tartu university vastuvotuvoldik

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

PÄEVANE ÕPE

www.ut.ee/sisseastumine

VASTUVÕTT 2010

HEA SISSEASTUJA!

Tartu Ülikool on korraga nii rahvusülikool kui ka rahvusvaheline üli-

kool. Meie üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada kõigis oma õppe-

ja teadusvaldkondades rahvusvaheliselt tunnustatud tase. Samal ajal

kanname vastutust Eesti haritlaskonna järjekestvuse ning eesti keele

ja rahvusliku kultuurivara säilimise eest.

Ülikooli tugevuse määrab tema maine, mis põhineb kvaliteedil. Täna-

päevased õppemeetodid, professionaalsed õppejõud, koostöö teiste

kõrgkoolide ja ettevõtetega nii Eestis kui ka välismaal ning õpikeskkon-

na pidev arendamine – need on peamised märksõnad, millele Tartu

Ülikool õppetöö kvaliteedi kindlustamisel tugineb.

Tartu Ülikool oma erialade paljususega lubab üliõpilastel saada mitme-

külgset haridust. Käesolev teatmik annab Sulle põhjaliku ülevaate õppe-

kavadest ning vastuvõtutingimustest. Samavõrd oluline, kui on tutvuda

ülikooli sisseastumisnõuetega, on analüüsida oma tulevikuväljavaateid.

Ülikooli õppima asudes pead arvestama, et õige erialavalik on edukate

õpingute alustala, seepärast tutvu hoolega õppekavade eesmärkide ja

sisuga ning ülikooli teaduskondade ja kolledžite eripäraga.

Tartu Ülikool vajab ja ootab võimekaid, motiveeritud ja teadlikult

eriala valinud üliõpilasi, kes osaleksid aktiivselt ülikooli kui organisat-

siooni arendamises ning räägiksid kaasa ühiskonna arengu tähtsates

küsimustes.

Kohtumiseni ülikoolis!

Birute Klaas

Tartu Ülikooli õppeprorektor

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

TEAdlIk VAlIk

Enne kui otsustad, millise õppekava järgi Tartu Üli-

koolis õppida, mõtle rahulikult, mis just Sinule kõige

paremini sobib. Et Su valik oleks teadlikum, tasub vaeva

näha ja mõelda järgmistele sammudele. Kirjuta oma mõt-

ted välja, saad selgema pildi endast ja oma soovidest!

Analüüsi ennast, 9 millised on Sinu huvialad ja soovid,

võimed ja oskused, tugevused ja nõrkused. Iseenda

tundmine aitab paremini määratleda, milliseks võib

kujuneda Sinu edasine elu, sh tööelu, ning aitab seada

eesmärke, mille poole liikuma hakata.

Uuri 9 täpsemalt Tartu Ülikoolis õpetatavate eri-

alade sisu. Informatsiooni õppekavade kohta leiad

ülikooli sisseastumise kodulehelt:

www.ut.ee/sisseastumine.

Leia infot Sind huvitavate ametite ja kutsealade 9

kohta, mis õpitava erialaga seostuvad. Uuri ameti- ja

kutsealakirjeldusi: www.rajaleidja.ee. Räägi inimeste-

ga, kes Sulle huvipakkuvas valdkonnas töötavad! Uuri,

millised on Sind huvitava ameti või kutseala plussid ja

miinused ning millised teadmised ja oskused on selles

ametis vajalikud.

Uuri tööturu võimalusi, nõudeid ja tingimusi. 9

Keskendu valdkondadele, kus võiksid hiljem tööle asu-

da. Kasulikud lingid:

www.rajaleidja.ee, www.tootukassa.ee.

Seosta kogutud info iseendaga ja vali selle põhjal 9

teadlikult, millist eriala Tartu Ülikoolis õppi-

da.

Eriala valides teed tähtsa otsuse, mis mõjutab kogu elu:

Sinu suhteid, rahulolu iseenda ja maailmaga ning kogu

elustiili. Teadlik valik annab eesmärgi: sihi, mille poole

liikuda, toetab Sinu unistuste ja soovide täitumist ning

aitab paremini siseneda tööturule.

ÕpIngUd ülIkoolIS

Tartu Ülikoolis on võimalik kõrgharidus omandada kolmel astmel. Esimene aste on bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe, teine aste on magistriõpe ning kõrgeim aste on doktoriõpe.

Bakalaureuseõppes süvendatakse üldhariduslikku baasi, omandatak-se eriala alusteadmised ja oskused valitud erialal töötamiseks ning edasiõppimiseks. 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetaja peab olema võimeline tööturul hakkama saama lihtsamate erialaste tööülesannete täitmisega, kuid kindlasti ei ole ta veel oma eriala spetsialist. Kuigi paljud bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad erialasel tööl, on nii kõrgkoolid kui tööandjad enamasti veendunud, et kvaliteetse spetsialistihariduse omandamiseks 3-aastasest bakalaureuseõppest ei piisa.

Otse kõrgkoolist kohe erialasele tööle siirdumiseks vajalike praktiliste oskuste ning vilumuste omandamiseks annab võimaluse rakendus-kõrgharidusõpe. Nii on rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatel ka ilma magistriõppes jätkamata võimalus leida tööd spetsialistina. Samas on neil ka õigus jätkata õpinguid magistriõppes.

2-aastane magistriõpe ongi ennekõike nn spetsialistikoolituse aeg, mil toimub erialane spetsialiseerumine, sügavamate teadmiste ja keeruka-mate oskuste omandamine ning spetsialistina tööleasumiseks vajalike võtmeoskuste täiendamine. Seega peaks ülikooli sisseastuja ennekõike arvestama õpingutega, mis vältavad vähemalt 3+2 aastat.

Magistriõpe annab ka võimaluse oma erialavaliku täpsustamiseks või soovi korral muutmiseks. Nimelt ei eeldata magistriõppesse sisseas-tujatelt sama õppekava bakalaureuseõppes lõpetamist. Nii on võimalik jätkata nt pärast majandusteaduse bakalaureuseõpet hoopis ajakirjandu-se magistrantuuris. Eeltingimuseks magistriõppesse astumisel on vaid teatud hulk eeldusaineid, mis peavad olema eelmises kõrgharidusastmes sooritatud. Reeglina jääb eeldusainete maht 36–60 EAP piiresse, mis on sooritatav ühe õppeaastaga.

Tartu Ülikooli klassiõpetajakoolitus ja arstiteaduskonna õpe toimuvad integreeritud õppekavade alusel. See tähendab, et eraldi bakalaureuse-õppe lõpetamise faasi ei ole ning 5- ja 6-aastased õpingud lõpevadki kohe magistrikraadi omandamisega.

4-aastane doktoriõpe ei ole mõeldud mitte ainult ülikooli akadeemilise järelkasvu, vaid ka avaliku ja erasektori tipp-spetsialistide koolitamiseks. Iseseisva uurimistöö kaudu on doktoriõppes võimalik omandada teadmised ja oskused, mis võimaldavad täita juhtimisülesandeid väga erinevates valdkondades.

Millist neist võimalustest valida – kas piirdudagi ainult kõrghariduse esimese astmega, läbida kõik astmed järjest või teha vahepeal õppimisse paus – see on iga inimese või-mete, võimaluste ja eesmärkide küsimus. Igal juhul kehtib aga põhimõte, et õppida ei ole kunagi liiga hilja.

USUTEADUSKOND 8

usuteadus

ÕIGUSTEADUSKOND 10

õigusteadus (õppetööga Tartus)

õigusteadus (õppetööga Tallinnas)

ARSTITEADUSKOND 12

arstiteadus

hambaarstiteadus

proviisor

FILOSOOFIATEADUSKOND 14

ajalugu

eesti ja soome-ugri keeleteadus

eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele)

filosoofia

inglise keel ja kirjandus

kirjandus ja kultuuriteadused

maalikunst

romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)

saksa keel ja kirjandus

semiootika ja kultuuriteooria

skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel ja kirjandus)

vene ja slaavi filoloogia

KEHAKULTUURITEADUSKOND 18

füsioteraapia

kehaline kasvatus ja sport

LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND 20

arvutitehnika

bioloogia

füüsika

geenitehnoloogia

geograafia

geoloogia

keemia

keskkonnatehnoloogia

materjaliteadus

ökoloogia ning elustiku kaitse

MAJANDUSTEADUSKOND 24

majandusteadus

ettevõttemajandus (inglise keeles)

Õppekavad

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND 26

informaatika

infotehnoloogia

matemaatika

matemaatiline statistika

SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND 28

ajakirjandus ja suhtekorraldus

eripedagoogika

haridusteadus (humanitaarained)

haridusteadus (loodusteaduslikud ained)

haridusteadus (reaalained)

klassiõpetaja

koolieelse lasteasutuse õpetaja

psühholoogia

riigiteadused

sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

NARVA KOLLEDŽ 34

humanitaarained mitmekeelses koolis

koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene

õppekeele baasil)

klassiõpetaja vene õppekeelega koolis

noorsootöö

PÄRNU KOLLEDŽ 38

ettevõtlus ja projektijuhtimine

sotsiaaltöö korraldus

turismi- ja hotelliettevõtlus

TÜRI KOLLEDŽ 42

keskkonnakorraldus ja planeerimine

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA 44

huvijuht-loovtegevuse õpetaja

info- ja dokumendihaldus

jazzmuusika

kultuurikorraldus

pärimusmuusika

koolimuusika

raamatukogundus ja infokeskkonnad

rahvuslik tekstiil

tantsukunst

teatrikunsti visuaaltehnoloogia

Usuteaduskond

Usk on midagi sellist, mis on olemas iga inimese elus. Paljud eestlased

usuvad haridusse, teadusesse, kultuuri. Kirikus käivad vähesed.

Suured usundid ja usulised veendumused mõjutavad miljardite

inimeste elu meie planeedil. Mis on usk, mida tähendab uskuda, milline

on usundite ajalugu ja tänapäev – seda õpitakse usuteaduskonnas.

Religiooni tähtsus maailmas suureneb, üheks näiteks on islami

mõjuvõimu kasv. Eesti ja Euroopa Liit vajavad spetsialiste, kes mõis-

tavad religiooni sügavuti. Euroopas on huvitavaks uurimisteemaks

inimeste muutuv religioossus. Religioonist pärit võtteid kasutatakse

ka reklaamis, turunduses ja koolituses.

keda oodatakse õppima?Üliõpilastel vahet ei tehta – usutunnistust ei küsita, see võib ka

täiesti puududa. Usk on igaühe isiklik asi ja tolerantsus usuteaduse

õppimise oluline eeldus.

Bakalaureuseõppekava:usuteadus 9

Usuteaduse bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise humanitaarteadusli-

ku hariduse. Teaduskonnas on esindatud kõik teoloogia klassikalised

distsipliinid, aga ka usundilugu, religioonipsühholoogia ja religiooni-

sotsioloogia. Juba bakalaureuseõppes on võimalik keskenduda Lähis-

Ida usundiloole, õppides põhjalikumalt tundma iidse Mesopotaamia

usundeid, islamit ja judaismi. Erilise populaarsuse on kogu ülikoolis

pälvinud loengukursused, milles käsitletakse muistset Peruu inkade

ja Mehhiko asteekide religiooni ning teaduse ja religiooni vahekorda

tänapäeva maailmas.

Need, kellele päevane õppevorm ei sobi, saavad teadmisi oman-

dada avatud ülikooli bakalaureuseõppes usuteaduse erialal ja magist-

riõppes religiooniantropoloogia erialal.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata religiooniantropoloogia

ja usuteaduse (võimalik spetsialiseerida religioonipedagoogikale)

magistriõppekavadel.

8

Kontakt: www.us.ut.ee, [email protected]

Ülikooli 18-310, Tartu 50090, tel 737 5300

Võimalikud tulevased töökohadUsuteaduskonna lõpetajad töötavad sarnaselt teiste hu-

manitaaralade esindajatega ametites, kus on vajalikud

põhjalikud kultuuriteadmised. Paljud lõpetajad on valinud

eriala, kus tuleb kasuks meie teaduskonnas omandatud

esinemis- ja eneseväljendusoskus. Nii võib meie vilistlasi

kohata teletööl, raadioeetris, avalike suhete sfääris ja po-

liitikaareenil. Kuna usuteaduskonnas on võimalus õppida

mitmeid võõrkeeli (näiteks kreeka, heebrea, ladina, araa-

bia ja sumeri), siis töötavad paljud usuteadlased tõlkide,

tõlkijate ja keeletoimetajatena. Koolides jätkub tööd re-

ligiooniloo õpetajatele. Traditsiooniliselt valivad mitmed

lõpetajad vaimuliku kutse, töötades nii kogudustes kui ka

kaplanitena vanglates, politseis ja Eesti Kaitseväes, kus on

juba õpingute kõrvalt võimalus omandada ohvitseriauaste.

Meie kõige andekamad lõpetajad on seotud teaduslike

uurimisprojektidega nii Eestis kui ka välismaal, jätkates

õpinguid Euroopa ja Ameerika mainekates ülikoolides.

Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad riigieksamid ja vastuvõtulävendid

usuteadus

kirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)

võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)

vabalt valitud riigieksam, v.a kirjand ja võõrkeel

(osakaal 33,333%)

riigieelarvelise õppekoha lävend: 77,0

riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Õigusteaduskond

Õigusteaduskond on tegutsenud ja juriste koolitanud Tartu Ülikoo-

li loomisest alates 1632. aastast. Praegu paikneb õigusteaduskond

Tartus ja Tallinnas ning pakub teadusel põhinevat kõrgetasemelist

ja laiapõhjalist õigusharidust, mis avab karjäärivõimalused nii Eestis,

Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. Siin töötavad oma eriala

rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistid. Õigusteaduskonna

õppetöö toimub rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade alusel

kõigis akadeemilise õigushariduse astmetes (bakalaureuse-, magistri-

ja doktoriõppes) nii päevases kui ka avatud ülikooli õppes.

keda oodatakse õppima?Õigusteadust õppima asujatelt eeldatakse laia silmaringi, loogilist

mõtlemist, analüüsivõimet, võõrkeelte oskust ja järjekindlust.

Tule ja omanda kõrgtasemel juuraharidus

rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusülikoolis!

Bakalaureuseõppekavad:õigusteadus (õppetööga Tartus) 9

õigusteadus (õppetööga Tallinnas) 9

Kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu saab sotsiaalteaduse ba-

kalaureuse kraadi, mis võimaldab töötada õigusalaseid alusteadmisi

nõudvatel ametikohtadel, kus ei nõuta iseseisvate juriidiliste otsus-

tuste tegemist (riigiteenistujate abiteenistuskohtadel näiteks noorem-

ametnikena, aga ka erasektoris). Magistriastme eesmärk on anda

terviklik akadeemiline õigusharidus, alusteadmised, et jätkata õpinguid

doktoriõppes, ja kutseoskused, et töötada juristi kõrgkvalifikatsiooni

eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, notar, advokaat).

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas pööratakse suurt tähelepanu

Euroopa Liidu õiguse probleemidele, mis tagab lõpetajatele arvesta-

tava taseme, et tulla toime Euroopa Liidu õigusruumis. Õigusteadus-

konna lõpetajaid on ametis Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste

Kohtus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata õigusteaduse magistri-

õppekaval.

Kontakt: www.oi.ut.eeNäituse 20, Tartu 50409, tel 737 5390

Kaarli pst 3, Tallinn 10119, tel 627 1888

10

Õigusteaduskond Kontakt: www.oi.ut.eeNäituse 20, Tartu 50409, tel 737 5390

Kaarli pst 3, Tallinn 10119, tel 627 1888

Võimalikud tulevased töökohadAvalikus ja erasektoris, kohtutes, riigi- ja kohalikes omava-

litsustes, prokuratuuris, advokaadibüroodes, notariaadis,

politseiametis, fi rmades, pankades ja mujal.


õigusteadus (õppetööga Tartus)

õigusteadus (õppetööga Tallinnas)

kirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)

võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)

ajalugu – riigieksam (osakaal 33,333%)


riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

Arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond koolitab Eestis ainsana arste, ham-

baarste ja proviisoreid. Arstiteaduskonna lõpetamise järel saadakse

lisaks haridusele ka vastav elukutse.

keda oodatakse õppima?Arstiteaduskonda astujalt eeldatakse peale sügava huvi valdkonna

vastu ka head suhtlemisoskust, pingetaluvust ja töötahet.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad:arstiteadus 9

hambaarstiteadus 9

proviisor 9

Hambaarsti- ja proviisoriõpingud kestavad viis aastat, arstiteaduse

õpingud kuus aastat. Kõik õppekava läbinud saavad magistritasemele

vastava hariduse. Õpe toimub kursusesüsteemis.

Edasiõppimise võimalusedKui arst tahab saada spetsialistiks – sisehaiguste arstiks, kirurgiks,

günekoloogiks, neurokirurgiks, traumatoloogiks jne – tuleb tal läbida

veel 3–5 aastat kestev praktiline õpe residentuuris Eesti parimates

haiglates. Hambaarstid ja proviisorid saavad tööle asuda kohe pärast

põhiõppe lõpetamist.

Neid üliõpilasi, kes tunnevad suuremat huvi teaduse vastu, ootab

teaduskond doktorantuuri, et teha tulevikus tööd meditsiiniteaduse

edendamise ning õpetamise vallas.

Võimalikud tulevased töökohad Töö leidmisega arstiteaduskonna lõpetajatel probleeme ei ole. Tra-

ditsiooniline töökoht pärast õpingute lõpetamist on Eesti meditsiini-

süsteemis: haiglad, perearstipraksised, hambaravikabinetid, apteegid,

teaduslaborid, ravimifirmad, aga ka näiteks sotsiaalministeerium jm.

Vajadus arstide järele suureneb pidevalt. Arstiteaduskonnast saadava

hariduse konkurentsivõimet näitab ka see, et paljud lõpetanud on

leidnud töö välismaal.

Valdav osa eesti arstkonnast ja proviisoritest on oma erialakoo-

lituse ja teaduskraadi saanud just Tartu Ülikoolist.

Kontakt: www.med.ut.ee, [email protected] 19, Tartu 50411, tel 737 5326

12

Arstiteaduskond Kontakt: www.med.ut.ee, [email protected] 19, Tartu 50411, tel 737 5326


arstiteadus

hambaarstiteadus

proviisor

kirjand – riigieksam (osakaal 20%)

võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)

bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid

(valida kaks, kummagi osakaal 30%)

Vastuvõtt toimub PAREMUSJÄRJESTUSE alusel.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli ühes vanimas ja suurimas teaduskonnas, filosoofia-teaduskonnas, on parimad võimalused, et omandada haridus huma-nitaaraladel.

Bakalaureuseõppekavad:ajalugu 9eesti ja soome-ugri keeleteadus 9eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muu- 9

keelsetele)filosoofia 9inglise keel ja kirjandus 9kirjandus ja kultuuriteadused 9maalikunst 9romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 9saksa keel ja kirjandus 9semiootika ja kultuuriteooria 9skandinaavia keeled ja kultuurid (norra keel ja kirjandus) 9vene ja slaavi filoloogia 9

Ajaloos võib spetsialiseeruda Eesti ajaloole, üldajaloole, uusima aja ajaloole, kunstiajaloole, arheoloogiale või arhiivindusele. Eesti ja soome-ugri keeleteaduses õpetatakse eesti keelt, arvutusling-vistikat, üldkeeleteadust ja foneetikat, eesti keelt ja kultuuri, soome keelt ja kultuuri, ungari keelt ja kultuuri, teisi soome-ugri keeli. Filosoofia erialal on võimalik spetsialiseeruda filosoofia ajaloole ning praktilisele, teoreetilisele või teadusfilosoofiale. Germaani, romaani ja slaavi filoloogia erialadest saab 2010. aastal asuda õppima inglise, saksa (saksa ja eesti keele baasil), prantsuse (prantsuse ja eesti keele baasil), norra (eesti keele baasil) ja vene keelt (võimalik spetsialiseeruda vene keelele, vene kirjandusele ja slaavi filoloogiale). Kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal keskendutakse eesti ja maailmakirjandusele, eesti ja võrdlevale rahvaluulele, etnoloogia-le ning teatriteadusele. Maalikunsti osakonnas õpetatakse peale maalimise ja kompositsiooni veel joonistamist, plastilist anatoomiat, arvutigraafikat, graafikat, skulptuuri ja fotograafiat.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:ajalugu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, anglistika, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis,

Kontakt: www.fl.ut.ee, [email protected] 3-225, Tartu 51003, tel 737 5341

14

Filosoofi ateaduskond

eesti ja soome-ugri keeleteadus, etnoloogia ja folkloris-tika, fi losoofi a, germanistika, kirjandus- ja teatriteadus, klassikaline fi loloogia, kunstiõpetuse õpetaja, maalikunst, romanistika, semiootika ja kultuuriteooria, semiootika (inglise keeles), skandinaavia keeled ja kultuurid, slavistika, tõlkeõpetus.

Võimalikud tulevased töökohad Meie vilistlasi on ametis teadlaste, õpetajate, poliitikute, diplomaatide, muuseumi- ja kirjastustöötajate, ajakirjanike, loometöötajate (kirjanike, kunstnike), tõlkide (Euroopa Liidu institutsioonide juures) ja juhtivtöötajatena mitmel alal.

Filosoofi ateaduskonna on lõpetanud suur osa Eesti poliitikutest ja ühiskonnategelastest, teiste seas Mart Laar, Edgar Savisaar, Ain Kaalep, Margit Sutrop, Doris Kareva, Jaan Kaplinski, Mihkel Mutt, Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Peeter Allik, Silvi Vrait jpt.

Vastuvõtutingimused päevasesse õppesseNõutavad eksamid ja vastuvõtulävendid

ajalugukirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu – riigieksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 86,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

eesti ja soome-ugri keeleteaduskirjand (eesti keeles) – riigieksam (osakaal 40%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)vabalt valitud riigieksam, v.a kirjand ja võõrkeel (osakaal 20%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 74,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

eesti ja soome-ugri keeleteadus

(eesti keel ja kultuur muukeelsetele)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Kontakt: www.fl .ut.ee, fi [email protected] 3-225, Tartu 51003, tel 737 5341

eesti keel teise keelena* – riigieksam (osakaal 50%)vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja eesti keel teise keelena) (osakaal 25%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 70,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

filosoofiakirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 33,333%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

inglise keel ja kirjanduskirjand – riigieksam (osakaal 25%)inglise keel – riigieksam (osakaal 75%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 90,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 80,0

kirjandus ja kultuuriteadusedkirjand – riigieksam (osakaal 50%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 25%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 77,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

maalikunstkirjand – riigieksam (osakaal 10%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 10%)sisseastumiseksam (osakaal 80%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 75,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)sisseastumiseksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 82,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

16

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

saksa keel ja kirjanduskirjand – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel* – riigieksam (osakaal 80%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 70,0

semiootika ja kultuuriteooriakirjand – riigieksam (osakaal 50%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 50%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 80,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

skandinaavia keeled ja kultuurid

(norra keel ja kirjandus)kirjand – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 75%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 90,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 80,0

vene ja slaavi fi loloogiakirjand – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel (inglise, saksa või prantsuse keel) – riigieksam (osakaal 33,333%)vene keel võõrkeelena*, eesti keel teise keelena* – riigieksamid (valida üks, osakaal 33,333%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 72,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 60,0

* riigieksami tulemust on võimalik asendada (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).

Kehakultuuriteaduskond

Elu on liikumises. Kehakultuuriteaduskonnas õpitakse, kuidas aidata

inimestel olla tervem ja edukam. Füsioteraapia erialal tegeletakse

sellega, kuidas kehaliste harjutuste, füüsikalise ravi meetodite ja

massaažiga ennetada ja taastada haigusest või traumast häiritud or-

ganismi talitlus. Kehalise kasvatuse ja spordi erialal õpetatakse

ja õpitakse võimetekohaseid kehalisi harjutusi, et inimestel tekiks

ja säiliks liikumisharjumus lapseeast kõrge vanuseni.

Tartu Ülikool on ainus õppeasutus Eestis, kus liikumis- ja spor-

diteadustel põhinevat kõrgharidust antakse nii bakalaureuse-, ma-

gistri- kui ka doktoriastmel.

keda oodatakse õppima?Kehakultuuriteaduskond on parim valik edasiõppimiseks noortele,

kes soovivad saada nõutud spetsialistiks füsioteraapias või teostada

end treeneri, kehalise kasvatuse õpetaja või spordijuhina.

Bakalaureuseõppekavad:füsioteraapia 9

kehaline kasvatus ja sport 9

Füsioteraapia erialal õpitakse tundma inimese organismi ehitust ja

talitlust. Samuti uuritakse kehalist koormust ja teiste tervise hoidmi-

se, parandamise ja tugevdamise füsioteraapiameetodite kasutamist.

Akadeemiline ja kliiniline õpe on omavahel tihedalt seotud ning õpe-

tamisse on kaasatud ka tegevfüsioterapeute.

Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava käsitleb lisaks organismi

ehitusele ja talitlusele kehalise kasvatuse ja sporditreeningu me-

toodikat.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-

pekavadel:

füsioteraapia, kehaline kasvatus ja sport.

Võimalikud tulevased töökohad Füsioteraapia eriala lõpetanud leiavad rakendust füsioterapeutidena

raviasutustes, tervisekeskustes, spordiklubides ja mujal. Kehalise

kasvatuse ja spordi spetsialistid saavad tööd treenerite ja spordi-

juhtidena, magistriõpingute järel ka õpetajatena.

Kontakt: www.kk.ut.ee, [email protected] 5-205, Tartu 51014, tel 737 5361

18

Kehakultuuriteaduskond Kontakt: www.kk.ut.ee, [email protected] 5-205, Tartu 51014, tel 737 5361

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Ülikoolist saadud mitmekülgne akadeemiline haridus ja

hea praktiline ettevalmistus on võimaldanud paljudel

lõpetajatel leida tööd ka eri valdkondades eri tasandite

juhtidena. Kehakultuuriteaduskonna lõpetajate hulka kuu-

luvad näiteks Lauri Rannama, Mati Alaver, Aavo Põhjala,

Tarmo Rüütli, Harry Lemberg, Mehis Viru, Inga Neissaar,

Kristjan Kais, Toomas Kandimaa ja Peep Päll.


füsioteraapia




(valida üks, osakaal 50%)



kehaline kasvatus ja sport





erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 40%)



Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub suurimat loodusteaduslike

erialade valikut Eestis. Tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja kõi-

ge paremini saavad seal hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad

uute tehnoloogiatega seonduvat. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

asub loodus- ja täppisteaduste kokkupuutealal, mis kajastub erialade

pikas loetelus. Igapäevane auditoorne õppetöö teaduskonnas on

tihedalt põimunud praktiliste uuringute ja välitöödega.

keda oodatakse õppima?Loodus- ja tehnoloogiateaduskond ootab õppima noori, kellel on huvi

uute teadmiste vastu, kes ei suuda rahulikult kuulata, kui räägitakse

rumalusi ning kellele meeldib katsetada ja nuputada. Täppisteadustele

omaselt peavad nad suutma loogiliselt mõelda ja fakte ise kontrollida.

Eeldame ka loodusearmastust ja huvi inimese ning looduse suhete

tundmaõppimise vastu. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub

võimalust tulevikuühiskonnas edukalt toime tulla.

Bakalaureuseõppekavad:arvutitehnika 9

bioloogia 9

füüsika 9

geenitehnoloogia 9

geograafia 9

geoloogia 9

keemia 9

keskkonnatehnoloogia 9

materjaliteadus 9

ökoloogia ning elustiku kaitse 9


pekavadel:

arvutitehnika, bioloogia, biomeditsiin, füüsika, geenitehnoloogia,

geograafia, geoloogia, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, keemia,

keskkonnatehnoloogia, kultuuriväärtuste säilitamine, materjaliteadus,

rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles), ökoloogia ning elustiku

kaitse.

Kontakt: www.lote.ut.ee, [email protected] 46–208, Tartu 51014, tel 737 5820

20

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Võimalikud tulevased töökohad Arvutiinsenerid leiavad tööd kõrgtehnoloogiat arenda-

vates, kasutavates või vahendavates ettevõtetes, näiteks

arvuti- ja telekommunikatsioonifi rmades, samuti prog-

rammeerimisega tegelevates ettevõtetes.

Biolooge vajavad teadusasutused, looduskaitsealad,

ökoloogilised ekspertrühmad, keskkonnakaitsega seotud

asutused ja meditsiinilaborid. Füüsikud leiavad endale

töökoha Eesti ja välismaa ülikoolides, teadusinstituutides

ja innovaatilistes fi rmades. Väga suur on näiteks vajadus

mõõtmis- või meditsiinitehnoloogia spetsialistide järe-

le. Geenitehnoloogid leiavad tööd nii teadus-, me-

ditsiini-, biotehnoloogia- ja veterinaarialaborites kui ka

tootmisettevõtetes. Geograafi d töötavad kartograafi a

alal riiklikes ja erafi rmades, hüdroloogia, meteoroloogia,

klimatoloogia ning keskkonnakaitse vallas, planeerijate ja

geoinfosüsteemide spetsialistidena omavalitsustes ja turis-

miettevõtetes. Geolooge vajatakse peale teadusasutuste

riigi- ja omavalitsusasutustes ning geoloogiliste raken-

dustöödega tegelevates ettevõtetes. Keemia õppekava

lõpetajad asuvad tihti tööle Eesti ja välismaa ülikoolides

ja teadusasutustes, mitmesugustes laboratooriumites,

innovaatilistes ettevõtetes. Keskkonnatehnolooge

vajatakse keskkonnaprobleemidega tegelevatesse uuri-

misasutustesse, projekteerimisfi rmadesse või tööstus-

ettevõtete ja omavalitsuste keskkonnaosakondadesse.

Materjaliteaduse lõpetanute töökohtadeks on fi rmad,

mis toodavad, kasutavad või vahendavad kõrgtehnoloogilisi

materjale, samuti ka materjaliuuringute ning vastava eks-

pertiisiga tegelevad laborid ettevõtetes, teadusasutustes

ja riigiametites. Ökoloogia ning elustiku kaitse eriala

lõpetajad leiavad rakendust teaduslikes uurimisasutustes

ja looduskaitsesüsteemis.

Vajadus meie lõpetajate järele on suurenenud kooli-

des, kus suur hulk füüsika-, keemia- ja bioloogia- ja

geograafi aõpetajate kohti on täitmata.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Kontakt: www.lote.ut.ee, [email protected] 46–208, Tartu 51014, tel 737 5820

Meie teaduskonna vilistlasi võib leida teisteltki ühiskonnaelu välja-

paistvatelt kohtadelt, tuntumad neist on Andrus Ansip, Jaak Aaviksoo,

Andres Tarand, Marko Pomerants, Hardo Aasmäe, Jürgen Ligi, Tõnu

Õnnepalu, Priit Pärn, Rein Maran, Liia Hänni, Riivo Sinijärv, Juhan

Kolk ja Urmas Past.


bioloogia

geenitehnoloogia



bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid




geograafia

ökoloogia ning elustiku kaitse







geoloogia

keskkonnatehnoloogia







arvutitehnika

füüsika

keemia

materjaliteadus







Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda võetakse vastuvõ-

tutingimusi arvestamata vastu gümnaasiumi üleriigiliste

loodus- ja täppisteaduslike aineolümpiaadide (bioloogia,

geograafi a, keemia, füüsika, matemaatika, informaatika)

lõppvoorust osa võtnud üliõpilaskandidaadid ning güm-

naasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskan-

didaadid (v.a geenitehnoloogia õppekavale).

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Majandusteaduskond

Majanduseluga puutub igaüks kokku päevast päeva. Kõik me oleme tarbijad, enamik meist töövõtjad ning paljud meist majandusprotses-side korraldajad ettevõtte või rahvamajanduse tasandil. Viimasena mainitud rollide edukaks täitmiseks loob eelduse süstemaatiline majandusharidus, mida Tartu Ülikool majandusteaduskonnas paku-takse bakalaureuse- magistri- ja doktoriõppes. Bakalaureuseõppes omandatakse alusteadmised majanduse toimimise seaduspäradest ja nende rakendusvõimalustest tegelikes majandusprotsessides. Tähtsal kohal on analüüsi- ja kommunikatsioonioskuste arendamine. Baka-laureuseõppe lõpetanud on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi kasutama edasistes õpingutes ning praktilises tegutsemises majanduse eri sektorites.

keda oodatakse õppima?Tahaksime, et tudengikandidaadid teadvustaksid endale – nad tulevad õppima ülikooli ja just Tartu Ülikooli. Ja nii nagu kõikides teistes tea-duskondades, tähendab see ka majandusteaduskonnas teaduspõhist haridust, kus pole kohta mõttelaiskusele ega kitsale praktitsismile. Ülikoolihariduse teeb väärtuslikuks just tugev teoreetiline baas, mis annab põhja komplekssele ja süsteemsele mõttelaadile.

Bakalaureuseõppekava:majandusteadus 9ettevõttemajandus (inglise keeles) 9

Majandusteaduse õppekavas on integreeritud majandusteaduses traditsiooniliselt eristatavad ettevõttemajanduse ja rahvamajanduse õppesuunad. Valides sobiva mooduli, on õppijatel võimalik saada asjatundjaks soovitud valdkonnas. Ettevõttemajanduse õppekavas on põhirõhk suunatud ettevõttes toimuvate protsesside mõistmiseks ja nende suunamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas töötavad õppejõud on eelkõige tugevad teoreetikud. Samas ei ole me kaotanud sidet ma-janduspraktikaga, mis eelkõige väljendub õppejõudude osalemises mitmete ettevõtete ja asutuste nõukogudes. Meil õpetavad nii Eesti riikliku teaduspreemia laureaadid, noored energilised teadurid kui ka kogenud praktikud. Majandusteaduskonnal on ainsa teaduskon-nana Tartu Ülikoolis oma vilistlasühing Hermes, mis seob lõpetanuid tänaste üliõpilastega.

Kontakt: www.mtk.ut.ee, [email protected] mnt 4-A315, Tartu 51009, tel 737 6310

24

Majandusteaduskond Kontakt: www.mtk.ut.ee, [email protected] mnt 4-A315, Tartu 51009, tel 737 6310

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata majandustea-duse magistriõppekaval.

Võimalikud tulevased töökohad Õppimine majandusteaduskonnas peaks andma inimesele eelkõige majandusliku mõttelaadi ja oskuse majanduslikult mõeldes toimida. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas pakutav haridus on Eesti tööjõuturul hinnas, sest selle kvaliteedis ollakse kindlad. Majandusteaduskonna lõpe-taja ei pea ilmtingimata hakkama tööle palgatöötajana: omandatud teadmised võimaldavad võtta riske ja alustada oma ettevõttega, olles ise endale tööandjaks. Paljud meie teaduskonna tudengid on seda edukalt tõestanud.


majandusteaduskirjand – riigieksam (osakaal 30%)füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 40%)ajalugu, geograafi a, võõrkeel, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)riigieelarvelise õppekoha lävend: 82,0riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0

ettevõttemajandus (inglise keeles)matemaatika – riigieksam (osakaal 75%)motivatsioonikiri (osakaal 25%)riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0Nõutud on inglise keele oskus (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).

matemaatika – riigieksam (osakaal 75%)motivatsioonikiri (osakaal 25%)riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0Nõutud on inglise keele oskus (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Matemaatika-informaatikateaduskond

Matemaatika-informaatikateaduskonnas saab väga hea hariduse kolmel

täppisteaduslikul erialal: matemaatikas, matemaatilises statistikas ja

arvutiteaduses.

keda oodatakse õppima?Matemaatika-informaatikateaduskonda oodatakse õppima kõiki, kes

ei karda matemaatikat ja kel on huvi arvutite vastu.

Bakalaureuseõppekavad:informaatika 9

infotehnoloogia 9

Nii informaatika kui ka infotehnoloogia annavad põhiteadmised

arvutite riist- ja tarkvarast ning infotöötluse tänapäevastest meeto-

ditest. Sealjuures on infotehnoloogia rakenduslikuma suunitlusega,

valmistades lõpetaja ette praktiliseks tööks IKT-valdkonnas. Informaa-

tika on aga teoreetilisem, võimaldades magistriõppes spetsialiseeruda

ka teoreetilisemat põhja nõudvatele erialadele, nagu krüptograafia,

programmeerimiskeeled, bioinformaatika jm. Matemaatika baka-

laureuseõpe on esimene etapp akadeemilise matemaatilise hariduse

omandamisel, enamasti jätkab selle lõpetaja õpinguid magistritasemel

matemaatika või matemaatikaõpetaja erialal. Matemaatilise sta-

tistika erialal õpitakse matemaatika rakendamist juhuslike nähtuste

juures.


pekavadel:

finants- ja kindlustusmatemaatika (2. aasta inglise keeles), informaati-

ka, informaatikaõpetaja, infotehnoloogia, matemaatika, matemaatika-

õpetaja, matemaatiline statistika, tarkvaratehnika (inglise keeles).

Võimalikud tulevased töökohadTeaduskonna lõpetanud on tööturul väga hinnatud spetsialistid. Peale

õpetajaameti leiavad lõpetajad rakendust õppejõududena kõrgkooli-

des, spetsialistidena teadus- ja riigiasutustes, ettevõtetes, analüüti-

kutena pankades, kindlustusseltsides ning Statistikaametis.

Kontakt: www.math.ut.ee, [email protected] 2-210, Tartu 50409, tel 737 5860

matemaatika 9

matemaatiline statistika 9

26

Matemaatika-informaatikateaduskond Kontakt: www.math.ut.ee, [email protected] 2-210, Tartu 50409, tel 737 5860

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine


informaatika

infotehnoloogia

matemaatika*



matemaatika – riigieksam (osakaal 50%)



* Vastuvõtutingimusi arvestamata võetakse vastu

gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üli-

õpilaskandidaadid.

matemaatiline statistika



matemaatika – riigieksam (osakaal 50%)



Matemaatika-informaatikateaduskonda võetakse vastu-

võtutingimusi arvestamata vastu gümnaasiumi üleriigiliste

loodus- ja täppisteaduslike aineolümpiaadide (bioloogia,

geograafi a, keemia, füüsika, matemaatika, informaatika)

lõppvoorust osa võtnud üliõpilaskandidaadid.

Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond on moodustatud endiste

sotsiaalteaduskonna ja haridusteaduskonna ühendamisel. Uus teadus-

kond pakub suurimat sotsiaalteaduslike erialade valikut Eestis. See on

teaduskond, mis on avatud maailmale ja juhindub rahvusvahelistest

standarditest.

„Sotsiaalteadlased tõlgivad maailma,“ ütleb Marju Lauristin, „hüppest

innovaatilisse keskkonda ei tule enne midagi välja, kui saadakse aru, et

väärtuse loojaks pole masin, vaid inimene oma teadmiste, sotsiaalse ja

kultuurilise kapitaliga.“

Õpetajakutse on üks nendest ametitest, millel on suur osa ühiskonda

puudutavate teadmiste vahendamisel, muutuste elluviimisel homses

maailmas. Õpetajaks õppides toetab Sinu püüdlusi üliõpilasühendus

Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK, vt nohk.wordpress.com).

keda oodatakse õppima?Ootame kõiki, kes tunnevad laiemat huvi ühiskondlike probleemide vastu

ning tahavad ühiskonna arengus ja otsustusprotsessides kaasa rääkida.

Oodatud on inimesed, kes soovivad maailma muuta ja sotsiaalkriitilistel

teemadel sõna võtta.

Bakalaureuseõppekavad:ajakirjandus ja suhtekorraldus 9

eripedagoogika 9

haridusteadus (humanitaarained) 9

haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 9

haridusteadus (reaalained) 9

koolieelse lasteasutuse õpetaja 9

psühholoogia 9

riigiteadused 9

sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 9

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:klassiõpetaja 9

Kontakt: www.so.ut.ee, [email protected],www.ht.ut.ee, [email protected]

Tiigi 78-116/117, Tartu 50410, tel 737 5957Salme 1a, Tartu 50103, tel 737 6440

28

Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kontakt: www.so.ut.ee, [email protected],www.ht.ut.ee, [email protected]

Tiigi 78-116/117, Tartu 50410, tel 737 5957Salme 1a, Tartu 50103, tel 737 6440

Ajakirjanduse ja suhtekorralduse õppekava annab

laiapõhjalise sotsiaalteadusliku ja kommunikatsioonialase

hariduse. Keskendutakse kas ajakirjandusele või suhtekor-

raldusele. Psühholoogia õppekava pakub mitmekülgseid

teadmisi tänapäevase psühholoogiateaduse teooria ja mee-

todite, psühholoogia eriharude ja kasutusvaldkondade kohta.

Riigiteaduse õpingutes spetsialiseerutakse avaliku halduse,

võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete erialale. Sotsio-

loogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava annab

nii üldteadmisi ühiskonnast kui ka oskusi koguda ja analüüsida

sotsiaalteaduslikke andmeid ning seostada saadud tulemusi

tegeliku eluga. Keskendutakse sotsioloogia või sotsiaaltöö

ja sotsiaalpoliitika suunale.

Eripedagoogika õppekava on mitmekülgne õppekava,

milles on tasakaalus meditsiin, pedagoogika, psühholoogia

ja fi loloogia. Üliõpilane saab tervikpildi lapse kasvamisest ja

kõrvalekalletest tema arengus, oskused töötada eri vanuses

ja mitmesuguste probleemidega inimestega. Magistriõpin-

gute käigus saadakse ettevalmistus tööks kas õpiraskuste

pedagoogi või logopeedina. Haridusteaduste õppeka-

vad annavad väga hea ainealase ettevalmistuse, ka esmased

teadmised pedagoogikast ja psühholoogiast ning võimaluse

proovida õpetajaametit tutvumispraktika raames juba ba-

kalaureuseõppes.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Need, kes lõpetavad magistriõppes põhikooli mitme aine õpetaja eriala,

saavad töötada põhikooli astmes vastavalt oma valikule kas humani-

taar- (ajalugu ja kodanikuõpetus, eesti keel ja kirjandus, inglise keel,

prantsuse keel, saksa keel, vene keel võõrkeelena ja kirjandus, inimese-

õpetus), loodus- (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) või reaalainete

(informaatika, matemaatika, füüsika) õpetajana. Samuti on võimalik

omandada teadmised ning oskused, et töötada sotsiaalpedagoogina.

Koolieelse lasteasutuse õpetajad saavad teadmised ja oskused, et

töötada õpetajana lasteaedades, lasteakodudes ja teistes lasteasutus-

tes. Õpitakse nii üldteoreetilisi kui ka praktilisi aineid, mis on vajalikud

laste arendamisel, lastevanematega suhtlemisel ja teiste spetsialistidega

koos töötamisel. Klassiõpetajad saavad mitmekülgsed üldhariduslikud

teadmised ja praktilised oskused, et õpetada peaaegu kõiki õppeaineid

1.–6. klassini. Lisaeriala anab süvendatud teadmised kas ühe võõrkeele

või kunsti- ja käsitööõpetuse õpetamiseks. Eesti viipekeele tõlgi eriala

annab eesti viipekeele ja tõlketeoreetilised oskused, mis võimaldavad

töötada olme- või õpingutõlgina. Viipekeele tõlk on spetsialist, kelle töö

põhieesmärk on kahe keele ja kahe kultuuri vahendamine, kusjuures

üheks töökeeleks on viipekeel (2010. õa vastuvõttu ei toimu).

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõppe-

kavadel:

ajakirjandus, Balti õpingud (inglise keeles), eripedagoogika, kasvatus-

teadused, kommunikatsioonijuhtimine, põhikooli mitme aine õpetaja,

psühholoogia, rahvusvahelised suhted, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sot-

siaalpoliitika, võrdlev poliitika.

Võimalikud tulevased töökohadAjakirjanduse ja suhtekorralduse eriala lõpetanud töötavad reporteri,

pressiesindaja, suhtekorraldaja, meedianõunikuna jms. Lõpetanute hulgas

on poliitikuid, kirjanikke, ettevõtjaid, riigiametnikke ja teadlasi. Psüh-

holoogia eriala lõpetanud leiavad töökoha eelkõige valdkondades, kus

on tegemist inimsuhete korraldamise, inimeste valiku ja nõustamisega.

Riigiteaduste vilistlased töötavad nii avalikus, era- kui ka kolmandas

sektoris. Sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala lõpetanute

töökohad on uuringufirmades, riigiametites, omavalitsustes ja kolmandas

sektoris ning ametiks näiteks analüütik, teadlane, uuringufirma juht,

ärijuht, riigikogu liige, suursaadik või linnapea.

30

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Pärast bakalaureuseõpinguid on kohe võimalik tööle asuda

koolieelse lasteasutuse õpetajana. Magistriõpingute läbimi-

ne annab õiguse töötada üldhariduskooli õpetaja ning sot-

siaalpedagoogina. Magistrikraadiga eripedagoog leiab tööd

erivajadustega laste või täiskasvanute õpetaja, kasvataja või

nõustajana. Logopeed töötab kõigis vanuses klientidega nii

haridus-, sotsiaal- kui ka meditsiiniasutustes.


ajakirjandus ja suhtekorraldus


võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid



akadeemiline test* – sisseastumiseksam (osakaal 40%)



*Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada SAT-

testi tulemusega.

eripedagoogika





haridusteadus (humanitaarained)





haridusteadus (loodusteaduslikud ained)







haridusteadus (reaalained)







klassiõpetaja

koolieelse lasteasutuse õpetaja



kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 50%)



32

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

riigiteadused


ühiskonnaõpetus – riigieksam (osakaal 20%)

võõrkeel, matemaatika – riigieksamid (valida üks,

osakaal 20%)





testi tulemusega.

sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika


võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid







testi tulemusega.

Narva kolledž

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on kümne tegevusaastaga kasvanud Ida-

Virumaa sotsiaal- ja humanitaarhariduse keskuseks. Narva kolledži

kompetentsus peitub akadeemilises mitmekeelses õpetajakoolituses.

Lisaks pakub kolledž rakenduskõrgharidust tulevastele noorsootööta-

jatele. Kolledžis õppivad üliõpilased saavad teaduspõhise akadeemilise

hariduse ning laiapõhjalise ja interdistsiplinaarse teadmistepagasi.

Praegu omandab kolledžis akadeemilist või rakenduslikku kõrghari-

dust ligi 700 üliõpilast.

keda oodatakse õppima? Ootame uudishimulikke ja aktiivseid noori, kes tahaksid saada aka-

deemilise kõrghariduse, kellel on huvi õpetajakoolituse vastu ja kes

tahaks süvitsi õppida keeli või on huvitatud noorsootööst. Tartu

Ülikooli Narva Kolledžil on üliõpilasvahetuste programmide alusel

sõlmitud lepingud Austria, Bulgaaria, Poola, Saksamaa, Soome ja

Inglismaa ülikoolidega. Samuti on Narva kolledžil pikaajalised side-

med Venemaa ülikoolidega: A. I. Herzeni nimelise Venemaa Riikliku

Pedagoogilise Ülikooli ja Pihkva Riikliku Pedagoogilise Instituudiga.

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teevad õppetööd kvalifitseeritud

õppejõud, sh välisõppejõud Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Tartu

Ülikooli teistest teaduskondadest.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppekeskkonna kujundamisel on

arvesse võetud kolledži üliõpilaste soove. Kolledžil on kaks kor-

ralikku arvutiklassi, suurim ja mugavaim raamatukogu väljaspool

Tallinna ja Tartut, videokonverentsikeskus, kohvik, ühiselamu ning

väga aktiivne üliõpilaselu.

2009. aastal algab Narva kolledži uue, põneva arhitektuuriga

õppehoone ehitus. Seega 2011. aastal algab õppetöö juba uues hoo-

nes!

Bakalaureuseõppekavad:humanitaarained mitmekeelses koolis 9

koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) 9

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:klassiõpetaja vene õppekeelega koolis 9

Rakenduskõrghariduse õppekava:noorsootöö 9

Kontakt: www.narva.ut.ee, [email protected] 14, Narva 20304, tel 356 0608

34

Narva kolledž Kontakt: www.narva.ut.ee, [email protected] 14, Narva 20304, tel 356 0608

Õpetajakoolituse õppekavadel saab kolledžis omandada

ka magistrikraadi.

Humanitaarained mitmekeelses koolis on õppekava,

mille raames valmistatakse ette spetsialiste, kes valdavad

vähemalt kolme keelt (eesti, inglise, vene) ning kellel on

võimalus õppida ka teisi võõrkeeli. Õppeaja kestel oman-

datakse teadmisi põhierialal (eesti või inglise keel) ning

teisel erialal (eesti keel teise keelena (1.–9. klass); inglise

keel (1.–9. klass), ajalugu ja ühiskonnaõpetus (5.–9. klass),

vene keel võõrkeelena (1.–9. klass), loodusõpetus ja ini-

meseõpetus eesti keele baasil (4.–6. klass), inimeseõpetus

(4.–12. klass), keelekümblus (1.–4.klass), sotsiaalpeda-

goog). Õppekava lõpetanul on võimalus jätkata õpinguid

kolledži magistriõppes põhiaineks valitud erialal või teistel

sarnastel erialadel ning omandada õpetajakutse.w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

Koolieelse lasteasutuse õpetaja on ainus õppekava Eestis, mis

valmistab ette koolieelse lasteasutuse õpetajat tööks nii vene kui ka

mitmekeelses lasteaias. Bakalaureuseõpingute lõpetamise järel võivad

vilistlased töötada koolieelses lasteasutuses põhi- või lisaerialal (eesti

keele kui teise keele või inglise keele kui võõrkeele õpetaja alusast-

mes, lapsevanemate nõustaja kasvatusküsimustes, keelekümblusõpe-

taja koolieelses lasteasutuses). Kolledži magistriõppes valmistatakse

ette mitmekülgsete teadmiste- ja oskustega koolieelse lasteasutuse

õpetajaid, kes on võimelised koolieelset lasteasutust juhtima.

Klassiõpetaja on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeri-

tud õppekava, mis võimaldab saada magistrikraadi 5 aasta jooksul,

Õppekava valmistab ette õpetajaid, kes võivad töötada koolides

klassiõpetaja erialal (õpetada enamikke aineid 1.–6. klassile) ja li-

saerialal (keelekümblusõpetaja, sotsiaalpedagoog, eesti või inglise

keele õpetaja I ja II kooliastmes).

Noorsootöö on rakenduskõrghariduse õppekava, mis valmistab

ette noorsootöötajaid ning annab üldised teadmised ja praktilised

kogemused noorsootöö, sotsiaalpegagoogika ja kohaliku omava-

litsuse korralduse valdkonnast, samuti spetsialiseerimise erinoor-

sootööle.

Edasiõppimise võimalusedKolledžis on võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppeka-

vadel:

humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis, koolieelse lasteasu-

tuse õpetaja (vene õppekeele baasil)

Võimalikud tulevased töökohad Enamik lõpetajaid töötab õpitud erialal haridusasutustes. Rakendust

on leitud ka projektijuhtide, tõlkide ning erinevate valla- või linna-

valitsuse ametnikena ning riigiametites. Paljud kolledži lõpetajad on

asunud tööle eraettevõtetesse või kolmandasse sektorisse.


humanitaarained mitmekeelses koolis

sisseastumiseksam – osakaal 70%

kirjand (eesti keeles), eesti keel teise keelena*, võõrkeel –

36

riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)



* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami

tulemusega (vähemalt C1 tase).

koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene

õppekeele baasil)

klassiõpetaja vene õppekeelega koolis

kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam

(osakaal 70%)

kirjand (eesti keeles), eesti keel teise keelena* –

riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)



* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami

tulemusega (vähemalt C1 tase).

noorsootöö


(osakaal 70%)

lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 30%)



Narva kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvesta-

mata vastu üliõpilaskandidaat, kes:

(1) on tulnud 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpaadi

(eesti keel võõrkeelena, emakeel (eesti keel emakeele-

na) või inglise keel) piirkonnavooru (Ida-Virumaa) kolme

parima hulka;

(2) on tulnud 12. klassi õpilasena TÜ Narva Kolledži

olümpiaadi (eesti keel võõrkeelena või inglise keel) kol-

me parima hulka;

(3) on lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Pärnu kolledž

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžil täitus 2009. aastal kolmeteistkümnes

tegevusaasta. Tegemist on Tartu Ülikooli vanima kolledžiga. Prae-

gu õpib Pärnu kolledžis koos avatud ülikooli õppe üliõpilastega ligi

1000 üliõpilast. Tudengielu on Pärnu kolledžis aktiivne ja rikastab

ülikooliaega paljude omanäoliste, sh ka juba traditsiooniks kujunenud

üritustega nagu rebastepidu, jõulukarneval, tudengite talvepäevad

jne. Kolledžis tegutsevad spordiringid, tudengiteater, rahvatantsu-

ring, ülemaailmne üliõpilasorganisatsioon AIESEC ning loomulikult

ka üliõpilasesindus, mis on üliõpilaste huve ja õigusi esindav organ.

Üliõpilastel on vajaduse korral võimalik saada ühiselamukoht.

keda oodatakse õppima? Teretulnud on erksa vaimuga aktiivsed noored, kes tahavad oma üli-

kooliaastate jooksul tõeliselt õppida ja professionaalselt areneda.

Pärnu kolledžis on väga hea õpikeskkond: kogemustega õppejõud,

tänapäevane õppehoone, tasemel raamatukogu ja vajaduse korral

ühiselamukoht. Peale selle mõnus tudengielu oma traditsiooniliste

üritustega. Pärnu kolledžil on ka aktiivne vilistlaskogu, kes on oma

jõu ja nõuga tudengitele abiks.

Rakenduskõrghariduse õppekavad: ettevõtlus ja projektijuhtimine 9

sotsiaaltöö korraldus 9

turismi- ja hotelliettevõtlus 9

Kõikidel rakenduskõrghariduse õppekavadel saab õppida nii päevases

kui ka avatud ülikooli õppes. Majandusteaduse bakalaureuse- ning

turismigeograafia ja ärijuhtimise magistrikraadi saab omandada avatud

ülikooli õppes, heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise magist-

rikraadi päevases õppes.

Ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala on ainulaadne Eestis,

selle eesmärk on koolitada tulevasi ettevõtjaid, projektijuhte ja kesk-

astme juhte. Eriala on sobiv neile, kel on huvi ettevõtluses töötamise

vastu, kes soovivad saada ise ettevõtjaks, töötada projektijuhina

või keskastme spetsialistina ettevõtte erinevates funktsionaalsetes

valdkondades (turundus, müük, raamatupidamine, rahandus, perso-

nalijuhtimine, tootmine), on iseloomuomadustelt loovad ja valmis

võtma vastutust ka teiste inimeste ning kogu ühiskonna ees.

Sotsiaaltöö korralduse õppes koolitatakse sotsiaaltöötajaid

Kontakt: www.pc.ut.ee, [email protected] 35, Pärnu 80010, tel 445 0537

38

Pärnu kolledž Kontakt: www.pc.ut.ee, [email protected] 35, Pärnu 80010, tel 445 0537

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

ning sotsiaaltöö korraldajaid. Üliõpilane omandab tervikli-

ku sotsiaaltööalase rakenduskõrghariduse ja alusteadmised

õpingute jätkamiseks magistriõppes ning kutseoskused

töötamiseks spetsialistina. Eriala on sobiv neile, kellel

on soov töötada inimestega, soov õppida ja areneda ning

sobivad isikuomadused nagu hea suhtlemisoskus, avatus

ja tolerantsus.

Turismi- ja hotelliettevõtlus on olnud populaarne

eriala juba aastaid. Rahvusvaheliselt tunnustatud õppe-

kava põhjal on võimalik omandada konkurentsivõimeline

erialane ettevalmistus, et töötada nii era-, avalikus kui ka

mittetulundussektoris spetsialisti, ettevõtja või juhina.

Õppekava võimaldab üliõpilastel valida ühe kolmest eri-

alasuunast ning keskenduda valdkonnapõhiste teadmiste

ja oskuste omandamisele: majutusettevõtte juhtimine ja

turundus, turismisihtkoha juhtimine ja turundus ning spaa-

de juhtimine ja turundus.

Edasiõppimise võimalusedKolledžis on õpinguid võimalik jätkata heaolu- ja spaateenuste disaini

ja juhtimise magistriõppekaval (inglise keeles).

Võimalikud tulevased töökohad Enamik kolledži lõpetajaid asub tööle omandatud erialal nii avalikus,

äri- kui ka mittetulundussektoris. Üliõpilastel aitab tööd leida prak-

tika, mida korraldatakse kolledži partnerettevõtetes nii kodu- kui

välismaal. Vilistlasuuringud näitavad, et pooled lõpetanutest asuvad

tööle asutusse, kus nad on õpingute jooksul olnud praktikal. Näiteid

võimalikest töökohtadest:


turundus-, finants-, personali- ja müügispetsialist•

projektijuht•

paljud lõpetajad on loonud ise oma ettevõtte •


lastekaitsespetsialist•

noorsootöötaja•

sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoog•

huvijuht•


reisikorraldaja•

majutusjuht•

turismispetsialist era- või riigisektoris•

spaahotelli juht•

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi

(õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes).

40

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine






vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja võõrkeel)

(osakaal 40%)






vabalt valitud riigieksam (v.a kirjand ja võõrkeel)

(osakaal 40%)



Pärnu kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvestamata

vastu üliõpilaskandidaat, kes on tulnud:

(1) 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpiaadi (majandus,

emakeel, inglise keel, saksa keel, keemia, matemaatika,

füüsika, bioloogia, geograafi a või ajalugu) piirkonnavooru

(Pärnu linn või Pärnu maakond) võitjaks;

(2) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 2009/2010. õa parima

õppuri konkursi võitjaks.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud üliõpilaskandi-

daadi punktisummale lisatakse kolm punkti.

Türi kolledž

Asudes õppima Tartu Ülikooli Türi Kolledžisse, valib üliõpilane ra-

huliku ja turvalise õpikeskkonna Kesk-Eesti aedlinnas ning võimaluse

saada õpetust parimatelt keskkonnateadlastelt ja praktikutelt. Õppe-

töö toimub hubases ja renoveeritud hoones ning iga üliõpilane saab

vajadusel koha interneti-ühendusega varustatud ühiselamutoas.

keda oodatakse õppima?Eelkõige neid, kes mõeldes ka järeltulevatele põlvedele soovivad anda

keskkonna hoidmisse ja säästvasse kasutamisse oma panuse.

Rakenduskõrghariduse õppekava:keskkonnakorraldus ja planeerimine 9

Türi kolledžis õpetatakse eriala, mille õppekava on kiitnud heaks nii

ülikooli õppejõud kui ka praktikud. Tulevased keskkonnaspetsialis-

tid omandavad põhjalikke teadmisi keskkonna planeerimise, sise- ja

väliskeskkonna, nüüdisaegsete keskkonnatehnoloogiate, keskkon-

nakaitse, keskkonnaõiguse, seadusandluse, projektide koostamise,

juhtimispsühholoogia, ettevõtte keskkonnajuhtimise jpm kohta. Üli-

õpilaste kasutuses on kaasaegsed keskkonnafüüsika- ja keemialaborid,

arvutiklass, raamatukogu.

Tartu Ülikooli Türi kolledži lõpetajad saavad Tartu Ülikooli dip-

lomi, mis võimaldab jätkata õpinguid magistriõppes.

Võimalikud tulevased töökohadTüri kolledži lõpetanud leiavad tööd omavalitsustes keskkonnaametni-

ke või planeerijatena, ettevõtte keskkonnaspetsialistide või juhtidena,

samuti euroametnikena keskkonnakorralduse valdkonnas.

Kontakt: www.tc.ut.ee, [email protected] mnt 13b, Türi 72213, tel 384 9163

42

Türi kolledž Kontakt: www.tc.ut.ee, [email protected] mnt 13b, Türi 72213, tel 384 9163


keskkonnakorraldus ja planeerimine




Türi kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvestama-

ta vastu üliõpilaskandidaat, kes on tulnud gümnaasiumi-

klasside õpilasena üleriigilise olümpiaadi (matemaatika,

geograafi a, füüsika, keemia, bioloogia, informaatika) piir-

konnavooru (Järva maakond) võitjaks.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Viljandi kultuuriakadeemia

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub rakenduskõrgkoolina

elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale.

Kultuuriakadeemia sisuks on omakultuurilise enesetunnetuseni jõud-

mine üha muutuvas ja uuenevas ajas. Usume, et ahnelt üleilmastuvas

maailmas on see kultuurilise ellujäämise võti. Õppejõudude seas

annavad tooni oma ala tuntud tegijad. Kalju Komissarov, Ain Agan,

Taavo Remmel, Raido Mägi, Ilmar Vaaro, Mai Põldaas, Malle Ermel

ja Veiko Berendsen on inimesed, kes asjahuviliste seas tutvustamist

ei vaja.

keda oodatakse õppima?Ootame kõiki, kes tunnevad huvi rahvuslike traditsioonide vastu ja

valutavad südant omakulutuuri edasise arengu ja säilimise pärast.

Oodatud on ka uudishimulikud ja teadmishimulised noored, keda

huvitab eripalgelise informatsiooniga tegelemine.

Kultuuriakadeemiaga on väga tihedalt seotud üks linna populaa-

rsemaid sündmusi, Viljandi pärimusmuusika festival, mida korraldab

meie vilistlane Ando Kiviberg. Ansamblites Untsakad, ja Vägilased

on enamikus tegevad kultuuriakadeemia vilistlased. Tantsukunsti alal

on avalikkusele tuntud Jüri Nael, Päär Pärenson ja Renate Valme

ning tuntumad teatrikunsti eriala lõpetajad on Juhan Ulfsak, Meelis

Rämmeld, Tanel Ingi, Ireen Kernik, Taavi Tõnisson.

Raamatukogunduse ja dokumendihalduse erialade tuntumad lõ-

petajad on Triinu Seppam, Jaanus Kõuts, Katrin Niklus, Ere Raag,

Signe Jantson, Lea Baumann, Marju Mikkel, Gina Kilumets.

Kontakt: www.kultuur.edu.ee, [email protected] 1, Viljandi 71004, tel 435 5232

44

Viljandi kultuuriakadeemia

Bakalaureuseõppekava:koolimuusika 9

Rakenduskõrghariduse õppekavad:huvijuht-loovtegevuse õpetaja 9

info- ja dokumendihaldus 9

jazzmuusika 9

kultuurikorraldus 9

pärimusmuusika 9

raamatukogundus ja infokeskkonnad 9

rahvuslik tekstiil 9

tantsukunst 9

teatrikunsti visuaaltehnoloogia 9

Viljandi kultuuriakadeemias õpetatavad erialad on val-

davalt loomingulised. Suure tähtsusega on humanitaarse

üldhariduse jätkumine, samuti omandatava erialaga seon-

duva tänapäevase kõrgtehnoloogia tundmaõppimine, mida

võimaldab viimastel aastatel hoolega uuendatud tehniline

baas.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetajad

saavad Tartu Ülikooli diplomi, mis võimaldab jätkata õpin-

guid magistriõppes.

Edasiõppimise võimalusedAkadeemias on õpinguid võimalik jätkata muusikaõpetaja

magistriõppekaval.

Võimalikud tulevased töökohad Sama suur, kui on pakutavate õppekavade valik kultuu-

riakadeemias, on eneseteostusvõimalused tulevikus: käsi-

töömeistrist kultuurijuhini, rahvamuusikust pop-staarini,

näitlejast-tantsijast produtsendi-mänedžerini, dokumen-

dihaldurist raamatukogu- ja infospetsialistini.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Kontakt: www.kultuur.edu.ee, [email protected] 1, Viljandi 71004, tel 435 5232


huvijuht-loovtegevuse õpetaja




(osakaal 70%)



info- ja dokumendihaldus



sisseastumisintervjuu – sisseastumiseksam (osakaal 70%)



koolimuusika

jazzmuusika

pärimusmuusika

kirjand, võõrkeel – riigieksamid (valida üks, osakaal 20%)




kultuurikorraldus






raamatukogundus ja infokeskkonnad



sisseastumisintervjuu – sisseastumiseksam (osakaal 70%)



46

rahvuslik tekstiil





tantsukunst





teatrikunsti visuaaltehnoloogia




riigieelarvevälise õppekoha lävend: 55,0w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

VASTUVÕTT BAkAlAUREUSE- JA RAkEndUSkÕRg-HARIdUSÕppE pÄEVASESSE ÕppESSEtoimub riigieksamite, sisseastumiseksamite ja lõputunnistuse

keskmise hinde alusel

lävendipõhiselt, 9

paremusjärjestuse alusel või 9

eritingimustel. 9

Lävend on iga õppekava riigieelarvelisele ja riigieelarvevälisele õp-

pekohale vastuvõtmise tagav minimaalne punktisumma. Ülikooli võe-

takse vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on õigeaegselt esitanud

vajalikud dokumendid ja kelle punktisumma on võrdne kehtestatud

lävendiga või ületab seda.

Üliõpilaskandidaat saab oma punktisumma kiiresti ja lihtsalt teada,

kasutades lävendikalkulaatorit (www.ut.ee/sisseastumine).

Kui lävendipõhise vastuvõtuga õppekavadele jääb vabu riigieelarvelisi õppekohti, täidetakse need riigieelarvevälise õppekoha lävendi ületanud

üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel.

Paremusjärjestuse alusel toimub vastuvõtt vaid arstiteaduskon-

nas. Paremusjärjestus kujuneb vastava õppekava vastuvõtutingimuste

täitmisel saadud punktide alusel.

Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandi-

daatidele lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel kolm punkti.

Eritingimustel võetakse vastavalt üliõpilaskandidaadi soovile riigi-

eelarvelisele või riigieelarvevälisele õppekohale vastuvõtueeskirjas

sätestatud korras vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on

sooritanud sisseastumiseksamite perioodil akadeemilise testi tule- 9

musele 80 punkti või rohkem,

tulnud üleriigilisel aineolümpiaadil abiturientide arvestuses viie 9

parema hulka,

võtnud osa rahvusvahelisest aineolümpiaadist; 9

saavutanud auhinnalisi kohti keskkooli väitlusmeistrivõistlustel või 9

konkursil „Eesti parim õpilasfirma“.

Õpetajakoolituse õppekavadele võetakse üliõpilaskandidaat eritingi-

mustel vastu juhul, kui ta sooritab kutsesobivuskatse.

Vastuvõtu põhimõtted

48

Eritingimustel võetakse riigieelarvevälistele õppekoh-

tadele vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud

sisseastumiseksamite perioodil akadeemilise testi tulemusele

70 punkti või rohkem.

Riigieelarvevälisele õppekohale võetakse vastu ja vabas-

tatakse õppekulude hüvitamisest riigieelarvevälise õppekoha

lävendi ületanud

viis 9 üliõpilaskandidaati, kes on saavutanud silmapaist-

vaid sporditulemusi ja kes on valmis esindama Tartu

Ülikooli akadeemilist spordiklubi;

kaks 9 kõige kõrgema punktisumma saanud piiratud

töövõime või puudega üliõpilaskandidaati;

üks Kihnust pärit või Kihnus alaliselt elav 9 üliõpi-

laskandidaat;

üks Setomaalt pärit või Setomaal alaliselt elav 9

üliõpilaskandidaat.

SISSEASTUMISEkSAMIdKuigi enam kui pooltel õppekavadel võetakse vastu ainult

riigieksamite tulemuste või lõputunnistuse keskmise hinde

põhjal, siis mõnel õppekaval õppima asudes tuleb sooritada

ka sisseastumiseksamid.

Sisseastumiseksamitele tuleb registreeruda 1.–25. juu-

nini interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 8. juulini.

Pärast sisseastumiseksami sooritamist tuleb ettenähtud ajal

esitada avaldus Tartu Ülikooli astumiseks.

Dokumentide esitamine

nÕUTAVAd dokUMEndId

avaldus 9

keskharidust tõendav dokument koos hinnetelehega 9

riigieksamitunnistus(ed) 9

isikutunnistus või pass 9

lisadokumendid vastavalt vastuvõtueeskirjale 9

Mitte-eesti keeles eelmise haridustaseme omandanud üliõpilaskandi-

daat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma

eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle keeleoskus ei vasta tasemele C1

või kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui

80 punkti, asub eesti keelt süvendatult õppima õppekorralduseeskirjas

kehtestatud tingimustel ja korras.

dokUMEnTIdE VASTUVÕTTTartu Ülikoolis saab esitada avalduse kahe õppekava riigieelarve-

lisele ja riigieelarvevälisele õppekohale.

Avaldusi on võimalik esitadaelektroonselt interneti-aadressil 9 www.sais.ee,

isiklikult ülikooli peahoones tööpäeviti kell 10–16 või 9

kolledžites õpetatavatele õppekavadele kohapeal kolledži lahti- 9

olekuaegadel.

pAnE TÄHElE!Kõik riigieelarvelisele õppekohale vastu võetud üliõpilaskan-

didaadid peavad hiljemalt 26. juuliks oma õppima tulekust ülikoolile

teatama. Seda saab teha interneti-aadressil www.sais.ee või esitades

kirjaliku avalduse õppeosakonda. Juhul kui üliõpilaskandidaat selleks

tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse seda riigieelar-

velisest õppekohast loobumisena.

50

AVAldUSTE ESITAMInE SISSEASTUMISE InFoSüSSTEEMIS (SAIS)

Ülikooli astumise avalduse saab sisseastumise infosüs- 9

teemi (SAIS) kaudu esitada internetis, kasutades iden-

tifi tseerimiseks ID-kaarti või pangaportaali.

SAIS-is on võimalik esitada avaldus juhul, kui keskharidus 9

on omandanud 2004. aastal või hiljem. Varem keskha-

riduse omandanul tuleb dokumendid esitada isiklikult.

Isiklikult tuleb avaldus esitada ka siis, kui nõutakse li-

sadokumente (olümpiaadi tunnistus, tõend, sportlikke

tulemusi kajastav CV jne).

Tartu Ülikoolis saab kandideerida kahe õppekava riigi- 9

eelarvelisele ja riigieelarvevälisele õppekohale. SAIS-i

kontekstis tähendab see nelja avalduse esitamist.

Avaldust esitades tuleb pöörata tähelepanu õppeastmele. 9

Enamike õppekavade õppeastmeks on ülikoolis bakalau-

reuseõpe, kuid nt arstiteaduskonnas on bakalaureuse- ja

magistriõppe integreeritud õppekavad ning kolledžites

valdavalt rakenduskõrghariduse õppekavad.

Avaldust esitades tuleb jälgida, et kõik avaldusel olevad 9

andmed oleksid õiged. Juhul kui avaldusel puuduvad and-

med lõpetatud kooli, riigieksami tulemuste ja/või hinnete

kohta, tuleb korrata päringut riiklikest registritest.

SAIS-is avaldust esitades peab kandidaat selle ise kinni- 9

tama. Kõik üliõpilaskandidaatide kinnitatud avaldused

vaatab ülikool läbi ning kui avaldus on korrektne, kinnitab

selle omakorda. Üliõpilaskandidaadi poolt kinnitamata

jäetud avaldusi ülikool läbi ei vaata.

Juhul kui õppekavale kandideerimisel on nõutav sisseas- 9

tumiseksam ja see on sooritatud, tuleb avaldus kinnitada

ka siis, kui sisseastumiseksami tulemus SAIS-is ei kajastu.

Sisseastumiseksami tulemuse sisestab ülikool hiljemalt

järgmise tööpäeva jooksul.

Lisapunktid akadeemilise testi ja olümpiaadist osavõtu eest antakse 9

kandideerijatele samuti pärast seda, kui ülikool on avaldused läbi

vaadanud.

Ülikooli kandideerimise eelduseks on õppekava riigieelarvevälise 9

õppekoha lävendi ületamine ning arstiteaduskonda kandideerimisel

punktisumma vähemalt 55. Avaldused, mis ei vasta neile tingimus-

tele, lükkab ülikool tagasi.

Kui avaldusel olevad andmed on puudulikud või kui üliõpilaskan- 9

didaat ei esita tähtajaks kõiki nõutavaid dokumente, on ülikoolil

õigus tema avaldus tagasi lükata.

Lävendit ületavate üliõpilaskandidaatide avaldused kinnitab ülikool 9

esitamise päevale järgneva tööpäeva jooksul.

Riigieelarvelistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandidaadid, 9

kes soovivad ülikooli õppima asuda, peavad oma õppima tuleku

kinnitama 26. juuliks. Kui üliõpilaskandidaat ei kinnita oma õppima

tulekut, võetakse tema asemele pingereas järgmine kandidaat.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandi- 9

daadid kinnitavad oma õppima asumist esmamakse tasumisega 13.

augustiks.

SAIS-is tuleb nii oma avaldust kui ka saadetud teateid kindlasti re-

gulaarselt jälgida. Kui avaldusel on mõni viga või avaldusega seotud

toimingud jäävad arusaamatuks, tuleb ülikooliga ühendust võtta e-posti

aadressil [email protected].

52

VÄlISMAAlE ÕppIMA

Tartu Ülikooli üliõpilastel on võimalik õppida 1 –2 se-

mestrit välismaal vahetusüliõpilasena.

Üliõpilasvahetus toimub partnerlepingute, rahvusvaheliste

programmide ja organisatsioonide ning valitsuste ja fondide

stipendiumide abil.

Enim bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi kasutab

välisülikoolis õppimiseks või välispraktika soorita-

miseks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Eras-

mus, mille raames toimub üliõpilasvahetus enam kui 350

väliskõrgkooliga. Programmis osalemine tagab tasuta õppe

partnerkõrgkoolis ning stipendiumi, mis koosneb reisi- ja

elamistoetusest. Toetuse suurus määratakse iga õppeaasta

kohta eraldi, olenevalt sihtriigi elukallidusest võib vajalik

olla omafi nantseering.

Oluline osa üliõpilasvahetusest toimub ka partnerlepingute

raames. Partnerlepingud hõlmavad Euroopa, Aasia, Aus-

traalia ja Põhja-Ameerika ülikoole ning nende kaudu välis-

maale õppima minnes on Tartu Ülikooli üliõpilane õppe-

maksust vabastatud. Stipendiumide puhul tuleb jälgida iga

pakkumist eraldi.

Lisaks on Tartu Ülikool rahvusvahelise üliõpilasvahetuspro-

grammi ISEP liige, mille raames saab vahetusüliõpilasena

õppida Ameerikas (ligikaudu 200 ülikooli) ja mujal maail-

mas (ligikaudu100 ülikooli). Üliõpilastele on väliskõrgkoolis

tagatud tasuta õpe, majutus ja toitlustus.

Igal aastal kasutab järjest enam üliõpilasi võimalust veeta

osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis.

Välismaal õppinud üliõpilaste kogemustest on võimalik

lähemalt lugeda www.ut.ee/valismaa.

HEA TEAdA

Ülikoolis toimub õppetöö kolmel kõrgharidusastmel:

bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe 9

magistriõpe 9

doktoriõpe 9

Tartu Ülikoolis on võimalik õppida nii päevases kui ka avatud

ülikooli õppes. Päevase õppe puhul on rõhk auditoorsel õppe-

tööl. Avatud ülikooli õppes õppimine nõuab üliõpilaselt rohkem

iseseisvat tööd.

Üliõpilasi võetakse vastu riigieelarvelistele ja riigieelarvevälis-

tele õppekohtadele. Riigieelarvelisel õppekohal kaetakse õppekulud

riigieelarvest ja õppimine on tasuta. Riigieelarvevälisel õppekohal

õppides tuleb üliõpilasel katta oma koolituskulud ise (enamikul õp-

pekavadel jääb semestri õppeteenustasu 12 000 kuni 17 000 krooni

vahele).

Mitte-eesti keeles eelmise haridustaseme omandanud üliõpilaskandi-

daat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma

eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle keeleoskus ei vasta tasemele C1

või kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui

80 punkti, asub eesti keelt süvendatult õppima õppekorralduseeskirjas

kehtestatud tingimustel ja korras.

Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla

(www.tartucampus.eu). Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut,

mis mahutavad umbes 3300 üliõpilast.

Üliõpilased saavad taotleda õppetoetusi, stipendiume ja võtta õp-

pelaenu. Õppelaenu on võimalik võtta kõigil täiskoormusega, k.a

riigieelarvevälistel õppekohtadel ja avatud ülikooli õppes õppivatel

üliõpilastel.

VASTUVÕTU AJAKAVA

1.–25. juunini sisseastumiseksamitele

registreerumine internetis www.ut.ee/sisseastumine

28. juunist 16. juulini sisseastumisavaldusteesitamine www.sais.ee

29. juunist 8. juulini toimuvad sisseastumiseksamid

12.–16. juulini sisseastumisavalduste esitamine www.sais.ee

12.–16. juulini saab lisaks SAIS-ile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate dokumentidega ka ülikooli peahoones ja õppeasutustes

õpetatavatele õppekavadele kohapeal.

Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine

Vastu võetud riigieelarvelisele õppekohale

Vastu võetud riigieelarvevälisele õppekohale

12.–26. juulini õppeteenuse osutamise

lepingute sõlmimine (arstiteaduskonnas

20.–26. juulini).

Hiljemalt 26. juuliks tuleb ülikoolile oma õppima

tulekust teatada.NB! Kui üliõpilaskandidaat tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse

seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.

Hiljemalt 13. augustiks tuleb tasuda õppeteenustasu esmamakse,

millega kinnitatakse õppima asumist.

Vastuvõetud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritaksehiljemalt 19. augustil.

30. augustil toimub ülikooli õppeaasta avaaktus

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite

tulemuste alusel

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt riigieksamite ja

sisseastumiseksamite tulemuste alusel

54

Sisseastumise ajakava

VASTUVÕTU AJAKAVA

1.–25. juunini sisseastumiseksamitele

registreerumine internetis www.ut.ee/sisseastumine

28. juunist 16. juulini sisseastumisavaldusteesitamine www.sais.ee

29. juunist 8. juulini toimuvad sisseastumiseksamid

12.–16. juulini sisseastumisavalduste esitamine www.sais.ee

12.–16. juulini saab lisaks SAIS-ile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate dokumentidega ka ülikooli peahoones ja õppeasutustes

õpetatavatele õppekavadele kohapeal.

Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine

Vastu võetud riigieelarvelisele õppekohale

Vastu võetud riigieelarvevälisele õppekohale

12.–26. juulini õppeteenuse osutamise

lepingute sõlmimine (arstiteaduskonnas

20.–26. juulini).

Hiljemalt 26. juuliks tuleb ülikoolile oma õppima

tulekust teatada.NB! Kui üliõpilaskandidaat tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse

seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.

Hiljemalt 13. augustiks tuleb tasuda õppeteenustasu esmamakse,

millega kinnitatakse õppima asumist.

Vastuvõetud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritaksehiljemalt 19. augustil.

30. augustil toimub ülikooli õppeaasta avaaktus

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite

tulemuste alusel

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt riigieksamite ja

sisseastumiseksamite tulemuste alusel

Üliõpilaskandidaatide vastuvõtt Tartu Ülikooli

toimub vastuvõtueeskirja järgi.

Käesolev teatmik ei kajasta kõiki

vastuvõtu lisatingimusi.

Täpsem informatsioon interneti-aadressil

www.ut.ee/sisseastumine

Sisseastujate foorum interneti-aadressil

www.ut.ee/sisseastumine/foorum

Koostanud TÜ õppeosakond

novembris 2009

tartu university vastuvotuvoldik

Documents