teema 2 toore - taltech · teema 2 dotsent pille meier 3 terminoloogia evs-en 844:2001 •...

Teema 2

Saetööstuse toore

Dotsent Pille Meier

Puidutöötlemise õppetool

TTÜ

TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2

Dotsent Pille Meier

2

TerminoloogiaEVS-EN 844:2001

• Puit, metsamaterjal (timber) – Puit kasvavate või langetatud puudena või nende töötlemissaadustena

• Ümarpuit (round timber) – Langetatud puu, millelt on eemaldatud latv ja kõik oksad ja mida on või ei ole järgnevalt järgatud.

• Palk (log) – Järgatud ümarpuit• Saepalk (sawlog) – Saematerjali

valmistamiseks ettenähtud palk.• Vineeripakk (veneer log) – Spooni

valmistamiseks ettenähtud palk• Erisortimendi palk (special assortment

log) – Kindlaksmääratud pikkuse või läbimõõduga palk eriotstarbel kasutamiseks

• Post, teivas (pole) – Pikk ümarpuit üksikult püstiasendis kasutamiseks


Dotsent Pille Meier

3


• Läbimõõt (diameter) – Tüve või ümarpuidu pinnale tõmmatud kahe paralleelse tangentsiaaljoone vaheline kaugus

• Keskkoha läbimõõt (mid diameter) –Pikkuse keskkohas mõõdetud läbimõõt

• Ladvaotsa läbimõõt (top diameter) –peenema otsa läbimõõt

• Pikkus (length) – Lühim kaugus puiduühiku otste vahel

• Nimipikkus (nominal length) –Ümarpuidu kindlaksmääratud pikkus ilma järkamisvaruta

• Järkamisvaru (crosscut allowance) –Nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu


Dotsent Pille Meier

4


• Tihe maht (solid volume) – Ümarpuidu koguse mõõt, mis põhineb ümarpuidu mõõtmetel

• Virnastusmaht (stacked volume) –Maht, mille võtab enda alla puiduvirn, määratuna virna välismõõtmete järgi. Sisaldab virnasiseseid tühikuid

• Koorega (over bark) – kasutatakse selgituseks, et mõõtmistulemus sisaldab ka puidukoort

• Kooreta (under bark) – kasutatakse selgituseks, et mõõtmistulemus ei sisalda koort

• Kaaluline mõõt (weight measure) –Ümarpuidu koguse mõõt, mis põhineb ümarpuidu massil


Dotsent Pille Meier

5

2.1 Saetööstuse ressursid*

• *Allikas: Eesti metsad 2006. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. Koostanud V. Adermann.

Tallinn 2007 (www.metsad.ee)


Dotsent Pille Meier

6



Dotsent Pille Meier

7



Dotsent Pille Meier

8



Dotsent Pille Meier

9



Dotsent Pille Meier

10



Dotsent Pille Meier

11

2.2 Saepalkide kvaliteet

• Puidurikked – puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekalded puidu normaalsest ehitusest– alandavad puidu kvaliteeti

– muudavad puidu osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks

Oksad

– Bioloogiliselt paratamatud puidurikked

– Kõige suurem mõju saetoorme kvaliteedile

– Olenevalt okste asukohast jagatakse tüvi kolmeks kvalitatiivseks alaks (joonis 2.1)

• Tüükaosa A-A

• Keskosa B-B

• Ladvaosa C-C


Dotsent Pille Meier

12


Okste paiknemine tüves: I – tüükaosa, II – keskosa, III – ladvaosa. Ristlõige: a – tüve oksavaba ala, b –tüvepuiduga kokkukasvavate okste ala, c – terve tüvepuiduga kokkukasvanud okste ala


Dotsent Pille Meier

13

2.2 Saepalkide kvaliteetLõhed

Puidu rebenemine piki kiudu

• Säsilõhed

• Ringlõhed

• Külmalõhed

• Kuivamislõhed

Normeeritakse ulatuse järgi diameetri suhtes

Kõverus

Sortimendi kõrvalekalle pikisuunast

• Mõõdetakse paindekõrgust

• Väljendatakse %-des palgi pikkusest

Raskendab saetoorme sihipärast kasutamist ja vähendab saematerjali väljatulekut


Dotsent Pille Meier

14


Seenkahjustused

• Levivad nii kasvavas puus kui ka langetatud metsamaterjalis

• Esinevad põhiliselt tüve keskosas, vähesel määral pinnal

• Lubatud mädanik rangelt normitud

• Normeeritakse sortimendi otspinna läbimõõdu suhtes

• Palgisinavus – tekib soodsa temperatuuri ja niiskuse juures

– levib männipuidu maltspuidus

– rangelt normitud


Dotsent Pille Meier

15


Kaldkiulisus

• Puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest

• Mõjutab saematerjali mehaanilisi omadusi

Muud puidurikkedNormeeritud• Vaigupesad• Mõlu• Ränipuit• Mehaanilised vigastused

Keelatud• Vesipuit• Tüüakus• Tõugurikked• Rebendid• võõrkehad


Dotsent Pille Meier

16

2.3 Saepalgi tüübid

Saepalgi tüübid

• Tüükapalk– Oksavaba tüükaosa

– Mööbli ja puittoodete valmistamiseks (nn puusepasaematerjal

• Vahepalk– Ehitusotstarbelise saematerjali valmistamiseks

• Ladvapalk– Saematerjal voodri- ja kattematerjaliks


Dotsent Pille Meier

17

2.4 Saepalkide mõõdud

Jämedus

• Palgi läbimõõdu (läbimõõtude) mõõtmisel saadud tinglik arv

• Jämedust iseloomustab jämedusaste– Võib olla paarisarvuline (14, 16, 18 cm...) või

paarituarvuline (15, 17, 19 cm...)

– Kokkuleppeline suurus

– Alla 20 cm võib määrata ka millimeetrites

• Määratakse palgi vähim ja suurim jämedus

• Tinglikult jaotatakse– Peenpalgid (< 24 cm)

– Jämepalgid

• Mõõtmiseks ja määramiseks erinevad moodused– Mõõtmine koorega

– Mõõtmine ilma kooreta

– Klupiga


Dotsent Pille Meier

18


Pikkus

• Mõõdetakse palgi otspindade keskpunktide või kahe otspinna lähima punkti vahel

• Nimipikkus on määratud standarditega, kokkulepetega

• Okaspuupalkide pikkused 31-61 dm 3 dm astmega (31, 34, ... 58, 61 dm)

• Lubatud hälve ± 3 cm

• Põhjamaades mõõtühik dm, samm 3 dm– Soomes põhipikkused 61, 58 55 dm

– Palgi vähim pikkus 31 dm

– Rootsis vähim pikkus 31 dm, suurim 55 dm


Dotsent Pille Meier

19


Koone

• Koone sõltub kasvutingimustest• Määratakse sortimendi otste läbimõõtude vahe ja

sortimendi pikkuse suhtena, väljendatakse cm/1m kohta

S – koone, cm/mD – tüükaotsa läbimõõt, cmd – ladvaotsa läbimõõt, cmL – pikkus, m

Tüüaka palgi koone:

Tüüakus – tüükaotsa läbimõõt ületab 1,2 või rohkem kordaläbimõõdu, mis on mõõdetud tüükaotsast 1m kaugusel


Dotsent Pille Meier

20


Ladvasilinder

• Silinder, mille läbimõõt on palgi ladvaotsa läbimõõt– Ladvasilindrist väljapool on lubatud mõni

puidurike (mõlu), mis ei ole lubatud ladvasilindris

Palgi ladvasilinder


Dotsent Pille Meier

21


Aastarõnga laius

• Iseloomustab puidu aastast radiaalset juurdekasvu

• Saepalkidele nõuded aastarõngaste keskmise ja lubatud suurima laiuse kohta

• Põhjamaine mänd (aeglasekasvuline) –25 mm lõigule mahub vähemalt 10 aastarõngast s.t. Aastarõnga keskmine laius ei ületa 2,5 mm


Dotsent Pille Meier

22


Aastarõngaste arv

• Männi ja kuuse vahe- ja ladvapalkidel määratakse tüükaotsas 0-6 cm lõigul

• Säsi loetakse esimeseks aastarõngaks

Aastarõngaste arvu määramine tüükapalkide


Dotsent Pille Meier

23


Koore paksus

• Kasvava puu koore paksus oleneb– puuliigist,

– läbimõõdust,

– puu vanusest

– kasvutingimustest,

– asukohast tüvel.


Dotsent Pille Meier

24


• Mänd

• Kuusk

Kogemuslikult arvestatakse Eestis koore mahuks 10-13% palgi mahust


Dotsent Pille Meier

25

2.5 Saepalgi mahu määramine

Mahu määramine valemite abil

• Nilsoni valem

• Rootsis kasutatav valem

• Norras kasutatav valem

Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine koos sorteerimisega skaneerimismeetodil


Dotsent Pille Meier

26

2.5 Saepalgi mahu määramine

Mahu määramine tabelite abil

• EVS-EN 1309-2:2006 Ümarpuit ja saematerjal - Mõõtmete määramise meetod – Osa 2 Ümarpuit

• Eesti ümarpuidu mahutabelid (A. Nilsonivalemi järgi)

• Soome mahutabelid

• Inglise mahutabelid

• Rootsi mahutabelid

• GOST


Dotsent Pille Meier

27

2.6 Saepalkide kvaliteediklassid*

• *Allikas: J. Jänes. Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine. Tartu 2001


Dotsent Pille Meier

28



Dotsent Pille Meier

29


teema 2 toore - taltech · teema 2 dotsent pille meier 3 terminoloogia evs-en 844:2001 •...

Documents