tabel 1. keskkonnakompleksluba - envir.ee · 2018. 7. 4. · 4.4 loa koostanud ametnik: nimi,...

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid"

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Loa registreerimisnumber L.KKL.PÕ-187785Loa taotluse registreerimisnumber 37-10-1/14523Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.PÕ-187785

1. Käitaja andmed

1.1 Ärinimi / Nimi KASKA-LUIGA TALU1.2 Registrikood / Isikukood 101918401.3 Aadress Hurmi küla Põlgaste side

Kanepi vald, 63102 Põlvamaatelefon / faks 504 2539e-post [email protected]

2. Käitise andmed

2.1 Käitise nimetus Uiburindu farm2.2 Käitise aadress Põlgaste Kanepi vald, 63123

Põlvamaa2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Avo Kruuslatelefon / faks 504 2539 / 797 3382e-post [email protected] Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 koordinaadid 6520, X=6429234, Y=670887

3. Tegevusala

3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 0141: Piimakarjakasvatus3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3

Teraviljakasvatus; 011113.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond(-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

Veiste intensiivkasvatus, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise

3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus Kuni 1047 lüpsilehma, kuni 500 mullikat, kuni 450 vasikat ja kuni 170 kinnislehma

3.5 Käitise lubatud tööaeg 365 päeva aastas; 24 h

4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi Keskkonnaamet4.2 Registrikood 700086584.3 Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 151724.4 Loa koostanud ametnik: nimi, ametinimetus Maikel Daniel,

keskkonnakorralduse spetsialist

telefon / faks 766 6153 / 786 8361e-post maikel.daniel@keskkonnaam

et.ee

1 Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

1/67

2. Käitise asukoht Füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud KASKA-LUIGA TALU Uiburindu farmikompleks asub Põlvamaal Kanepi vallas Põlgaste külas Roosi tee 30a maaüksusel (katastrinumber 28502:003:0018), Roosi tee 30 maaüksusel (katastritunnus 28502:003:0064), Puidu tn 2 // Roosi tee 40 maaüksusel (katastritunnus 28502:003:0033), Puidu tn 6 maaüksusel (katastritunnus 28502:003:0150), Mäe-Saia maaüksusel (katastritunnus 28502:003:0063), Puidu tn 4 maaüksusel (katastritunnus 28502:003:0157) ja Puidu tn 4a kuni 4d maaüksustel (katastritunnused 28502:003:0158, 28502:003:0159, 28502:003:0161, 28502:003:0162). Kanepi vald asub Kagu–Eestis, Põlva maakonna lääneosas, valla naabriteks on Valgjärve, Kõlleste, Põlva ja Laheda vald, Võrumaalt Sõmerpalu ja Urvaste vald ning Valgamaalt Pühajärve vald. Farm asub Põlgaste küla tiheasustuslikumast külakeskusest ca 650 meetri kaugusel ja Kanepi alevikust ca. 7,5 kilomeetri kaugusel.

3. Käitise tegevus KASKA-LUIGA TALU põhitegevuseks on piimakarjakasvatus. Farmikompleksis peetakse kuni 1047 lüpsilehma, kuni 500 mullikat, kuni 450 vasikat ja kuni 170 kinnislehma. Aastas varutakse üle 24000 tonni silo ning tekib üle 43890 tonni vedelsõnnikut ja ca 1820 tonni tahesõnnikut.

4. Uue käitise kavandamise või olemasoleva käitise rekonstrueerimise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tartu 2007. Kättesaadav: http://www.ippc.envir.ee/

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete

nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude

ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad

Vastavusmärge

Juhtimine Hea põllumajandustava Regulaarne töötajate täiendõpe sh. koolitus uute seadmete kasutuselevõtul ja uue töötaja tööle asumisel. Peetakse arvestust sööda tarbimise ja väärinduse,

Hea põllumajandustava järgimine (töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine; ressursside täpne arvestus; tegevuste süsteemne planeerimine).

Vastab

2/67

vee ja energia tarbimise ning jäätmetekke ja sõnniku tekke üle. Töötajad on instrueeritud hädaolukordade puhuks. Seadmete hooldamine vastavalt hooldusjuhenditele. Tegevusi planeeritakse (materjalide kulu jälgitakse ja tarnitakse juurde vastavalt vajaduselt, sõnnikumajandus väetusplaanide ja vedelsõnniku laotusplaani alusel).

Veiste söötmine Täisratsiooniline söötmisviis

Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Omavalmistatud söötadest võetakse analüüse toiteväärtuse tuvastamiseks. Lüpsilehmad on jaotatud vähemalt 4 eri ratsiooniga gruppi ja lisaks on erineva arengujärguga noorloomad grupeeritud vastavalt vanusele. Sööda segamiseks kasutatakse spetsiaalset söödamikserit.

Sõltumata söötmisviisist on PVT: ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ja laboratoorselt analüüsitud söötasid; ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Täisratsioonilise söötmisviisi korral on PVT loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel (vähemalt 4 rühma) ning söötade segamise ühtlikkus.

Vastab

3/67

Veiste jootmine Jootmissüsteemid Joogivesi on loomadele alati kättesaadav. Kasutatakse grupijootureid, vasikaid joodetakse ka käsitsi. Jooturid on paigutatud nii, et välistatud on vee reostumine ja allapanu niiskumine joogiveega. Jälgitakse süsteemi tehnilist korrasolekut.

Joogivesi on loomadele alati kättesaadav. Joogivee saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Välistatud on allapanu niiskumine joogiveega. Seadmete korrasolekut kontrollitakse regulaarselt.

Vastab

Veiste lüpsmine Robotlüpsisüsteem, lüpsiplats ja torusselüps

Kasutusel on 8 lüpsirobotit ja 20 kohaline karusell-tüüpi lüpsiplats ning erivajadustega loomade puhul kasutatakse torusselüpsi. Kõikide süsteemide puhul jõuab piim udarast jahutisse laudaõhuga kokku puutumata. Lüpsiseadmete ja piimatankide pesu toimub automaatsete pesuautomaatide abil.

Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis. Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta. Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil.

Vastab

Sõnniku eemaldamine laudast (vedelsõnnik)

Vabapidamislaudad.Skreeperseadmed.

Veiste vabapidamine. Vabapidamislautades tekkiv vedelsõnnik eemaldatakse skreeperseadmega rohkem kui 3 korda päevas uhtkanalite

Loomade vabapidamine. Skreeperseadmed söötmispuhkealal. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse. Valg- või uhtkanalite süsteem.

Vastab

4/67

süsteemi.

Sõnniku eemaldamine laudast (poolvedelsõnnik)

Erivajadustega loomade laut (lõaspidamine).Kettkraapkonveier.

Looma heaolu ja vajadusi arvestav lõa pikkus. Allapanuna kasutatakse turvast. Poolvedelsõnnik eemaldatakse 2 korda päevas kettkraapkonveieriga vahekaevu, kust pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse.

Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. Veise lõastamiseks kasutatav lõõg peab võimaldama veisel ilma raskusteta süüa, juua, maha heita, lamada, üles tõusta ja jäsemeid välja sirutada. Piisavas koguses allapanu ning optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine. Optimaalse laiusega sõnnikukäik.

Vastab

Sõnniku eemaldamine laudast (sügavallapanusõnnik)

Vasikalaut, mullikate laut, ja endine pullikute laut.Mobiilsed seadmed.

Loomi peetakse vabalt individuaal- ja grupisulgudes sügavallapanul. Sõnnik eelaldatakse üks kord kuus (endisest pullikute laudast 1 kord kahe kuu jooksul) mobiilse seadmega.

Loomade vabapidamine. Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu. Skreeper- või mobiilsed seadmed.

Vastab

Sõnniku eemaldamine laudast (vedelsõnnik)

Vabapidamislaudad.Puhkelahtrid ja asemed.

Vabapidamislautades optimaalse pikkusega puhkelahtrid ja asemed. Uhtkanalite süsteem.

Optimaalse pikkusega puhkelahtrid ja asemed. Valg- või uhtkanalite süsteem. Restpõrand

Vastab

5/67

liikumiskäikudes. Osaline restpõrand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes.

Sõnniku eemaldamine laudast (poolvedelsõnnik)

Erivajadustega loomade laut (lõaspidamine).Puhkelahtrid ja asemed.

Asemete pikkus vastab loomade vajadusele.

Optimaalse pikkusega asemed.

Vastab

Loomade pidamine (heitkogused õhku)

Vedelsõnnikutehnoloogia ja poolvedelsõnniku tehnoloogia.Vabapidamislaudad ja erivajadustega loomade laut.

Loomadel on optimaalse suurusega söötmis- ja puhkeala ja liikumiskäigud. Sõnnik eemaldatakse betoonpõrandalt skreeperseadmega üle kolme korra ööpäevas. Allapanuna kasutatakse erivajadustega loomade laudas vähesel määral turvast.

Vedelsõnnikutehnoloogia: optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud, regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse, väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine.

Vastab

Loomade pidamine (heitkogused õhku)

Sügavallapanu tehnoloogia

Kasutusel vasikalaudas, mullikate laudas ja endises pullikute laudas. Sõnnik eelaldatakse üks kord kuus (endises pullikute laudas 1 kord kahe kuu jooksul) mobiilse seadmega. Allapanuna kasutatakse põhku, turvast ja saepuru.

Piisavas koguses allapanu kasutamine.

Vastab

Energiakasutus Ventilatsioon Loomakasvatushoonetes kasutatakse loomulikku ventilatsiooni (vajadusel

Loomuliku ventilatsiooni kasutamine. Ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne

Vastab

6/67

võimalus käivitada vabapidamislaudas õhu laudasisest liikumist parandavad ventilaatorid). Sundventilatsiooni kasutatakse vaid olmeruumides.

ventilatsioonirežiim.

Energiakasutus Valgustus Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe ja gaaslahenduslambid (elavhõbelambid ja/või metallhalogeniidlambid). Vabapidamislautade katuseharjad kaetud valgust läbilaskva materjaliga, pikiseinad on kaetud avatavate makrolon akende ja sandwitch paneelidega.

Energia tõhusate valgustite kasutamine. Loomuliku valguse maksimaalne kasutamine.

Vastab

Energiakasutus Lüpsisüsteem Vabapidamislautades karusell-tüüpi lüpsiplats ja robotlüpsi süsteem. Erivajadustega loomade laudas torusselüps.

Lüpsiplatsi kasutamine, kus võimalik.

Vastab

Energiakasutus Lüpsisüsteemid(sagedusmuundurid vaakumpumpadel)

Sagedusmuunduriga vaakumpumpasid ei kasutata karusell-tüüpi lüpsiplats, robotlüpsi süsteemidel on olemas.

Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid.

Ei vasta

Energiakasutus Piima jääksoojusekasutamise seade.

Piima jääksoojust kasutatakse loomade

Energia ja kütuste efektiivne kasutamine. Elektrienergia

Vastab

7/67

joogivee eelsoojendamiseks ja olmevee soojendamiseks.

kasutuse vähendamine.

Sõnniku ladustamine Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlad (2 tk.)

Vana vabapidamislauda kõrval paiknev hoidla mahutab ca. 16000 m3. 8 kuu jooksul tekib kokku voidlasse suunatavaid vedelikke (vedelsõnnik, tehnoloogiline vesi ja sademed) ca. 13400 m3. Uus vedelsõnnikuhoidla mahutab ca 17800 m3. 8 kuu jooksul suunatakse uude hoidlasse ca 17100 m3 sõnnikut (sealhulgas erivajadustega loomade lauda poolvedelsõnnik ja vasikalauda sügavallapanusõnnik - ca. 2100 m3/a ning endise pullikulauda sügavallapanusõnnik). Hoidlad on lekkekindlad ja vastupidava konstruktsiooniga ning materjalidest. Hoidlate korrasolekut kontrollitakse visuaalselt pidevalt.

Mahutab käitises tekkiva 8 kuu vedelsõnniku. Põhja ja seinte lekke ja korrosioonikindlus, konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes, süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd (soovitatavalt kord aastas).

Vastab

Sõnniku ladustamine Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlad (2 tk.)

Sõnnikuhoidla kattumine naturaalse koorikuga. Ammoniaagi lendumine

Hoidla katmine plastikkattega või saasteainete emissiooni vähendava ujuvkattega.

Vastab

8/67

teoreetiliselt 40-60%. Võimalusel naturaalse kooriku tugevdamine hekselpõhuga.

Sõnniku ladustamine Tahesõnnikuhoidla Tahesõnniku (ja silojääkide) hoiustamiseks kasutatakse peamiselt ühte (vajadusel kahte) rekonstrueeritud silohoidla sektsiooni. Ühe sektsiooni mahutavus on 1485 m3 (2 tk 2970 m3). Silohoidlad on varustatud silomahlade kogumise süsteemiga, mis võimaldab koguda ka virtsa. Tahesõnnikuna käideldakse uue mullikalauda sügavallapanusõnnik (2300 m3/a) ja silojäägid (720 m3/a) kokku 3020 m3/a ehk 2015 m3 8 kuus.

Betoneeritud põhja ja/või seintega lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva virtsa (uriini ja sademetevee) mahutiga. Hoidla peab mahutama 8 kuu jooksul tekkiva sõnniku.

Vastab

Sõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse lohisvooliklaotureid. Sõnnik viiakse koheselt või 4-6 tunni jooksul mulda.

Sõnniku muldaviimine 4-6 tunni jooksul. Lohisvooliklaotur on PVT rohumaal / põllul (taimede kõrgusega < 30 cm), mille kallak on alla 15 %. Injektorlaotur on PVT rohumaal / põllul, mille kallak on alla 12 %. Paisklaotur on

Vastab

9/67

PVT põllumaal, kui sõnnik viiakse mulda 4-6 tunni jooksul.

Sõnniku laotamine Tahesõnniku laotamine Tahesõnniku laotamiseks kasutatakse paisklaotureid. Sõnnik viiakse mulda maksimaalselt 12 tunni jooksul.

Laotamine põllumaale, kus on võimalik sõnniku kiire muldaviimine (vähemalt 12 tunni jooksul).

Vastab

Jäätmekäitlus Jäätmete liigiti kogumineja üleandmine vastavatluba omavale ettevõttele.

Toimub jäätmete liigiti kogumine ja üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. Tavajäätmed kogutakse konteinerisse. Ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi.

Ohtlike jäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumine. Võimalikult paljude jäätmete liigiti kogumine. Kõigi jäätmete üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete põletamine ja/või matmine on keelatud.

Vastab

Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine

Loomsed kõrvalsaadusedkogutakse eraldi platsile ja konteineritesse.

Loomsed kõrvalsaadused (surnud loomade terved kehad või nende osad) kogutakse eraldi. Antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele.

Tootmise käigus tekkivate loomsete kõrvalsaaduste käitlemine vastavat tunnustust omavas ettevõttes.

Vastab

Reoveekäitlus Reovee juhtiminesõnnikuhoidlasse japuhastisse.

Käitise tehnoloogilised heitveed suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, olmereovesi kogutakse kogumiskaevudega või suunatakse

Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib veisekasvatusettevõttes tekkiva reovee juhtida vedelsõnniku hoidlasse, koguda mahutisse ja

Vastab

10/67

kanalisatsioonitrassi kaudu käitise naabruses paiknevasse reoveepuhastisse.

töödelda kohapeal asuvas puhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.

Sööda hoiustamine Silohoidlad Silo hoiustatakse lekkekindlates tranšeedes, milledel on silomahla kogumise süsteem.

Veekindel, silomahla kogumise süsteemiga hoidla, kuhu on välistatud sademevee ja pinnavee sissevool.

Vastab

Tabel 6. Tegevuskava (PVT) rakendamiseks

Valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tartu 2007. Kättesaadav: http://www.ippc.envir.ee/ Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg

Lüpsmine (vaakumpumbad) Selgitada välja tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus (võttes arvesse vaakumpumba mootori nimivõimsust ja töötunde) sagedusmuunduri lisamiseks karussell-tüüpi lüpsiplatsi vaakumpumbale. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku tasuvuse korral paigaldada karussell-tüüpi lüpsiplatsi vaakumpumbale sagedusmuundur. Kui nimetatud tegevus ei ole tehniliselt teostatav ja/või majanduslikult tasuv, siis esitada

31.12.2015

11/67

Keskkonnaametile vastav kirjalik põhjendus meetme mitterakendamiseks.

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Toorme säästlik kasutamine

Normeeritud söötmine

Lähtudes loomade vajadustest koostatakse erinevate loomagruppide tarbeks optimaalse koostisega söödasegu.

Vastab Rakendatud

Kemikaalide säästlik kasutamine

Pesuautomaatide kasutamine

Lüpsiseadmete pesemine toimub pesuautomaatidega, mis tagavad optimaalse pesuvahendite kasutamise.

Vastab Rakendatud

Abimaterjalide säästlik kasutamine

Allapanu säästlik kasutamine

Minimaalse vajaliku allapanu koguse kasutamine ja optimaalse allapanu vahetamise sageduse kasutamine.

Vastab Rakendatud

Vee säästlik Vett säästvate Piimaseadmestiku Vastab Rakendatud

12/67

kasutamine tehnikate/töövõtete kasutamine.

pesul pesuautomaatika kasutamine. Survepesuri kasutamine. Ühekordsete pabersalvrätikute kasutamine lüpsiks ettevalmistamisel. Pesule eelnev väljaheidete mehhaaniline koristus lüpsiplatsilt ja ootealalt.

Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Vedelsõnnikuhoidlate katmine

Hoidlad katta kas plastikkattega või 10 cm paksuse turba või hekselpõhu kihiga või 3 - 20 cm (mida väiksemad graanulid, seda õhem võib kiht olla) paksuse kergkruusa kihiga või tagada sõnnikust moodustuva loomuliku kooriku teke ja olemasolu (va. väljaveoperiood) kogu hoidla ulatuses.

Vastab Rakendatud


Optimaalse koostisega söödasegu

Toitainete õige doseerimine vastavalt loomrühma

Vastab Rakendatud

13/67

kasutamine. vajadustele.


Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse.

Tahesõnniku eemaldamine pidamise spetsiifikale ning vedelsõnniku eemaldamine iga 3h järel laudast hoidlasse.

Vastab Rakendatud


Laudainventari puhastamine.

Laudainventari (asemete piirded jms.) ja konstruktsioonide (seinad, põrandad liikumisaladel jms) regulaarne puhastamine neile sattunud väljaheidetest.

Vastab Rakendatud


Allapanu kasutamine Optimaalses koguses allapanu kasutamine.

Vastab Rakendatud

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine

Piima jääksoojuse kasutamine

Olmevee ja loomade joogivee soojendamine piimajahuti jääksoojuse abil.

Vastab Rakendatud

Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Energiatõhus valgustus

Energiatõhusate (hõõglampidest tõhusamate) lampide kasutamine ja

Vastab Rakendatud

14/67

valgustuse reguleerimine sõltuvalt loomulikust valgusest.

Jäätmetekke vältimine

Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalide hankimine.

Välditakse söötade või abimaterjalide riknemisest tulenevat jäätmeteket.

Vastab Rakendatud


Loomade optimeeritud söötmine. Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine.

Loomarühmadele koostatakse optimaalse koostise ja kogusega söödasegu, mis vähendab tarbimata söödajääkide teket.

Vastab Rakendatud


Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine.

Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) pakendid (15 01).

Vastab Rakendatud

Jäätmete ringlussevõtt

Söödajäätmete taaskasutamine

Söödajäätmed koguda ning komposteerida ja kasutada mullaviljakuse tõstmiseks koos sõnnikuga.

Vastab Rakendatud

Pinna- ja põhjavee kaitse

Lekkekindlad sõnnikuhoidlad.

Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus,

Vastab Rakendatud

15/67

vähemalt üks kord aastas.


Kinnitatud vedelsõnniku laotusplaan.

Vedelsõnniku laotusplaani koostamine. Keskkonnaameti poolt kinnitatud laotusplaani järgimine ja uuendamine iga 3 aasta järel.

Vastab Rakendatud


Puurkaevu sanitaarkaitseala tagamine.

Tagada puurkaevu sanitaarkaitseala ja selle hooldamine (niitmine, vajadusel võsa raie). Vajadusel tähistada ala looduses.

Vastab Rakendatud


Lekkekindlad silohoidlad.

Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus, vähemalt üks kord aastas.

Vastab Rakendatud

Pinnaja põhjavee kaitse

Sõnniku muldaviimine

Laotatud sõnnik viiakse võimalikult kiiresti mulda.

Vastab Rakendatud

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine

Täisratsiooniline söötmine

Täisratsioonilise söötmistehnoloogia rakendamine. Eelduseks loomade grupeerimine.

Vastab Rakendatud

16/67


Lõhnahäiringute vähendamine sõnnikulaotamisel.

Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikuolusid (tuulte suundi), kui laotatakse elamute läheduses. Vältida elamute läheduses sõnniku laotamist nädalavahetustel ja riiklike pühade ajal.

Vastab Rakendatud


Lõhnahäiringute vähendamine sõnniku käitlemisel.

Sõnniku transpordil ja laotamisel peab järgnema teede ja kõvakattega alade puhastamine sinna sattunud sõnnikust.

Vastab Rakendatud

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis 1 , mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Alltegevus -valdkond või tehnoloogia-protsess

Kogus Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a või m 3 /a

Jääb tootesse, %

Toore

1005 90 00 Mais Ladu 25 Loomade söötmine

1004 t/a

2309 90 96 Mineraalsööt Ladu 1 Loomade söötmine

80 t/a

17/67

1511 90 99 Palmirasv Ladu 2 Loomade söötmine

20 t/a

1214 90 90 Vasikate starter Vasikalaut 1 Loomade söötmine

20 t/a

1214 90 90 Täispiimaasendaja Vasikalaut 1 Loomade söötmine

22 t/a

2836 20 00 Sooda Ladu 0.5 Loomade söötmine

26 t/a

2501 00 91 Sool Ladu 1 Loomade söötmine

22 t/a

2302 40 90 Kliid Ladu 30 Loomade söötmine

120 t/a

1214 90 10 Kartul Ei hoiustata Loomade söötmine

500 t/a

2304 00 00 Sojasrott Ladu 12 Loomade söötmine

300 t/a

2306 41 00 Rapsikook Ladu 25 Loomade söötmine

900 t/a

1214 90 90 Silo Silohoidlad 12 3000 Loomade söötmine

24000 t/a

1214 90 90 Koresööt Küün 11 300 Loomade söötmine

800 t/a

1213 00 00 Põhk Küün 11 300 Loomade söötmine, allapanu

1300 t/a

12149090 Teravili Ei hoiustata Loomade söötmine

2600 t/a

18/67

2201 90 00 Vesi Ei hoiustata Loomade jootmine, tehnoloogiline ja olmevesi

69247

Abimaterjalid

2703 00 00 Turvas Puistes platsil 1000 Loomade allapanu

2000 m3/a

4401 39 30 Saepuru Varjualuses 5 5 Loomade allapanu

120 m3/a

4401 10 00 Küttepuud Varjualuses 5 20 Olmeruumide kütmine, vee soojendamine

50

Pooltooted

1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all,väljas või siseruumis.

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid

Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba -kood

Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksi-maalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Tootmis-protsess

Kogus, t/a võim 3 /a

Erikulu, t, m 3 , kWh või muu tooteühiku kohta

Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Ohukate-gooria

R-lause 2 S-lause 2 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %

Toore

Abimaterjalid

19/67

3402 20 20

Aluseline detergent Circo Tip AF*

Originaalpakend

2 0.06 Lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine

1 m3/a Na hüpoklorit

7681-52-9

C R31; R34

S1/2; S28; S36/37/39; S45

25-50

3402 20 20



1 m3/a Kaaliumhüdroksiid

1310-58-3

C R31; R34

S1/2; S28; S45; S50; S61

10-25

3402 20 20


Originaalpakend


1 m3/a Naatriumkarbonaat

497-19-8

Xi R38; R41

S2; S22; S26

2.5-10

3402 20 20

Happeline detergent

Originaalpakend


1 m3/a H3PO4 7664-38-2

C R34 S36/37/39; S45; S60

10-25

3402 20 20

Happeline detergent

Originaalpakend


1 m3/a Lämmastikhape

7697-37-2

C R35 S1/2; S23; S26; S36; S45

10-25

20/67

3808 94 Blockade Originaalpakend

2 0.05 Udara desinfitseerimine

0.6 m3/a

jood 7553-56-2

Xn R20/21

S2; S23; S25

1

2710 19 43

Diiselkütus

Kütuse paak

7,8 0.7 Avariigeneraatori tarbeks

0.7 m3/a

diisel 68334-30-5

F+; Xn R40; R65

S2; S36/37; S61; S62

100

3824 78 00

Külmaaine R-404A

Seadmetes (9 kg + 9 kg + 5 kg + 4,5 kg)

2 0.0275 Piima jahutamine

0 t/a HFC-125 (pentafluoroetaan)

354-33-6

Xi R36/37/38

S23; S26; S60; S24/25

44

HFC-143a (1,1,1-trifluoroetaan)

420-46-2

Xi R36/37/38

S23; S26; S60; S24/25

52

HFC-134a (1,1,1,2-tetrafluoroetaan)

811-97-2

Xi R36/37/38

S23; S26; S60; S24/25

4

Pooltooted

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo ( European Chemicals Bureau ) veebilehel http://ecb.jrc.it/.2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 "Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord".

Tabel 10. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamineAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 11. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed

21/67

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1

Veehaarde jrk nr 1

13.1 Veehaarde nimetus Uiburindu farm

13.2 Puurkaevu katastri number 2 11114

13.3 Puurkaevu passi number 2 A-1731-M

13.4 Puurkaevu L-Est koordinaadid 2

X: 6429451Y: 670752

13.5 Põhjaveekihi nimetus ja kood 3

Kesk-DevonD2

13.6 Põhjaveekogumi kood 4 Kesk-Devoni põhjaveekogum

13.7 Vee kasutusala 5 Veevõtt

13.8 Vee kasutusala 6

13.9 Puurkaevude grupi kood 7

13.10 Puurkaevude grupi koordinaadid (L-Est süsteemis)

X: Y:

13.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal 9 II kvartal 9 III kvartal 9 IV kvartal 9 Ööpäevas 9 Sekundis 9

- 69247 17313 17313 17313 17313 1901 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel

22/67

3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi9 täitmise otsustab keskkonnakompleksloa andja

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Toimingu nimetus Nõude kirjeldus

14.1 Veearvestuse pidamine Võetavaid veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus kuu esimesel või viimasel kuupäeval kanda veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-s nii, et oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine 1 Mõõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevus vähemalt üks kord 3 aasta jooksul ja pumba vahetamisel. Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2 tundi. Mõõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohta esitada Keskkonnaametile koos käesoleva loa tabelis 68 toodud veearuandega.

14.3 Proovivõtunõuded Täita keskkonnaministri 6. mai 2002 määruses nr.30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõudeid. Proovid võtta soovitatavalt atesteeritud proovivõtja poolt.

14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada soovitatavalt akrediteeritud laboris.

14.5 Seire nõuded Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)

Seiratavad näitajad 2 Proovi võtmise sagedus

Uiburindu farm X: 6429451Y: 670752

Ammoonium, Raud, Sulfaat, Kloriid, Mangaan, Nitraat, Keemiline hapnikutarve, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Elektrijuhtivus,

üks kord aastas

23/67

Lahustunud hapnik (O2)

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramineAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.3 Ajutise iseloomuga tegevusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 16. Äkkheide vetteAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 19. Suubla seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

24/67

Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine

CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000)

1 2 3

7664-41-7 Ammoniaak 57.303

74-82-8 Metaan 205.516

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.11

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.053

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.514

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.514

7446-09-5 Vääveldioksiid 0.007

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

0.025

124-38-9 Süsinikdioksiid 1.836

Tabel 21. Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 22. Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

25/67

Tabel 24. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistisedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 25. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad lahustid ja lahusteid sisaldavad valmistisedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 26. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja –seadmed ning püüdeseadmed

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, ja-seade Püüdeseadmed Saaste-allika nr plaanil või kaardil

Välisõhku eralduv saasteaine

EMTAK kood

Tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed Nimetus, tüüp Arv Puhastusaste, %

Efektiivsus -kontrolli sagedus

CAS/EINECS/ELINCS nr

Nimetus Aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm 3

Nimetus, tüüp Arv Töötundide arv aastas

Projekt Tegelik

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

01411

Vana lüpsilaut 1 8760 1 7664-41-7 Ammoniaak 2.4

74-82-8 Metaan 56.3

01411

Erivajadustega loomade laut

6 8760 2 7664-41-7 Ammoniaak 1.5

74-82-8 Metaan 102.2

01411

Vasikalaut 1 8760 3 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan

01411

Uus lüpsilaut nr. 1

1 8760 4 7664-41-7 Ammoniaak 1.7

26/67

74-82-8 Metaan 33.7

01411

Uus lüpsilaut nr. 2

1 8760 5 7664-41-7 Ammoniaak 1.4

74-82-8 Metaan 30.8

01411

Mullikalaut 1 8760 6 7664-41-7 Ammoniaak 0.8

74-82-8 Metaan 56.7

01411

Endine pullikute laut

1 8760 7 7664-41-7 Ammoniaak 3.8

74-82-8 Metaan 262.2

01411

Vedelsõnnikuhoidla nr. 1

1 8760 8 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

01411


1 8760 9 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

01411

Tahesõnnikuhoidla

1 8760 10 7664-41-7 Ammoniaak

74-82-8 Metaan

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

27/67

01411

Katlamaja 1 5000 11 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

2857

10102-44-0

Lämmastikdioksiid

286

630-08-0 Süsinikmonooksiid

2857

7446-09-5 Vääveldioksiid

29

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

95

01411

Generaator nr. 1 1 50 12 10102-44-0

Lämmastikdioksiid

327

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

327


327


327

01411

Generaator nr. 2 ja 3

2 50 13; 14

10102-44-0

Lämmastikdioksiid

490

28/67


490


490


490

Tabel 27. Saasteallikatest, välja avatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess,

seade

Saasteallikas Väljuvate gaasideparameetrid


EMTAK kood

Nimetus Nr plaanil või kaardil

Nimetus Koordinaadid Ava läbimõõt D, m

Väljumis -kõrgus H, m

Mahtkiirus V t , m 3 /s

Tempera-tuur T, °C


Nimetus Heitkogus

Idapikkus Põhjalaius Maksimaalne hetkeline, g/s

tonni/a

1 2 3 4 5 6 7 8 8 10 11 12 13 14

01411

Vana lüpsilaut

1 Ventpilu, joonallikas

670685

6429426

1.4 12.75 43 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.095 2.986

74-82-8 Metaan 2.257 71.19

01411

Erivajadustega loomade laut

2 Ventavad, pindallikas

670883

6429224

0.8 3 4.2 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.006 0.189

74-82-8 Metaan 0.4 12.605

29/67

01411

Vasikalaut 3 uksed/aknad, org-ta

670931

6429235

20 7664-41-7

Ammoniaak

0.006 0.181

74-82-8 Metaan 0.277 8.75

01411

Uus lüpsilaut nr.1

4 Ventavade rida, joonallikas

670709

6429158

0.8 7.2 33 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.051 1.612

74-82-8 Metaan 1.037 32.7

01411

Uus lüpsilaut nr.2

5 Ventavade rida, joonallikas

670778

6429208

0.8 7.2 33 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.042 1.326

74-82-8 Metaan 0.947 29.868

01411

Mullikalaut 6 ventava, punktallikas

670717

6429133

0.8 9.7 7 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.005 0.148

74-82-8 Metaan 0.37 11.68

01411

Endine pullikute laut

7 ventavad, punktallikas

671101

6429109

1.6 6 1.4 20 7664-41-7

Ammoniaak

0.005 0.165

74-82-8 Metaan 0.342 10.8

01411


8 Vedelsõnnikuhoidla, pindallikas

670656

6429370

70 4 344 6 7664-41-7

Ammoniaak

0.706 22.274

74-82-8 Metaan 0.39 12.3

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

0.001 0.04

30/67

01411


9 Vedelsõnnikuhoidla, pindallikas

670821

6429341

70 4 358 6 7664-41-7

Ammoniaak

0.878 27.693

74-82-8 Metaan 0.49 15.447

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

0.002 0.05

01411

Tahesõnnikuhoidla

10 Pindallikas 670657

6429143

66 2.5 6 7664-41-7

Ammoniaak

0.023 0.729

74-82-8 Metaan 0.006 0.176

10024-97-2

Dilämmastikoksiid

0.001 0.02

Tabel 28. Äkkheide välisõhkuAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 29. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused

Põletusseade Kasutatav kütus Saaste -allikanrplaanilvõikaardi


Katlatüüp Arv Nominaal-soojusvõimsussisseantavakütuse koguse põhjal,MW th

Töö-tundidearvaastas

Nimetus Väävli-sisaldus,%

Aastas,tonni/ tuh m 3


Nimetus Heitkogus

Väljuvate gaasidemahuühiku kohta,

mg/Nm 3

Maksi-maalnehetkeline,g/s

tonni/a

Piirväärtus Aasta keskmine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Puukütte katel

1 0.03 5000 Halupuit 0.002 50 11 10102-44-0

Lämmastikdioksiid

286 0.003 0.051

31/67


2857 0.03 0.512

630-08-0

Süsinikmonooksiid

2857 0.03 0.512

7446-09-5

Vääveldioksiid 29 0.0003 0.005

VOC-com

Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

95 0.001 0.025

Generaator nr.1

1 0.035 50 Kerge kütteõli

0.2 0.1 12 10102-44-0

Lämmastikdioksiid

327 0.004 0.0004


327 0.004 0.0004

630-08-0

Süsinikmonooksiid

327 0.004 0.0004

7446-09-5


124-38-9

Süsinikdioksiid 0.306

Generaator nr. 2 ja 3

2 0.06 50 Kerge kütteõli

0.2 0.1 13; 14

10102-44-0

Lämmastikdioksiid

490 0.006 0.001


490 0.006 0.001

32/67

630-08-0

Süsinikmonooksiid

490 0.006 0.001

7446-09-5


124-38-9

Süsinikdioksiid 0.765

Tabel 30. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eraldavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 31. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1 TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine

Toimingukood 3

Kogus

Taimsete kudede jäätmed 02 01 03 15 15 R3o 15

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 10

Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)

02 01 04 1 1

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

20 01 21* 0.1 0.1

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid

15 01 10* 0.2 0.2

33/67

Vanarehvid 16 01 03 R5m 30

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.2 Juhul kui seda saab arvutada.3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2.

Tabel 32. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 33. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule.

Tabel 34. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

TEGEVUSE LIIGID TEHNILISED NÕUDED KESKKONNAKAITSENÕUDED

Kirjeldus Rakendamine

Taimsete kudede jäätmete käitlemine

Taimsete kudede jäätmeid (n kasutamata sööt, allapanu) võib paigutada (eelnevalt vajadusel purustades) tahesõnnikuhoidlasse ja taaskasutada koos tahesõnnikuga.

- Pidev

Jäätmete sortimine Tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Pidev

34/67

Jäätmete vedu Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

- Pidev

Jäätmete üleandmine - Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevaid jäätmeid käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

Pidev

Jäätmete kogumine Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:1) pakendid; 2) ohtlikud jäätmed.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Pidev

Tabel 35. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 36. KeskkonnaseirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 37. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 38. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

KÕRVALDAMISKOHT AADRESS

Vastavat luba omav ettevõte

Tabel 39. Prügila või jäätmehoidla liik 1

35/67

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 40. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 40 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 41. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 42. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 43. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 44. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 45. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 46. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

36/67

Tabel 47. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 48. Meetmed vee kasutamise, välisõhusaaste vältimise või vähendamise, jäätmetekke vältimise, minimiseerimise, jäätmete taaskasutamise, kõrvaldamise, reovee tekke vähendamise ning pinnase, pinnaja põhjavee kaitse kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.1 Andmed käitise jäätmete ladustamise ja vette suunatava äkkheite kohta estatakse jäätmehooldust ja veekasutust käsitlevates alajaotustes.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 49. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nimetus Väävli -sisal-dus, %

Tuha-sisal-dus, %

Alumine kütte-väär tus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku Tootmis -prot-sessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen -damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Oma-tarve

Müük

Tahkekütus

4401 10 00

Küttepuit 0.02 0.6 10.24 50 50 142 142

Gaasikütus

Vedelkütus

2710 19 43

Diislikütus

0.2 0.001

43 0.6 0.6 4 4

Muu

Tabel 50. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

37/67

Tootmisetapid või kasutusalad

Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma-toodang

Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Oma-toodang

Muu tarnija

TootmisetapidValgustus

45 45

TootmisetapidJahutus ja külmutus

30 30

TootmisetapidRuumide kütmine ja olmevee soojendamine

60 60

TootmisetapidMuu kasutus

165 165 143 143

TootmisetapidKokku

300 300 143 143

Tabel 51. Meetmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusama kasutamise kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 52. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 53. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks

Lõhna allikas Nr. plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1

Kasutatud määramis meetodid

Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna

Lõhna vähendamise tegevuskava

Meetmed lõhna vähendamiseks ja

38/67

esinemissagedus ja tugevus)

olemasolu või vajaduse põhjendus

meetmete rakendamise tähtaeg

Lautade ventilatsioon

1-7 NH3 ja H2S Modelleerimine programmiga Aeropol.

OÜ Hendrikson& Ko

Väljaspool käitise territooriumit võib esineda soovimatut lõhnataju 5% aasta lõhnatundidest.

Tegevuskava puudub ja selle koostamise ettepanekut pole Keskkonnainspektsiooni ja/või Keskkonnaameti poolt tehtud.

Vt. loa tabel 7

Sõnnikuhoidlad (vedel-ja tahesõnnik)

8-10 NH3 ja H2S Modelleerimine programmiga Aeropol.

OÜ Hendrikson& Ko

Väljaspool käitise territooriumit võib esineda soovimatut lõhnataju 5% aasta lõhnatundidest.

Tegevuskava puudub ja selle koostamise ettepanekut pole Keskkonnainspektsiooni ja/või Keskkonnaameti poolt tehtud.

Vt. loa tabel 7

1 Juhul, kui võimalik määrata.

Tabel 54. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra

Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi

Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00)

Vibratsioon

Müra

Transpordivahendite ja tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra ettevõtte

III kategooria - segaala (elamud ja

65 dB (A) 50 dB (A)

39/67

välisterritooriumil ühiskasutusega-hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted)

Tabel 55. Meetmed lõhna, vibratsiooni ja müra vältimise või vähendamise kohtaAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Omaseire

Tabel 56. Käitise omaseire kirjeldusAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 57. Veesaaste omaseireAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 58. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontrollAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 59. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Tootmise seire Kasutatavate söötade ja söödaratsioonide ning toodangumahu jälgimine, lautade mikrokliima jälgimine. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.

Jooksvalt

Tootmise seire Käitises kasutavate veekoguste arvestus ning põhjavee seisundi jälgimine (vähemalt üks kord aasta jooksul korraldatakse veeproovi võtmine vastavat õigust omava isiku poolt ning proovi analüüsimine

Alates 2008.

40/67

vastavas laboris - vastavalt antud loa tabel 14)

Jäätmetekke seire Käitaja peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta.

Pidev

Lõhna seire - Juhul, kui lõhnaained põhjustavad ümbruskonnas ebameeldivat lõhnataju, peab käitaja rakendama meetmeid, mis oleksid piisavad ning vajaduse tuleb esitada välisõhu kaitse seaduse § 34 lg 6 kohane lõhna vähendamise tegevuskava. Kui esineb sellekohaseid kaebusi, võidakse algatada lõhnaaine määramine.

Muud asjakohased meetmed Vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse seire hoidla kontrollkaevust, mis seisneb visuaalses ja organoleptilises (lõhna nuusutamine) vaatluses 1 kord kvartalis. Vajadusel võtta kontrollkaevust proov võimaliku lekke tuvastamiseks. Proovi võtmisel järgida keskkonnaministri 6. mai 2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid" peatükkides 2 ja 7 toodut ning lasta akrediteeritud laboris määrata järgmised näitajad: BHT7, ammoonium (NH4+), Nüld ja

Pidev

41/67

Püld. Seire tulemuste kohta pidada kontrollpäevikut, kuhu märkida vaatluste tulemused (vee olemasolu/puudumine, lõhna olemasolu/puudumine ja muud vee või lõhna kohta käivad tähelepanekud).

Muud asjakohased meetmed Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul määrata kõikide sõnniku laotamiseks kasutatavade põldude mulla toiteelementide sisaldus. Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi algust määrata sõnniku kuivaineprotsent, kogulämmastik, vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta üks proov. Nii mulla, kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritud laboratooriumis.

Mullaproovid vähemalt 1 x 5 aasta jooksul ja sõnnikuproovid vähemalt 1x 2 aasta jooksul.

Tabel 60. Omaseire hinnang ja lisaandmedAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 61. Õnnetuste vältimine

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku õnnetuse ohu kirjeldus Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Loomakasvatus Tulekahju Koostatud tuleohutusjuhend, mis käsitleb muu hulgas tegutsemist hädaolukorras.

Kõik töötajad Koostatud 2006

42/67

Loomapidamine Masinate ja seadmete rikked – sõltuvalt konkreetsest seadmest on tootmine pärsitud.

Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll, sagedusega kord aastas viiakse läbi seadmete põhjalikum hooldus.

Vastavad töötajad -

Sõnniku käitlemine Pinnase ja veereostuse oht sõnnikuhoidla, kanalite ja pumpla lekke korral ning laadimisseadmete purunemise korral.

Seadmete hooldus ja kontroll, lekke esinemisel kõrvaldatakse lekke põhjus ning lokaliseeritakse mahavoolanud vedelsõnnik (kaetakse saepuruga).

Vastavad töötajad -

Loomapidamine Erinevad tööõnnetused Koostatud tööjuhendid, ohutustehnika eeskirjad.

Vastavad töötajad Koostatud 2006

Tabel 62. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teaveAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 63. Tegevushälbed

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

Tööd tootmisseadmete rikete korral Loomade jootmine, lüpsmine, piima säilitamine, sõnniku eemaldamine

Tehnoloogiaseadmete rikete korral korraldatakse viivitamatult rikke kõrvaldamine Elektrikatkestuse korral lülitub lüpsilaudas automaatselt tööle avariigeneraator

Tööd puhastusseadmete rikete korral Puhastusseadmed puuduvad

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Erimeetmeid ei rakendata

43/67

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Erimeetmeid ei rakendata

Muud tööd Loomapidamine Haiguskahtluse korral alustatakse koheselt veterinaarset menetlust, vajadusel eraldatakse haige loom ülejäänud karjast

Tabel 64. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Käitises tegevuse lõpetamisel peab: Loomad realiseerima; • Laut ja sõnnikuhoidlad tühjendama sõnnikust ja puhastama, sõnniku käitlema vastavalt nõuetele; • Olemasoleva tooraine (sh. silo ja muu sööt) müüma ja/või andma üle jäätmekäitlejale; • Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid (sh. kütus) müüma ja/või andma üle käitlusettevõttele; • Jahutusseadmed müüma ja/või külmaainet sisaldavad agregaadid tühjendama ja/või demonteerima vastavat pädevust omava spetsialisti poolt; • Muu farmis kasutusel oleva tehnika (nt lüpsiseadmed) puhastama ja välja lülitama. Mobiilsed seadmed (traktorid, laadur jt. agregaadid) müüma ja/või konserveerima nii, et need ei põhjustaks ohtu inimesele ega keskkonnale; • Puurkaevu sulgema (lülitama välja elektrivarustus, sulgema kraanid ja lukustama pumbamaja) ja veetorustiku tühjendama; • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (nt. segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) andma üle vastavat tegevusluba omavale jäätmekäitlejale; • Reovee kogumissüsteemid (nt. kanalisatsiooni torustik ja settekaevud) tühjendama ja puhastama; • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised sulgema kõrvaliste isikutele ja loomadele juurdepääsu takistamiseks; • Ehitiste lammutamisel tagama ohtlike jäätmete eraldi kogumise ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohase käitlemise.

Tabel 65. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõteAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 66. Kompleksloa nõuete ajutised erandidAndmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 67. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine

Jrk. nr. Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus

1 Kanepi vallavalitsus Ei esitanud - -

Tabel 68. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

44/67

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus

Jäätmearuanne Esitatakse loa andjale paberkandjal kahes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavalt digitaalallkirja seadusele või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnateabe Keskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi (https://jats.keskkonnainfo.ee).

Jäätmearuanne, mis käsitleb käitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, esitatakse 31. jaanuariks.

Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010 määrusele nr 1"Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord".

Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruanne

Esitatakse loa andjale paberkandjal kahes eksemplaris paberil või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavalt digitaalallkirja seadusele või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnateabe Keskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi (https://osis.keskkonnainfo.ee).

Käitaja esitab välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruande kooskõlastamiseks loa andjale aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.

Vastavalt keskkonnaministri 13.12.2006 määruses nr 76 "Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm” toodule.

Veearuanne Veekasutuse aastaaruanne esitatakseKeskkonnateabe Keskuse hallatavaveebipõhise andmebaasi kaudu(http://veka.eelis.ee) või allkirjastatult paberil või vastavalt"Digitaalallkirja seadusele" digitaalseltKeskkonnaametile.

Veearuanne, mis käsitleb käitajategevust eelmisel kalendriaastal,esitatakse hiljemalt aruandeaastalejärgneva aasta 1. märtsiks.

Vastavalt keskkonnaministri17.01.2007.a. määruses nr 9"Veekasutuse aruande vorm,esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" toodule.

Saastetasu arvutus saasteainete viimisel välisõhku

Esitatakse loa andjale e-keskkonnaametikaudu (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/)

Käitaja esitab saastetasu arvutuse loaandjale hiljemalt aruandekvartalile

Vastavalt keskkonnatasude seadusele

45/67

või paberkandjal ühes eksemplaris võielektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatultvastavalt digitaalallkirja seadusele.

järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Põhjavee kvaliteedi seire Paberil või digitaalselt Üks kord aastas Lähtudes antud loa tabelis 14toodust.

Vee erikasutustasu Vee erikasutustasu arvutus esitatakse loaandjale e-keskkonnaameti kaudu(https://eteenus.keskkonnaamet.ee/) võipaberil ühes eksemplaris võielektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatultvastavalt digitaalallkirja seadusele.

Käitaja esitab vee erikasutusearvutuse loa andjale hiljemaltaruandekvartalile järgneva kuu 25.kuupäevaks.

Vastavalt keskkonnatasude seadusele

Muud andmed Paberil või digitaalselt. Õnnetusest viivitamatult, muul juhulvajaduse tekkimisel

1. õnnetusest, mis oluliselt mõjutabkeskkonda või inimeste tervist;2. igast muudatusest käitise laadisvõitoimimisviisis, mis võib avaldadamõju keskkonnale;3. kavandatavast käitajavahetumisest.Alus - Saastuse kompleksse vältimiseja kontrollimise seadus § 34 lg 2 p 2-4.

46/67

Tabel 69. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

04.05.2009 Lähtudes SKVKS §-st 22 vaatab loa andja kompleksloa nõuded läbi ja käitise kohapeal üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral muudab kompleksloa nõudeid. Kaska-Luiga talu kohapealne ülevaatus ja kompleksloaga L.KKL.PÕ-187785 kehtestatud nõuete täitmise kontroll toimus 04.05.2009.

Kompleksloa iga-aastase ülevaatuse tulemused, käitaja 10.12.2009 esitatud selgitused iga-aastase ülevaatuse tulemuste kohta ning loa andja kaalutlused kompleksloa muutmisel iga-aastase ülevaatuse tulemusena:

1. Loa andja hinnangul, ei ole käitaja rakendanud parimat võimalikku tehnikat veiste intensiivkasvatuses: 1.1. Vasikalauda tahesõnniku hoidla ei mahuta 8 kuu sõnnikut. Vasikalauda sõnnikukäitlus ei ole viidud keskkonnanõuetega vastavusse;1.2. Noorloomalaudas on betoneeritud 10x15 sõnnikuplats, millelt sõnnik veetakse väljaspool käitist paiknevasse tahesõnnikuhoidlasse. Sõnnikuplatsilt toimub virtsa ärakanne, betoneeritud alus ei ole lekkekindel ning puudub uriini, virtsa ja sademetevee mahuti ning alus ei mahuta 8 kuu virtsa ja sõnnikut. Noorloomad ei ole viidud üle erivajadustega loomade lauta, kuna

III OTSUSTUS

Tuginedes ülaltoodule, lähtuvalt SKVKS § 22, HMS § 64 lg 1 ning Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 4 “Põlva-Valga-Võru regiooni põhimäärus” punkti 3.5.8 otsustab loa andja muuta kompleksloaga kehtestatud nõudeid iga-aastase ülevaatuse käigus järgmiselt:

1.Kaasajastada kompleksloal 01.02.2009 muutunud loa andja andmed. Põlvamaa keskkonnateenistuse asemele märkida Keskkonnaamet, muuta loa andja kontaktandmed (Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172, Tallinn, registrikood 70008658, tel 799 0900, e-post: [email protected]);

2. Jäätmehoolduse tabelisse „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ lisada vanarehvide taaskasutamine ning jätta välja olmejäätmete vedu ning loomsete kudede jäätmete vedu, kuna ettevõte ise neid jäätmeliike ei vea. Tabelist „Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed“ jätta välja ohutusmeede ohtlike jäätmete eraldi kogumine, mis viia üle tabelisse „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ tegevuse alla jäätmete kogumine;

Tabelis „Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed“ asendada jäätmekäitluskoha seire meetmed märkega muud asjakohase

47/67

poegimiskompleks pole rajatud;1.3. Vedelsõnnikuhoidla on katmata, seega sõnniku ladustamine ja hoidmine ei vasta kompleksloas määratule (lägahoidla tuleks katta ujuvkattega: hekselpõhk, kergkruus vms);

Käitaja selgituste kohaselt ei ole vedelsõnnikuhoidla katmine tehniliselt teostatav. Puudub tehnoloogia , mis võimaldaks 70 m laiuse ja 100 m pikkuse hoidla keskele paisata purustatud põhku või kergkruusa. Käitaja lisab, et Kaska-Luiga talu on investeerinud keskkonnanõuete täitmise tagamiseks 4,5 miljonit krooni. Rajatud on lägahoidla, 200 pealine poegimis- ja erivajadustega lauda tahkesõnnikuhoidla on likvideeritud, ehitatud pumpla ja trassid sõnniku ümberpumpamiseks lägahoidlasse. Nii vasika- kui noorkarjalauda sõnnikumajandus oli plaanitud korrastada 2009. a lõpuks. See tähendab, et 2009. a suvel oleks pidanud valmima 500 pealise lauda kõrvale 2008. a alustatud poegimis- ja kinnislehmade osakond 275 loomale, sh vasikad kuni 3 kuuni. See ehitus peatati, sest igasugune investeerimistegevus viib praeguses majandussituatsioonis ettevõtte pankrotti.

1.4. Vanad laudad ei ole täielikult viidud madala energiatarbega valgustuse peale.Käitaja selgitab, et 75% loomafarmide valgustusest on säästuprnidel, mis on luminessentslampidega kaetud. Kuna nende lampide kasutusiga on

meetmed;

3.Märkida kompleksloa tabelisse „Kompleksloa nõuete ajutised erandid“ nõue määrata tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused uuesti lähtuvalt keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine” hiljemalt 01.03.2010 (ajutise erandi lõpp tähtaeg):4.Jätta kehtivaks kompleksloa ülejäänud tingimused;5.Väljastada Kaska-Luiga talule muudetud kompleksloa terviktekst.

48/67

küllaltki lühike, siis ei ole suudetud kogu valgustust ümber teha.

Loa andja märgib, et kompleksloa tabelis 2 „Tegevuskava parima võimaliku tehnika (edaspidi „PVT“) rakendamiseks“ on määratud tähtaeg energiakasutuse ning vasikalauda ja noorloomalauda sõnnikukäitluse vastavusse viimine keskkonnanõuetega, mis oli 30.10.2007. Lähtuvalt SKVKS § 39 lg 6 pidi käitis toimima PVT nõuete kohaselt hiljemalt 30.10.2007, mistõttu PVT rakendamise tähtaega ei ole võimalik pikendada.

Seega tuleb käitise sõnnikukäitlus ja energiakasutus viia vastavusse kompleksloaga määratud tingimustele, vastasel juhul tuleb käitise ülesseseatud tootmisvõimsust vähendada lautade osas, mis ei vasta PVT nõuetele.

2. Loa andja hinnangul tuleb kompleksoasse lisada silohoidla katteks kasutatavate rehvide kogus (rehvide jäätmekood on 16 01 03).Käitaja märgib, et tehti visuaalne hindamine. Selle käigus selgus, et ettevõttes kasutatakse umbes 1800 -2000 rehvi. Rehvid on korduvkasutuses silohoidlate katteks.

2.1. Loa andja hinnangul tuleb kompleksloasse lisada õlijäätmed. Täpsustada aastane kogus ja selgitus, mida kasutatud õliga tehakse ning millise tegevuse käigus on õli tekkinud.

49/67

Käitaja märgib, et talu ei käitle õlijäätmeid, kuna firmad, kes osutavad tehnohooldust, on kohustatud oma vahetusõli kaasa võtma.

2.2. Loa andja hinnangul tuleb täpsustada, kus ja kuidas lõpnud loomi hoitakse? Ülevaatuse käigus oli hukkunud loom päikese käes ja katmata, samuti oli laudas katmata surnud vasikas. Kompleksloas sätestatakse, et lõpnud loomi hoitakse varjualuses.Käitaja selgitab, et hukkunud loomi hoitakse metallkastis, tööpäeva lõpuks tõstetakse loomakorjused ettenähtud metallkasti.

Loa andja märgib, et lähtuvalt kompleksloast tabelist „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ kogutakse loomsete kudede jäätmed varjualuses. Kui kirjeldatud metallkast on ühtasi ka varjualune, on kompleksloa nõuded täidetud. Loa andja teostab sellekohase kontrolli uuesti 2010. aastal.

3. Kompleksloa vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse seire nõuete kohaselt tuleb kord kvartalis võtta vedelsõnnikuhoidla alusest drenaažisüsteemist veeproov ning organoleptiliselt hinnata reostuse ilmnemise tunnuseid, reostustunnuste ilmnemisel korraldada keemilise drenaaživee keemilise koostise analüüs. Iga-aastase ülevaatuse käigus jäi selgusetuks, kas seiret on tehtud.Käitaja selgitab, et vedelsõnnikuhoidla kontrollkaevu on kontrollitud regulaarselt, mille

50/67

kohta on avatud kontrollitabel. Kuna kontrollkaev on olnud kuiv, siis sellest järeldub, et lekkeid ei ole.

Loa andja teostab vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse kontrolli ning selle kontrollitabeli ülevaatuse 2010. aastal.

4. Kompleksloaga on seatud kohustus võtta üks kord aastas puurkaevust veeproove, millest tuleb katselaboris analüüsida nitraat, ammoonium, kloriid, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldraua sisaldus. Käitaja pole loa andjale esitanud 2009. a veeproovi. 5. Lähtuvalt keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine”, peab käitis uuesti määrama oma tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused. Vastav muudatus tuleb teha ka käitise kompleksloasse.Käitaja märgib, et lepinguline konsultant tegeleb saasteainete heitkoguste määramisega.Loa andja määrab lähtuvalt SKVKS § 17 kompleksloa ajutise erandina nõude määrata tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused uuesti lähtuvalt keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine” hiljemalt 01.03.2010.

51/67

04.05.2009 I ÕIGUSLIK ALUS

Kaska-Luiga Talule (edaspidi „käitaja“) on Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus (alates 01.02.2008 Keskkonnaamet) väljastanud 30.07.2008 keskkonnakompleksloa nr L.KKL.PÕ- 187785 (edaspidi „kompleksluba“).

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 64 lg 1 teine lause sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (edaspidi „SKVKS“) §-le 8 annab kompleksloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaameti (edaspidi „loa andja“) pädevus muuta 30.07.2008 välja antud kompleksloa nr L.KKL.PÕ- 187785 tingimusi.

II ASJAOLUD

Lähtudes SKVKS §-st 22 vaatab loa andja kompleksloa nõuded läbi ja käitise kohapeal üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral muudab kompleksloa nõudeid. Kaska-Luiga talu

Tuginedes ülaltoodule, lähtuvalt SKVKS § 22, HMS § 64 lg 1 ning Keskkonnaameti peadirektori 03.07.2009 käskkirja nr 1-4/148 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 4 “Põlva-Valga-Võru regiooni põhimäärus” punkti 3.5.8 otsustab loa andja muuta kompleksloaga kehtestatud nõudeid iga-aastase ülevaatuse käigus järgmiselt: 1)Lugeda täidetuks tabeli 66 „Kompleksloa nõuete ajutised erandid“ sätestatud nõue määrata tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused uuesti lähtuvalt keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine” hiljemalt 01.03.2010 (ajutise erandi lõpp tähtaeg). Seega jätta tabel 66 „Kompleksloa nõuete ajutised erandid“ täitmata.2)Muuta kompleksloa välisõhu tabeleid nr 21 ja 27 lähtuvalt 16.04.2010 esitatud andmetest.3)Muuta kompleksloa jäätmehooldust käsitlevaid tabeleid nr 31 ja 35 lähtuvalt eeltoodust.4)Jätta kehtivaks kompleksloa ülejäänud tingimused.5)Väljastada Kaska-Luiga talule muudetud kompleksloa terviktekst.

52/67

kohapealne ülevaatus ja kompleksloaga L.KKL.PÕ-187785 kehtestatud nõuete täitmise kontroll toimus 04.05.2009. 04.05.2009 teostatud iga-aastase ülevaatuse tulemusena kehtestati nõue määrata tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused uuesti lähtuvalt keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine” hiljemalt 01.03.2010 .

Kaska-Luiga Talu esitas 16.04.2010 lähtuvalt kompleksloa nõudest ning keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusest nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine” uuesti tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutused.

Loa andja vaatas läbi Kaska-Luiga Talu Uiburindu farmi tegevusega välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutused ning otsustas muuta kompleksloa välisõhu tabelit 21 „Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena“ ja tabelit 27 „Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused

53/67

tehnoloogiaprotsesside kaupa“ lähtuvalt esitatud arvutustest.

Samas sooviti täpsustada jäätmehooldust käsitlevat tabelit nr 31 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ järgmiselt:

1. koodiga 020106 tekkivate jäätmete ja taaskasutamise kogused 15634 t/a,2. koodiga 16 01 03 taaskasutamise kogus 30 t/a,3. koodiga 03 01 05 lisada vedu 50 t/a.

Loa tabelisse nr 35 „Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus“ sooviti lisada tegevuse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed.

04.10.2010 Käitise kohapealne ülevaatus teostati ja kompleksloa nõuded vaadati läbi vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-le 22. Ülevaatus seoti käitise inspekteerimisega keskkonnajärelevalve korras. 04.10.2010 toimunud ülevaatusel osalesid Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel ja Siret Punnisk, keskkonnakasutuse juhtivspetsialist

1. Loa tabelisse 9 märgitakse andmed käitises kasutatava külmaaine kohta ning loa tabelisse 68 märgitakse kohustus osoonikihti kavandavate ainete aruande esitamise kohta;

2. Loa tabelis 13 muudetakse veehaarde nimetust, märkides uueks nimeks Uiburindu farm;

3. Loa tabelis „Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa“ toodud nõuet uuendatakse lähtudes keskkonnaministri

54/67

Rein Kalle, Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni juhtivinspektor Kai Korkmann ja Põlvamaa büroo inspektor Sigrid Kasuk ning käitajat esindas Avo Kruusla.

Keskkonnakorralduse spetsialist Siret Punnisk`i juhtimisel vaadati kompleksluba üle ja kõik osapooled said väljendada omapoolseid seisukohti ning tehti ettepanekud loa muutmiseks iga-aastase ülevaatuse käigus.

Ülevaatusel selgus:

1. Selgus, et kohe valmib uus erivajadustega loomades laut, valminud on uus söödahoidla ja silohoidla;

2. Selgus, et ülevaate omamise huvides on vaja lisada loa tabalisse 9 andmed käitises kasutatava külmaaine kohta;

3. Selgus, et loa tabelis 13 on vaja muuta veehaarde nimetust, et see ühtiks farmi asukohast tuleneva kohanimega – Uiburindu farm;

4. Selgus, et loa tabelis 14 „Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa“ real - vee kvaliteedi kontrollimine, toodud nõude kirjeldus tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega;

5. Selgus, et loa välisõhu tabelitest on asjakohane loa kompaktsuse huvides välja jätta saasteained,

29.12.2009 määrusest nr 75 märkides tabelisse viimati nimetatud määruse kohased põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad;

4. Loa välisõhu tabelitest jäetakse loa kompaktsuse huvides välja saasteained, mille aastane õhku paisatav kogus ei ületa 1 kg;

5. Loast jäetakse välja tabelis „Äkkheide välisõhku“ toodud andmed;

6. Loa tabelist 37 „Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed“ jäetakse välja õnnetuste tagajärgede leevendamise meede (toimunud vahejuhtumitest ja õnnetustest tuleb informeerida loa andjat), sest tegu pole meetmega, mis leevendaks õnnetuste tagajärgi. Õnnetusest, mis oluliselt mõjutab keskkonda või inimeste tervist on ettevõttel kohustus teavitada loa andjat lähtudes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus § 34 lg 2 p 2 ning selle alusel märgitakse see kohustus ka loa tabelisse 68 „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“;

7. Loa tabelist „Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll“ jäetakse välja andmed, mis ei vasta tabeli pealkirjale;

8. Loa tabelit „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ täpsustatakse, kuna õigusaktides on toimunud muudatused;

9. Loa tabelis 59 tootmise seire meetme kirjelduses muudetakse viidet loa vastava tabelile, märkides uueks viide tabelile 14;

10. Loa tabelis 20 asendatakse lämmastikmonooksiid lämmastikdioksiidiga;

55/67

mille aastane õhku paisatav kogus ei ületa 1 kg. Õiguslik alus välisõhu kaitse seadus § 68 lg 2;

6. Selgus, et loast on asjakohane välja jätta tabel „äkkheide välisõhku“, kuna seal kajastatud sõnnikuhoidla tühjendamisega seotud andmed, ei ole tegelikult äkkheidet kajastavad andmed, kui võtta aluseks keskkonnaministri 20.01.2006 määruse nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid“ § 2 punktis 7 toodud äkkheite definitsioon. Nimetatud definitsioonile vastavat äkkheidet Keskkonnaameti andmetel käitises ei esine;

7. Selgus, et loa tabelis 37 „Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed“ on meede, mis pole ei ohutusmeede, ega õnnetuste tagajärgede leevendamise meede;

8. Selgus, et loa tabelis „Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll“ tuleb andmeid korrastada, kuna osa andmeid ei vasta tabeli pealkirjale;

9. Selgus, et loa tabelis „Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus“ tuleb täpsustada andmeid, kuna õigusaktides on toimunud muudatused;

10. Selgus, et loa tabelis 59 tootmise seire

11. Loa tabelist 6 jäetakse välja energiakasutust käsitlev meede ja loa tabelis 5 muudetakse samuti vastavat rida.

56/67

meetme kirjelduses tuleb muuta viidet loa vastava tabelile;

11. Selgus, et loa tabelis 20 tuleks lämmastikmonooksiidi asemel märkida lämmastikdioksiid, sest lähtudes välisõhu kaitse seadus § 15 lg 1 p 2, § 52 lg 1 ning keskkonnatasude seaduse § 19 lg 1 p 4 tuleb loas lämmastikoksiidid märkida lämmastikdioksiidina;

12. Selgus, et terves käitises kasutatakse luminofoorlampe.

08.12.2011 Käitise kohapealne ülevaatus teostati ja kompleksloa nõuded vaadati läbi vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-le 22. Ülevaatus seoti käitise inspekteerimisega keskkonnajärelevalve korras. 08.12.2011 toimunud ülevaatusel osalesid Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel, Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Põlvamaa büroo juhtivinspektor Lea Visnap ja vaneminspektor Sigrid Kasuk ning käitajat esindas Avo Kruusla ja Marek Kruusla. Keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel`i juhtimisel vaadati kompleksluba üle ja kõik osapooled said väljendada omapoolseid seisukohti ning tehti ettepanekud loa muutmiseks iga-aastase ülevaatuse käigus.


1. loasse lisatakse tabel 2 ja 3, et anda käitisest terviklikum ülevaade ja viia luba vastavusse vorminõuetega;

2. loasse lisatakse viide dokumendile, mis on aluseks loas toodud PVT (parima võimaliku tehnika) määramisel, et viia luba vastavusse vorminõuetega;

3. loa tabelisse 8 kantakse andmed toorme üheaegselt hoitava koguse ja säilitamisviisi kohta;

4. loa tabelis 9 muudetakse andmeid kasutatava külmaaine kohta;

5. loa tabelis 13 muudetakse lubatud põhjaveevõtu koguseid, märkides iga kvartali lubatud veevõtuks 13000 kuupmeetrit, aastaseks lubatud koguseks 52000 ja ööpäevaseks koguseks 141,3 kuupmeetrit;

6. loa tabelitest 21 ja 26 jäetakse välja andmed vedelsõnnikuhoidlast lenduva vesiniksulfiidi ja lenduvate orgaaniliste ainete koht;

7. loa tabelist 31, 34 ja 7 jäetakse välja jäätmeliik 02 01 06 -

57/67

1. selgus, et loa käitisest terviklikuma ülevaate andmise huvides ja loa vorminõuetele vastavuse tagamiseks on korrektne loasse lisada tabel 2 „Käitise asukoht“ ja tabel 3 „Käitise tegevus“;

2. selgus, et loas toodud PVT nõuete parema jälgitavuse huvides ja loa vorminõuetele vastavuse tagamiseks on korrektne loasse lisada viide dokumendile, mis on võetud aluseks PVT nõuete määramisel;

3. selgus, et loa tabelisse 8 on asjakohane kanda andmed (üheaegselt hoitav kogus ja säilitamisviis) toormete kohta, mida varem käitises ei hoitud, kuid kasutati;

4. selgus, et loa tabelis 9 on asjakohane muuta seadmetes kasutatavate külmaainete koguseid, märkides uueks koguseks 27,5 kg (seadmete kaupa 9 kg + 9 kg + 5 kg + 4,5 kg);

5. selgus, et vajalik on tabelis 13 suurendada lubatud põhjaveetõtu kvartaalseid koguseid ja aastast ning päevast kogust. Ettevõtte ettepanek on suurendada veevõttu igas kvartalis nii, et lubatud kogus oleks 13000 kuupmeetrit. Veevõtt toimub puurkaevust, mille katastri number on 11114 (passi nr. A-1731-M) ning mille arvestuskaardi kohaselt on proovipumpamiste tulemusena puurkaevu deebit 3,00 ja 1,30 l/s. Lähtudes ülaltoodust soovib ettevõte välja pumbata ca 1,64 l/s (141,3 kuupmeetrit ööpäevas).

loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed ning selle taaskasutamist puudutav teave;

8. loa tabelist 31 jäetakse välja jäätmeliik 02 01 02 (loomsete kudede jäätmed) ning loa tabelis 5 asendatakse loomsete jäätmete kirjed loomsete kõrvalsaaduste omadega;

9. loa tabelis 5 täpsustatakse jäätmete käitlemisega seonduvat ja koondatakse kõik ühele reale;

10. loa tabelis 7 täpsustatakse jäätmetega seotud meetmeid;

11. loa tabelis 34 täiendatakse ja/või sõnastatakse ümber nõudeid ning aruandlust puudutav nõue tõstetakse ümber loa tabelisse 59, kuhu ta oma sisult paremini sobib;

12. loast jäetakse välja tabel 35, sest selles olev informatsioon kajastatakse loa tabelis 64;

13. loast jäetakse välja tabel 37, sest selles olevad põhimõtted on kajastatud juba loa tabelites 61, 34, 7 ja 5;

14. loast jäetakse välja tabel 48;

15. loasse lisatakse tabel 38, et tagada nendes toodud andmete abil keskkonnakaitsenõuete selgem järgimine ja ülevaade jäätmetega seotud valdkonnas;

16. loa tabelis 59 täpsustatakse vedelsõnniku lekkekindluse seire meedet;

58/67

Kui võtta puurkaevu deebitiks proovipumpamiste keskmine ehk 2,15 l/s, siis on võimalik soovitud ööpäevane kogus välja pumbata ca. 18,3 tunniga. Keskkonnaamet on seisukohal, et võtta lubatud veekoguseid on võimalik suurendada lähtudes ettevõtte soovist;

6. selgus, et loa tabeleid 21 ja 26 on asjakohane muuta (välja jätta andmed sõnnikuhoidlast lenduva vesiniksulfiidi ja lenduvate orgaaniliste ainete kohta), et viia need kooskõlla ettevõtte poolt edastatud saasteainete heitkoguste arvutustega, mis on teostatud lähtudes keskkonnaministri 05.12.2008 määrusest nr. 48;

7. selgus, et loa tabelist 31 on korrektne välja jätta jäätmeliik 02 01 06, sest lähtudes jäätmeseadus § 1 lõige 1 prim, punktist 5 ei kuulu seaduse reguleerimisalasse loomade väljaheited, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist;

8. selgus, et loa tabelist 31 on korrektne välja jätta jäätmeliik 02 01 02 (loomsete kudede jäätmed), sest lähtudes jäätmeseadus § 1 lõike 2 punktist 2 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse osas, mis on reguleeritud teiste seadustega või Euroopa Liidu määrustega, loomsete kõrvalsaaduste käitlemine. Antud valdkond on reguleeritud

17. loa tabelis 59 muudetakse mulla- ja sõnnikuproovide võtmise meedet;

18. loa tabelist 63 jäetakse välja rida „Puhastustööd“;

19. loasse lisatakse tabel 64, et viia luba vastavusse vorminõuetega ning tagamaks, et käitis ei kujutaks ohtu keskkonnale ka pärast sulgemist/tegevuse lõpetamist;

20. loa tabelit 68 täpsustatakse, kuna õigusaktides on toimunud muudatused.

59/67

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoober 2009 määrus (EÜ) nr 1069/2009 poolt, mille kohaselt on loomne kõrvalsaadus - loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma. Kuna kõik loomade terved kehad (surnud loomad) või nende osad antakse üle vastavat tunnustust omavale ettevõttele käitlemiseks, ei ole tegu loomsete jäätmetega ning keskkonnakompleksloa jäätmetega seotud osas kajastuma ei pea, kuna lähtudes veterinaarkorralduse seadus § 5 lg 1 teostab nende üle järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet;

9. selgus, et loa tabelis 5 on asjakohane täpsustada jäätmetega seonduvat ja koondada see ühele reale, et tagada parem ülevaade käitisest ja keskkonnakaitsenõuetest;

10. selgus, et loa tabelis 7 on asjakohane täpsustada jäätmetega seotud meetmeid, et tagada keskkonnakaitsenõuete parem järgimine ja ülevaade jäätmetega seotud valdkonnas;

11. selgus, et tabelis 34 tuleb täiendada või ümber sõnastada jäätmetega seotud nõudeid, et tagada keskkonnakaitsenõuete parem järgimine ja ülevaade jäätmetega seotud valdkonnas;

12. selgus, et loa tabel 35 on asjakohane loast välja jätta, kuna selles kajastatud tegevuse

60/67

lõpetamisega seotud informatsioon on asjakohasem kajastada loa tabelis 64;

13. selgus, et loa tabel 37 on asjakohane loast välja jätta, kuna selles kajastatud andmed dubleerivad osaliselt tabelites 61, 5, 7 ja 34 toodut;

14. selgus, et loast on asjakohane välja jätta tabel 48, kuna see dubleerib tabelis 5 real „Reoveekäitlus“ ja 68 real „Muud andmed“ toodud andmeid. Lisaks eeltoodule puuduvad käitises kanalisatsiooniehitised, mille suhtes oleks vajalik rakendada Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ toodud nõudeid. Samas tabelis olev puurkaevu sanitaarkaitsealaga seonduv meede on korrektne ümber tõsta tabelisse 7, et kõik meetmed oleks parema järgitavuse huvides koondatud ühte tabelisse;

15. selgus, et loas tuleb kirjeldada jäätmete kõrvaldamiskoht, kuhu jäätmed veetakse, et tagada keskkonnakaitsenõuete selgem järgimine ja ülevaade jäätmetega seotud valdkonnas;

16. selgus, et loa tabelis 59 on asjakohane täpsustada vedelsõnnikuhoidla lekkekindluse seire meedet;

17. selgus, et lähtudes parimast võimalikust tehnikast on asjakohane täpsustada loa tabelis 59 mulla- ja sõnnikuproovide võtmise meedet;

61/67

18. selgus, et loa tabelist 63 on asjakohane välja jätta puhastustööde rida, kuna oma sisu poolest pole seal kirjeldatud tegevushälvet;

19. selgus, et selleks, et tagada olukord, et käitis ei muutuks peale sulgemist potentsiaalseks keskkonnareostusobjektiks, tuleb loasse lisada tabel 64 „Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed“;

20. selgus, et loa tabelis 68 tuleb täpsustada andmeid, kuna õigusaktides on toimunud muudatused.

02.11.2012 Käitise kohapealne ülevaatus teostati ja kompleksloa nõuded vaadati läbi vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-le 22. Ülevaatus seoti käitise inspekteerimisega keskkonnajärelevalve korras. 02.11.2012 toimunud ülevaatusel osalesid Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel, Keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhtivinspektor Liivi Inno ja inspektor Eliis Kuus ning käitajat esindas Avo Kruusla ja Marek Kruusla. Keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel`i juhtimisel vaadati kompleksluba üle ja kõik osapooled said väljendada omapoolseid seisukohti ning tehti ettepanekud loa muutmiseks iga-aastase ülevaatuse käigus.

1. kompleksloa tabelis 1 muudetakse punkti 3.4, märkides uue kirjena – kuni 1047 lüpsilehma, kuni 500 mullikat, kuni 450 vasikat ja kuni 170 kinnislehma;

2. kompleksloa tabelis 2 muudetakse kirjeid, mis iseloomustavad käitise paiknemist kindlatel maaüksustel;

3. kompleksloa tabelis 3 muudetakse kirjeid, mis iseloomustavad karja struktuuri, piimatoodangut, sõnniku produktsiooni jne.;

4. kompleksloa tabelit 5 nii, et see annaks korrektse ülevaate käitisest pärast farmi laienduse elluviimist;

5. kompleksloa tabelist 6 jäetakse välja kõik kolm meedet, sest probleemid, millede lahendamiseks need on seatud, on lahendatud. Vedelsõnnikuhoidlatel tagatakse loomuliku kooriku teke ja tugevdatakse seda vajadusel hekselpõhuga. Noorlooma lauda

62/67


1. selgus, et käitise on laiendamine/rekonstrueerimine kulgeb selliselt, nagu seda kajastatakse KASKA-LUIGA TALU poolt 28.09.2011 (reg. nr. PVV 6-10/11/29969) Keskkonnaametile esitatud keskkonnakompleksloa L.KKL.PÕ-187785 muutmise taotlusmaterjalis ehk iga-aastase ülevaatusega tuvastatud vajalikud kompleksloa ja selle nõuete muudatused ühtivad KASKA-LUIGA TALU poolt esitatud taotlusmaterjaliga seotud muudatustega.

(pullikute lauda) sõnnik suunatakse uude vedelsõnnikuhoidlasse. Vasikalauda tahesõnnik ladustatakse samuti uues vedelsõnnikuhoidlas. Samas lisatakse uus meede „Lüpsmine (vaakumpumbad)“, mis käsitleb karussell-tüüpi lüpsiplatsi vaakumpumbale sagedusmunduri lisamist, lähtudes veiste intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika juhendmaterjali peatükis 8.6 ja 7.5 toodust.;

6. kompleksloa tabelis 7 olevaid meetmeid muudetakse nii, et need oleksid rakendatavad laiendatud/rekonstrueeritud käitises ja aitaksid tagada võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Meetmete kujundamisel on muuhulgas aluseks võetud veisekasvatuse PVT juhendmaterjali peatükid 7.3, 7.5 ja 7.7;

7. kompleksloa tabelit 8 muudetakse nii, et see kajastaks olukorda käitises korrektselt;


9. kompleksloa tabelit 13 ja 14 muudetakse seoses keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 lisas 1 toodud vee erikasutusega seotud loa vormide muutumisega (alates 01.01.2013) ning tabelis 13 muudetakse ööpäevast, kvartaalset (kõik kvartalid) ja aastast lubatud veevõtu kogust, et kajastaks olukorda käitises korrektselt;

10. kompleksloa tabelis 20 muudetakse välisõhku paisata lubatud saasteainete aastaseid koguseid;

11. kompleksloast jäetakse välja tabel 21, sest selle sisu ei ühti tabeli pealkirjas toodud mõttega kajastada tabelis lubatud heitkoguseid (g/s), mis oleks võrdsed või väiksemad LHK projektis kajastatud tunni aja

63/67

keskmise mõõtmise tulemusena saadud hetkelistest heitkogustest. KASKA-LUIGA TALU algse kompleksloa taotluse ja ka käesoleva kompleksloa muutmise taotluse välisõhu osa kokkupanekul ei ole teostatud otseseid mõõtmisi ning sellepärast ei ole asjakohane ka tabelis 21 andmeid kajastada;








19. kompleksloa tabelist 68 jäetakse välja nõue esitada Keskkonnateabe Keskusele osoonikihti kahandavate ainete aruannet, sest välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus muutis kehtetuks välisõhu kaitse seaduse § 110 lõike 2 alusel kehtestatud vastava

64/67

määruse.

Tabel 70. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide "Haldusmenetluse seaduses" kehtestatud vaidemenetluse korras võiesitades kaebuse halduskohtusse "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras.

Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused):

Menetluse algus

Kaska-Luiga talu (registrikood 10191840) esitas Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistusele kui loa andjale keskkonnakompleksloa taotluse, mis registreeriti loa andja poolt 07.04.2008 registrinumbriga 37-10-1/18456. Lähtudes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse (edaspidi SKVK seadus) § 7 lg 3 p 9 on kompleksluba nõutav tegutsemisel loomakasvatuse valdkonnas. Vabariigi Valitsuse määruse “Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine” § 9 lg 1 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav veiste intensiivkasvatuse korral käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle. Kaska-Luiga talu farmideks on vabapidamislaut 492 loomakohaga (lüpsvad lehmad); erivajadustega loomade laut 210 loomakohaga (sh 120 lehma, 60 mullikat, 30 vasikat); noorloomalaut 150 loomakohaga (sh. 50 vasikat ja 100 mullikat) ning vasikalaut 135 vasikaga. Kokku peetakse käitises kokku 751 loomühikule vastava arvu loomi. Seega on käitisele keskkonnakompleksluba nõutav. SKVK seaduse § 11 alusel kontrollis loa andja kompleksloa taotluse nõuetekohasust. Kontrollimise käigus selgus, et taotlusmaterjalid vastavad üldjoontes nõuetele. Lähtudes Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006. a määruse nr 6 "Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" § 10 lg 3 p 2 polnud esitatud andmeid energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta. Samuti polnud esitatud § 12 lg 1 p 1 kohast käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldust või skeemi, millel oleks eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad. Täiendavalt juhtisime tähelepanu asjaolule, et käitise asukohakaardile polnud kantud puurkaevu sanitaarkaitseala, käitisega tutvumise käigus selgus, et see pole tagatud ka veeseaduse kohaselt 50 m ulatuses. Lähtudes eelnevast pidas loa andja siiski esitatud kompleksloa andmeid piisavaks loa menetluse algatamiseks, kui menetluse käigus esitatakse eelnimetatud vajalikud lisaandmed.

Taotluse teatavakstegemine ja seisukohtade ärakuulamine

Lähtudes SKVK seaduse § 12 esitas loa andja 05.05.2008 kirjaga nr. 37-10-1/18456 käitise asukoha järgsele vallavalitsusele Kaska -

65/67

Luiga talu kompleksloa taotluse kirjaliku seisukoha saamiseks. Loa andja pani teate kompleksloa taotluse saamise kohta välja oma asukohas Räpina Kooli 1 ja veebilehel http://www.envir.ee/ippc/. Põlvamaa keskkonnateenistus teatas kompleksloa taotluse saamisest loa taotleja kulul ka väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2008. Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse avalikustamise käigus ei laekunud.

Kaalutlused loa andmisel

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeMHJS seadus) § 11 vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal kompleksloa) taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Otsustaja võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse esitada tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse ühe osana. Vastavalt KeMHJS seaduse § 6 lg 1 p 27 on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist. Loa taotleja tegeleb Põlgaste laudakompleksis veisekasvatusega, tegemist on olemasoleva farmikompleksiga, mille künnisvõimsuseks on 751 loomühikut, ülesseatud tootmisvõimsuseks on aastane piimatootmismaht 3222,5 tonni. Kavandatud tegevuse korral pole tegemist olulise keskkonnamõjuga KeMHJS § 6 lg 1 mõistes ning samuti pole tegemist olulise mõjuga Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusele nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" tuginedes. Lähtudes tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, võimalikust vee ja pinnase saastatusest ning tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest ja kavandatud tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest ja kestusest pole tegemist olulise keskkonnamõjuga. Seetõttu ei pidanud loa andja loa taotleja tegevusega kaasnevat keskkonnamõju oluliseks. Lähtudes SKVK seaduse § 14 lg 3, juhul, kui kompleksloa taotlust menetledes ilmneb lisateabe vajadus, teatab loa andja sellest taotlejale ja teeb ettepaneku teabe esitamiseks. Lisateabe esitamise kulud kannab taotleja. Põlvamaa keskkonnateenistus tutvus koos keskkonnainspektsiooni esindajatega käitisega 29.04.2008, mille käigus selgus, kompleksloa taotlusega võrreldes esineb tegelikkuses erinevusi. Eelneva kohta esitati käitajale lisateabe küsimused, lisateave esitati loa andjale 30.05.2008. Loa tabeli 20 „Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks“ kohaselt on määratud meetmed lõhna vähendamiseks vaid noorloomalauda ventavade kohta, kaitsehaljastuse rajamisel põhja suunas 2008 aastal, kuna võib esineda häiringuid kagutuulega. Senini ei ole tuvastatud lõhna esinemissageduse ja tugevuse suuri häiringuid, kuid juhul, kui lõhnaained põhjustavad ümbruskonnas ebameeldivat lõhnataju, peab käitaja rakendama meetmeid, mis oleksid piisavad ning vajaduse tuleb esitada välisõhu kaitse seaduse § 34 lg 6 kohane lõhna vähendamise tegevuskava. Kui esineb sellekohaseid kaebusi, võidakse algatada lõhnaaine määramine.Lähtudes SKVK seaduse § 14 lg 5 esitati 08.07.2008 kompleksloa eelnõu käitajale seisukohavõtuks, paludes loa taotlejal esitada oma seisukoht eelnõu saamisest alates 14 kalendripäeva jooksul, millega käitaja on nõustunud, teavitades sellest loa andjat telefoni teel. Muid ettepanekuid eelnõule ei esitatud.

66/67

Taotluse rahuldamine ja loa tingimuste määramine

Tulenevalt eelnevast ning lähtudes SKVK seaduse § 15 otsustan:väljastada Kaska-Luiga talu veisefarmile keskkonnakompleksluba nr. L.KKL.PÕ-187785.

Lähtudes loa taotlusest, SKVK seadusest ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetest kehtestati heite piirväärtused; PVT meetmed; müra vältimise või vähendamise meetmed; toorme, abimaterjalide maht ja meetmed; energia kasutamise maht; vee kasutamise maht ning meetmed ja põhjavee kvaliteedi ning põhjavee taseme kontrollimise nõuded; tekkivate jäätmete lubatavad kogused; jäätmehoolduse meetmed; saastuse tagajärgede likvideerimise meetmed; jäätmeseire korralduse; loa andjale käitise andmete esitamise viis ja sagedus ning andmete ulatus.

Loa andja: Rein Kalle, Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistuse juhataja kt (30.07.2008); loa iga-aastane ülevaatus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

Loa vastu võtnud isik: Avo Kruusla, FIE, 30.07.2008

(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)

67/67

tabel 1. keskkonnakompleksluba - envir.ee · 2018. 7. 4. · 4.4 loa koostanud ametnik: nimi,...

Documents