tabel 1. keskkonnakompleksluba - envir.ee · pdf file13.6 põhjaveekihi nimetus ja kood...
TRANSCRIPT
LisaKINNITATUD
Tabel 1. Keskkonnakompleksluba
Kompleksloa registrinumber KKL/321832
1. Kitajaandmed
1.1. rinimi / Nimi aktsiaselts Tartu Veevrk
1.2. Registrikood / Isikukood 10151668
2. Kitiseandmed
2.1. Kitise nimetus aktsiaselts Tartu Veevrk
2.2. Kitise aadress The 118 ja Ringtee 45, Tartu
2.4 Territoriaalkood ja L-EST97keskkoordinaadid
0795 X: 6469812, Y: 660197
2.5 Kitise tegevuse algusaeg 17.11.1929
3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tavajtmete kitlemine - Tavajtmete anaeroobne lagundamine,toimingu maht vhemalt 100 tonni pevas
3.2. Taeg tundides pevas
3.3. Taeg tundides aastas 8760
3.4. lesseatud tootmisvimsus 1 500 000 m3 gaasi aastas
3.5. Aastane tootmismaht
4. Loa andjaandmed
4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet
4.2. Registrikood 70008658
4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) vi teisest samavrsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. L-EST97 on Eesti philine ristkoordinaatssteem
1/1
Tabel 2. Kitise asukoha kirjeldusaktsiaselts Tartu Veevrk asub Tartu linnas aadressil The 118 (katastritunnus 79511:011:0007). Sel aadressil asub ettevtte kontor ning reoveepuhasti ja sinna juurde kuuluvad tehnorajatised, shmetaantank. Ettevtte puurkaevud, hisveevrgu torustik ning kanalisatsiooni torustik asub Tartu linnas, Luunja, Tartu ning lenurme valdades.
Tabel 3. Kitise tegevusaktsiaselts Tartu Veevrk on Tartu linna vee-ettevtja. Ettevttel on Tartus 93 puurkaevu, mis paiknevad suurte veehaaretena (Meltsiveski, Anne, Ropka), ksikpuurkaevudena ja puurkaevudegruppidena linnas hajali. Lisaks on ettevttel puurkaevud ka Luunja, Tartu ja lenurme valdades. Alates 2000. aastast tdeldakse phjavett Sepa joogivee puhastis (Ropka veehaare) ja alates 2004.aastast Anne joogivee puhastis (Anne ja Ihaste veehaare). Meltsiveski veehaarde phjavett ei tdelda ja pumbatakse otse veetorustikku (ca 40-50 % tarbitavast phjaveest). Vajadusel kasutatakseksikpuurkaeve. Puurkaevudest pumbatakse vett svaveepumpadega veettlusjaamadesse ja otse vrku. Aastateks 2013-2016 on koostatud joogivee ja phjavee kontrolli kava, mis onkoosklastatud Terviseameti Luna Talitusega. Tartu linna hisveevrgu torustiku pikkus on 320 km (2011. aasta andmed). Reoveepuhasti ehitust alustati 1985. a. 1994-1996 koostati AS Eestiprojekti poolt RVP keemilis-bioloogilise puhastuse projekt. 1996. a november hakkas tle reovee mehaaniline puhastus, 1998. a detsembris bioloogiline puhastus. Aastatel 2002-2003 uuendatireoveepuhastit ja 2003. aasta detsembrist toimub lmmastiku rastamine. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt, bioloogiliselt (aktiivmudaga) ning keemiliselt (koaguleerimine raud(III)sulfaadiga).Reoveepuhasti projekteeritud judlus on 26 000 m3 pevas. Reoveepuhasti vljalask suubub kanalisse ja sealt Emajkke. Suubumine Emajkke toimub vljaspool Tartu linna administratiivpiiri.Tartu linna kanalisatsioonitorustike pikkus on 350 km ja sademeveetorustiku pikkus 76 km (2011. aasta andmed).
Kitise ohtlikkus Pole ohtlik
Parim vimalik tehnika ja heite vltimiseks vi vhendamiseks kavandatav tehnikaTabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimisssteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-jreldusteskirjeldatud vi muule loa andja poolt mratud parimale vimalikule tehnikale (edaspidi PVT)
PVT allikad ja valitud PVT nimetused
Jrk nr PVT allikas ja/vi viide1. 1.IPPC Referenced Docment on BAT for the Waste T reatments Industries. August 20062. hisveevrgi ja -kanalisatsiooni seadus
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS,tehnoloogia ja seadmetenimetused
Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite nitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite nitajad PVTjrknr(d)
Vastavusmrge
2/109
Biogaasikasutamine
Biogaasist elektri- jasoojusenergia tootmine.
Biogaas koosneb tavaliselt 60-65 % ulatuses metaanist ja lejnud osa onssihappegaas, vvelvesinik ja teised gaasid. Biogaas puhastataksevvelvesinikust ning teistest kahjulikest gaasidest nii, et see vastaks maagaasiomadustele.
lk 524:Biogaasi ktusena kasutamisel tuleb vhendadatahkete osakeste, NOx, SOx, CO, H2S ja LO emissioonebiogaasi puhastamise abil enne selle kasutamist.
1 Vastab
Biogaasitootmine
Reoveesette anaeroobnekitlemine metaantankis
Hgienisaatorist suunatakse muda metaankrit isse viibeajaga 22 peva. Selleaja jooksul lagundavad metaanibakterid u 50 % mudas sisalduvast orgaanikastja muudavad selle biogaasiks.
ptk 5.2 Spetsiifiliste jtmekitlusettevtete PVT, lk524: Anaeroobse kritamise puhul on PVT biogaasitootmine maksimaalses koguses. Tuleb arvestada koguseja kvaliteedi suhet.
1 Vastab
Biogaasitootmine
Hgieniseeritud, kritatud jatahendatud sette saamine
Aktiivmudapuhastist krvaldatav liigmuda tihendatakse metaantankis 6%kuivaine sisalduseni, kuumutatakse 70 kraadini ja suunatakse hgienisaatorisse.Viibeaeg hgienisaatoris on 1 tund.
ptk 5.2. Spetsiifiliste jtmekitlusettevtete PVT, lk524: Anaeroobse kritamise puhul on termofiilnekritamine PVT.
1 Vastab
huheitmed Toodetav biogaas onomadustelt sarnanemaagaasile, sisaldadesssivesinikhendeid, millephiliseks komponendiks onmetaan.
Koostootmisjaama ja avariipleti arvutuslikult saadud saastatuse tasememaksimaalvrtused tootmisterritooriumi piiril ja sellest vljaspool jvad allalubatud piirvrtuse. Gaasimootorist ja gaasikatlast lhtuv arvutuslik lenduvateorgaaniliste hendite aasta keskmine heitkogus vljuvate gaaside mahuhikukohta on 10 mg/Nm3.
ptk 5.1. ldine PVT, lk 521: Lenduvate orgaanilistehendite huheitmeid tuleb vhendada jrgneva PVTtasemini: 7-20 mg/Nm3
1 Vastab
huheitmed Tootmisprotsessi pidevjlgimine jadokumenteerimine, biogaasilekke vltimine.
Mtmised, seire ja andmete salvestamine. Biogaasi mahutite ja juhtmeteprojekteerimisel ja ehitamisel on vlditud gaasilekke vimalust. Hoiatus- jamrguandesildid, esmaabivahendid.
ptk 5.1. ldine PVT, lk 521: Kitistes, kus kasutataksekergesti lekkivaid ja keskkonnaprobleeme tekitavaidaineid, peavad olema toimivad lekete avastamisessteemid.
1 Vastab
huheitmed Reoveesetet kideldakseanaeroobselt metaantankis.
Bioloogiline sete suunatakse puhastusprotsessist otse metaantanki. ptk 5.1. ldine PVT, lk 520: Jtmete ja toormaterjalihoiustamine suletult .
1 Vastab
Hooldus Mteriistade kalibreerimine Mteseadmeid kalibreeritakse vastavalt kehtivale korrale sertifitseeritudettevtte poolt
hisveevrgi ja -kanalisatsiooni seadus 15 lg 3:hiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnitajatemtmisel tuleb arvestada veeseaduse 121 like 3 aluselkehtestatud proovivtumeetoditele ja analsireferentmeetoditele esitatavaid nudeid
2 Vastab
Juhtimine Opereerimisandmeddokumenteeritakse
Scada ssteemis salvestatakse opereerimisparameetrid ptk 5.1. ldine PVT, lk 513: Kitise talaste andmetesilitamine.
1 Vastab
Juhtimine Ttajate koolitus Ttajate vljape kestab kolm kuud ja on meldud vhemalt 10 ttajale,kuid mned kursused vivad olla individuaalsed. Vljappeprogramm katabkik tjuhtimise, opereerimise, hoolduse ja administratiivsed funktsioonid,kaas arvatud sisseostetavate teenuste ja kemikaalide hankimine.
ptk 5.1. ldine PVT, lk 513: Thelepanu praminekoolitusvimalustele, teadlikkuse ja kompetentsitstmisele
1 Vastab
Hooldus Seadmete hooldus Seadmete hooldus toimub vastavalt valmistajatehase hooldusjuhenditele jategevused fikseeritakse hoolduspevikutes.
ptk 5.1. ldine PVT, lk 513-514: Hoolduste alasedplaanid, hoolduspevikute pidamine.
1 Vastab
Tabel 6. Tegevuskava parima vimaliku tehnika (PVT) rakendamiseksAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
3/109
Tabel 7. Heite ja jtme tekke vltimise vi vhendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnikaMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks
kavandatav tehnikaPVTvastavusmrge
Vimalusekorralandmedmeetmetasuvusekohta
Rakendamiseperiood
Meetmerakendamisethtaeg
Lhnavltimine vivhendamine
Sette ebameeldiva lhna vltimine Sette anaeroobnekitlemine metaantankis.
Vastab Pidev
Kemikaalidesstlikkasutamine
Kemikaalide kasutamise optimeerimine Kemikaalide lisaminedosaatorpumpadega
PVT eimratle
Pidev
Vee sstlikkasutamine
Kasutatakse vimalusel tehnoloogilist vett Heitvee taaskasutamine PVT eimratle
Pidev.
Energia jaktuse thuskasutamine
Anaeroobsel kritamisel tekkinud metaani kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmisel Koostootmisjaam PVT eimratle
Pidev
Vlishu saastevltimine vivhendamine
Anaeroobne kritamine Metaantank ja ksmahuti kaetud
Vastab Pidev
Reovee tekkevhendamine
Reovee tekke vhendamine Lahkvoolsesademeveekanalisatsioonivljaehitamine
PVT eimratle
Pidev
Muudasjakohasedandmed
Pidada puhastisse juhitava heitvee hulga arvestust heitveemturi alusel. Avarii vljalaskude, levoolude ningdrenaai ja survelise phjavee vljalaskude puhul pidada arvetust arvutuslikult . Pidada peapumplaavariilevoolu kaudu suublasse juhitava heitvee hulga le arvestust pevade likes. Esitada Keskkonnaametileavariilevoolude kasutamisel kord kvartalis aruanne, mis sisaldab avariilevoolu kaudu suublasse juhitavaheitvee hulka, avriilevoolu kasutamise aega ja vetud proovide analside tulemusi.
PVT eimratle
Pidev
Toorme, abimaterjalide, pooltoodete vi kemikaalide silitamine ja kasutamine
4/109
Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid vi pooltootedToore, abimaterjal vi pooltoode Silitamine KasutamineLiik KN
kaubakoodNimetus Silitamisviis, mahuti
tpNr plaanil vikaardil
Maksimaalneh