Raamatukogusüsteemide areng. Raamatukogusüsteemide

arengutendentsid Loeng 6

Raamatukogusüsteemide areng Euroopas. Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades. Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis.

Raamatukogusüsteemide arengutendentsid.

Shvea Sogenbits, 24.08.2007

Raamatukogusüsteem Integreeritud raamatukogusüsteem

(library information system, integrated library system, integroitu kirjastojärjestelmä) raamatukoguautomaatika süsteem, mis

koosneb suhteliselt iseseisvatest alamsüsteemidest e moodulitest mingi tegevuste rühma jaoks

Raamatukogusüsteemide arengutendentse Esimesed raamatukogusüsteemid olid loodud reeglina ühe

raamatukogu tarbeks ja raamatukogutöö automatiseerimiseks kasutati kas ülikooli arvutuskeskuse või kohaliku omavalitsuse arvutit ning nende arvutispetsialistide abi.

See tähendas, et arvutit (ja sellega seotud personali) ei hallanud reeglina raamatukogu ning tihtipeale valitses konkurents ressursside pärast.

Selle arenguetapil toodetud tarkvara kuulus enamalt jaolt nn “isemeisterdamise” valdkonda, kuigi turule ilmusid ka spetsiaalsed tarkvarapaketid.

Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas LIB-2 uuringud:

1984.a rõhutati raamatukogude tähtsust Euroopa Liidus Europarlamendi poolt

1987 valmistati iga EL liikmesriigi poolt ette raamatukogude automatiseerimise hetkeolukorra kirjeldused.

Tulemused: EL riikides olukord väga erinev nii tehnoloogia kasutamise poole pealt kui ka pakutavate teenuse osas.

Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas Euroopa Ühenduse Komisjon finantseeris

mitmeid ettevalmistavaid projekte ja 1991 aastal tehti kokkuvõtted ning fikseeriti järgmised arengusuundumused: EL rahvusraamatukogud kataloogid CD-ROMdel; toimus 3 bibliograafilise võrgu ühendamine Londonis,

Hollandis ja Prantsusmaal; it osakaalu analüüsiti raamatukogukoolide õppekavades; Raamatukogu Infotehnoloogiakeskuse (Library

Information technology Centre/LITC) infopaketid tõlgiti Londonis kreeka ja hispaania keelde;

Arendati edasi LIB-2 uuringuid

Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas Euroopa Ühenduse tegevusplaan! Eesmärk:

soodustada raamatukogudevahelist koostööd Euroopas; rakendada ulatuslikult uut tehnoloogiat; parandada juurdepääsu kaasaegsetele

raamatukoguteenustele; soodustada raamatukoguteenuste kättesaadavust; Harmoniseerida raamatukogupoliitikat ja standardiseerimist.

Plaan teostati läbi erinevate tegevusliinide ja raamatukogud või nende konsortsiumid erinevatest Euroopa Ühenduse riikidest taotlesid mitmesuguste projektide rahastamist (n. veebipõhised rahvusbibliograafiad, uued teenused, rahvusvaheliselt ühilduvad süsteemid jne).

Raamatukogusüsteemide arengust Euroopas 1990.aastal toimus Brüsselis esimene

Euroopa Raamatukogu Automatiseerimise ja Võrgutöö Konverents (first European Conference on Library Automation and Networking), millest võttis osa üle 700 delegaadi 24st Euroopa riigist.

Konverentsi korraldajaks oli Raamatukogude Koostöö Euroopa Fond (European Foundation for Library Cooperation/ EFLC).

Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades Põhjamaade raamatukogudel on pikaajalised

koostöökogemused 1950ndatel aastatel koostöö komplekteerimise

valdkonnas - nn “Scandia Plan”, millest kasvas hiljem välja mitmeid koostööprojekte

1977.aastal loodi Põhjamaade Teadusinfo Keskus nn NORDINFO (Nordic Council for Scientific Information) Põhjamaade raamatukogude ja infoalaste uuringute koordineerimiseks.

Nordinfot finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades Nordinfo annab välja perioodilist

väljaannet “Nordinfo-Nytt”, mis informeerib raamatukogu- ja infokeskkonna arengutendentsidest, samuti publitseerib monograafiaid.

NORDINFO alustas 1973.a. Põhjamaade seeriaväljaannete automatiseeritud koondkataloogi NOSP (The Nordic Union Catalogue of Serials) arendamis ja väljaandmistöid

Raamatukogutöö automatiseerimisest Põhjamaades Skandinaaviamaade teadus- ja

tehnikainformatsioonisüsteem SCANNET (Skandinaaviamaade andmeedastus- ja arvutustehnikal põhinev teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteem)

1991.aastal kavandati NORDIC SR-Net projekt, mis nägi ette Põhjamaade peamiste raamatukogusüsteemide ühendamise, mis pidi tuginema OSI standarditele.

Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis 1991.a. ühinesid Eesti Rahvusraamatukogu (RR),

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu (TTÜR) ja Teaduste Akadeemia raamatukogu (TAR) eesmärgiga hakata kavandama kvalitatiivselt kõrgematasemelist, maailmas toimivat automatiseeritud raamatukogutööd.

1992.a. lõpul ühinesid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juures asuva automatiseerimise töögrupiga Tartu Ülikooli (TÜ) ning Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) raamatukogud ning hiljem ka Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) arhiivraamatukogu.

Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis 1994.a. hangiti Eesti Rahvusraamatukogu

eestvedamisel esimene automatiseeritud raamatukogusüsteem KIRI – kahjuks ei sobinud ja otsustati välja vahetada

1995.aastal algas põhjalik uue süsteemi valik.

Päevakorda kerkis konsortsiumi loomise vajadus, sest oli avanenud võimalus taotleda stipendiumi regionaalsele raamatukoguvõrgule Andrew W. Melloni Fondilt USAs.

Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis Integreeritud raamatukogusüsteemi valikuks

koostati loetelu, mida peaksid sisaldama valitavad süsteemid ning seati kriteeriumid, mille alusel neid saaks omavahel võrrelda.

Ankeet saadeti välja 1995.aasta mais 33 firmale. Vastused saadi 9 süsteemi kohta: INNOPAC, SUPERMAX, VTLS, OLIB (Oracle Libraries), LIBER, GEAC, HORIZON (Dynix), TINLIB, ALEPH.

Valiti välja 6 süsteemi (HORIZON (Dynix), INNOPAC, OLIB, GEAC, VTLS, ALEPH) ja paluti süsteeme demonstreerida ning süsteeme käidi testimas reaalselt töötavas keskkonnas (Tsehhis, Poolas, Soomes, Ühendatud Kuningriigis).

Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis Konkureerima jäid ALEPH ja INNOPAC kui

puhtalt raamatukogusüsteemidele orienteeritud tarkvarafirmade poolt pakutavad süsteemid.

Otsustavaks said INNOPACi kogemused suurte süsteemide ja konsortsiumidega üle maailma ning kasutajate rahulolu

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium loodi 14.septembril 1995.aastal, kui bibliograafilist teenust osutav mittetulundusühing, mis koordineerib Eesti teadusraamatukogude infosüsteemi loomist, arendamist ja haldamist.

Raamatukogusüsteemide automatiseerimisest Eestis 30.mail 1996. aastal tegi konsortsium

lõpliku otsuse süsteemi INNOPAC valimise kohta ning eesmärgiks sai kiirendada juba varem alustatud ühisprojekti kokkupanekut saatmiseks Andrew W. Melloni Fondile stipendiumi taotlemiseks.

Kasutatud allikad Kochtanek, Thomas R. (2002). Library information

systems : from library automation to distributed information access solutions. - Westport, Conn. : Libraries Unlimited

Virkus, S. (2002). Loengukonspekt aines “Infosüsteemid ja võrgud”

Andresoo, Janne ; Olonen, Riin. Integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC : ülevaade juurutamisest ja aastasest kasutamisest. // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 11. Tallinn. - 2000, lk 21-24