Söö nahk siledaks!Allikas: Ajakiri NaisedAvaldatud: 05.dets 2008Autor: Kaire Kenk

Kommenteeri ja hinda (1) 

Kallitest kreemidest palju enam on kortsudeta ja klaari jumega näonaha säilitamisel abi tervislikust toidulauast. Suuremalt jaolt on ju näonaha enneaegne vananemine põhjustatud päevitamisega liialdamisest ja teistest välistest teguritest, millest igaüks hoiduda saab.

Mida tervislikumalt sa toitud, seda ilusam näeb välja ka sinu nahk, kinnitab New Yorgi Ülikooli meditsiinikeskuse toitumisteadlane Samantha Heller. Naha tervisele soodsalt mõjuvate toiduainete igapäevane tarbimine mõjutab naha tervist palju enam kui kallid kreemid. Pealegi võivad need kõrgest hinnast hoolimata osutuda kasutuiks. Nii näiteks peab retinooli, vananemisvastastes toodetes kasutatavat komponenti olema kreemis vähemalt 0,6%, kollageeni molekulid on populaarsetes kollageenkreemides liiga suured ega imendu läbi naha, vaid jäävad selle pinnale ega pingulda nahka. Aaloe aga võib küll leevendada nahaärritust, kuid kortsudele ei mõju.

Tunne tähtsamaid iluvitamiineEt nahk tunneks end hästi, peaks toit sisaldama kõiki toitaineid: rohkelt antioksüdante ehk vitamiine, mineraalaineid, rasvhappeid ja flavonoide.

Naha noorus sõltub kollageenist ja elastiinist. Kollageen moodustab naha struktuuri, elastiin on sidekoe koostisosa, mis tagab naha elastsuse. Vabade radikaalide kahjustuste tõttu ja vananedes hakkab nahk elastsust kaotama. Selle vastu otsi abi antioksüdantidest. Näiteks C-vitamiini on tarvis kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin aitab neutraliseerida vabu radikaale, lükates edasi naha vananemist, A-vitamiin on vajalik naha taastamiseks ja paranemiseks, selle puudus võib muuta naha kuivaks ja kestendavaks. Lisaks vajab nahk ka B-grupi vitamiine, naha tervisele on hädavajalik eriti B2-vitamiin ehk riboflaviin, mida saab piimast, juustust, rohelistest lehtköögiviljadest, mandlitest ja sojaubadest. 

Naha tervise jaoks on oluline tarbida ka palju oomega-3-rasvhappeid ja gamma-linoleenhapet (oomega-6-rasvhape),

mida organism ise ei saa toota. Naharakud muudavad need happed rakkudele olulisteks hormoonideks, mis aitavad kaasa naha tekstuuri ja niisutatuse paranemisele. Erinevaid oomega-happeid leidub peamiselt rasvastes süvaveekalades (lõhe, makrell, sardiinid, tuunikala, heeringas), linaseemnetes, linaseemneõlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, tofus, lill-, spargel- ja rooskapsas. Lisaks peaks sööma täisteratooteid, mis sisaldavad mikroelement seleeni. Sellel on oluline roll naharakkude uuenemises. Seleen funktsioneerib rakkudes antioksüdandina ehk kaitseb neid vabade radikaalide kahjuliku mõju eest.

Kauni näonaha supertoidud

Avokaado Sisaldab rohkesti C-vitamiini, mis kaitseb nahka vananemise eest, samuti A- ja E- vitamiine, mis aitavad neutraliseerida vabu radikaale. Avokaadoõli stimuleerib organismis kollageeni tootmist. Viiluta avokaadot oma hommikuvõileivale või tükelda värsketesse salatitesse. Peale avokaado sisaldab rohkelt C-vitamiini ka kiivi.

MustikadSee mari on tõeline antioksüdantide varamu. Kõigest 100 g mustikaid päevas paneb keha uusi rakke tootma, hoiabnägemise ja mälu korras. Mustikas leiduvad ained varustavad nahka hapnikuga, tugevdavad kapillaare ja südant. Peale mustika on kõrge antioksüdantide sisaldusega ka murakad, mustsõstrad, tumedad viinamarjad.

Ristõielised köögiviljadPeakapsas, lillkapsas, lehtkapsas, rooskapsas, ennekõike aga muidugi spargelkapsas on rikkalikud beetakaroteeni, kiudainete ja C-vitamiini allikad (ühes tassis spargelkapsas on rohkem C-vitamiini kui ühes apelsinis). Söö neid köögivilju vähemalt 100 g päevas, toorelt või kergelt keedetuna.

KalaRasvases kalas sisalduvad oomega-3-rasvhapped, kõige enam on neid lõhes, makrellis ja forellis. Eriti kasulik on lõhe, sest see sisaldab peale oomega-3-rasvhapete võimsat antioksüdanti, mis on hea nahatoonuse saladus. Söö kala vähemalt kaks korda nädalas.

TäisteraleibTäisteraleivas sisalduv seleen aeglustab naha vananemist, säilitab kudede elastsust, toetab juuste ja küünte normaalset kasvu ning kaitseb UV-kiirte kahjuliku toime eest..

KaerahelbedPortsjon kaerahelbeputru hommikuti võib näonahaga lausa imet teha, sest kaerahelvestes sisalduvad mineraalid parandavad naha tekstuuri ja muudavad selle klaariks ning siledaks.

Mandlid ja sarapuupähklid Sisaldavad ohtralt E-vitamiini, mis tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu. Mandlid sisaldavad ka H-vitamiini ehk biotiini, 100 g mandlites on seda 17 mg. Biotiin vastutab ilu eest, seda tänu väävlisisaldusele, mis muudab naha siledaks ja ilusaks, juuksed tihedaks ja siidiseks ning küüned tugevaks. Täiskasvanud inimene peaks saama biotiini päevas 0,15-0,3 mg. Söö neid iga päev kas vahepalaks või peenestatud kujul salatites, ahjuroogades, küpsetistes jne. OliiviõliNapoli ülikoolis läbi viidud uuringust ilmnes selge seos kortsude ja oliiviõli vahel. Nimelt said siledate põskedega uhkustada just need naised, kes oma suguõdedega võrreldes kasutasid igapäevases toiduvalmistamises enam oliiviõli.

Kuivatatud ploomid ja rosinadSisaldavad ohtralt antioksüdante, mis vähendavad vähiriski ja kaitsevad nahka päikesekiirguse eest.

Porgand Sisaldab beetakarotiini, mis muutub kehas A-vitamiiniks (retinooliks). Retinool stimuleerib naharakkude kasvu ja toodab kollageeni, mis hoiab naha elastsena.

Millistes toiduainetes on kõige rohkem antioksüdante?Ameerika põllumajandusministeerium on kokku pannud nimekirja suurima antioksüdantide sisaldusega puu- ja köögiviljadest erilise mõõdiku ORAC (Oxygen Radical Absorbance Capasity) alusel, mis näitab toiduaine efektiivsust vabade radikaalidega võitlemisel. Nendes kaheksas toiduaines on kakskümmend korda rohkem antioksüdante kui teistes toiduainetes. Kauni näonaha nimel tuleks neid päevas süüa kokku 3000 ORAC-ühikut. See pole keeruline, sest juba pool tassi mustikaid annab 2400 ühikut.Kuivatatud ploomid: 5770 ORAC-ühikutRosinad: 2830 ORAC-ühikutMustikad: 2400 ORAC-ühikutPõldmurakad: 2036 ORAC-ühikutLehtkapsas: 1770 ORAC-ühikutMaasikad: 1540 ORAC-ühikutSpinat: 1260 ORAC-ühikutVaarikad: 1220 ORAC-ühikut* 100 grammi kohta

Neli soovitust ilusa näonaha nimel1. Loobu suhkrust ja rafineeritud nisujahust toitude tarbimisest. Nende söömine põhjustab hüperglükeemia (veresuhkru taseme järsu suurenemise kehas), mille tagajärjel kollageen kalestub ja kaotab oma elastsuse. Mõnede uuringute kohaselt põhjustab koguni 50 protsenti naha vananemisnähtudest suhkrust tingitud hüperglükeemia.2. Joo rohelist teed. "6-10 väikest tassi rohelist teed päeva jooksul peegeldub koheselt näonahal, sest roheline tee sisaldab ohtralt kudesid kokku tõmbava toimega katehhiine," selgitab uurija Stephen Hsu. Lisaks kaitsevad tees sisalduvad polüfenoolid nahka kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ja võitlevad vabade radikaalidega.3. Päevita mõõdukalt. Nii päevitamise kui ka solaariumiga liialdamine põhjustab kõige sagedamini naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Ka parimad päikseblokaatorid ei anna täielikku UV-kaitset. Suurima efektiivsuse saavutamiseks tuleb ka Eestis päikest võttes kasutada kreemi SPF-faktoriga 15.4. Lõpeta suitsetamine. Suitsetamine kahjustab nahka peaaegu sama palju kui päikesevalgus, tekitades hulgaliselt vabu radikaale. Uuringud näitavad, et inimestel, kes suitsetavad üle kümne sigareti päevas, tekivad suurema tõenäosusega sügavad kortsud ja jämedakoeline nahk.