tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad 2015
DESCRIPTION
ÂTRANSCRIPT
Keeri-Karijärve looduskaitseala
on Tartumaa suurtest kaitsealadest kõige noorem. Siinkaitstakse Elva jõe luhaalasid, kahte suurt ja mitutväiksemat järve ning elurikkaid loodusmetsi Elvaorundi põhjaosas endises Ürg-Võrtsjärve lahes.
Looduskaitseala metsad ja märgalad pakuvadelupaiku rikkalikule linnustikule. Piirkond on tähtissuur-konnakotka elupaik, lisaks pesitsevad siin kamerikotkas, kalakotkas ja väike-konnakotkas ningpalju teisi rahvusvaheliselt kaitstavaid linde. Luhtadelpesitseb kuni paarkümmend paari rukkirääke.
Kaitseala telje moodustab Elva jõgi koos järvedega.Need on tähtsad liigikaitse seisukohalt – kaitstavatestkaladest elavad siin näiteks tõugjas, hink ja vingerjas.Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja mets eakarja toitumisjälgi. Kaitseala lõunaosas on tähistatudmatkarada ja ööbimiseks sobiv matkaonn Karijärveääres. Mööda Elva jõge looduskaitsealale jõudes leiabmatkaja siit randumissilla ja puhkuseks laavu sellejuures. Liikumispiirangute kohta saab infot kaitsealavalitsejalt:
-
s -
Tartumaa kõige tihedam matkaradade võrgustik jääbElva linna ümbrusesse.
korraldab puhkamis-,õppimis- ja sportimisvõimalusi sihtasutus.
väärtuseks onliigestatud reljeef, puhtaveeline Elva jõgi ja sellessesuubuvad ojad, taastatud lamminiidud ja marjarikkadning valgusküllased palumetsad. Matkarajad onerineva raskusastmega. Siin asub Tartumaa pikim14,4 km jalgsimatkarada, mõhnastikul kulgeb järskude tõusude ja langustega Viti järve rada ning lasteleon rajatud mänguplatsi ning „nõiamajaga“ seiklusterada.
-
-
Elva-Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere
maastikukaitsealadel
Elva-Vitipalu maastikukaitseala
Elva jõe ürgoru matkarada:
Viti järve matkarada:
Seikluste rada:
Jalgrattarada:
www.vvvs.ee
Vapramäe maastikukaitseala
Vellavere
Elva jõgi
Vapramäe loodusmaj
Vapramäe looduse õpperada:
Vapramäe jalgratta ja
jalgsimatkarada:
Vellavere jalgrattarada:
Tervislike eluviiside matkarada:
Elva jõe veetee:
as
-
on maakonnavanim kaitsealune puhkeala. Hea asukoht, vahelduvreljeef, mitmekesine metsakooslus ja rikkalik kultuurilugu on põhjused, miks kaitseala on väga populaarne.Metsas ja Elva jõe kaldal looklevad matkarajad onkülastatavad igal aastaajal.
.
piirkonna vahelduv maastik sobib eelkõige just mõnusateks rattaretkedeks, aga ka jalgsirännakuteks. Erinevatest ajalooetappidest pärinevadpärandkultuuriobjektid on infotahvlitega varustatud jamuudavad külateedel liikumise huvitavamaks.
on muudetud puhke- ja telkimiskohtadeganing infotahvlitega veematkajatele keskseks veeteeks,mis ühendab ka siinseid kaitsealasid. Hellenurmestalgav ja lõpuks piki Emajõge Tartusse viiv veetee on 66kilomeetrit pikk ja selle läbimiseks tuleb varudavähemalt kolm matkapäeva. Muidugi võib veeteelvalida ka lühemaid lõike.
-
leiab infot Elva puhkepiir-konna ja matkaradade kohta
--
Tartumaa mitmekesine maastik on rikas loodusväärtuste poolest. Kaitse- ja hoiualad ning looduskaitsealused üksikobjektid haaravad enda alla märkimisväärse osa Tartu maakonna pindalast 17%
Tartumaa kaks looduskaitseala Alam-Pedja ja Emajõe-Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega märgalad nn
. Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõesuudme hoiuala, Piirissaare maastikukaitseala ningKärevere looduskaitseala tuntakse üleeuroopalisetähtsusega linnualadena Lisaks leidub Tartumaal veelpalju väikseid kaitsealasid, millest igaühel on omakindel kaitseülesanne ja -kord ning väärtus.
Kaitsealad on huvitavad, ent nende külastamisel tulebarvestada mitmete piirangutega. Enne kaitseala külastamist soovitame reeglitega tutvuda. Eestis kehtivad kaüldisemad nõuded looduses liikumisel. Kõigi nõuete jareeglitega saab üksikasjalikult tutvuda RiigimetsaMajandamise Keskuse kodulehel
---
( ).
––
.
-
Ramsari alad
.www.rmk.ee
Alam-Pedja looduskaitseala
Selli – Sillaotsa õpperajal
http://loodusegakoos.ee
on loodud soode, märgade metsade ja lammialadekaitseks. Üks Eesti suurimaid kaitsealasid hõlmabVõrtsjärve madaliku põhjaosa. Mandrijää taandumisejärel lainetasid siin veel Ürg-Võrtsjärve veed, nüüdisajaks on ala soostunud. Soomaastik e liigestavad ülekümne suurema jõe ja lõpmatu arv vulisevaid ojasid.Tuntumad nendest on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi jaEmajõgi, lisaks üle viiekümne vanajõe lammialadel.Viimastest on kujunenud rikkaliku kalastikuga unikaalsed ökosüsteemid. Suurvee ajal väljuvad jõedvoolusängidest ja võivad üle ujutada ligi kolmandikukaitsealast.
Ala on peaaegu inimasustuseta, ning meeldib seetõttuinimpelglikele linnuliikidele ja pakub suurulukitele häidvarjevõimalusi. Vanade loodusmetsade ja soodemosaiikmaastikus kohtab hunte ja meri- ningkaljukotkaid, händ- ja värbkakke, metsiseid ja must-toonekurgi. Ulatuslikud lamminiidud on väga linnustikurikkad, eriti kevad- ja sügisrände ajal.
Looduskaitseala soo- ja metsaelupaikadega saabtutvuda . Rada kulgeb läbikõrgete puudega palumänniku ja üle rabamännikugasoosaarte. Vesises siirdesoos ja puisrabas on taimestikukaitseks ehitatud laudteed. Et mitte häirida liigseltlooduse rahu, on soovitatav liikuda väikeste (alla 30inimese) rühmadena. Õpperaja algusesse viib Laeva-Palupõhja tee.
-k
-
-
Alam-Pedja looduskaitseala lõunapiiril kulgeb teine
õpperada .
Linnutorni ja lõkkekohtadega matkarada ühendabIlmatsalu linnurikkaid kalatiike Emajõe-äärseteluhtadega. Siinkandis on kohatud üle 200 linnuliigi.
Loodus- ja keskkonnahariduse andjananing õuesõppekeskusena tegutsebkaitsealal
Alam-Pedja looduskaitseala jätkunaidas on moodustatud Emajõe luhtade, ümbruskonna vanade loodusmetsade ja nende rikka elustikukaitseks . Üleujutatavadluhad asuvad siin vahetult Tallinn-Tartu maantee ääres,mis teeb ligipääsu niitudele ja looduse jälgimise vägalihtsaks.
Vahetult Tallinn-Tartu maanteelt Kärevere silla juurestalgab piki Emajõe kaldavalli kulgev matkarada. See on14 km pikkune puhkekohtade ja randumissildadega jõe ääres. Loodusraja väravas Käreveremaanteesilla lähedal on ainus koht Eestis, kus onlubatud vaadelda Euroopas väga haruldase rohunepimängu. Kevadeti muutub luht tuhandete läbirändavate veelindude puhkealaks, suviti peibutab siinnehaudelinnurohkus kohale röövlinde. Kaldaalal toimetavad mitmesugused loomad nagu metskitsed, põdradja rebased. Pea igal sammul võib märgata kobrastetegevuse jälgi, loomad ise on inimpelglikud.
.
--
-
-
-
Ilmatsalu – Kärevere linnutee
Kärevere looduskaitseala
http://loodusegakoos.ee
http://loodusegakoos.ee
Palupõhja looduskool
Kärevere Looduskaitseala
Luharada
www.palupohja.ee
Emajõe Suursoo looduskaitseala
Emajõe Suursoo looduskeskusest
Emajõe õpperada
www.rmk.ee
,
hõlmabPeipsi järve madalikul Emajõe suudmeala suuri soid.
evadine suurvesi muudab soostiku üheks suurekslainetavaks veteväljaks, mida liigendavad üksneskõrgemad metsased soosaared. Tõeline veelindudeparadiis, kalade kudemis- ja kasvuala, meri- ja kalakotka pesitsusala, tetrede, sookurgede, huntide, karude, põtrade ja teiste inimpelglike loomade elupaikselline on Emajõe Suursoo.
Inimesed on siin läbi aegade liikunud piki veeteid jaküladki asuvad vete ääres. Parim viis kaitsealagatutvumiseks ongi matkata sõita mööda jõgesid.
Teavet kaitseala ja selle külastusvõimaluste kohta saab, mis asub Kavastu
külas Luunja vallas. Keskaegse kindluse ja hilisemajõekõrtsi müüridele ehitatud hoones on võimalikvaadata ka näitusi ja loodusfilme. Keskuse juurest saabalguse 2,5 km pikkune mistutvustab lammiala taimekooslusi. Suurvee ajal võibõpperada olla üleujutatud ja raskesti läbitav või kalausa läbimatu.
K
--–
–
Tartumaa
looduskaitsealad
ja matkarajad
Tartumaa
looduskaitsealad
ja matkarajad
Poolel teel Tartust Otepääle jõuame maalilisele
Siinse loodusesilmailu on vahelduva reljeefiga mõhnastik ja sellesttulenev traditsiooniline maakasutus ning liigestatudkaldajoonega kalarikkad järved. Kaitseala kuulub
loodusalade hulka. Looduslike huviväärsuste avastamiseks ja kaunite järvevaadete nautimiseks on siia rajatud kaks matkarada: Pangodi järveläänekalda ujumiskohast algav ja teiselpool järve , mis algab idakalda supelranna juurest.
kujutab endast Kesk-Devoni Arukülalademe punase liivakivi paljandit, mis on olulinetoonases meres 380 miljonit aastat tagasi elanudkalade kivististe poolest. Piki paljandi jalamit kulgevalmatkarajal saab infotahvlite abil tutvuda liivakivi jaselle tekkimise iseärasustega, Võrtsjärve linnustikuga jakaldataimestikuga.
.
Natura võrgustiku
Pikksaare radaPalumägede matkarada
Tamme paljand
--
-
Pangodi maastikukaitsealale
Tamme paljandi maastikukaitseala
www.vortsjarv.ee
http://loodusegakoos.ee
Pikksaare rada
Palumägede matkarada
Kavastu külast võib sõita mööda Koosa teed põhja
poole mis onloodud pärandkultuurmaastiku kaitseks. Ligi viiekilomeetrisel matkarajal saab nautida Alatskivi ürgoruloodust ja tutvuda nii muinaseestlaste linnamäega kuika uhke ja hästi restaureeritud Alatskivi ga.
Alatskivi lähedale jääb
kus kaitstakse metsakuklaste elupaiku. Siinasub Euroopa suurim teadaolev laanekuklaste asurkond üle 2000 võimsa pesa. Pesakuhilaid tohibvaadelda ainult kaitseala läbivalt metsateelt. Sipelgateelukorraldust tutvustavad infotahvlid.
jääb Tartumaa kagunurka ja siit saab looduselamuse põlismetsast. Siinneviie kilomeetri pikkune õpperada tutvustab Eestivanimat metsakaitseala. Juba 1924. aastal kaitse allavõetud mets on tänaseni kasvanud ilma inimese vahelesegamiseta ja omandanud tõelise ürgmetsa ilme. Lindudest võib kohata siin tüüpilisi vääriselupaiga liikehallpea-rähni, värbkakku, händkakku, tetre ja metsist.
Järvseljal kaitstavatest üksikobjektidest tasub ülesotsida üle 360 aasta vanune võimas jämedatüvelineKuningamänd. Aukartust äratavaid vanu puid on siinteisigi. Järvselja metsade pikimad kuused sirutuvadlatvu üle 40 meetri ja on Eestimaa puude hulgasrekordiomanikud.
,
,
-
lossi
-
--:
Alatskivi maastikukaitsealale
Padakõrve looduskait
seala
Järvselja looduskaitseala
http://loodusegakoos.ee
http://loodusegakoos.ee
-
-
EST
Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu SarvTrükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank, 2013
www.visittartu.com
Tartumaalooduskaitsealadja matkarajad
Tartumaalooduskaitsealadja matkarajad
Tartumaalooduskaitsealadja matkarajad
Tartumaalooduskaitsealadja matkarajad
1 3
5
7
6
8
4
2
9
11
12
13
10
Olulisemad reeglid looduses liikujale:
Väljaspool kaitsealade liikumiskeeluga alasid onriigimaal liikumine kõikjal lubatud.
Igaüheõiguse alusel on eramaal lubatud ilma omanikuloata viibida päikesetõusust päikese loojanguni.Eramaaomanik võib oma maal liikumise siiski keelata,ent sellisel juhul peab see olema märgistatud ja kõigilearusaadavalt piiratud
Avalikud teed on kõigile kasutamiseks, erateedel ei tohiautoga sõita, küll aga valgel ajal jalgsi kõndida.
Õuealadest tuleks soovitavalt hoiduda vähemalt 200 mkaugusele.
Avalikuks kasutamiseks olevate veekogude kallastel onliikumine lubatud kallasrajal .
Telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ettevalmistatudja tähistatud kohtades.
Prügi tuleb endaga kaasa võtta, kui pole paigaldatudprügikaste
Koeri ei tohi lasta vabalt ringi joosta vaid nad peavadolema rihmastatud
Igaüks võib avalikust veekogust ilma kalastuskaarditakala püüda ühe lihtkäsiõngega, pidades seejuures kinnipüügiaegadest, - kohtadest ja muudest piirangutest.
.
(4-10m)
.
,.
www.kalastusinfo.ee
3,5km
14km
2,5km
4,5km
5km
1km
1,5km 14,4
km
2,3km
1,5km
23,5km
3,5km
6,5km
13km
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse hallatavatematkaradade ja muude tegemiste kohta saab lisateavetkodulehelt:
on metsaparkidega rahulik väikelinn. Siinsessemännikusse on rajatud eriline eesti rahvajuttude ainelistepuuskulptuuridega palistatud . Väeradaalgab Elva südamest vana raudteejaama kõrvalt.
jaamahoones asub , kust võibhankida teateid nii Elva, selle ümbruse kui ka Tartumaakohta
Tartumaa maastikud sobivad ka rattamatkadeks.Maakonda läbivad mitmed marsruudid
ja ka sadu kilomeetreid Põhja-Lätti jaLõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist
. Populaarne on140 km pikkune , millest umbes pool looklebTartumaa teedel
Üks piirkondlik rattarada kulgeb mõhnastikul.Sellel 30 kilomeetri pikkusel viidastatud rajal onlõkkekohaga telkimispaik ja Kukemetsa metsaonn
Jalgrattamarsruudid on loodusesse märgitud kamaastikukaitsealal (23,5 km) ja (8 ja
13 km) ning kandis (8 km). Siiski tuleb arvestada, et suur osa Eesti
maa kohalikest rattamarsruutidest suunab matkajad tihtiväikestele hõredama autoliiklusega ja turvalisematelekruusateedele.
Elva
.
Kärgandi.
-
EuroVelo
Tour de
LatEst Võrtsjärve
rattarada
Selgise
Elva-
Vitipalu Vellaveres
Ilmatsalu
www.vvvs.ee
tel 733 0132
http://matkakeskus.elva.ee/
(www.bicycle.ee)
( tourdelatest. )
(www.vortsjarv.ee/ ).
(www.vvvs.ee)
(www.rmk.ee)
Elva
Jalgrattarajad
Väike väerada
Elva matkakeskus
www. eu
tourism/maps
http://loodusegakoos.ee
Tartu KülastuskeskusRaekoda, Tartu 50089Tel. 744 [email protected]
2km
66km
3km
Lõkkekoht
Lõkke tegemine keelatud
4,5km
Telkimine keelatud
Telkimine23,5km
Pikkus
Varjualune
Vaatetorn
Infotahvlid
Piknikukoht
Laudtee
Ujumiskoht
600m
Tartumaa looduskaitsealadja matkarajadTartumaa looduskaitsealadja matkarajad
Turismiinfokeskus; infopunkt
Matkarada; vaatetorn
Muuseum; mõis
Kirik; õigeusukirik
Park; kaitseala külastuskeskus
Rändrahn; kultusekivi
Hotell; muu ööbimiskoht
Restoran; muu söögikoht
Telkimine; lõkkekoht
Paadilaenutus; kalapüük
Tegelikust asukohast
nihutatud märgid
Kaitseala
Võrtsjärve rattarada
(140 km)
Selgise rattarada
(30 km)Linnuse varemed; mälestusmärk
Looduslik huviväärsus; arheoloogiline huviväärsus
Tankla; supelrand
Ratsutamine7
6
542
1
3
8
9
1413
10
11
12