöö jaoks seoses

üldise majanduskriisiga. Lõpetajate esinemisoskus ja tänapäevase esitlustehnika kasutamine on

paranenud.

Kaitsmiskomisjonide esimehed rõhutasid lõputööde teemade rakenduslikku käsitlust, samas juhiti

tähelepanu mõningate lõputööde ettepanekute ja järelduste nõrgale analüüsile – vähene seos

teooria, metoodika ja ettevõtte kaasuste vahel, mille tulemuseks on teema üldine ja kirjeldav

käsitlus.

Kaitsmiskomisjonide esimeeste aruannete üldistav kokkuvõte

Osa lõputööde teemad ja väljapakutud lahendid on silmapaistvalt innovaatilised ja

tunnustatud nii ettevõtete poolt kui ka ühiskonnas laiemalt.

Lõputööd on valdavalt rakendusliku suunitlusega, lõputöö teemas valitud teooria

ja kaasuste lahtikirjutamine on tasakaalus.

Lõputööde juures jättis soovida keeleline korrektsus, üksikute tööde juures ka

teemas püsimine ja kohati liigse kirjeldava osa maht seletuskirjas.

Kaitsmiskomisjonide esimeeste aruannetes märgitud ettepanekute realiseerimine 2010. aastal

23

Lõputööde kirjutamisel peab väljenduma üliõpilaste erialane kompetentsus,

seetõttu tuleb juhendamisel pöörata enam tähelepanu lõputöö kui terviku

struktuurile.

Vältida tuleb üksnes uurimisprobleemi kirjeldust ja selgitust, rohkem tuleb

rõhutada analüüsi vajalikkust. Lõputöödes peab olema selgitatud

uurimisemetoodikat – kuidas saadud tulemuseni jõuti?

Lõputööde kvaliteedi parandamiseks, eelkõige konkreetsete äriettevõtete

probleeme käsitlevate lõputööde osas tuleb vähendada üldsõnalisust,

pealiskaudsust ja umbmäärasust. On vajalik pöörata enam tähelepanu

majandusanalüüsile, võtta arvesse kõiki kulusid ning tuua välja pakutud lahenduse

majanduslik efekt.

3.11. Üliõpilaste rahulolu õpikeskkonna ja õppetegevusega

Küsitluse andmed põhinevad TTK tagasiside- ja monitooringu süsteemi (TMS-i) 2009. aasta

andmebaasil.

Üliõpilaste rahuoluküsitlus oli anonüümne – elektroonilises keskkonnas saadud tulemustes ei

viida vastajate nimesid ja vastuseid kokku. Vastused esitatakse struktuuriüksuse juhile üldistatud

kujul.

Vastajail paluti hinnata, mil määral on nad rahul oma õpikeskkonnaga, kusjuures hinne „4”

märkis, et ollakse rahul, hinne „1”, et ei olda üldse rahul ja „0” – ei tea.

Tabelist 3 on näha, et rahulolu hinnangud peegeldavad TTK õpikeskkonna kaasajastamises

toimunud arenguid (üldkasutatavate ruumide olukord – 3.5; auditooriumite olukord – 3.4; laborid

– 3.1 jne).

Märgatav on üliõpilaste rahulolu üliõpilasesinduse tegevusega ja raamatukogu teenindusega.

Madalaima rahulolu määraga on jätkuvalt toitlustusteenus.

24

Tabel 3

Päevaõppe üliõpilaste rahulolu õpikeskkonnaga 2009. aastal

Õpikeskkonna rahulolu kriteeriumid Olulisus Hinnang

kooli üldkasutatavate ruumide olukord 3,5 3,5

auditooriumite olukord 3,6 3,4

laborite/praktiliste tööde ruumide sisustuse kaasaegsus 3,7 3,1

raamatukogus olemasolevad teavikud 3,7 3,2

raamatukogu teenindus 3,3 3,6

paljundusvõimalused 3,5 2,9

arvutiklassid 3,6 3,1

toitlustusteenus 3,6 2,9

üliõpilasesinduse tegevus 2,7 3,1

üldine õhkkond koolis 3,6 3,4

võimalus kasutada kooli ruume iseseisvaks tööks 3,2 3,1

Tabelis märgitud andmed pole veel lõplikud, need on suunaandvad tulemused esialgse analüüsi

põhjal. Lõplik analüüs valmib märtsis.

Vastajail paluti anda üldine hinnang õppetöö komponentidele TTKs.

Hinne „4” märkis rahul, hinne „1” üldse mitte rahul, „0” – ei tea. Hinnangut küsiti ainult

lõpukursuse üliõpilastelt. Vastustest ilmneb, et üliõpilaste arvates on nii teooria kui ka praktiliste

oskuste omandamise olulisus võrdsed (3,9), kuid hinnang nendele komponentidele oli vastavalt

3,2 ja 2,9. Seega edaspidi tuleb võtta suund praktiliste oskuste edendamisele, näiteks õppeaine

kaasuste loomise kaudu. Samas tuleb tähendada, et erinevused õppetöö komponentide vahel ei

ole suured – 0,3 protsendipunkti (vt tabelit 4).

25

Tabel 4

IV kursuse hinnang õppetöö tulemustele

Õppetöö komponendid Olulisus Hinnang

erialaste teoreetiliste teadmiste saamine 3,9 3,2

praktiliste oskuste saamine 3,9 2,9

oskus rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas 3,9 3,0

erialase võõrkeeleoskuse saamine 3,5 2,8

iseseisva töö oskuse saamine 3,7 3,1

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine 3,6 3,1

3.12. Kokkuvõte

Kokkuvõttena saab tõdeda, et õppetööalased peamised tegevused 2009. aastal olid järgmised:

Akadeemilise personali arendamine PRIMUS-programmi täiendkoolituste ja uute

õppejõudude värbamise kaudu.

PRIMUS-programmi tugi lõi olulised eeldused õppekvaliteedi parandamiseks (sh

alustavatel õppejõududel) ja lõpetajate konkurentsivõime tõstmiseks.

Lisaks ERASMUSele toetasid rahvusvahelistumist projektid: NordPlus, Interreg,

7. raamprogramm jt algatused ning TTK e-õppe tugi.

Jätkus TTK õppekavagruppide ettevalmistamine üleminekuhindamiseks.

Õppetöö ja arendustöö parem sidustamine projektide ja uurimistööde teostamise

kaudu ning struktuuriüksuste vaheliste meeskondade tekkimine. Seoses

arendustööde kasvuga kaasati uurimis- ja arendustöödesse enam ka üliõpilasi.

2010. aastal keskendutakse põhiliselt järgmistele tegevustele:

2010. aastal avada vastuvõtt arhitektuuri ja ehituse õppevaldkonna jätkuõppeks.

Praktiliste oskuste õpetamisel võtta kasutusele õppeaine kaasuste loomine.

26

Tõsta e-toega kursuste osakaalu TTKs. Alustada kaugõppe õppekavade e-toe

loomisega: viia igal õppekaval vähemalt üks moodul e-toele, luua välistudengitele

mõeldes kõikidele kursustele ja magistriõppekavadele e-tugi.

4. Teadus- ja arendustegevus

4.1. Eesmärgid

2009. a teadus- ja arendustegevuse põhieesmärgid

Osalemine riiklikes ja rahvusvahelistes projektides (Erasmus, IP-projektid, NordPlus,

SpinnoPlus, Interreg, 7. raamprogramm jt).

TTK kaubamärgi ja identiteedi teavitamine. Koostöö laiendamine nii teiste

rakenduskõrgkoolide kui ka rahvusvaheliste koostöövõrgustikega.

Teadmistesiirdeprotsessi täiustamine, peaeesmärgiks koostöö laiendamine ettevõtetega,

tehes nendega lepingulisel alusel koostööd.

4.2. Rahvusvaheline koostöö

Aruandeaastal koostati turundusstrateegia parandamaks kõrgkooli positsiooni ja nähtavust

rahvusvahelises kõrgharidus- ja teadusruumis. Oluliseks tegevuseks oli rahvusvaheline

mainekujundus ja turundus. Jätkus osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes

EURASHE (European Association of Institutions in Higher Education/Euroopa

rakenduskõrgkoolide ühing), UASNET (European Network for Universities of Applied

Sciences/Euroopa rakenduskõrgkoolide koostöövõrgustik). Osalemine rahvusvahelises

võrgustikus aitab kaasa ühistegevustele, uutele algatustele rakenduskõrgkoolide ja ettevõtete

vahel ning Euroopa programmidepõhise toetuse saamisele rakendusuuringutele.

Aruandeperioodil suurenes osalemine EL-i kõrgharidusprogrammides, kokku 15 projekti ja EL-i

teadusprogrammis (7. raamprogrammis üks projekt, mille peamiseks eesmärgiks on TTK

võimekuse ja kompetentsuse tõstmine, sh koostöö tõhustamine ettevõtetega nii riiklikul kui ka

rahvusvahelisel tasemel).

27

2009. aastal kasvas märgatavalt üliõpilasvahetuses osalevate üliõpilaste osakaal TTKs nii

väljamineva kui ka sissetuleva mobiilsuse osas. 2009. a käis väliskõrgkoolides ja -ettevõtetes

õppimas või praktikal kümme üliõpilast rohkem kui mullu. TTKs õppis 2009. aastal 12

rahvusvahelist üliõpilast rohkem kui sellele eelneval aastal.

2009. a osales TTKs ERASMUSe programmi raames:

vahetusüliõpilasena 38 TTK üliõpilast;

rahvusvaheliste üliõpilastena TTKs 29 üliõpilast;

vahetusõppejõududena 10 TTK õppejõudu;

töötajate lähetuses 11 TTK administratiivtöötajat;

sissetulevate koolitajatena 8 ettevõtete esindajat.

Joonis 6. 2009. aastal ERASMUSe üliõpilasvahetuses osalenud TTK üliõpilased

teaduskondade lõikes

2009. aastal valmisid eelnevalt väljatöötatud rahvusvaheliste kursuste põhjal ingliskeelsed

õppemoodulid ning esimest korda anti välja spetsiaalselt rahvusvahelistele üliõpilastele suunatud

infovoldik (lisaks rahvusvahelisele kataloogile). Kodulehel on üleval ka TTKd tutvustav

ingliskeelne lühifilm. 2009. aastal käisid TTKs õppeprotsessi läbi viimas mitmed silmapaistvad ja

karismaatilised õppejõud, kelle kohalolek tekitas tagasisidet üle terve kõrgkooli ning kelle

algatusel on ka edaspidi plaanis läbi viia rahvusvahelisi töögruppe TTKs (nt Sarah Sands INSA

28

Strasbourg’ist). Võrreldes eelnevate õppeaastatega kasvas ka TTK õppejõudude huvi õppetöö

läbiviimise vastu väliskõrgkoolides. Programmi toetus üliõpilaste, õppejõudude ja tugistruktuuri

töötajate vahetusele oli 2,13 miljonit krooni. TTK jätkas tegevust projektis EDUPROF

(Educating the New European Professionals in the Knowledge Society), mille raames toimusid

nõupidamised, töötoad, seminarid ja ekspertide kohtumine TTKs 26.–27. novembril 2009. aastal.

4.3. Rakendusuuringute tulemused

2009. a tugevnes koostöö Eesti ettevõtetega, nende tellimusel teostati rakendusuuringuid

ehitusfüüsika, pindamistehnoloogia, linnaplaneerimise jm aladel.

Rakendusuuringutesse kaasati ka välisüliõpilasi. Üliõpilaste saavutusi:

2009. a augustis osales TTÜ/TTK Formula Student Team omavalmistatud autoga Helsingi

lähedal toimunud Baltic Open’i võistlusel, kus kümne võistkonna seas saadi esikoht.

Roland Kraavi lõputöö „Ettevõtte Baltic Chemical terminali ohtlikkuse analüüs” (juhendaja

prof Viiu Sillaste) pälvis 2009. a riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil diplomi.

Teadusuuringute tulemusi kajastati rahvusvahelistel konverentsidel, erialaajakirjades ning TTK

väljaannetes, millest olulisemad olid:

Altmäe, A. (2009). Koulutuksen laadun ja koulutusmallien kehittäminen Viron tekniikan alan

korkeakoulutuksessa. Logistiikan tulevaisuuden haasteet. Sho Business Development Oy.

Grafitatu, Jyväskylä.

Altmäe, A. (2009).Viron ammattikorkeakoulujen kehittämisen haasteet. Ammatikasvatuksen

Aikakauskirja 11/2. Helsinki: OKKA-Säätiö.

Altmäe, A. (08.04.2009). Ettekanne Talouskriisi Virossa. Muutokset peruskoulun ja lukion

tasolla. Tallinnas Nordic hotellis Soome Vabariigi Hämee maakonna juhatusele.

Altmäe, A. (2009). Koulutuksen laatu Viron tekniikan alan ammattikorkeakouluissa. Tampere

ülikool. Soome. [Väitekiri].

Idnurm, J.; Kiisa, M.; Idnurm, S. (2009). Discrete Analysis for Classical and Single-Pylon

Suspension Bridges, in Proceedings of the Twelfth International Conference on Civil,

29

Structural and Environmental Engineering Computing, B.H.V. Topping, L.F. Costa Neves,

R.C. Barros, (Editors). United Kingdom: Civil-Comp Press, Stirlingshire. Paper 218.

Kristiine linnaosa tihendamise võimalused. Possibilities for Consolidation of the Kristiine

City District. (2009). Tallinn: TTK. pp. 42.

Lend, E.; Meinhard, G.; Kukk, A.; Rohula, M. (2009). Veapunktisüsteemi rakendamise

vajalikkus ja oodatav mõju Eesti liiklusohutusele. Tallinn: TTK. 67 lk.

Lend, E. (2009). Some Aspects if a Supply Chain Management. Hokkanen, S. (toim)

Logistiikan tulevaisuuden haastet. Finland: Sho Business Development OY. pp. 31–45.

Lend, E.; Segercrantz, W. (2009). Traffic Research for Day, Week, Month and Year.

Perspective Development Plan for the transportation of Passengers and Cargo across the Suur

Strait and Strategic Environmental Impact Assessment. WSP Finland Ltd.

Meinhard, G.; Nickel, W.-R.; Born, I. (2009). Fit to Drive 4-th International Traffic Expert

Congress Tallinn from June 4–5 2009. Bonn: Kirschbaum Verlag. 100 lk.

Pihl, T.; Vainola, V.; Pihl, R. (26.03.2009). Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil

International Symposium, Surface Engineering, New Powder Composite Materials, Welding,

Minsk. The Use and Properties of Thermal Barrier Coatings.

Organiseeriti rahvusvahelisi konverentse ja seminare:

20.–21. märtsil Tartus Dorpati Konverentsikeskuses rahvusvaheline Logistikaseminar „Inno

Time” teemal innovatiivsus ja efektiivsus logistikas.

4.–5. juunil Tallinnas rahvusvaheline kongress „Fit to Drive”. Kongressi peakorraldajaks ning

kvaliteedi eest vastutavaks oli Saksamaa tehnilise järelevalve ühing TÜV, eestipoolseks

korraldajaks Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna autonduse õppetool.

26.–27. novembril rahvusvaheline kõrgharidusekspertide seminar teemal: „The Human

Resources Management (HRM). Organising research in your UAS”.

Rakendusuuringute laboratoorse baasi sihikindel arendamine on võimaldanud uurimistööde taset

tõsta ning laiendada järgmisi uurimisvaldkondi: ehitusmaterjalide ehitusfüüsikalised uuringud,

pinnete tehnoloogiaalased uuringud, rõiva- ja tekstiilimaterjalide uuringud, veodünaamika

katsemõõtmised jt.

30

4.4. Koostöö ettevõtetega

Teadmussiire rakendab kõrgkooli teadmisi ja uurimisoskusi ettevõtete eesmärgiga lahendada

ettevõtte arendusülesandeid õppejõudude ja üliõpilaste abiga. Edukas teadmussiire on kasulik nii

kõrgkooli arengule kui ka ettevõtlusele. Aruandeaastal seadis kõrgkool ülesandeks

teaduskondade ja tehnoloogiasiirdekeskuse (TSK) koostöö arendamise. Lepingulistes suhetes

olevate ettevõtete arv kasvas 11-lt 31-le. Planeeritud lepinguliste tööde maht 2009. aastaks oli

1 500 000 krooni. Vaatamata ettevõtete keerukale majanduslikule olukorrale oli lepinguliste

tööde maht 1 474 300 krooni, millest 118 000 krooni laekumise tähtaeg on 2010. a alguses.

Aktiivselt tegeleti EAS-i uue toetusmeetme „Innovatsiooniosakute toetusmeede” tutvustamisega

ettevõtetele. Toetusmeede on mõeldud Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE)

konkurentsivõime suurendamiseks teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, teadus- ja arendusasutustega

koostöö tihendamise ning intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu kaudu. Aasta jooksul

peeti läbirääkimisi innovatsiooniosakute toetuse taotlemise meetme abil saadava finantsabi toel

tehtavaks koostööks 11 ettevõttega. EASi toetuse said ja koostöö TTKga toimus nelja ettevõttega,

teiste toetuse tingimustele vastavate ettevõtetega jätkuvad taotluste ettevalmistamised. 2009. a

jooksul esitati liikmeskonna poolt üks patenditaotlus, kaks kasuliku mudeli taotlust ja üks

kaubamärgi taotlus.

Korraldati infopäevi maakondades teaduskondade koostöövõimaluste tutvustamiseks, kus

tihendati kontakte mitmete ettevõtetega. Tallinna ettevõtluspäeva raames korraldati Viru

konverentsikeskuses seminar ja kahe Formula Student’i võidusõiduauto demosõit.

Paranenud on koostöö teaduskondade ja tehnosiirdekeskuse vahel.

Patendiametilt saadi kolm kasuliku mudeli tunnistust. Patendiametis ja Koiteli Patendi- ja

Kaubamärgibüroos on läbivaatamisel nelja patendi, kahe kasuliku mudeli ja kahe kaubamärgi

taotlused. Kokku on aastatel 2006–2009 esitatud 15 taotlust patendi-, kasuliku mudeli- või

kaubamärgi tunnistuse saamiseks.

31

4.5. Avalikkussuhted

Avalikkussuhete põhiülesandeks on avaliku arvamuse kujundamine ühiskonnas, et toetada

organisatsiooni eesmärkide saavutamist nii vastuvõtu jätkusuutlikkuse tagamisel kui ka TTK

kompetentside tutvustamisel ja tehnosiirdeni jõudmisel koostöös partnerettevõtetega.

Arvestades kõrgkoolide omavahelist tihedat konkurentsi ja vastava eagrupi noorte arvu pidevat

vähenemist tutvustati TTKd peamiselt otsekontaktide, infopäevade, avalike loengute, laborite

tutvustuste ja moekooli kaudu.

Gümnaasiumiõpilaste teavitamiseks ja suunamiseks õigete valikute tegemisel toimus kuuendat

aastat rakenduskõrgkoolide ühiskampaania Teadlik Valik. Üliõpilaste ühisväljasõidud

gümnaasiumidesse toimusid nii kevadperioodil kui ka sügisel. Kevadel külastati eri maakondade

35 kooli, sügisel 29 gümnaasiumi. Infotundides osales kokku 5400 õpilast.

Kõrgkooli ajaleht „Noor Insener” on aastatega jõudnud 48. numbrini ja kujunenud tähtsamate

koolisündmuste kirjapandud kroonikaks. Üha olulisemaks on saanud nii üliõpilaste kui ka

töötajaskonna teavitamine ja innustamine eri projektidest ja üritustest, mis on kantud TTK

põhiväärtustest: loovus, innovatiivsus, ettevõtlikkus ning milles osalemine annab nii teadmisi kui

ka arendab isikuomadusi. Üheks näiteks saab tuua üliõpilaste aktiivse osalemise

ettevõtluskonkursil „Ajujaht”.

4.6. Raamatukogu

TTK raamatukogu laiendas ja korrastas 2009. aasta jooksul oluliselt oma fonde ja teenuseid, tänu

sellele on lugejate hinnangud raamatukogule muutunud üha positiivsemateks (vt tabelit 3).

Raamatukogutöötajad jätkasid esimeste kursuste üliõpilaste infokirjaoskuse kasutajakoolitusi,

esmakordselt korraldati sellelaadseid koolitusi ka õppejõududele ja tugistruktuuri töötajatele.

2009. aastal registreeriti 3205 lugejat (üliõpilased, õppejõud, töötajad, vilistlased, üliõpilased

teistest õppeasutustest), 21 503 külastust ja 27 524 laenutust.

32

TTKs kirjastatud, kõrgkooli õppejõudude koostatud õppematerjale realiseeriti raamatukogu

vahendusel 2040 eksemplari summas 73 023 krooni. Kirjastatud õppematerjalide nimistu

suurenes nelja nimetuse võrra. Raamatukogu fondi moodustas 84 554 teavikut, avariiulitel 29 805

teavikut. Uut kirjandust soetati 1567 eksemplari. Perioodikat oli lugejate käsutuses 133 nimetust.

Tihenes koostöö teadus- ja erialaraamatukogudega.

4.7. Kokkuvõte

2009. aastat iseloomustab rahvusvaheline mainekujundus ja turundus.

Jätkus osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja võrgustikes EURASHE

(European Association of Institutions in Higher Education/Euroopa rakenduskõrgkoolide

ühing), UASNET (European Network for Universities of Applied Sciences/Euroopa

rakenduskõrgkoolide koostöövõrgustik).

2009. aastal osales oluliselt enam üliõpilasi ja õppejõude rahvusvahelistes programmides

ja projektides. ERASMUSe programmi kaudu TTKs õppivate välistudengite arv kasvas

2008. aastaga võrreldes 17-lt 29-le ja sissetulevate koolitajate arv 3-lt 8-le.

Aruandeaastal paranes teaduskondade ja tehnoloogiasiirdekeskuse (TSK) koostöö, mille

tulemusena suurenes TSK kontaktide arv ettevõtetega ja lepingute arv võrreldes

2008. aastaga 19-lt 37-le.

Aktiivselt osaleti EAS-i uue toetusmeetme „Innovatsiooniosakute toetusmeede”

programmis. Läbirääkimisi peeti 11 ettevõttega, EASi toetuse said ja koostöö TTKga

toimus nelja ettevõttega, teiste toetuse tingimustele vastavate ettevõtetega jätkub taotluste

ettevalmistamine.

2009. a jooksul saadi kolm kasuliku mudeli tunnistust. Patendiametile esitati 2009. aastal

üks patenditaotlus, kaks kasuliku mudeli taotlust ja üks kaubamärgi taotlus.

2010. aastal keskendutakse põhiliselt järgmistele tegevustele:

Koostöö laiendamine riiklikes ja rahvusvahelistes programmides, projektides ja

koostöövõrgustikes (LLP programm, Interreg, 7. raamprogramm, EURASHE, UASNET,

ENAS jt).

33

Teadmussiirde edendamine koostöös EASiga, mis on eelduseks nii kõrgkooli arengule kui

ka ettevõtlusele ja mille tulemuseks on innovatsioon.

Jätkub koostöö nii teiste rakenduskõrgkoolide, karjäärinõustajatega, kutseõppeasutuste

kui ka gümnaasiumidega. Senisest enam peab tähelepanu pöörama noorte teavitamisele ja

suunamisele meedias, portaalides, messidel ja ühiste ettevõtmiste käigus.

5. Majandamistegevus

5.1. Eesmärgid

Aruandeaasta majandustegevuse põhieesmärgiks oli toimetulek majandussurutisest tulenevast

eelarvevahendite vähenemisest 8% võrra. Majandustegevuses kujunes määravaks kokkuhoid

soojuse kadude vähendamisest ning mootorikütuse, telefoniside ja elektrienergia kulude

vähendamisest. Õppetöös ja teadus-arendustegevuses tuli kindlustada häireteta toimimine ning

lõpetada investeeringud, mis kandusid üle 2008. aastast.

2009. aasta investeeringud:

õppetööks vajalike laboratooriumite renoveerimiste lõpetamine, ehitustehnoloogia labori

ehitamine (korpus B);

aula rekonstrueerimine (korpus A);

infrastruktuuri arengut kindlustavate objektide projekteerimine.

5.2. Majandamise üldkulud

TTK nõukogu kinnitatud 2009. aasta majanduskulud moodustasid 25 760 000 krooni, millest:

kinnistute ja ruumide majanduskulud moodustasid 83% majandamise üldkuludest ehk

21 300 000 krooni;

kinnistute ja ruumide renoveerimiskulud ning investeeringud moodustasid 17%

majandamise üldkuludest ehk 4 460 000 krooni.

Tegelikud majandamiskulud 2009. majandusaastal moodustasid 22 760 000 krooni (kokkuhoid

3 000 000 krooni), millest:

34

kinnistute ja ruumide majanduskulud moodustasid 15 895 680 krooni;

põhivara soetati (investeeringud) 3 106 060 krooni väärtuses;

renoveeriti õppehoone korpus A (aula) 3 758 260 krooni eest;

3 000 000 krooni suunati 2010. aastasse investeeringuteks (vt lisa 2).

5.3. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd objektide lõikes

Aula renoveerimisprojekti koostamine.

Aula renoveerimistööd koos kaasaegse esitlustehnika paigaldamisega.

Ehitustehnoloogia laboratooriumi renoveerimistööd.

Õppehoone A korpuse üldventilatsiooni projekteerimine.

Korpuste A ja B vahelise ühendustee ehitamine.

5.4. Laboratooriumiseadmete ja inventari soetamine

Aula 300 tooli soetamine summas 450 000 krooni.

Nõupidamiste ruumi uue valgustuse soetamine summas 86 000 krooni.

Mehaanikateaduskonnale CNC-arvjuhtimisega freesimiskeskuse soetamine summas

660 000 krooni.

Ehitusteaduskonnale elektroonilise tahhümeetri soetamine summas 260 000 krooni.

Kahe arvutiklassi varustamine uute arvutitega summas 500 000 krooni.

Mehaanikateaduskonnale uue treipingi soetamine summas 160 000 krooni.

Esitlus-, printimis- ja paljundustehnika soetamine koos paigaldusega summas

900 000 krooni.

TTK üliõpilaselamu majutusteenuse pakkumine õppeperioodiks nii kohalikele kui ka

välisüliõpilastele ja -õppejõududele moodustas 2009. aastal 4 650 000 krooni.

35

5.5. Kokkuvõte

Vaatamata väga ebastabiilsele eelarve kujunemisele suutsid struktuuriüksused edukalt toime

tulla. TTK õppekavadest tulenevad õppepinnad (auditooriumid ja laboratooriumid)

õppekorpustes vastavad täielikult kaasaegse õpikeskkonna vajadustele. TTKs on kokku kasutada

2200 õpikohta.

2010. aastal keskendutakse järgmistele tegevustele:

2010.–2012. aastate eelarvetes tuleb ette näha õppehoone A-korpuse ventilatsiooni

etapiline väljaehitamine.

Üliõpilaselamu rekonstrueerimine jääb ka järgnevatel aastatel kõrgkooli üheks peamiseks

prioriteediks.

Järgnevate aastate eesmärgiks on rõiva- ja tekstiiliteaduskonna laboratooriumi,

isetegevusringide ruumide ja jõusaali ehitamine aadressile Nõmme tee 47.

36

6. Eelarvevahendid

Tallinna Tehnikakõrgkooli eelarve täitmise maht 2009. aastal oli 102 868 000 krooni. Võrreldes

2008. aastaga toimus riigieelarve vahendite vähenemine 22 758 000 krooni võrra, mis sisaldas ka

Euroopa tugistruktuuride vahendeid. Põhitegevuseks ettenähtud vahendite maht moodustas

72 524 000 krooni (lisa 2), mis oli 2008. aastaga võrreldes vähenenud 8% ulatuses

(85 306 460 krooni). Riigieelarvevälised vahendid vähenesid 25 870 000 krooni võrra (14,6%)

(vt joonist 7).

182782143022975

2607431991

42752

56099

68490

114740

125444

102868

7566 8449116221116611887137931299915336178301773815151

41 39,4 50,5 42,8 37,2 32,2 23,2 22,4 15,5 14,1 14,70

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Eelarve(tuh.kr.)

Omavahendid

Omavah.% eelarvest

Joonis 7. TTK eelarvevahendite dünaamika aastatel 1999–2009

2009. aasta eelarve formeerimise alused lepiti kokku struktuuriüksuste juhtidega eelarve

koostamise seminaril 2008. aasta detsembris. Eelarve kinnitati kõrgkooli nõukogus 22.04.2009,

protokoll nr 9 p 1.

2009. aasta eelarve koostati traditsiooniliselt A- ja B-osadena.

A-osa käsitleb eelarve jaotamise üldiseid põhimõtteid ja B-osa käsitleb eelarvet struktuuriüksuste

lõikes, milles nähti ette vahendeid personalikuludeks, lähetusteks ja õppekuludeks.

37

Riigieelarveväliseid vahendeid oli planeeritud 2009. aastaks 12 000 000 krooni, laekumine oli

15 151 000 krooni (ligikaudu 12% planeeritust suurem). Planeeritust suurem laekumine

(1,87 miljonit krooni) oli seotud täiendkoolituskursustega ja tasulise õppega.

Riigieelarvevälised vahendid jagunesid põhimõttel:

keskmiselt 20% suunati üldkuludeks,

80% vahendeid jäi tootva struktuuriüksuse käsutusse ning jagunes 64% personalikuludeks

ja 36% õppe- ja majandamiskuludeks.

38

7. Kvaliteedisüsteemi arendamine

7.1. TTK juhtimissüsteemi analüüs ja protsessijuhtimine

2009. aastal pöörati erilist tähelepanu kõrgkooli jaoks olulisima sihtgrupi, üliõpilastega seotud

protsesside tagasisidestamisele ja tagasisideprotsessi toimimisele juhtimissüsteemis. TTKs

kasutatavad tagasisideküsimustikud põhinevad kvaliteedikriteeriumidel, mis tulenevad kõrgkooli

protsesside analüüsist, märkides protsesside võtmekohti. Eriti oluline on see ainekursuste

monitooringu seisukohalt, mille puhul nii konkreetse ainekursuse õppejõud kui ka üliõpilased

hindavad ainekursuse läbiviimise kvaliteeti. Nii saadavad võrdlusandmed võimaldavad

õppejõududel paremini oma ainekursuse läbiviimist analüüsida ja parendada. See on eelduseks

õppeprotsessi kui terviku kvaliteedi jätkuvale tõusule TTKs. Toimusid arutelud akadeemiliste

struktuuriüksuste ja üliõpilaskonna esindajatega, mille käigus täpsustati tagasisideprotsessi

eesmärke, kohta juhtimisahelas ja protsessi üksikasju.

7.2. Tagasiside- ja monitooringusüsteemi (TMS) rakendamine ja arendus

TMSi infotehnoloogilises keskkonnas viidi 2009. a läbi üliõpilaste vastuvõtu korralduse uuring,

õppetöö korralduse ja õpikeskkonna uuring, praktikaga rahulolu uuring, TTK üliõpilaste IT

vahenditega varustatuse uuring, õppejõudude rahuloluküsitlus, õppejõudude

innovatsioonikeskkonna uuring ja TTK vilistlaste küsitlus. Teostati ainekursuste monitooringud,

millest saadavaid andmeid kasutati sisendina pakutava õppe kvaliteedi ja üliõpilaste ootuste

vastavuse hindamiseks ainekursuste lõikes.

Kasutades TMSi võimalusi võrreldi TTK õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga rahulolu

keskmisi näitajaid RKRNi rakenduskõrgkoolide koondnäitajate keskmistega.

2009. aastal alustas Tallinna Tehnikakõrgkool koostöös teiste RKRNi rakenduskõrgkoolidega

Eestis unikaalse õppeinfosüsteemi ja sellega seotud monitooringumooduli väljatöötamist, mis

võimaldab läbi viia lihtsustatud küsitlusi. Alustati olemasoleva tagasiside- ja

monitooringusüsteemi TMS ja õppeinfosüsteemi liidestamist.

39

2010. aastal keskendutakse järgmistele tegevustele:

Protsesside kaasajastamise jätkamine kooskõlas kõrgkooli arenguliste vajadustega.

Protsessidega seotud dokumentatsiooni ülevaatamine ja korrastamine.

TTK juhtimissüsteemi käsiraamatu ajakohastamine.

Üleminek uuele eri modifikatsioone võimaldavale õppeinfosüsteemile ja sellega seotud

küsitluskeskkonna kasutamisele 2010. aasta esimeses kvartalis, mis muudab TMSi

kasutamise tõhusamaks.

Koostöö jätkamine TTK üliõpilasesindusega üliõpilaste teadlikkuse tõstmiseks TTK

toimimise tagasisidestamisel.

40

8. Siseauditi korraldamine

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 232 on TTK rektor:

1) oma 16.09.2005. a käskkirjaga nr 118-P määranud alates 01.10.2005. a TTK siseauditi

juhiks Märt Aaslaidi, kes on TTKs töötanud siseaudiitorina alates 6. augustist 2001.

aastast;

2) TTK raamatupidamise aastaaruannete audiitorkontrolli teostamiseks tellinud vastava

teenuse (viimased kolm aastat HLB Expertus Audit OÜ-lt);

3) taganud siseauditi juhile siseaudiitor Märt Aaslaidile tööks vajalikud tingimused,

ligipääsu tööks vajalikule teabele ja sõltumatuse TTK muust tööst ning võimaldanud

siseaudiitorile pideva ja asjakohase täiendõppe (aruandeaastal osales siseauditi juht

Märt Aaslaid viiel koolitusel);

4) korraldanud TTK riskide hindamise ja riskide maandamise tegevuskava koostamise

vähemalt ühe korra aastas enne tööplaanide koostamist, kaasates sellesse TTK juhtkonna

ja siseauditi juhi (aruandeaastal viidi vastav riskide hindamine läbi maikuus, enne uue

õppeaasta algust).

Siseauditi juhi 2009. aasta tegevuse võib hinnata heaks, töö tulemusena on paranenud nii

sisekontrollisüsteemi toimimine tervikuna kui ka üldine kvaliteedile orienteeritud

organisatsioonikultuur TTKs. TTK siseauditi juht on:

1) nõustanud TTK juhtkonda riskide hindamisel ning korraldanud igaaastaseid riskide

hindamisi, mis on fikseeritud TTK siseauditi toimikutes (2009. a riskide hindamine

toimikus nr 82);

2) koostanud TTK siseauditi strateegilise plaani aastateks 2008–2011 (kinnitatud TTK

rektori 17.12.2007. a käskkirjaga nr 179-P);

3) koostanud TTK siseauditi 2009. aasta tööplaani (kinnitatud TTK rektori 22.12.2008. a

käskkirjaga nr 196-P) ja TTK siseauditi 2010. aasta tööplaani (kinnitatud TTK rektori

22.12.2009. a käskkirjaga nr 126-P);

41

4) nõustanud TTK juhtkonda uute juhtimis- ja kontrollimeetmete loomisel või olemasolevate

parendamisel (aruandeaasta ühe näitena võiks nimetada „TTK kirjalike tööde

vormistamise juhendi” parendamise nõustamist);

5) andnud oma tööst aru TTK rektorile (kõikide läbiviidud siseauditite kohta on koostatud

vastavad lõpparuanded ning esitatud need TTK rektorile (2009. aastal läbi viidud kümme

plaanilist auditit).

Koostajad: Arvi Altmäe, Enno Lend, Anne Kraav, Olev Mäekivi, Esti Saare, Külli Lukk,

Eda Tähe, Märt Aaslaid.

42

Lisa 1. Personal 2009. aastal (võrdlevalt 2007. ja 2008. aastatega)

2009 2008 2007

1. Akadeemilistes struktuuriüksustes ametikohti: 105,1 101,1 95,4

korralised õppejõud (töötajate arv): 123* 78 78

professor 12 6 6

dotsent 18 11 10

lektor 80 60 59

assistent 12 - 2

õpetaja 1 1 1

*Õppejõudude arvestamise alused muutusid seoses uue Kõrgharidusstandardi jõustumisega.

külalisõppejõud (tunnitasulised) (töötajate arv)

kokku: 66 70 63

professor 3 3 4

dotsent 6 7 11

lektor 55 57 46

assistent 1 2 1

õpetaja 1 1 1

õppe-teadusabi ametikohti 14,5 18,0 17,5

nendel ametikohtadel töötas 16 19 19

2. Tugistruktuuriüksustes ametikohti 57,0 55,5 53,5

nendel ametikohtadel töötas 59 58 56

3. Ühe õppejõu ametikoha kohta oli õppureid 27,9 26,8 26,1

(üliõpilaste arvuks on 2933)

4. Ühe õppejõu ametikoha kohta

43

tugistruktuuriüksuste töötajat 0,56 0,57 0,58

5. Akadeemilisest personalist enesetäiendamisel osales: 2009 2008 2007

täienduskoolitusel 48 37 56

SPINNO täienduskoolitusel - - 15

PRIMUSe täienduskoolitusel 56

2009 2008 2007

6. Kraadiõppes akadeemiline personal:

doktoriõppes 9 4 6

Peetrimägi Peetrimägi Peetrimägi

Kiisa Kiisa Kiisa

Vainola Vainola Rämmal

Tiidemann Tiidemann Luppin

Ossipova Vainola

Kiskenko M. Tiidemann

Alt

Krasjukova

Vainola

7. Tasemeõppes akadeemiline personal:

magistriõppes 15 14 14

Hamburg Künnapas Künnapas

Kangru Mironova Mironova

Piiritalo Mill Mill

Talving Hamburg Paap

Prints Kangru Hamburg

Kuusk Piiritalo Puna

Seegel Roots Kangru

R. Pihl Rähni Piiritalo

Sillamäe Talving Roots

44

Lellep Latõnina Rähni

Tuulik Perkmann Latõnina

Täks Prints Perkmann

Lend Kuusk Villau

R.Pihl Kuusk

2009. a lõpetasid magistriõppe Roots

Rähni

diplomiõppes 4 4 4

Hõlpus Hõlpus Nester

Villau Villau Hõlpus

K. Kaljula Rodriguez Rodriguez

Nester K. Kaljula K. Kaljula

2009 2008 2007

8. Tugipersonali enesetäiendamisel osales:

täienduskoolitusel 28 28 31

SPINNO täienduskoolitusel - - 10

PRIMUSe täienduskoolitusel 11

2009 2008 2007

9. Kraadiõppes tugipersonal:

doktoriõppes - - 1

- - Lend

10. Tasemeõppes tugipersonal:

diplomiõppes 3 2 2

S. Rünne L. Kaljula L. Kaljula

S. Remmelg Toome Toome

45

L. Kaljula

11. Tallinna Tehnikakõrgkoolis töötas seisuga 31.12.2009. a 186,6 ametikohal 208

töötajat,

nendest:

korralisi õppejõude 123

õppe- ja teadusabis 16

tugistruktuuris 59

üliõpilashotellis 10

informatsiooniks: käsunduslepinguga (tunnitasu alusel) töötas 66 õppejõudu 11,7

ametikohal. Need õppejõud ei lähe töötajate üldarvu hulka.

12. Tallinna Tehnikakõrgkooli töötajate keskmine vanus on 49,0 aastat.

46

Lisa 2. Rahaliste vahendite kasutamine 2009. aastal võrdlevalt 2007–2008

2009 2008 2007

Riigieelarvelisi vahendeid kasutati (tuh kr) 85306,46 92558,86 64623,59

sh üle toodud eelmisest aastast 177,42

85306,46 92558,86 64623,59

Kulud riigieelarvest (tuh kr)

Õppetoetused 9285,50 9691,80 7793,60

õppelaenude kustutamine 162,74 165,51 136,89

Personalikulud 46224,90 45132,39 36249,60

55673,14 54989,70 44180,09

Õppe- ja majandamiskulud 29633,32 37569,16 20443,50

sh

õppe-ja majandamiskulud 22766,00 13535,41 14054,02

põhivara soetamine 3106,06 16523,75 2012,59

renoveerimine 3758,26 7510,00 4376,89

Üle viidud aastasse 2010 3,00

Eelarveväliseid vahendeid (tuh kr) kasutati 15151,02 17738,05 17830,12

sh üle toodud eelmisest aastast 161,19 365,80

personalikulud 8783,74 12386,85 9620,20

õppe- ja majandamiskulud 6367,28 5346,00 8209,92

1. õppekulud 2486,31 4235,50

2. kulud majandamiseks 3880,97 3856,70

3. renoveerimine 0,00 5,20 40,12

4. põhivara soetamine 0,00 77,60

47

Projektide seotud vahendeid kasutati 2410,61 15147,67 32286,31

sh üle toodud eelmisest aastast 41,80 633,52

Innove 0,00 9101,81 26752,66

Kvaliteediprojekt 0,00 0,00 946,32

Tehnoökoloogia projekt 0,00 0,00 454,35

Spinno 90,75 366,78 2602,00

Eesti Kultuurkapital 126,80 195,00 129,48

SA Archimedes (Erasmus) 1773,30 4465,96 1401,50

EITSA (e-õpe) 419,76 338,78

Interreg 403,38

Tehnikaülikool (kutseõppe projekt) 88,20

A-test 187,76