Kas sööme selleKs, et elada või elame

selleKs, et süüa?

Palju häid raamatuid!

SUUR EESTIRAAMATUKLUBI

01.2008

UUTAASTAT!

RAA

MATURIK

AST

Miks me nii arvame?

·Uuesklubisonkõikerohkem–rohkemklubi-liikmeid,rohkemvalikut,rohkemmüügipunkte,rohkemsoodsaidhindujarohkemklubiüritusiningüllatusi.·Loomulikultonrohkemkaraamatuid.Lisakstavapäraseleklubiraamatulelisandubigakuiseltkavalikraamat,miserinebklubiraamatustomažanrilt,avardadesseegameieliikmetevalikuvõimalusijavõttesarvesselugejateerinevaidmaitse-eelistusi.Loevalik-raamatustlähemaltselleajakirjakaheksandaltleheküljelt.·Senisestenampöörametähelepanulastele.Soovimekaasaaidataraamatu-sõbralikelastekasvatamisele,kessaak-sidlugemispisikuganakatatudvõima-likultnooreseas.Tahameneilepak-kudaköitvatjalaiavalikutlaste-kirjanduseparematestpaladest.Uueaastaesimenelasteklubiajakirijõuabomaliikmeteniuuenenudkujuljubaveebruaris.·Soovimeollaomaklubiliikmeteleveelgikättesaadavamad.Tänuklubideühendamiseleonmeilrohkemmüügi-punkte,kussaabkataloogisolevateraama-tutegalähemalttutvudajaneidsoodsaltosta.Lisaksmüügipunktideleteenindameteidendiselttelefoniteeljainternetikanalites.Võtkemeiegajulgeltühendust,kuitahatemõneraamatukohtarohkemteada,vajateheadnõuvalikulangetamiseksvõionteilküsimusiseosesraamatuklubiga.

Armas raamatuklubi liige,

ÜHINEMISINFO

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Endiseltsoovimeklubiliikmetegajagadaomaparimaidteadmisikirjandusmaailmastoimuvast.Tahameteilesõnaotsesesmõtteskojukättetuuahulgaliseltlugemisväärseidraamatuid.Loodame,etmeietehtudvalikonteilesobivjameelepärane.

Julgustameteidrohkemavaldamaarvamustklubikohta.Andkemeileteada,mismeeldibjamis

mitte,millisedonteieootusedjasoovid.Võtameteiearvamusikindlastikuulda!

Jagageteisteklubiliikmetegaomamuljeid–klubireisist,äsjaloetudheastraamatust,huvitavastautorist–millestiganes,misemotsiooniontekitanud.Parimadmeienijõudnudloodsaavadkateistelelugemisekstrükitudningkaasautoridväikeseüllatusegapremeeritud.

Aitäh,etoletemeiegaolnud!Ilusatalanudaastat,paljuhäidelamusitoredatestraamatu-testjakuulumisestsuurderaamatusõpraderingi!

Kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide

pisut rohkem kui aasta tagasi sai kirjastus Varrak Suure Eesti Raamatuklubi omanikuks. Nüüd, pärast aastapikkust kaalumist ja kogemist otsustasime kaks klubi – Suure Eesti Raamatuklubi ja Varraku Raamatuklubi – liita. Uue klubi nimeks saab Suur Eesti Raamatuklubi, kuna see väljendab kõige täpsemalt meie klubi olemust. Ühest suurest klubist võidavad kõik klubiliikmed.

Üheskoos teeme paremat klubi!

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Pärast ühinemist jääb suuremal osal klubiliikmetest klubiliikme number endiseks, kuid seoses

tarkvarauuendustega oleme sunnitud väikese osa liikmenumbreid muutma. Palun kontrollige

kindlasti oma klubiliikme numbrit ajakirja tagakaanel olevalt aadressikleebiselt. Küsimuste

korral võtke ühendust Raamatuklubi klienditeenindusega. Meie uuele kodulehele www.serk.ee

pääseb sisselogimisega:

kasutajanimi: Teie kliendinumber

parool: Teie eesnimi

e-post: raamatuklubi@serk.eetelefon: 6 460 218faks: 6 460 149www.serk.ee

Raamatuklubi uued

kontaktid

Hea nõuga on Teid valmis alati aitama meie raamatusõbralikud

klienditeenindajad Katrin, Getlin, Evelin, Silja, Ingrid ja Siiri.

Klubide liitumisega laienes ka klubi müügipunktide võrk. Alates jaanuarikuust saate klubiajakirjas olevaid

raamatuid osta alljärgnevatest Varraku kauplustest:

Kristiine KaubanduskeskusEndla 45, TallinnE–P 10–21

Rocca al Mare KaubanduskeskusPaldiski mnt 102, TallinnE–P 10– 21

Eesti Draamateatri fuajeePärnu mnt 5, TallinnE–R 11–19

Rävala majaRävala pst 6, TallinnE–R 10 –18L 10–15

Tammeri raamatuäriTuru plats 5, RakvereE–R 10–18L 10–15

NB!

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

240 lk, kõva köide, formaat 168 x 240 mm Kirjastus Varrak

KOOD 15743

Aive Luigelatargalt toitudes terveKs

��9.-T A V A H I N D199.-

KLUBIHIND

Kartul toidab ja tõstab tuju

Üks kartul annab sama palju kaloreid kui poolteist õuna. Õuna hammustades ei karda keegi paksuks minna, kartulit süües aga küll. Pelgalt kartulist pole keegi paksuks läinud, tervemaks ja rõõmsamaks aga küll.

Erinevaid toitumisteooriaid tuleb tänapäeval uksest ja aknast. Inimesed on segaduses: kas piim on mürk või vajalik kaltsiumi­allikas? Kas süüa liha või sojat?

Mis on lubatud ja mis on keelatud minu veregrupile? Pole siis ime, et

lõpuks ei tea, keda või mida uskuda. Seepärast ongi nii vajalikud ja oodatud

meie oma kodumaised toitumisraamatud, mis toetuvad teadmistele, tervele talupojamõistusele ja pikaajalisele kogemusele. Just selline on ka Aive Luigela poolt kirjutatud raamat „Targalt toitudes terveks”. Autor usub, et puhas kodu­

maine toit on meie tervise ja elujõu allikas.

KLUBIRAAMAT

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

��. jaanuarViimane äraütlemise

päev

Raamatu koostamisel

seadsin eesmärgiks tut­

vustada tähtsamaid

toiduaineid, nende bio­

keemilist koostist, toi­

met meie organismile ja

tähtsamaid tervistavaid

omadusi. Lähtusin

põhimõttest, et toit pole

vajalik mitte üksnes

meie organismi käigus­

hoidmiseks, vaid aitab

ka haigusi ära hoida ja

ravida. Püüdsin edasi anda

teadmisi toidu ja toiduainete ravijõust, mis põhinevad

tuhandete aastate pikkusel traditsioonil ja kogemustel.

Tähtsustasin seda, et me üksnes ei eelistaks töötlemata

ja mahepõllunduslikult kasvatatud kodumaist toitu,

vaid välistaksime ka toiteväärtuselt tühjad, säilitusaine­

tega ja kunstlikult parendatud tooted. Retseptide

koostamisel lähtusin ratsionaalse toitumise põhitõde­

dest. Soovitatud on kodu­

maiseid, rafineerimata ja

kõrge toiteväärtusega toidu­

aineid, mis aitaks meie kehal

püsida reipa ja tervena kuni

kõrge vanuseni.

Raamatu autor

Aive Luigela

Aive Luigela

Kui te pole selleks ajaks klubi­raamatust loobumisest teada andnud, saadetakse raamat Teie elukohajärgsesse postkontorisse

Head uut aastat, kallid klubiliikmed!Uus aasta on uute alguste aeg. Aasta algus tähendab ka uusi isiklikke eesmärke ja endale antud uue aasta lubadusi. Sageli on need lubadused tervisega seotud: kes lubab suitsetamisest loobuda, kes tervisespordiga tegelema hakata, kes oma igapäevase toiduvaliku rohkem fookusesse võtta, kes kaalujälgijaks hakata.Kas tuleb tuttav ette?

Sageli ununevad lubadused mõne nädala möödudes. Tekib käegalöömise meeleolu, elu pöördub tava­pärastesse rööbastesse ja aasta algul meid täitnud ergas motivatsioon kaob. Jällegi tuttav tunne?

Kui ind hakkab lahtuma ja me leiame tuhat vaban­dust, miks mitte oma lubadusi pidada, oleks tore, kui keegi meie püüdlusi toetaks, aitaks leida motivatsiooni.

Meie jaanuari klubiraamat toetab kõiki neid, kelle uue aasta lubadused olid tervisliku toitumise ja tervis­like eluviisidega seotud. Lihtsas keeles eesti autori kirjutatud raamat aitab meil keerulised teaduslikud terminid lahti mõtestada ja olulised toitumistõed igapäevaellu rakendatavaks muuta.

Lisaks teooriale sisaldab raamat hulgaliselt vahvaid retsepte, mille katsetamine ei tohiks kellegile konti­murdvaks ülesandeks osutuda.Usume, et raamatus leiduva tarkuse argiellu toomine aitb meil elada tervemate ja energiaküllasematena.

ilusat talve ja palju häid raamatuid!

Suure Eesti Raamatiklubi juht

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

raamatu autorist„Sa vaata, kui ilusad nad on ja kui

palju neid tänavu on, lausa ime!”

hüüab Aive ja näitab oma peen­

ras esimest aastat kasvavaid

säravkollaseid suvekõrvitsaid.

Kõrvitsad on tõesti ilusad ja oi

mida maitsvat ning tervistavat neist teha saab!

Samamoodi on Aive elevil iga uue asja puhul, mida ta

teeb või millest jutustab. Kas räägime siis eesti põllu­

mehe kasvatatud täisterajahust, tomatist kui armas­

tuse õunast, porgandimoosist või maitsetaimepeen­

rast aiasopis. Aive on katsetaja, kes ei toetu pelgalt

kuskilt loetu või kuuldu peale: pärast tuhnimist iidsete

taimetarkade raamatutes proovib ta kõik ise järele.

Sageli alustab ta seemne mulda panemisest. Aive aed

Vääna­Jõesuus on väike ja olen korduvalt imestanud,

kui palju taimi sinna mahub. Kuid seal nad kasvavad –

nagu pühitsetud maal – kiduraid pole, kõik on lopsakad

ja rõõmsad!

Hille Tarto

Porgand on jõujuurikas

Porgand on verekosutaja. Juba üksnes ühe porgandi söömine

päevas annab meile vajaliku päevase A-vitamiini koguse. See

igapäevane juurvili annab meile jõudu ning on eriti vajalik

südamele, aga porgandit tuleb õigesti tarvitada ja ka mitte

ülearu.

p o r g a n d 31

Looduslikku porgandit on teatud väga

kaua, tema kodumaaks loetakse Euroopat,

Aafrikat ja Aasiat. Porgand oli hästi tun-

tud antiikaja Kreekas ja Roomas. Room-

laste juures oli porgand laual piduroana.

16. sajandil peeti teda veel delikatessiks.

17. sajandil hakkas see köögivili levima

Euroopa maades kultuurtaimena, ilma et

oleks tuntud tema raviomadusi. Keskajal

hakati porgandit juba pidama võimsaks

ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore

porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik

vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal

oli meeporgand jõuluroaks, et inimene

oleks terve kogu järgmise aasta. Praegu-

se kultuurporgandi eellased pärinevad

teadlaste kinnitusel Afganistanist, kus

metsik porganditaim on kasvanud juba

5000 aastat. Tänapäevase porgandi ajalugu

sai alguse Hollandis 18. sajandil ning just

sellelt maalt pärinevad paljud praegugi vil-

jeldavad porgandisordid. Aegade jooksul

on aretatud palju porgandisorte, tänaseks

on neid juba üle 80. Porgandeid on pikki

ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid, valgest

purpurpunaseni. Parimateks peetakse

väikese südamikuga punakasoranži por-

gandit, mis sisaldab enim beetakaroteeni

(eelvitamiin A).

Karoteen muutub organismis

A-vitamiiniksUurimistöö kogu maailmas on näidanud

porgandi tähtsust söögisedelis, seda just

haigusi ennetavalt.Teadlaste uuringud

viimastel aastatel on tõestanud porgan-

di erilist osa inimese toidus, just eeskätt

karotenoidide sisalduse tõttu. Porgandi

karotenoidide sisaldust ületavad vaid

punane paprika ja astelpaju. Karote-

noide on porgandis palju, tema kolla-

ne-oranžikas värvus tuleneb peamiselt

beetakaroteenist, mis organismis muu-

tub A-vitamiiniks. Olgugi, et karotenoide

on porgandis palju, ei omasta organism

neid toorest porgandist (mõningate and-

mete järgi vaid 7%). Kuna karotenoidid

on rasvlahustuvad, siis kõige parem on

porgandi kuumutamine rasvaine ole-

masolul. Paremini omastame neid ka

peenelt riivitud porgandist ja mahlast.

Seega soovitus – näri porgand päevas ja

su silmad saavad korda, ei pea paika. Pea-

le beetakaroteeni (50 g porgandit katab

päevase A-vitamiini tarbe) on tähtis koht

ka B-grupi ja E-vitamiinil. Porgandis lei-

dub veel organismi tugevdajatena C-, P-,

PP- (foolhape), D-vitamiine; flavonoide,

antotsüaane; mineraalainetena magneesi-

umi, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, räni,

rauda, vaske, seleeni, väävlit, koobaltit

ja joodi. Porgandis on kuni 15% suhk-

ruid, ta on rikas aminohapete poolest,

on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini,

pektiinaineid, flavonoide (17 ainet) ja

eeterlikke õlisid. Porgandis on rohkesti

kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Teena võib kasutada ka porgandipealseid

ja -seemneid. Porgandipealsetes leidub

flavonoide, antotsüaane, vitamiine ja

seemnetes peale nende veel eeterlikke

õlisid ja rasvhappeid. Kõik need toime-

ained teevad porgandist ühe tähtsaima

dieetköögivilja, mis tugevdab organismi,

hoiab ära vähi ja palju teisi haigusi ning

aitab hoida meid noorena.

Mitme tõve vastu

Porgandijuur on parim ravimköögivi-

li, mis peaks kuuluma nii toorelt kui ka

kuumtöödeldult igapäevasesse menüüs-

se. Toitumisteadlased soovitavad süüa iga

KLUBIRAAMAT

Raamatu I osas – toit tervise kaitsel saame teada, mis on tasakaalustatud toit, mida kujutab endast toiduring, miks on esmatähtis puhas toit, miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega. Autor selgitab meile, et rasv ei tee meid paksuks, valk on elu alus, ensüümid on organismi käivitajad, mineraalained hoiavad korras meie luud ja lihased. Saame teada, mida kujutavad endast bioaktiivsed ained ning mida tähendab funktsionaalne toit.

II osa – tervislikud toiduretseptid sisaldab 31 peatükki, sealhulgas: • Kartul toidab ja tõstab tuju• Tomat tervistab ja äratab hellust • Kõrvitsa sees on miniapteek• Pastinaak turgutab südant ja annab jõudu• Paprikast väge ja värve• Spinatist mitu head korraga• Õunaäädikas – toidulisand ja ravim• Maasikas põske ja salatisse

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee Toiduainetest ja nende tervistavatest omadustest

oskab Aive kõnelda nii, et kohe tekib isu seda, millest

jutt, süüa, valmistada või kasvatada. Kord, kui salves­

tasime saadet kapsa hapendamisest kodus, läksid nii

operaator kui autojuht, helimees kui valgustaja, samuti

mina ja režissöör pärast võtet poodi kapsapead

ostma…

Aive on palju kaasa saanud oma emalt ja vanaemalt.

Ikka meenutab ta: „Minu kodus oli nii, ema tegi nii

ja vanaema tegi nii, see on mul kohe hästi meeles...”

See on põlvkonnalt teisele, emalt tütrele edasi antud

pärimus, millega üks eesti naine on tulnud tänasesse –

arukalt, säästlikult ja loovalt. Aive ulatab oma teadmise

rahvale edasi.

Tema südamel on ka mure rahva tervise pärast. „Küll

tahaks, et inimesed teaks, kuidas saab toitumise abil

terve olla!” ütleb Aive sageli. Ja nüüd ongi võimalus

teada saada. Kasutage seda!

Hille Tarto, Prillitoosi toimetaja, Eesti Televisioon

Porgand on jõujuurikas

Porgand on verekosutaja. Juba üksnes ühe porgandi söömine

päevas annab meile vajaliku päevase A-vitamiini koguse. See

igapäevane juurvili annab meile jõudu ning on eriti vajalik

südamele, aga porgandit tuleb õigesti tarvitada ja ka mitte

ülearu.

p o r g a n d 31

Looduslikku porgandit on teatud väga

kaua, tema kodumaaks loetakse Euroopat,

Aafrikat ja Aasiat. Porgand oli hästi tun-

tud antiikaja Kreekas ja Roomas. Room-

laste juures oli porgand laual piduroana.

16. sajandil peeti teda veel delikatessiks.

17. sajandil hakkas see köögivili levima

Euroopa maades kultuurtaimena, ilma et

oleks tuntud tema raviomadusi. Keskajal

hakati porgandit juba pidama võimsaks

ravimtaimeks. Sellest ajast on pärit toore

porgandi hoidmine mees, mis säilitas kõik

vitamiinid. Prantsusmaal ja Saksamaal

oli meeporgand jõuluroaks, et inimene

oleks terve kogu järgmise aasta. Praegu-

se kultuurporgandi eellased pärinevad

teadlaste kinnitusel Afganistanist, kus

metsik porganditaim on kasvanud juba

5000 aastat. Tänapäevase porgandi ajalugu

sai alguse Hollandis 18. sajandil ning just

sellelt maalt pärinevad paljud praegugi vil-

jeldavad porgandisordid. Aegade jooksul

on aretatud palju porgandisorte, tänaseks

on neid juba üle 80. Porgandeid on pikki

ja peenikesi, lühikesi ja jämedaid, valgest

purpurpunaseni. Parimateks peetakse

väikese südamikuga punakasoranži por-

gandit, mis sisaldab enim beetakaroteeni

(eelvitamiin A).

Karoteen muutub organismis

A-vitamiiniksUurimistöö kogu maailmas on näidanud

porgandi tähtsust söögisedelis, seda just

haigusi ennetavalt.Teadlaste uuringud

viimastel aastatel on tõestanud porgan-

di erilist osa inimese toidus, just eeskätt

karotenoidide sisalduse tõttu. Porgandi

karotenoidide sisaldust ületavad vaid

punane paprika ja astelpaju. Karote-

noide on porgandis palju, tema kolla-

ne-oranžikas värvus tuleneb peamiselt

beetakaroteenist, mis organismis muu-

tub A-vitamiiniks. Olgugi, et karotenoide

on porgandis palju, ei omasta organism

neid toorest porgandist (mõningate and-

mete järgi vaid 7%). Kuna karotenoidid

on rasvlahustuvad, siis kõige parem on

porgandi kuumutamine rasvaine ole-

masolul. Paremini omastame neid ka

peenelt riivitud porgandist ja mahlast.

Seega soovitus – näri porgand päevas ja

su silmad saavad korda, ei pea paika. Pea-

le beetakaroteeni (50 g porgandit katab

päevase A-vitamiini tarbe) on tähtis koht

ka B-grupi ja E-vitamiinil. Porgandis lei-

dub veel organismi tugevdajatena C-, P-,

PP- (foolhape), D-vitamiine; flavonoide,

antotsüaane; mineraalainetena magneesi-

umi, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, räni,

rauda, vaske, seleeni, väävlit, koobaltit

ja joodi. Porgandis on kuni 15% suhk-

ruid, ta on rikas aminohapete poolest,

on leitud veel letsitiini, koliini, betaiini,

pektiinaineid, flavonoide (17 ainet) ja

eeterlikke õlisid. Porgandis on rohkesti

kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Teena võib kasutada ka porgandipealseid

ja -seemneid. Porgandipealsetes leidub

flavonoide, antotsüaane, vitamiine ja

seemnetes peale nende veel eeterlikke

õlisid ja rasvhappeid. Kõik need toime-

ained teevad porgandist ühe tähtsaima

dieetköögivilja, mis tugevdab organismi,

hoiab ära vähi ja palju teisi haigusi ning

aitab hoida meid noorena.

Mitme tõve vastu

Porgandijuur on parim ravimköögivi-

li, mis peaks kuuluma nii toorelt kui ka

kuumtöödeldult igapäevasesse menüüs-

se. Toitumisteadlased soovitavad süüa iga

p o r g a n d 35

olnud porgandi-kohupiimavorm, mis sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks. Tihti on laual toores kohupiimavaht pee-neks riivitud porgandiga ja marjadega või rosinatega ning porgandivõie. Porgandit kasvatan ise (on suure toiteväärtusega) just seepärast, et värskest otse peenralt võetud porgandist teha koos õunte või ebaküdoo-niaga moosi, seentega hoidiseid, letšot, ketšupit jm.

M õ n e d M i n u p o r g a n d i r e t s e p t i d

porgandi-õunakotletid3 keskmist porgandit1 kl tükeldatud õunu 0,5 kl piima3 sl mannat või täisteranisujahu2 muna 2 sl suhkrutsoola, muskaatinisu- või kaerakliisidrasvainet praadimisekshapukoort

riivi porgand ja hauta veidi piimaga, lisa manna või jahu, hauta tihedamaks, jahtudes lisa lahtiklopitud munad, peeneks tükeldatud või riivitud õun, suhkur ja maitseained. segahoolikalt, vormi kotletid, veereta kliides. praepannil aeglasel tulel helepruuniks ja anna laua-le hapukoorega.

Kotletid sobivad seedimise ja ainevahetuse korrastamiseks, südametegevuse turgutami-seks ja organismi tugevdamiseks.

porgandi-kohupiimavorm2−3 suuremat porgandit400 g 5%-list kohupiima3 sl maisimannat või -jahu3 muna1 sl suhkrut2 sl võidnoaotsatäis soolahapukoort

riivi jämedalt porgand, sega ülejäänud ai-netega ja munakollasega, munavalge lisa lõpus vahustatult. pane võiga määritud küp-setusvormi, pealt määri hapukoorega ja kata võitükikestega. Küpseta ahjus 200-kraadises kuumuses umbes 40 minutit. serveeri kohe kuumana hapukoorega või moosiga.

see maitsev vormiroog sobib nii külmalt kui soojalt, ka magusroaks koos kisselliga ning isegi tordiks, kaunistatult vahukoore ja mar-jadega. Magusroa korral tuleb lisada rohkem suhkrut ja kasutada segus puuviljatükikesi või marju. Vormiroog on toitev ja tervislik igal aas-taajal ning omapärane tänu krõmpsuvatele porgandiribadele (toores juurvili ei pehmene liialt hapus keskkonnas)

porgandikook2 suurt riivitud porgandit0,5 kl rosinaid või kuivatatud õunu0,5 kl hakitud kreeka pähkleid1,5 kl suhkrut3 muna1 kl õli1 kl täisteranisujahu1 kl valget nisujahu2 tl küpsetuspulbrit1 tl riivitud muskaatpähklit2 tl jahvatatud ingverit1 tl kaneelipulbrit1 sidrun

�

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

VALIKRAAMAT

tunnistad „Harjutustes”, et oskad kirjutada ainult elust endast, väljamõeldud lugude kirjutamine ei ole sulle omane. Kuidas sulle sobib päeviku kirjutamine? Kas see võiks olla sulle kõige omasem žanr?Raamatute kirjutamine (nagu muide ka lugemine) pole ju midagi muud kui arusaamise otsimine. Millegipärast on aga nii, et see arusaamine justkui põgeneb aina eest ja tema taba­miseks tuleb aina uusi nõkse leiutada. Talle tuleb läheneda kuidagi kaude, ükskõikse näoga, vilet lüües, nagu multi­filmi hunt, kui ta teeb, nagu ta ei tahakski jänest kätte saada. Otse peale minnes teda ei püüa. Ja kirjanduses on nende žanrite ja vormidega millegipärast jälle nii, et ühe aja nad töötavad, siis tüütavad. Tüütavad ära, muutuvad justkui võltsiks. Aga just siirus on arusaamise otsimises kõige täht­

Ilma postikuluta!

Annab boonuspunkti!

Tõnu Õnnepalu

FOT

O: L

y LE

STbE

Rg

Suurepärase uuendusena pakume nüüd välja või­maluse vali­da kahe boonuspunkte andva raamatu vahel või­ telli­da hoopi­s mõlemad.

Kui klubi­raamatuks on enamas­

ti mõni tore ja praktiline käsi­

raamat või teatmeteos, siis

valikraamatuks hakkab olema

midagi mõnusat lugemiseks

ja mõtteaineks – ilukirjandus,

ajalooteos või biograafia.

Valikraamatust ei­ pea ära

ütlema, selle saate soovi korral

tellida. Iga valikraamat annab

samuti boonuspunkti­ ja

vabastab posti­paki­ posti­kulust.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu

aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned

toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev

raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta

sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle

keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest

saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku

ja oleviku, maa­ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse

ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse

muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda

väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirja­

nikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda,

tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõtte­

käigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat,

mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järele­

mõtlemiseks.

9

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

sam. Nõnda pole mind see žanri küsimus kirjutamise juures nii esimese asjana kunagi huvitanud. Olen lihtsalt püüdnud kirjutada, sellest mis mind huvitab, sellest, millest ma igatsen aru saada. Pole ju mu romaanid õieti romaanid (ja samas võib neid kindlasti luge­da kui romaane), ja ega see päevikki pole õieti päevik. Ta on ikka­gi kirjutatud mitte ainult iseendale, vaid veel kellelegi. Kellele – ega ma ei tea. Hingesugulasele, lugejale. Mul on tunne, et lugeja on alati targem kui mina. Ja kindlasti ta alati mingis mõttes ongi. Minu arust selline oma mõtete, oma kahtluste, hirmude, aimuste ja veendumuste jagamine on kuidagi tähtis. Et me koos mõtlek­sime oma aja üle, selle üle, kes me oleme, kuhu läheme. Vähemalt mulle on. Nõnda ma siis kirjutangi. See, kuidas või mida lugeja loeb, on tema vabadus. Ja just nimelt vabadus. Kirjandus on ikka vabaduse, võimaluste ruum, mitte etteantud vormide, läbimälutud tarkuse.

„Flandria päevik” sündis Belgias, kus sa tänavu sügisel nelikümmend päeva viibisid. Belgia on läbi aegade pälvinud kirjanikelt kriitikat, eesotsas Baudelaire’i kurikuulsate tähele­panekutega. mis mulje sulle Belgia jättis?Oh, jah, vaene vana baudelaire! Muidugi talle ei meeldinud seal belgias (ta plaanis seal aina kirjutada selliseid teoseid, nagu Pauvre belgique („Vilets belgia”) jne.), sest ta oli seal eksiilis, põgenes sinna oma võlanõudjate, osalt kindlasti ka iseenda eest. Pagulased on harva asukohamaaga rahul. Eks mullegi oli see omamoodi eksiil, kuigi vabatahtlik ja vägagi mugav. Aga ikkagi. Nüüd ma

olen tänulik, et sain seal olla, aga enamuse ajast ma seal ikka taht­sin pigem koju. belgia on ilus maa, aga seal saad aru, kuidas meil on vedanud, et meid omal maal nii vähe on. Et siin on nii palju ruumi. Seal elasin ka maal, aga noh, mis maa see oli: majad, teed, autod igal pool, kuigi lehmad­lambad ka nende vahel. Eksiil, ma arvan, olgu ta mugav või vähem mugav, on alati kuidagi õpetlik. Seal sa oled oma elust väljas, see on nagu väike omaette elu. Sa oled iseendaga, oma eluga, ajaga kuidagi vahetumalt silmitsi kui kodus. „Flandria päevikus” kõneleb lisaks sinule endale ühe 13. sajandi munga hääl. Kust ta tuli? Kes ta on?Noh, see munk on muidugi ka mina. Seitsesada aastat tagasi. Siin Järvamaal ma olen kuidagi sellesse minevikku süüvinud, hakanud kuidagi nagu selgemalt nägema, kuidas see oli. Või mis „oli”. Eks me ole ka need, kes me oleme olnud: eelmised põlved, mõnede arvates ka eelmised elud. See munk on pärit Järvamaalt, siit­samast, ühe Järva vanema poeg. Teatavasti mõned vanemate pojad anti pantvangideks ja mõned neist pantvangidest olevat tehtud munkadeks. Eks ma siis kujutlenudki ühte sellist munka kusagil Flandria kloostris oma eluõhtul. Ta jutustab sellest, mis on olnud. Ma arvan, et kuidagi on see ikka edasi.

Marek Tamme küsimustele vastas

Tõnu Õnnepalu Flandria päeviK

304 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15705

Ilma postikuluta!

Annab boonuspunkti!

jaanuari valikraamat!

��9.-T A V A H I N D�09.-

KLUBIHIND

KUNST

10

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Siin kõik uus!

Edgar Valter. Maali­d 1983–2005

Reprodukt­ sioonid Edgar Valteri õlimaalidest.

Kirjastus Elmatar216 lk, kõva köide, suur formaatKOOD 435081

��9.-K L U B I H I N D

Epp. Maria. Maal

Ajakirjade Kirjastus176 lk, kõva köide, suur formaatKOOD 427840

��9.-K L U B I H I N D

Kirjastus Varrak520 lk, kõva köideKOOD 15545��9.-

K L U B I H I N D

Eesti kunsti luguJuhan Maiste

Uus teos armastatud kunstiteadlaselt ja -raamatute autorilt. Autor kutsub lugeja kaasa sügavalt isikupärasele kunstirännakule läbi sajandite, põimides mineviku ja oleviku üheks looks, mille siduvateks märksõnadeks on loomine ja kultuuri kestmine. „Seda raamatut kirjuta-ma asudes näis, et mul on öelda palju. Lõpuridadeni jõudnuna olen veendunud pigem vastupidises. Mitte kunagi ei jõua ükski lugu lõpuni. Iialgi ei ole võima-lik midagi ära seletada. Ehk üksnes avada mõned uued vaatenurgad, tuua mõni episood lugejale lähe-male. Maailm on ime. Kunst on tema armulaud, mille imede imesid ei jõua keegi kunagi ära imestada.” J. Maiste

PIRITA KLOOSTER

Kella nelja paiku varahommikul kogunesid nunnad missale. Esimesena

kostsid „Opus dei” helid Tallinnas, seejärel kaugemal, ikka tunni võrra

lääne poole – Naantalis, Vadstenas, Taanis Maribos, Põhja-Saksamaal

Marienfriedis. Birgitiinide ordu rajas oma kloostrid Madalmaadesse ja

Prantsusmaale. Ordu asutaja Birgitta (1303–1373), Rootsi kultuuriajaloo

esimese suure naiskuju kauni liturgilise poeesia järgi oli iga nädalapäev

tähenduslik. Esmaspäeval oodati Maarja kuulutust, teisipäeval Kristuse

sündi … reedel löödi Kristus risti. Laupäeval oli kloostris sügav lein.

Pühapäeval tõusis Õnnistegija surnuist üles. Ja nii ikka edasi, aastast

aastasse, kogu Tallinna kloostri 170-aastase ajaloo jooksul.

Ordu asutaja Birgitta oli imeline naine ja poeet. Tema kaasaegne oli

Dante, kes oli selleks ajaks jõudnud oma „maise matka poolele teele” ja

„Jumaliku komöödia” kirjapanekuni. 13-aastaselt anti Birgitta naiseks

Västra Götalandi kohtunikule Ulf Gudmarssonile. Birgitta tõi ilmale

kaheksa last. Neljakümneaastaselt siirdus naine koos oma abikaasaga

palverännakule Santiago de Compostelasse. Siis elukaaslane suri ja Õn-

nistegija valis Birgitta välja. End usule pühendanud naine siirdus Rooma

ega tulnud enam kunagi koju tagasi. Birgittat võlus Igavese Linna püha

aura, legendide sära ja kuulsusrikas minevik, basiilika Peetruse haual

köitis meeli. Oma lihtsa ja sügava kõlaga inspireerisid Rooma kirikutes

kõlavad Gregoriuse viisid pühakuks sündinud naist jätkama valitud

teed. Birgitta lähetatud sõnum oli ühtaegu harras ja vali.

1370 andis paavst Birgitta poolt ellu kutsutud Pühima Lunastaja Or-

dule (Ordo Sanctissimi Salvatoris) tegutsemisõiguse. Birgitiinide esimene

klooster rajati 1384. aastal Vadstenas. Vätterni järve kaldal paiknevas

suures ja lihtsas hallis kivikirikus puhkavad pühaku säilmed tänini.

Läbi aastasadade on Vadstenasse tuldud palverännakule. Heinamaade

keskelt kerkib ka praegu esile lihtne kastikujuline kirikuhoone. Kõik

on siin ühtaegu askeetlik, võimas ja taevalik. Sajandist sajandisse on

nunnad kandnud üht ja sedasama rõivast, halli rüüd, mida raamistab

valge. Kirikupühade ajal seovad nunnad musta loori peale valge pae-

la, millel Kristuse haavade sümbolina võib näha viit veripunast täppi.

K I R I K U D J A K L O O S T R I D • 9 3

Praegused Tallinna nunnad on pärit Roomas Piazza Farnesel asuvast

konvendist, mille asutas Skandinaavia päritolu ema Elisabeth Hesselblad

1911. aasta 8. septembril.

Ehmatavalt kõrgele kerkib Pirita kloostrikiriku lääneviil. Nagu Põhja-

Saksa telliskivigootika või Soome kirikute puhul tavaks, kaunistavad

seda teravkaarsed nišid, mida kujutluses võiks pidada vaimuliku miit-

raks; seal seisavad, õlad längus, kloostri kunagised ehitajad – Birgitta

õpetuse „rüütlid” ja kohalikud kaubahärrad, keda kogutud küllus oli

ajendanud mõtlema vaesusele. Pirita klooster on Eesti ajaloo võimsai-

maid sümboleid, selle ehe ja hingestatud vormikõne veenab ajaloolaste

uudishimust, restauraatorite söakusest ja ooperimuusika pulbitsevast

üleküllusest hoolimata tänaseni. Hilissügisest alates on kloostri seinte

vahel vaikne.

Et kogumise asemele astus idee loobumisest, on ka Pirita kloostri-

kirik alasti ja paljas, vaba näitamise taagast, keskendunud olemisele

– puhas, selge ja raskepärane. Seinte ülaosas võib näha vööndkaari ja

tahukaliselt esilduvaid võlvikandu, mis, nagu Tallinnas tavaks, ei toe-

tu pikkadele tulpadele, vaid tsistertslaste vaimus konsoolidele. Enne

kui kirik süüdati, rippusid ühetasased ja ühekõrgused võlvid löövide

kohal nagu valged lootusepilved sügiseses taevas. Kuni saabus talv ja

Pirita jõgi ja

kloostri varemed.

W. Riefstahli

litograafia (1858).

Eesti

Ajaloomuuseum.

Tekstid Epp Maria Kokamägi, Viivi Luik

Maalid Epp Maria Kokamägi

Fotod ja filmid Johannes Arro

Album sisaldab reprodukt-sioone Edgar Valteri õlimaali-dest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987–2005. Raamat on värvitrükis, kõvakaaneline ja ümbrispaberiga.

Kunstnik Epp Maria Kokamäe päevaraamatut ja mõtisklusi täiendab Viivi Luige nägemus Roomast. Kõiki tekste illust-reerivad Epp Maria Kokamäe maalid ja Johannes Arro fotod. Lisaks DVD, millel on mini-filmid kunstnikust, tema päe-vast Haapsalus ja Sepamaa talus.

208 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15675

Tõlkinud Martin Kasemaa, Helen Rohtmets, Virve Sõber, Tiit Teder, Pille Urbas ja Peeter Vissak192 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus VarrakKOOD 53114

LOODUS

11

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

�99.-K L U B I H I N D

�19.-K L U B I H I N D

Tõlkinud Lauri Laanisto216 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15552

1�9.-K L U B I H I N D

Ohustatud liigid. Elusloodus väljasuremi­se ohusGeorge C. McGavin

„...väljasuremine ja looduslik valik käivad käsikäes.” Charles Darwin

Gaia kättemaks James Lovelock

„Miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?”

Värvide lendSven Zacek

Tunnustatud noore loodusfotograafi uus raamat on üles ehitatud uudselt, tuginedes värvidele – linnuvärvidele. Lugejad saavad tutvuda erinevate Eesti lindudega alates mustvalgest mustviiresest ja lõpetades värvikireva jäälinnuga. Sven Zacek on võitnud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2006. aastal ilmus Varrakus tema esimene, väga menukas fotoraamat „Kohtumisi metsloomadega”.

ˇ

29

Kalakotkas pandion haliaetus

Teine mustvalge lind selles raamatus on esimesest palju suurem ja tuntum. Jutud

tema tegemistest on jõudnud kaugete maade ja merede taha. Kui mustviires on

umbes lendava taldriku suurune linnuke – mitte selle taldriku, mida rahvasuu ufoks

kutsub, vaid ma mõtlen mänguasja, mida lapsed käest kätte lennutavad –, siis kala-

kotkas on pigem SAT-TV taldriku suurune. Kalakotkas on mõõtudelt suurem ja isegi

tema mustvalge värvus on teistsugune. Mustviires on klassikaliselt mustvalge: ühelt

poolt must ja teiselt poolt valge. Üks pool on üleval ja teine pool on all. Kalakotkal

pole värvid nii selgelt piiritletud, tal on kõike igal pool. Ja tema värvid on pigem

pruunist mustani, mille vahele on pikitud valget. Ta oleks algselt justkui valge olnud

ja lennanud, selg ees, läbi pruunikasmusta võrgu, mis on määrinud ära tema selja ja

pritsinud värvi ka tema kõhupoolele.

Nagu mustviireski, sõltub kalakotkas oma elutegevuses veest. Nimi reedab tema

toidueelistuse ja kalu teatavasti mujalt kui veest eriti ei saa. See aga ei tähenda, et

kalakotkas valiks oma elupaigaks mõne väga veelähedase koha. Mustviires ei viitsi

kaua pead murda – kui sobiv veekogu ette satub, ongi tal kodu olemas. Kalakotkal ei

lähe eluaseme valik nii kergesti. Põhjuseks on tema suur kogu, sest esiteks ei võimal-

da see ehitada pesa vee peale ning teiseks on suured linnud õhkutõusul aeglasemad

ning kaitsetumad selliste maismaaröövlite ees nagu rebane ja hunt.

Ja kalakotkas ei kükita kuskil põõsas, tema tahab miljonivaadet, seepärast sobib tema

elupaigaks ainult puulatv. Tavaliselt on selleks mõni vana mänd, mille võra kannatab

suurt pesa ja suuri linde. Eestis on kalakotka levinud pesapaigaks rabasaarel kasvav

kõrge mänd, mis pakub üle lageda raba mitme kilomeetri kaugusele ulatuvat vaadet.

Ühesõnaga, kalakotkas valib elupaiga puu järgi, eelistades neid, mis asuvad veele või-

malikult lähedal, kuid pelgamata ka kuni 10 kilomeetri kaugusele jäävaid kalakohti.

Põhjus, miks kalakotkas on kuulsaks saanud ning miks tema kuulsus püsib, seisneb

kindlasti tema kamikazelikus jahistiilis. Tiirud ja kajakad püüavad väikesi kalu, kes

28

Maa ajaloos on olnud vähemalt viis suurt sündmust, mis on põhjustanud 95 protsendi liikide väljasuremise. Peamisteks põhjusteks on olnud vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muu-tumine. See raamat keskendub neist suurimale – inimtege-vusele. Rohkem kui 300 raba-vat värvifotot

Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeet Maad mõtle-mata tagajärgedele. Nüüd, kui kliima on üha soojenemas, on loodus inimtegevusele vastu astumas. Autor on rohkem kui kahesaja teadusliku artikli autor ning Gaia hüpoteesi looja. 86-aastaselt kirjutatud raamat kujutab endast autori vaimset testamenti.

1935 a. ilmunud, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses.

Ma armastasin sakslastAnton Hansen Tammsaare

Kirjastus Pegasus232 lk, kõva köideKOOD 425853

Romaani uustrükile on lisatud kirjandustead­lase Mall Jõgi ja ajaloolase Kersti Lusti saate­sõnad, mis avavad täiesti uuest vaatenurgast nii Vilde romaani kui ka kunagise talupoegade söaka vastuhaku võõrale võimule. 2008. aastal möödub 150 aastat Mahtra sõjast.

Mahtra sõdaEduard Vilde

Kirjastus Hardman440 lk, kõva köide KOOD 854822

Iroonilised nüüdisteemalised novellid tuntud luuseri Rui taevalike kommentaaridega.

„Ma olen siseemigrant. Õigesti kuulsite, sise­emigrant, sisekas. Mitte aktiivne vaenlane, oh ei, nii loll ma ei ole.”

SiseemigrantMihkel Mutt

Kirjastus Fabian192 lk , pehme köideKOOD 965016

Anni peresse on sündimas väikevend ja õhk­kond muutub aina närvilisemaks, kuni Annil on lõpuks vaid üks soov: et kõik oleks nagu enne. Kohtunud hämaraid jõude kummardava tegelasega, pöördub ta selle sooviga ka lange­nud inglite poole. Palve kipub aga üsna hirmuärataval viisil tõeks saama.

Mis sinuga juhtus, Ann?Aidi Vallik

Kirjastus Tänapäev248 lk, kõva köideKOOD 625866

Raamat on sündinud kauaaegse kirjandus­õpetaja kogemusest, et luulelugu peaks õpetama kuidagi huvitavamalt, kaasaegsemalt. Selle käsitluse peamiseks sihtrühmaks on seega gümnaasiumiõpilased ja ­õpetajad, samas ka kõik luulelembesed lugejad.

Sõna sisse minnes: esseid eesti luuletajatestRaivo Kuusk

Kirjastus Eesti Raamat376 lk, kõva köideKOOD 656327

On kuumade 1990­ndate algus. Iseseisvuse taastanud Eestis valitseb peata olukord ja ühis­konnas kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad oma: kes tõde, kes õigust, kes raha, kes autoriteeti. Raamat viib kriminaalsesse heit­lusse hullu aja hullud kangelased.

Punane elavhõbeAndres Anvelt

Kirjastus Eesti Päevaleht390 lk, pehme köideKOOD 431250

Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust Ameerikas. Jätkub kohanemine. Halloweeni­paranoiad, tänupüha­ummikud, kodu­ kujundusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi... Ja kõige selle keskel üks eesti naine.

Minu Ameerika 2. Ülestähen­dusi unelmatemaalt 2003–2007Epp Petrone

Kirjastus Petrone Print288 lk, pehme köideKOOD 151967

139.-K L U B I H I N D

189.-K L U B I H I N D

219.-K L U B I H I N D

159.-K L U B I H I N D

249.-K L U B I H I N D

209.-K L U B I H I N D

189.-K L U B I H I N D

12

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

EESTI KIRJANDUS

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muist­sete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Tegemist on Viimaste aastate ühe armasta­tuima eesti kirjaniku bestselleriga.

Mees, kes teadis ussisõnuAndrus Kivirähk

380 lk, kõva köideKOOD 791783

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

185.-K L U B I H I N D

13

01.2

008

AUDIORAAMAT

ww

w.s

erk.

ee

TEATER

Need päevaraamatud ei ole ainult kunsti­inimestele. Ajakaaslastele on mälupildid kõnekamad kui noorematele, aga eneseks saa­mise okkaline rada on universaalne. Ja aeg, aeg ilmutub selles loos tähelepanuväärselt. Ja teater. Eesti Draamateater – südamemurdumise maja.

Voldemar Panso. Päevaraaamat 1. ja 2. köide

Kirjastus Eesti Draamateater740 lk, 2 köidet vutlarisKOOD 985304

Panso 1960–1970. aastatel kirjutatud portreed olulistest eesti kultuuriloojatest on hõrk kultuu­rilooline maiuspala ka aastakümneid hiljem. „Tagantjärele usun oma isa, kui ta ütles: kirju­tamine olla mu pärisala. Aga võib­olla ongi mu lavastused teatrikeelde kirjutatud raamatud?" Voldemar Panso

Kirjastus Tammerraamat288 lk, kõva köideKOOD 983164

Helgi Sallo räägib asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on armastus, lapsed, kodu, kaas­lased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame.

Helgi Sallo. Helgib ja helisebHille Karm

Kirjastus Ajakirjade Kirjastus200 lk, kõva köideKOOD 427888

16 intervjuud teatripraktikutega, kes on lava­koolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas.

LavakooliraamatKalju Orro

Kirjastus Eesti Teatriliit590 lk, kõva köideKOOD 860441

299.-K L U B I H I N D

209.-K L U B I H I N D

199.-K L U B I H I N D

169.-K L U B I H I N D

uus!

„Võlutrumm”, „Miks merevesi on soolane”, „Miks tatravars on punane”, „Puuraiuja ja tema noorem õde” ja teisi jutte Aarne Üksküla suurepärases esituses.

Jaapani muinasjutte. CDLoeb Aarne Üksküla

Ajakirjade KirjastusKOOD 427918113.-

K L U B I H I N D

Alev Ström – Eurovärk. Alev Ström – Rootsielu. Alev Strömile külla. Alev Strömil külas. Alev Strömiga Stockholmis.Tarmo nimepäev. Raketijuht. Hiina saatkonna kokk. Uus kool. Hirved ja Arved Sarved.

Kreisiraadio Kreitest 3. 2CD

Kirjastus DigiboxKOOD 406982179.-

K L U B I H I N D

KOOD 15668319.-K L U B I H I N D

Menuromaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Loeb Aarne Üksküla.

Audioraamat koosneb 6 CD-plaadist, kogukestvusega 7 tundi ja 30 minutit.

RehepappAndrus Kivirähk AUDIORAAMAT

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

Portreed minus ja minu ümber Voldemar Panso

ILUKIRJANDUS

14

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Romaan räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus­Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohver­davad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapa­vad. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest.

Salajane ajaluguDonna Tartt

Tõlkinud Liina Viires604 lk, kõva köide, Kirjastus PegasusKOOD 425617

Noored äärelinna naised väikeste lastega kodus – nende meelest on elu võtnud ootamatu pöörde ja nad kõik reageerivad eri viisil. Kes on maruvihane, sest talle tundub, et pereelus võidutsevad mehed, kes tõrjub surmamõtteid paanilise hoolikusega majapidamises.

Arlington parkRachel Cusk

Tõlkinud Kersti Unt, Sari „Moodne aeg”224 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15293

Kakskümmend aastat abielu endast märksa vanema Maxiga on kandnud toimeka ja rahul­oleva Prue läbi vimmaka võõrastütre tekitatud probleemide ja emaduse. Nüüd on Violet koos oma uue abikaasaga New Yorgist tagasi ja kor­raga on Prue haaratud armulukku.

Täiuslik armastusElizabeth Buchan

Tõlkinud Tiina Viil344 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15330219.-

K L U B I H I N D

269.-K L U B I H I N D

219.-K L U B I H I N D uus!

Tõlkinud Tatjana Hallap608 ja 584 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15347449.-

K L U B I H I N D

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Kaasvang Fariaga avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte­Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Kaheköiteline raamat on kaunis kinkekarbis.

Krahv Monte-CristoAlexandre Dumas

uus!

Raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsinguretk ja reisimälestus. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, läks seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta köögimõnu­sid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist.

Söö, palveta, armastaElizabeth Gilbert

Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk384 lk, kõva köideKOOD 15477219.-

K L U B I H I N D

uus!

uus!

Lühijuttude koondkogu „Viies kolonn ja esimesed nelikümmend üheksa juttu” ilmus 1938. aastal ning see on ka käesoleva eestikeelse kogumiku aluseks. Paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud, kuid siinsed uustõlked Enn Soosaarelt on originaal­raamatu järjestuses.

Jutud IErnest Hemingway

Tõlkinud Enn Soosaar312 lk, kõva köide, Kirjastus PegasusKOOD 425846209.-

K L U B I H I N D uus!

PÕNEVUS

15

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

uus!

Peainspektor Alan Banks tegeleb Eastvale'i probleemidega. Naisi hirmutab piiluja. Üks vana naine võib olla langenud mõrva ohvriks. Lisaks sellele tuleb Banksil toime tulla tõsiasja­ga, et ta on sisse võetud noorest psühholoogist Jenny Fullerist.

Pilk pimedusestPeter Robinson

Tõlkinud Tiia Krass288 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15422

Kui džoki Martin Stukely sureb pärast Cheltenhami ratsavõistlusel kukkumist, mässi­takse tema sõber Gerard Logan ühe kadunud videokasseti loosse. Nimelt arvab üks kurjategi­jate grupp, et kadunud kassett sisaldab infor­matsiooni hindamatu varanduse kohta.

PurustatudDick Francis

Tõlkinud Pille Runtal240 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15446

Soomes röövitakse erakordse jultumusega rahaveoauto. Uurimises osaleb Anti Korpi, kes töötab Brüsselis Euroopa Liidu luurerühmas, mis tegeleb terrorismi, organiseeritud kuritege­vuse ja äärmusrühmitustega. Selgub, et röövi­mine on ainult osake meeletust kuritööst.

ÜrgööIlkka Remes

Tõlkinud Kalle Kurg392 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14814

Jõukas ärimees sureb mürgitamise tagajärjel. Selgub, et terve tema kodu on kahtlusaluseid täis: armukest pidav noor abikaasa, rahaahne poeg, isa peale pahane tütar. Miss Marple asub peagi asja uurima ja näib, et võti peitub tuntud lastelaulus…

Taskutäis rukistAgatha Christie

Tõlkinud Ülla Jürviste224 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15248

Kuues Hertsogkonnas möllavad intriigid, reedetakse üksteist ning elatakse aina sagene­vate Punaste Laevade rünnakute varjus. Fitz, kes valdab sünnipäraselt oskust loomadega suhelda, on leidnud endale kaaslase hundis. Samal ajal suudab ta toime tulla ka telepaa­tiakunstiga.

Kuninglik salamõrtsukasRobin Hobb

Tõlkinud Kaaren Kaer328 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14746

Mida teha, kui usute, et teie eksarmuke on oma naise mõrvanud? Just sellise küsimuse esitab Meredith Mitchellile arheoloog Ursula Gretton lootuses, et Meredithi sõprus Cotswoldi pea­inspektor Alan Markbyga võiks tema dilemmale valgust heita. Markby lükkab kahtlustused tagasi – kuni prügimäelt leitakse naise laip.

Kes teisele auku kaevabAnn Granger

Tõlkinud Viive Nuggis278 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 15064

219-K L U B I H I N D

199.-K L U B I H I N D

89.-K L U B I H I N D

229.-K L U B I H I N D

259.-K L U B I H I N D

169.-K L U B I H I N D

Seersant Amy Callanil ja leit­nant Caroline Cooke’il on palju ühist. Mõlemat sõjaväes karjääri teinud naist hakkavad sek­suaalselt ahistama nende üle­mused, mõlemad on sunnitud teenistusest lahkuma. Ja nüüd on nad surnud. Nende vägival­latunnusteta surnukehad leita­kse nende enda kodust – nad on alasti vannis, mis on täis sõjaväes kasutatavat kaitsevärvi. FBI kogenud portreteerijad hakkavad jälitama sarimõrvarit – inimest, kes ihkab kättemak­su, kes on eraklik, kes on seo­tud sõjaväega, kes on mõlemale naisele tuttav halastamatu ise­hakanud korravalvur.

KülalineLee Child

Tõlkinud Tiina Aug432 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15392239.-

K L U B I H I N D

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

uus!

LEKSIKONID JA SÕNASTIKUD

16

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Kas Taara oli muinasjumal? Kuidas toimusid vanad Eesti pulmad ja matused? Mis abi pak­kusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt? Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp? Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi?

Eesti rahvakultuuri leksikonM. Hunt, I. Tõnurist, L. Vahtre, E. Karu, G. Troska, A. Viires.

Eesti Entsüklopeediakirjastus446 lk, kõva köideKOOD 702833

See väike raamat muutus üleöö uue filosoofilise suuna – eksistentsialismi – populaarseks mani­festiks ja on tänaseni kõige lühem ja mugavam sissejuhatus Sartre’i eksistentsialismiõpetusse. Algselt oli loeng mõeldud aga peamiselt vas­tusena eksistentsialismi varastele kriitikutele.

Eksistentsialism on humanismJean-Paul Sartre

Tõlkinud Vivian Bohl112 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15514

Teatmik sisaldab tänapäeva ühiskonnakorral­dust, asustust, haldusjaotust, rahvastikku. Samuti Eesti ajaloo kronoloogiat, tabelieid geoloogia, geograafia, eluslooduse ning looduskaitse alalt. Teavet antakse ka majan­duse, hariduse, kunsti ja spordi vallast.

A ja O tasku- teatmik. Eesti

Eesti Entsüklopeediakirjastus528 lk, pehme köideKOOD 702826

Võimatu on ette kujutada multifunktsionaalse­mat teatmeteost: siinsel enam kui 1000 illust­reeritud leheküljel on koos viie keele sõnaraa­mat, taeva­, maa­ ja inimkehaatlased, taime­, looma­ ja instrumentide entsüklopeediad jpm.

Suur illustreeritud sõnaraamat. Eesti­vene­inglise­saksa­prantsuseJ.-C. Corbeil, A. Archambault

Kirjastus Pegasus1160 lk, kõva köideKOOD 425730

See on köitev lugu ühe juudiperekonna elusaa­tusest Eestis ja Venemaal. Inna Gens on sündi­nud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis. Praegu elab Moskvas.

Kodud ja kujutelmadInna Gens

Tõlkinud Nasta Pino200 lk, kõva köide, Kirjastus AtlexKOOD 441044

See kiirõppekursus on mõeldud nii algajatele kui ka keeleoskuse värskendajatele. Näidis­tekstide ja ­dialoogidega antakse edasi tähtsam sõnavara vastavalt olukorrale. Kaasasoleva CD pealt leiab kuulamiseks, kaasarääkimiseks ja ­lugemiseks tähtsamad dialoogid.

Itaalia keel 24 tunniga. Uus kiirõppekursusMaria Teresa Baracetti

Kirjastus Ilo240 lk, pehme köideKOOD 578797

Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel on nende mälestuste kirjapanijale toeks olnud nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal satub, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuleb ju karmidel 1950­ndatel jälle nul­list alustada.

Ellujääja. MälestusedValentine Nõlvak

Kirjastus Varrak680 lk, kõva köideKOOD 14418

209.-K L U B I H I N D

209.-K L U B I H I N D

659.-K L U B I H I N D

259.-K L U B I H I N D

169.-K L U B I H I N D

199.-K L U B I H I N D

229.-K L U B I H I N D

uustrükk!

uus!

ESSEISTIKA JA MÄLESTUSED

uus!uus!

uus!

uus!

uus!

Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpalli­ ja ühiskondlikku elu.

Tammiste. KirgMart Soidro

Kirjastus Mardikas340 lk, kõva köideKOOD 154777279.-

K L U B I H I N D uus!

uus!

LASTELE

17

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

„Punamütsike”, „Uinuv kaunitar”, „Tuhkatriinu”, „Saabastega kass”, „Sinihabe” jt klassikalised muinaslood on saanud meie kollektiivse kujutlusmaailma osaks. Käesolevas mahukas raamatus on need muinasjutud esi­tatud algsel ja terviklikul kujul. Nimeka tšehhi kunstniku Eva Frantová kaunid pildid.

MuinasjutudCharles Perrault

Tõlkinud Tatjana Hallap, Madli Kütt ja Madis Jürviste368 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14050

Palju põnevat infot väikesele raamatusõbrale – küsimus ja vastus, kohati vürtsitatud mõnusa huumoriga. Juttu tehakse nii ajaloost kui muistsetest tsivilisatsioonidest, universumist, taimedest ja loomadest ning paljust muust.

Mis? Millal? Kuidas?

Tõlkinud Tiina Voolaid320 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14616

„Muinasjutuvaramu” tutvustab kümmet maailma armastatuimat muinaslugu. Armastuse otsimine „Kaunitaris ja Koletises”, võitlus kurja vastu „Hansus ja Gretes”, tasu headuse eest „Mesilaskuningannas” – need ja paljud teised on igihaljad teemad ning ses­tap naudivad seda raama­tut kindlasti nii noored kui ka vanemad lugejad.Raamatu teeb korduma­tuks eri kunstnike ainu­laadne ja omapärane stiil –raamatu on illustreerinud tunnustatud kunstnikud Šveitsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest.

Muinasjutuvaramu

Tõlkinud Johanna Ross352 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14913

Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud? Lustakas ja fantaasiaküllane lasteraamat. Käesolevale kordustrükile annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid. Lõpus on väike autori tutvustus.

KaelkirjakAndrus Kivirähk

Kirjastus Tänapäev88 lk, kõva köideKOOD 625743

189.-K L U B I H I N D

159.-K L U B I H I N D

339.-K L U B I H I N D

349.-K L U B I H I N D

uus!

uus!

uus!

uus!

AJALUGU

18

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Raamatus kajastub kogu maailmas toi­munud sõdade ajalugu alates 1854. aastast kuni tänapäevani. Info on siin esitatud huvitavas ajakirjanduslikus stiilis koos lahinguväljal tehtud fotode­ga. Pilkupüüdvad tabelid ja tekstikastid annavad üksikasjalikku infot oluliste uuenduste, sündmuste ja isikute kohta.

Sõdade kroonika. Üle­ vaade sõjalistest konfliktidest 1854. aastast kuni tänapäevani.

Paul Brewer

Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik400 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14944

Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Kogumik annab mitmekesise läbilõike Konstantin Pätsi elust ja võit­lusest alates noorpõlvest ja lõpetades raugaeaga Venemaa vangipõlves. Öeldakse, et ühes veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastu­da tema maa ja rahva saatus.

Alasi ja haamri vahelKoostanud Anne Velliste

Konstantin Pätsi Muuseum290 lk kõva köideKOOD 154883

Raamatus on värskematele arhiiviand­metele ja paljude sündmustes osale­nute mälestustele tuginedes käsitletud Venemaa julgeolekuorganite juhtide elukäiku, Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitilise ladviku võimuvõitlust, KGB mõju mitmete tuntud isikute saa­tusele.

KGB. Riikliku julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused.Leonid Mletšin

Tõlkinud Margus Leemets836 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 15637

319.-K L U B I H I N D

339.-K L U B I H I N D

289.-K L U B I H I N D

Endine Vene luureohvitser Litvinenko mürgitati 2006. aastal julmalt radio­aktiivse polooniumiga. Lennukitest leiti tõendeid, et tappev mürk oli kohale toimetatud Venemaalt. Kuid mis juhtus tegelikult? Mis oli see, mida Litvinenko teadis, ja miks ta tapeti? Avameelne lugu Litvinenko elust ja surmast.

Dissidendi surm. Aleksander Litvinenko mürgi­tamine ja KGB tagasitulekA. Goldfarb, M. Litvinenko

Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik350 lk, pehme köide, Kirjastus PegasusKOOD 425983

Käesolev raamat Eestimaa aadlike vappidest on koostatud 1837. aastal Tallinnas ilmunud Paul Eduard Damieri kogumiku põhjal. Ando Pajus on kirjutanud lühikesed ülevaated suguvõsa päritolust ja ajaloost, maini­tud on sellega seotud silmapaistvaid isikuid. Lisatud on sissejuhatus heral­dikasse.

Eestimaa rüütel-konna vapiraamatPaul Eduard Damier, Ando Pajus

Kirjastus Tänapäev200 lk, kõva köideKOOD 625705369.-

K L U B I H I N D

229.-K L U B I H I N D

Ei käsitleta mitte ainult eri ajastute poliitikat ja võimuvõitlust, vaid antakse ülevaade ka ühiskonnast ja kultuurist. Asjatundlike ajaloolaste kirjutatud tekst on usaldusväärne, aga ka kergelt loetav. Raamat on illustreeritud arhiivi­fotode ja kaartidega, mis toovad silme ette võimuvahetused ja piiride muutu­mised.

Euroopa ajalugu. Antiikajast kolmanda aastatuhande alguseni

Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik512 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus VarrakKOOD 6856449.-

K L U B I H I N Duus!

uus! uus!

uus!

KÄSITÖÖ

19

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

ESOTEERIKA

Eesti/inglise/saksa keelne teos annab ülevaate autori valmistatud glamuursetest niplisehetest ja juhiseid keeruka pitsikunstiga tegelemiseks. Et vastavaid teadmisi ammutatakse peamiselt välismaisest kirjandusest, on oluline ka termi­noloogia. Kaasas 2 mustrilehte.

NiplisehtedLia Looga

Jungi arhetüüpide teooriale põhineva 36 ennustuskaardi ja neid lahti seletava raamatu abil saate uurida oma psüühika varjatud sala­dusi ja heita pilku tulevikku. Kaasas olevad ennustuskaardid selgitavad minevikku, mõtestavad olevikku ja juhivad meid läbi tuleviku. Kaasas ennustuskaardid.

Tarkuse oraakelIvarna Kalinkova

36 kudumit nädalavahetuseks. Raamat sisaldab rida koertele mõeldud sviitreid, millel on liht­sad mustrid ning mille saab valmis teha vaid nädalavahetusega. Lisaks jagab nippe kudu­miseks ning annab soovitusi sviitri suuruste valimisel.

Stiilsed kudumid koerteleIlene Hochberg

Käed on nagu elavad peeglid, mis peegeldavad isiksust, vajadusi ja ajendeid. Mõistes käte keelt, õpite mõistma oma vajadusi, väljendama oma loomingulisust ning tõepoolest mõjutama ka oma tulevikku. Raamat on mõeldud kõige tähtsamate käejoonte tutvustusena.

Käejoonte lugemineFrank C. Clifford

Täielik ja praktiline käsi- töö entsüklopeediaL. Ganderton, D. Wood

Kütkestav ja mänguline raamat sisaldab prak­tilisi õpetusi, sümbolite seletusi, rituaale ja ravi­misviise, teksti ilmestavad üle 800 kauni illust­ratsiooni ja foto. Antakse ülevaade ennusta­ mise olemusest ja sellest, kuidas Kuu maagia mõjutab meie meeleolu, unenägusid ja suhteid.

Kuidas ennustada tulevikkuSally Morninstar

Mahukas raamatus leiavad käsitlemist kuusteist populaarset tikkimistehnikat. Iga tehnika puhul on esmalt juttu selle ajaloolisest taustast, seejärel näidatakse üksikasjalikult, kuidas vaja­likke võtteid sooritada, järgnevad kujun­dusalased näpunäited ja lahti seletatud tööjuhendid.

Tikkimine

459.-K L U B I H I N D

129.-K L U B I H I N D

309.-K L U B I H I N D

Väljaandja Lia Looga80 lk, kõva köideKOOD 152254

Tõlkinud Teele Teder128 lk, kõva köide, Kirjastus TormikiriKOOD 421558

Tõlkinud Liia Tammes 512 lk, kõva köide, Kirjastus SinisukkKOOD 143146

Tõlkinud Lii Tõnismann320 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 13497299.-

K L U B I H I N Duus!

Vigala Sassi nime all tuntud autori raamatust võib saada näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas toimida ühes või teises keerulises olukorras siis, kui valite Väe tee, mis on vägagi mitmetahuline ja hargnev risttee, sadade omaette radadega, mida mööda minnes võite mõnelt rajalt isegi väge omandada.

Väeraamat I osa (Warraku raamat)Aleksander Heintalu

209.-K L U B I H I N D

179.-K L U B I H I N D

199.-K L U B I H I N D

Tõlkinud Marju Algvere96 lk, kõva köide, Kirjastus VarrakKOOD 14623

Tõlkinud Kaja Kappel128 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 13466

Tõlkinud Tiina Kanarbik256 lk, pehme köide, Kirjastus VarrakKOOD 13954

316 lk, kõva köideKOOD 154821229.-

K L U B I H I N Duus! uus!

uus!

uus!

uus!

Põhjalik raamat, mis tutvustab lugejale eri käsitöövorme: lapitööd, ristpistet, teppimist ja õmblemist. Rikkalik pildimaterjal annab ka suurepärase visuaalse ülevaate, millised valmi­nud asjad välja näevad. Erinevad tehnikad on lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud.

uus!

20

01.0

8w

ww

.ser

k.ee

14.–27. jaanuarini raamatupoodides üle Eesti SUUR VARRAKU RAAMATUTE

SOODUSMÜÜK

Palju raamatuid väga heade hindadega!

Draamateater pakub Raamatuklubi liikmetele ja nende kaaslastele sellele etendusele soodustust -15% täishinnast. Täishind on 200 krooni, soodushind seega 170 krooni.

Etendus on Raamatuklubi liikmetele reserveeritud kuni 27. jaanuarini, kuid soovitame kassasse pöörduda võimalikult kiiresti.

Piletikassas öelge märksõna „Raamatuklubi”. Üks klubiliige saab osta kuni 4 piletit.

Etendus algab kl 19.00, ootame teid tervitusjoogi ja väikeste suupistetega kl 18.00 parketisaalis.

Kohtumiseni teatris!Suur Eesti Raamatuklubi

RAAMATUKLUBIGA TEATRISSE!

Lavastaja Roman Baskin (külalisena)Kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena)Kostüümikunstnik Tuuliki Tolli (külalisena)Tõlkinud Ülev Aaloe, Viive Taro

Osades: Ita Ever, Maria Klenskaja, Tõnu Kark, Margus Prangel, Viire Valdma, Linda Vaher (külalisena) või Jaanika Tammaru (külalisena)

„Soome hobune” on terav, lustakas ja nukker pilt Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega. Külameestel tekib äriidee: nad on kuulnud, et Sitsiilias on hobuseliha delikatess – müüme siis oma vanad hobused sinna maha, polegi teistest enam suurt kasu... Vaataja saab kohati naerda nii et silmad märjad – ja ometi on komöödias selgesti tuntavad traagilised lõimed. Soome küla – nagu eesti külagi – on muutumas: valulikult, naljakalt, keeruliselt, pöördumatult. Sirkku Peltola (1960) on tähelepanuväärne soome nüüdis­dramaturg. Tema tegelased võivad olla veidrad, mõjuda isegi pisut karikatuursetena, ent nad on vägagi äratuntavad ja lopsakalt elulised. Peltola tekst on ühekorraga naljakas ja traagiline, soe ja salvav, tema keel tänapäevane. Ta pakub näitlejale ohtrasti mängumaterjali.

Soome hobuneSirkku Peltola

Etendus on ühe vahe-ajaga ning kestab 2 tund ja 30 minutit.

olete oodatud!

Suur Eesti Raamatuklubi kutsub oma liikmeid 10. veebruaril Eesti Draamateatrisse vaatama menuetendust „Soome hobune”.

ww

w.s

erk.

ee

21

Draamateatri kassa on avatud iga päev kl 11–19Suletud 31.12.07–10.01.08tel. 680 5555

Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb autor köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmuvalitsejatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste vahel ning kuul­sate mereröövlite värvikast elust.

Läänemere mereröövlidJuha Ruusuvuori

232 lk, kõva köideKOOD 623207

Päevikud algavad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt kolme erineva inimese päevikuid – Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja nende tütre Maria. „Kolm päevikut” on sügavalt isiklik perekonnalugu.

Kolm päevikut Maria von Rosen ja Ingmar Bergman

232 lk, kõva köideKOOD 623541

See ohtralt fotodega illustreeritud käsiraamat pakub efektseid ja taskukohaseid ideid aia, rõdu või aknalaua kaunistamiseks taimekastide ja ­pottidega. Potiaial on palju plusse – potis saab kasvatada peaaegu kõiki taimi ja potiks kõlbab enam­vähem iga anum.

Rõdu- ja terrassililledClare Matthews

144 lk, pehme köideKOOD 9782

See kudumisraamat pakub rohkem kui 20 kudumi – kottide, sallide, padjakatete, pleedi ning vaipade ­ jaoks suurepäraseid kujundusi, huvitavaid lõngu ja lihtsaid mustreid. Jämedate varrastega kudumine läheb väga ruttu – ühel päeval kood ja järgmisel juba kasutad.

Jämedate varrastega kiirelt kootudSally Harding

128 lk, kõva köideKOOD 154X

Ilmselt on igaüks kogenud, et mõne inimesega suhtlemiseks kulub rohkesti energiat. Autor usub, et enda kaitsmiseks energiakaotuste vastu on olulisim tugev sisemine süsteem. Pakutakse erinevaid harjutusi ning lihtsaid vahendeid energiataseme tõstmiseks.

EnergiavampiiridJoe H. Slate

264 lk, pehme köideKOOD 952948

See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. „Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi.

VihurimäeEmily Brontë

328 lk, kõva köideKOOD 2619

Eelkõige "Väikese printsi" autorina tuntud Prantsuse kirjanik ja lendur Saint­Exupéry esikteos "Lõuna postilennuk" on kaunis ja lüürilises stiilis ülistus humanistlikele väär­tustele. "Inimeste maas" kirjeldab ta sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina.

Lõuna postilennuk. Inimeste maaAntoine de Saint-Exupéry

256 lk, kõva köideKOOD 6457

AUHINNARAAMATUD

22

01.2

008

ww

w.s

erk.

ee

Märkige oma valik tellimis-kupongi vastavasse lahtrisse.

A

USTATUD KLUBILI IGE!Iga kord, kui oled ostnud

VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida

siit leheküljelt

KINGITUSE

Iga kord, kui oled ostnud

VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida

siit leheküljelt KINGITUSE

Iga kord, kui oled ostnud

VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida

siit leheküljelt KINGITUSE

nr 1066

margistata

Ei

MA

KSTU

D V

ASTU

SEESTIS

VA

RRAK

AS

PÄRN

U M

NT 67A

10134 TA

LLINN

SUURE EESTI RAAMATUKLUBI REEGLID

Ära unusta!

Jaanuari klubiraamatust „Targalt toitudes terveks”

viimane äraütlemise päev on

22. jaanuar

A

USTATUD KLUBILI IGE!

1. Kõik klubi liikmed saavad 12 korda

aastas tasuta klubi ajakirja, kus tut-

vustatakse antud kuu klubiraamatut

ja uudiskirjandust kõikidelt eesti

kirjastustelt. Ajakirjast saab soodus-

hinnaga raamatuid tellida.

2. Klubiraamatuks valitud raamatut on

ajakirja esimestel lehekülgedel põhja-

likumalt tutvustatud ja selle hind on

eriti soodne. Iga klubiraamatu ost

annab ühe boonuspunkti.

3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb

sellest kindlasti teatada enne viimast

äraütlemispäeva, milleks on iga kuu

22. kuupäev. Teatage sellest ühel järg-

nevatest viisidest.

• klubi kodulehel: www.serk.ee

• e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee,

Lisage kindlasti oma nimi ja klubi-

liikme number või telefon

• telefonil 6460 218

(tööpäeviti 9.00-17.00), 6999986

• SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK

(tühik) klubiliikme number (tühik)

klubiraamatu kood. SMSi hind on

5 krooni

• Täites ja postitades kupongi, mis on

ajakirja tagakaanel või faksides selle

numbrile 6460 149

4. Teatamata jätmist käsitleme telli-

musena ning klubiraamat saadetakse

välja.

5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja-

likumalt ka valikraamatut. Iga valik-

raamatu ost annab samuti ühe

boonuspunkti. Valikraamatust ei pea

ära ütlema, kui Te seda ei soovi.

6. Raamatupaki saabumisel saadab

kohalik postkontor Teile koju teate.

Paki eest saab tasuda arve alusel,

mille leiate raamatupaki peal olevast

kiletaskust. Kui pakis on klubiraamat

või valikraamat, saate tellitud paki

ilma postimaksuta. Kui pakis ei ole

klubiraamatut ega valikraamatut, on

postimaks 49 krooni ühe tellimuse

kohta.

7. Iga viie boonuspunkti eest võite

endale valida tasuta auhinnaraamatu.

8. Klubiraamat ja teised antud kuu pak-

kumises olevad raamatud on klubiliik-

mele soodushinnaga saadaval ka

raamatuklubi müügipunktides

Tallinnas – Rävala pst. 6, Kristiine

Keskuses, Rocca al Mare kaubandus-

keskuses, Eesti Draamateatris ning

Rakveres Tammeri Raamatuäris.

9. Klubiliikmena tunnustatakse vähe-

malt 18-aastasi isikuid Eestis asuva

aadressiga. Ühelt aadressilt võib

klubisse kuuluda üks inimene.

Tellimuste täitmise aeg on keskmiselt

2 nädalat. Raamatupakke hoitakse post-

kontoris 3 nädalat!

Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 60 kr korra eest neile

klubiliikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatupaki välja ostmata.

NB!

Igapäevases kiiruses võivad mõned

asjad ununeda või piisava tähelepa-

nuta jääda. Seepärast tahame Sulle

meelde tuletada, et arve, mille alusel

saad tasuda Sulle saadetud raamatute

eest, on raamatupakiga kaasas.

Palun maksa arve kindlasti tähtajaks

ning märgi maksekorraldusele ka

viitenumber. Nii võid olla kindel, et

raha jõuab õigel ajal õige adressaadi-

ni. Endiselt on võimalus tasuda arve

postkontoris paki kättesaamisel.

Raamatu arve pakis!

Seek

ord

set

klu

bir

aam

atu

t

„Tar

galt

toi

tud

es t

erve

ks”

EI S

OO

VI

TEh

KE

RIST

SIIS

, K

UI T

E K

LUB

IRA

AM

ATU

T EI

SO

OV

I!

KO

OD

RA

AM

AT

U

PE

AL

KI

RI

TK

KO

OD

RA

AM

AT

U

PE

AL

KI

RI

EE

S­

J

A

PE

RE

KO

NN

AN

IM

I

Klu

bili

ikm

ena

telli

n:

ALL

KIR

IK

LU

BIL

IIK

ME

NR

Ole

n o

stn

ud

5 k

lub

iraa

mat

ut.

Au

hin

nar

aam

atu

ks v

alin

(vt

lk 2

2):

01.2

008

Telli

mis

kupo

ng

Tsooniteraapia on meeldiv ja mõjus loodusravi meetod, mis aitab teil püsida terve igas vanuses ja igal eluetapil, alates puberteedieast kuni menopau­siaastateni ja veelgi kauem. Tsooniteraapia põhineb asjaolul, et jalgadel on tuhandeid närvi­lõpmeid ning keha igale organile, funktsioonile ja osale vastab jalal oma reflektoorne punkt. Nende punktide mõjuta­mine stimuleerib närvikanalite kaudu vastava organi funktsioneerimist või kehaosa, mis on pinges, turses või kahjustunud õnnetuse, vigastuse või haiguse tõttu. Tsooniteraapia vabastab pingest, aitab organismil väljutada mürkaineid, vähendab valu ning virgutab organismi terven­damisvõimet. See aitab ka lõdvestuda ning on suurepärane emotsio­naalse stressi ja pingete maandamise viis.

Tsooniteraapia naistele. Lihtsad eneseabivõtted igas eas naistele.Ann Gillanders

Tõlkinud Pille Runtal128 lk, pehme köideKOOD 3070

ERIPAKKUMINE

189.-T A V A H I N D59.-

ERIPAKKUMINE

Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, TallinnTelefon: 646 0218

Faks: 646 0149E-post: raamatuklubi@serk.ee