Nr.52 Tallinna Rahumäe Põhikool Märts 2015

SELLES LEHES:• Intervjuu direktoriga• Meie kooli tublid õpilased ja õpetajad direktori

vastuvõtul• Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!• Persoon - prantsuse keele õpetaja Mare Valk

EESTIMAA – MEIE KODU

Mu emakeel suus heliseb, isamaa mu jalge all vuliseb, rahvalaul kõrvus kumiseb, mesilane õlal sumiseb – kõik see me kultuurisüda, väärtustagem uhkelt seda.

„SÕNAL ON VÄGI... Sõnast saab ehitada kõik tõed, mis üldse on olnud, ja lisaks veel, mida ei oska arvatagi.“ (A. Pervik)Lapsed tegid emale pai. Lapsed tegid emale sooja pika pai. Armsad lapsed tegid emale sooja pika pai. Armsad lapsed tegid kallile emale sooja pika pai...

(Mõtted: Merili, Simoona, Kadri - 9.A)

• Naelking ja stiilinädal• Milleks meile olümpiaadid?• Õppides netikäitumist läbi mänguliste tegevuste• Kes on Jokkerid?• Horoskoop• Palju muud põnevat!

Tegelikult valitses juba hommikust p e a l e k o o l i s pidulik meeleolu. Koridorid kubisesid k e n a d e s t t ü d r u k u s t e s t , t a v a l i s e s t p i d u l i k u m a t e s t poistest ja igat pidi ü l e s l ö ö d u d õpetajatest. Peagi kogunesid kool i a u l a s s e k õ i k s u u r e d j a väiksed laululapsed j a m u i d u g i meie kooli megalahe üheksandike bänd ja muusikaõpetajad. Koheselt asus Reeva vägesid juhatama. Enne aktusi tuli repertuaar mitu korda läbi teha. Kujutage vaid ette, kui esinemise ajal oleks mõni suuremat sorti aps sisse tulnud. Esinejatel oli selletagi lavanärv sees. Ometi jäi proov küllalt lühikeseks, esinejad olid hädavaevu jõudnud oma kostüümidesse pugeda, kui ühtäkki avanesid uksed ja rahvavool valgus aeglaselt sisse. Nagu ikka alustati aktust Eesti Vabariigi hümniga, aga sedapuhku tehti seda veidi erinevalt. Kõigepealt alustas esimese salmiga solist Mona Lene Maanurm, teises salmis ühines temaga koor ja lõpuks asus neid saatma õpetaja Tanel Nurk viiulil. Seejärel viisid meie silmad veekalkvele bändi liikmed l a u l u g a , , E e s t i m u l d j a E e s t i süda.’’Sellele järgnes juba veidi lõbusam laul, ,Väike ööbik’’meie lastekoori esituses õpetaja Janne Fridolini juhendamisel. Meie kõrvu rõõmustasid loovusringi tublid pillimehed. Aitäh, Anu Tähemaa. Järgnes laste- ja mudilaskoori esituses ,,Maailm heliseb’’, mis pani publiku tõeliselt kaasa elama. Oleks te ainult neid naerul nägusid näinud! Sellele järgnes veel üks tore lugu - ,,Üle ilma.’’ Siis oligi aeg meie direktrissil Kairi Jakobsonil kõiksugu aukirjad välja jagada. Uskuge või mitte, aga sel aastal jagati vabariigi aastapäeva aktusel välja tervelt kolm kuldmärki:Merili Laur, Kristi Rõuk, Paula Helena Kuklane ja üks hõbemärk: Kadri Ann Kiviloo.Õnitlused kõigile tublidele! Aukirjad käes, kuulati ära õpetaja Kersti Otsa mudilased. See kõik oli üks ilus aktus...

Veidi aja pärast algas direktori vastuvõtt, kuhu olid oodatud kõik õpetajad ja kaks tublimat õpilast igast klassist. Peale direktori südamlikku kõnet premeeriti eriti tublisid õpilasi kooli aukirjaga. Ka õpetajaid ei jäetud autasudest ilma.

Nr. 52 Märts 2015

Teine

JUHTKIRI

Liisi Lota 9.A

III VEERAND RAHUKA VEERGUDEL

Kolmas veerand on jälle läbi saamas ja ilmunud on uus koolileht. See veerand on olnud väga sisukas, täis erinevaid sündmusi, olümpiaade ja võistlusi. Oleme ootustega vastu võtnud uue aasta ja üritanud antud lubadusi täita.

Sel veerandil on olnud suur rõhk olümpiaadidel, nagu oli näha ka vabariigi aastapäeva aktusel - kui suur hulk aukirju sai tublidele õpilastele kätte jagatud. Teine oluline koht oli moel sellel veerandil, sest koolis toimusid Naelking, Nõmme koolide Moeter ja oma riidekapi sisu sai näidata stiilinädalal. III veerandi kesksed - tähtsad päevad olid sõbrapäev, vabariigi 97. aastapäev, vastlapäev, õpilasvahetus, aktiivõppepäevad. Igal se l l i se l päeva l to imus ru t i inses t koolipäevast midagi huvitavamat, ja kõigest sellest kirjutab ka Rahukas. Lisaks tuleb juttu praegu päevakorral oleval teemal: koduste tööde maht. Emakeelepäev -14. märts - langeb sel aastal vaheaja esimesele päevale. Huvitav on kindlasti lugeda meie kooli töötajate arvamusi oma lapsepõlve lemmikraamatute kohta. Enne vaheajale minekut on meil suurepärane võimalus kohtuda tuntud ajakirjaniku Mihkel Kärmasega. Jah, Rahuka toimetuse liikmed soovivad ka saada kunagi sama kuulsaksJ

Kohe-kohe on algamas vaheaeg, kuhu kõik juba kindlasti kipuvad - seega ongi õige hetk veerandi kokkuvõtteks üks koolileht läbi lugeda.

Ilusat kevadvaheaega kogu Rahuka toimetuse poolt!

VABARIIGI AASTAPÄEV

ÜKS TÕELISELT TORE JA MEELDEJÄÄV PÄEV

Kristi 9.B20. veebruari l tähistas Tal inna Rahumäe põhikool Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva.

To imus kaks ak tus t naud i tava te esinejatega ja aukirjade üleandmine tublidele õpilastele. Pidulik päev jätkus direktori vastuvõtuga.

Nr. 52 Märts 2015

Kolmas

VABARIIGI AASTAPÄEVõpetajad Kaisa Nei ja Ene Määr said tänukirja ,,Nuputa’’võistluse korraldamise eest ja Anne Piibur sai tänukirja Emma Trossi juhendamise eest. Emma sai etlejate konkursil linnavooru laureaadiks. Autasusid oli teisigi: Rahumäe põhikooli aukirjaga tunnustati osalemise eest ICE - projektis järgmisi õpetajaid: Gea Tammiksaar, Kesti Pära, Margit Sondla. Robootikaringi juhendamise ja õpilaste juhendamise eest kolmevõistlusel tunnustati aukirjaga õpetaja Veijo Sikku. Koostöö eest moekonkursi Moeter ettevalmistamisel autasustati aukirjaga õpetaja Heddi Veske’t Kõik aukirjad kätte jagatud, naerutati koolijütse ja õpetajaid toredate lugude ja lauludega, mida pakkusid Marek Sadam ja Tõnu Laikre.

Mis sünnipäev see ikka oleks olnud, kui torti poleks pakutud. Koogi kõrvale pakuti kohvi, mahla, puuvilju ja muidugi head seltskonda. See oli üks tõeliselt tore ja meeldejääv päev! Kallid kaasõpilased ja õpetajad, ilusat Vabariigi aastapäeva teile kõigile.

TUBLID ÕPILASEDTallinna Rahumäe Põhikooli aukiri:

Täname, et teed rõõmu kogu kooliperele hea ja väga hea õppimise ning käitumisega. Oleme Sinu üle uhked!

1. a Joonas Salk Mirtel Maiste1 . b Kaspar Seil Maia Bunder1. c Eduard Valli Madli Tiitsar 2. a Hannes Aasmaa Heti Väät2.b Ronan Sööt Rebeka-Bia Viinapuu2. c Karl Oliver Toomväli Mirta Flo Nurmsalu 3. a Kaarel Leppiman Kerli Aitsen3. b Kristofer Randma Katariina Lisette Raal3. c Karl Kelder Mia Tuga 4. a Hendrik Hunt Riin Erleen Peiker4. b Karl Christopher Teder Sanna Mitt4. c Rinno Saviir Marie Kindel 5. a Robin Telve Emma Tross5. b Gabriel Alaküla Tiina Britt Kaljuvald5. c Joonas Uus Victoria Mägi 6. a Mari Piiriste Rasmus Räbbin6. b Rasmus Trei Hanna Maria Semper6. c Rihard Samuel Viron Anett-Karin Tahk 7. a Erik Laur Joanne-Heleene Sõrmus7. b Karl Frederik Laikre Kristiina Heinmets7. c Clen Gregor Malla Varvara Maksimtšuk 8. a Robin Popp Leila Tõnts8. b Villem Paabo Marie Elise Tupp8. c Kerdo Mägi Kerli Kollom 9. a Kaspar Tilga Kirke Volmer9. b Erik Tambla Paula Helena Kuklane9. c Henri Järvelaid Maria Veski

Vabariikliku etlejate konkursi Tallinna vooru tulemused

4.-6.kl. arvestuses saavutas meie kooli õpilane Emma Tross laureaaditiitli.

Kolmevõistlus toimus 3 etapis Rocca al Mare koolis. Võistles 14 võistkonda Tallinna koolidest.Meie kooli saavutused:II koht spordisII robootikasI loovusesÜLDKOKKU-VÕTTES SAAVUTASIME I koha

Nr. 52 Märts 2015

Neljas

DIREKTORSÕPRUSEL ON SÜGAVAM

TÄHENDUSRahukas

R a h u k a i n t e r v j u u d i r e k t o r K a i r i Jakobsoniga

1.Kas jälgisite sel aastal presidendi vastuvõttu? Kelle kleit meeldis Teile kõige rohkem?Presidendi vastuvõttu, sellele eelnevat kontserti ja presidendi kõnet olen üritanud igal aastal vaadata. Nii ka sel aastal. Kleite vaatan muidugi ka huviga. Olen kindel ühes – kui kleidi kandja tunneb ennast kleidis hästi, siis tundub kleit ka kõrvaltvaatajale ilus. Minu lemmikud on triip ja täpp. Need mustrid hakkavad alati rohkem silma.2.Mis kuulub Teie vast lapäeva-menüüsse? Kas traditsioonilised hernesupp ja vastlakukkel või midagi muud?Va s t l a p ä e v a l i k k a h e r n e s u p p j a vastlakukkel. Kumbki ei ole minu lemmik, kuid kord aastas järgin traditsioone.3.Aga sõbrapäeva tähendus Teile?Sõbrapäeval ei ole minu jaoks suuremat tähendust. See aga ei tähenda, et ma oma sõpru sel päeval meeles ei peaks. Ikka helistan ja soovin head sõbrapäeva. Võin aga öelda, et ei nimeta just paljusid oma lähikondseid sõpradeks. Sõprusel on sügavam tähendus. Küll on aga mul palju tuttavaid – sõbralikke tuttavaid. Kõikide mulle oluliste inimeste meeles pidamiseks ei oota ma sõbrapäeva. Kui tuleb tuju, võtan tuttavate – sõpradega igal ajal ühendust ja ütlen, et nad on mulle olulided.4.Paljud õpilased käisid alles hiljuti vaatamas Eesti sõjafilmi "1944", mis jättis sügava mulje. Milline on aga Teie lemmikfilm? Või siis filmižanr?Olen väike filmide vaataja. Kinos ma ei käi. Pigem köidavad mind tõsielusarjad ja dokumentaalfilmid. Küsimust lugedes tuli m u l a g a m e e l d e „ C h e r b o u r g i vihmavarjud“ ( „Les Parapluies de Cherbourg“ ) oma uskumatu muusikaga. Minu vaieldamatu lemmik võõrkeelsete filmde seas. Kodumaiste filmide hulgast võin ikka ja jälle uuesti vaadata filmi „Georg“, mis käsitleb Georg Otsa elulugu.

Ja muidugi Eesti filmiklassika, alustades „Noorest pensionärist“ kuni „Suvitajateni“ ja kõik mis sinna vahele mahub.

5.Mida huvitavat plaanite vaheajal ette võtta?

Tahaks töö kõrval lihtsalt puhata!

Naljaküsimus: Kumba eelistaksite - kas hernesteta hernesuppi või vahukooreta vastlakuklit?

Ausalt öeldes ei ole ma kunagi aru saanud vastlakukli mõttest! Sai vahukoorega...? Seega vastlakuklit ilma vahukooreta kujutan väga hästi ette. Hernesupis peab aga hernes kindlasti olema. Kuigi püreesuppi võib ju ka keeta. Aga minu jaoks olgu supis pigem natuke kõva hernes, mis ei ole niiöelda üle keedetud. Minu vanaema keetis ülihead hernesuppi – sellist tänapäeval juba ei saa.

Kairi Jakobson

Joon

istu

sed:

4.A

, õp

S.P

iilin

g FOTOD:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

Viies

OLÜMPIAADIDMILLEKS MEILE OLÜMPIAADID?

Kristi 9.BNagu paljud koolipere vanemad liikmed ja ka mõned nooremad teavad, on III periood olümpiaadide periood. Sel perioodil toimuvad olümpiaadid järgnevates ainetes: ühiskonnaõpetuses, ajaloos, bioloogias, füüsikas, matemaatikas, võõrkeeles, eesti keeles. Neist võtavad igal aastal osa sajad õpilased ja parimad neist võivad lõpuks jõuda vabariiklikku vooru või isegi Euroopa vooru.

Mis asi on õigupoolest olümpiaad? See on hea küsimus. Olümpiaad on teadmiste kontroll, nagu näiteks kontrolltöö, ainuke suur vahe on, et olümpiaadid pole hindelised. Need sisaldavad kõiksugu nipiga ja konksuga küsimusi, aga ka valikvastuseid ja piltülesandeid. Kõik ülesanded on niimoodi kokku pandud, et ainult kõige nupukamad õpilased oskavad neile vastata. Tegelikult on olümpiaadid ühed ütlemata toredad asjad. Need võimaldavad ennast proovile panna ja pakuvad ka võistlusmomenti. Peale selle motiveerivad need õpilasi oma silmaringi laiendama ja uusi materjale omandama ning aitavad ka seni õpitut kinnistada. Üheksandikele on need heaks võimaluseks harjuda eksamile sarnase olukorraga ja neist on ka kordamisel abi. Tean seda omast käest, kuna olen ise olümpiaadi h ä s t i s o o r i t a m i s e n i m e l s a d a d e lehekülgede jagu eksamimater ja le omapead läbi õppinud. Siinkohal võib tekkida küsimus, kes ikka tahaks tavalisest veel rohkem õppida. Vastus on, et sa ei peagi olümpiaadiks õppima, kui sa seda ei taha. Olgugi, et parema tulemuse nimel kulub natuke kordamist ikka ära.

Mida teeb isane puuk hundi kasukas?

Mis on ökodukt?

Mida tohib biolagunevate jäätmete konteinerisse panna, mida mitte?

Kas sina oskaksid sellistele küsimustele vastata?

Uskuge või mitte, aga sel aastal on rahumäekad saanud olümpiaadidel häid ja väga häid kohti. Füüsikas saavutasid meie kooli kaheksandikud väga häid tulemusi. Rainer Randmaa pääses piirkonnavooru. Bioloogiaolümpiaadi linnavoorus saavutas Kristi Rõuk VII koha ning eesti keele olümpiaadi piirkonavoorus saavutas 7.klasside arvestuses II koha Stella Lise Maanurm. Saavutusi on veel ja veel.

Pea leg i sa id tub l imad vabar i ig i aastapäeval kuhjaga aukirju. Selleks aastaks on koolivoorud läbi, aga ma soovin oma koolikaaslastele järgmiseks aastaks jõudu ja jaksu. Kes teab, võib- olla oled just sina järgmine ajaloolane, geograaf , et le ja või eest i keele asjatundja.

PÄEVAKORRALKUI SUUR ON KOORMUS?

KOOL - SEE KÕIGE TÄHTSAMKODUTÖÖ KUI UKS

TULEVIKKU*

* Arvamusi  avaldasid  7.-­‐9.  kl  õpilased

-­‐   Õpilased   võib   jaotada   üldiselt   kolme  rühma.

1.Need, kelle jaoks on kool ebavajalik ja õppimine sunnitöö. Tihti on nemad just suurimad virisejad.

2. Õpilased, kes on lahtise peaga ehk kellel ei ole vaja näha õppimisel suurt vaeva.

3. Ja n-ö vahepealsed, kes ei arva, et koormus oleks väike, samas nad ka ei vingu, et oleks palju õppida.

- S u u r t ä h t s u s o n a j a õ i g e l planeerimisel. Palju oleneb sellest, millal kodutöid tehakse. Kas õpime kohe pärast kooli või tegeleme õppetükkidega alles hilja õhtul. Loomulikult on õhtul raskem keskenduda, sest inimene on väsinud ja seepärast kulgeb ka töö aeglasemalt. Tunnis kaasatöötamine on ka väga oluline.

- Kodutööde tegemine tuleb õpilastele ka kasuks. Nende kaotamisega ei ole me kohe kuidagi nõus. Just kodutööd on aidanud kaasa meie arengule, nende kaudu oleme õppinud loogiliselt mõtlema ja oma aega paremini planeerima.

Probleemiks võib see osutuda aga neil, kel pole kodutööde lahendamiseks piisavalt kohusetundlikkust ega tahtmist, kes soovivad neist kerge vaevaga üle hüpata või kes käivad oma ajaga lihtsalt halvasti ümber.

- Juba praegu on õpilased väga palju nut i te lefonis, mis segab tohutul t õppimist. Kui kodutööd täitsa ara kaotada, toimuks taandareng, sest koolis õpitu ei kinnistu ja õpilased muutuksid liiga laisaks.

Rahukas

Matemaatikavõist-luse "Nuputa" tulemused

Meie kooli võistkond saavutas 5.-6. koha (5.-6.kl. arvestuses), osales 41 võistkonda9. koht ( 7.kl. arvestuses) osales 39 võistkondaJuhendajad: Ene Määr ja Kaisa Nei

Nr. 52 Märts 2015

Kuues

PÄEVAKORRALOllakse veel rohkem internetimaailmas kui praegu ning hakatakse kasutama inglise keelt. Eesti keel kaob vaikselt ära...

- Probleemiks õpilastele on see, et kõik suuremad tööd on koondatud perioodi lõppu. Perioodi võib võrrelda liikuma hakkava rongiga, mis alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.

- Minu arvates on hea, et lapsi sunnitakse natukene pingutama, sest nii ju õpib paremini. Üleliia minevate kodutöödega on muidugi teine lugu, aga enamasti on, vähemalt minu arvates, õpetajad väga mõistlikud.

- Õpetajad peaksid hindama õpilaste p ingutus i , mi t te sõ l tuma n i i pa l ju tulemustest. Juba lasteaias õpetati, et tähtis on osavõtt, mitte võit, kuid tänasel päeval oleme kõik võidu peale väljas.

- Koduste tööde hulka oleks võimalik hoida tasakaalus, kui aineõpetajad omavahel suhtleksid – ollakse kursis teiste a i n e t e k o n t r o l l t ö ö d e j a r o h k e m aeganõudvate ülesannetega.

- Inimesed on erinevad ja kõigile mõjuvad koormused erinevalt. Lõpuks peab inimene ise otsustama, kas ta on valmis pingutama hea tulemuse jaoks. Mõnikord tuleb ohverdada sõpradega väljamineku või tunnikese teleka ees lugemise vastu.

AKTIIVÕPEAKTIIVÕPPEPÄEVADE PLUSSID JA MIINUSED

Liisi Lota 9.ARahumäe koolis on traditsiooniks saanud korraldada aktiivõppepäevi, millal klassid k ä i v a d e r i n e v a t e s h u v i t a v a t e s muuseumides, näi tuste l , osalevad p õ n e v a t e s t ö ö t u b a d e s j m s . Aktiivõppepäevad on enne jõuluvaheaega, veebruaris ja enne suvevaheaega. Selline õppevorm on olnud juba mitu aastat ja kõik on sellega harjunud. Veider on mõelda, et paljudes koolides “selliseid asju” ei ole. Samas võib tekkida küsimus, kas neil on ikkagi mõtet - paljud tunnid jäävad ära ja võime õppimisega maha jääda. Otsustasin välja tuua mõned, minu arvates, plussid ja miinused, et üritada välja selgitada aktiivõppepäevade tõhusust.

Plussid

Saab paar päeva veidi vabamalt võtta.

Ei pea mõtlema koolitööle.

Saab näha uusi põnevaid kohti.

Saab uusi kogemusi.

Saab koos klassiga erinevaid asju teha, mis tugevdab klassi õhkkonda ja õpilased tunnevad ennast omavahel mõnusamalt.

Saame harjumuspärasest rutiinist välja.

Ü r i t u s e d k e s t a v a d üldiselt lühemat aega kui tunnid, s e e g a t e k i b vaba aega.

Kuna õpilased ei pea millegi p ä r a s t muretsema, siis muutuvad nad rõõmsamaks ja s u u d a v a d pärast paremini õppida. Vaimselt puhanuna edeneb ka õppimine ladusamalt.

Miinused

Kool i tunnid jäävad ära ja võime õppimisega maha jääda.

Kõik sellised üritused maksavad.

Muuseumid ei pruugi kõigile huvi pakkuda, seega võib igav hakata.

Nende plusside ja miinuste järgi võib küll öelda, et aktiivõppepäevad õpilase seisukohast pigem tasuvad end ära. Kuid samas - tihtipeale pole need tegevused, mida aktiivõppepäevadel tehakse, kuigi huvitavad ja siis need peale vaba aja küll midagi juurde ei anna. Ehk siis: kui aktiivõppepäevadel tehakse midagi uut ja huvitavat, siis tasuvad need end kindlasti ära, andes õpilastele uusi kogemusi ja muutes nad rõõmsamaks.

Nr. 52 Märts 2015

Seitsmes

AKTIIVÕPEÕPPIDES NETIKÄITUMIST

LÄBI MÄNGULISTE TEGEVUSTE

Triinu Pääsik - haridustehnoloog

E s m a k o r d s e l t t ä h i s t a t i i n t e r n e t i o h u t u s e p ä e v a 2004.aas ta l . Se l päeva l juhitakse laste ja noorte t ä h e l e p a n u t u r v a l i s e j a vastutustundliku tehnoloogia ning Interneti kasutamisele. Igal aastal on ühinenud selle päeva tegevustesse üha enam riike ja väiksemaid üksusi - sel

aastal osales ka Rahumäe põhikool.

Meie kooli 5.klassid tähistasid seda päeva 18.veebruaril aktiivõppepäeva raames. Päev koosnes kolmest töötoast: põrandamäng „Reis internetti“, QR koodidega ristsõna lahendamine, hea sõbra tege lasku ju loomine n ing rollimängud Tegevustesse olid kaasatud nii õpilased kui ka klassijuhatajad ja arvutiõpetaja. Päeva eesmärgiks oli õpilaste teadlikkuse tõstmine ning meelde tuletamine Internetis levivatest oh tudes t n i ng enda tu r va l i suse tagamisest läbi mänguliste tegevuste ja grupitöö.

Arvutiõpetajana olen püüdnud 5.klasside õpilaste netikäitumist suunata enda tundides. Sügiseti just selle teemaga enda tunde alustangi, et kaoks ära vale arusaam, nagu oleks Internetis kõik l u b a t u d . S e l a a s t a l p a n i m e klassijuhatajatega pead kokku ning üh ise l j õu l j a nõu l v i i s ime läb i aktiivõppepäeva tõsisel teemal, ent toredate ja lõbusate tegevustega. T ä n a s t e n o o r t e k ä i t u m i s - j a s u h t l e m i s o s k u s e s t r ä ä g i t a k s e tehnoloogia arengu valguses sageli.

Kui noor inimene oskab hinnata olukordi päriselus, siis on ta vastutustundlikum ka virtuaalses maailmas. Selle päeva raames püüdsimegi neid kahte maailma kombineerida - mõjutades üht, mõjutame loodetavasti ka teist.

5. B klassi muljeid aktiivõppepäeva „Turvaliselt Internetis“ kohta

• Henry: Oli väga vahva päev! Mulle meeldis see mäng, kus pidi vastama küsimustele. Samuti meeldisid ka teised töötoad.

• Gabriel: Oli huvitav ja hariv hommik. Mulle meeldis.

• S t e n : M u l l e m e e l d i s s e e põrandamäng. Päev oli minu arust äge.’

• Oliver: Mulle väga meeldis see üritus. Sain teada uut, kuidas olla internetis ohutult.

• Aleksander: Mulle meeldis see päev. Kõ ige rohkem meeld is põrandamäng. Uisutamine oli ka äge!

• Helen: Mulle meeldis see lauamäng ja et sai ise näidendit teha. QR oli ka päris tore. Mulle meeldis.

• Susanna: Mulle meeldis see päev väga. Kõige rohkem meeldis Anne Piiburi klassis. Ma sooviksin, et teeksime seda iga nädal. Õppisin väga palju.

• Helena Riin: Selliseid päevi võiks olla veel. Ma õppisin kasutama QR k o o d i . Ve e l m e e l d i s m u l l e loovülesanne „Sõber siin- ja sealpool helendavat ekraani“.

• C ä t r i i n : M u l l e m e e l d i s internetiohutuse päev väga. Seda võiks korrata. Õppisin sellel päeval palju, näiteks paljudele küsimustele vastama.

• Triinu: Mulle meeldis ristsõna ja põrandamäng. Õppisin internetis paremini käituma.

FOTOD:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

Kaheksas

PERSOONIL VOIT ANTOINETTE TROIS

FOIS PAR MOISMaria Naulainen, Maria Lepik,

Eliise Pauklin - 8.AÕpetaja Mare Valk on meie kooli õpilastele prantsuse keelt õpetanud juba 15 aastat. Tema õpilased meenutavad suure vaimustusega reise Pariisi.Õpetaja Mare on prantsuse keele noorele inimesele südamesse õpetanud.Saame temaga lähemalt tuttavaks.

1.Kuidas Te leidsite Rahumäe kooli?Üks minu kursusekaaslane prantsuse keele õpingute päevilt teatas, et otsitakse õpetajat Rahumäe kooli ja nii ma siia sattusingi.2 . K u i k a u a o l e t e m e i e k o o l i s õpetanud?Olen õpetanud selles koolis alates 2000. aasta sügisest, varsti 15 aastat.3.Kas Te õpetate mõnes teises koolis? Kus? Mida?Õpetan Tondi põhikoolis erivajadustega lastele emakeelt, matemaatikat ja elus toimetulekut.4.Kas Te olete alati teadnud, et tahate õpetajaks saada? Oh ei, õpetajaamet oli küll väga kaugel mu unistustest. Tahtsin lihtsalt õppida ülikoolis midagi huvitavat ja defektoloogia (eripedagoogika nimetus varem) kõlas üsna intrigeerivalt.5. Kuidas on olla prantsuse keele õpetaja? M a a r v a n , e t s a m a , m i s o l l a matemaatika, vene keele või mõne muu aine õpetaja.6. Kas Teil on mõni huvitav trikk/viis, kuidas õpilastele prantsuse keele õppimise põnevamaks teete?Erilisi trikke ega nippe ei ole. Olen aga märganud, et igasugused mängud köidavad igas vanuses õpilasi. Seda püüan teha, et ärgitada ja hoida huvi keeleõppe vastu.7. Kas õpilastele meeldib (Teie kogemuse järgi) prantsuse keelt õppida? See sõltub vanusest ja motivatsioonist. Algajad on täis entusiasmi, huvilised õpivad alati ja igasugustes tingimustes. Kokkuvõtteks võin öelda, et mõnele ikka meeldib.8. Kui vanalt ise prantsuse keelt õppima hakkasite? Alustasin väga vanalt. Olin 34-aastane, kui esimest korda Lauri Leesi juurde prantsuse keele tundi läksin.9.Millised olid Teie lemmikained koolis? Geograafia ja ajalugu.

10. Mis on Teie huvialad?Ikka lugemine, muusika, kunst, teater, filmid, matkamine - ühesõnaga kõik, mis rõõmu ja lusti pakub.11.Mitu korda te Prantsusmaal käinud olete? Ja millal oli esimene kord?Esimest korda käisin 1996. aastal ja sealt alates ikka korra või paar aastas, ei olegi täpset arvestust pidanud.12. Mis on Teie lemmiksõna/lause prantsuse keeles?

Lemmiksõna on réfrigérateur[refrižeratör] (külmkapp), sest selles on neli kurgus kurisevat R-i. Õppisin selle hääldust 10 minutit.

Lemmiklause on il voit Antoinette trois fois par mois[il vua antuanet trua fua par mua] (ta näeb Antoinette’i kolm korda kuus), sest selle lause kirjapilt ja hääldus on väga erinevad. Eestlase kõrvus kõlab see natuke nagu koera haukumine.

ÕPILASVAHETUSKUIDAS ÕPITAKSE NÕMME

KOOLIDESMerili 9.A

28. jaanuaril toimus taas Nõmme koolide õpilasvahetus, mis andis õpilastele võimaluse üheks päevaks minna õppima ühte teise Nõmme kooli. Õpilasvahetuses said osaleda 7.-9. klasside õpilased. Sel aastal osales õpilasvahetuses kokku 26 õpilast. Meie oma koolis käis sel päeval 8 uut õpilast.

Tagasiside õpilasvahetusest on olnud igati positiivne.

Mida arvasid meie kooli külastanud õpilased?

K a s j ä i d r a h u l e R a h u m ä e põhikooliga?J o h a n n a J a l a s t o ( N õ m m e põhikool):Jah, jäin. Kõik olid väga toredad ja seltskondlikud ning abivalmid, oli väga huvitav ja sain palju uusi kogemusi.

Kerli Kuusik (Nõmme põhikool): Jah, sellepärast, et kõik olid kohutavalt sõbralikud, toredad ja viisakad.

J o h a n n a E l e r i P i i r ( P ä ä s k ü l a gümnaasium): Jäin väga rahule. Tunnid olid toredad, ei olnud pidevat lollitamist jne.

FOTO:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

ÕPILASVAHETUS

Üheksas

Ka minul oli võimalus vahetada üheks päevaks kooli. Minu vahetuskooliks oli seekord Nõmme põhikool . Terve koolipäev möödus kiiresti. Eriti just tänu t o r e d a t e l e k l a s s i k a a s l a s t e l e j a huvitavatele õpetajatele. Eriti hästi jäid meelde vene keel ja füüsika, just huvitavate õpetajate poolest.

Kahjuks olen juba 9.klasssis ning järgmine aasta õpilasvahetusest osa võtta ei saa. Kõik, kellel see võimalus veel on, soovitan kindlasti minna ja vaadata, kuidas õpitakse mõnes teises Nõmme koolis!

Õpilasvahetust korraldas NÕEL ehk Nõmme Õpilasesinduste Liit juba kolmandat korda. Ka paljud meie kooli õpilased on ise tegusad NÕELa liikmed. Loodame siis, et nad korraldavad veel m e i l e p a l j u h u v i t a v a i d n i n g meeldejäävaid üritusi.

TOBIASE VEERGMÕTTEID KOOLIELU

MITMEKESISTAMISEKSTobias 4.B

KES ON JOKKERID?TRADITSIOONID

Merili Murakas - sotsiaalpedagoog

Teist aastat järjest osales Naelkinga konkursil võistkond Jokkerid. Naeking on pika traditsiooniga üritus, mis õpilastes sära silmadesse toob, mida palneeritakse, oodatakse ja õhinaga valmistutakse. Kogu melu andis inspiratsiooni ka õpetajatele, kes otsustasid, et selline üritus võiks kaasata ka õpetajaid. 2014 astus Jokkerite - team publiku ette paberist peakatete kollektsiooniga. Teema „Õhus on asju“ viis ideed taevasse. Inspiratsiooni a m m u t a t i o r i g a m i t e a d u s e s t j a paberpunutiste maailmast.

KIPSKUJU JÄIGI TEGEMATA

et   temast   saaks   tehtud   kipskuju.   Hans   lõi  kampa  ja  koos  mindi   saviaugust   savi   tooma,  et   kuju   jaoks   vormi   teha.   Leo   mätsi?   üleni  saviga  kokku.Aga   selle   peale,   kuidas   Leo   savi   seest   välja  saada,   polnud   nad   mõelnud.   Savi   oli   liiga  vedel  ja  kõvas?  Leo  küljes  kinni.  Mingit  vormi  sellest  ei  tulnud.  Selleks,  et  savi  maha  saada,  läksid  poisid  sauna  kütma.Pikapeale  saadi  poolsoojas   saunas   Leo   pealt  savi  maha.   Kipskuju   jäigi   tegemata   ning   kui  vanemad   sellest   teada   said,   hakkasid   nad  laginal  naerma.Hansu   pojast   ehk   minu   vanaisast   sai   aga  skulptor  ja  tema  kipskujud  õnnestuvad  ala?  :)

Minu   vanaisa   Vambola   rääkis   sellise   jutu.  Tema  isa  ehk  minu  vana-­‐vanaisa  Hans  sündis  ja  kasvas   Põlvas.   Seal   oli   tal  palju   sõpru   ja  koos  mõeldi  igasuguseid  asju  välja.Ükskord  tah?s  Hansu  sõber  Leo,  

Meie koolis on väga palju lahedaid ja t o r e d a i d ü r i t u s i , n a g u n ä i t e k s piparkooginäitus ja stiilinädal. Minu arvates võiks üritusi veel rohkem olla!

Meie kool võiks näiteks korraldada elukutsepäeva. See on selline päev, kus kõik riietuvad ja käituvad enda valitud elukutsele vastavalt.

K o o l i s v õ i k s k o r r a l d a d a lumehelbepäeva. Selleks päevaks teeks igaüks mil lestki lumehelbeid, mis lähevad kõik näitusele. *

Eriti põnev oleks klassivahetus. Seda ei pruugi juhtuda, kuna selleks on vaja teise kooli nõusolekut. Üritus ise oleks aga selline, et üheks päevaks läheb meie koolist üks klass mõnda teise kooli ning sealt koolist tuleb jälle klass meie kooli.

*Toimetuselt: Lumehelbenäitus sobib e r i t i m e i e l u m e v a e s e s s e t a l v e suurepäraselt!

FOTOD:Erakogu

Kümnes

Nr. 52 Märts 2015TRADITSIOONID

Kes ikkagi on Jokkerid?

Jokkerite võistkonna nime all on lavalaudadele astunud Evelin Lepa, Kaisa Nei, Antti Loode, Kai Koort, Karli Saar ning endised õpetajad Marge Aasalaid, Meryt Saul, Sander Suurhans.

Disainerina on kätt proovinud Merili Murakas ja Triinu Pääsik, kes sellel aastal tegi debüüdi lavalaudadel.

Õpetajatele on lavale astumine omamoodi katsumus, nagu õpilastelegi, kuid kõige paremini annab ürituse melust ja võlust teadmisi see, kui ise osaled.

SÕBRAPÄEV

Lisette, Maili - 5.A

HEA SÕBER ON USALDUSVÄÄRNE, AUS JA

MUIDGUI SÕBRALIK

Sõbrapäev ehk valentinipäev (14.02) langes sel aastal laupäevale, seepärast oli meil koolis sõbrapäev juba reedel -13.Eestis on sõbrapäeval kombeks pidada meeles oma sõpru, kuid mujal maailmas on see päev pühendatud rohkem paaridele. Aga kui rääkida ikka Eesti traditsioonidest, siis ongi see päev lihtsalt üks suurepärane võimalus ütelda o m a s õ p r a d e l e , k u i tähtsad nad sulle on. Varem oli valentinipäeva t ä h i s t a m i n e e r i t i p o p u l a a r n e l a s t e j a n o o r t e h u l g a s , k u i d tasahaaval hakkasid seda traditsiooni järgima ka täiskasvanud ja vanemad i n i m e s e d . N ü ü d valmistavad üksteisele päevakohaseid kinke nii l a p s e d k u i k a täiskasvanud ja tunnevad sellest päevast mõnu.

Käesoleval aastal näidati pidulikke riideid, mis valmisid taaskasutust silmas pidades. Teema „Aeg pärast a e g a “ v i i s m õ t t e d k e s k k o n n a t e e m a d e l e , tarbimisühiskonda, ökoloogilisele jalajäljele. Õpetajate seas viidi läbi vanade riiete kogumise aktsioon, mille käigus leiti sobivad materjalid. Allesjäänud esemed annetatakse

JOKKERID

FOTOD:Erakogu ja www.rahumae.tln.edu.ee

Nr. 52 Märts 2015

Üheteistkümnes

SÕBRAPÄEVTegime väikese küsitluse õpilaste hulgas: "Kes on sinu arvates tõeline sõber ja mis on tema tunnused?"

Cathy 1b: "Tõeline sõber on tore ja lõbus."Rili 1b: "Tõeline sõber on see, kes aitab teisi sõpru."Amanda 1b: "Tõeline sõber on see, kes on rahuliku iseloomuga ja ei nori tüli kätega, noh, ma mõtlen, et ei löö teisi.”Mariette 6b: "Minu tõeline sõber on Annika, aga üldiselt peab sõber olema selline, keda sa saad usaldada."Karl, Jan, Caspar 5.a: Jan ja Caspar: "Tõeline sõber on selline nagu Rihard!" Karl: "Tõeline sõber võiks olla huvitav ja humoorikas".Lola 6b: "Tõeline sõber ei tohiks sind reeta".Liis, Anett, Victoria 5.c: "Tõeline sõber peaks olema aus, abivalmis ja kindlasti sõbralik!" Katri 1.c:"Tõeline sõber on Adele, sest ta on lihtsalt nii tore.Laura Lisette, Anne-Liis 8.a : "Tõeline sõber peab olema usaldav, aus ja ikka sõbralik!"

TRADITSIOONID

Teisipäeval, 10. veebruaril kell 18.00 toimus meie koolis moeshow.Moeshowl esinesid kaks vanusegruppi: 4.-6. klass ja 7.-9. klass.Lava l o l i pa l ju huv i tava id kostüüme, kasutatud oli isegi kilekotte, ajalehti ja traati.Pealtvaatajaid naerutas toredasti 5.c klass oma kollektsiooniga "Kasvamine".4.-6. klassi vanusegrupi võitis 4.a klass, teise koha sai 5.a klass ja kolmanda koha sai 4.c klass.7.-9. klassi vanusegrupi võitis 7.b klass, teise koha sai 7.a klass ja kolmanda koha sai 9.b klass.Osalesin ka ise üritusel ja mulle väga meeldis, järgmine aasta jälle!Neljapäeval, 12. veebruaril kell 18.00 toimus Rahumäe põhikoolis Nõmme koolide moekonkurss Moeter.

LAVAL OLI PALJU HUVITAVAID KOSTÜÜME

Juula Miia 5.A

Vanusegrupid 4.-6. klass ja 7.-9. klass.4.-6. klassi vanusegrupis võitis 5.a "Killud ajast", teise koha sai Nõmme põhikool "Nebula"ja ko lmanda koha sai Pääsküla gümnaasium "Veealused".7.-9 .klassi vanusegrupi võitis Nõmme Põhikool ko l lek ts iooniga “Denim Renaissance”, teise koha sai Tallinna Rahumäe põhikooli 7.b klass ja k o l m a n d a k o h a s a i N õ m m e Gümnaasiumi kollektsioon.

Naelking 2015 tulemused4,.6,kl.I 4aII 5aIII 4c 7.-9.kl.I 7bII 7aIII 9bEripreemiad : 5c ja 8a

FOTOD:www.rahumae.tln.edu.ee

MEIE KOOLI ÕPILASED ON NII USINAD JA TRAGID

Merili 9.A

Kaheteistkümnes

Seekordne moeshow oli minu jaoks eriline. Sain kõike näha hoopis teise vaatenurga alt. Kui muidu olin alati osaleja, siis sel aastal sai minust üks korraldajatest. Kõik algas juba selle aasta algul. Kogunesime kokku teiste korraldajatega ning tuli välja mõelda, kuidas toimub selleaastane Naelking ja ülenõmmeline moeshow. Tööd oli tõesti palju. Tuli kutsuda inimesi osa võtma, leida auhindu ning valida välja õhtujuhid. Kõike seda tegi raskemaks asjaolu, et meie kooli õpilastel tuli korraldada kaks moeshow’d.Tuli küll korraldada kaks moeshow’d, kuid minu jaoks olid need täiesti erinevad. Esimesel ehk siis meie kooli Naelkingal olin ma vastutaja selle eest, et osalejad jõuaksid õigel ajal lavale ja lavalt maha. Teisel moeshow’l (Moeter) sain olla ka laval ning osaleda vaheosades, mille koos klassiõdedega välja olime mõelnud.Minu jaoks olid need kaks päeva - 10. ja 12. veebruar - kaks väga huvitavat päeva. Mis sest , et mõlemal päeval kestis mu koolipäev peaaegu 12 tundi, oli see kõik nii tore uus kogemus. Sain suhelda paljude uute inimestega ning mõistsin, et olgu see korraldamine ükskõik kui raske, on see minu jaoks meeldiv. Oli hea näha, et meie kooli õpilased on nii usinad ja tragid - sai korraldatud lausa kaks moeshow’d, mis mõlemad õnnestusid sajaprotsendiliselt.

STIILINÄDALSEE OLI ÜKS VAHVA NÄDAL

9.-13. veebruar oli meie koolis taas stiilinädal.Esmaspäev: Blue MondayTeisipäev: AasiaKolmapäev: TalumehedNeljapäev: PidžaamapiduReede: Aeg pärast aega

Tänu   s?ilinädalale   riietusid  õpilased   s?ilselt,   värvikalt  ning   ägedalt.   Meie   kooli  toredad   õpilased   (   Aaron  Oks,  Ge.er  Kitsing,  Anelle  U u s k ü l a ,   K a r m e n  Kaunissaar,   Ane.e   Von  Linstrah,   Anita   Tanila,  Kerlin   Rassadkin,   Kristel  Kaldra,   Eva-­‐   Liis   Marran,  Mirell  Sagaja,   Laura  Veski,  Kelli   Tülp,   Marten   Lõoke,  Mail i   Kukke,   Maribel  Strazds.)     pildistasid   neid,  kes  olid  riietunud  vastavalt  s?il inädala   päevadele.  K ü s i s i n   k a a s õp i l a s t e  arvamusi     ning   paljud  v a s t a s i d ,   e t   n e n d e  lemmiknädalapäev   ol i  neljapäev   (pidžaamapidu).      Paljud  avaldasid  arvamust,  et   selline   pidžaamapeo  s? i l i p äev i   võ i k s   o l l a  t u l e v i k u s   v e e l g i .   N i i  korraldajad   kui   ka   osavõtjad   leidsid,   et  see  oli  üks  vahva  nädal.

Nr. 52 Märts 2015

Laura 7.B

TRADITSIOONIDFOTOD:www.rahumae.edu.tln.ee

Sakid seal peal on arusaamatud. Paremalt teine maja on printsessi lossitorn. Lossitorni kõrval on hauaplaat, kust on näha just meie seast lahkunud t e g e l a s t . J ä r g m i n e o n t u l e v i k u nähtamatu maja, millel on värvilised piirjooned, et seda oleks võimalik üles leida. Järgmine maja kuulub noorpaarile, kes ei suutnud otsustada, mis värvi maja värvida. Edasi tuleb kortermaja, kus elavad need, kes ei suutnud endale maja valida (või ei leidnud nähtamatut maja üles). Iga must ring on üks korter. Järgmine on tüüpiline elumaja, kus e lavad taval ised in imesed, kes armastavad talvel rattaga sõita. Siis tuleb puu, mida seitsmejalgne kallistab. J ä r g m i n e o n a u t o p e s u l a k o o s autoujulaga. Tänava lõpus on inimeste ujula, mille nimi on Kino. Tänaval olev lamp valgustab kõnniteed. Kõikide majade akendest sisse vaadates paistavad need tühjad, sest linn on

üsna uus ja elanikud pole oma maja veel sisustanud. Kuivava pesu kohta ei oska me midagi öelda...

Pilt nr. 3 – „Panoraamtänav“

Siin on kujutatud talvist kõnniteed, kus on mitmeid erinevaid maju. Arvatavasti on see rikaste inimeste tänav, sest kõik tundub nii uhke j a k a l l i s . L u m e m e m m tundub ka rikas, sest tal on nii

palju nööpe.

****************

T ä h t i s p o l e nuputada, mida töö autor on tahtnud öelda, vaid see, millise e m o t s i o o n i kunst i teosest vaataja saab. Kas teos ajab naerma, teeb

nõutuks, ajab vihale või äratab mingeid mõtteid – seoseid.

Meeldivaid elamusi meie kooli kunstinäitusel!

Nr. 52 Märts 2015

Kolmeteistkümnes

KUNSTKUIVAVA PESU KOHTA EI OSKA ME MIDAGI ÖELDA

Liisi Lota, Oliivia - 9.AMeie koolimaja kolme korruse seinu ilmestavad omapärased, huvitavad, mõistatuslikud õpilaste kunstitööd. Otsustasime süveneda kolme pildi sisusse ja aru saada, mida seal kujutatakse.

Pilt nr. 1 – „Naeratav õhupall“

Pildi vasakus nurgas asub triibuline maja, mi l le l on kol lane uks. See on tõenäoliselt kollase õhupalli välisuks. Vasakult teine ja kolmas maja on omavahel üsna sarnased, aga erinevad teistest. See on tõenäoliselt sellest, et nad on teisest linnast siia toodud. Üld ise l t on s i in p i ld i l õhupallide linn, mille juhiks on kollane naeratav õhupall. Juhiks on ta sellepärast, et tema on ainuke, kes saab õhupallide eest rääkida, kuna tal on ainukesena silmad ja suu. Ta võib väga üksik olla… Arvatavasti armastavad õhupallid ka koduloomi, sest on näha mitut kassi ja ka lind lendab nendega koos. Kui küsida miks on õhupallid oma katuse külge kinnitatud, siis põhjus on selles, et taeva järgi vaadates on tulemas torm ning nad tahtsid seda näha.

Pilt nr. 2 – „Pesu kuivab lume käes“See on pilt linnast, kus leidub igaühele midagi. Paremalt esimene maja on Skittelsi vabrik.

FOTOD:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

LEMMIKRAAMAT

Neljateiskümnes

ÕPETAJA LAPSEPÕLVE LEMMIKRAAMATUD

RahukasLugemine virgutab aju tööle ja paneb mõtted rändama.

1.Nimeta kolm lemmikraamatut lapsepõlvest (autor ja pealkiri)

Piret Hion: A.-Vestly „Vanaema ja kaheksa last metsas“, A. Lindgren „Bullerby lapsed“, „Väike Tjorven“

Karola Kens: M. Lobato „Kollase Rähni Ordu“, N. Nossov „Totu kuul“, A. Lindgren „Hulkur Rasmus“

Inkeri Lepassaar: E.Niit „Pille-Riini lood“(võitsin selle raamatu), E. Kästner „Veel üks Lotte“, L. Tungal „Neitsi Maarja nel i päeva“. Veel meeldisid vene muinasjutud, mis lõppesid õnnelikult.

Lii Ainslu: A. Lindgren „Pipi Pikksukk“, J. ja W. Grimm „Muinasjutud“, S. Rannamaa „Kadri. Kasuema“

2.Sündmus, seik, koht raamatust, mis on eriti meelde jäänud.

Piret Hion: Mulle meeldis nendes raamatutes kõige rohkem, et sündmused kulgesid rahulikult ja lapsemeelselt.

Karola Kens: Hulkur Rasmus ja jääkompvekid. Ei armastanud ma lapsena karamelli, aga see kommi-söömise kirjeldus mõjus mulle nagu Pavlovi-refleks. Panin isegi lutsukad sügavkülma, et saada niinimetatud jääkompvekke. Tunne ei olnud ikka see...

Inkeri Lepassaar: Laagris kohtusid kaks tüdrukut, kes avastasid, et nad on õed. Ka mina käisin töölaagris, kuid mina ei kohtunud oma „õega“, sest mul olid vennad. („Veel üks Lotte“)

Õpilased pidid kooli viima uriini-ja kakaproove. Üks poiss aga müüs teistele koera väljaheidet. Koeral olid aga ussid. K õ i k p o i s i d , k e s o s t s i d , l ä k s i d dispanserisse. Neid uuri t i ja ant i ussirohtu. See näitab, et raha eest ei saa kõike ning valetada ei ole ilus, vaid on lausa karistatav.(“Neitsi Maarja neli päaeva”)

L i i A i n s l u : L a p s e p õ l v e s l o e t u d raamatutest jääb pigem meelde tunne, emotsioon. Need raamatud on kõik olnud selle tunde tekitajad. Pipi Pikksukk – vaba ja riukalik, aga ometi soe ja südamlik tegelane.

Õppealajuhataja lemmik

P.Hioni lemmikud

K.Kensi lemmik

FOTOD:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

Viieteistkümnes

LEMMIKRAAMATMuinasjuttude põnevus ja müstika, võimalus rännata ajas.

„Kadri“ – meie ajal üks väheseid „tüdrukute raamatuid“, mis pani nutma ja ajas vihale ja tekitas pikki arutelusid.

3.Kas ja kuidas on lemmikraamatud S i n d e d a s p i d i m õ j u t a n u d , kujundanud?

Piret Hion: Olen oma lastele püüdnud ka selliseid hetki luua (nii oma kui ka kooli lastele), et neil oleks, mida meenutada.

Karola Kens: Minu lemmikust, „Kollase Rähni Ordu“ , sa i ka minu tü t re vaieldamatu lemmik.

Inkeri Lepassaar: Vingerpussi võib teha, aga valel on lühikesed jalad ning tõde tuleb alati välja. Püüan olla aus, mulle ei meeldi valetajad.

Lii Ainslu: Loodan, et raamatute lugemine on avardanud m inu silmaringi, lubanud rännata kohtades, k u h u p o l e g i v õ i m a l i k m i n n a , elavndanud fantaasiat ja andnud oskuse lugeda pikemat teksti kui A4.

4.Kust leidsid endale lugemiseks raamatuid?

Piret Hion: Raamatud olid odavad ja neid sai hõlpsast i poest osta. Tegelikult ostsid vanemad.

K a r o l a K e n s : K o d u s e s t raamaturiiulist. Tänu vanemale õele-vennale oli selleks ajaks, kui mina lugema hakkasin, kogunenud päris suur hulk raamatuid. Raamatukogus hakkasin käima keskkoolis.

Inkeri Lepassaar: Isa ostis mulle raamatuid ning neid osteti sisu, mitte autorite järgi.

Lii Ainsalu: Kodusest raamaturiiulist.

5.Kas Sulle meeldib lugeda?

Piret Hion: Meeldib, kui on piisavalt aega. Ei meeldi põneva koha pealt lugemist lõpetada.

Karola Kens: Ikka!

Inkeri Lepassaar: Väga – väga!

Lii Ainsalu: Ikka!

RUBRIIK “ÕPETAJA LAPSEPÕLVE LEMMIKRAAMATUD”JÄRGNEB IV VEERANDI LEHES!

I.Leppassaarelemmik

L.Ainsalulemmikud

K.Kensi lemmik

FOTOD:Erakogu

Nr. 52 Märts 2015

PROJEKT

Kuueteistkümnes

Merili Murakas - sotsiaalpedagoog

I JA II KLASSI ÕPILASED OSALESID RAHVUSVAHELISES

PROJEKTIS

NÕEL ehk Nõmme Õpilasesinduste Liit korraldab toredaid tasuta filmiõhtuid Tallinna Pääsküla gümnaasiumis, kuhu võid kaasa võtta sõbrad heaks seltskonnaks ja ka midagi maitsvat filmi kõrvale näksimiseks. Nii on võimalik saada mõnus kinoelamus koos teiste Nõmme noortega. Viimane filmiõhtu toimus 25.veebruaril - ikka Pääsküla gümnaasiumis kell 19.10, kui tahad osaleda ka järgmistel filmiõhtutel, jälgi NÕELa kodulehte noel.ee

Loodame näha teid järgmisel filmiõhtul. Tule kindlasti! :)

Lisette 5.A

1. ja 2. klass osalesid rahvusvahelises projektis, mida viis läbi Tervise Arengu Instituut. Uuriti 1.- 2. klassi toidueelistusi. Esimestel nädalaltel jälgisid sööklas Tervise Arengu Instituudi inimesed õpilaste eelistusi. Järgnevatel nädalatel jagati õpilastele köögiviljakaardid, kuhu lapsed said koguda rõõmsanäolisi templeid sobiva köögivilja koguse eest, mis tuli ka ära tarbida.Projekt kestis kuus nädalat.Samaaegselt uuriti toitumiseelistusi veel viies riigis: Saksamaal, Poolas, Rootsis, Taanis, Ungaris.

NÕELA FILMIÕHTU

MUGAVAID RETSEPTE

FILM

Leidsime kaks lihtsat ja huvitavat retsepti k i i r e k s nä l jakustutuseks. Proovisime ka ise r e t s e p t i d l ä b i . Paremaks seletuseks lisasime retseptide juurde pildid.1) S o k o l a a d i k o o k

kruusis2) Pitsakook kruusis.Autorid:Maria Naulainene,Eliise Pauklin,Maria Lepik - 8.A

LÜHIDALT

TOIT

Nr. 52 Märts 2015

Seitsmeteistkümes

ELU

17.-18 . veebruar viibisid meie kooli ü h e k s a n d i k u d j a t u b l i m a d kaheksandikud suusalaagris Piiri spordibaasis. Õpetajatest olid kaasas Lea Lapp, Veijo Sikk, Karli Saar, kooliõde Kai Bornschein ja kooli majandusjuhataja Kaido Nurja. Väljasõit algas teisipäeval kell 9 koolimaja eest. Kella 13 paiku olime juba Piiril. Lõunasöök söödud, suusad kätte saadud ja oligi aeg minna mäele. Neid, kes esimest korda mäel, aitasid koolitajad. Vaevalt olid mäetunde sisse saanud, kui juba pidi suusad-lauad alt ära võtma. Oli aeg minna tutvuma Otepääga. Kõ igepea l t kü las tas ime Tehvand i suusakeskust ning seejärel tuli kõigi lemmikosa – poe külastus. Tagasi Piirile jõudes söödi ära õhtusöök ning taas sai

soojad riided selga panna ja mäele minna. Sel teisipäeval oli aga ka vastlapäev ja nagu sellele päevale omane, lastakse liugu mäest alla. Nii tegime meiegi. Meile oli korraldatud põnev teistmoodi kelgutamine. Kelgu asemel oli suur endine reklaamkile, mille peale pandi istuma viis inimest ning sõit

võiski alata. Nii mõnelgi korral võttis kelk sõidu peal suuna metsa, kuid iga sõit lõppes hästi ning kõik olid oma vastlaliugudega rahul. Peale ke lgutamist sa i n a u t i d a k o h a l i k u s a u n a mõnusid. Jä rgmine päev algas juba vara. Kel l 8.00 oli äratus ja

p e a g i o l i h o m m i k u s ö ö k . P e a l e h o m m i k u s ö ö k i otsiti toast ruttu kokku igale poole

kuivama pandud riided ning oli taas aeg minna mäge vallutama. Nii mõnigi õpilane, kes eelmisel päeval tõsiselt kartis laskuda, oli teiseks päevaks saanud juba tõsine mägedevallutaja. Taaskord möödusid need paar tundi väga kiiresti ning oligi aeg ära süüa viimane söök ja asju pakkima minna. Tagasitulek oli nii mõnelegi väga kurb. Just sellepärast, et oleks tahtnud vägagi kauemaks jääda. Tagasisõit möödus kiiresti ning väga muusikaliselt. Pidi ju veel viimseid laule koos laulma. Olen kindel, et igaüks, kes korra Piiril käinud ja nii vahvad kaks päeva veetnud seal, tahavad sinna kindlasti tagasi.

PIIRIMerili 9.A

VIISAKUSNÄDAL

Tuletame jälle meelde viisaka inimese põhimõtted.2.-6. märtsil toimus meie koolis viisakusnädal, mille põhimõtteks on :“ Viisakas inimene saab paremini elus hakkama.“ Selle nädala põhimõte ei ole, et õpilased oleksid ainult sel nädalal viisakad, vaid tuletada taas meelde, kui oluline on elus viisakus. Viisakusnädalal käivad poisid koolis triiksärkidega, tüdrukud tulevad kooli kas seelikute või kleitidega. Täiesti välistatud on dressid. Kooli tulles tervitab viisakas õpilane kõiki õpetajaid. Ka neid, kes talle tunde ei anna. Viisakas noormees laseb klassi minnes alati ukest sisse enne tüdruku ja siis läheb alles ise. Ka maas istumine on klassikoridorides keelatud. Muidugi on oluline kasutada võimalikult paljudes olukordades erinevaid tänusõnu, kas siis näiteks aitäh või palun!

Rahukas

FOTOD:Erakogu

KOHVIKUPÄEV Rahukas

5.märtsil korraldasid seitsmendad klassid õpetaja Eve Laasi ja praktikandi Sirle Reiu juhendamisel taas magusa kohvikupäeva.

FOTOD:Emma Tross

EMAKEELENÄDAL:9.märts5 . - 6 . k l a s s i d e emakeeleolümpiaad10.märtsKohtumine ajakirjanik Mihkel Kärmasega11.märts Emakeeleviktoriin 12.märtsA j a k i r j a n d u s l i k u loovtöö esitamine13.märtsL õ p e t a m i n e , autasustamine

Päikseke, loodussõber ja deemon ennustavad teile, vaadates oma Daimi McFlurryt, Kit-Kati McFlurryt ja vaarikapirukat.

1.klass: Teid ootab ees lõbus puhkus. Saate harjutada uisutamist ning olla palju õues. Vältige muru, sest see ei pruugi olla libe.

2.klass: Teid ootab puhkus klassikaaslastest ja õpetajatest. Saate pühenduda oma perele. Vätige aevastavaid sugulasi.

3.klass: Teid ootab elamusterohke vaheaeg. Saate tegeleda paljude asjadega ning olla õnnelik. Vältige eluohtlikke katsetusi!

4.klass: Teid ootab vaheldusrikas vaheaeg. Soovitame proovida palju uusi asju. Vältige igapäevaseid igavaid tegevusi!

5.klass: Teid ootab energiat andev puhkus. Saate magada ja ennast korralikult välja puhata. Vältige vara ülesärkamist!

6. klass: Teid ootab ees viimane hingetõmme! Liigute rõõmsalt tasemetööde poole. Vältige tunnis suu avamist ja kõrvade sulgemist.

7.klass: Teid ootab ilusa ilmaga vaheaeg. Teil on palju vaba aega, seega üritage välja mõelda, kas pingviinidel on põlved või mitte. Vältige Wikipeediat!

8.klass:Teid ootab viimane kevadvaheaeg ilma katseteta. Jälgige stressis üheksandikke ning kirjutage oma ÜHT uurimistööd. Vältige stressi!

9.klass: Teid ootab hirmus pingeline vaheaeg. Saate ennast proovile panna. Vältige tühjenevaid pastakaid!

Õpetajad (Õp. Lepassaare eri):Teid on ootamas mõnus kevadvaheaeg. Õpetaja Lepassaar soovitab teil külastada Mc`Donald`sit ja võtta endale üks juustuburger väikese kohviga. Kui tunnete ennast üksikuna, siis võtke kaasa ka paar õpilast!

Direktor: Teid ootab ees väike puhkus koolist. Soovitame ka teil koos õpetajatega McDonald`sit külastada. Ärge unustage linnulaulu.

Kooliõde: Teid ootab ilus aeg! Saate olla palju õues ning ei pea õpilaste kurtmist kuulama. Vältige jääd!

Liisi Lota, Geil Jasmine Le, Oliivia - 9.A

HORSKOOP KEVADEKS

Kaheksateistkümnes

Nr. 52 Märts 2015

HOROSKOOP HOROSKOOP KEVADEKS

Peatoimetaja: Liisi Lota Pals 9.A.Peatoimetaja abi: Merili Laur 9.A, Küljendus, kujundus: Erik Tambla 9.B, Ruudi Mööl 7.CSekretär-asjaajaja: Anne PiiburFotod: Getter Kitsing 7.AToimetus: Maili Kukke 5.A, Lisette Aavik 5.A, Mirjam Lantin 5.A, Karmen-Johanna Kärmas 5.A, Karl Erik Roots 5.A, Uku Vaabel 5.A, Juula Miia Kiiver 5.A, Stella Lise Maanurm 7.B, Laura Volmer 7.B, Karmen Viinapuu 7.B Maria Naulainen 8.A, Kertu Kibal 8.A, Leila Tönts 8.A, Eliise Pauklin 8.A, Lizett Käos 8.A Maria Lepik 8.A, Ly Runno 8.A, Geil Jasmin Le Raudsepp 9.A, Oliivia Osiipov 9.A, Kristi Rõuk 9.B.

MÄRTS ON TEATRIKUU - LEIDKE ENDALE SOBIV ETENDUS JA

NAUTIGE!TOREDAT KOOLIVAHEAEGA!

***********