Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuKristin HolloHaridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Olulisemad teemad:Õppekava ja õppekorraldusKoolikohustusHariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

Koolivõrk ja arvlemine

Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatusedEelnõu kohaselt esitatakse seaduses

riikliku õppekava aluseks olevad õppe põhimõtted, mis seni on olnud kehtestatud vaid riiklikus õppekavas.

Et rõhutada põhi- ja üldkeskharidust kui eraldiseisvaid haridustasemeid, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, esitatakse eelnõu kohaselt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad eraldi määrustena.

Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatusedSätestatakse võimalus arvestada

õppekavavälist õppimist õppe osana, kui see aitab õpilasel saavutada õppekavas määratletud õpitulemusi

Sätestatud on võimalus õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava (IBO õppekava) alusel.

Esitatud on üldnõuded õpikeskkonnale

Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatusedSätestatud on võimalus

koolikohustuslikele õpilastele põhihariduse omandamiseks õhtuses või kaugõppevormis.

Täpsustatud on õppetunni, õppepäeva, õppeveerandi ja kursuse mõisteid

Muudetud on koolivaheaegade regulatsiooni – gümnaasiumide osas on kooli direktorile ja pidajale jäetud senisest suurem otsustamisvabadus õppeaja planeerimisel.

Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatusedEelnõus on ainevaldkonniti

esitatud nädala õppetundide arv põhikoolis ning kohustusliku õppe maht gümnaasiumis. Gümnaasiumi osas on sätestatud ka väikseim lubatud koormus (96 kursust).

Sätestatud on õpilase jaoks vabatahtliku riigikaitseõppe korraldamise kohustus

Täpsustatud on usundiõpetuse õpetamise regulatsiooni

KoolikohustusKoolikohustuslikku iga on pikendatud 18

eluaastaniSeaduses on esitatud koolikohustuse

mittetäitja määratlus:Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse:1) isik, kes pole kantud ühegi kooli nimekirja2) õpilane, kes on põhjendamata puudunud

rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeaasta jooksul ning on jäetud klassikursust kordama

KoolikohustusTäpsustatud on õpilase, vanema,

kooli ja valla või linna kohustusi ning nende poolt rakendatavaid meetmeid koolikohustuse täitmise tagamiseks

Õpilasel on kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes

KoolikohustusÕppest puudumine on lubatud ning

loetakse põhjendatuks, kui õppes osalemist takistavad mõjuvad põhjused.

Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Eelkõige loetakse puudumine põhjendatuks:

1) õpilase haigestumisel;2) kui kooli jõudmist takistab läbimatu

koolitee, halb ilm või muu vääramatu jõud, mis võib kahjustada õpilase tervist

3) kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel

KoolikohustusTäpsustatud on koolikohustusliku õpilase

õppest puudumisest teavitamise regulatsiooni:• Puudumisest peab vanem kooli teavitama

puudumise esimesel päeval• Õpilase kooli naasmisel peab vanem hiljemalt

ülejärgmisel päeval teavitame kooli puudumise põhjustest ja kestusest.

• Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval sellest elukohajärgse valla või linna asutuse vastavat töötajat või struktuuriüksust

KoolikohustusKui õpilane on haigestumise tõttu

puudunud üle viie järjestikuse õppepäeva, esitab vanem koolile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, mis tõendab haiguse või vigastuse esinemist alates tervishoiuteenuse osutamise päevast

Andmed koolikohustusliku õpilase kohta, kes on õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse EHISesse

KoolikohustusVanema kohustustena on välja toodud nt:1) kohustus luua koolikohustuslikule õpilasele

kodus õppimist soodustavad tingimused, 2) kohustus teavitada valla- või linnavalitsust

õpilase välisriiki õppima suundumisest;3) kohustus teha koostööd kooliga;4) kohustus kasutada meetmeid, mida talle

pakub kool või valla või linna vastav asutus

KoolikohustusKooli rakendatavate meetmetena on välja toodud

nt:1) vestlus õpilasega või tema nõustamine;2) õpilasele tugiisiku määramine;3) õpilase üleviimine käitumisraskustega õpilaste

klassi;4) õpilase vastuvõtmine õpilaskodusse või

pikapäevarühma Kui kooli poolt rakendatavad meetmed ei avalda

mõju või neid pole võimalik rakendada, kuna kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool valla- või linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse või ametiisiku poole või alaealiste komisjoni poole.

KoolikohustusVald või linn loob kõigile tema

haldusterritoorimul elavatele koolikohustuslikele isikutele võimaluse põhihariduse omandamiseks, kehtestates selleks määrusega elukohajärgse kooli määramise korra

Koolikohustuse mittetäitjate ja põhjendamata puudujatega tegelemiseks korraldab valla- või linnavalitsus ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise valla või linna ametiasutuses või ametiasutuse hallatavas asutuses

KoolikohustusValla- või linnavalitsus korraldab

vajadusel sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaalteenuste osutamise või sotsiaaltoetuste ja muu abi andmise koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale

Võimalusel korraldab valla- või linnavalitsus koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamineSeaduses on esitatud hariduslike erivajadustega õpilase

mõiste:Hariduslike erivajadustega õpilane käesoleva seadusetähenduses on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused,terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajalineõppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisavvaldamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusiõppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid,õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muudalternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalseettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal ja muu selline),taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassigatöötamiseks koostatud töökavas

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamineUue nõudena on sätestatud, et

õpilasele tagatakse vajaduse korral eripedagoogi, psühholoogi ning sotsiaalpedagoogi teenus.

Täpsustatud on HEV õpilastele rakendatavaid teenuseid ja nende kohaldamise korda.

Uue meetmena on sätestatud individuaalõppe rakendamise võimalus ning väikeklassi ja sõltuvushäiretega õpilaste klassi moodustamise võimalus

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

Täpsustatud on koolis tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat regulatsiooni – mis teenused kuuluvad kooli tervishoiuteenuste hulka, kuidas korraldatakse nende osutamine jne

Sätestatud on nõue, et koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

Selle tagamiseks on ette nähtud rida meetmeid ja käitumisnorme:

• Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel.

• Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluste piires selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist

• Kool võib koolipere turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmeid

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolisKooli õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate

turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolisUue teemana on seaduses sätestatud

kriisireguleerimine koolis:• Kriisireguleerimisena mõistetakse meetmete

süsteemi, mis on ette valmistatud ja kasutusele võetud, et tagada hädaolukorras kooli töötajate ja õpilaste turvalisus

• Koolil on kriisireguleerimisplaan, mille kinnitab direktor

• Direktor moodustab koolis alaliselt tegutseva koolitervise ja –turvalisuse nõukoja, mille ülesanded on muuhulgas kriisireguleerimisplaani väljatöötamine, koolipere turvalisuse tagamiseks ja vägivalla ennetamiseks rakendatavate meetmete väljatöötamine, ja tegevuse koordineerimine hädaolukorra puhul

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolisUue teemana käsitletakse seaduses

õpilase suhtes rakendatavaid mõjutusmeetmeid:

• Eesmärgiga julgustada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi (sealhulgas nt kooli kodukorda), rakendada mõjutusmeetmeid.

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolisSeaduses on loetletud ka mõned meetmed:

noomitus; õppetunnist eemaldamine; pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus;  vanema kooli kutsumine; õpilase suunamine sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde; konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine;  ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest; ajutine õppes osalemise keeld; kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul.

Tegemist on avatud loeteluga ja kool võib rakendada ka teisi seadustega kooskõlas olevaid meetmeid

Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

Enamike loetletud meetmete rakendamise õigus on direktoril või tema volitatud isikul (nt õpetajal)

Seaduses on esitatud ka loetletud mõjutusmeetmete rakendamise tingimused ja kord

KoolivõrkEelnõu kohaselt tegutsevad põhikool ja

gümnaasium alates 2012/2013 õppeaastast üldjuhul eraldi asutustena

Erandiks on erakoolid ja riigikoolid ning seaduses sätestatud tingimustel munitsipaalkoolid

Munitsipaalpõhikool ja –gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena, kui see on vajalik tulenevalt koolis rakendatavast õppevormist, regionaalsetest iseärasustest või kooli õppekavast, mis eeldab mõne ainevaldkonna varasemat õppimist põhikooli I ja II kooliastmes või süvendatud õppimist põhikooli III kooliastmes.

KoolivõrkTäpsustatud tingimused munitsipaal-

gümnaasiumi ja -põhikooli ühe asutusena tegutsemiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Eelnõuga nähakse ette võimalused ka kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi tegutsemiseks ühe asutusena ja huvikooli ja üldhariduskooli tegutsemiseks ühe asutusena

KoolivõrkGümnaasiumide võrgu kujundamiseks

määrab Vabariigi Valitsus gümnaasiumipiirkonnad ja munitsipaalgümnaasiumide maksimaalse arvu gümnaasiumipiirkonnas

Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus minimaalse 7-17 aastaste isikute arvu gümnaasiumipiirkonnas, millest konkreetsete piirkondade määramisel lähtutakse

Piirkondade määramisel toetub Vabariigi Valitsus võimaluse piires valdade ja linnade ettepanekutele ja omavahelistele kokkulepetele

KoolivõrkEnne seaduse jõustumist

munitsipaalkoolidele väljastatud koolitusload õppeks gümnaasiumis loetakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade taotlemisel ja väljastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 gümnaasiumi asutamise kohta sätestatut ning koolitusluba väljastatakse juhul, kui täidetud on § 14 ja § 15 sätestatud tingimused gümnaasiumi asutamiseks.

ArvlemineEelnõus on täpsustatud arvlemise regulatsiooni –

kulusid, mida arvatakse tegevuskulude hulka, õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse arvutamise ja sellest teavitamise alused, arvete esitamise korda (igakuiselt).

Alates 2010. aasta 1. septembrist on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil.