tartu Ärinõuandla ja tartumaa euroinfokeskus ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus ettevõtluse arendajana – võimalused ja

hindamine

Anu Laas sotsioloog, ettevõtluskonsultant

Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Euroinfokeskus

Ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsusTartu, 19.aprill 2002

OÜ Laas & Laas [email protected] 2

Püstitatud küsimused

• Kas ja kuidas saab KOV kaasa aidata ettevõtluse arengule?

• Kuidas hinnata ettevõtlussõbralikkust KOV tasandil?

• Millised on hindamiskriteeriumid?

Kas ja kuidas saab KOV kaasa aidata ettevõtluse arengule?

1. KOV ülesanded ja rollid 2. Üksikisiku (kliendi) ja halduse probleemid3. Kui takistused, siis kes-mis? Ametnikud

(väärhaldus), väikesed võimalused või elanik/klient


KOV ülesanded

• Tõsta elanike elukvaliteeti• Elanike teenindamine• Piirkonna tasakaalustatud areng• Küsida ressursse ja kirjutada projekte, otsida

partnereidLähtumine arengukavadest (KOV jm)Arengudokument Ettevõtlik Eesti (jaan 2002): küsida

riigilt, mida lubab (nt investeeringu toetus)Tööhõive arengukava 2002 jne


Ettevõtlik Eesti: prioriteetsed valdkonnad

1. Inimressursi arendamine2. Finantseerimisvõimaluste parandamine 3. Ettevõtlust toetava tugistruktuuri

arendamine 4. Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine 5. Asjaajamise lihtsustamine


Konflikt riigi ambitsiooni ja tegelikkuse vahel I

Definitsioonid EL Komisjoni järgiNt. VKE aastakäive ei ületa 625 miljonit krooni

või aasta bilansimaht 420 miljonit krooni Ettevõtete jaotamine:· mikroettevõte 0 kuni 9 töötajat;· väikeettevõte 10 kuni 49 töötajat;· keskmine ettevõte 50 kuni 249 töötajat;· suurettevõte 250 ja enam töötajat


Konflikt riigi ambitsiooni ja tegelikkuse vahel II

• Oodatakse innovaatilisi ja kõrgtehnoloogia firmade sündi nn patsiga poiste ootus

• Jae- ja hulgikaubanduse domineerimine• Ettevõtluse tugisüsteemi meetmed

ebaadekvaatsed (nt oodatakse tootmisettevõttega alustamist 50000 EEK eest – stardiraha)


Ettevõtluse tugisüsteem ja umbisikulisus

• Ettevõtluskeskused (EVKd) - peamisteks funktsioonideks ettevõtlusalase info ja riiklike toetusmeetmete vahendamine ettevõtetele

• Ettevõtluskeskuste arendamisse kaasatakse aktiivselt KOV ja eraalgatuslikud ettevõtlusorg-d

• Parandatakse koostööd erinevate EASi haldusalasse kuuluvate võrgustike vahel

• KOV võiks rahaliselt toetada EVKd


Retoorika• Riigi ja erasektori dialoog, selle kanal MajM

juurde loodud Väikeettevõtluse Nõukoda• Efektiivne koostöö erinevate ministeeriumide,

omavalitsuste ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel

• eeldab ka valitud prioriteetsete tegevusvaldkondade edasiarendamine, meetmete elluviimine ning pidev arendamine vastavalt ettevõtete vajadustele


Kes defineerib ettevõtete vajadused?Uuringud kinnitavad, et 1) ettevõtjad ei anna KOV-e küsitud infot2) ettevõtjad ei tule kutsutud üritus(t)ele3) ettevõtjad ei usalda KOV ega ka teisi

ettevõtjaid – raske luua võrgustikke4) ettevõtjad ei tea võimalusi5) ettevõtja peamine infoallikas on teine

halvasti informeeritud ettevõtja


Üksikisiku ja halduse probleemid

• Väärhaldus (Jõks 2001) = hea halduspraktika ja -tavade eiramine

• Keskaafrikalik valitsemissüsteem (Parts 2002)• Üksikisikul napib infot ja oskusi suhtlemiseks

KOVga (ametnikud on kliendihaldust õppinud, samuti õppinud ütlema EI)

• Inimesed ei saa aru KOV rollidest• Vallamaja külastamise harjumus – selle üle ei tohiks

pahandada, vaid mõelda teenindusstrateegiatele


Näited väärhaldusest

• töö tegematajätmine• hooletus• alusetu viivitamine• lohakus• protseduurireeglite

eiramine• ebaviisakas

käitumine• ebaausus

• erapoolikus• diskrimineerimine• võimu

kuritarvitamine• ebakompetentsus• valeinfo andmine• info andmisest

keeldumine jne


Pöördumised õiguskantsleri poole

• rohkesti kaebusi haldusorgani otsuse tegemise viisi/protseduuri kohta

• vähem kaebusi otsuste sisu kohta Teinekord on inimesele tulemusest olulisem

haldusmenetluse käik, selle läbipaistvus, põhjendatus ja läbiviimine hea haldustava kohaselt (Jõks 2001).


Kohalik omavalitsus

KOV vaatekoht• Ettevõtete käivitamine

ei ole KOV ülesanne• Ettevõtluse

arendamiseks ei ole ressursse

• MEIE asi ei ole NEILE reklaami teha!

Elanike vaatekoht• Ametnikud ei taha

suhelda, hoiavad infot• Ametnike ülbus• KOV peaks looma

töökohti• KOV ei hooli

ettevõtjatest


Objektiivne reaalsus

Riigi tasePalju juttu ettevõtluse

arendamisest ja väikeettevõtete toetamisest

Riik kui silmakirjateener, kes räägib ühte ja teeb teist

Kohalik taseInfo toetuse kohta ei

jõua sihtrühmaniMeetmete taotlemise

bürokraatiaToekamate meetmete

puhul positiivne vastus vähetõenäoline


Kuidas mõõta olemasolevat olukorda?

Saab mõõtmise metodoloogia ise välja töötada (ei ole võrreldav rahvusvaheliselt) või kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi metoodikaid

Eeldused:• KOV ülesanne on elanike elukvaliteedi

tõstmine• Tasakaalustatud piirkondlik areng


Riiklik ettevõtluse tugisüsteem – EAS www.eas.ee

• Agentuurid• (Maakondlikud) ettevõtluskeskused• Meetmed (sh investeeringud KOV kaudu)• Ettevõtja infovärav www.aktiva.ee


Mida KOV saaks teha? • Kiire ja erapooletu teenindamine – sotsiaalne

innovatsioon• Nõutavate dokumentide näited ja abi• KKK – näidisdokumendid (kaust enimvajalike

dokumentidega ning paljundamisteenus)• Ettevõtlusnõuande pakkujate kontaktid• Hoiduda väärkohtlemisest Ametnik küsib: Kes SINA

selline oled?• Segatüüpi äriinkubatsioonikeskuse (ärimaja)

loomine (pakub soodusüüri 2-3 a jooksul)


Benchmarking (mõõduvõtt): Tallinna Ettevõtlusamet (TEVA)

• 44 töökohta• U 30000 äriühingut (u 50% kõigist)• Eestis 73000 + Maksuametis

registreeritud FIEd (30000) Eestis u 100000 ettevõtet 2002. aasta algul


Virtuaalne TEVA

• Avalikud teenused tegevusvaldkonniti• Ettevõtja infopunkt (info, koolitus jne)• Praktiline info (seadused ja regulatsioonid)• Investeerimisvõimalused• Arengusuunad (arengukava jt dokumendid)• Infomaterjal• Kasulikud lingid ja kontaktid


Planeeritud teenused Ettevõtja Infopunktis (TEVAs)

• Miinimumteenus• Riiklike toetuste vahendamine• KredEx-i otsegarantii

Näide indikaatorite väljatöötamisest võrdlemaks

ettevõtluse ja tööhõive olukorda erinevates KOVs

Monofuktsionaalsete asulate programm, praegune tööstusalade programm

1997-1998 (uuringu metoodika A. Laas)


Võimaliku hindamise kriteeriumid SA taustsüsteemis (32 sihtala)

Hinnata ja võrrelda sihtalasid on väga probleemne. Töörühm pakub välja süsteemi, kus kriitilisi tunnuseid hinnatakse 5-pallilisel skaalal alljärgnevalt:

1 väga hea seis (ainult teiste SA suhtes)2 hea seis3 rahuldav4 halb (võib osutuda eelkriisiks)5 väga halb (võib osutuda kriitiliseks)


2 indikaator: OV ja SA kattuvus

Omavalitsuse ja sihtala kattuvus - kas SA probleeme võimalik lahendada prioriteetselt või on SA konkurendiks teiste OV piirkondadega

2 SA=OV4 SA ei ole sama mis OV


2 indikaator: Arengukava olemasolu

1 on olemas3 välja töötamisel5 ei ole olemas


3 indikaator: Tegeliku töötuse tase

1 väga hea olukord alla 3% (seda ei ole kuskil)

2 alla 10%3 11-20%4 21-30%5 31-40%


4 indikaator: Eelarveline raha elaniku kohta, EEK

1 üle 5000 (väga hea, kuskil ei ole)2 4001-50003 3001-40004 2001-30005 1001-2000


5 indikaator: Üksikisiku tulumaksu osakaal eelarve tulubaasis, %

1 üle 70%2 56-70%3 41-55%4 26-40%5 alla 25%


6 indikaator: Probleemid sotsiaalse infrastruktuuriga (enesehinnangu järgi) 1 ei ole probleeme2 väiksed probleemid3 keskmised probleemid4 suured probleemid5 sotsiaalne infrastruktuur on kriitiline

probleem


7 indikaator: Probleemid teede ja transpordiga (enesehinnangu järgi)

1 ei ole probleeme2 väiksed probleemid3 keskmised probleemid4 suured probleemid5 avalik transport on kriitiline probleem


Tulemuste visualiseerimine

• Visualiseerimise meetod antud hindamise juurde: analüüsist saadud tulemused kantud Exceli programmi ja joonistatud radargraafikul ehk kookidena.

• Mida väiksemate arvväärtustega kook, seda parem on SAs olukord.

• Mida suuremad arvväärtused, seda kriitilisem olukord.


Kehra linn

0

1

2

3

4Sots.infr.

Vaesus

Teg.töötus

Eelarve'96ÜITmaks'97

SA=OV

Arenguk.


Kiviõli linn

0

1

2

3

4Sots.infr.

Vaesus

Teg.töötus


SA=OV

Arenguk.


Sompa linnaosa

0

1

2

3

4

5Sots.infr.

Vaesus

Teg.töötus


SA=OV

Arenguk.


Innovatsiooniindikaatorid - 41

Probleemid andmete kättesaadavuse ja adekvaatsusega jäi õhku

Allikas: Preliminary Study on Regional Science and Technology Indicators- Evaluating S&T Resources for Regional

Innovation - (NISTEP Report No. 51)


Mõõtmine on tinglik

• Üks nähtus seotud mitmete asjaoludega (kaugus keskustest, transport, side, veevärk, jäätmekäitlus, elektrialajaamad jne – sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur)

• Andmed objektiivsed ja subjektiivsed• Kui laia andmete baasiga arvestada?


Meetodid ja eeldused

• Tasakaalustatud mõõtelaua (BSC) põhimõte

• Ühendkuningriigi metodoloogia piirkondliku elukvaliteedi mõõtmiseks

• Konkurentsivõime mõõtmine


Tasakaalustatud mõõtmineEttevõtte väärtusi ja strateegiat võiks mõõta viie-

kuue peamise kategooria alusel: finantsid organisatsiooni vastavus ülesannetele organisatsiooni arendamine ja areng organisatsiooni kultuur kliendisuhtlus riigi panus/tugi kogukonna panus


Tasakaalustatud mõõtelaua meetodi kasutamine KOV toimimise mõõtmiseks

(BSC mudel)• BSC mõõdab ettevõtte juhtimist erinevatest

vaatepunktidest• Tasakaalustatud mõõtelaud (The Balanced

Scorecard – BSC) arendati välja Harvardi professorite Robert S. Kaplani ja David P. Nortoni poolt

• Avaldasid sellest artikli 1992 ja 1996 raamatu ("The Balanced Scorecard“)


FINANTS-PERSPEKTIIV

KLIENDI VAATEPUNKT

ÕPPIMINE JA INNOVATSIOON

SISEMINE ÄRI JA TOIMIMINE

VISIOON JA STRATEEGIA


Ühendkuningriigis (UK) metodoloogia

• Käsiraamat UK-s ‘Local quality of life counts’ (2000) / Est slogan: Kohalik elukvaliteet ruulib!

• Aluseks kohalik Agenda 21 ja arengustrateegia dokumendid

• Arendati välja koostöös kohalike omavalituste ja keskvalitsusega


Riigi arengu mõõtmine: majanduslikud indikaatorid

• Rahvuslik koguprodukt• Investeeringud• Tööhõive


Riigi arengu mõõtmine: sotsiaalsed indikaatorid

• Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus• Haridustase (19-aastaste haridus)• Tervis oodatav keskmine eluiga

(täisväärtuslik oodatav keskmine eluiga)• Elamistingimused (eluase)• Kuritegevus


Riigi arengu mõõtmine: keskkonnaalased indikaatorid

• Kliima soojenemine• Õhukvaliteet (mitu päeva aastas

saastatud)• Maanteeliiklus• Jõevee puhtus• Maakasutus (uued kodud loodud)• Jäätmekäitlus (kodus jm)


Kohaliku elukvaliteedi mõõtmine (29 indikaatorit)

• Keskkonnaressursid (4 indikaatorit)• Keskkonnakaitset puudutavad indikaatorid (4)• Sotsiaalne heaolu (tervis, haridus – 3; teenuste

kättesaadavus sh transport jne - 6; elukeskkond ja turvalisus – 4; sotsiaalne partnerlus - 3)

• Majanduslik areng (5)


Jätkusuutlik majanduse areng (5 indikaatorit)

• Tööhõive ja tööpuudus• Abirahade saajate arv (osakaal)• Tegevust alustanud ja tegevuse lõpetanud

ettevõtete arv• Keskkonnasäästlikult tootvad ettevõtted• Sotsiaalsete ja kogukonnaettevõtete arv

(vrdl munitsipaalettevõte)


Diskussioon

• Defineerida ettevõtjasõbralikkus• Kas ettevõtlussõbralikkus laiem mõiste?• Ettevõtjasõbralikkuse kriteeriumid,

tunnused • Ettevõtjasõbralikkuse mõõtmise

meetodite väljatöötamine (indikaatorid jne)


Võimalikud indikaatorid• Ettevõtluse üldandmed (ettevõtted, tööhõive)• Kohaliku arengu selgus • Piirkonna turundus• Ettevõtluse arendamine • Ettevõtlust toetavad meetmed • Koostöö ja partnerid • Huvide konflikt või puudumine


Ettevõtluse üldandmed (ettevõtted, tööhõive)

• Tööhõive ja tööpuudus• Üksikisiku tulumaksu osakaal eelarve tulubaasis• Alustanud ettevõtete arv perioodil (nt aasta)• Lõpetanud ettevõtete arv perioodil (nt aasta)• Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta• ‘Suuremate’ (kui suurte?) tööandjate arv• Kasvavate ettevõtete arv• Konkurentsivõimelist palka maksvate ettevõtete arv


Kohaliku arengu selgus

• Arengukavade olemasolu (või koostamine)

• Arenguprioriteetide selgus • Arenguprioriteetide vastavus tegelikule

käitumisele• Piirkonna spetsialiseerumine,

konkurentsieelise loomine


Piirkonna turundus

• Piirkonna imago olemasolu• Piirkonna imago loomine• Andmete olemasolu ja nähtavus

(internet, trükised jne)• Turunduskanalite otsimine ja

kasutamine• Info investeerijale


Ettevõtluse arendamine • Ettevõtluse arendamisega tegelevate inimeste arv (ka

projektijuhid) KOV-s• Kasvavate ettevõtjatega tegelevate KOV töötajate

olemasolu• Alustavate ettevõtjatega tegelevate KOV töötajate

olemasolu • Info edastamine seadustest ja regulatsioonidest• Ettevõtjat puudutavad vormide kättesaadavus KOVs• Äriabikeskuse (loomine ja) toimimine


Ettevõtlust toetavad KOV meetmed

• Ühe ukse põhimõte – klient saab talle vajaliku info, ka selle, mida küsida ei oska

• Infopäevade korraldamine/lahtised uksed• Olemasolevate töökohtade säilitamine• Uute töökohtade loomine (nt

segainkubaatorid jne)• Kaasfinantseerimine projektides


Koostöö ja partnerid

• Koostöövõrgustiku olemasolu ja toimimine (EVKd, org-d jne)

• Koostööpartnerite olemasolu ja arvestamine

• Sõpruslinnad/ -vallad• Projektide hulk: kodumaised• Projektide hulk: välispartneriga


Huvide konflikt või puudumine

• Vallavanema osalemine äriühingus• Volikogu esimehe osalemine äriühingus• Suhted suurimate maksumaksjate ja

KOV vahel• Suhted mikro- ja väikeettevõtete ja KOV

vahel


Kokkuvõte• KOV hindamine on komplitseeritud ja tuleb

arvestada nende asukohta jm• KOV hindamisel antakse hinnang kaude ka teistele

ettevõtluse tugistruktuuridele ja meetmete tõhususele• Mõõtmiseks kasutatavaid indikaatoreid (objektiivsed

ja subjektiivsed) tuleks töötubades ühiselt arutada• Ettevõtlussõbralikkuse mõõtmine motiveerib KOV

selles valdkonnas rohkem ära tegema

tartu Ärinõuandla ja tartumaa euroinfokeskus ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus

Documents