27. märtsil saab Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgne iseolemise aeg sama pikaks, kui oli esimene sõjaeelne, mis kestis 7890 päeva. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel hakatakse seda ainukordset päeva nimetama priiuse põlistamise päevaks, mil palutakse heisata riigilipud ja kutsutakse üles kandma rahvusvärve. Teist sellist päeva enam ei tule ja riigipüha sellest ei saa. Iga järgmine päev viib

V ALJALA VALLA

INFOLEHT

A SUTATUD

1994. AASTAL

M ÄRTS 2013NR 91

Põlistatud priius

Valjala Vallavalitsus tänab aastavahetuse rikkaliku ilutulestiku eest valla asutusi ja ettevõtjaid: Kalma Ehitus OÜ, OÜ Sandla Puit, Saare Tare OÜ, Valjala Sepikoda OÜ, Valjala Ehitus OÜ, Erko Elekter OÜ,

Valjala POÜ, Hilmaa OÜ

Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avali-kuks saanud mõistus. /Carl Robert Jakobson/

14. märtsil tähistati Valjala lasteaias emakeelepäeva traditsiooniks saanud luuletuste lugemise võistlusega.

Vanemad olid oma lastele selgeks õpetanud luuletused, mida esitati pidulikult saalis. Enne võistluse algust tegime ühiselt hääleharjutusi, et hääl selgemalt ja puhtamalt kõlaks. Etlemist hindas žürii, kuhu kuulusid meie lasteaiaõpetajad, logopeed Annaliisa Ratas ja lastevanemate esindaja. Esitamisel hinnati ladusust, arusaadavust ja ilmekust.

Hindamise käigus selgus, et võistlus oli väga tasavägine.Noorimatest oli parim Sander Sannik, järgnesid Lisandra Vipp ja Mikk Lember. 4-aastaste laste seas võitis Leelo Kald, teiseks tuli Maarika Murd ja kolmandaks Sander Maripuu. 5-aastastest tunnistati parimaks Magnus Kiil, järgnesid Elina Kurgpõld ja Karmen Varipuu. 6-aastaste

meid edasi tulevikku, mille kujundamisel jätkugu meil talupojatarkust ja mõistlikku meelt.

Valjala Vallavalitsus õnnitleb kõiki valla kodanikke Eesti Vabariigi 95. juubeliaasta puhul ja soovib pikka priiusepõlve meile kõigile.

Aare Martinson,vallavanem

Emakeelepäev lasteaias laste seas olid parimad Rasmus Tambur, Karl-Hendrik Mäeots ja Timo Tänav. Koolieelikutest olid parimad Riho Lember, Laura Korb ja Uku-Paul Vahar. Luuletuste luge-mise võistluse GRAND PRIX võitis Elisabeth Jõgi. Noori-ma osaleja eripreemia sai Anni Marii Fogel.

Suur tänu lastevanematele.Emakeelepäev on meie üks uuemaid riiklikke tähtpäevi.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama 1996. aastal, esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäe-val. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Ametlik emakeelepäev meenutab meile, et eesti keele puhtus ja püsimajäämine sõltuvad tänapäeval rohkem kui kunagi varem eelkõige eesti keele kandjatest ja kasutajatest, meist endist.

Kerle Neemesto,Valjala Lasteaia õpetaja

2

Medi häirenuputeenus on olnud kõikjal Eestis kättesaadav üle kahe ja poole aasta. Uurisime, mis puhkudel on häirenupp abivajajaid aidanud või isegi nende elu päästnud.

Häirenupp on äärmiselt lihtne ja töökindel ning võimaldab kutsuda abi olukorras, kus seda muul viisil teha ei õnnestu. Üldjuhul on häirenupu kasutajaks eakas või liikumispuudega inimene, kes võib oma kodus kasvõi lihtsalt kukkuda ja omal jõul mitte püsti saada. Või ähvardab teda tõsisema terviserikke oht, mille puhul on abi saabumise kiirus kriitili se tähtsusega.

Häirenupp on randmel või kaelas olev väike, mugav ja veekindel kellataoline nupuke. Lisaks paigaldatakse koju spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon, nii et õnnetuse või terviserikke korral piisab isegi teisest toast appihüüdmisest. Inimesel endal ei pea olema mingit sidevahendit, vajadusel kasutatakse mobiilivõrgus toimivat seadet. Nupuvajutusega algatatud häirekõne jõuab Medi kõnekeskuse ope-raatorini, kes vajadusel inimese lähedase - nt sugulase, naabri või hooldaja - appi saadab. Häirenupulahendusi on mujal maailmas osutatud juba üle 30 aasta. Eestis toimib üleriiklik Medi häirenuputeenus alates 2010. aasta kevadest, teenust osutatakse kõigis maakondades ja valdades, isegi väikesaartel. Rohkem kui kahe ja poole aastaga on hädasid lahendatud ja abilised koju saadetud ligi 300 korral, sealhulgas üle kümne kiirabi ja kaks politsei väljakutset. Tosinal korral on päästetud inimese elugi.

Häirenupp tagab hingerahu kõigile lähedastele, kes oma kalli test eakatest hoolivad. Kui üldjuhul on teenuse tellijateks kohalikud oma-valitsused, siis üha sagedamini leidub teadlikke lähedasi, kes oma kallitele vanematele või vanavanematele Medi häirenupu valivad. Selle põhjuse on ilmekalt välja toonud ise Otepääl elav naine, kelle eakas ema elab Viljandi külje all: “Kuna ema elab 80 km kaugusel ja on vana, valutas süda tihtilugu, kui ei õnnestunud teda telefonitsi kätte saada. Nüüd on Medi häirenuputeenus mõned kuud olnud ja selle aja jooksul on ka reaalselt olnud vaja abi kutsuda. Aitäh, et selline teenus ka Eestis olemas on!“

Teine põnev ja Eestis uudne abivahend on automaatne ravimido-saator. Lihtsasti käsitsetaval seadmel on 28 ravimilahtrit, kuhu hool-daja või sugulane tabletid asetab. Määratud kellaaegadel annab ravi-midosaator helisignaaliga märku, et on aeg tablette võtta. Siis tuleb seadmel olevast avast tabletid käele kukutada. Heli vaikib ja seade jääb järgmist tähtaega ootama. Selle, jällegi mujal maailmas laialt kasutatava koduse lahenduse ülesanne on tagada, et unustamakippuv eakas õigel ajal õige ravimi saab. Seade välistab üledoseerimise ja vale ravimi võtmise. Mitmete haiguste puhul on ju ravimi õigeaegne võtmine äärmiselt kriitiline ja hoiab ära vägagi traagilised tagajärjed.

Eakate ja ka laste iseseisvaks toimetulekuks oma kodus on loodud elektripliidi valvur. Seade mõõdab pliidilt tulevat kuumust ja sisselü-li tamise aega ning lülitab pliidi välja enne, kui temperatuur ohtlikult kõrgeks muutub või määratud aeg kätte jõuab. Sellega hoiab pliidi-valvur ära pliidi sisselülitatuks unustamisest tekkida võiva tulekahju ning aitab säästa inimelusid ja vara. Eriti vajalik on pliidivalvur ühis-köökides, sotsiaalkorterites ja -majades ning üksinda elavatel eakatel.

Kes oma kallile eakale sugulasele kindlustunnet pakkuda soovib, pöördugu julgelt Medi häirenuputeenuse poole telefonil 661 8181, e-postil info@medi.ee või kodulehe www.medi.ee kaudu.

Samuti tasub küsida Medi häirenuputeenust oma linna või valla sotsiaalosakonnast.

Lisainfo: Meditech Estonia / telefon 661 8181 / info@medi.ee / www.medi.ee / www.häirenupp.ee

Vallavolikogus

DETSEMBRIKUU ISTUNGIL1. Kinnitati Valjala valla arengukava aastateks 2012 – 2020 uues redaktsioonis.2. Võeti vastu metsamaterjali kokkuveo, kohaliku tee kaitsevööndisse ajutise ladustamise ja sealt ära-veo kord Valjala vallas.3. Kehtestati maamaksumäärad ja maamaksust va-bastamise kord.4. Viidi sisse muudatusi 2012. aasta eelarvesse ja tehti kokkuvõte eelarve täitmisest.

JAANUARI VOLIKOGU ISTUNGIL1. Valla 2013. aasta eelarve teine lugemine.2. Tutvuti valla ametnike ja teenistujate koosseisu ja 2013. a töötasustamise korraga.3. Tehti kokkuvõte 2012. aasta eelarve täitmisest.

VEEBRUARIKUU VOLIKOGU ISTUNGIL1. Kinnitati Valjala Vallavalitsuse ametiisikute ja ametiasutuste teenistujate koosseisud ning palgaju-hend 2013. aastaks.2. Kinnitati Valjala valla 2013. aasta eelarve.3. Kehtestati Valjala Lasteaia õppetasu suuruseks 5 € lapse kohta kuus.4. Kinnitati volikogu esimehele, aseesimehele, liik-metele, volikogu sekretärile ja komisjonide esi-meestele tasu maksmise kord.5. Võeti vastu sotsiaaltoetuste määramise ja maks-mise kord Valjala vallas.6. Kehtestati sotsiaaltoetuste määrad.7. Audiitoriks 2012. aasta raamatupidamise aasta-aruande audiitorkontrolliks määrati Audiitorbüroo ELSS AS.8. Tutvuti 2013. aasta eelarve täitmisega.

Volikogu istungite protokollide, määruste ja otsus-tega on võimalik tutvuda vallavalitsuses, Valjala ja Sakla raamatukogus ning Valjala valla kodulehel www.valjala.ee

Häirenuputeenus pakub eakatele hädavajalikku abi

Alates veebruarist on muutunud Päästeameti Lääne päästekeskuse insenertehnilise büroo vastuvõtu aeg Saaremaal. Juhtivinspektor Ger-hard Rooda vastuvõtt toimub teisipäeviti kell 14.00-17.00 Kuressaares, Transvaali 58. Kontakt 454 9762; 509 2680;gerhard.rooda@rescue.ee

Esimene ülemaailmne kaimude Kaasikute kokkutulek 26.-28. juulil 2013 Kõriska külas Valjala vallas Saaremaal. Sassi mõisas said perekonnanimeks Kaasik vennad Kuiste Ju-han (1787-1828) Kuistest ja naaberkülla Kõ-riskale asunud Söro Jaan (1781-1846). Täpse-malt vaata facebooki KAIMUD KAASIKUD, kirjuta meelis0456@gmail.com või helista +372 5094 059. Oled oodatud kokkutulekule!

3

Lk 23:33Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse ja kurjategijad sinna risti, teise paremale, teise vasemale käele.

Ma kutsun teid täna endaga kaasa. Mingem sinna mäele, mis on Jeruusalemma külje all. Seal üleval seisab kõrvuti kolm suurt risti. Igale neist on naelutatud üks mees. Vaada-kem neid ja kuulakem, mida nad mõtlevad.

See, kes on vasakul, vihkab seda, kes on ta kõrval, kesk-misel ristil. Tema põlglik pilk ja solvavad sõnad väljendavad seda väga selgesti. "Mille poolest ta nii tähtis on?" mõtleb ta. "Kui ta on see, mida ta ütleb end olevat, siis päästku en-nast ja meid. Küllap see on ikkagi mingi lollus - mis lunas-tus, mis päästmine! Tehke sellega, mis tahate, minule ei ole seda vaja!"

See on maailma uskmatus, mis nõnda mõtleb, nagu see röövel Jeesusest vasakul pool. Tänagi on tuhandeid neid, kes ütlevad põlglikult: "Ma ei taha seda Jeesust. Ma pigem jään sellesse, mis ma olen, kui et annan Temale au enda päästmise eest. Kui Jeesus tahab surra, siis surgu iseenda pärast, mitte minu pärast. Minul ei ole Teda vaja, mina võin enda pärast ise surra."

Aga vaatame nüüd teisele poole naelutatud meest. Ka te-

ma vaatab Jeesuse poole ja mõtleb oma mõtteid. Ent tema ei põlasta ega halvusta meest, kes vaevleb keskmisel ristil. Te-ma mõtleb oma elatud elu peale ja tal on kahju, et ta selle ära raiskas. Ta tunneb ja tunnistab, et ta on oma karistuse ära teeninud. "Ma suudan taluda seda valu, neid kannatusi, mida mu keha siin ristil rippudes tunneb," mõtleb ta. "Ent seda piina, mis mässab mu hinges, ei suuda ma välja kannatada. Ma tean, et ma ei suuda muutuda. Ma tean, et ei suuda kõike valu, mida põhjustanud olen, ise enam heastada. Ma palun Sind, Jeesus, aita mind, võta minult see kohutav koorem ja anna mulle andeks mu valesti elatud elu."

Mida vastab Jeesus sellele viimasele? «Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.» Ja see risti-löödu uskus seda, mida Jeesus talle ütles.

Andku Looja ka meile seda usku, et me tohime alati tulla Tema juurde - ükskõik kui kohutavast pimedusest, rahutust südamest, kehalisest või hingelisest valust. Sest Ta ootab alati meid ja võtab meid vastu, kui me vaid siiralt Ta juurde tuleme. Aamen.

Õnnistatud ülestõusmispühi soovides,

Hannes Nelis,EELK Valjala Martini koguduse õpetaja

RAHVAMAJA TEATED

APRILLIS12.04. Aprilli -naljakuu KIIKSUPIDU programmiga. Tant-

suks ansambel VANKER (Tallinn). Pane koht kinni. See on viimane bändiga pidu enne suve.

20.04. Valjala Laululind 201327.04. Kirbuturg "Teisele ringile"NÄITUS1. aprill - 10. mai vallavanem Aare Martinsoni karikatuurid

MAIS4.05. Talgupäev "Teeme ära"9.05. Salongiõhtu "Talgud Lööne soos". Ootame kõiki huvilisi, eriti neid, kes osalesid ja mäletavad seda ajaloolist sündmust. Kui on, võta kaasa foto, ajaleheartikkel, tööriist, oma noorusaja pilt... Talgumuusikat rahvamaja rahvapilliansamblilt. Kodune ülesanne: "Saaremaa valsi" prototüüp linalakk-neid oli Asta Mets (Ilvik). Küsimus: Kes oli kuldtärniga sõjamehe prototüüp a) Heino Vilsaar, b) Vol-demar Lember, c) …? Õhtu käigus loositakse õigesti vas-tanute vahel välja auhind. Info tel. 45 49 599 või 52 92 575.11.05. Sakla saialaat

JUUNIS8.06. Saare maakonna 50. laulupidu lossihoovis. Valjalast

osalevad segakoor Waldia ja kanneldajad15.06. Valjala Põhikooli 40. lennu lõpuaktus rahvamajas22.06. Külade spordipäev Valjala PK staadionil22.06. Valla jaanituli Sakla seltsimaja kiigeplatsil. Tantsuks

ansambel SINGAPUR Tallinnast23.06. Võidupüha jumalateenistus/pärgade asetamine võidu-

samba jalamile24.06. Valjala kalmistupüha

Eelteade: Jööri Folk 2013 toimub 27. juulil 2013

Kolm risti Kolgatal

Koolitus uutele kasuperedele

Vanemliku hoolitsuseta lapsi on alati olnud ja on ka praegu. Lastekaitsepoliitika seisukohalt on oluline, et hoole-tusse jäetud/sattunud laps saaks siiski kasvada perekonnas. Selleks on Eestimaal loodud suurel hulgal kasuperesid. Va-nemliku hoolitsuseta lapsed on samuti ühiskonna liikmed ja neil on õigus omada võimalust kasvada perekonnas ning saada edaspidises elus iseseisvalt hakkama. Nad peavad saa-ma vajalikku abi ja toetust tavaliste haridus-, tervishoiu-, tööhõive- ja sotsiaalteenuste raamides.

Paraku on nii, et paljud vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsed ei saa kasvada perekonnas. Üle 10 aasta kooli tatakse Eestimaal kasuperesid. Ikka ja jälle pöördutakse meie poole küsimusega, kuidas saaks koolitusele ja miks Saaremaal vastavat koolitust ei toimu. Nüüd on tekkinud väike lootus, et 2013. aastal avaneb taas võimalus pakkuda huvilistele koolitust Saaremaal.

Selleks et teha valikuid ja otsuseid, peab teadma, et ka-supere on pere, kes võtab oma koju kasvatada bioloogili-selt võõra lapse mistahes lepingu alusel. Lisaks südame-headusele peab pere vastama paljudele muudele erinevatest seadustest tulenevatele tingimustele, mida selgitavad perele koolitajad koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga en-ne koolituse algust.

Kuna Saaremaal on turvaline elukeskkond ja siinsed pe-red on huvi tundnud kasupereks hakkamise vastu, kutsume kõiki huvilisi üles andma endast märku e-posti aadressil malle@kasuperedeliit.ee. Vajalikud esialgsed andmed: nimi, kodune aadress, e-post, telefoninumber. Perede piisava hul-ga puhul saame tegevusega edasi minna. Saaremaal kooli -tavad kasuperesid Helle Aron ja Malle Kobin.

Malle Kobin Marika AngerKasuperede PRIDE koolitaja MTÜ Saaremaa Kasuperedtel. 5149681 tel. 51 78 014

Lp. Kaja lugeja! Kui Sul on huvitavaid juhtumisi, sündmusi või ka muresid,

mida tahaksid teistelegi lugeda anda, siis võid need saata (e-posti aadress raamatukogu@valjala.ee või tiia.latt@valjala.ee) või tuua Valjala raamatukokku.

Kõik kirjatööd on teretulnud! Fotod tagastame pärast lehe ilmumist. Ootame aktiivset osalemist! Avaldame ka teateid ja kuulutusi!

58-aastane HAIN VILSAAR Rahu külast, suri 12. jaanuaril

77-aastane KALEV ANUPÕLD Kallemäe külast, suri 14. veebruaril

78-aastane AINO KUUSK Jõelepa külast, suri 17. veebruaril

71-aastane HILDA NUUT Valjala alevikust, suri 26. veebruaril

83-aastane ERMI DOMBERG Valjala alevikust, suri 21. märtsil

Avaldame kaastunnet omastele

Valjala Vallavalitsus

MÄLESTAME

Tunde taas lööb aegade kell.Jääb alles mälestus hea ja hell.

4

VALJALA VALLA INFOLEHT KAJA

Maht 0,5 trükipoognat, trükiarv 500 eksemplari Toimetaja Tiia Lätt, keeletoimetaja Tiina Kuusk.

ÕNNITLEME JAANUARI SÜNNIPÄEVALAPSI 2.01. Üülo Sink Tõnija küla 83 4.01. Veneida Kreem Turja küla 80 4.01. Aari Antoni Siiksaare küla 70 6.01. Vello Kiil Kogula küla 71 7.01. Rosalie Rand Oessaare küla 89 7.01. Kalev Mänd Kalli küla 77 12.01. Salme-Marie Kadarik Väljaküla küla 87 12.01. Tereese Avik Lööne küla 86 12.01. Lembit Kadarik Väljaküla küla 77 13.01. Heino Pajula Jõelepa küla 76 13.01. Viivi Vääster Valjala alevik 74 15.01. Marie Väli Kogula küla 10216.01. Milvi Kalamees Turja küla 78 16.01. Elvi Sirel Valjala alevik 73 19.01. Saima Piirmäe Kungla küla 72 19.01. Eevi Nõmm Kõriska küla 71 20.01. Liisa Porra Väkra küla 78 21.01. Fjodor Sivous Lööne küla 60 23.01. Kalev Süld Sakla küla 75 23.01. Jaakko Seppälä Väkra küla 74 26.01. Juta Rettau Jõelepa küla 80 29.01. Asta Põldema Sakla küla 80

ÕNNITLEME VEEBRUARI SÜNNIPÄEVALAPSI 1.02. Eevi Lember Valjala alevik 74 2.02. Vladimir Babenko Valjala alevik 73 2.02. Kalev Mägi Jõelepa küla 76 4.02. Elvi Väli Koksi küla 76 7.02. Helju Varik Oessaare küla 74 9.02. Selma Väster Männiku küla 81 10.02. Valve Toel Kalli küla 73

....

Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, töö ja rõõmu katkematu seos.

/Ellen Niit/

Kairi ja Arlis! Õnnitleme pisitütre RISANNA PETERMANNsünni puhul 09.01.2013

Janika ja Urmas!Õnnitleme pisitütre MIAMAI KINDELsünni puhul 06.01.2013

Sille ja Kalev! Õnnitleme pisipoja KUSTI-JOHANNES LAPP sünni puhul 19.03.2013 11.02. Õie-Astra Aders Siiksaare küla 84

13.02. Erna-Melitta Kõrva Veeriku küla 92 13.02. Armilda Kärgenberg Sakla küla 76 17.02. Meeli Meister Tõnija küla 65 19.02. Asta Peäske Jööri küla 70 23.02. Selma Haab Valjala alevik 80 23.02. Volli Lipp Jööri küla 76 24.02. Vilma Süld Kõnnu küla 81 24.02. Milvi Metsmaa Valjala alevik 65 28.02. Juta Rand Tõnija küla 71

ÕNNITLEME MÄRTSI SÜNNIPÄEVALAPSI 2.03. Nelli Süld Väljaküla küla 92 2.03. Sulev Hoogand Kallemäe küla 71 4.03. Manilo Roberto Boni Kõnnu küla 72 7.03. Aime Kapsta Tõnija küla 71 10.03. Vaike Hallikäär Valjala alevik 78 12.03. Linda Raev Tõnija küla 79 12.03 Uno Tambur Koksi küla 65 13.03. Naima Mihkelson Koksi küla 86 18.03. Vilma Koit Valjala alevik 72 20.03. Aime Maripuu Kalli küla 78 22.03. Koidu Lesk Sakla küla 74 24.03. Sulev Naak Kalju küla 76 27.03. Valter Laipaik Kallemäe küla 60 28.03. Kalju Tänav Kuiste küla 75 28.03. Ruuben Kumm Põlluküla küla 74