tervis&hea vorm | märts 2013

& Märts 2013

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, [email protected], tel 680 4646.

Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected]

Tervis Hea Vorm

Takeda Pharma AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

Kiire ja usaldusväärne

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Toimeaine: ibuprofeen.Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

EE-0

7121

2-26

2

Erinevad valud. Üks valuvaigisti!

Hõõruv, kraapiv, põle-tav võõrkehatunne silmas võib süveneda lugedes, autot juhti-des, ereda päikese, pakase või tuulega.

Kuiv silm takistab selgelt nägemast

Signe Kalberg

„Kuiv silm on seisund, mille puhul silm ei tooda piisavalt pisaraid või pisarate koostis ei ole piisavalt hea kvaliteediga ja seetõttu pole silma sarvkest piisavalt niisutatud,” sel-gitab Tartu ülikooli kliinikumi sil-makliiniku vanemõde Signe Koort kliinikumi infovoldikus.

Kuiva silma nähud on kipitus, karedustunne, punetus. Raske-matel juhtudel on muutused toi-munud juba ka silma sarvkestas ja pisaranäärmes.

Normaalselt produtseerib pisa-ranääre kaht tüüpi pisaraid. Määr-depisaraid toodavad pidevalt sil-malau ja silmaümbruse näärmed. Silma katvat niisket pisaratekihti nimetatakse pisarakileks. „See ai-tab hoida silma sarvkesta puhtana ja takistab bakterite liigset kasvu,” osutab Koort. Pisarakile koosneb kolmest kihist: veekihist, limaki-hist ja rasv- ehk lipiidkihist.

Silmade kuivus tekib siis, kui mõnda nendest komponentidest on liiga vähe. Kõige levinum on liiga õhuke veekiht.

Ärrituspisara ehk refleksist põhjustatud pisara võib tingida emotsionaalne meeleliigutus, sil-mavigastus, trauma või mõni väli-ne ärritaja (suits, keemiline aine, võõrkeha jne). Refleksist tingitud pisar tekib ka vastuseks ärritusele, mida põhjustab kuiv silm. Sellisel juhul kutsub ärritus esile hoopis tavalisest märjemad silmad.

Vähe või vale koostisega„Kuiva silma põhjused pole päris üheselt võetavad,” nendib Läät-sed.com-is silmaarst Merle Piik. Laias laastus võib põhjused jagada kaheks: pisaranäärme toodetava-te pisarate hulk on vähenenud või pole pisarate koostis selline, mis sarvkesta ja limaskesta kaitseks ja niisutaks.

„Pisarate tootmise vähenemi-

ne on sageli tingitud vanusest ja ka mõned haigused reumaatilised haigused, diabeet, kilpnäärme ta-lituse häire, nahahaigused) kah-justavad pisaranäärmeid ja nad ei suuda pisaraid toota,” selgitab Piik. Teisel juhul on pisaraid just palju, aga silma nad ikkagi ei kaitse, sest koostis pole õige.

Silma sarvkestal olev pisaraki-le pole püsiv. Pisaraid moodustub pidevalt ja lauge pilgutades jao-tatakse need silma peale. Kui aga pisara koostis pole õige, tekivad sarvkestale kuivad laigud ja sil-malaud ei libise enam korralikult. Nii tekibki ebamugavustunne. Sarvkest saadab signaali pisa-ranäärmele ja see hakkab jälle pisaraid juurde tootma. Ja silmad jooksevadki vett, kuigi on tegeli-kult n-ö kuivad. Kuiva silma sümp-tomiks on ka hägune nägemine, mis möödub, kui pilgutada silmi, sulgeda silmad või panna silma tehispisaraid.

Pisarate koostist võivad mõju-tada ka hormonaalsed muutused (nt menopaus), ravimid (antibee-bipillid, unerohud, vererõhurohud, rahustid, valuvaigistid, ninatilgad,

2 Tervis ja Hea Vorm

Laias laastus võib kuiva silma põhjused jagada kaheks: pisaranäärme toodetavate pisarate hulk on vähenenud või pole pisarate koostis selline, mis sarvkesta ja limaskesta kaitseks ja niisutaks.

Väsimus? Lihaskrambid?

Närvilisus?KELASIN magneesium aitab!

Maaletooja: Allium UPI OÜ, Laagri 16, [email protected], tel. 650 1927

Kindel Soome kvaliteet!

Orgaaniline magneesiumon tänu kelaatsoolalekohe imendumisvalmis. Kiire ja tõhusa mõjuga KELASIN magneesiumi on soovitav kasutada järgmiste juhtudel:

• lihaskrampide

vältimiseks

• pinges ja stressis lihaste lõõgastamiseks

• südame töö toetamiseks

• raseduse ajal ning rinnaga toitmise perioodil

Magneesium kontrollib lihaskontraktsioone.Magneesiumi puudus võib põhjustada lihas-krampe, -nõrkust ja -tuimust. Magneesiumi-tablettide kasutamine õhtuti aitab paremini uinuda ja hoiab ära öiseid lihaskrampe. Tihti suureneb mageneesiumi vajadus stressi, füüsilise pingutuse tulemusena, alkoholi tarvitamisel, rohke uriinierituse korral, samuti ebapiisavadieedi tõttu ning diabeetikutel. KELASIN magneesium on kõhusõbralik valik, kuna ei ärrita seedetrakti ega põhjusta kõhuvaevusi. Piim, tee ja kohv ei mõjuta KELASIN magnee-siumi imendumist. Päevane annus sisaldab 340 mg magneesiumkelaati.

KELASIN magneesium on saadaval apteekides.

um

is.a

mi

i i i

Kuiv silm takistab selgelt nägemast

silmatilkades sisalduvad säilitu-sained), alatoitumine.

„Peale keskkonnatingimus-te, nagu kunstvalgus, tuul, tolm, suits, konditsioneer jms, võivad kuivustunnet ja võõrkehatunnet tekitada ka kontaktläätsed või kosmeetika. Samuti silmatilkades või kontaktläätsede hooldusva-hendites sisalduvad säilitusai-ned,” ütleb Piik. „Kontaktläätsede tekitatud silmakuivus pole mingit erilist sorti. Enamasti tekivad probleemid kontaktläätsede va-lest kandmisrežiimist või hooldu-sest.”

Põhjus selgeksKuiva silma diagnoosimine käib kaebuste, objektiivse leiu ja mõ-ningate proovidega. Selleks küsib silmaarst sümptomite, üldtervise ja regulaarselt kasutatavate ra-vimite ning elu- ja töökeskkonna tingimuste (kuiv õhk, kliimasea-de, päevavalguslambid jne) kohta. Diagnoosida aitab ka Schirmeri proov – hea imamisvõimega väi-ke pabeririba asetatakse mõneks minutiks alalau võlvi. Siis on näha, kui suures ulatuses on paber pisa-

ratest imbunud ehk kui palju pisa-raid on tekkinud. Kasutatakse ka vaatlust mikroskoop-pilulambiga. Nägemaks sarvkesta seisundit, tilgutatakse patsiendile enne sil-ma spetsiaalseid silmatilku, mis sisaldavad kollast värvainet.

„Ravimisel on oluline kõige-pealt leida kuivuse põhjus. Mõnel juhul on põhjuse kõrvaldamine või-matu, sel juhul saab sümptomeid leevendada kunstpisarate abil, mis ennetavad sarvkesta ja sidekesta kuivamist,” sõnab Piik.

Kuna saadaval on lai valik te-hispisaraid, peab igaüks kas arsti või apteekri soovituse järgi leidma endale sobivad. Tehispisaraid võib kasutada mitu korda päevas ja kindlasti enne magamaminekut.

„Kui silmad õues väga vett jook-sevad, soovitan kasutada Systane Ultra tilku kord või kaks päevas. Kui toime kaua ei kesta, võiks proovida Systane Balance’it või Systane Geli. Väga head niisutajad on ka Optive’i ja Hypromeloza tilgad. Kui aga kunstpisaratest pole abi saa-dud, võiks ikka arstile silmi näida-ta,” soovitab Piik.

•• vanus – vanusega väheneb pisarate produktsioon ja halveneb pisara kvaliteet•• kuiv õhk ruumis•• keskküte •• päevavalguslambid •• allergia •• tuul •• külm õhk •• tolm•• siseruumide kondenseeritud õhk•• ravimitest antihistamiinikumid, rasestumisvastased ravimid, beetablokaatorid•• A-vitamiini puudus organismis•• haigustest näiteks artriit, Sjögreni sündroom, leukeemia

Allikas: Tartu ülikooli kliinikumi silmakliiniku

vanemõde Signe Koort

Kuiva silma enim levinud põhjused:

3Tervis ja Hea Vorm

Hanna Hein

Nii kirjeldab „naiseks olemise talu-matut raskust” interneti naistefoo-rumis 40-ndates naine. Ja uskuge, see on üks viisakamaid ning lee-bemaid kirjeldusi arvukate omasu-guste seas.

Viis aastat tagasi tehtud uurin-gu järgi piinleb premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i käes 67 prot-senti Eesti naistest. Günekoloogid nii tagasihoidlikud pole, naistearst Ivo Saarma näiteks on Õhtulehele (4. okt 2006) antud intervjuus pak-kunud vastavaks protsendiks 95.

Hormoonide vaevPMS ehk premenstruaalne sünd-room kimbutab naisi – nagu nimi-gi ütleb – korra menstruaaltsükli jooksul ehk siis enne niinimetatud pahasid päevi. See on närvisüstee-mi ja hormonaalse tasakaalu häire, mis tekib kahe nädala jooksul enne menstruatsiooni ning kaob, kui see algab. Ühelt poolt on see seotud aju tegevust mõjutavate stereotiini ja dopamiini taseme kõikumisega. Teisalt on teada, et suguhormooni-de ainevahetushäired põhjustavad meeleolumuutusi.

Meeleolu kõikumine, ärrituvus ja tigedus, põhjuseta kurvameel-sus, pinge ja väsimus, lootusetus, enesehaletsus, igasuguse huvi puudumine lähedaste ja töö vas-tu – need on asjad, mis naistele PMS-ist rääkides muret teevad. Lisagem „boonusena” veel keha-lised vaevused, nagu tursed, pun-nis kõht, peavalu, liigesevalu jne. Teistest meeleoluhäiretest eristab PMS-i tsüklilisus. Naine ei tunne end halvasti kogu aeg, vaid enne menstruatsiooni. Kes meist poleks kuulnud: „Tst, emme on täna väga

pms teeb naise elu raskeks

halvas tujus” või „Ära parem sel nädalal teda üldse torgi.” Millegipä-rast on nii, et sünnitanud naised on PMS-iga rohkem kimpus.

Aita ennastArstidel on mõnikord üsna raske eristada PMS-i teistest tõsistest meeleoluhäiretest, eriti kui naine on varem kannatanud depressiooni all. Nii võiks ise end jälgida ja tabe-lit pidada ning hiljem koos arstiga arutada, kas ravi vajab PMS või mi-dagi muud. Kolme menstruatsioo-nitsükli jooksul kirjuta oma vaevu-sed (kui neid on) iga kuupäeva taha üles, „päevade” ajale märgi lihtsalt M. Alusta märkimist esimesest päevast pärast menstruatsiooni. Kolme kuu jooksul kindel muster kas joonistub välja või mitte.

Ennast tundev naine üdiselt teab ja oskab teatud nädalatel võtta elu rahulikumalt ning „hoida hambad risti” – niivõrd-kuivõrd olud seda lubavad. Abi on kindlas-

Nädal enne pahasid päevi lööks või kellegi maha. Närvid on õhu-kesed nagu kassikõr-vad ja iga väiksemgi jama paneb lahinal nutma. Arstile pole rääkinud, et asi nii hull on, aga ilmselt peaks.


Tooted saadaval apteekide käsimüügis

retseptivabalt!

VAGISAN® INTIIMPESUVAHEND

Puhastab hellalt kogu intiim piirkonna.• Tasakaalustab naha happelist kaitse-

kihti, et ennetada põletike teket• Sisaldab töödeldud naturaalset

vadakut, piimhapet ja kummeli-ekstrakti.

• Sobib igapäevaseks kasutamiseks igas vanuses naistele.

• Sobib ka raseduse ajal.

VAGISAN® PIIMHAPE (vaginaalsuposiidid)

Tupe halvalõhnaliste vooluste ja limaskestade ärrituse korral ning tupe loomuliku pH-tasakaalu hoidmiseks ja taastamiseks.• Kiire toimega.• Lubatud ka raseduse ja

imetamise ajal.

VAGISAN® NIISUTAV KREEM

Tupe ja välise intiimpiirkonna kui-vuse korral (kuivustunne, kipitus, sügelemine, valulik vahekord). • Hormoonivaba.

Sisaldab piimhapet.• Sobib naistele kes on ülemineku-

aastates, läbinud günekoloogilise operatsiooni või kasvajavastase ravi, on rasedad või imetavad.

• Võib kasutada libestusainena ja koos latekskondoomidega.

• Pakend sisaldab aplikaatorit.

VAGISAN® KOMBI (8 Cremolum suposiiti ja 10g Vagisan niisutavat kreemi)

Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral.• Suposiidid ja kreem niisutavad

tõhusalt siseselt kui väliselt.• Piimhape aitab säilitada tupe

loomulikku pH-tasakaalu.• Hormoonivaba. Kiire toimega.

Mugav ja käepärane.

Vali õiged intiimpiirkonna hooldustooted!

pms teeb naise elu raskeksFoto: Shutterstock

ti tervislikust toitumisest – pal-ju juur- ja puuvilju, vähe soola ja suhkrut, kofeiini. Eesmärk on ära hoida kõhu puhitust ja veresuhkru taseme kõikumist. Omal kohal on B6 vitamiin ja magneesium, nende regulaarne kasutamine leevendab PMS-i sümptomeid oluliselt või ai-tab suisa ära hoida.

Oluliseks peetakse liikumist (venitusharjutusi, jooksmist, kepi-kõndi, ujumist), valgusravi (ka päi-kest ja värsket õhku!), massaaži, kiropraktikat. Vältida tuleb stressi – just stressirikast elu peetakse üheks põhjuseks, miks tänapäeval PMS-i nii palju on tunda.

Loodusravimitest kasutatakse PMS-i raviks mungapipra ja hõl-mikpuu ekstrakti, lihtnaistepuna – neid kõiki võib apteegist küsida. Mõnikord soovitavad naistearstid teatud kindlaid suukaudseid rases-tumisvastaseid preparaate, mis PMS-i nähte kontrolli all hoiavad. Vajalikuks võivad osutuda antidep-ressandid, seda otsustab perearst või günekoloog.

Allikad: Inimene.ee, Femme.ee, www.terviseleht.ee, www.takeda.ee, www.perekool.ee, www.pere-foorum.ee

•• 2007. aastal viis Turu-uu-ringute AS läbi uuringu, mis näitas, et premenstruaalne sündroom (PMS) avaldub kahel kolmandikul ehk 67%-l Eesti naistest. Omnibuss uuringu metoodika alusel uuriti üheksa konkreetse sümptomi esinemist naistel vanuses 20–50 eluaastat. Selle vanusegrupi naisi oli Eestis uuringuaastal kokku u 300 000.•• Seda, mida PMS tähen-dab, arvas end teadvat 59% vastajatest. •• Kui 31–40-aastaste hulgas oli 35% neid, kes ütlesid, et neid ei vaeva ükski sümp-tom, siis 41–50-aastaste hulgas oli neid vaid 19%. Söögiisu suurenemine ja magusaisu, põhjuseta kurvameelsus, ärrituvus

linnanaised on enne „päevi” maanaistest Kurjemad

ning tigedus vaevasid enim 20–30-aastaseid. 31–40-aas-tased kaebasid rohkem kehaliste sümptomite üle, nagu valu lihastes ja liigestes, rindade tundlikkus, kehakaalu suurenemine. 41–50-aastased rõhutasid kehalisi ebamugavaid sümp-tomeid; teistest rohkem nimetati ka ärevust, närvili-sust, pinget ja väsimustun-net ning kiiret väsimist ja energiapuudust.•• Huvitav on ehk seegi, et ärevust ja tigedust nime-tasid rohkem linnanaised, maanaised tujude kõiku-mist niivõrd tähele ei pane. Vaid 19% PMS-i vaevustega naistest kasutas nende lee-vendamiseks ravimeid või toidulisandeid. Allikas: www.turu-uuringute.eu

Meeleolu kõikumine, ärrituvus ja tigedus,

põhjuseta kurvameelsus, pinge ja väsimus jms on

asjad, mis naistele PMS-ist rääkides muret teevad.

5Tervis ja Hea Vorm

personaaltreeneri juures treenides ei jää kahe silma vahele ainuski valesti tehtud harjutusPersonaaltreener ja tema treenitav liiguvad soovitud tulemuste poole üheskoos. Kui trennitegija motivatsioon kipub kaduma, aitab treener seda taasleida.

Vilve Torn

Kui tavalisel rühmatreeningul on koos paarkümmend inimest ning taganurgas askeldav Pille mingi harjutuse valesti teeb, jõuab tree-ner seda küll silmanurgast mär-gata, kuid tal ei ole võimalust ega aega teda parandada või juhenda-da. Tantsuliste harjutuste puhul polegi ehk nii tähtis, kui mõni lii-gutus või samm metsa läheb, ent jõuharjutuste puhul on õige tehni-ka ülioluline.

Personaaltreener aitab sageli ka trennitegija madalale langenud enesehinnangut taas ülespoole upitada. Kokkulepitud tund kind-lal kellaajal ja päeval paneb tren-niskäija taas oma keha armasta-ma ja soovitud tulemuste suunas tegutsema.

Algatuseks konsultatsioonTallinna CitySpa spordikeskuse personaaltreeneri Rauno Rikber-gi sõnul ei tähenda soov perso-naaltreeneri juures treeninguid alustada kohe esimesel korral rassimist jõumasinate taga. Iga koostööplaan saab alguse konsul-tatsioonist, kus personaaltreener õpib oma klienti läbinisti tundma. „Ma panen vestluse käigus paika kõik kliendi mured-rõõmud, ees-märgid, ootused. Samuti pean ma ülevaate saama tema toitumis-harjumustest, elustiilist ja selle-ga kaasnevatest pahedest (kui neid on). Edasise eduka koostöö nimel uurin sedagi, kas kliendil on istuv töö või mitte. Kogu see materjali kokku kogumine aitab kliendile parima treeningkava kokku panna,” räägib Rauno ja li-sab, et esimesele nõustamisele võib tulla nii teksades kui ka klei-dis. Pärast konsultatsiooni annab personaaltreener nõu ka treenin-guks vajalike riietuse ja jalanõude kohta. Kas valida lühike või pikk

dress, kas tarvis läheb pehmema või tugevama tallaga spordijalat-seid jne.

Küsimusele, millises vanu-ses võiks ja peaks treeningutega alustama, vastab Rauno, et siin ei mängi aastad või hetkevorm vähi-matki rolli.

„Minu noorim klient on olnud 14- ja vanim 77-aastane,” osutab ta. Sportlikku vormi luua või taas-tada pole kunagi hilja.

Märksa olulisemaks peab Rauno seda, et klient jõuaks tree-ninguteni enne, kui arst või tema enda organism häirekella lööma hakkavad. Spordileigus on tihti seotud negatiivsete emotsioo-

nide või halva kogemusega ja sel juhul nõuab esimese sammu astu-mine suurt julgust. Kui see on aga tehtud, muutub edasine palju liht-samaks. Muidugi kohtavad per-sonaaltreenerid aeg-ajalt kliente, kes varem või hiljem ikkagi käega löövad, aga neid pole palju.

Mõttekaaslane ja psühholoogEt personaaltreenerist saab ühel hetkel treenitava usaldusisik ja mõttekaaslane, on asjade loogi-line käik. Rauno sõnul on perso-naaltreener oma kliendiga koos ju vähemalt korra nädalas, ja see suurendab kliendi usaldust. Sa-

mas peab personaaltreener ole-ma treenitava pidev motiveerija. Eriti juhtudel, kus klient ootab pikisilmi tulemusi, aga neid kohe ei tule. „Tagasilöögid on normaal-sed ja kuuluvad asja juurde. Ning üleöö ei suuda keegi end nagunii trimmi ajada,” ütleb Rauno. Sel-listel juhtudel hoolitsebki per-sonaaltreener kliendi positiivse mõtteviisi säilimise eest ning selgitab järjepidevalt, et vormi parandamine on pikk protsess. Näiteks esimesel aastal ei pruugi inimene enda juures suuri muutu-si üldse märgata, kuid kolmandal aastal on ta õppinud juba oma keha väga armastama.

„Personaaltreener ei keela, kamanda ega sunni kunagi oma klienti, vaid kuulab ja jagab soo-vitusi. Ja lõpuks mõistab inimene ise, et eesmärgini jõudmiseks võiks suitsetamisest ja õhtusest veinist loobuda,” täheldab ta.

Psühholoogi kingadesse tuleb personaaltreeneril samuti tihti astuda, kuid Rauno sõnul kuulub seegi tema töö juurde. „Kui klient tusasena treeningule tuleb ja pa-hameele minu peale valab, pean mina järele andma. Samas ei ole see raske, sest ma tean, mille ni-mel ma seda teen.”

Kliendi enesehinnangut või tahet on väga lihtne koomale tõmmata, kui treener temaga hin-gesugulust ei tunne. Rauno sõnul sujub koostöö treeneri ja treeni-tava vahel alati paremini siis, kui ka klient ise pigem avatud loomu-ga on – see lihtsalt loob edukaks treeninguks meeldivama õhk-konna. Samas kinnitab Rauno, et isegi uje inimene, kes treeneri pideva pilgu all harjutada ei soovi, saab võimalusel lasta personaalt-reeneril koostada endale sobiva treeningkava, mille järgi ta siis omapäi treenida saab. See aga nõuab inimeselt endalt raudset distsipliini.

Foto: erakogu

Personaaltreener Rauno Rikberg


Täiendav teave: UNIMED PHARMA Eesti fi liaal, Õitse 42, Tallinn 10913, [email protected],

www.unimedpharma.ee

HYPROMELOZA-P®

silmatilgad dekspantenooligaHYPROMELOZA-P® silmatilgad teeb unikaalseks toote koostises olev dekspante-nool. B-grupi vitamiin, dekspantenool, toidab silma kudesid ja on epiteliseeriva toi-mega, mis soodustab silma sarvkesta pinna rakkude kiiremat taastumist. Dekspan-tenooli desinfitseeriv toime aitab vältida põletiku teket kahjustatud silmas. Tilkade koostises olev hüpromellos moodustab silma sarv- ja sidekestale ajutise kaitsva kihi ning niisutab silma välispinda.HYPROMELOZA-P® sobib kasutamiseks silmade kipituse ja karedustunde, punetuse, ärrituse ja sügelemise, suurenenud pisaravoolu, nägemise ähmasuse ja silmade kii-re väsimise korral. HYPROMELOZA-P® aitab leevendada ka tuule, tolmu, kuiva õhu, suitsu, õhusaaste või kontaktläätsede poolt põhjustatud sügelust ja ebamugavustunnet silmas ning silmade väsimust kauasel lugemisel, sõiduki juhtimisel ja teleri või arvutikuvari vaatamisel.HYPROMELOZA-P® sobib kasutamiseks ka sarvkesta erosioonide korral, pärast operatsioone või kui silma on sattunud väiksed võõrkehad ning kaitsevahendina pisaravedeliku vähenenud tootmise korral.

POTASSIUM-UKaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgadPOTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaa-liumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Kaaliumjodiidi nimetatud omadust kasutatakse silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsioo-niprotsesside korral (eritiste, klaaskeha veritsus ja erinevatest põhjustest tingitud kataraktid).POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks kas silma tilgutamise või silmalaugudele kompressi asetamise teel. POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästivarustatud apteekides.

SENSIVIT® A ja E vitamiiniga silmatilgad

SENSIVIT® silmatilgad on vitamiinidega silmatilgad, mis sisaldavad A-vitamiini, E-vitamiini ja naatriumkarmelloosi.A- ja E-vitamiin toidavad silma sarv- ja limaskesta, soodustavad silma side- ja sarvkesta rakku-de uuenemist ja kiirendavad silma pinna paranemist. Naatriumkarmelloos niisutab silma pinda ja loob silma sarv- ja sidekesta pinnale ajutise, silma kuivamise eest kaitsva kelme, mis muu-dab silma pinna siledaks.SENSIVIT® silmatilkasid kasutatakse kuiva ja väsinud silma puhul ja olukordades, kus silma rakkudel on toitainete ja vitamiinide vaegus.SENSIVIT® silmatilgad sobivad kuiva silma sündroomi ning kergete silma sarv- ja sidekesta kahjustuste raviks, silma pinnale kaitsva kihi loomiseks ja ka pisarate asendamiseks ja stabi-liseerimiseks.SENSIVIT® silmatilkasid võib täiendava ravimina kasutada ka mittemädaste silmapõletike raviks.

®

Vitamiinidega silmatilgad kuivadele ja väsinud silmadele

arvuti vaatamise sündroom ohustab ka lapsiPaljud kontoritöötajad riskivad pideva arvuti taga istumise korral arvuti vaatamise sündroo-miga. See puudutab ka ekraanilembeseid lapsi.

Kaire Talviste

Keskendumine tööle, mis seob inimese tundideks arvutiekraani taha, põhjustab silmade väsimust, kipitamist ja kuivust, tekivad foo-kustamisraskused, topeltnägemi-ne, lisaks peavalu, õla- ja kaela-valud. Need kirjeldatud vaevused saab kõik koondada arvuti vaata-mise sündroomi (Computer Vision Syndrome – CVS) alla.

„Arvuti taga istudes silm klaa-sistub. Ekraanilt pilku tõstes on inimesel raskusi kaugemal oleva-te vaadete teravustamisega. Võib

esineda hetkeline udususe tunne. Silm on eelnevasse fookusesse kinni jäänud, esinevad ümberfo-kuseerimise raskused,” kirjeldab silmaarst Jaan Reimand sündroo-mi tunnuseid. „Võib tekkida ka ar-vutispasm – lähedale ja ka kaugele nägemine on udune, raske on tera-vustada.”

Neid vaevusi põhjustab puh-kepausideta arvuti ekraanile vaatamine, liiga tugev või liiga nõrk valgustus töökohal, samuti ekraani liiga suur kontrastsus, peegeldused ja pildi halb kvaliteet. Probleemid võivad tekkida juba pä-

Kuna arvutid ja ekraanid ümbritsevad meid, on üks väheseid asju, millega me arvutiga töötamist mõjutada saame, ergonoomika.


•• Pilguta silmi. Arvuti taga töötades unustatakse sageli silmi pilgutada, see on aga oluline silma niisutamiseks.•• Treeni silmi. Arvuti vaatamise sündroomi üks põhjuseid on fookustamisraskused. Tõsta iga 20 minuti järel silmad ekraanilt ning vaata mõnd kaugemat objekti. Kaugele vaatamine lõdvestab silmalihaseid ja leevendab väsimust. •• Puhka. Eelista lühikesi ja sagedasi pause. Tõuse, liigu ringi, siruta ja ringuta. Puhkavad silmad ja taastuvad lihased.•• Korrasta töökoht. Jälgi, et ekraanile ei langeks akendest ja tuledest valgus ja et lambid ei paistaks otse silma. Arvutiekraan säti silmadest 50–60 cm kaugusele, ekraani keskpaik võiks jääda silmadest 10–15 kraadi võrra allpoole.

nõuandeid:

rast kahetunnist intensiivset arvuti taga töötamist.

Kuigi statistikat pole arvuti vaatami-se sündroomi kohta tehtud, tõdeb Rei-mand, et ta kohtab üha enam patsiente, kellel esineb silmade väsimus- ja stres-siseisundit. Seda probleemi esineb juba ka lastel, kes armastavad istuda tunde arvuti taga, lisaks köidavad neid uued tehnikavidinad: tahvelarvutid ja nutite-lefonid. „Laste silmade teravuspunkt on suures ulatuses liikuv. Kui teravus jääb valesse punkti kinni, tuleb põhjused väl-ja selgitada,” osutab Reimand. Tegu võib olla lühinägelikkuse või arvutist tingitud põhjustega.

Silmaarsti hinnangul ongi enam ohus-tatud gruppideks kontoritöölised ning koo-lilapsed, kes peale õppimise ja töötamise veedavad palju vaba aega ekraanide taga.

Mida suuremad on vaevused, seda tõsisemalt peaks inimene probleemiga tegelema. Teravustamise raskuste korral ei tohiks niisama ootele jääda, vaid peaks kindlasti abi otsima hakkama.

Diagnoos ja raviKõige pealt tuleb välja selgitada, mis sei-sus on inimese nägemine. Probleemide põhjuseks võib olla ka nõrk kaugelenäge-mise võime või astigmatism (nägemine on ähmane). Astigmatism võib samuti põhjustada peavalusid, silmade pingetun-

net ja hägust või moonutatud nägemist kõigile kaugustele vaadates.

Arvuti vaatamise sündroomi on raske konk-reetselt diagnoosida, sest selle kaebused on enamasti subjektiivset laadi. Sündroomi diag-noosib silmaarst või optometrist. Reimandi sõnul arvuti vaatamise sündroomile head ravi pole ja ka silmatilkade panemine seda prob-leemi ei lahenda. Abiks võivad olla prillid, mis vähendavad silma pingulolekut. „Selle tulemu-sena võib silm küll laisemaks muutuda, aga kü-simus on selles, kas taluda veidi vähem treeni-tud silma või pidevat peavalu,” ütleb Reimand.

Parimaid tulemusi annab tema sõnul aga see, kui tegeldakse põhjustega. See tähendab, et tuleb korrastada töökoht ja korrigeerida oma töötamise viisi ning rütmi. See puudutab enam neid, kes töötavad päevad läbi arvuti taga.

Rõhku tuleb panna ergonoomikale: hea tool, hea laud, korras töökoht. Neid asju võiks juurutada juba laste puhul, et aegsasti vältida nägemishäirete tekkimist. „Arvutid ja ekraanid ümbritsevad meid, sinna pole parata. See on reaalsus. Ergonoomika on oluline, see on üks väheseid asju, mida saame mõjutada,” lisab Reimand.

Järgmiseks soovitab silmaarst teha vähe-malt iga 50 minuti tagant 10-minutilise pausi, mille jooksul vaadatakse aknast välja, kaugus-se. Silmade lõdvestamiseks soovitab ta teha harjutusi: teravustamine lähedale ja seejärel lõpmatusse, prillikandjad teevad seda läbi prillide. Kümme korda lähedale ja kaugele ühe silmaga, siis teisega, siis mõlemaga korraga, kaks korda päevas. „Kes tervet rehkendust ei jõua, tehku pool,” soovitab ta soojalt.

Vaevused on eelkõige ebamugavust tekita-vad. Pole tõestatud, et sellelaadsete vaevuste tagajärjel tekiks püsiv nägemishäire.

Foto: Shutterstock

9Tervis ja Hea Vorm

Sulle antudHINNALISE KINGITUSE

kaitseks

Pikaajaline viibimine kliimaseadmega ruumis, arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, kontaktläätsede kandmine, tolm,

suits, õietõlm ja teised allergeenid, võõrkeha silmas, kloorist tingitud

silmade ärritus basseinis...

4 taimseid ekstrakte sisaldavat toodet4 enimesineva silmade probleemi korral

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Signe Kalberg

Hiljuti oma 70-aastast sünnipäeva tähistanud Zinaida Niinep on kõn-dimas käinud viimased paar aastat peaaegu iga päev, kui ilm vähegi lubab. „Tervisele teeb kõndimine head, olen nii saanud leevendust oma seni piinanud õlavalule,” ütleb ta. Kuna üksi kõndida oleks iga-vavõitu, on ta endale seltsiks kut-sunud naabermajast 73-aastase Maila, kes on kõndimisega püüd-nud oma kehakaalu kontrolli alla hoida. Mõlemad Ambla valla naised kasutavad ära asjaolu, et kodu lä-heduses on valgustatud suusa- ja kõnnirada, omavahel juttu ajades ja loodust imetledes venivad jalu-tuskäigud paaritunnisteks. „Ega ma pole kokku lugenud, palju neid samme tuleb, aga ma arvan, et nii 3–4 kilomeetrit, kui mitte rohkem, koguneb sellise kõndimisega kok-ku küll,” arvab Zinaida. Ta on abiks võtnud ka kõnnikepid, sest nii saab keha suuremat koormust ja ka õlad liikuma.

MTÜ Spordiklubi Liikumine eestvedaja ja sportliku eluviisi pro-pageerija Kätrin Karu sõnul tuleks heas vormis püsimiseks käia 6–7 kilomeetrit. See on minimaalne pik-kus, mis tuleks iga päev maha kõn-dida. „Kes pole aga harjunud kõn-dima, võiks alustada väiksemast arvust, kõndimine peab olema meeldiv tegevus, mitte ebameeldiv kohustus,” soovitab ta.

Kuigi öeldakse, et kõndimine on kõige odavam tervisespordi viis, tuleb siiski hoolt kanda, et kõndijal oleksid kohased jalanõud, muga-vad ja õhku läbilaskvad riided ning sammulugeja. „Soovitan liikumis-anduriga sammulugejat, mis on täpsem ja töökindlam,” ütleb Kät-rin, kes on viis aastat vedanud vee-

bipõhist üritust „Käi jala”, millest on parimatel aastatel osa võtnud 1500 kõnnihuvilist. Kui eesmär-giks on suurendada kõndimisest saadavat kasu, võiks appi võtta kepid. Kepikõnd suurendab rasva-põletust 15%, suuremat koormust saavad käte-, õla- ja seljalihased.

Aeroobne ja anaeroobneEnergiakulutuseks ja südamevere-soonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavus- või kestvustreeninguks), ütleb Tervi-seinfo.ee. Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille soorita-misel saavad lihased vajaliku ener-gia rasvade ja süsivesikute põleta-misest lihasrakkudes. Selle hulka kuuluvad mõõduka intensiivsuse-ga ujumine, suusatamine, rulluisu-tamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, aken-de pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Ae-roobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Kerge ja mõõ-duka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempo ja tuge-

va pingutusega jooks on anaeroob-ne. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi.

Kliinikum.ee ütleb, et sportimi-se asemel sobivad kõik igapäeva-sed tegevused, mis „teevad naha soojaks” (remondi-, metsa-, aia-, koristustööd, kõnd). Sellise tege-vusega peaks sisustama vähemalt 30 minutit päevas 5–7 päeval ehk 3–4 tundi nädalas. Pidev liikumine peaks kestma vähemalt 10–15 minutit.

Kui kõndimise eesmärgiks on kehakaalu langetamine, siis tuleb kehalist aktiivsust võrreldes vara-semaga 5–10% suurendada, et säi-litada väiksem kehakaal – kergem inimene peab kalorite ärakulutami-seks rohkem liigutama. Ideaalne liikumismaht on 30 minutit mõõ-dukat kehalist aktiivsust iga päev ja 2–3 tundi suure intensiivsusega treeningut nädalas, nii kulutab or-ganism kokku 2000 kcal nädalas.

Südame treenimiseks sobiva in-tensiivsuse saab leida, arvestades pulsisagedust. Soovitatav pulsisa-gedus liikumise ajal on 60–75% maksimaalsest ealisest pulsist. Maksimaalse ealise pulsisageduse

saab arvutada, lahutades arvust 220 vanuse aastates. Näiteks 50-aastase inimese maksimaalne pulsisagedus on seega 170 lööki minutis (220–50). 60–70% mak-simaalsest ealisest pulsist annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti, 70–80% arendab südame tervist.

300 kalorit tunnisIga päev tund aega jalutuskäiku võib pikendada kõndija elu tun-ni võrra. Kõndimine paneb tööle hapniku transpordi, südamerütmi ja veresoonkonna ning kiirendab rasvapõletust, õpetab Figuurisob-rad.ee. Et kõndimisel on kehaline koormus minimaalne, siis on ka vigastuste oht peaaegu olematu. Kõndimine on lihtne harrastus, mistõttu on see palju mugavam kui näiteks treeningsaali külastamine või jõusaalis käimine.

Liikumine on lõõgastav. Keha-kaalu alandamisel mängib olulist rolli stressi puudumine, sest stres-sis organism hakkab töötama sinu kaalu alandamisele vastu. Pool tundi jalutamist värskes õhus iga päev aitab ka stressi vältida. Kõn-dimine mõjub ka meditatsioonina, sest aju saab värsket hapnikku ning täitub uue energiaga.

Kõndimine kulutab kaloreid (umbes 300 kalorit tunnis) ja suu-reneb energia ning rasvapõletus. See lihtsustab kaalust mahavõttu. Rasvapõletamist omakorda suu-rendavad tugevnevad lihased ja mida rohkem on kehas muskleid, seda rohkem energiat keha iga-päevaselt kulutab.

Kõndimine ei suurenda söögi-isu, sest kõndimisel võtab keha oma energia peamiselt rasvavaru-dest, mistõttu ei lange veresuhkru tase sellise kriitilise piirini, mis te-kitaks ohjeldamatut isu, milleks on oht intensiivsemate treeningute järel.

Kõndimine mõjub positiivselt kogu organismile. Näiteks suuren-dab kõndimine keha kaltsiumisi-saldust luudes, mis vähendab luu-hõrenemise ja osteoporoosi riski; kiirendab soolestiku tööd jms.

Foto: Arno Mikkor


6–7 kilomeetrit iga päev enda tervise heaksPäevase vajaliku keha-lise koormuse võib li-saks kõndimisele saa-da ka argitoimetusi tehes – puid ladudes, koristades või lapsega mütates.

Kui eesmärgiks on suurendada kõndimisest saadavat kasu, võiks appi võtta kepid.

nauditavale rattasõidule eelneb ettevalmistusPeagi hakkab sulama ja paljud, kes raatsisid oma ratta talveks varju alla lükata, kibelevad sadulasse tagasi. Mit-mekordne Eesti meister trekisõidus, 2011. aasta Eesti meister sprindis ja kahe Eesti rekordi omanik 1 km paigalt stardiga sõidus, City- Spa treener Daniel Novikov jagab näpu-näiteid, kuidas peaksid toimima hobiratturid ja maratoniks valmistujad.

•• Magneesiumi on vaja organismis soolade koos-tises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetu-ses. Magneesiumi on vaja ka südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,

magneesium

Kaire Talviste

•• Millist nõu annaksite neile, kes pole aastaid rattaga sõit-nud, pole ka talvel eriti sporti teinud. Kuidas peaks rattasõi-duga sel juhul alustama?

Kõigepealt tuleks loomulikult osta kiiver, kui seda veel pole. Turvalisus ennekõike! Järgmi-seks tuleks kontrollida ratta sõi-dukorda: veenduda, et kummide rõhk on õige, et kett oleks õlita-tud, tuleks testida ka pidurite korrasolekut. Võimalusel võiks esimesteks sõitudeks valida ra-jad, kus pole palju rahvast ega liiklust ning tuletada meelde rattasõidutehnika. Loomulikult

ei teeks paha enne lume sulamist spordiklubi spinningutunde külas-tada, et lihvida vormi sisetreenin-gutega.

•• Milliseid vigu algajad ena-masti teevad?

Suurimad vead tulenevad tä-helepanematusest. Inimesed ki-puvad unustama, et ka rattur on liikluses osaleja, kellele kehtivad kõik liiklusreeglid! Kui ma ei eksi, siis on Tallinnas üle 200 kilomeetri rattateid. Seega, valige sõiduks õi-ged rajad.

Tõsisemad vigastused juhtu-vad kukkudes, halvemal juhul kok-kupõrkel autoga. Oht viga saada on vägagi suur. Isegi kõiki reegleid jär-gides võib juhtuda ootamatusi, nii et igal juhul tuleb olla ettevaatlik ja kindlasti kanda kiivrit.

Väiksemaid vigastusi, ülekoor-must jms aitab ennetada hea et-tevalmistus. Selle all pean silmas mitmekülgset treenimist ka talve-hooajal. Ilma järgi võiks treenida õues, samuti saab oma etteval-mistust parandada sisetreenin-gutel. Lihasvastupidavustreening

Jalgrattatreener Daniel Novikov. Kui lumi veel maas, ei tee paha lihvida vormi sisetreeningutega.

energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel jne.•• Parimateks magneesi-umi allikateks on täistera-tooted, pähklid, lehtköögi-viljad ja idandid.•• Magneesiumi päeva-ne soovituslik kogus on 280–350 mg. 300 mg magneesiumi sisaldub näi-teks: 60 g kakaopulbris, 65 g nisukliides, 110 g mandli-tes, 165 g maapähklites.

www.toitumine.ee

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.eeNõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

� Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)� Songavööd/bandaažid� Ravisukatooted� Valmislahased (sõrme, käe, jala)� Välised rinnaproteesid� Silikoonist ortopeedilised abivahendid� Ortopeedilised jalanõud, tallatoed� Taastusravivahendid� Nahahooldusvahendid� Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666


jõusaalis, muudes rühmatree-ningutes kombineeritult kardi-otreeninguga õues või sisetingi-mustes aitavad luua head vormi ja vältida vigastuste ohtu.

•• Kuidas trenni teha (kui sageli, kui pikalt ja kui intensiiv-selt), et saavutada head vormi?

Kindlasti ei piisa hea vormi saavutamiseks vaid rattasõi-dust, rääkimata võistlusvor-mist. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et inimesed on erinevad ja mõiste „hea vorm” on samuti suhteline. Iga treening peaks alati koosnema nii soojendu-sest, põhiosast, pealesõidust kui ka venitustest. Algaja saab vajalikud baasteadmised sel-leks juba spinningutundidest spordiklubis. Treeningkava üles-ehitus sõltub sportlase indivi-duaalsusest, valitud spordialast ja püstitatud eesmärkidest. Ainuüksi jalgrattaspordis on ala-jaotus suur: maanteesõit, MTB ehk maastikurattasõit, trekisõit, mis jaguneb vähemalt kümneks alaks (bmx, downhill jne).

Alati arvestatakse vormi lihvimisel ka hooaegadega. On mahu ehk põhjatreeningu hoo-aeg, vastupidavuse treenimise

hooaeg, võistluseelne hooaeg ja taastumisperiood. Kõige tähtsam neist on vastupida-vuse treenimine koos õiges mahus puhkuse ja taastumis-ajaga ning kergemate treenin-gutega.

Aga loomulikult sõltub kõik eesmärgist. Iga sportlane ja ka harrastaja võiks konsultee-rida kasvõi kord spetsialistiga, et panna koos paika vajadus-tele vastav personaalne tree-ningkava.

•• Milliseid ettevalmistu-si peavad tegema need, kes soovivad osaleda rattamara-tonil?

MTB maraton on umbes 50–80 kilomeetrit pikk. Selli-se maratoni ettevalmistuseks tuleks esialgu sõita rahulikus tempos pikka maad, hoida ühtlast pulssi ja teha pikki mahutreeninguid, kestuse-ga 2–3 tundi. Võistluseelsel perioodil tuleks keskenduda intervalltreeningutele ja sõita võistlusrajale võimalikult sar-nasel rajal.

Tavaline viga, mida tehak-se, on see, et ei lihvita teh-nikat, arvatakse, et see pole oluline, kui vorm on üldjoon-tes hea. Kuid tegelikult peab rattur oskama sõita tehniliselt hästi ja ökonoomselt. Samu-ti tuleb alati arvestada tuule suunaga, tuleb valida õiged kummid, mis veerevad ja pea-vad hästi. Seda kõike arvesta-des peaks ka tulemus rahulolu pakkuma.

•• Kui oluliseks peate mag-neesiumi juurde võtmist, et ei tekiks treeningul krampe?

Alustuseks tuleb lasta teha vereanalüüs, et veendu-da, kas ja kui suur on organis-mi magneesiumipuudus. Alles siis saab teha järeldusi ja ot-sustada, kas krambid tekivad magneesiumipuudulikkusest ja kas on vaja toidulisandeid. Kindlasti ei soovita ma tarbida kõike ja palju lihtsalt sellepä-rast, et soovitatakse. Konsul-teerige spetsialistidega, tree-nige piisavalt, mitmekülgselt ja puhake samuti piisavalt, siis on tulemused head ja ne-gatiivne mõju olematu.

Foto: erakogu

13Tervis ja Hea Vorm

Magnesium Diasporal® 300 Direkt,suus lahustuvad graanulidMagneesiumtsitraat

Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa. Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Kui jalakrambidteevad muret...

organismi poolt kiiresti ja hästi omastatav

tarvitatav ilma vedelikuta

mugav kasutada – 1 kord päevas

sobib hästi ka rasedatele

Apteekides saadaval ka vees lahustuvad graanulid ja imemistabletid.

Magneesiumivaeguse tunnused võivad olla: lihaste krambid, lihaspinged, spastiline kõhuvalu, väsimus, närvilisus, peavalu, kerged unehäired, südamekloppimine.

Vilve Torn

•• Vitamiinid on...?Eluks hädavajalikud mikrotoitai-

ned, kuid neid ei asenda teised toit-aineid, ja teised toitained ei asenda vitamiine. Samuti ei asenda üks vi-tamiin teist – organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt. Vitamiinid kuuluvad ensüümide koostisse ja mõjutavad organismis otseselt ai-nevahetust. Osa vitamiine toimivad organismis ka antioksüdantidena. Ekslik on arvata, et vitamiinid an-navad energiat ja pärast nende võt-mist kihutatakse Duracelli jänesena ringi. Vitamiinid pole energiapillid. Ideaalsel juhul peaks vitamiine saa-ma toiduga, kuid paraku pole meie elukeskkond ja toit kaugeltki ideaal-ne. Toitainete töötlemine-praa-dimine-keetmine, säilitusainete, maitseparandajate ja magustajate lisamine vähendab toidu kvaliteeti ja vitamiinide kättesaadavust toi-dust. Mikrolaineahju on küll mugav kasutada, aga toidust saadavad vajalikud toitained hävivad selles. Kui me sööks normaalset, tasakaa-lustatud segatoitu, oleks vitamiini-vajadus rahuldatud.

•• Pikemat aega kestvaid toitu-misekstreemsusi, nt dieete või taimetoitlust te heaks ei kiida?

Ei, sest osast vitamiinidest ja mineraalainetest jääb organism sel juhul paratamatult ilma. Ini-morganismi normaalseks funkt-sioneerimiseks on vaja nii taimse kui ka loomse päritoluga toidu-aineid. Toitumisekstreemsused põhjustavad varem või hiljem or-ganismis mingi probleemi.

•• Vitamiinivajadus võib tekkida ka haiguse või mõne organismi eripära tõttu?

Jah, kui sapphappeid napib,

vitamiinid on eluks hädavajalikudVitamiinid on mikro-toitained, mida ini-mene vajab pidevalt väikestes kogustes. Samas pole vitamiinid energiapillid, ütleb proviisor Linda Neostus.

on näiteks rasvlahustuvate vita-miinide imendumine pärsitud. Ka maksahaigused ja peensoole kah-justused on vitamiinide imendumi-se ja talletamise seisukohalt väga olulised tegurid. Mõnesid vitamii-ne sünteesib näiteks soolestiku mikrofloora, kuid antibiootikumide võtmine hävitab seda mikrofloorat. Et külmetushaiguse ajal pärsitak-se ravimite võtmisega C-vitamiini imendumist, ongi vaja seda juurde võtta. Vitamiinide imendumist toi-dust pärsivad väga paljud ravimid ja sestap tasuks organismi pärast haigust alati turgutada. Oluline on, et multivitamiine võetaks haigu-sest paranenult, aga C-vitamiini peaks võtma juba esimeste kül-metushaiguse sümptomite ilm-nemisel. Ka krooniliste haiguste korral võib organismis olla välja kujunenud vitamiinide vaegus. Sportlastel, kasvueas lastel, eaka-tel, rasedatel ja imetavatel emadel on suurem vitamiinivajadus.

•• Millal me vajame vitamiinikuuri?Organism oskab alati märku

anda, kui ta midagi vajab. Igaüks suudab enda juures ohumärke näha: vastuvõtlikkus nakkushai-gustele, peavalud, liigeste ja lihas-

te valulikkus, südame pekslemine või kevadväsimusena ilmnev roi-dumus, väsimus ja unisus, üldine töövõime langus. Seda vitamiinide ajutisest defitsiidist tekkinud sei-sukorda nimetatakse hüpovitami-noosiks – tekivad üldisemat laadi nähud, kuid konkreetset haigust väljakujunenud ei ole. Siin on abi ensüümprotsesside turgutamisest ja organism funktsioneerib taas nagu kellavärk. Vitamiine võttes ta-sub teada, et esimesena haaravad n-ö oma osa eluliselt tähtsad or-gansüsteemid (aju, süda), viimase-na saavad oma jao nahk ja küüned.

Võib vitamiinide ajutine defitsiit ka millekski hullemaks üle minna?

Avitaminoos kujuneb ühe konk-reetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovita-minoosist on avitaminoos konk-reetne haigus ning organismile pöördumatute tagajärgedega (nt skorbuut C-vitamiini puudumisel, rahhiit D-vitamiini puudumisel). Tänapäeval on avitaminoos siiski haruldus.

Kuidas vitamiine õigesti võtta? Millal mida eelistada?

Kui keegi otsustab näiteks A-

või D-vitamiini puhtal kujul võtta, tuleb esmalt arstiga nõu pidada. Analüüsid selgitavad, kas orga-nismis on üldse mõne konkreet-se vitamiini puudus. Omapäi ei tohi end ravima hakata.

Kirjusid vitamiinipurke müüvad nii apteegid kui ka supermarke-tid. Kuidas valikut teha?

Mina ei ostaks vitamiinipre-paraati supermarketist. Olen seda meelt, et apteegis on spet-sialistid, kellega saab arutada, missugust vitamiinipreparaati vaja on. Maitse- ja värviandjate-ga täiendatud vitamiinitabletti-dele eelistage võimalikult natu-raalseid vitamiine. Lugege alati sellelt peenikeselt kirjalt kogu-seid – liiga väikese vitamiiniko-gusega preparaat ei pruugi anda soovitud tulemust. Jälgige seda-gi, kas vitamiinipurki on pistetud toniseerivaid taimi (nt kuldjuur, ženšenn). Kui teil on mõni spet-siifiline haigus, nt kasvaja, siis ei tohi neid preparaate võtta ra-viarstiga konsulteerimata. Enne otsuse langetamist tehke eeltöö ära ja seadke endale eesmärgiks preparaadi tõhusus, mitte odav hind.

Üks vitamiin ei asenda teist – organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt.

Foto: Shutterstock


tervis&hea vorm | märts 2013

Documents