Prantsuse revolutsioonPrantsusmaa vallutused5. Klass

Piret Pihu

Eluolu

Prantsusmaa on 17.-18.sajandil Euroopa võimsam riik.

Kuningal absoluutne (täielik) võim.

Kuningat abistasid ülikud.

Rahval kõrged maksud.

Enamik talupoegi elasid viletsuses.

Kuninganna Marie- Antoinette Kuningas Louis XVI

Revolutsiooni puhkemise põhjused

Kuningas elas üle oma võimete ja ei saanud riigi juhtimisega hakkama

Sõjaline ebaedu ja sellega kaasnevad kulutused

majanduskriis

Revolutsiooni algus

12. juulil 1789 algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem.

20.septembril kuulutati kuningas troonilt kukutatuks ning ta hakkas kandma nime kodanik Louis Capet.

22. septembrist algas uus, vabariiklik ajaarvamine.

1793 mõistetigi kuningas kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta hukati peamaharaiumise läbi.

1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas.

Täidesaatvaks võimuorganiks saab Direktoorium (valitsus).

Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon

Võetakse vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul 1798.a.

See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.

Revolutsiooni lõpp

10. novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjalise riigipöörde mida loetakse Prantsuse revolutsiooni lõpuks.

Algas Konsulaadi ajastu

Revolutsiooni tagajärjed

Kuningavõim asendus vabariikliku võimuga

Palju terrorit ja vägivalda

Teised Euroopa kuningriigid alustavad sõda Prantsusmaa vastu

Napoleon Bonapart Prantsusmaa valitseja ja

väejuht

Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga

Ta oli auahne ja armastas kuulsust.

1802. aastal määrati ta eluaegseks konsuliks ja 1804. aastal sai ta keisriks.

Ümberkorraldused

Esimene suurem muutus oli "Tsiviilkoodeksi" vastuvõtmine 1804. See nägi ette, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, eraomand on puutumatu ja kirik on lahutatud riigist.

Katoliku usk

Prantsusmaa vallutused

Napoleon kavatses kogu Euroopa allutada Prantsuse keisririigile

1805. aastal tuli aga Napoleonil võtta vastu kaotus Inglismaa ja Hispaania merelaevastiku vastu lahingus, mis kandis nime Trafalgar.

1812 sõjaretk Venemaa vastu

Borodino lahing 7. septembril 1812 Venemaal

Borodino lähedal toimunud lahing Napoleon I-se juhitavate Prantsusmaa ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel.

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada.

1812 oktoobris alustab Bonapart oma väe taandumist.

100 päeva

1814. vallutavad liitlasväed Pariis. Napoleon loobub troonist ja ta saadetakse asumisele Elba saarele.

Seal jälgib ta sündmusi Prantsusmaal ja kui puhkeb mäss Bourbonide valitsuse vastu lahkub ta salaja Elbalt ja tuleb 1100 mehega Prantsuse rannikule.

20.märtsil 1815 jõuab ta Pariisi ning soovib Euroopa riikidega rahu sõlmida. Need keelduvad

Algab uus sõjategevus. Waterloo lahingus purustatakse Napoleoni väed.

Bonapart loobub uuesti troonist kus ta on olnud täpselt 100 päeva ja ta saadetakse Püha Helena saarele kus 1821.a ta sureb.