TUUL JA ÕHKKoostanud;Sten Piirsalu

Randar IvanovGert Liivaste

Karl Robert Põlder

• Avati 2001. aastal.• Vett saadakse 270 meetri sügavuselt

kambriumist.• 5 puuraugust saadakse vesi.• Algne vesi sisaldab kaltsiumi, sulfaadi

ja raua ioone.• Õhku kasutatakse raua settitamiseks

plastikketastele.

Rakvere Veetöötlusjaam

• Suurema viiruse korral kasutatakse UV-kiirgust.

• Puhast vett hoitakse kahes 1000m3 mahutis.

• Vett tarbitakse umbes 1500m3

päevas.

• Avati 1990. aastal.• Vett puhastatakse mehhaaniliste ja

bioloogiliste protsessidega.• Pumbajaamas on filter mis eraldab

suuremad sodid.• Liiv eraldatakse, et see ei kahjustaks

seadmeid.• Lisatakse polümerlahust, mis seob

mulla üheks massiks.

Rakvere Reoveepuhastusjaam

• Aerotangis olevale veele lisatakse aktiivmuda, mis lagundab orgaanilised ained.

• Puhas vesi suunatakse Selja jõkke.

Karjäärist saadav tooraine läheb Kunda tsemenditehasele.

Tooraineteks lubajakivi ja savi. On olemas ka raudtee mille kaudu

viiakse lubjakivi Kunda tsemenditehasesse.

Osa karjäärist täitunud veega.

Aru karjäär

• Ettevõtte on töötanud juba üle 144 aasta.• Ta kuulub rahvusvahelise

HeidelbergCement Groupi koosseisu.• Tsementi tehakse põhiliselt lubjast ja savist.• Lubi purustatakse kolmes etappis väikesteks

tükkideks .1) Lõugpurusti saadakse kuni 16cm tükid.2) Haamerpurustis saadakse kuni 3 cm tükid.3) Kuulveskis lisatakse lubjale vett ja saadakse

lubjakivilobri.

Kunda tsemenditehas(AS Kunda Nordic Tsement)

• lubjalobri ja savilobri pumbatakse lobribasseinidesse.•Saadud tooraine põletatakse üle saja meetri pikkuses torus, mille läbimõõt on 4 meetrit.•Lõppprodukt saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koos jahvatamisel.

Katsed

• Seadsime lõkkest 5 meetri kaugusele 4 niisket paberfilterit alustega ja kõik alused olid eri ilmakaartes.

• Jälgisime lõkkest eralduva tahma-suitsu eraldimist vastavalt tuulesuunale.

• Tuule suunda määrasime ise tehtud tuulelipu abil.

• Peale 10 minutit korjasime alused koos paberfiltritega kokku ja vaatlesime tulemusi.

• Kõige tahmasem oli see filter kuhu poole tuul puhus ja kõige puhtamaks jäi see kust poolt tuul puhus( kõige rohkem tahma oli ida pool ).

Lõkkest eralduva tahma kogumine paberfiltritele olenevalt

tuulesuunast

• Käisime väljas ja otsisime puid millel oli selgesti eristatav erinevad sambliku tüübid.

• Määrasime välja valitud puude liigid ja nendel asetsevate samblikute tüübid ja arvu.

• Nende andmetega saime kindlaks määrata õhupuhtuse teatud asukohtades.

Samblikud bioindikaatorina

Samblikute määramiseks valitud puud

• Käisime valisime mitu erineva pikkusega puud ja mõõtsime nende puude pikkused puu varjude abil.

• Jälgisime nende puude latvade võnkumist.• Panime kirja andmed ja tegime hiljem

nende põhjal järeldused.

Puude latvade võnkumise sageduse ja puukõrguse vaheline seos

• Puhusime mullitajaga mulli ja mõõtsime saadud mulli raadiuse, raadiuse kaudu saime arvutada mulli ruumala.

• Seejärel mõõtsime välise rõhu ja saime ruumala ja välise rõhu kaudu teada palli sise rõhu.

• Tegime seda katset kolm korda igakord erineva raadiuse mulliga.

Mullide ruumala sõltuvus mulli siserõhust

Mulli ruumala sõltuvus mulli siserõhust

• Töölehed.• Kuuldud info.

Kasutatud allikad:

TÄNAME KUULAMAST