Õppekava kinnitatud direktori kk. nr.1-9/240 12.detsember...

Õppekava kinnitatud direktori kk. nr.1-9/240

12.detsember 2008

Õppeasutus: KURESSAARE AMETIKOOL

Õppeasutuse kood: 70003744

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm JUHTIMINE JA HALDUS (ISCED 97 liigituse järgi)

Õppekava VÄIKKEETTEVÕTLUS (eesti keeles)

SMALL ENTREPRENEUERSHIP/BUSINESS ( inglise keeles)

Õppekeel eesti keel

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

X kutseõpe keskhariduse baasil Maht õppenädalates (õn) 40 õppenädalat

Õppekava koostamise alus Ärierialade riiklik õppekava mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri määrusega nr 13 15.02.2008.a.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded Väikeettevõtluse õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud tööks ettevõtjana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Väikeettevõtluse õppekava ülesanne on ette valmistada töötaja, kes oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes töösituatsioonides, kes väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi. Nõuded õpingute alustamiseks Väikeettevõtluse eriala õppekava alusel võib asuda õppima isik, kellel on keskharidus ja eesti keele oskus vähemalt kesktasemel.

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sealhulgas praktika)

Suhtlemisõpetus I 2 õn, Ärieetika 1 õn, Erialane võõrkeel 5 õn (inglise ja vene keele õpe 2/3), Arvutikasutus ja asjaajamise alused 3 õn, Töökeskkonnaohutuse alused 1 õn, Majandusõpetus I 2 õn, Õigusõpetus I 2 õn, Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused 2 õn, Turunduse alused 1 õn, Raamatupidamise alused 2 õn, Organisatsioon ja juhtimine 2 õn, Majandusarvestus ja maksundus I 3 õn, praktika 10 õn.

2. Valikõpingute moodulid Turismiettevõtlus 2 õn, Soome keel 2 õn. Lõpueksam 2 õn. Nõuded õpingute lõpetamiseks Väikeettevõtluse õppekava peab olema läbitud täies mahus sealhulgas lõpueksam sooritatud positiivsele hindele. Lõpueksam koosneb äriplaani koostamisest ja kaitsmisest.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................. .200….a.

2

................................................................................................................................... /ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

Kool KURESSAARE AMETIKOOL

Õppeasutuse kood 70003744

Aadress Kohtu 22, 93812 Kuressaare

Telefon/Faks 452 4600/ 452 4616

e-post [email protected]

Õppekava rühm JUHTIMINE JA HALDUS

ISCED 97 liigituse järgi Õppekava nimetus VÄIKEETTEVÕTLUS (eesti k.)

SMALL ENTREPRENEUERSHIP/BUSINESS (inglise k)

Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates: 40 õppenädalat

Nominaalne õppeaeg 1 aasta

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Neeme Rand /kooli direktori allkiri/

Käskkirja nr. 1-9/240 12. 12.2008 pitsat

Kooskõlastatud

Kooli õppenõukogu nr. 4-20/2 11.detsember 2008

/koosoleku protokolli nr, kuupäev/

Kooli nõukogu nr. 1-6/9 12.detsember 2008 /koosoleku protokolli nr, kuupäev/

Kontaktisik Evi Kivi /allkiri/

Ettevõtluserialade osakonna juhataja

Tel 452 4646; 506 7791 e-post: [email protected] faks 452 4616

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis . .......................................................................

/kuupäev/

Õppekava kood ………………………………….

3

SISUKORD

1. ÜLDOSA ................................................................................................................................. 4

1.1 Õppekava koostamise alused ........................................................................................... 4

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded ................................................................................... 4

1.2.1 Eesmärgid………………………………………………………………………4

1.2.2 Ülesanded ........................................................................................................... 4

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks ........................................................................................ 4

1.4 Õppekava struktuur ......................................................................................................... 5

1.4.1 Moodulite nimetused ja mahud .......................................................................... 5

1.4.2 Praktikakorraldus ................................................................................................ 6

1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ................................................ 6

1.5 Üldised hindamise põhimõtted ........................................................................................ 7

1.5.1 Hindamise üldpõhimõtted ja kriteeriumid .......................................................... 7

1.5.2 Lõpueksami hindamine ...................................................................................... 8

1.6 Kutseoskusnõuded ........................................................................................................... 8

1.6.1 Üldoskused ja -teadmised ................................................................................... 8

1.6.2 Põhioskused ja -teadmised ................................................................................. 9

1.6.3 Isikuomadused ja võimed ................................................................................. 10

1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks ...................................................................................... 10

1.8 Õppekava koostajad ....................................................................................................... 10

2 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS ........................................................................... 11

2.1 Üldõpingute moodulid ................................................................................................... 11

2.1.1 Suhtlemisõpetus I ............................................................................................. 11

2.1.2 Ärieetika ........................................................................................................... 12

2.1.3 Erialane võõrkeel .............................................................................................. 13

2.1.4 Arvutikasutus ja asjaajamise alused ................................................................. 15

2.1.5 Töökeskkonnaohutuse alused ........................................................................... 16

2.2 Põhiõpingute moodulid ................................................................................................. 18

2.2.1 Majandusõpetus I .............................................................................................. 18

2.2.2 Õigusõpetus I .................................................................................................... 19

2.2.3 Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused ....................................................... 20

2.2.4 Turunduse alused .............................................................................................. 21

2.2.5 Raamatupidamise alused .................................................................................. 22

2.2.6 Organisatsioon ja juhtimine .............................................................................. 23

2.2.7 Majandusarvestus ja maksundus I .................................................................... 25

2.3 Praktika .......................................................................................................................... 27

2.4 Lõpueksam .................................................................................................................... 28

2.5 Valikõpingud ................................................................................................................. 29

2.5.1 Turismiettevõtlus .............................................................................................. 29

2.5.2 Soome keel ....................................................................................................... 30

LISAD ........................................................................................................................................... 32

1. Praktikajuhend .................................................................................................................... 32

2. Praktikaasutuse hinnang praktikandile .............................................................................. 33

3. Lõputöö koostamise (lõpueksami) juhend .......................................................................... 33

4. Kirjalike tööde vormistamine ............................................................................................. 35

5. Väikeettevõtluse eriala õppebaas ja õpetajad .................................................................... 40

4

1. ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alused

Kuressaare Ametikooli väikeettevõtluse eriala õppekava koostamise aluseks on võetud

väikeettevõtluse eriala kohustusliku õppesisu moodulid, mis vastavad ärierialade riiklikule

õppekavale, mis on kinnitatud Haridus- ja teadusministri 15. veebruari 2008.a. määrusega

nr 13.

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

1.2.1 Eesmärgid

Väikeettevõtluse õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja

hoiakud tööks ettevõtjana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Väikeettevõtluse õppekava eesmärk on kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust,

algatus-, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemisvalmidust. Arendada ja süvendada

juhtimis- ja meeskonnatööoskust; probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskust;

kriitilise mõtlemise ja suhtlemisoskust; informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise

oskust; õppimisoskust

1.2.2 Ülesanded

Õppekava ülesanne on anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised ja sotsiaalsed

valmisolekud, et ta suudab:

tulla toime väikeettevõtjana turismivaldkonnas;

olla võimeline töötama väikeettevõtluses;

planeerida, teostada, arendada ja hinnata oma tööd;

hankida iseseisvalt informatsiooni majanduses toimuva kohta;

tagada oma kutseoskuste arendamine;

teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid;

suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt;

tulla toime kriisi- ja ohuolukorras;

töötada keskkonda säästes.

Õpilase arenguks ja tema konkurentsivõime säilitamiseks ja tugevdamiseks orienteerib

väikeettevõtluse õppekava õpilasi pidevõppele, soodustab algatusvõimet ning kujundab

järgmisi üldoskusi:

meeskonnatööoskus;

juhtimisoskus;

probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus;

kriitilise mõtlemise ja analüüsioskus;

suhtlemisoskus.

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtt väikeettevõtluse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri määrustele.

5

Vastuvõtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvõtukomisjon, mille tegevus on kooskõlas

haridusministri poolt kehtestatud juhendiga.

Vastu võetakse keskharidusega ja vähemalt kesktasemel eesti keele oskusega isikuid.

Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada järgmised dokumendid: isikut tõendav dokument; keskharidust tõendav dokument; avaldus kooli astumiseks;

4 fotot 3x4 cm;

vormikohane meditsiiniline tõend tervisliku seisundi kohta.

Vastvõetuks loetakse õpilane, kes on osalenud kutsesobivusvestlusel komisjoni poolt volitatud

isikuga.

1.4 Õppekava struktuur

Väikeettevõtluse õppekava on üks õppeaasta ehk 40 õppenädalat, millest 10 õppenädalat on

praktika töökeskkonnas ja kaks õppenädalat lõputöö koostamine lõpueksami sooritamiseks.

Õppekava on avatud muutustele, mida toob kaasa aeg ja sotsiaalne tellimus.

Käesolev õppekava on jaotatud teemapõhisteks erialamooduliteks.

1.4.1 Moodulite nimetused ja mahud

Jrk

nr Mooduli nimetus

Maht

kokku

õn

s.h

praktiline

töö õn

Kontrollimise

viis

Üldõpingud 12

1. Suhtlemisõpetus I 2 1 HA

2. Ärieetika 1 A

3. Erialane võõrkeel(inglise ja vene

keele õpe)

5(2/3) 0,5 HA

4. Arvutikasutus ja asjaajamise alused 3 1 HA

5. Töökeskkonnaohutuse alused 1 A

Põhiõpingud 26

1. Majandusõpetus I 2 0,5 HA

2. Õigusõpetus I 2 0,5 HA

3. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise

alused

2 1,5 HA

4. Turunduse alused 1 0,5 A

5. Raamatupidamise alused 2 1 HA

6. Organisatsioon ja juhtimine 2 1 HA

7. Majandusarvestus ja maksundus I 3 1,5 HA

8. Praktika 10 10 A

9. Lõpueksam (Lõputöö) 2 1,5 HA

11. Valikõpingud 2

Turismiettevõtlus 2 1 HA

Soome keel 2 1 HA

Kokku 40 23

6

1.4.2 Praktikakorraldus

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad oskavad seostada teoreetilises õppetöös omandatud

teadmisi ettevõtetes toimuvaga, rakendada oma teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ja

arendada erinevaid sotsiaalseid oskusi töökeskkonnas.

2. Praktika sisu

Praktika käigus rakendab õppija oma teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Praktikaga

taotletakse, et õppija tutvub ettevõtte kui organisatsiooniga, oskab seostada ja rakendada

teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi praktikaettevõttes toimuvaga, arendada oma

isikuomadusi ja sotsiaalseid oskusi töökeskkonnas. Saab motivatsiooni töötamiseks valitud

erialal.

Õppijad tutvuvad praktilise töö korraldamisega ettevõttes järgmistes töölõikudes:

ettevõtte põhitegevus, eesmärgid ja arengukava,

organisatsiooni juhtimisstruktuur,

asjaajamise ja raamatupidamise korraldus,

turundustegevus ettevõttes,

ettevõtte töökeskkond ja personalipoliitika,

ettevõttes kasutatav info- ja kommunikatsioonivahendid,

ettevõtte üldandmed ja finantsnäitajad.

Osalevad ettevõtte igapäevatöös vastavalt praktikaettevõtte võimalustele.

3. Õpitulemused Praktika käigus õppija

teab ja tunneb:

tööülesannete ja vastutuse jaotust ettevõttes;

oskab:

mõista äritegevuse ja ettevõtluse kohta ja olulisust ühiskonnas,

tajuda ettevõtet kui tervikut ja ressursside piiratust,

hankida ja kasutada ettevõtte kohta käivat informatsiooni,

töötada meeskonnas ühiste eesmärkide nimel,

vastutada talle antud ülesannete täitmise eest,

käituda vastavalt tööandja ootustele,

hinnata usalduslikku töösuhet,

teostada eneseanalüüsi,

koostada ning kaitsta paktikaaruannet.

1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Lähtudes „Väikeettevõtluse“ riiklikust õppekavast, arvestades Saaremaa kui turismipiirkonna

kiirelt kasvavaid vajadusi ja väikeettevõtjate huvi turismivaldkonnas, on valikõppeks valitud

turismiettevõtlus ja soome keel, millest õpilane on kohustatud valima ühe. Valikõpingute

moodul on kaks õppenädalat.

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused, mis võimaldavad tulla

toime väikeettevõtjana turismivaldkonnas.

7

1.5 Üldised hindamise põhimõtted

1.5.1 Hindamise üldpõhimõtted ja kriteeriumid

Hindamise vormid on eksam, arvestus ja hindeline arvestus. Hindamisvormi konkreetses

õppeaines määrab õppekava. Hindamine toimub regulaarselt moodulite lõppemisel ja/või

konkreetse tsükli või kursuse lõppemisel.

Eksamil ja hindelisel arvestusel toimub hindamine 5-palli süsteemis vastavalt koolis

kehtivale hindamisjuhendile. Hindamise alus on järgmine:

hindega „5” („väga hea”) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või õpitulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral

õppekava nõuetele vastav. Hindega „5“hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud

90 – 100% õigeid vastuseid;

hindega „4” („hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Hindega „4” hinnatakse

õpitulemust, kui õpilane on saanud 75 – 89% õigeid vastuseid;

hindega „3” („rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava

nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega „3” hinnatakse õpitulemust, kui

õpilane on saanud 50 – 74% õigeid vastuseid

hindega „2” („puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava

nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega „2” hinnatakse õpitulemust,

kui õpilane on saanud 30 – 49% õigeid vastuseid;

hindega „1” („nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele.

Hindega „1” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 1 – 29% õigeid vastuseid.

Esitatud skaalast 5% üles- või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib

panna kas kõrgema või madalama hinde, arvestades:

• töö mahtu;

• ülesande keerukust;

• vigade arvu ja liiki.

Arvestuse puhul on hindamistasemeks arvestatud (vähemalt hindetasemele „3“ sooritatud

tulemus) või mittearvestatud.

Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldav" või hinnangu "arvestatud". Õpilane, kes ei

ole õppeaines saanud hinnangut "arvestatud" või tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on

õigus sooritada korduvarvestus või test kooli poolt määratud ajal. Vastavalt

moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli

testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalike

teadmiste test, praktiliste oskuste test või iseseisev töö eelpoolnimetatud komponentidest.

Hindamine on kvalitatiivne. Kokkuvõttev hindamine toetub protsessi hinnetele, kuid ei ole

nende aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtval hindamisel hinnatakse õppeprotsessi ja õppija

teadmisi, oskusi ning hoiakuid õppeprotsessi lõppedes. Protsessihindamist kasutab õpetaja

vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja tagasisideme saamiseks.

8

Praktilised tööd lõpevad kas hinde või arvestusega. Koolis toimuva õppetöö tulemusi

hinnatakse õpetajate poolt, praktikakohtadel hindab õpilase pädevust ja oskusi praktika

juhendaja asutusest ja ka koolist.

Kogu õppeaja 40 õppenädala jooksul tuleb läbida kõik õppekavas olevad moodulid. Ainult

need õpilased, kes on positiivselt läbinud kõik moodulid nii koolis kui ka praktikakohtadel

ning saavutanud nõutava erialase kompetentsuse, lubatakse lõpueksamile, milleks on lõputöö

koostamine ja kaitsmine.

Hinded kantakse e-kooli päevikusse ja õpinguraamatusse. Kooli lõpetamisel kantakse

hinnetelehele õppekava moodulite kokkuvõtvad hinded.

1.5.2 Lõpueksami hindamine

Kooli lõpueksamile, milleks on äriplaani koostamine ja kaitsmine, lubamise eelduseks on

täies mahus läbitud õppekava, kõikide õppekavas ettenähtud teoreetiliste ja praktiliste tööde

sooritamine vähemalt hindele „3“ (rahuldav).

Direktor kinnitab:

• lõpueksami läbiviimise tähtajad

• lõpueksami vastuvõtu komisjoni(d)

Lõpueksami tulemusi hindab komisjon sõnaliselt ja numbriliselt. Lõpueksam koosneb

teoreetilisest ja praktilisest osast ehk lõputöö (äriplaani) koostamine ja kaitsmine.

Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on vähemalt 2/3 komisjoni koosseisust.

Lõpueksamile mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".

Lõpueksami tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast protokolli vormistamist.

1.6 Kutseoskusnõuded

1.6.1 Üldoskused ja -teadmised

Suhtlemine – kesktase

oma seisukohtade esitamine ja kaitsmine

kultuuriliste erinevuste mõistmine

info hankimine ja kasutamine

meeskonnatöö põhimõtted

Juhtimine – kesktase

Õiguse alused – algtase

Maksustamise alused – algtase

Ärieetika – kesktase

Arvuti kasutamine – moodulid AO1 – AO4 ja AO6, AO7

Töökeskkonna ohutus – kesktase

tööohutus ja selle reguleerimine

9

töötervishoid ja –hügieen

tuleohutus

jäätmekäitlus

esmaabi

Keeled

eesti keel – kesktase

võõrkeeled – algtase

1.6.2 Põhioskused ja -teadmised

Majandus – kesktase

majandusalased põhimõisted

majandusvaldkondade vahelised seosed

rahvusvahelise majanduse alused

Eesti majanduskeskkond

Äritegevuse alused

majandusliku käitumise iseloom

ettevõtluse olemus ja rollid ühiskonnas

omandisuhted ja ressursid äris

äritegevuse keskkond

Äriidee väljatöötamine ja täpsustamine

enese kui ettevõtja isiklike omaduste ja valmisoleku hindamine ja

arendamisvajaduse planeerimine

äriidee lähtekohtade hindamine ja selle tuleviku visioneerimine

ellurakendatava äriidee väljatöötamine

Äriplaani koostamine

sobiva äriplaani valik ja oma ettevõtte jaoks kohandamine

eri ettevõtlusvormidevõrdlemine, neist sobivaima valimine ja vajalike tegevuste

otsustamine

ettevõtte majandustegevuse planeerimine

ettevõtte turunduse planeerimine

toodete ja teenuste tootmise planeerimine

personali planeerimine

Äriplaani elluviimine

ettevõtte tegevuse käivitamine

lepingute koostamine

ettevõtte büroo- ja haldusjuhtimise korraldamine

tootmisvahendite hankimine

turundus ja müük

personalitöö korraldamine

enesearendamine ettevõtjana ja oma ettevõtte arenguvõimaluste hindamine:

a) testimine

b) dokumenteerimine

c) hooldus

d) programmeerimisnäited

10

1.6.3 Isikuomadused ja võimed

valmisolek võtta kalkuleeritud riske

tugev saavutusmotiiv, pühendumus ja sihikindlus

püüe iseseisvusele

kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus

vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin)

otsustusvõime

õppimisvõime

1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingute lõpetamine toimub kooskõlas haridus- ja teadusministri määrusega.

Lõpetaja peab olema:

läbinud õppekava täies mahus s.o. 40 õppenädala ulatuses;

sooritanud kõik õppekavas ettenähtud teoreetilised ja praktilised tööd ning praktika

vähemalt hindele 3 (rahuldav);

sooritanud lõpueksami - kaitsnud vähemalt rahuldavalt kutsealase lõpueksami.

1.8 Õppekava koostajad

Evi Kivi Kuressaare Ametikool, osakonnajuhataja

Jane Mägi Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja-metoodik

Marve Koppel Kuressaare Ametikool, vanemkutseõpetaja

Anne Lember Kuressaare Ametikool, kutseõpetaja

Anne-Li Tilk Kuressaare Ametikool, vanemkutseõpetaja

11

2 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

2.1 Üldõpingute moodulid

2.1.1 Suhtlemisõpetus I

2 õn

T-1 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad suhtlemise ja klienditeeninduse aluste

põhiseisukohad ja oskavad neid oskuslikult rakendada tööalases rollikäitumises, suheldes nii

töötajate, klientide kui ka avalikkusega. Oskab analüüsida ja hinnata klinditeeninduse

tõhusust.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMISE ALUSED - erinevad suhtlemisviisid, -vormid ja –tasandid.

Suhtlemisoskused (kontakti, aktiivse kuulamise ja selge eneseväljendamise oskused).

Võidan-võidad põhimõte suhtlemisel.

3.2 TEENINDUSSUHTLEMISE PÕHIMÕTTED - teenindusstandardid, teenindushoiakud ja

nendel põhinevad käitumisviisid. Kliendikeskne, töötajakeskne ja asutusekeskne teenindus.

Teenindaja roll.

3.3 KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE ALUSED – kliendihaldussüsteemid,

klienditeenindusstandardid ja nende rakendamine, klienditeeninduse analüüs ja

hindamine, erivajadusega klientide teenindamise eripära, suhtlemine sise- ja

väliskliendiga. Müügitehnikad.

4. Õpitulemused Mooduli läbimise järel õpilane

teab ja tunneb:

tänapäevaseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid,

avaliku suhtlemise põhimõtteid,

erivajadustega klientide teenindamise eripära,

teenindussuhtlemise põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid

käitumisviise;

oskab:

kasutada tänapäevaseid suhtlemisoskusi (kontakti loomine, aktiivne kuulamine,

enesekehtestamine),

konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada,

suhelda korrektselt ja efektiivselt töötajate, klientide ja avalikkusega,

kasutada erinevaid müügitehnikaid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

tänapäevaste suhtlemisviiside, erinevate suhtlemisvormide ja -tasandite tundmist;

erivajadustega klientide teenindamise eripära tundmist;

teenindussuhtlemise põhimõtete, teenindushoiakute ja nendel põhinevate

käitumisviiside tundmist;

konfliktide ennetamise ja konstruktiivse lahendamise oskust;

erinevate müügitehnikate kasutamise oskust;

12

praktiliste ülesannete lahendamise oskust.

Hinnatakse:

kahes osas:

suhtlemise- ja klienditeeninduse teoreetilisi teadmisi hinnatakse testina (Moodle

keskkonnas);

praktilisi oskusi praktiliste suhtlemispäevade analüüsi põhjal.

Õppija peab mooduli läbimiseks osalema Moodle kursusel „Teenindussuhtlemine –

kliendikesksus“, sooritama teoreetilise testi vähemalt rahuldavale hindele, osalema suhtlemise

praktilistel harjutuspäevadel ja esitama nende põhjal eneseanalüüsi.

2.1.2 Ärieetika

1 õn

T-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilased omandavad teadmised ärieetika põhiprintsiipidest ja

eetilised hoiakud äritegevusega seotudeetiliste probleemide ennetamisel ja konfliktide

lahendamisel.


3. Õppesisu

3.1. ÄRIEETIKA SISU JA AJALOOLINE ARENG. Teleoloogiline eetika, deontoloogiline

eetika, vooruse-eetika, enesehuvi eetika.

3.2. EETIKA MÕJU ÜHISKONNALE, MAJANDUSKESKKONNALE JA

ÄRITEGEVUSELE. Ärieetika. Tulemuste ja eesmärkide, vahendite ja reeglite eetika.

Avalik hoiak ja ühiskonna moraalsed normid. Väärtushinnangud ja nende mõju

äritegevusele.

3.3. TÖÖ- JA KUTSE-EETIKA. Professioon, kutse, amet. Kohustuse ja vastutuse eetika.

Tööandja õigused ja eetiline vastutus. Töövõtja õigused ja eetiline vastutus. Töösuhete

eetika. Juhi eetika, organisatsiooni kultuur ja organisatsiooni väärtused.

3.4. ÄRITEGEVUSE EETILISUS. Turunduse, reklaami ja tarbijasuhete eetika. Infoeetika.

Konkurentsieetika. Keskkonnaeetika.

3.5. SOTSIAALNE VASTUTUS.


teab ja tunneb:

ärieetika põhiprintsiipe ja norme, eetika mõjuvaldkondi;

väärtushinnangute mõju äritegevusele;

oskab:

kirjeldada, selgitada ja kasutada äritegevusele kohaseid eetilisi kontseptsioone;

diskuteerida eetilise probleemide ja dilemmade üle;

kaaluda eetilisi valikuid ning langetada eetiliselt põhjendatud otsuseid;

järgida ameti või kutse-eetika norme;

käituda eetiliselt ja arvestada organisatsiooni liikmete eetiliste õiguste ja kohustustega.

13

5. Hindamine

Hinnatakse:

eetiliste kontseptsioonide tundmist;

oskust rakendada eetilisi printsiipe konfliktsituatsioonide analüüsimisel;

oskust probleemi püstitada, analüüsida, lahendada;

eetilisest vaatevinklist lähtuva otsuse vastuvõtmist.

Hinnatakse:

Aine lõpuks tuleb sooritada test. Testi küsimused on koostatud niisuguses vormis, et õpilasel

on võimalik näidata oma teadmisi valikvastuste valimisega, oma arvamuse esitamisega ja

situatsioonülesannete lahendamisega.

2.1.3 Erialane võõrkeel

5 õn

INGLISE KEEL 2 õn T-1,5 õn, PT-0,5 õn

VENE KEEL 3 õn

T-2 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab suhtlus- ja ärikeele tasemel vastavalt Euroopa

Keelemapi nõuetele inglise keeles B1 ja vene keeles A2 tasemel.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt omandatud inglise keeles A2 keeleoskustase.

3. Õppesisu

3.1 ERIALANE TERMINOLOGIA JA SUHTLEMINE, sh ärikohtumistel ja –reisidel.

Sõnavara tutvustamine alajaotuste alusel: ettevõtlus, turg, turustamine, maksud, rent,

omand, ost-müük, kaup, raha, tulu, äriettevõtete tegevus jne. Sõidupiletite tellimine,

riigipiiri ületamine, tollikontroll, hotellikohtade broneerimine. Tutvumine, tervitused,

telefonikõned, tänuavaldused, nõuanded.

3.2 ÄRIKONTAKTIDE LOOMINE JA LÄBIRÄÄKIMINE. Läbirääkimised, ärikontaktid,

ametinimetused, visiitide kavad, osalemine näitustel, sh teenuste ja kaupade reklaam.

3.3 ISIKLIKE JA ÄRIDOKUMENTIDE KOOSTAMINE. Kuulutus, reklaam, päring,

tellimus- ja pakkumiskiri, kutsed ja vastused, reklamatsioonid, järelepärimine firma

usaldusväärsuse üle, soovituskirjad, kaustad, dokumendid ja nende koostamine,.

4. Õpitulemused

4.1 Inglise keel B1

Mooduli läbimise järel õpilane

teab ja tunneb:

grammatikareegleid üldiselt hästi, kuid märgatav on emakeele mõju;

oskab:

suhelda tavalistel tuttavatel ning ka mittetuttavatel teemadel, mis on seotud tema

huvide ja erialaga, aga ka abstraktsetel ja kultuurilistel teemadel,

pidada ettevalmistatud ja lihtsa ettekande talle tuttaval teemal, väljendudes piisavalt

selgelt ja vastata ettekandejärgsetele küsimustele, mõnikord vajab küsimuste

ülekordamist,

14

jälgida oma valdkonda kuuluval teemal loengut tingimusel, et teema on tuttav ja esitus

lihtne ning selge,

lugeda lihtsat faktilist teavet teemadel, mis kuuluvad tema töövaldkonda, mõistes neid

rahuldaval tasemel,

leida olulist infot erinevatest tekstidest (kirjad, brošüürid ja lühemad ametlikud

dokumendid), seda mõista,

koguda infot teksti eri osadest või erinevatest tekstidest täitmaks teatut ülesannet,

kirjutada lihtsamaid seostatud tekste talle tuttavatel teemadel, ühendades lühemaid

lauseid lineaarseks jadaks,

kokku panna eri allikatest pärineva infot ja teha sellest teistele kokkuvõte.

4.2 Vene keel A2


teab ja tunneb:

grammatikareegleid üldiselt hästi, kuid märgatav on emakeele mõju,

oskab:

luua sotsiaalset kontakti: tervitada ja hüvasti jätta, tutvustada, tänada, esitada ja vastu

võtta kutseid ja vabandusi;

lihtsalt kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi, igapäevaseid tegevusi,

harjumusi;

pidada lühikese ettekannet tema igapäevaelu puudutavatel teemadel, põhjendades ja

selgitades lühidalt eri võimalusi, plaane, tegevusi;

küsida ja vastata küsimustele ning vahetada mõtteid ja infot tuttavatel teemadel ja

igapäeva situatsioonides;

mõista lühikesi ja lihtsaid tekste tuttavatel teemadel tööga seotud keeles;

mõista tavapäraseid kirju (päringud, tellimusi, kinnituskiri jms) talle tuttavatel

teemadel;

leida spetsiifilist infot igapäevatekstidest (reklaamid, brošüürid, menüüd, ajakavad);

kirjutada lühikesi, lihtsamaid fraase, lauseid, teateid talle tuttavas valdkonnas.

5. Hindamine

Hinnatakse:

sõnavara tundmist ja kasutamise oskust,

adekvaatset ja relevantset väljendusoskust,

grammatilist korrektsust ning suulise ja kirjaliku väljenduse ladusust.

Hinnatakse:

kolm kirjalikku testi (keskmiselt iga 10 tunni järel), kus kontrollitakse

grammatikateemade praktilist valdamist ja sõnavara omandamist ning

kuulamisülesannetest arusaamist (testide osakaal 60% kursuse hindest);

suuline intervjuu (rollimäng) – suulise erialase väljendusoskuse kontroll kursuse lõpus

õpitud sõnavara baasil (20%);

kirjalikud iseseisvad tööd – ülevaade ettevõtlusalastest artiklist, CV ja avalduse

kirjutamine ( 20%).

15

2.1.4 Arvutikasutus ja asjaajamise alused

3 õn

T-2 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad infotehnoloogilised põhimõisted ja –terminid,

oskab töötada teksti- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks ning

tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks arvutikasutaja A01-A04,

A07 tasemel. Omandab teadmised organisatsioonides koostatavatest dokumentidest,

dokumendiringluse ja arhiivitöö korraldusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu 3.1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED. Arvuti riist- ja tarkvara. Infotehnoloogia ja

ühiskond. Internet ja arvutivõrgud, võrkude kasutamise eelised ja ohud. Ergonoomika ja

ohutustehnika nõuded. Olulisemad turvareeglid ja arvutikasutust puudutav seadusandlus.

3.2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS. Töökeskkonna määrangud. Programmide

lisamine ja eemaldamine. Töölaua ikoonide ja akende kasutamine. Failide ja kaustade

haldamine. Abiprogrammid. Töökeskkonnas olevate otsinguvahendite, lihtsa

tekstiredaktori ja printimise võimaluste kasutamine.

3.3 TEKSTITÖÖTLUS. Teksti loomine, parandamine, kujundamine ja viimistlemine.

Tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti

sissetoomine, hulgipostitus.

3.4 TABELTÖÖTLUS. Tabeli loomine, kujundamine ja viimistlemine. Andmete sisestamine,

andmevormingud. Valemite koostamine. Enamkasutatavad funktsioonid. Objektide

sissetoomine ja diagrammide loomine.

3.5 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Veebibrauseri kasutamine,

seadistamine. Otsingumootorite kasutamine, liigid, otsingufunktsioonid. Postiprogrammi

häälestamine, kasutajakonto haldamine. Töö listide ja uudisgruppidega. Esitlustarkvara

kasutamine personaalarvutil. Esitluse loomine, kujundamine ning selle ettevalmistamine

levitamiseks ja esitamiseks. Graafika ja diagrammide, samuti slaidiseansi efektide

kasutamine. Esitluse koostamise stiilinõuded.

3.6 ASJAAJAMINE. Riiklikud normdokumendid. Asjaajamist reglementeerivad

organisatsioonisisesed normdokumendid. Organisatsiooni dokumendihalduse

korraldamine. Asjaajamise ja dokumendihalduse mõisted. Asjaajamise hea tava.

Dokumendiplangid, nende turvamine. Dokumentide koostamine ja vormistamine,

dokumendi elemendid. Dokumentide liigid.

3.7 DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS. Dokumendiringluse korraldamise põhimõtted.

Dokumendiregistrid, nende kasutamine. Dokumendi menetlemine. Dokumentide

hoidmine asjaajamises. Dokumendi elutsükkel. Tutvumine mõne dokumendihaldus-

programmiga. 4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid, arvutivõrgu kasutamise aluseid,

arvutikasutuse mõju tervisele, olulisemaid turvareegleid ja arvutikasutust puudutavat

seadusandlust,

oskab projekteerida lihtsat andmebaasi ja kasutada andmebaasirakendusi,

personaalarvutit ja selle operatsioonisüsteemi põhilisi funktsioone,

16

asjaajamise head tava ning organisatsiooni dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte,

organisatsiooni haldusdokumente, nende kasutusala, koostamise ja vormistamise

nõudeid, dokumentide menetlust,

dokumentide registreerimisprotseduure, ringlust ning arhiivihalduse korraldust;

oskab:

töötada teksti- ja tabelarvutusprogrammiga,

kasutada Internetti, leida infootsingumootorite abil infot,

kasutada arvutit kirjavahetuseks ja tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks

ja säilitamiseks A01-A04, A07 tasemel,

koostada esitlust ja seda ette kanda,

nõuetekohaselt koostada ja vormistada isiklikke, ärialaseid ja haldusdokumente,

registreerida dokumente vastavalt kehtestatud nõuetele,

võtta vastu ja saata elektroonilisi kirju.

5. Hindamine

Hinnatakse:

arvutialaste ja asjaajamise üldmõistete tundmist,

nõuetekohaselt vormistatud dokumentide koostamise oskust arvutil,

arvuti ja tarkvara käsitsemise oskust.

Hinnatakse:

Mooduli läbimiseks on õpilane sooritanud kõik jooksvad ülesanded (erinevate dokumentide

koostamine, interneti- ja arvutioskusega seotud dokumentide vormistamise ülesanded).

Mooduli lõpphinne kujuneb järgmiste hindamiseks esitatud tööde põhjal:

enamlevinud dokumentide vormistamine arvutil;

info otsingu ülesande täitmine;

kursuse- ja lõputöö arvutitehniline teostus.

2.1.5 Töökeskkonnaohutuse alused

1 õn

T-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad mõistavad töökeskkonnaalase töö vajalikkust ja tähtsust

ettevõttes ning omandavad teadmised ja oskused töökeskkonnas edukaks toimetulekuks,

lähtudes säästva arengu põhimõtetest, oskavad vajadusel anda esmaabi ja kasutada ohutult

kontori- ning sidetehnikat.


3. Õppesisu

3.1 TÖÖTERVISHOID, -HÜGIEEN JA -OHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja -tervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna

ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

3.2 ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise

korral. Uppumine. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised,

17

teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad.

Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline

kriisiseisund. Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine,

kandmine, transportimine. Esmaabivahendid töökohal. Koduapteek.

3.3 JÄÄTMEKÄITLUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja

säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi

töökeskkonnas ning olmes. Agenda 21. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed.

Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

3.4 TÖÖKESKKONNAALANE TÖÖ ETTEVÕTTES. Töötervishoiu- ja -ohutuse seadus.

Töökeskkonnanõukogu. Riskianalüüs. Sisekontroll. Vastutus.


teab ja tunneb:

töötervishoiu ja -ohutuse üldmõisteid ja seisukohti,

tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste vallas,

looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid ning seoseid oma kutsealaga,

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid,

esmaabi üldiseid põhimõtteid,

elektriohutusnõudeid,

ettevõtte töökeskkonnaalast tööd;

oskab:

leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta,

hinnata töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada,

järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja hügieeninõudeid,

töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt,

käituda ohuolukorras: kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust,

evakueeruda,

anda esmaabi,

koostada koduapteeki,

märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada, vältida või teavitada

ohust,

järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid,

kasutada ohutult kontori- ja sidetehnikat.

5. Hindamine

Hinnatakse:

töötervishoiu, -ohutuse ja -hügieenialaste põhimõistete ning seisukohtade tundmist,

tööandja ja töövõtja õiguste ja kohustuste tundmist töökeskkonna ohutuse,

tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas,

säästva arengu ja jäätmemajanduse üldpõhimõtete tundmist,

töökeskkonna ohutegurite hindamise, nende vältimise või nende mõju vähendamise

oskust,

kutsealaga seonduvate tööohutus- ja hügieeninõuete järgimise oskust,

esmaabi andmise praktilist oskust,

kontori- ja sidetehnika ohutu kasutamise oskust.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid (50%) – teadmisi tööohutusest, keskkonnahoiust ja

jäätmekäitlusest;

18

praktiliste oskuste test (50%) – tegutsemist ohuolukorras, tulekustustus- ja

esmaabivahendite kasutamist, esmaabi andmist.

2.2 Põhiõpingute moodulid

2.2.1 Majandusõpetus I

2 õn

T-1,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad tunnevad majandusalaseid põhimõisteid ja seaduspärasusi

ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsesse ja toimemehhanisme; mõistavad

majandusloogikat ning majanduse üksikosalejate ja rahvamajanduse kui terviku

majanduskäitumist.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSTEOORIA JA MIKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED NING

UURIMISMEETODID. Majandusteooria ja -analüüsi põhimõisted, ressursside nappus,

tootmistegurid, alternatiivkulu.

3.2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE. Turumehhanism, elastsus.

3.3. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE. Maslow vajaduste hierarhia, turunduslik

ostukäitumine, tarbija ratsionaalne käitumine.

3.4. TOODETE PAKKUMINE. Ettevõtte kulud, tulud ja kasum, lühi- ja pikk periood

tootmises, piirkulu ja piirtulu analüüs, kasumilävepunkt, mastaabiefekt, kasumi

maksimeerimine.

3.5. KONKURENTSIMUDELID. Täielik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol,

monopol, sisenemis- ja väljumisbarjäärid.

3.6. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG. Tööjõu-, kapitali- ja maaturg.

3.7. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Välismõjud, turuhäired, ebavõrdsus.

3.8. MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED JA UURIMISMEETODID.

Majandustsüklid, kogunõudlus ja –pakkumine .Rahvamajanduse arvepidamine.

3.9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Tarbimis- ja säästmisfunktsioon,

investeeringute liigid, majanduslik tasakaal.

3.10. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS. Töötuse liigid ja põhjused, tööpoliitika.

3.11. INFLATSIOON. Inflatsioon, hinna- ja tarbijahinnaindeks, inflatsioonimäär, inflatsiooni

liigid.

3.12. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA. Riiklikud regulatsioonid ja eelarve

majandusprotsesside mõjutajana.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

majandusalaseid põhimõisteid;

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid;

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi;

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi,

oskab:

iseseisvalt leida ja kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist informatsiooni;

19

analüüsida esmaseid majandusnähtusi, kasutades uuritava kirjeldamiseks verbaalseid,

graafilisi ja loogilisi majandusmudeleid;

näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga;

näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel;

lahendada probleeme, kasutades probleemide lahendamiseks majanduslikku loogikat.

5. Hindamine

Hinnatakse:

hinnatakse mikro- ja makroökonoomika põhimõistete tundmist;

turumajanduse seaduspärasuste tundmist;

majanduselu üldiste seaduspärasuste tundmist;

majandusteooriast kui mõtteviisist ja loogikasüsteemist arusaamist;

aines õpitu kasutamiseks oma seisukohtade argumenteeritud põhjendamise oskust;

turumajanduses toimivate seaduspärasuste selgitamise oskust.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid. Testide tähtsus hindamisprotsessis 30%;

teadmiste kontrollid – situatsiooniülesannete lahendamine, osatähtsus

hindamisprotsessis 50%;

koduste tööde osatähtsus hindamisprotsessis 20% (õpetaja poolt ettevalmistatud

kodused ülesanded).

2.2.2 Õigusõpetus I

2õn

T-1,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad oskuse järgida õiguse üldisi põhimõtteid ja

head tava, leida ning lugeda seadusi, mis reguleerivad töösuhteid ja ettevõtjate ärialast

tegevust.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 ÕIGUSE ÜLDALUSED. Õiguse mõiste ja reguleerimine, Eesti Vabariigi õigussüsteem.

Tsiviil- ja võlaõigus. Asjaõigus.

3.2 ÄRIÕIGUS. Äriseadustik, ühinguõigus; Äriregister. Äriühingud. Äriühingute asutamine,

ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, likvideerimine. Konkurentsi reguleerimine.

3.3 TÖÖÕIGUS. Tööleping; töö- ja puhkeaeg; puhkus; töötasu; distsiplinaarkaristus;

kollektiivleping ja kollektiivne töötüli; töökaitse; Tööandja kohustused; töövõtja

kohustused.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

õiguse põhimõisteid ja õigussüsteemi;

äritegevuseks vajalikke seadusi, eelkõige äriseadustikku;

tööseadusandlust,

20

oskab:

leida kehtivaid seadusi ja neid lugeda;

orienteeruda äri- ja tööõiguse valdkonnas;

koostada lihtsamaid ärivaldkonna lepinguid;

õigusteadlikult käituda ja pidada kinni heast tavast;

vajadusel küsida õigusalast nõu.

5. Hindamine

Hinnatakse:

õigusalaste terminite ja mõistete tundmist;

seaduste leidmise ja lugemise oskust;

lihtsamate lepingute koostamise oskust.

Hindamine toimub kahe kirjaliku kontrolltöö alusel.

2.2.3 Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused

2 õn

T-0,5 õn, PT-1,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ettevõtte loomise ja tegutsemise

alustest ning seda toetavatest tugisüsteemidest, EV Äriseadustikus sätestatud

ettevõtlusvormidest, ettevõtte tulude tekkimisest ja tegevusega seotud kulude liikidest ning

käitumisest, ettevõtte rajamise etappidest, äriidee püstitamisest, äriplaani olemusest ja selle

koostamise põhimõtetest.


3. Õppesisu

3.1 ETTEVÕTLUSE ALUSED. Mõisted ettevõtlus, ettevõte ja ettevõtja. Ettevõtluse areng ja

arendamine Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus. Ettevõtja omadused ja ettevõtlikkus.

Ettevõtte loomisprotsess. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid ja rahastamisvõimalused.

3.2 ETTEVÕTLUSE VORMID. FIE, äriühingud. Asutamisdokumendid. Ettevõtte

alustamine: ettevõtte asutamine; rahastamine, personali komplekteerimine, materiaalsete

ressurssidega varustamine. Ettevõte tegevuskeskkond: tegevusala, asukoht, riskitegurid.

Konkurentsivõimelisuse hindamine. Ettevõtte elutsükkel ja kasv. Ettevõtte tegevuse

lõpetamine.

3.3 ETTEVÕTTE LOOMISE ETAPID. Planeerimisetapp; ettevalmistav etapp; tegevuse

alustamise etapp; ettevõtte elutsükkel ja kasv; ettevõtte tegevuse lõpetamine sõltuvalt

ettevõtlusvormist.

3.4 TURG JA TOOTED. Äriidee. Sihtturg ja kliendid. Tooted, teenused ja kaubad. Turu

nõudlus ja pakkumine. Marketing ja reklaam. Toote müügihind.

3.5 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD. Ettevõtte tulud, kulud ja nende liigitamine; toote

müügihinna ja omahinna kalkuleerimine.

3.5 ÄRIPLAAN. Äriidee. Äriplaani koostamise eesmärgid, struktuur, koostamise põhimõtted.

Äriplaani rahastamisallikad.


teab ja tunneb:

ettevõtlusvorme ja valikukriteeriume;

21

ettevõtte asutamisdokumente ja registreerimise korda;

ettevõtluse tugisüsteeme ja rahastamisvõimalusi;

äriplaani koostamise põhimõtteid;

ettevõtte riskitegureid ja pankrotipõhjuseid,

oskab:

analüüsida ennast ettevõtja jaoks vajalikest isikuomadustest lähtuvalt;

oskab koostada ettevõtte asutamise dokumente;

oskab alustada tegevust ettevõtjana, FIE-na;

hinnata turu nõudluse ja pakkumise situatsiooni;

püstitada ja sõnastada äriideed;

analüüsida ja hinnata äriidee konkurentsivõimelisust;

hinnata ettevõtte tegevuse riskitegureid;

koostada lihtsamat äriplaani.

5. Hindamine

Hinnatakse:

ettevõtlusvormide tundmist;

äriidee sõnastamise oskust;

lihtsama äriplaani koostamise oskust.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid - testide tähtsus hindamisprotsessis 50%;

situatsiooniülesannete lahendamine osatähtsus hindamisprotsessis 30%;

koduste tööde osatähtsus hindamisprotsessis 20% .

2.2.4 Turunduse alused

1 õn

T-0,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised turunduse põhialustest, sealhulgas

sihtturu valikust, turundusmeetmestiku olemusest ning evitamisega seonduvast,

turundusuuringute olemusest, müügistrateegiast ja –taktikatest, müügitoetusest,

turundusuuringute olemusest, liikidest ja vajadustest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud majandusõpetus I moodul.

3. Õppesisu

3.1 TURUNDUSE ROLL ETTEVÕTTES. Turunduse olemus, vajadus, turundustegevused

ettevõttes, turundusmeetmestik.

3.2 TURUNDUSKESKKOND. Ettevõtte sisekeskkond, mikro- ja makrokeskkond.

3.3 TARBIJAKÄITUMINE. Tarbija tunnused, ostuotsustusprotsess, tarbijakäitumise mõjurid,

lõpp- ja äritarbija.

3.4 TURU SEGMENTEERIMINEMINE JA TOOTE POSITSIONEERIMINE. Turu mõiste,

segmenteerimise alused, toote positsioneerimise mõiste, hinna-kvaliteedi positsioonikaart.

3.5 TOODE JA KAUBAMÄRK. Toote, kaubamärgi ja brändi mõiste ning liigitus, kauba ja

teenuse olemus ning erinevused, toote elutsükkel.

3.6 TURUNDUSUURINGUD. Uuringute liigid, ülesanded, etapid.

3.7 HINNAKUJUNDUS. Hind ja selle kujunemine.

22

3.8 MÜÜGITOETUS. Müük, strateegiad, taktikad, reklaam, müügitoetus.

3.9 TURUSTUS. Turunduskanali valik.


teab ja tunneb:

turunduse põhimõisteid;

turunduskeskkonna elemente, nende võimet mõjutada ettevõtte tegevust;

turundusmeetmestiku elemente;

turundusuuringu olemust, liike ja vajadust;

reklaami olemust ja liike;

müügistrateegiaid ja -taktikaid ning müügi korraldamise põhivõtteid,

oskab:

segmenteerida ja valida turgu;

uurida tarbija vajadusi ja ostukäitumist;

oskab kirjeldada probleemi;

aidata kaasa müügitoetuseürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele;

koostada lihtsamat reklaamteksti;

sooritada konkreetseid müügitehinguid (taktikaline tasand).

5. Hindamine

Hinnatakse:

turunduse põhimõistete tundmist;

turunduskeskkonna analüüsimise oskust;

situatsioonülesannete lahendamise oskust;

lihtsama reklaamiteksti koostamise oskust.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid. Testi tähtsus hindamisprotsessis (20%);

iseseisvad tööd ja rühmatööd- tähtsus hindamisprotsessis (60%) (SWOT analüüs,

keskkonna analüüs, sihtrühma analüüs, konkurentsi analüüs; positsioneerimise

ülesanne, tootearendus, reklaamide analüüs);

koduste tööde osatähtsus hindamisprotsessis (20%) (õpetaja poolt ettevalmistatud


2.2.5 Raamatupidamise alused

2 õn

T-1 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ja oskusi raamatupidamise

korraldamisest ettevõttes ning kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise arvestuse

põhitõdedest.


23

3. Õppesisu

3.1 RAAMATUPIDAMISE OLEMUS JA PÕHIMÕISTED. Majandusarvestuse süsteem,

selle tähtsus ja ülesanded, arvestuse korraldamine ettevõttes, majandusinformatsiooni

kasutajad, raamatupidamiskohustus, raamatupidamise meetodid, raamatupidamise sise-

eeskiri.

3.2 KASSAPÕHINE RAAMATUPIDAMINE. Majandustehingute dokumenteerimine ja

dokumendikaustad, päevaraamat, kulude ja tulude arvestus, FIE maksuarvestused ja

vastavad deklaratsioonid, FIE tegevuse lõpetamine ja sellega kaasnev aruandlus.

3.3 TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE. Ettevõtte varad ja varade moodustamise

allikad, bilansi mõiste ja struktuur, bilansimuutused, kontode olemus ja ülesehitus,

kontoplaan, kahekordne kirjendamine, lausend, majandustehingute dokumenteerimine ja

registreerimine arvestusregistrites, inventeerimine, finantsaruanded, majandusaasta

aruanne.

3.4 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMIST JA ARUANDLUST REGULEERIVAD

ÕIGUSAKTID. Raamatupidamise seadus, raamatupidamise toimkonna juhendid.


teab ja tunneb:

raamatupidamise terminoloogiat;

raamatupidamise arvestust reguleerivaid õigusakte;

kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise põhimõtteid;

finantsaruannete koostamise aluseid;

majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid,

oskab:

koostada algdokumente (arve, order);

teostada lihtsamaid raamatupidamiskandeid;

teostada kassapõhist raamatupidamist;

koostada FIE finantsdokumente.

5. Hindamine

Hinnatakse:

arvestuse põhitõdede tundmist;

algdokumendi koostamise oskust;

raamatupidamiskannete teostamise oskust;

FIE finantsdokumentide koostamise oskust.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid. Testide osatähtsus hindamisprotsessis 20 %;

teadmiste kontrollid – situatsioonülesannete lahendamine (bilansi koostamine,

lausendite koostamine, arvestusregistrites kajastamine, FIE raamatupidamine).

Osatähtsus hindamisprotsessis 60%;



2.2.6 Organisatsioon ja juhtimine

2 õn

T-1 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused organisatsioonist ja

selle juhtimisest, oskavad töötada organisatsioonis, tunnevad personalijuhtimise

24

üldpõhimõtteid ning efektiivselt toimiva organisatsiooni personalitöö kujunemist ja

kujundamist; on omandanud teadmised ja oskused projektide planeerimiseks ja läbiviimiseks,

tulevad toime lihtsamate projektide juhtimisega või osalemisega projekti meeskonnatöös.


Eelnevalt läbitud suhtlemisõpetus I moodul.

3. Õppesisu

3.1 ORGANISATSIOON JA KESKKOND. Organisatsiooni mõiste, eesmärgid. Sise- ja

väliskeskkond.

3.2 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE. Organisatsioonilise käitumise mõiste, käsitlusviisid

ja mudelid. Inimene organisatsioonis, staatus, töörahulolu, motivatsioon, ametlik ja

mitteametlik suhtlemine organisatsioonis. Rühm organisatsioonis, rühmaprotsessid,

formaalsed ja informaalsed rühmad.

3.3 JUHI ROLL. Juhi tegevus, funktsioonid, rollid, tegevust mõjutavad tegurid.

Juhtimistasandid, -stiilid, liidriks olek ja eestvedamine.

3.4 EESTVEDAMINE JA MEESKONNATÖÖ. Eestvedamine, meeskonnatöö ja rühmatöö.

3.5 JUHTIMISTEGEVUSED. Otsustamine, organiseerimine, planeerimine, kontrollimine,

kooskõlastamine, juhtimise iseärasused.

3.6 PERSONALIJUHTIMISE PÕHIMÕTTED. Personali planeerimine. Töö analüüs.

Värbamine ja valik. Hindamine. Koolitus ja arendamine. Töökohtade hindamine. Töötasu

ja palgapoliitika. Töösuhted.

3.7 PROJEKTIJHTIMISE ÜLDPRINTSIIBID. Projekti mõiste ja liigid. Eesmärgid ja

lähteülesanded. Projekti eelkavandamine. Alternatiivsete lahendusvariantide

väljatöötamine. Teostatavuse hinnang. Projektijuht ja meeskond. Projektitöö vahendid.

Nõupidamised. Probleemide lahendamise tehnikad. Teavitamine ja infovahetus. Projekti

lõpetamine, tulemuslikkuse hindamine. Lõpptulemuste analüüs.


teab ja tunneb:

kaasaegseid organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid;

motivatsiooni olemust ja inimese käitumise mõjutamise viise;

rühmatööd ja selle iseärasusi;

organisatsiooni arendamise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid;

personalijuhtimise üldpõhimõtteid;

projektitöö põhimõtteid ja -mõisteid;

projektijuhi töö ülesandeid,

oskab:

kirjeldada organisatsioonikäitumise ja juhtimise probleeme;

analüüsida praktilisi juhtumeid;

osaleda rühma- ja meeskonnatöös;

planeerida ja korraldada enda ja rühma tööd;

korraldada ja teostada lihtsamaid personalivaldkonna töid;

ära tunda väikeettevõtlusega seotud probleeme ja teha valikuid lahendusvariantide

vahel;

leida vajalikku informatsiooni projektide ja fondide kohta;

koostada projektikavandit, eelarvet, aruannet;

hinnata projekti tulemuslikkust.

25

5. Hindamine

Hinnatakse:

tänapäevaste organisatsiooni- ja juhtimisteooriate tundmist;

rühmatöö ja selle iseärasuste tundmist;

personalijuhtimise üldmõistete tundmist;

projektide olemuse, üldiste põhimõtete ja mõistete tundmist;

organisatsioonikäitumise ja juhtimise probleemide kirjeldamise oskust;

lihtsamate personalivaldkonna tööde korraldamise ja teostamise oskust;

situatsiooniülesannete analüüsimist ja lahendamise oskust;

projektide kirjutamisega seotud praktilisi oskusi.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid 30%-lise osatähtsusega hindamisprotsessis;

teadmiste kontrollid situatsiooniülesannete lahendamise näol - osatähtsus




2.2.7 Majandusarvestus ja maksundus I

3 õn

T-1,5 õn, PT-1,5õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused majandusarvestuse ja

maksunduse olemusest ja eesmärkidest, ettevõtte kulude liigitamisest ja käitumisest

finantsraamatupidamise andmete registreerimisest, töötlemisest ja kokkuvõtmisest,

juhtimisotsuste tegemise alustest, eelarvestamist, aruannete analüüsist ja maksusüsteemi

alustest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud Majandusõpetus I, Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused,

Raamatupidamise alused moodulid.

3. Õppesisu

3.1 FINANTSRAAMATUPIDAMINE. Finantsraamatupidamise põhimõisted. Käivevarade

arvestus ja hindamine. Põhivarade arvestus ja hindamine. Kulumi arvestuse meetodid,

majandusefekt. Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute arvestus, investeeringute

hindamise meetodid. Kohustuste arvestus. Omakapitali arvestus.

Raamatupidamisaruannete koostamise põhimõtted.

3.2 JUHTIMISARVESTUS. Juhtimisarvestuse olemus ning korraldamine ettevõttes. Kulu

mõiste, liigitamine, kajastamine, seos tegevusmahuga, kulu-maht-kasum analüüs,

eelarvestamine, finantsaruannete analüüs.

3.3 MAKSUNDUS. Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused, riiklikud ja

kohalikud maksud. Maksukohuslane ja tema registreerimine, õigused ja kohustused.

Maksude deklareerimine, maksunõuete täitmine, ettevõtluse maksustamine, ettevõtja ja

maksuamet.

26


teab ja tunneb:

finantsraamatupidamise põhimõisteid;

raamatupidamisarvestuse meetodeid ja võtteid;

juhtimisarvestuse olemust ja eesmärke;

kulude liigitamist ja käitumist;

eelarvete koostamise eesmärke;

majandusaasta analüüsi võtteid;

maksustamise põhimõtteid,

oskab:

lugeda majandusaasta aruannet;

koostada finantsraamatupidamise dokumente ja registreid;

rakendada varude hindamismeetodeid;

arvele võtta põhivara ja arvestada kulumit;

arvestada töötasu, lisatasusid, puhkusetasu ja töölähetuse hüvitisi;

sisestada ja töödelda algdokumentide andmeid personaalarvutil;

liigitada ettevõtte kulusid;

langetada elementaarseid juhtimisotsuseid;

koostada ettevõtte koondplaani;

hinnata investeeringu tasuvust;

arvestada makse;

täita tuludeklaratsioone.

5. Hindamine

Hinnatakse:

finantsraamatupidamise põhimõistete tundmist;

situatsiooniülesannete lahendamise oskust;

finantsaruandluse lugemise ja analüüsi oskust;

oskust hinnata ettevõtjate finantsseisundit;

oskust arvestada makse;

oskust täita tuludeklaratsioone.

Hinnatakse:

kirjalikud teadmiste testid (maksude ja põhimõistete tundmise kohta) Testide tähtsus


teadmiste kontrollid – situatsiooniülesannete lahendamine( erinevate varade ja

kohustuste arvestus) osatähtsus hindamisprotsessis 50%;



27

2.3 Praktika

10 õn

PT-10 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad oskavad seostada teoreetilises õppetöös omandatud

teadmisi ettevõtetes toimuvaga, rakendada oma teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ja

arendada erinevaid sotsiaalseid oskusi töökeskkonnas.


Eelnevalt läbitud õppekavajärgsed teoreetilised moodulid.

3. Õppesisu

3.1 PRAKTIKA

Praktika käigus rakendab õppija oma teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Praktikaga

taotletakse, et õppija tutvub ettevõtte kui organisatsiooniga, oskab seostada ja rakendada

teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi praktikaettevõttes toimuvaga, arendada oma

isikuomadusi ja sotsiaalseid oskusi töökeskkonnas. Saab motivatsiooni töötamiseks valitud

erialal.

3.1.1 Õppijad tutvuvad praktilise töö korraldamisega ettevõttes järgmistes töölõikudes:

ettevõtte põhitegevus, eesmärgid ja arengukava;

organisatsiooni juhtimisstruktuur;

asjaajamise ja raamatupidamise korraldus;

turundustegevus ettevõttes;

ettevõtte töökeskkond ja personalipoliitika;

ettevõttes kasutatav info- ja kommunikatsioonivahendid;

ettevõtte üldandmed ja finantsnäitajad.

3.1.2 Osalevad ettevõtte igapäevatöös vastavalt praktikaettevõtte võimalustele.


teab ja tunneb:

tööülesannete ja vastutuse jaotust ettevõttes;

oskab:

mõista äritegevuse ja ettevõtluse kohta ja olulisust ühiskonnas;

tajuda ettevõtet kui tervikut ja ressursside piiratust;

hankida ja kasutada ettevõtte kohta käivat informatsiooni;

töötada meeskonnas ühiste eesmärkide nimel;

vastutada talle antud ülesannete täitmise eest;

käituda vastavalt tööandja ootustele;

hinnata usalduslikku töösuhet;

teostada eneseanalüüsi;

koostada ning kaitsta paktikaaruannet.

5. Hindamine

Praktikakohas toimuva praktilise õppe hindamiseks on väljatöötatud hindamisleht, milles

antakse praktikaasutuse hinnang praktikandile (vaata lisa 2). Õpilase oskusi hinnatakse

praktilise õppe juhendaja poolt. Praktika hindamisel kasutatakse lisaks hinnangu andmiseks

õpilase praktikaaruannet ja praktika kaitsmist. Praktika kaitsmine toimub ümarlauas, kuhu on

palutud rühmajuhataja, osakonnajuhataja, erialaõpetajad ja kursusekaaslased. Hindamine

28

toimub omavahelise arutelu käigus. Praktika koondhinnang peab olema arvestuslik hinne

(3-rahuldav, 4 –hea, 5- väga hea).

Hinnatakse

ettevõte - tagasisidet praktikakohast;

kool - praktika kaitsmise raportit, praktika aruande vormistust ja kaitsmist komisjoni

ees (koostatud vastavalt juhendile) 80% (omandatud kogemuste kirjeldamise oskust,

järelduste ja ettepanekute tegemise oskust);

õppija - praktikapäevikut, eneseanalüüsi 20 %; (kogutud ja esitatud informatsiooni

loogilisust ja vastavust tegelikule olukorrale).

2.4 Lõpueksam

2 õn

T-0,5 õn, PT-1,5 õn

1. Eesmärk Väikeettevõtluse eriala lõpueksamiks on lõputöö koostamine ja kaitsmine. Lõputöös kuuluvad

käsitlemisele õppija teoreetilises ja praktilises õppes omandatud teadmised ja oskused.


Eelnevalt läbitud kogu õppesisu teoreetilised ja praktilised moodulid.

3. Lõputöö teema valdkonnad

3.1 Turundus.

3.2 Raamatupidamine.

3.3 Juhtimine ja personalitöö.

3.5 Dokumendihaldus ja asjaajamine.

3.6 Töökeskkond ettevõttes.


teab ja tunneb:

kindla probleemi lahendamisele suunatud kirjaliku töö koostamise ja vormistamise

nõudeid,

oskab:

kirjeldada konkreetse ettevõtte tegevust ja tulevikuplaane;

leida probleem töö koostamiseks;

iseseisvalt leida ja analüüsida probleemi ettevõttes;

sõnastada töö eesmärki;

koguda ja üldistada materjali;

koguda ja üldistada materjali;

töötada kirjandusega, kasutada andmebaase;

esitada informatsiooni selges ja mõistetavas kirjalikus vormis;

struktureerida ja sõnastada kirjalikku tööd;

argumenteeritult esitleda koostatud lõputööd, vastata küsimustele ja kaitsta oma

seisukohti.

29

5. Hindamine

Hinnatakse

probleemi püstitamise oskust;

probleemi lahendamisel kasutava teoreetilise kirjanduse, andmete kasutamise oskust;

lõputöö selgust ja vormistamise oskust;

olemasoleva materjali põhjal argumenteerimise- ja järeldamise oskust;

esitatud ettepanekute realiseeritavust;

lõputöö kaitsmisel esitatud ettekannet;

seisukohtade kaitsmise oskust.

2.5 Valikõpingud

2.5.1 Turismiettevõtlus

2 õn

T-1 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused, mis võimaldavad tulla

toime väikeettevõtjana turismivaldkonnas.


Eelnevalt läbitud turunduse alused.

3. Õppesisu

3.1 TURISM. Turismi põhimõisted ja arengutrendid. Nõudlus ja pakkumine turismis.

Turismiatraktsioonid ja meelelahutustööstus. Ökoturism. Maaturism. Taluturism.

Loodusturism. Käsitööturism. Seiklusturism. Militaarturism. Turismiturundus.

3.2 MAJUTUS. Majutustegevuse sisu ja arengutrendid. Majutusasutuste tüübid.

Majutustingimused. Nõuded majutusteenuse pakkujatele. Koostöö. Kliendihaldus ja

kliendirahulolu. Tellimus. Puhastus- ja koristustööd. Stiiliõpetus ja ruumikujunduse

alused.

3.3 TOITLUSTUS. Hügieen. Toitumisõpetuse alused. Toiduvalmistamine. Hommiku-, lõuna-

ja õhtusöögid. Rahvustoidud. Joogiõpetus. Serveerimisviisid ja reeglid. Esteetiline

lauaseade. Praktiline toiduvalmistamine.


teab ja tunneb:

turismi põhimõisteid, arengutrende ja liike;

turismituru toimimist;

turismiturunduse spetsiifikat;

majutuskorralduse olemust ja põhimõisteid;

stiiliõpetuse ja ruumikujunduse põhiseisukohti;

tervisliku toitumise aluseid;

toiduvalmistamise üldiseid põhimõtteid;

rahvustoitude omapära ja tähtsust kohalikus turismis,

oskab:

koostada lihtsamaid reklaamtekste;

viia läbi lihtsamaid kliendiküsitlusi;

vastu võtta ja vormistada majutustellimusi;

30

kujundada ja hoida korras majutusettevõtte ruumid;

pidada kinni hügieeninõuetest ja nõuda nende täitmist ka teistelt;

valmistada ja pakkuda hommikusööki;

pakkuda erinevaid jooke;

kujundada lihtsat ja ilusat lauaseadet.

5. Hindamine

Hinnatakse:

turismiettevõtluse seisukohalt oluliste mõistete ja teooriate tundmist;

reklaamtekstide ja kliendiküsitluste koostamise oskust;

praktilisi oskusi majutustellimuste vastuvõtmisel ja vormistamisel;

praktilisi oskusi hommikusöögi valmistamisel ja pakkumisel;

oskust valida ja pakkuda sobilikke jooke,

Hinnatakse:

rühmatööde ja praktiliste harjutuste osatähtsus hindamisprotsessis on (50%)

(arengukava arutelu; piirkonna turismi SWOT; turismibrošüüride, -kataloogide, ja

turismiettevõtete kodulehtede analüüs; turismitoote arendamine);

kirjalikud teadmiste testid. Testi tähtsus hindamisprotsessis (20%);

osalemine õppereisil (10%) (turismiettevõtete külastused);

koduste tööde osatähtsus hindamisprotsessis (20%) (Essee: Minu hüpoteetiline

turismitalu).

2.5.2 Soome keel

2 õn

T-1,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad soome keele alused, mis võimaldavad

lihtsamat suhtlemist ja erialase sõnavara, mis võimaldab toimetuleku turismivaldkonna

väikeettevõttes ning loob eeldused edaspidiseks iseseisvaks keeleõppeks.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMINE. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused, nõuanded.

3.2 INIMENE JA TEMA ISELOOM. Välimus. Inimese iseloomujooned, temperament.

3.3 TÄHTPÄEVAD JA ÕNNITLUSED. Rahvuspühad. Isiklikud tähtpäevad.

Õnnitlemine. Õnnitluste saatmine.

3.4 TURISM JA TURISTID. Soomlased Eestis. Erinevad puhkamisvõimalused. Majutus-

ja toitlustusettevõtted. Suhtlemine kliendiga. Vabandused. Kuidas juhatada teed?

3.5 EESTIMAA JA EESTLASED. Eesti Vabariik. Eesti loodus. Kohalikud

vaatamisväärsused.

3.6 ÄRIALANE SUHTLEMINE. Ametiruum. Dokumendid. Ametinimetused.

Kirjavahetus.

3.7 TURISMITEEMALISED TRÜKISED. Turismiteemalise teksti tõlkimine. Lihtsa

reklaamteksti koostamine.

31

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

hääldamise aluseid

grammatika aluseid

oskab:

kasutada lihtsamat suhtluskeelt,

vastata telefonikõnedele,

tutvustada ennast, oma riiki ja kodukoha vaatamisväärsusi,

koostada õnnitlusi ja lihtsamaid erialaga seotud tekste,

tõlkida sõnaraamatu abil turismiteemalist teksti

5. Hindamine

Hinnatakse:

sõnavara tundmist ja kasutamise oskust,

suhtlemisoskust,

turismiteemalise teksti tõlkimist ja mõistmist

Hinnatakse:

Hindamine toimub jooksvalt kogu mooduli jooksul. Hinne kujuneb tunnikontrollide,

iseseisvate tööde ja mooduli lõpus toimuva hindelise arvestusega.

32

LISAD

1. Praktikajuhend

1. Praktika eesmärk Praktika eesmärk on õppetöö käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ning

tulevaseks tööks vajalike isikuomaduste ja sotsiaalsete oskuste arendamine töökeskkonnas.

2. Praktika sooritamise kohad Kooli nõukogu kinnitatud erinevates omandivormides ettevõtted ja organisatsioonid või

erandkorras kokkuleppel teised ettevõtted

3. Praktika kestus: 10 õppenädalat.

4. Praktika sooritamise kord

4.1 Õppeasutuse ja praktikaettevõtte vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel

reguleeritakse nende vahel sõlmitava kolmepoolse lepinguga.

4.2 Enne praktika algust korraldatakse koolis praktikantide eelnev juhendamine, mis hõlmab

vajadusel ka ohutustehnika eeskirjade tutvustamist.

4.3 Praktika läbiviimiseks määratakse õppurile koolipoolne praktika juhendaja

4.4 Praktikaettevõte määrab praktikandile ettevõttepoolse juhendaja.

4.5 Praktikaettevõttes viiakse õppuriga läbi ohutustehnikaalane juhendamine vastavalt

kehtivale seadusandlusele.

4.6 Praktikant vormistab vormikohase praktikapäeviku ja aruande.

4.7 Praktikandile antakse praktika lõppedes ettevõttest iseloomustus, milles tuuakse ära ka

ettevõttepoolne praktika hinne.

4.8 Praktika tulemused vormistatakse aruandena ja esitatakse hiljemalt nädala jooksul pärast

praktikalt õppetööle naasmist.

4.9 Praktikaaruanne peab olema vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile ning

selle viseerib praktikaettevõte.

5. Praktika dokumendid

Kooli määratud õpilase praktikaülesanded,

õpilase praktikapäevik,

õpilase praktikaaruanne,

praktikaettevõttepoolse juhendaja iseloomustus ja hinnang õpilase tegevusele praktika

perioodil,

koolipoolse praktikajuhendaja hinnang praktikandi tegevusele.

Praktikant esitab koolile praktikaaruande, mis on vormistatud vastavalt kirjalike tööde

koostamise juhendile. Aruandes kajastub õpilase kogutud informatsioon, analüütiline hinnang

olukorrale, ettepanekud selle parandamiseks. Koos aruandega esitab õpilane ka

praktikaettevõttepoolse juhendaja iseloomustuse, milles antakse hinnang tema tegevusele.

6. Praktika hindamine 6.1 Praktikaaruande kaitsmine.

Praktikaaruande kaitsmine toimub kooli komisjoni ees (vähemalt kolme liikmeline).

Võimalusel osalevad kaitsmisel ka kaasõpilased.

6.2 Komisjon arvestab:

kogutud ja esitatud informatsiooni loogilisust ja vastavust tegelikule olukorrale,

praktikaaruande vormistamist,

33

omandatud kogemuste kirjeldamise oskust (enesehinnang),

järelduste ja ettepanekute tegemise oskust,

praktikaettevõtte hinnangut praktikandile.

Praktikat loetakse arvestatuks, kui kõik eelpool loetletu on sooritatud vähemalt rahuldaval

tasemel.

2. Praktikaasutuse hinnang praktikandile

(seda võib kasutada ka praktikandi iseloomustamiseks)

Praktikandi nimi ...........................................................................................................................

Töökoht (asutus ja amet)...............................................................................................................

Töötamise aeg (kuupäevades).......................................................................................................

1. Suhtumine töösse, valmisolek teha tööd

2. Võime ja valmidus teha tööd koos teiste töötajatega

3. Uute teadmiste ja oskuste omandamise soov ja võime

4. Töös ilmnenud tugevad küljed

5. Töös ilmnenud nõrgad küljed

6. Teiepoolsed täiendused ja märkused (mitmesugused silmahakanud ja väljaütlemist

vajavad tähelepanekud, mis aitavad koolil paremaid töötajaid koolitada)

*Hinnangu võib koolile saata posti teel või praktikandi kaudu. Täiendavat infot võib saata

e-postiga aadressil [email protected] või helistades telefonil 0452 4600 Evi Kivile.

Hinnangu koostaja:

......................................................... ............................................

asutus, ametikoht, nimi allkiri

“...........” ..........................................200.. a.

3. Lõputöö koostamise (lõpueksami) juhend

1. Lõputöö olemus

Lõputöö on rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija oskust kasutada oma teadmisi

tulevase elukutsega seotud praktilise probleemide lahendamisel. Tulemused peavad andma

vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati, kas töös püstitatud hüpotees võeti tõesena

vastu või lükati see uurimisega ümber ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga

lahendust nõudev ülesanne. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tööst enesest. Töö

kokkuvõttes tuleb märkida, milline on tulemuste kasutusvaldkond. Tihti tekib töö käigus ka

uusi lahendamist nõudvaid probleeme, mis tuleks töös ära märkida, et nendega tulevikus edasi

tegelda. Töös ilmnevad kogu õppeperioodil omandatud teoreetilised teadmised ja oma

seisukohtade põhjendamis- ning esitamisoskus.

Lõputöö eeldatav minimaalne maht võiks olla (ilma lisadeta) 15–30 lehekülge (k.a tabelid ja

joonised).

Juhendaja ülesandeks on õpilase nõustamine ja juhendamine lõputöö koostamisel. Juhendaja

aitab formuleerida töö eesmärgi, suunab teemakohase kirjanduse otsimisel, konsulteerib töö

34

sisulise struktuuri ja kirjaliku vormistamise osas. Samuti kirjutab juhendaja töö valmides

arvamuse töö kohta.

2. Lõputöö koostamise etapid

2.1. Lõputöö teema valik

Töö teema valib töö teostaja ise ning kooskõlastab juhendajaga. Lõputöö teema on

rakenduslik. Teema valikul on soovitatav silmas pidada:

teema aktuaalsust ja konkreetsust,

oma huve ning võimalusi koguda materjale antud teemal töö koostamiseks,

teema rakenduslikku iseloomu, st lõputöös väljatöötatud ettepanekud peavad tuginema

konkreetsetele andmetele ja neid peaks olema võimalik ettevõttes rakendada.

Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul

tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma,

mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn töö koostamise kalenderplaan, millest

nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava

koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele.

2.2. Töö kirjandusega

Kirjanduse valik tehakse koostöös juhendajaga. Kirjanduse valiku edukus sõltub suurel

määral õpilase initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest.

Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma:

publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja

doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete

aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud

jm materjalid);

publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne);

elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja

andmebaasid.

Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte

lähtuda vaid ühe autori kirjutistest.

Kirjanduse valikul tuleks eelistada objektiivset informatsiooni esitavat allikat.

2.3. Töö ülesehitus

Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle saavutamise teed ja võtted, diskuteeritavad

seisukohad, töö teostaja oma arvamus nende käsitlemisel jne.

Töö osad on sissejuhatus, põhiosa (koosneb peatükkidest), kokkuvõte, lisad, soovitavalt ka

resümee.

2.3.1 Sissejuhatuses on töö põhiteksti osa, milles tuuakse välja:

teema valiku põhjendus,

teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,

töö põhieesmärgid ja -ülesanded, millises mahus probleeme lahendati,

meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks),

lähtematerjalid ja allikad, iseloomustatakse ettevõtet (organisatsiooni), mille põhjal on

töö koostatud.

Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi.

Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele või institutsioonidele, kes õpilast juhendasid,

abistasid andmete kogumisel, nende valimisel või läbitöötamisel.

Sissejuhatus ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust.

2.3.2 Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid

esiletoodud probleemide lahendamiseks.

Töö põhiosa peab olema sobivalt struktureeritud ja liigendatud.

35

Töö põhiosa esitatakse:

esimene peatükk

analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-

metodoloogilistest lähtekohtadest;

teine peatükk

metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja

töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted,

küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse

andmete töötlemisel;

kolmas peatükk

esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende interpretatsioon ning

järeldused.

Töö käsitlus peab olema järjepidev, loogiline. Laialivalgumise vältimiseks tuleb käsitleda

ainult teemaga seonduvaid probleeme. Arvandmeid esitatakse tabelites. Töö lisasse

paigutatakse sellised tabelid, mis ei ole töö tekstiga otseselt seotud, kuid ülevaate saamisel ja

sisu mõistmisel siiski olulised, näiteks küsimustikud, andmete õigsuse kontrollimist

võimaldavad algmaterjalid. Nii tabelitele kui ka joonistele tuleb kindlasti viidata. Töös

tuuakse välja ka ettepanekud ettevõtte (organisatsiooni) töö parandamiseks. Tööst peab olema

selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel.

2.3.3 Kokkuvõttes esitatakse lühidalt antud töös saadud peamised tulemused, järeldused,

hinnangud, ettepanekud. Tuuakse välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise

võimalused ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid, võimalusel hinnatakse töö

majanduslikku efekti.

Kokkuvõttes uusi probleeme ei püstitata, vaid korratakse töö eelnevates osades toodut.

2.4. Töö stiil ja keel

Töö keeleks on keel, mis on õppekeeleks. Töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline,

kasutada tuleb täpset ja selget oskuskeelt, üldtunnustatud ja välja kujunenud terminoloogiat.

Töö kirjutamisel järgitakse hetkel kehtivaid õigekirjareegleid. Töös kasutatav kõneviis ja -

vorm on umbisikuline (nt “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud”).

Lõputöös kasutatud andmete allikatele on vajalik viidata, viitamissüsteem on kogu töö

ulatuses ühtne.

4. Kirjalike tööde vormistamine

Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4). Lõputöö esitatakse

ühes eksemplaris. Lõputöö võib olla köidetud kammköitesse. Tekst kirjutatakse ainult ühele

lehekülje poolele. Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:

ülalt ja alt – 2,5 cm;

paremalt – 1 cm;

vasakult – 3 cm.

Lõputöö on vormistatud soovitavalt reavahega 1,5. Kasutatakse püstkirja Times New Roman

suurusega 12. Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega.

Kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja

joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel

arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse üles lehe

keskele.

Töö osade järjestus on:

TIITELLEHT,

SISUKORD,

SISSEJUHATUS,

36

SISU PEATÜKKIDENA,

KOKKUVÕTE,

KASUTATUD KIRJANDUS,

LISAD,

RESÜMEE.

3.1. Tiitelleht

Tiitellehele märgitakse:

kooli nimetus,

eriala,

autori ees- ja perekonnanimi,

õpperühm,

töö pealkiri,

töö liik (lõputöö, referaat, praktikaaruanne jne),

töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi,

töö valmimise koht ja aasta.

(vt lisa 1)

3.2. Sisukord

Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja

leheküljenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Peatükkide pealkirjad vormistatakse

suurte tähtedega. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval.

3.3 Kasutatud kirjanduse loetelu

Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid.

Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, materjalid internetist,

seadusandlikud aktid jne. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede

tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt

tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus.

Ühe autori tööd reastatakse seejuures ilmumisaastate järgi.

Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed:

Autor(id) (perekonnanimi koos initsiaalidega). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht

(pole vajalik, kui teos on korraga mitmes kohas välja antud): Kirjastus, ilmumisaasta.

Näiteks: Baker, M.J. Marketing. 5th. ed. London: Macmillan, 1991.

Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras&Mondo, 1999.

Artikli puhul on vajalikud järgmised andmed:

Autor(id). Pealkiri. - Väljaande nimetus. Ilmumisaasta number, leheküljed.

Näiteks: Avatud ülikooli õpe Tallinna Pedagoogikaülikoolis. – Tallinna Ülikoolid.

1997 nr 2, lk 6.

Soontak, J. Noorte kuritegevus Eestis. – Postimees 1998, 04.10.

Williams K., Haslam C. Accounting for failure in the nationalised

enterprises. Economy and Society. 1986 No. 15, pp. 167-219.

Arhiivimaterjalide puhul on vajalikud järgmised andmed:

Arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning toimiku number ja lehekülg, kust andmed võetud

Näiteks: Riiklik Keskarhiiv. Fond 50, n. 5, t. 30, 22-23.

37

Normatiivmaterjalide puhul antakse järgmised andmed:

Akti nimetus, akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud

Näiteks: Palgaseadus. 1994. – Riigi Teataja I, 11, 154.

Kui töös on viidatud ainult Riigi Teatajale, võib kasutada kokkuleppelist viitamist

Näiteks: Avaliku teenistuse seadus. – RT I 1995, 16, 228.

Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord – VV 15.12.1998. a.

määrus nr.258 – RT I 1998, 111, 1836.

Kohtupraktika puhul kasutada samu reegleid, mis normatiivaktide puhul

Näiteks: Harju Maakohtu tsiviilasi nr II-2-342/2000

Elektroonilised dokumendid: kirjes tuuakse

Autori nimi ja artikli pealkiri, lõppu lisatakse elektrooniline aadress ning kasutamise kuupäev

sulgudes.

Näiteks: Competencies for Special Librarians of the 21st Century.

http://www.sla.org/professional/competensy.html (25.01.2001)

Liu, S. Trends in Hong Kong University Management.

http://www.apec-hurdit.org/liu.html (01.02.2001)

3.4 Viitamine

Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm.

peavad olema viidatud. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada

kas tsitaatidena või refereeringutena.

3.4.1 Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse kui ka ortograafia osas. Tsitaat esitatakse

jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.

3.4.2 Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega. Refereeringu

puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile.

Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine.

3.4.3 Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viit number

ülaindeksina. Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib

kasutada ka kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited eraldatakse joonealusena lehekülje alla

serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist ca ühe kolmandiku lehekülje laiuse joonega. Teose

või publikatsiooni bibliograafiline kirje esitatakse samamoodi nagu kasutatud kirjanduse

loetelus. Erandiks on lehekülgede märkimine. Joonealuseid viiteid ei tohiks ühel leheküljel

olla üle kahe-kolme.

3.4.4 Tekstisisest viitamist kasutatakse töödes, kus

viite suurem osa on toodud põhitekstis ning sulgudes näidatakse ainult

ilmumisandmed ja leheküljed,

viite peamiseks ülesandeks on näidata lugejale ainult autorit ja pealkirja.

Tekstisiseses viitamisel esitatakse osa andmeid põhitekstis ning osa ümarsulgudes.

Näiteks:

Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria”

(1987, lk 163–164).

3.4.5 Tekstijärgsel viitamisel märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes:

kas

viidatava teose number kasutatud kirjanduse loetelus ja viidatavad leheküljed;

http://www.sla.org/professional/competensy.html

http://www.apec-hurdit.org/liu.html

38

Näiteks:

(7, lk 123) tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number seitsme all oleva allika

123. leheküljele;

või viidatava teose autori nimi, aasta ja viidatavad leheküljed.

Näiteks:

(Kidron 1999: 9) või (Kidron 1999, 9)

Leheküljed märgitakse pärast aastanumbrit kooloni või komaga.

3.5 Jooniste, tabelite ja valemite vormistamine.

3.5.1 Joonised. “Joonise“ nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud,

skeemid. Igal joonisel on oma nimetus. Joonised nummerdatakse kas kogu töö ulatuses või

üksikute peatükkide piires. Joonise järjekorranumber kirjutatakse joonise nimetuse ette ja

eraldatakse sellest punktiga. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata.

Näiteks: Joonis 1. Tööturu infosüsteemi seosed

3.5.2 Valemid. Töö ulatuses tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud

sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale

viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Valemid, kui neid

on rohkem kui üks, nummerdatakse kas töö algusest või peatüki piires. Valemi alla antakse

valemis kasutatud sümbolite tähendus. Valemitele tuleb tekstis viidata.

Näiteks: Isikule vanuses x aastat n aastaks määratud annuiteedi statistiline hetkeväärtus

avaldub kujul:

x

n

t

t

j

t

jx p

ra

1 1 1

1 , (1)

kus A - algselt määratud annuiteedi suurus;

xt p - tõenäosus, et x aasta vanune isik elab vanuseni x+t;

11

1

j

j

jh

ir ; (2)

ji - eeldatav intressimäär j-ndal aastal;

jh - eeldatav inflatsioon j-ndal aastal.

3.5.3 Tabelid. Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud. Tabeli number

paigutatakse tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. On soovitav, et tabel ei

hõlmaks enam kui 2/3 leheküljest. Tabelites on tekstiosa (pealkiri, ridade ja veergude

pealkirjad jne.) ja arvosa (statistilised arvandmed). Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö

tekstiga. Kui tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua

tabeli all.

3.5.4 Lisad. Arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks, kuid

mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust, võib paigutada lisadesse. Lisad

nummerdatakse, märkides pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva näiteks “Lisa 7”.

Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Lisadele tuleb töös viidata.

3.6. Resümee

Resümee lisamine tööle on soovituslik. Vahel on see vajalik arvestades töö sisu ja

edaspidiseid kasutusplaane. See on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse võõrkeeles.

Resümee peab andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst. Resümee ei ole kokkuvõtte

tõlkevariant.

Resümee sisaldab:

39

võtmesõnade (5 kuni 15) loetelu, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd.

Võtmesõnad esitatakse nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest komadega.

Resümees esitatakse:

andmed töö mahu, illustratsioonide arvu, kasutatud kirjanduse ja allikate nimetuste

kohta,

keel, milles töö on kirjutatud,

põhiosa, mis käsitleb töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat,

andmed töö tulemuste kohta,

lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta.

3.7 Lõputööde retsenseerimine ja kaitsmine

3.7.1 Lõputöö juhendaja kinnitab vormistatud lõputöö vastavust kehtestatud nõuetele oma

allkirjaga.

3.7.2 Vormistatud lõputööd hindab retsensent, andes hinnangu töö teoreetilisele tasemele ja

töö vormistamise nõuetele vastavusele.

Lõputöö juhendaja arvamuses ning retsensioonis peavad olema kajastatud järgmised punktid:

töö ülesehitus (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi püstitamine, piiritlemine ja

täitmine),

rakendatud metoodika (valdamine, uudsus),

teoreetiline käsitlus (käsitletud probleemide ringi ulatus, tänapäevasus, terminoloogia),

arvandmete kasutamine (piisavus, interpreteerimine, seostatus uurimiseesmärkidega),

ettepanekud (piisavus, reaalsus, konkreetsus),

kirjanduse kasutamine (piisavus, uudsus),

vormistamise kvaliteet (vormistamise nõuete järgimine, viitamine), graafilise osa

teostamise tase,

juhendaja arvamus lõputöö koostaja panusest töö valmimisel/retsensendi üldmulje

tööst (sh märkused ja küsimused) ning hinnang töö autori ettevalmistatuse astme ning

töö või töö tulemuste rakendatavuse kohta,

konkreetne hinne tööle.

3.7.3 Lõputööd kaitstakse kaitsmiskomisjoni ees. Kui ettevõte, kelle baasil on lõputöö

koostatud, leiab, et töös toodud andmed ja ettepanekud kujutavad endast ettevõtte jaoks

ärisaladust, siis võib ettevõtte esitada koolile avalduse paludes kaitsmine kuulutada kinniseks

ja kaitstud lõputööd mitte võimaldada avalikuks kasutamiseks raamatukogus.

II variant

Ettevõte, kelle baasil on lõputöö koostatud, kinnitab selles toodud faktide õigsust ja luba

nende avaldamiseks vormistatud diplomitöös juhataja või selleks volitatud isiku allkirjaga.

Õpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on toodud:

teema valiku põhjendus,

töö eesmärk ja ülesanded,

töö koostamisel kasutatud allikmaterjalid,

töö struktuur, järeldused ja ettepanekud.

Soovitatav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada

illustreerivaid vahendeid (diagrammid, graafikud, skeemid jm).

3.7.4 Lõputööde kaitsmisel kehtivad järgmised protseduurireeglid:

töö esitlemine algab õpilase pöördumisega komisjoni ning kuulajate poole, millele

järgneb töö sisuline tutvustus,

kirjaliku retsensiooni ettelugemine,

autori vastus retsensendi küsimustele ning märkustele,

küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt,

autori vastused küsimustele,

õpilase lõppsõna (siin tänatakse juhendajat, retsensenti, komisjoni ning kuulajaid).

40

3.7.5 Lõputöö hindamine.

Lõputööd hindav komisjon arvestab retsensendi hinnangut ning juhendaja arvamust, samuti

autori esinemisoskust kaitsmisel, oskust vastata küsimustele, kaitsta ning põhjendada oma

seisukohti, oskust orienteeruda töös käsitletud probleemides.

5. Väikeettevõtluse eriala õppebaas ja õpetajad

Kuressaare Ametikoolil on olemas kaasaegsed õppeklassid praktiliste tegevuste ja teoreetilise

õppe läbiviimiseks. Kõik õppeklassid on varustatud vajalike töövahenditega.

Teoreetilisi aineid õpetavad ning erialast õpetust viivad läbi kõrgema või keskeriharidusega

ning suure tööstaažiga kutseõpetajad.

Väikeettevõtluse eriala õpetajad, nende haridustase, kvalifikatsioon ja õpetatav aine.

Nimi/ained ametijärk haridus kvalifikatsioon täiendkoolitus

Marve Koppel

Turunduse alused

Turismiettevõtlus

Majandusõpetus I

kutseõpetaja

vanemkutseõpetaja

rakenduslik

kõrgem

magister

hotelli- ja turismiettevõtlus

haridusteadused –

kasvatusteadused

Tartu Ülikool Pärnu

Kolledž

Tallinna Ülikool

magistratuur

Eesti

Ärikoolitusprogramm

Anne-Li Tilk

Arvutikasutus ja asjaajamise

alused

vanemkutseõpetaja -

haridustehnoloog

kõrgem keemik, keemia õpetaja Tartu Ülikool

Janne Alas

Arvutikasutus ja asjaajamise

alused

kutseõpetaja keskeri asjaajamise

organiseerimine

Tallinna Ülikooli

täiendkoolitus

(kutseõpetaja)

Eesti


Anne Lember

Raamatupidamise alused

Majandusarvestus ja

maksundus I

kutseõpetaja keskeri raamatupidaja Tallinna Ülikooli

täiendkoolitus

(kutseõpetaja)

Eesti


Jane Mägi

Organisatsioon ja juhtimine

Ettevõtluse ja äriplaani

koostamise alused

Majandusõpetus I

kutseõpetaja -

haridustehnoloog

magister üldtehniliste ainete õpetaja Tallinna Ülikooli

magistratuur,

Eesti


Evi Ustel

Õigusõpetus I

kutseõpetaja kõrgem jurist Tallina Ülikooli

pedagoogiline koolitus

Merike Kivilo

Erialane inglise keel

metoodik kõrgem inglise keele õpetaja TÜ magistratuur

Eesti


Tatjana Truuväärt

Erialane vene keel

kutseõpetaja kõrgem vene keele õpetaja Tallinna Ülikool

Aina Vasar

Töökeskkonnaohutuse alused

kutseõpetaja kõrgem õendusteadus Tartu Ülikool

Tallinna Ülikool -

kutsepedagoogika

Sirje Pree

Suhtlemisõpetus I

vanemkutseõpetaja kõrgem psühholoogia Tartu Ülikool

Eesti


Lisaks tabelis toodud õpetajatele, annavad väiksemas mahus tunde ka teised kooli õpetajad ja

erialaspetsialistid.

Õppekava kinnitatud direktori kk. nr.1-9/240 12.detsember...

Documents