rakvere valla eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 31_lisad.pdf · tulude ja kulude prognoos 2.1...

LISA

Rakvere Vallavolikogu

17.10.2018 määrusele nr 31

RAKVERE VALLA

EELARVESTRATEEGIA

AASTATEKS 2019-2022

EELARVESTRATEEGIA 2019-2022

Sissejuhatus

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida

kavandavate tegevuste finantseerimist. Arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks on

oluline kaasata ka eelarveväliseid ressursse, eelkõige Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid.

Selleks, et tagada erinevate toetusprojektide omaosaluse katmine on oluline optimeerida

põhitegevuse kulud ning valla tasakaalustatud areng.

Eelarvestrateegia on aluseks iga-aastasele valla eelarve koostamisele ning annab üldised

suunised ja juhised. Eelarvestrateegias toodud tulude ja kulude prognoose ja proportsioone on

vaja täiendavalt analüüsida eelarvete koostamise käigus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse peatükk 4, § 20 kohaselt on eelarve strateegia koostatud eelseisva nelja

eelarveaasta kohta , kus perioodi igaks aastaks planeeritud tegevustulem on positiivne ning

netovõlakoormus ei ületa netovõlakoormuse ülemmäära.

2017.a. oli kohalike omavalitsuste liitumiste aasta ja Rakvere valla arengukava on koostamisel,

siis eelarvestrateegia on koostatud lähtuvalt arengukava koostamise käigus seatud eesmärkidest

ning suundadest. 2018.a. koostatud eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat aastat.

Eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud ka Rahandusministeeriumi, Eesti Panga,

Statistikaameti prognoose ja andmeid.

1. Ülevaade majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast

Makromajanduskeskkond koos riigi eelarvepoliitikaga mõjutavad kohaliku omavalitsuse

eelarvepoliitikat, ning eelarvestrateegiat koostades on neist lähtutud.

1.1 Ülevaade majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast

2017.a. toimunud majanduskasvu kiirenemine Eestis oli laiapõhjaline, palgatulu ja kasumid

kasvasid kõigis valdkondades, töötus vähenes.

Eesti Panga hinnangul Eesti majandus on selle aasta alguses näidanud nõrgenemise märke. Sel

aastal kasvab majandus 3,5%, järgmisel aastal 3,6% ja 2020. aastal 2,5%. Majanduskasvu

aeglustumine on loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks

ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult.

Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks

tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja

aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb.

Vaatamata 2017.a. tavatult kiirele (4,9 %) majanduskasvule ei ole Rahandusministeeriumi

hinnangul Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma

potentsiaalse taseme.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu

ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti. Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv

3 protsendi lähedal.

Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne

keskkond püsib veel mõnda aega ning loob head tingimused meie eksportivatele ettevõtetele.

Pikemas perspektiivis peaks majanduskasvu toetama töötlev tööstus ning ekspordile

orienteeritud teenusvaldkonnad.

Eesti Panga hinnangul tarbijahinna kasv aeglustub. Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme 2017.

aasta lõpus, mil see oli 4% lähedal. 2018. aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab

2020. aastaks umbes 2%ni, mis on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest

pisut kiirem. Kiirema hinnakasvu peamiseks põhjuseks on siinne kiirem kulude, ennekõike

tööjõukulude kasv.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta

varasemaga võrreldes 2,9 protsenti. Ka euroalas on hinnatõus viimastel kuudel olnud suhteliselt

stabiilne, ulatudes aprillis 1,2 protsendini.

Inflatsioon on aasta alguses kõikunud 1,1–1,3 protsendi vahel, mis jääb kaugele sihiks seatud 2

protsendi lähedasest tasemest.

Lisaks kõrgetele naftahindadele on meil energiahindu kergitanud elektri ja ahjukütte oluline

kallinemine. Teenuste hinnatõus on aasta alguse ajutiselt madalalt tasemelt viimastel kuudel

kiirenenud, ulatudes juulis 3,3 protsendini. Juulis mõjutas transporditeenuseid tasuta

bussiühenduste käivitumine mõnedel maakonnaliinidel.

Eesti Panga hinnangul tööjõukulude kiire kasv ei näita vaibumise märke. Väga tugevat survet

palkade tõusuks näitab see, et 2018. aasta alguses jõustunud efektiivse tulumaksumäära

alanemine ei kahandanud brutopalga kasvu, st tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu

sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suurenes netopalk tänu maksumuudatusele

niigi. Järgmistel aastatel on oodata 6% lähedusse jäävat palgakasvu ning tööandjatel tuleb

endiselt hakkama saada kiirelt kerkivate palganõudmistega.

Rahandusministeeriumi kevadises majandusülevaate prognoositakse, et keskmine palk kasvab

mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise

palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4 protsenti ja järgmisel aastal 3,3

protsenti.

Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus. Eesti tööealine elanikkond väheneb,

kuid seda on seni korvanud inimeste üha suurem tööturul osalemine, sealhulgas töövõimereformi

toel tööd leidnud inimesed. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel

tasemel. Tööturul osalemise tõus võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani, kuid

edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad.

Tööturul osalemise aktiivsust suureneb pensioniea ja oodatava eluea tõus ning tervisenäitajate

paranemine. Headel aegadel on ka vähese erialase ettevalmistusega inimestel olnud lihtne tööd

saada. Samas võib majanduse ootamatu jahtumise korral oodata tööpuuduse äkilist suurenemist,

sest majanduse tõusuvoolu lõppedes muutub olukord keeruliseks esmajoones madala

tootlikkusega töökohti pakkuvate ettevõtete jaoks.

1.2 Ülevaade Sõmeru valla majanduskeskkonnast ja arengusuundadest

Endise Sõmeru valla ja endise Rakvere valla ühinemisel moodustunud Rakvere vald asub Lääne-

Viru maakonnas ja kaardub rõngasvallana ümber Rakvere linna.

Statistikaameti andmetel elas ühinenud vallas 01.01.2017.a. 5 523 inimest ning 01.01.2018.a.

5503 inimest.

Rakvere vald on mitmekülgselt arenenud ettevõtlusega piirkond, mida iseloomustab

välisinvestorite suur osakaal, soodne logistiline asend ja kvalifitseeritud tööjõud. Põllumajandus,

ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus on peamised tegevusalad. Tähtsamad

ekspordiartiklid on puit, turvas, metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal ja õmblustooted.

Tuntumad ettevõtted on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja AS HKScan Estonia Rakvere

Lihakombinaat, kodumaine toidukaubakett AS OG Elektra ja AS OG Elektra Tootmine,

puidutöötlemisettevõte Stora Enso Eesti Näpi saeveski, E-Betoonelement Rakvere tehas. 2013.

aasta sügisel valmis Roodeväljal Põllumeeste Ühistu Kevili eestvõttel Eesti võimsaim

viljaelevaator, mis mahutab 50 000 tonni teravilja või rapsiseemet. Poorbetoontooteid valmistav

Aeroc Jämerä AS on alates 2001. aastast piirkonna oluline tööandja. Ferrel AS ja Kopar Baltik

AS on spetsialiseerunud metallitöödele. Endise Rakvere EPT järeltulija OÜ Rakvere

Põllumajandustehnika põhilisteks tegevusaladeks on turba tootmine ja maaparandus, samuti

veoautode tehniline hooldus ja remont, metallitööd, autotransporditeenused. Suuremad

põllumajandustootjad vallas on OÜ Kaarli Farm, OÜ Männiku Farm, OÜ Roodevälja Uustalu

ning OÜ Vaeküla Suurtalu.

Alljärgnevas tabelis on toodud seitsme viimase aasta brutotulu saajad koos keskmise brutotuluga

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Rakvere valla brutotulu saajad

745 758 773 769 786 786 797

Sõmeru valla brutotulu saajad

1446 1489 1499 1484 1469 1461 1435

Rakvere valla brutotulu 658 688 739 780 826 865 901

Sõmeru valla brutotulu 697 727 777 817 870 926 978 *Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli Ühinenud Rakvere vallas 2017.a. keskmiselt kuus 2 309 brutotulu

saajat ning keskmine brutotulu kuus oli 1 031,94 eurot, mis on ligikaudu 85% eesti keskmisest.

Rahandusministeeriumi 2018.a. suvise majandusprognoosi perioodijooksul on keskmise palga

nominaalkasv planeeritud vastavalt 2019.a. 5,7%, 2020.a. 5,5%, 2021-2022.a. 5,7% .

Rakvere valla visioon:

Rakvere vald on kasvavat heaolu, tasakaalustatud arengut ja turvalisust pakkuv elupaik,

kus ollakse innovaatilised, hoitakse elu- ja looduskeskkonda ning säilitatakse kohalikku

identiteeti ja kultuuripärandit.

Rakvere valla arengu kavandamisel ja arengutegevustes lähtutakse oma tegevustes järgnevatest

väärtustest:

Avatus ja pädevus

Eesmärgikindlus

Uuenduslikkus

Koostöö

Selle saavutamiseks tuleb ellu viia arengukavas püstitatud eesmärgid läbi kavandatud tegevuste,

kusjuures jälgitakse kolme omavahel seotud eelarvepoliitilist eesmärki:

konservatiivsus, tagamaks valla arenguks vajalike kokkulepitud tegevuskulude,

rahaliste kohustuste ja investeeringute rahaline kate,

sihipärasus, kindlustamaks arengusuundade sihipärane rahastamine, s.h.

projektipõhine rahastamine;

finantsvõimekus, hetke muutuvas majanduskeskkonnas säilitada valla

finantsvõimekuse jätkusuutlikus ja eelarve tasakaal.

2. Tulude ja kulude prognoos

2.1 Põhitegevuse tulud ja kulud

Põhitegevuse tulude prognoosis on lähtutud järgmistest teguritest:

kehtivast seadusandlusest, mis mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi;

Alljärgneval graafikul on välja toodud kohalikule omavalitsusele üksikisiku tulust eraldatava

protsendi muutus.

Tööjõuturu ja keskmise palga prognoose, Rakvere valla tööhõivet, brutotulu saajaid,

üksikisiku tulumaksu senist laekumist. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasvu on 2019.a.

prognoositud koos riigieraldise kasvuga 7,4%, järgnevatel aastatel jääb tõus 3-4% vahele;

11,60% 11,60%

11,84%

11,88% 11,91%

11,91% 11,91%

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

*Statistikaamet

Üksikisiku tulumaksu laekumine tuh. eurodes aastate lõikes.

Kaupade ja teenuste osas on arvestatud planeeritavaid hinnatõuse, põhikooli õpilaskohtade

osas on lähtutud kehtivast 89 € õpilase kohta kuus. Tulu haridusest on vähendatud kuna

õpilasi teistest omavalitsustest on vähem. Hooldekodu kohatasu 2018.a. on 650€ ,2019.a. on

plaanis tõsta 700 €-ni ning edaspidi on planeeritud tõus 20 € aastas ;

Toetuste osas on planeeritud Rahandusministeeriumist õppelaenude kustutamise kulud,

PRIA-lt koolipiima ja –puuvilja toetus, riigieelarvest eraldatav tasandusfond ja toetusfond

on 2018.a.tasemel. 2019.a. eelarvesse on lisatud Haridus ja Teadusministeeriumi poolt

eraldatud toetus. Mittesihtotstarbelise toetusena on eelarvesse planeeritud ühinemise toetus;

Tulu varadelt on tõstetud kuna 2018.a. on kaevandusõiguste tasude ja vee-erikasutustasule

laekumine suurenenud;

Põhitegevuse kulude prognoosis on lähtutud järgmistest teguritest:

Valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste maksmist jätkatakse samas mahus, mis

2017 aastal;

97

89 89

103

80

85

90

95

100

105

2014 2015 2016 2017

Registreeritud töötud

0,0

500,0

1 000,0

1 500,0

2 000,0

2 500,0

3 000,0

3 500,0

4 000,0

2014 2015 2016 2017

MTÜ-de tegevustoetuste mahtu on suurendatud lähtuvalt arengukava suundadele;

2019.a. on planeeritud palgafondi tõus 12 %. Pedagoogide palgad (koolides ja

lasteaedades) nii nagu ka riigieraldis on jäetud 2018.a. tasemele kogu

prognoosiperioodi jooksul;

2019-2022 majanduskulude kasv 3,6% tuleneb uute tegevusvaldkondade

lisandumisest.

2.2 Investeerimis- ja finantseerimistegevus

Investeerimistegevuses on lähtutud järgmistest teguritest:

Põhivara müüki on eelarvestrateegiasse planeeritud 2018.a. tehingutelt 2019.a. laekuv

osa. Lepna Raamatukogu ning Lepna Ühiskodu korterite müük;

2019.a. planeeritakse jätkata Uhtna Põhikooli peahoone renoveerimist uuendades

sisekujundust, siseuste ja põrandate vahetust ning mööblit;

Lasila Põhikooli peahoone vundamendi soojustus ning sadevee ärajuhtimine;

Veltsi Lasteaed-Algkooli ruumide renoveerimine;

Näpi koolihoone ostmine;

2019.a. on planeeritud Sõmeru ja Ussimäe uusarenduspiirkonna vee- ja

kanalisatsioonivarustuse ehitamine . 2020-2021 Lasila ja Kohala külade vee ja

kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise ja ehituse omaosalus;

Lepna Raamatukogule soetada uued ruumid ning renoveerimine;

Teede ja tänavate kahekordset pindamist on plaanis teha kogu eelarvestrateegia

perioodi jooksul;

Ussimäe kergliiklustee pikendamine Tuleviku tänavani;

Papiaru ja Näituse tänava ristmik koos Näituse tänava kergliiklustee ühendamisega

Rakvere linna kergliiklusteega;

2019.a. on planeeritud Uhtna Hooldekodu hoone rekonstrueerimine. EAS-i toetus

projektile on 188 463 eurot ning omaosalus 180 000 eurot;

Rakvere valla spordirajatiste rajamine ja renoveerimine 2019-2022 iga aasta

omaosalus ning toetus 50%;

Intressikulude arvestuses on lähtutud sõlmitud laenulepingutest ning planeeritud uute

laenude teenindamiseks vajalikud kulud.

Finantseerimistegevuse planeerimises on lähtutud järgmistest teguritest:

2019. aastasse ei ole planeeritud 2018 aasta lõpu vaba jääki;

Järgnevate perioodide tulud on suunatud kuludesse, ei ole planeeritud vaba jäägi

suurenemist ega reservide moodustamist;

2019.a. on vallal 9 kehtivat laenulepingut ja kapitalirendileping.

Eelarvestrateegias on planeeritud täiendavaid laene, kuid laenukoormus ei tõuse üle

13,6% .

Informatsioon laenulepingute kaupa

Laenu andja Lõpptähtaeg Intressi-

määr

Jääk 2019 2020 2021 2022 2018 Tagasimakse Tagasimakse Tagasimakse Tagasimakse

SEB Pank 15.12.2020 0,85% 120 000 60000 60 000 SEB Pank 15.10.2020 0,92% 94 828 51724 43 104 SEB Pank 15.12.2021 0,85% 60 000 20000 20 000 20 000 SEB Pank 15.12.2025 0,90% 306 250 43750 43 750 43 750 43 750 SEB Pank 14.11.2019 1,35% 8 454 8454 0 SEB Pank 13.10.2021 0,76% 61 270 21309 21 309 18 652 Danske Bank 01.10.2022 0,90% 94 334 24292 24 513 24 740 20 789 Danske Bank 01.12.2023 0,80% 147 991 29121 29 355 29 596 29 838 SEB Pank 02.12.2024 0,90% 153 000 25500 25 500 25 500 25 500 Kapitalirent SEB

Liising 15.11.2019 2,17% 5 131 KOKKU 1 051 257 284 150 267 531 162 238 119 887

3. Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022

Rakvere Vallavalitsus Kassapõhine 2017

täitmine

2018 kinnitatud

eelarve 2019

eelarve 2020

eelarve 2021

eelarve 2022

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 6 670 035 7 340 232 8 966 077 7 635 557 7 855 357 7 990 357

Maksutulud 3 875 555 4 070 000 4 362 000 4 532 000 4 655 000 4 786 000

sh tulumaks 3 741 181 3 953 000 4 245 000 4 415 000 4 538 000 4 669 000

sh maamaks 134 374 117 000 117 000 117 000 117 000 117 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 511 220 484 554 445 160 502 990 503 490 507 490

Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 975 593 2 489 178 3 758 917 2 200 567 2 296 867 2 296 867

sh tasandusfond 395 679 507 424 515 245 515 245 515 245 515 245

sh toetusfond 1 219 046 1 544 067 1 543 922 1 653 922 1 754 422 1 754 422

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 360 868 437 687 1 699 750 31 400 27 200 27 200

Muud tegevustulud 307 668 296 500 400 000 400 000 400 000 400 000

Põhitegevuse kulud kokku 5 902 863 6 621 560 7 138 446 7 371 557 7 455 957 7 554 080

Antavad toetused tegevuskuludeks 301 977 367 840 372 760 436 150 442 850 450 850

Muud tegevuskulud 5 600 886 6 253 720 6 765 686 6 935 407 7 013 107 7 103 230

sh personalikulud 3 158 250 3 363 738 3 767 260 3 971 200 4 058 400 4 121 550

sh majandamiskulud 2 434 135 2 864 734 2 966 426 2 934 207 2 926 707 2 955 680

sh muud kulud 8 500 25 248 32 000 30 000 28 000 26 000

Põhitegevuse tulem 767 173 718 672 1 827 631 264 000 399 400 436 277

Investeerimistegevus kokku -820 146 -893 431 -1 362 500 -697 000 -422 650 -453 900

Põhivara müük (+) 81 900 1 010 54 000 0 0 0

Põhivara soetus (-) -1 025 283 -2 397 343 -1 627 963 -720 000 -445 000 -476 000

sh projektide omaosalus -1 025 283 -876 887 -1 399 500 -680 000 -405 000 -436 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 134 943 1 584 582 228 463 40 000 40 000 40 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -2 000 -66 000

Finantstulud (+) 24 0

Finantskulud (-) -9 730 -15 680 -17 000 -17 000 -17 650 -17 900

Eelarve tulem -52 974 -174 759 465 131 -433 000 -23 250 -17 623

Finantseerimistegevus 253 675 -296 656 34 869 -67 000 23 250 17 623

Kohustuste võtmine (+) 520 000 0 325 000 230 000 250 000 230 000

Kohustuste tasumine (-) -266 325 -296 656 -290 131 -297 000 -226 750 -212 377

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 200 701 -471 415 500 000 -500 000 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 471 415 0 500 000 0 0 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 370 390 1 073 734 1 108 603 1 041 603 1 064 853 1 082 476

Netovõlakoormus (eurodes) 898 975 1 073 734 608 603 1 041 603 1 064 853 1 082 476

Netovõlakoormus (%) 13,5% 14,6% 6,8% 13,6% 13,6% 13,5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 4 603 035 4 404 139 8 966 077 4 581 334 4 713 214 4 794 214

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 69,0% 60,0% 100,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 3 704 060 3 330 405 8 357 474 3 539 731 3 648 361 3 711 738

2019-2022 investeeringute kava tegevusalade lõikes

Artikel Nimetus

2017 eelarve

täitmine

2018 kinnitatud

eelarve

2019 eelarve planeeritud




03600 Avalik kord ja julgeolek 8 297 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 8 297 0 0 0 0 0

Valvekaamera Puiestee tn.-le 8 297 0 0 0 0 0


045110 Valla teed ja tänavad 426 036 1 853 543 260 000 220 000 115 000 190 000

sh toetuse arvelt 0 1 520 456 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 426 036 333 087 260 000 220 000 115 000 190 000

Haljala-Veltsi-Rakvere kergliiklustee 102 824 1 431 390 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 1 216 680 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 102 824 214 710 0 0 0 0

Rakvere valla teed 194 149 0 0 0 0 0


Muru tn. teepõhi Sõmerul 0 4 377 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 4 377

Papiaru tänava renoveerimine 0 25 000 65 000 0 0 0


Aia- Mäe tn. kõnnitee 27 895 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 27 895 0

Mesika tn. teepõhi Sõmerul 0 8 000 0 0 0 0


Lepna kergliiklustee 26 574 0 0 0 0 0


Teede tänavate topeltpindamine 0 0 100 000 120 000 50 000 90 000


Artikel Nimetus

2017 eelarve

täitmine

2018 kinnitatud

eelarve





Sõmeru-Näpi- Rakvere kergliiklustee 0 358 776 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 303 776 0 0 0 0


Tänavate 2x pindamine 0 0 50 000 100 000 65 000 100 000

sh muude vahendite arvelt 0 0 50 000 100 000 65 000 100 000

Ussimäe kergliiklustee pikendamine Tuleviku tn.-i 0 0 45 000 0 0 0


Kruusateede 2x pindamine 44 736 26 000 0 0 0 0


Ussimäe, Sõmeru tn. pikendused uusarendusteks 29 857 0 0 0 0 0


04740 Üldmajanduslikud projektid 5 500 0 0 0 0 0



Uhtna Uusarendus 5 500 0 0 0 0 0


05400 Haljastus 0 10 000 20 000 0 0 0



Haljasalade mänguväljakute) renoveerimine 0 10 000 20 000 0 0 0


06300 Veevarustus 0 19 800 49 500 220 000 200 000 0



Sauna kinnistu liitumine trassiga 0 7 800 0 0 0 0


Vaeküla vee- ja kanalisatsioonitrassid 0 12 000 0 0 0 0


Valla uusarenduspiirkondade trassid 0 0 25 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 0 25 000 0 0 0

Sõmeru aleviku vee-ja kanal trassid 0 0 24 500 0 0 0


Kohala, Lasila veetrassid 0 0 0 220 000 200 000 0


06400 Tänavavalgustus 51 777 71 000 0 0 50 000 50 000



Sõmeru valla külade tänavavalgustuse renoveerimine 13 594 15 000 0 0 50 000 0

sh muude vahendite arvelt 13 594 15 000 0 0 50 000 0

Artikel Nimetus

2017 eelarve

täitmine

2018 kinnitatud

eelarve





Ussimäe, Sõmeru tn pikenduste valgustus uusarendustes 24 689 56 000 0 0 0 50 000



Lepna tänavavalgustus 13 494 0 0 0 0 0


06605 Elamu-, kommunaalmajandus 2 468 0 0 0 0 0



Mädapea küün- Talulao 2 468 0 0 0 0 0


08107 Noortekeskused ja noorsootöö 0 64 000 0 0 0 0



Sõmeru Noortekeskus

4502 Sõmeru mõisa kuivati (Tehnikute maja) 0 54 000 0 0 0 0


Lepna multifunktsionaalne keskusehoone 0 10 000 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 10 000 0 0 0

08201 Raamatukogud 0 0 100 000 0 0 0



Lepna Raamatukogu 0 0 100 000 0 0 0


08202 Kultuur, kubid, rahvamajad 0 0 0 0 100 000 0



Sõmeru Laululava 0 0 0 0 100 000 0


08102 Sporditegevus 51 045 0 80 000 280 000 80 000 80 000

sh toetuse arvelt 0 0 40 000 40 000 40 000 40 000

sh muude vahendite arvelt 51 045 0 40 000 240 000 40 000 40 000

Lepna Skatepark 30 920 0 0 0 0 0


Rakvere valla spordirajad 0 0 80 000 80 000 80 000 80 000

sh toetuse arvelt 0 0 40 000 40 000 40 000 40 000


Sõmeru staadioni renoveerimine 0 0 0 200 000 0 0


Ussimäe spordiväljak 20 125 0 0 0 0 0


Artikel Nimetus

2017 eelarve

täitmine

2018 kinnitatud

eelarve





09212 Põhikoolid 401 731 413 000 650 000 0 0 60 000



Lasila Põhikooli investeering 6 499 20 000 50 000 0 0 0


Näpi Koolihoone soetus 0 0 500 000 0 0 0


Uhtna PK renoveerimine 395 232 385 000 100 000 0 0 60 000


Lasila PK puukuuri taastamine 0 8 000 0 0 0 0


09110 Lasteaiad 78 430 20 000 100 000 0 0 96 000



Veltsi LAK investeering 78 430 20 000 100 000 0 0 96 000


10200 Sotsiaalasutused 0 0 368 463 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 188 463 0 0 0


Uhtna Hooldekodurenoveerimine 0 0 368 463 0 0 0

sh toetuse arvelt 188 463 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 180 000 0 0 0

KÕIK KOKKU 1 025 283 2 451 343 1 627 963 720 000 545 000 476 000

sh toetuse arvelt 0 1 520 456 228 463 40 000 40 000 40 000

sh muude vahendite arvelt 1 025 283 930 887 1 399 500 680 000 505 000 436 000

rakvere valla eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 31_lisad.pdf · tulude ja kulude prognoos 2.1...

Documents