Põllumajandusoktoober 2016 | nr 10 (12) | pollumajandus.ee |

TOIMETUS 3Oktoober 2016

SISUJUHT JUHTKIRI

PõllumajandusToimetaja: Meelika Sander-Sõrmus, tel 667 0108, e-post: meelika@pollumajandus.ee Reklaami projektijuht: Edvin Bürkland, tel 667 0145, e-post: edvin.burkland@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/ReklKujundaja: Margit Toovere, OÜ KujundusvabrikFototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222

Toetajad:

Toit me lauale ei tule poest, vaid ikka põllult või farmist. See on ju teada, aga sageli see unustatakse.

Seda erilehte loevad ka mittepõllu-mehed, sestap oleme sisu luues katsu-nud asju lihtsalt ja arusaadavalt selgi-tada.

Alustame põllult. Olen ise ka õppi-nud agronoomiat ja minu mullateadu-se õppejõud sõnas alaima: “Muld on elu häll”. Ümber mulla ja põllu kogu see krempel selle kuu erilehes tiirlebki.

Kui ei künna, siis ei saa saaki – ütles suurima rukkisaagi saanud Tuuli Vaa-rak. Künnist ja künnivõistlusest rää-gime läbi võistluse ühe peakorraldaja, Marko Valgma silmade. Muideks, sellel väliüritusel osales üle 4000 külastaja!Kui ei kuluta, siis ka ei saa. Viljelusvõist-luse põldudelt saadi ka tänavu head saagid, kuigi ilmaolud olid tänavu te-raviljakasvatajale keerulised. Seal on tegu muidugi täielike proffidega, kes oma asja läbi planeerivad ja kõik põllu-tööd täpselt ja õigeaegselt teevad. Juhu-sel siin ruumi ei ole.

Kui jääb üle, tuleb eksportida. Enne peab aga olema koht, kus saadud vilja-saak kuivatada ja hoiustada. Põllumees-te ühistu KEVILI investeeris miljoneid eurosid uude Rõngu viljaterminali. Mi-da ise ära ei tarbita, see rändab laevade-ga laia ilma. Sel aastal tegid meie vilja kokkuostjad taas ajalugu – esimene 25 000tonnine kollase herne laev seilab In-dia rahvale toitu viima.

Toidutööstused avasid uksed

18 tootjat avasid oktoobri teisel töö-nädalal oma tööstuste uksed. Miks? Enamus neist olid meile kõigile teada ja tuntud toidutootjad. Seega, enese-promo see ei olnud. Pigem üritati toi-dutööstuse mainet üldiselt paranada. Probleem ei ole meie toodetes, need on head, aga probleem on tööjõu järelkas-vus. Just lihttööjõudu ei leia enam, sel-list, kes leiba viilutaks ja juustu kile-taks. Tänavalt tulles aga seda tööd ei saa teha, vaja on lisaks praktikale ka üldi-seid toidualaseid teoreetilisi teadmisi. Nii koolitatakse ise.

Leian, et just siin peaks tulema riik eurorahadega appi – see on olulisem, kui õppida järgmist uut ja peent juhti-mis- või turundusnippi.

Toidu tee saab alguse põllult ja farmidest

MEELIKA SANDER-SÕRMUSPõllumajanduse toimetaja

Süüa tahame me kõik. Tahame, et see, mida söö-me, oleks kodu-maine. Veel võiks see olla toodetud tipptehnoloo-giaga ja imelises pakendis. Kuidas asi aga tegelikult käib?

4–6 Portree: Ants-Endel Sõrra

8–11 Viljelusvõistluse suured saagid salves

12 Ajalooline 25 000tonnine hernelaev suundus Indiasse

14–16 Künnivõistluste parimad selgunud

18–19 EMÜ aasta vilistlased

20–21 Nisad puhtaks tehnoloogia abil

22 Ka Leedu piimatootjad hädas

24–25 Roomet Sõrmus piimaaktsioonist

26–27 Teated

28–32 Toidutööstused avasid uksed

34–36 KEVILI uus viljaterminal

38 Kuhu liigub põllumajandus-tehnoloogia

Põllumajandus4 portree

Meelika Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Isa Jaan oligi see, kes poja põllumajan-dusse viis. Kui Ants-Endel oli 15aastane, tuli tal hakata tegelema kodutalu töö-dega, sest isa asus Tartumaa Põllumees-te Liidu tegemisi juhtima. Nii alustati ko-dutalus 35 hektari maa harimist kahe va-na traktoriga. “Mingit pärandust ei saa-nud ja midagi ei erastanud, nagu tol ajal pärast kolhooside kadumist toimus. Kõik tuli nullist teha, õppida ja investeerida,” ütles Ants-Endel Sõrra.

Nüüd, 33aastaselt saadud tiitel on teh-tud töö eest tunnustuseks ja Ants-En-del on rahul, sest palju on tulnud ise õp-pida ja alati pole kõik ka ideaalselt õn-nestunud.

Tema arust on Eesti Rukki Seltsi tege-vus rukkikasvatuse propageerimiseks igati tänuväärne. “Rukkikasvatuse juu-res ei saa me rääkida suurtest kasumi-numbritest, pigem on see auasi. On ju öeldud, et iga põllumees võiks niipalju rukist kasvatada, et poleks häbi poest lei-ba osta,” ütles ta ja oli kindel, et igasugu-ne promo meie rahvusviljale on vajalik.

Teraviljakasvatus kahe ettevõtte alt

Kämara Mahe OÜ kasvatab 400–500 hek-taril mahevilja, Kämara-Antsu talu alt kasvatatakse sama suurel pinnal tavavil-

Ants-EndEl sõrrA

tänavune rukkikülvajaEesti Rukki Selts omistas “Rukkikülvaja 2016” auhinna OÜ-le Kämara Mahe ning rukkikuningas Hans Kruusamägi ja seltsi auväärne liige Jüri Kraft andsid auhinna üle selle osanikule ja juhile Ants-Endel Sõrrale. Traditsioonilise laureaadi tamme istutas Ants-Endel koos isa Jaan Sõrraga.

ja. Tavaviljadest kasvatati tänavu rukist, nisu ja uba. Järgmisel hooajal on plaan rukist tavaviljana mitte kasvatada, selle asemele tuleb raps. Lisaks siis nisu ja uba.

Sel aastal oli maas 150 hektarit mahe-rukist ‘Sangaste’. Lisaks kasvatati mahe-dat kaera ja uba. “Uueks hooajaks külva-sime maherukist veidi vähem, 130 hek-tarit. Kõik on ikka ‘Sangaste’. Selle sordi kasvatamisel on abiks PRIAst saadav ko-halikku sorti taimede kasvatamise toe-tus. See katab ära seemnele tehtava lisa-kulu, sest kasutame vaid 100% sertifitsee-ritud seemet,” selgitas Sõrra.

rukkikasvatus on kindlapeale minek

Rukist on lihtne kasvatada ja igal juhul soovitab Sõrra rukkikasvatusega tege-leda, sest kui ikka kombainiga põllule saad, siis mingi saagi saad alati. “Rukis on lollikindel kultuur,” ütles Sõrra. “Tä-navused saagid olid üldiselt keskmised, tavaviljas alla tavapärast, sest aasta ilma-olud ei olnud kiita, aga maheviljas sain pigem tavapärase saagi. Keskmine oli kolme tonni kanti. Rukkikoristust segas tänavu ka vihmane sügis ja pea 70 hek-

rukis on lollikindel kultuur. Kui ikka kom-bainiga põllule saad, siis mingi saagi saad alati.ants-endel Sõrra

5Oktoober 2016

tAustrukkikülvaja kuju jagatud juba viis aastatEesti Rukki Seltsi poolt parima rukkikasvataja tiitliga autasustatud

2012 Hans kruusamägi, OÜ Simuna Ivax 2013 Jaanus Marrandi, OÜ Estonia2014 Madis avi, Kaarli TÜ2015 Jaan kiisk, JK otsa Talu OÜ2016 ants-endel Sõrra, Kämara Mahe OÜ

JuHan Särgava Eesti Rukki Seltsi liige, Saidafarm OÜ juht

Mahepõllumajandusliku elu-viisi juures on mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisem osa üldse. Minu meelest on ants-endel Sõrra just see noor mees, kes juba oma jär-jekindlusega selle tiitli igati ära teenis.

Aastad ei ole vennad, mis tähendab, et umbes seitsme-aastaku jooksul jõuab ko-geda rammusaid ja lahja-sid saagiaastaid niimoodi, et kõik jälle justkui kordu-ma hakkab. Maltsa nähes ki-putakse mahemehi ikka nar-rima, kuid tugevam on just see, kes sellest välja ei tee. Mahekunst algabki sellest, kuis mürke ja väetisi mitte ainult maha jätta, vaid asen-dada mahemeetoditega. Kir-jandus ja kõrvalseisjate õpe-tused on üks osake, omaen-da kogemus viib aga tule-museni.

Tänuväärne kultuur

Saak on küll madalam, kuid madalamad on ka tehta-vad kulud. Rukis on üks tä-nuväärsemaid kultuure just mahemajanduses. Ta on tal-vekindlam teistest ja “andes-tab” kergemad maaharimi-se veadki. Samas annab koos saagiga eelkõige hulgaliselt väärtuslikku põhku, mis on koos sõnnikuga väga eluline mulla tervendaja, toitja. Sa-mas, rukki juured ulatuvad sama sügavale, kui kõrge on taime maapealne osa. Pärast

saagikoristust jäävad juu-red kapillaaridena vahen-dama mulla pinda sügava-ma osaga. Välja näeb see nii, et rukist kasvatanud põllud neelavad kapillaaride kau-du kiiremini liigse sadevee ja põuasel aastal toovad niis-kuse taime juurestikule kät-tesaadavaks.

Avalikkust teenib rukis eelkõige keskkonnahoiuga selles mõttes, et vaata vaid, kui palju väetist ja mürke jääb põllule panemata kõi-gil hektaritel kokku. Loodus puhkab, linnud laulavad ja põlluhiir kasvatab oma pe-re ülesse.

Seltsil oluline roll

Rukki Seltsi toimetustel on äärmiselt kõrge roll nõnda põlise ja auväärse tegevuse, kui seda on rukki kasvatami-ne, väärtustamisel.

Ainult oskusliku väärtus-tamise kaudu tuleb ikka ja jälle selle suhteliselt madala tulukusega tegevuse juurde entusiaste, kes kõrgel hoia-vad meie rahvuslikku uh-kust rukki kasvatamise alal. Selts on kokkusaamise ko-haks rukkiga kokku puutu-nud ja kokku puutuvale väga väärikale seltskonnale, ees-otsas meie auväärse presi-dendi Arnold Rüütliga.

Kõigi teiste kultuurite-gevuste kõrval on rukki ka-vatus vahva ja igati rahvus-lik hobi, elulaad, võistlusvä-li ja jätkusuutlikkuse tradit-sioon.

Mõtteviis ja järjekindlus kõige olulisemad

Tauno kangro kavandatud külvaja kuju asub väätsal. ants-endel Sõrra sai selle miniatuurse koopia sealsamas. foto: EEsti

Rukki sElts

Põllumajandus6 portree

tarit saaki jäi koristamata, sest lihtsalt ei saanud masinatega põllule. Siis, kui oli juba kuivem, oli vili lamandunud ja peas kasvama läinud.”

austab traditsioone

Sõrra sõnul ta agrotehnikas midagi eri-list ei tee. Mahevilja kasvatamisel on kõi-ge aluseks ikka korralik künd. “Kui tava-teravilja kasvatamisel kasutan ma mini-meeritud mullaharimist, siis maheviljas seda ei saa. Kord tegin katse ja rohkem ei tee, ikka õpitakse ju oma vigadest kõige paremini,” ütles Sõrra, kes nüüd kasvatab mahevilja traditsiooniliselt, ilma väetiste ja taimekaitseta, mida ju ka tegelikult on maheviljakasvatuses võimalik kasutada.

“Ma lihtsalt ei poolda selliseid asju ja austan traditsioone. Pärast saagiko-ristust teen näiteks kõrrekoorimise, et umbrohte hävitada, künnan, kasutan al-lakülvis ristikut jne,” ütles ta.

veendunud mahetootmise fänn

Sõrra sõnul on mahetootmine ennast alati ära tasunud, sest kuigi saagid ja see-läbi saadav käive on väiksemad tavavil-jast, on asja kasumlikkus alati suurem. “Sa ju kulutad kordades vähem.”

Lisaks eelistab ta ka oma toidulaual mahedaid, töötlemata toiduaineid. Nii

müüs ta näiteks oma mahekaera Tartu Millile ja sai sealt vastukaubaks ka oma perele maheda kaerahelbe. “Üldse on tu-rustada mahedat lihtsam. Kogu mu toi-duvili läheb Tartu Millile. Maheoale olen leidnud ise turustuskanali Saksamaa-le, kus sellest valmistatakse mahesööta. Et oma tavatootmises kasutatavad väeti-sed ja taimekaitse ostan Scandagra Ees-tist, siis müün nende söödatehasele oa ja järgmisel hooajal ka rapsi.”

nullist alustada on raske

Sõrra arvates on praegu noortel raske alustada traditsioonilise põllumajandu-sega, olgu see siis kas piimakarja- või te-raviljakasvatus. “Tuleb leida mingi niši-toode, mille tootmiseks ei pea investee-rima suuri summasid kas siis tehnikas-se või maasse. Üldse on praegu vist kõi-ge keerulisem kõik see maade ümber toi-muv, rendisuhted nii konkurentide kui maaomanike vahel, maade pidev üleost-mine,” arvas Sõrra.

Ka lisas ta, et kui on juba midagi toi-mivat tehtud, siis tasub sealt asja eda-si arendada. “Nii, kui saime valmis oma korraliku võimsusega kuivati, siis otsus-tasime hakata ka kuivatusteenust pakku-ma. Näiteks oleme kuivatanud KEVILI-le ja Scandagrale vilja ja uba.”

KommEntAArPeame oluliseks panust seemnekasvatusesvaHur kukk Eesti Rukki Seltsi president

Tänavuse rukkikülvaja auhinna omistasime ants-endel Sõrrale ja tema ettevõtetele kämara Mahe OÜ ja kämara-antsu talu, kuna nad kasvatasid enim talirukist mahe-põllumajanduse põhimõtete alusel.

Ka on Kämara Mahe OÜl enim sertifitseeritud sordi ‘Sangaste’ seemnepõlde, sel aastal oli neid kokku 57,3 hektarit. Teine suurim ses osas on 37,8 hektariga Tamme Talu.

Rukki kasvupind näitab aga ma-dala kokkuostuhinna tõttu vähe-nemist. Rukis võistleb samas kas-vatusnišis teiste teraviljadega, nii külvikorras kui ka tööde teostami-se aja osas. Aga võrreldes talinisuga on talirukki majanduslik tulukus madalam ja sellest tuleneb ka kas-vupinna vähenemine.

Eesti Rukki Seltsi nimel loodan, et hind paraneb ja meie rahvusvilja maine tõuseb.

Põllumajandus8 taimekasvatus

TASub TeAdAkes said suurimad saagid?

raps. Parimad hektarisaagid jäid mullusele 2 tonniga alla. Kõrgeima saagi 4,6 t/ha sai Avo Samarüütel Tartumaalt. Erki Oidermaa Põlvamaalt sai 4,4 t/ha ja Henry Tammann Ida-Virumaalt ainsana CL sor-diga 4,3 t/ha. Võrdse tulemuse sai ka Martin Salu Saaremaalt. Parim suvirapsi saagi kasvatas Anneli Tihu – 3,1 t/ha. Oder. Kahjuks tänavu positiiv-selt ei üllatanud. Pooled taliod-ra põllud tuli ümber külvata. Need, mis alles jäid, andsid ligi-kaudu sama saagi, mis suviod-rad, keskmiselt 2,8 t/ha. Või-tis napilt talioder 7,7 t/ha saa-giga Erik Paalmani põllult Põl-vamaalt. Teisel kohal oli Kaido Kirst Saaremaalt 7,6 t/ha, Pille Nugis Viljandimaalt sai 3. koha varase odra saagiga 5 t/ha.nisu. Saagid suhteliselt üht-lased, kõrgete saakidega ülla-tusi kahjuks ei tulnud. Parima saagikusega – 8,6 t/ha oli es-makordselt osalenud Erik Paal-man Põlvamaalt. Napilt jäid tu-lemusega 8,5 t/ha alla Kaido Kirst Saaremaalt ja Erki Oider-maa Põlvamaalt. Huvitav on märkida, et nii odra kui nisuga

olid eesotsas samad mehed. Parima suvinisu saagi 7,2 t/ha sai Madis Tamm Tartumaalt.rukis. Tänavune üllatuskul-tuur – ületas saagikuselt tei-si teravilju nii viljelusvõistlusel kui ka Eesti kultuuride kesk-misena. Statistikaameti esialg-setel andmetel oli teraviljade keskmine saagikus tänavu 3 t/ha, rukkil 3,4 t/ha. Üheks põh-juseks oli kindlasti see, et keva-dine pikk põuaperiood ei mõ-junud tugeva juurestikuga ruk-kile nii tugevalt kui teistele kul-tuuridele. Endine rukki kõr-geim saak oli mullune 10,3 t/ha Tanel Tõrvandil. Nüüd sai uueks rekordsaagiks 10,4 t/ha Tuuli Vaarak Viljandimaalt. Hernes. Võistlusel esimest korda. Parima saagi 6,6 t/ha kasvatas Mihkel Vainula Pär-numaalt, seades järgmisteks aastateks ette kaunis kõrge re-kordtulemuse. Taolise saagiku-sega võib hernes konkureeri-da edukalt oma väikeste kulu-tustega senini pidevalt võitnud talirapsidega. Margus Klais Tar-tumaalt sai 4,8 t/ha ning Eha Piip ja Mati Lillemets Järva-maalt 4,2 t/ha.

MarGuS aMeerikaSBaltic Agro AS, arendusdirektor

Võistlusel osaleti viie kultuu-riga – raps, rukis, oder, nisu ja hernes. Põldoa ja tritikale põlde pakuti mõlemaid vaid ük, mistõttu ei saanud neid võistlusele registreerida. Sel-lest on kahju, kuna Saare-maal välja pakutud tritikale põld olevat andnud hektari-saagiks 11 tonni, kuid tule-mus jäi võistluse reeglite ko-haselt fikseerimata.

loeb ka kvaliteet ja tulukus

Uudsena Eesti viljelusvõist-luse ajaloos on sellel aas-tal reegliks see, et ei võistel-da mitte vaid kõrgeima saa-gikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuu-lutatakse välja kolme näita-ja kokkuvõttes. Arvesse võe-takse kultuuri saagikust,

saagi kvaliteeti ja põllu tu-lukust. Saagi kvaliteeti võr-reldakse Saku Põllumajan-dusuuringute Keskuse labori analüüside alusel ning põl-lu tulukus hinnatakse kasu-tatud agrotehnika ja toode-te põhjal.

Tänavune taimekasvatus-aasta oli keeruline, mida näi-tab ka suur võistlusel katkes-tajate hulk: kevadel regist-reeriti 44 põldu, lõpptabelis-se jõudis 32 tulemust. Osa-liselt kindlasti ka selle tõt-tu, et eelmisel aastal olid re-kordkõrged saagid ning nüüd tundusid põllud võist-lusel osalemiseks mitte kõi-ge parimad olema.

Viljelusvõistlusest tehak-se kokkuvõtted ning iga kul-tuuri võitja tuuakse välja lõ-pukonverentsil 29. novemb-ril Paide kultuurikeskuses.

Võistluspõldudeltsaak salvesTänavuse viljelusvõistluse saagikuse numbrid on selgunud. Tulemuste avalikustamine venis, kuna alles 5. oktoobril kombainiti viimane suvirapsi põld.

rukis üllatas tänavu kõrge

saagiga nii viljelusvõistlu-

sel kui ka eestis keskmiselt.

FOTOD: MEELIKA

SANDER-SÕRMUS

Põllumajandus10 taimekasvatus

Meelika Sander-SõrMuSpõllumajandus.ee

Tänavuse viljelusvõistluse suurima rukkisaagi sai Tuu-li Vaarak Savikoti agrost Vil-jandimaalt. Saak 10,4 tonni hektarilt tuli 37 hektari suu-ruselt põllult, sordiks oli hüb-riidrukis ‘Brasetto’. Mida soo-vitab tänavune parim rukki-kasvataja?

Savikoti Agro agronoom Tuuli Vaarak on saanud ju-ba neljal aastal järjest rukki-põldudelt häid saake. Ruk-ki keskmine hektarisaagikus ettevõtte põldudelt oli täna-vu 7,1 tonni.

“Viljelusvõistlus on selles mõttes tore, et kui sügisel oled kõik tööd kenasti ära teinud ja kevadel näed, et põld on ilus, ühtlaselt talvitunud, siis liht-salt tekib soov osaleda. Mõõtu tuleb ju võtta, see teebki asja

Tuuli Vaarak: loeb kogemus ja läbimõeldud majandamine

huvitavaks. Lisaks saab õppi-da teiste kogemustest,” lausus Vaarak, kes mullu andis julge lubaduse, et küll see 10 ton-ni rukkist tuleb ära ja tuligi.

Hea saak nõuab ka kulusid

Rukis on kultuur, mida on suhteliselt kerge kasvatada aga niisama ei tule midagi.

“Tänavu sain aru, et kõige aluseks on künd. Kündsin esi-mest korda rukkipõldu ja ke-vadel vaatas vastu umbrohust puhas, sile põld, kus külvi-read olid ühtlased. Sügisel on oluline ka külviaeg, meil oli see 10.–13. september. Ideaal-ne on, kui talvele vastu min-nes jõuab taim luua 3–5 pea-võrset, et koguda varuks va-jalikul hulgal toitaineid. Hea saak ei tule niisama, peab te-gema kulusid,” ütles Vaarak.

“Võistluspõld sai elemen-

dina lämmastikku 167 kilo hektarile. Lisaks väetamise-le on oluline ka taimekaitse. Umbrohutõrjet tasub vajadu-sel teha nii sügisel kui keva-del. Tänavune kasvuregulaa-tori norm oli ka suurem kui möödunud aastal, sest väe-tiste foon oli kõrgem,” loetles olulisi töid Vaarak.

“Rukist õnneks väga putu-kad ei ründa, kõige levinum kahjur on ripslane, sest väi-detavalt pidi ta tungaltera vii-rust edasi kandma. Haigus-tõrjet tegin kaks korda, esi-mene asi on alati jahukaste, mis taimedel välja lööb. Pal-jud ei pööra selle tähelepanu aga minu arust on selle tõrju-mine oluline. Ideaalne oleks see, kui me ei oota ära haigust vaid tõrjume ennetavalt. Li-saks ohustab rukist erinevad laiksused,” lisas ta.

816hektarit põllumaad on kokku Savikoti Agros, sellest omatakse 185 hektarit, muu renditak-se. Haritavat maad on 748 hektarit. Teravilja all olevast 387 hektarist on suvinisu 90, talinisu 120, otra 60 ja rukist 117 hektarit. Liblikõielistest kasvatakse uba 150 hek-taril ja ristikut 17 hekta-ril. Rapsi on kokku 151 hektarit, püsirohumaad 68 hektarit.

11Oktoober 2016

keS on keSTuuli Vaarak

lõpetanud 2011 Eesti Maa-ülikool magistriõppeTöötanud 2012–2014 taime-kasvatusjuhina OÜs Laane-kuru, alates 2014 agronoom OÜs Savikoti Agrokasvatab väikeettevõtjana oma Koidu talus teravilj-, kur-ki ja maasikaidVõitnud viljelusvõistlusel rukki kategoorias I preemia 2014 ja 2016 ning II preemia 2015. Tänavu tegi ka uue Ees-ti rukkirekordi. Tunnustatud 2015 parima taimekasvataja nominendina

TASub TeAdASavikoti Agro viljakasvatuse kogemus

aluseks heale saagile on kaasaegsed sordid. ei tohi külvata väga pikka aega kasutusel olnud oma toodetud seemet, eelistada tuleks sertifitseeritud seemet.Tuleb teha haigus- ja umbrohutõrjet.Oluline on tööde õige ajastamine.Selged peavad olema mullaharimise, külvinormi arvu-tamise ja viljavahelduse teemad.

Soovituslikud külvinormididandatud tera ruutmeetrile

Suvinisu 600Talinisu 500–550Oder 400–450Hübriidrukis 125–150Hübriidraps 50–60Põlduba 40–60

Probleemid 2016. aastalTalv: vilja kehv talvitumine.kevad ja suve algus: kevadise põua tõttu kehv võrsu-mine, öökülmad juunis.Hilissuvi ja sügis: hilised sajud ning hilisvõrsete tekki-mine, umbrohu massiline teine rinne. Koristusaja kehv ilm põhjustas mahukaalu langust ja haigusi. Kõik sai ko-ristatud, kuid vihm langetas kvaliteeti. Rukis koristati esi-mesena ja sealt saadi suur saak, aga ülejäänud viljad kannatasid, sest rukist oli suur pind.

Tänavu sain aru, et kõige alu-seks on künd.

Tuuli Vaarakut võib pidada vaatamata tema noorusele üheks professionaalsemaks rukkikasvatajaks.

Põllumajandus12 viljaäri

Meelika Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Loomulikult on 25 000 tonni kvaliteetse herne jaoks väga suur kogus, seepärast komp-lekteeriti laev ühiselt kõi-gi Eesti suurimate vilja kok-kuostjatega. Scandagra Eesti osakaal laevas oli 22%.

Scandagra Eesti vilja too-tejuhi Marge Pähkli sõnul on tegu ajaloolise sündmusega.

“See on ajalooliselt esi-mene 25 000tonnine kollase herne laev Eestist ja milles ka Scandagra Eesti põllumees-tega osaleb. Laeva organisee-rib Eestist Hollandi ostja ja lõppostjaks on omakorda In-dia kaupmehed. Eesti hernes laaditakse maha Calcuttas ja nii jõuab kaup India inimes-te toidulauale,” ütles Pähkel.

kõrged kvaliteedinõuded

Eestis kasvatatud kollane her-nes on üldjuhul kvaliteetne ja kõrge proteiinisisaldusega. Sel aastal siiski tekkis ilmas-

Suur hernelaev asus teele Indiasse Oktoobri teisel töönädalal laaditi Muuga Sadamas esimene 25 000tonnine kollase herne laev, mille sihtkohaks on India.

tiku mõjul palju kahjustusi, mis tegi herne kaubandusli-ku välimuse koledaks.

“Kuna tegu on toiduherne-ga, siis on ka kvaliteeditingi-mused kõrged, mille enamus põllumeestest siiski vaatama-ta raskele sügisele täitsid. Toi-duherne kvaliteedis jälgitak-se värvipuhtust, katkiste her-neste ja prügi osakaalu, kah-jurite poolt kahjustatud her-neste hulk on piiratud. Oluli-seks kriteeriumiks on muidu-gi ka kaubanduslik välimus,” selgitas Pähkel.

Ta lisas veel, et ekspordiks sobivad kõik sordid. “Muidugi on viimase paari aasta jook-sul välja kujunenud kindla-mad sordid, mis on saagika-mad ja võib-olla ka ilmasti-kukindlamad. Sordid, mis on end tõestanud, on ‘Alvesta’ ja ‘Ingrid’.”

Suur hernelaev laaditak-se kahest sadamast: Muuga Transiitkeskus ja Muuga MGT. “Koostöö sadamatega on ala-ti hea, mis on eksporti silmas pidades väga oluline – suurte-le ostjatele on oluline, et lae-vad saavad korrektse kauba-ga ja kiiresti laaditud,” kiitis Pähkel koostööpartnereid.

Tänavu eksport väiksem

Pähkel prognoosib, et kuna viljasaak on sel aastal väik-sem, siis on ka eksport eelmi-se aastaga võrreldes ca poole miljoni võrra väiksem.

“Ees seisavad veel laevata-mise kuud oktoober-novem-ber. Praeguseks on teele saa-

detud kaks laeva, üks 15 000- ja teine 7000tonnine. Kohe läheb veel 4000tonnine ni-sulaev. Lisaks teeme veel kaks väiksemat hernelaeva. Samu-ti lähevad Riia sadamast ma-heoa, -herne ja -rukki laevad ning planeerime sarnaselt eelmisele aastale eksportida ka suure laevatäie otra,” rää-kis Pähkel tehtust ja plaani-dest ja selgitas, et turul on toi-munud mõningad muutused, näiteks on nisu eksport liiku-nud Inglismaale ja Iirimaale, hernes läheb Indiasse.

“Maheoa ja -hernega lae-vad liiguvad Inglismaale. Ma-herukis läheb Taani sööda-tehasesse. Maheodra ja -nisu laevatame Rootsi.”

Pähkli sõnul müüvad nad vajaliku kvaliteediga vilja ka Balti siseturul.

“Lisaks kasutame vilja suurtes kogustes oma toot-mises, nt loomasööda toot-miseks Viljandis suurusjär-gus 20 laevatäit aastas.”

58,8miljoni euro eest teravil-ja on Eesti eksportinud tänavu esimese kahek-sa kuuga, seda on 53% enam kui mullu samal perioodil.

Muuga sadamaga sujus koostöö hernelaeva komplekteerimisel hästi. foto: scandagra eesti

S I S U T U R U N D U S

Lihaveisekasvatajate tulemused sõltuvad farmi innovaatilisusest

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

„Oleme loonud lahen-dusi nii 10 lehmaga kui ka 2000pealistele lautadele ning teame, mis on farmi tõhususe tõstmiseks parimad võimalu-sed,“ ütleb Latter NT OÜ juha-taja Taavi Raba, märkides, et li-saks seadmete müügile on et-tevõte ka ise loonud tooteid, mis aitaksid karjakasvatajatel efektiivsust suurendada.

Näiteks sel aastal tuli Latter NT Oü välja uue söödakorviga SAVER, millele võeti ka kasu-liku mudeli tunnistus. Tänu unikaalsele söödakorvi kuju-le väheneb sööda raiskamine loomade poolt ligi 30%, sest hein ja silo püsivad paremi-ni korvis. Lihtsalt transpordi-tav kuumtsingitud söödakorv sobib nii lihaveistele, lüpsileh-madele kui ka sarvedega loo-madele. Lisavarustusena on saadaval pikendused mis või-maldavad rohkem söömiskoh-ti ja sööta kahte rulli korraga.

Sel aastal tõi Latter NT turule lihakarjale sobiliku, elektrit mittevajava sügamis-harja, mis seni turult täiesti puudus. „Sügamisharja konst-ruktsioon on tugev, harjased vastupidavad ning kuna see ei vaja elektrit, on harja soodne paigaldada ja kasutada,“ loet-leb Raba uue toote plusse, li-sades, et kaks sellist harja on plaanis heategevuse korras tasuta paigaldada ka Tallin-na Loomaaiale. Sügamisha-ri parandab loomade keha-list ja vaimset heaolu ning on neile ohutu.

Valgustus on iga farmi üks suuremaid kuluallikaid, kuid Latter NT suudab tänu headele partneritele pakkuda tavaval-

gustuse hinnaga kvaliteetset LED-valgustust, mis vähendab kliendi igakuiseid valgustuse-le minevaid elektrienergiaku-lusid 50–60%. LED-valgustu-se garantii on 5 aastat. Küsige julgelt pakkumist!

„Metalliettevõttena val-mistame lihaveiste farmide-le ka muid vajalikke tooteid alates vaheaedadest ja värava-test kuni erinevate söödalava piireteni. Olles spetsialiseeru-nud just loomalautade lahen-duste väljatöötamisele, suu-dame pakkuda tugevat kvali-teeti aastakümneteks,“ ütleb Taavi Raba.

„Meie eelis on ka suur la-du, kust võib leida palju pa-kutavaid tooted. Samuti ole-me aastate jooksul ehitanud üles korraliku müügi- ja hool-dusvõrgustiku.

100% Eesti kapitalil põhi-neva ettevõttena on meie ees-märk edendada Eesti karja-kasvatussektorit ning toeta-da kohalikke farme.“

Tasub teada

Latter NT tooted liha- veisekasvatajatele:• valgustuslahendused• ventilatsioonilahendused• söötmistehnoloogiad ja joo-

turid• allapanulaotamise ja purus-

tamise seadmed• sõnniku eemaldamise ja käit-

lemise lahendused• ukse- ja kardinasüsteemid • väravad, aedikud, puhkelaht-

rid ja söödalavapiirded• farmikeemiawww.laTTer.ee

TavavaLgusTuse hinnaga kvaliteetne LED-valgustus vähendab farmi igakuiseid valgustusele minevaid elekt-rienergiakulusid 50−60% võrra.

söödakorv saver vähendab sööda raiskamist ligi 30%, sest hein ja silo püsivad paremini korvis.

uudNe sügamishari

parandab loomade kehalist ja vaimset heaolu ning on neile ohutu.

LaTTer NT valmistab liha-veiste farmidele ka metall-tooteid alates vaheaedadest ja väravatest kuni erinevate söödalava piireteni.

Lihaveiste arv on Eestis kerki-nud peaaegu samale tasemele piimaveistega, mis tähendab, et lisaks farmide suurenemise-le on lisandunud uusi lihavei-sekasvatajaid. 13aastase kar-jalautade sisustamise koge-musega Latter NT annab nõu, kuidas farmide töö tulemusi reaalselt kasvatada.

Põllumajandus14 taimekasvatus

Eesti Künnimeistrivõistlused toimusid teist aastat järjest Kehtna Mõisa OÜ maa-del. Peakorraldajaid oli kolm – Eesti Kün-niselts, Kehtna Kutsehariduskeskus ja Kaspar Järvala Künniklubi, igaühel neist kanda mõni oluline roll.

Valgma rõhutas, et tegu oli kompleks-üritusega, millest üks osa oli põlluma-jandustehnika minimess “Tehnika Tee-viit” ja teine Eesti Künnimeistrivõistlus. “Minu vastutada oli “Tehnika Teeviit” ja üldine korraldus. Jagasime kohe alguses ära, kes mida teeb.”

“Hobukündjad ja traktori vigursõit-jad said endale kohe kambavaimu sis-se, traktori veotõmbega veidi asi venis, kuid läks käima kõige suurema tossu ja osalusega. Ekskavaatorijuhtide võistlus oli õigel ajal valmis, toimus isegi kolm võistlust, kahe planeeritu asemel. Maas-turite testirada võeti kasutusele ka trak-torifirmade poolt. Künnivõistlus vajas kõige enam koolipoolset abi. Seal olid abis Kehtna Kutsehariduskeskuse tehni-kavaldkonna õpetajad ja õpilased ning ka külalisena Olustvere TMK esmakur-suslane Averi Kolju, kes esimese künni-võistluse korraldamise kogemuse sai nä-dal enne meie võistlust Olustveres,” rää-kis Valgma.

Kuna korraldajatel oli visioon ja eel-mise aasta kogemus olemas, siis oli täna-

vu Valgma sõnul kõik oluliselt lihtsam. “Samas, korraldusmeeskond oli avatud kõikidele osavõtjatele, kes soovisid omi tooteid kuidagi eriliselt presenteerida. Korralduslikule poolele oleme saanud juba hulgaliselt positiivset tagasisidet. Samas olen valmis ka kriitikaks, sest te-an oma apsakaid ja soovin järgmise aas-ta “Tehnika Teeviida” korraldamisel neid arvesse võtta.”

Külaliste arv kahekordistus

Eelmisel aastal käis võistlustel 2500 kü-lastajat, sel aastal seadsid korraldajad eesmärgiks ca 4000 külastajat. Laupäe-va lõuna paiku sai selgeks, et see eesmärk on saavutatud.

“Olen tulemusega rahul. Siit on ainult edasi minna. Tuleb leida nüansse, kuidas rahvast kaasata ja tekitada huvi võima-likult noorele põlvkonnale. See on meie elu edasiviiv jõud,” lausus Valgma.

Popp pulling

Kõige populaarsemaks osutus tänavu traktori veotõmbamine ehk pulling. Rah-vaüritusel osalejate ja selle korraldaja-te hinnangul oli raja ääres üle 500–600 pealtvaataja. “Võistlus oli väga oodatud seepärast, et mõned nädalad enne oli osavõtjate soov ja tahe niivõrd suur, nä-hes uskumatuid projekte ja nende valmi-

Künnivõistluste korraldus andis väärt kogemuseKuidas sujus üle 4000 osalejaga suurürituse – Eesti Künnimeistrivõistluste – korraldus ühe peakorraldaja, Kehtna Kutsehariduskeskuse tehnikavaldkonna õpetaja ja praktilise väljaõppekeskuse juhi Marko Valgma pilgu läbi?MeeliKa Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

miskiirust. Kaks nädalat enne toodi OÜ Rodnas töökoja ukse taha üks paar taga-rattaid ja käigukast ning meeste lubadus oli: “Sellest saab pulling’u traktor!” 29. septembri õhtul saadeti video, kus tur-bolaaduriga täiendatud mootor ehma-tas end tööle ning järgmisel päeval teh-ti proovitõmbeid võistlusväljakul. Jäl-legi tõestus, et tehniku töö on väljakut-seid täis ja väga ambitsioonikas,” rää-kis Valgma.

Väärt kogemus

Valgma sõnul sai ta üritust korraldades väärt kogemuse. “Minu pingutused on olnud väärt, kuigi kutsehariduse pro-pageerimisel vast olen jäänud inimes-te teadvuses veidi segasesse halli tsooni, sest ei ole hästi aru saadud “Tehnika Tee-viida” olemusest. Pean selleks veel hulga-liselt tööd tegema ja võib-olla ka ürituse formaadile teistsuguse nime välja nupu-tama,” selgitas Valgma.

“Minu eesmärk oli teha see üritus sü-giseseks alternatiiviks Maamessile, eri-nevusega, et see oleks lähemal Lääne- ja Põhja-Eestile ning masinad teeksid oma sihtotstarbelist tegevust ehk oleks liiku-mises,” lisas ta.

Valgma arvates on Maamess tore ja hea koht suhete loomiseks ning kevade alguseks, kuid sügistalvisel ajal on vaja

15Oktoober 2016

Künnivõistluste korraldus andis väärt kogemuseParim VIP-kündja on põllumeeste liidu presidentSarnaselt eelnevate aastatega selgus ka pa-rim ViP-kündja, kelleks osutus aasta põllume-he tiitliga pärjatud eesti Põllumeeste Keskliidu president, Kõljala POÜ juht Tõnu Post.

“Mina künnan esimest korda, olen muidu-gi traktoriga sõitnud, aga künda pole kuna-gi olnud tarvis,” lausus Post, kelle künnivaod olid sirged ja ühtlased nagu päris põllumehel.

VIP künnil osalesid edukalt veel maaelumi-nisteeriumi kantsler Illar Lemetti, Kehtna val-lavanem Indrek Kullam, ajakirjanik ja saatejuht Jüri Aarma, majandusajakirjanik Peeter Raidla, laulja Mait Maltis, kirjanik Kati Saara Vatmann, laulja Brigita Murutar ja jalgpallur Marek Lem-salu, kelle künnivagu oli silmatorkavalt ke-na keeruga. Võistlust hindasid Madis Ajaots ja Jaak Läänemets, kommenteeris Venno Loosaar.

Päris võistluskünd on keeruline, oluline on reeglitest kinni pidada.

Kohtunik on ka sellel platsil kuningas. fotod: meelIka sander-sõrmus

Põllumajandus16 taimekasvatus

samuti atra seada ning vast põhjaliku-malt tegeleda masinavalikuga ja see va-riant on emotsionaalsem, kui põllumees või ehitaja saab masinat näha ja proovi-da reaaltingimustes.

Positiivne tagasiside võistlusest

Valgma pidas üritust suuresti kordaläi-nuks, sest oli kuuldusi, et sõlmiti mit-meid tehinguid, mis omakorda tähen-dab, et kohal oli palju võtmeisikuid.

“Künnivõistlust mina ise kahjuks ei saanud nautida, sest olin korralduslike tegevustega hõivatud ja eks kündjad ise ka ütlevad, et kündi on igav jälgida. Sa-mas pean tõdema, et minus on tekkinud see väike miski, mis paneb pead sinna-poole pöörama,” oli Valgma rahul.

“Parim tunne oli selle üritusega, et tehnika, mis kohale oli toodud, liikus ja inimeste näod olid rõõmsad. Ekska-vaatorid tõstsid, maasturid sõitsid, uu-nikud mürisesid, vigursõit vingerdas, pulling’u traktorid tossasid, künnitrak-torid kündsid, varuosamüüjad tegid omi võistlusi, politsei eriüksus tegi veekahu-ridemo, käis esmaabi õpetus, kultuuri-programmi raames rahvatantsijad ja li-ne-tantsijad, õhtune pidulik söömaaeg ja simman. See positiivsus, mille suut-sin paledelt välja lugeda, andis mulle ja meie korraldusmeeskonnale tugevat kin-nitust, et me ajame õiget asja,” rääkis ta.

rasketehnika koht on Kehtnas

Küsimusele, kas Kehtna KHK saab läbi selle ürituse palju positiivset tähelepa-nu ja kas see aitab kooli igapäevaelule kuidagi kaasa, vastas Valgma, et ta oleks soovinud meedias veelgi enam rõhu-tada kutsehariduse olulisust kogu Ees-ti arengus.

“Teadaolevalt on Eestis spetsialisti-de ja keskastme juhtide puudus. Kehtna Kutsehariduskeskus on ainus kool, kus õpetatakse liikurmasina tehnikuid, neid spetsialiste, kes hooldavad ja remondi-vad neidsamu kaasaegseid traktoreid, milliseid “Tehnika Teeviidal” näha sai. Sama lugu on veoauto- ja bussitehniku-tega. Kasutaja jaoks ei olegi enam suurt vahet veoauto ja traktori vahel – mõle-masse sisenedes kuvatakse tabloodel in-fot masina erinevate sõlmede ja agre-gaatide kohta, juht lülitab käigu sisse ja masin hakkab liikuma. See on tehtud võimalikult mugavaks, kuid neid mu-gavusi on vaja hooldada ja remontida. Loodan, et jäi kõlama, et “Rasketehnika koht on Kehtnas!,” pidas Valgma oluli-seks rõhutada.

“Kindlasti annab see koolielule vürt-si. Kuigi see üritus päris üks ühele õppe-kavaga kokku ei lähe, kuid päris elu on-gi teistsugune ja õpilastele tuleb kindlas-

ti kasuks elu loomulike asjadega tegele-mine. Kui tuleb töökoda tühjaks teha ja ruumid läikima lüüa, siis tuleb seda teha ning pärast üritust kõik jällegi samasse rütmi tagasi saada. Õpilased näitasid sel aastal ürituse vastu üles suuremat huvi kui eelmisel aastal ning püüan seda hu-vi hoida võimalike tegevustega tehnika-vallas,” lisas Valgma.

“Vanade kalade” rahu loeb

Jüri Lai ja Raido Kunila on niivõrd pika-ajalised võistlejad, küllap neil on suur ko-gemustepagas.

“Sain veidi viibida nende meeste selts-konnas ja mulle tundub, et need mehed on niivõrd rahulikud ja kõigutamatud, mis tagabki nende edu. Kaspar Järvala on teinud väga palju pingutusi – ehitanud adra ulmeliseks, kuid noore inimesena pole olnud tal aega rahulikult treenida. Pean Kasparit väga heaks sõbraks ning tean tema peas tiirlevaid väga lennukaid mõtteid. Oleme leidnud väga palju ühi-

seid nimetajaid, millega on plaan tegele-da. Sama nooruse tegude piiratusega ar-van ka Indrek Zelinskit olevat. Küll läheb aeg ja need mehed on samal tasemel, kui Lai ja Kunila,” arutles Valgma.

Järgmisel aastal teises kohas

Järgmine aasta korraldab künnivõist-lust Maaülikool. Neile soovitab Valgma, et kindlasti tuleb kohe hakata tegelema väliskohtunike leidmisega.

“Olles peakohtuniku Taavi Võsaga korraldanud põhimõtteliselt kaks võist-lust ja kuulanud selle ringkonna inimesi, siis tegemist on selles vallas palju. Maa-ülikool peab hakkama koheselt tegelema väliskohtunike värbamisega, sest ainult nii saame Eesti künnimeistrivõistlused välismaal arvestatavaks teha. Ega muud praegu suuresti muuta pole vajagi ning ega saagi. Võistlus on oma näo välja ku-jundanud ja kõik toimib, vaid pisiasju tu-leb lihvida, aga need on igal pool erine-vad,” soovitas ta.

tänavused künnimeistrid on Jüri lai ja raido kunilaSeptembri lõpul-oktoobri algul toimunud eesti kün-nimeistrivõistlused võitsid Jüri lai Stokker agri OÜst ja raido Kunila dotnuva Baltic aSist.

Tavaatrade meistriklas-sis oli parim Raido Kuni-la, järgnesid Indrek Zilensk Kesa Agrost, Kaspar Järva-la Rodnas OÜst/Kaspar Jär-vala Künniklubist, Pille-Riin Reinaus Kaspar Järvala Künniklubist ja Jorma Un-ger Tõlvamäe Agrost.

Pöördatrade parim oli Jüri Lai Stokker Agrist, tei-seks tuli Priit Puuorg Kas-par Järvala Künniklubist ja kolmanda koha saavu-tas Indrek Mägi Olustve-re TMKst.

Pöördatrade vabaklassi parim oli Mart Raudsepp Väikemetsa talust, teise koha saavutas Bogdan Do-rosh Türi Bel-Est OÜst ja kolmandaks tuli Dotnova Balticu esindaja Mait Pajo.

Parim noorkündja oli Mark-Hubert Heil, teise koha sai Arko Arras ja kol-manda koha Karl Kihva.

Pöördatrade parim, Jüri lai (üleval), sai juba 10. korda eesti meistriks. Ka raido Kuni-la on staažikas künnivõistlus-tel osaleja.Mõlemad me-hed esindavad eestit järgmisel aastal Keenias.

Põllumajandus18 tunnustus

Meelika Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Tänavusteks aasta vilistlas-teks nimetati Eesti Taimekas-vatuse Instituudi geenipan-ga juhataja Külli Annamaa ja Baltic Agro ASi arendusdirek-tor Margus Ameerikas.

Annamaad iseloomustas vilistlaskogu juhatuse esi-mees Jaan Õunapuu rektor Mait Klaasseni sõnadega: “Ini-mesed on need, kes loevad, ja seda inimlikku, eeskujulikku ja hindamatu panusega tege-vust ei mõõda ükski graafik.”

Annamaa on lõpetanud toonase Eesti Põllumajandus-ülikooli agronoomina 1992. aastal. “Mitmed teda tund-vad vilistlased ja kolleegid ütlesid, et tegu on südamli-ku, mõistva ja toetava inime-sega, kelle peale võib olla alati kindel. Tal on suur organisee-rimisvõime,” lisas Õunapuu.

Annamaa juhib Eesti Tai-

Maaülikool valis aasta vilistlased23. septembril toimunud Eesti Maaüli-kooli akadeemilisel aktusel nimetati aasta vilistlased, kuulutati välja aasta tegu, aasta õppejõud ja täienduskooli-taja ning anti üle teaduse populariseeri-mise, rakendusteaduse ja ülikoolisisese koostööprojekti auhinnad.

Tänavused maaülikooli vilistlased Margus ameerikas ja külli annamaa on aktiivses koostöös ülikooliga. FOTO: Meelika

Sander-SõrMuS

19Oktoober 2016

Kes on KesMaaülikooli tänavused tunnustused

aasta vilistlased: Külli Annamaa ja Margus Ameerikas. Varasematel aastatel on aasta vilistlas-teks valitud Roomet Sõrmus, Tanel-Taa-vi Bulitko, Juhan Särgava ja Ahto Vili, Anu Hellenurme, Kalev Kreegipuu, Aavo Möl-der, Olev Saveli.audoktor: Josep Penuelas, lisaks sai maaülikool juurde 16 uut doktorit. emeriitprofessor: Mati Heinloo. Teenetemedali laureaadid: professor Kalev Sepp ja emeriitprofessor Olav Kärt.aasta õppejõud: eesti keele lektor Linda Püssa.aasta täienduskoolitaja: veemajandu-se osakonna teadur Egle Saaremäe.aasta Tegu: laureaat EMÜ tehnikainsti-tuut, sai rektor Mait Klaassenilt klaasist tä-nuraamatu.Teaduse populariseerimise auhind: projekt “Aasta lind” vanemteadur Ülo Väli juhtimisel. rakendusteaduse auhind: projekt “Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses”. Ülikoolisisese koostööprojekti au-hind: veterinaarmeditsiini ja loomakas-vatuse instituudi vesiviljeluse osakonna ja põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse koostöös välja tööta-tud bakalaureuse õppekava “Kalandus ja vesiviljelus”.

mekasvatuse Instituudi gee-nipanka aastast 1999, eelne-valt oli ta Jõgeva Sordiaretu-se Instituudis teraviljade osa-konna agronoom. Tema sõ-nul ei saavuta elus üksi mida-gi. “Meie vilistlaskogu sai 21. septembril 15aastaseks. Kõik, mis me oleme teinud, oleme teinud koos. Ma tänan kõiki! Toetus maaülikooli poolt on samuti võrratu,” lausus An-namaa.

Teadus tuleb viia kokku päris põllumajandusega

Teine tänavune aasta vilistla-ne Ameerikas lõpetas 1983. aastal EPA agronoomina ning omandas 1993. aastal taime-kasvatuse alal filosoofiadok-tori kraadi. Ta on uurinud mi-neraalväetiste ja taimekaitse-vahendite kasutamist ja nen-de mõju suviteraviljade saa-gikusele erinevatel muldadel.

“Ameerikasel on väga tihe

side maaülikooliga, olles aas-taid kooli külalislektor, ta on vilistlaskogu ja kuratooriu-mi liige. On korraldanud vil-jeluspäevi ja igatepidi oma te-gevusega kaasa aidanud maa-ülikooli tegevusele. On jahi-mees, mesinik ja peab hobita-lu,” tutvustas Õunapuu.

Ameerikas tänas kooli, koolikaaslasi ja oma tööand-jaid. “Ma tahan tänada ka oma tööandjaid, kes on nende aas-tate jooksul lasknud mul tege-leda sellega, mis mulle meel-dib,” lausus ta.

Suurima probleemina tõi ta välja selle, kuidas viia kok-ku teadusuuringud ja põllu-majandustootmine. “Minu arust on seni nõrgim lüli tea-duse ja praktilise põllumajan-duse kokkuviimine, et seeläbi sünniks kasu mõlemale osa-poolele. Seda olen oma tege-vusega üritanud saavutada,” ütles Ameerikas.

Põllumajandus20 piimatootmine

tasub teadaNisapesuseadete eelised

Puhastavad tõhusalt. NDE seade pe-seb, desinfitseerib ja kuivatab nisad vä-hem kui 10 sekundiga. Tagavad loomadele püsiva rutiini.Säästavad lüpsiaega. Lehmad liiguvad lüpsiplatsil sujuvalt, suureneb läbilaske-võime ja piima väljalüps.Vähendavad töökoormust. Kaovad ära tavapärased aeganõudvad ja tööta-ja oskustest sõltuvad lüpsijärgsed käsitsi tehtud toimingud.Vähendavad haigusi. Kõikide lehmade nisad õigeaegselt desinfitseeritud. Leh-madel väheneb bakterite ja somaatiliste rakkude arv.Annavad kokkuhoiu. Kaob vajadus eel-desolappide ja kemikaali topsikute järele, säästavad oluliselt vett. Lihtne paigaldada. NDE seade sobib kõikidele lüpsiplatsidele.

MeeLikA SAnder-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Agribalt AS pakub piimatootjatele kah-te lahendust: NDE harjade baasil toimi-vat lüpsieelset nisapuhastit ja ADF Mil-king järeldesosüsteemi.

Agribalt juht Artur Gavronski sõnul teevad Inglismaa tootja Northern Dairy Equipment Ltd (NDE) lüpsieelsed nisapu-hastid farmiomaniku elu tunduvalt liht-samaks. “Seadet on kerge farmi lüpsiplat-sile paigaldada ja see sobib kõikidele lüp-siplatsidele. Harjade süsteem töötab liht-salt, harjad liiguvad kahel siinil. Lühidalt saab öelda, et seade peseb, desinfitseerib, stimuleerib nisasid ja kuivatab need kii-relt,” selgitas ta.

Loomadele vajalik rutiin

Asja juures on oluliseks märksõnaks ru-tiin ja tööjõu ning -aja sääst. “Lehmad vajavad püsivat rutiini. Nad harjuvad kiirelt desosüsteemiga ja neile hakkab meeldima ka udara stimulatsioon, mis tagab piima kiirema sõõrdumise. Ini-mene seda nii süsteemselt ei tee,” ütles Gavronski. “Lisaks on seade kiire, töö-protsessile kulub pesust kuivatuseni 10 sekundit. Ka kulusid saab hoida kokku, seda siis vee, eeldesolappide ja kemikaa-li osas,” lisas ta.

Gavronski sõnul on näiteks Estonia OÜ selle süsteemi vajalikkuses veendu-nud ja soetanud selle kõikidesse oma farmidesse.

Auhindu võitnud toode

ADF Milking järeldesosüsteemi kasuta-des on lehmadel vähem udarapõletikke ja somaatilisi rakke. Lüpsi lõppedes saa-vad avatud nisakanalid kohese kaitse nakkuste eest ning sellega vähendatakse bakterite nisakanalisse sattumise riski, mis võib negatiivse rõhu tõttu aset leida.

Nisad puhtaks kerge vaevagaJärjest enam on oluline leida uusi tehnilisi lahendusi, mis aitaks piimafarmide majandamist efektiivsemaks muuta. Siin saavad abiks olla kaks uut lahendust lehmade lüpsieelseks ja -järgseks nisapesuks.

“Lehmadevaheline ristsaastumine on kontrolli all, sest lüpsiseade desinfitseeri-takse automaatselt pärast igat lüpsi. De-sinfitseeritud nisakummid toovad kasu kõikide lehmade nisadele eraldi, sest kui lehmade tervis on parem, siis saab sääs-ta aega ja raha ning suurendada piima-toodangut,” lausus Gavronski. Kui udara-põletikku on vähem ja somaatiliste rak-kude tase on madalam, siis on tema sõ-nul ka väljalüps suurem ja loomade elu-iga pikem. “Kui lehmad on tervemad, pa-raneb ka karja üldine tervis.”

Automaatika säästab aega

Tavapärased lüpsile järgnevad toimin-gud ei ole ainult aeganõudvad, vaid muu-davad kogu karja lüpsile kuluva aja pal-ju pikemaks, sest kõik sõltub inimese

30%võib väheneda farmitöötaja tööaeg adFi järeldesoseadet kasutades. Nisade kastutuslahu-se käsitsi pealekandmine kaks korda päevas 200-le lehmale võrdub 500 inimtunniga aastas.

21Oktoober 2016

oskustest. ADFi abil toimub nisade kas-tutus ja nisakannude loputamine au-tomaatselt – nisade kastutuslahus ehk pehmendusained ja desinfitseerimisva-hend kantakse lehma nisadele kohe pä-rast lüpsi. Seejärel loputatakse ja desin-fitseeritakse nisakannud samuti auto-maatselt ning need on järgmise lehma lüpsmiseks valmis.

Topeltpihustus on üks ADFi süsteemi tähtsamaid uuendusi, selle tulemusena on nisa paremini töödeldud, kaitstud ja tervem ning selleks kuluva kastutusla-huse kogus on väiksem.

Gavronski sõnul on kahest aparaa-dist koosneva NDE-süsteemi hind 10 000 eurot. ADF Milking järeldesosüstee-mi maksumus on sõltuvuses lüpsikohta-de arvust.

kogu töö toimub auto-maatselt, nii nisade kastutus kui nisakannude loputamine.foto: ADfMilking

nde lüpsieelne nisapuhastussüs-teem tekitab leh-madele mõnusa rutiini.foto: northern

DAiry equipMent

Põllumajandus22 piimatootmine

võrdlusEesti väike, aga tublipiimalehmade arv ELi riikides, tuhandetes

Enim lehmiSaksamaa 4285Prantsusmaa 3660Poola 2134Itaalia 2057Suurbritannia 1939

Vähim lehmiEesti 91Luksemburg 49Küpros 26Malta 6

Sigrid SõrmuS pollumajandus.ee kaasautor

Viimase kahe kuu jooksul on Leedus piima kogus pidevalt vähenenud ning võrreldes 2015. ja isegi 2014. aasta sa-ma perioodiga on piimatoot-mine tuntavas languses.

Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on töötlemi-seks müüdava piima maht langenud 1% võrra võrreldes 2015. aasta sama perioodiga.

Oodatakse hindade paranemist

Kuigi hinnalangus on haka-nud praeguseks peatuma, oli tänavu juulis piima omahind 15,2% madalam kui mullu sa-mal ajal.

Lehmade arv kahaneb sa-muti hoogsalt – juulis langes piimalehmade arv 1700 leh-ma ehk 0,6% võrra.

Seoses kõige sellega on

vähem piima ja lehmi: leedus suletakse farmeLeedu põllumajandusministeeriumi kodulehe vahendusel saab teada, et sealsel piimatootmisel on vaatamata meist suuremale turule samuti keerulised ajad.

Leedu piimafarmerite elu kee-ruline, paljud vähendavad oma lehmade arvu või lõpe-tavad tegevuse sootuks.

riigi tugi on tugev

Leedu valitsus on lubanud toetada piimakarjakasvata-jaid 11 miljoni euroga, lisaks Euroopa Liidu poolt lubatud 13 miljonile eurole. Positiivne on see, et Leedu põllumajan-

Kahes riigis, Hollandis ja Iirimaal olid piimafarmerid kvootide kadumisest tingi-tud tootmispiirangute lõpe-tamisest niivõrd innustunud, et lehmade arvukus suurenes vastavalt 107 000 ja 112 000 võrra. Lisaks suurenes lehma-de arv märgatavalt Inglismaal ja Taanis. Suurim langus – 114 000 lehma võrra – oli Poolas.

Piimatoodangult lehma kohta ja toodangu kasvult on Eesti, nagu ka aasta va-rem, Taani järel teisel posit-sioonil. Keskmine piimatoo-dang lehma kohta oli Eestis mullu 8769 kg. Meile järgne-sid Rootsi, Soome ja Portugal. Kokku toodeti seitsmes riigis

üle kaheksa tonni piima leh-malt. ELi keskmine oli 6909 kilo lehma kohta, suurenedes aastaga 126 kilo võrra. Seega toodab Eesti keskmine lehm Euroopa keskmisest 1860 ki-lo enam! Madalaima produk-tiivsusega lehmad on Horvaa-tias, Bulgaarias ja Rumeenias, kus toodetakse alla 5000 kilo piima lehma kohta.

Kuigi arutati, et Vene em-bargost tingituna võiks iga riik piimatootmist 5% koo-male tõmmata, ei saa siin so-lidaarsusest juttu olla, sest enamikus riikides sellest kin-ni ei peetud.

EESti tõulOOmakaSVatajatE

ÜhiStu

dusministeerium üritab rii-gi poolt lubatud summat sa-muti 13 miljonile eurole tõsta.

Selle aasta mais said pii-matootjad juba 18 miljonit eurot toetust piimalehma-de hoolduseks ning juulis maksis riik piima tootmisele mõeldud suurima summa lä-bi aegade – 17,2 miljonit eu-rot. Toetust said ainult piima-karjakasvatajad.

16,92eurosenti kilogrammi kohta on leedus kesk-mine 3,96protsendise rasva- ja 3,21protsen-dise valgusisaldusega toorpiima hind.

Eesti piimalehmad toodangult euroliidus teisel kohal2015. aasta piimandusstatis-tika põhjal on Eesti piimaleh-made toodangult Euroopa liidu liikmesriikide hulgas 2. kohal. teistest Balti riikidest on läti 20. ja leedu 21. kohal.

Kui Eesti piimakarjast on kriisi algusest praeguseks ju-ba ligi 11% likvideeritud, siis ELis tervikuna kasvas lehma-de arv 0,3%, ulatudes eelmi-se aasta lõpuks 23,6 miljoni-ni. Kaheksas riigis on seejuu-res üle miljoni piimalehma.

Ainult neljas riigis on leh-made arv alla saja tuhan-de. Sellesse nelikusse kuulu-me ka meie. Veel 2004. aas-tal ELiga liitudes oli meil 124 000 lehma.

lehm vajab sööta ja lüpsi igal päeval. lehmapi-damist lõpetades on uuesti alusta-mine keeruline ja pikk protsess.

Põllumajandus24 arvamus

Roomet SõRmuS Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Skeptikud ütlevad, et mis seal ikka – toimus järjekordne kärarikas meele-avaldus, kuid elu läheb omasoodu eda-si ja midagi ei muutu. Samas oleks elu ju pagana lihtne, kui üks aktsioon suu-daks kõike muuta.

Minule tundub, et aktsioonil tõstata-tud teemasid on märgatud! Hea on kas-või see, et ETV ajakirjanikud aktsiooni märkasid ning paari nädala eest presi-dendikandidaat Kersti Kaljulaidilt teis-te teemade hulgas ka põllumajanduse kohta arvamust küsisid, kuigi põlluma-jandus ei kuulu ju presidendi tööüles-annete hulka. Või see, et Eesti ajalehed pidasid oluliseks oma juhtkirjades põl-lumajandusest kirjutada ja nendel tee-madel kaasa mõelda.

Veelgi tähtsam on, kui üks osagi Ees-ti tarbijatest on poes hakanud teadli-kumaid valikuid tegema ning ei haara enam instinktiivselt letist kõige odava-ma piima järele.

Aktsiooni märkas näiteks ka üks suurimaid Eesti kauplusekette Maxima, kes otsustas koostöös kojaga nüüd oma iga-aastase piimakampaania palju ula-tuslikumalt läbi viia ning kodumaisele piimale suuremat tähelepanu pöörata.

esimene samm õiges suunas

Jääb küsimus, kas ka poliitikud on mär-kamise aktsiooni käigus tõstatatud mu-resid mõistnud või koguni asunud ju-ba tegutsema probleemide lahendami-se nimel? Tunnustasime valitsust, kes vahetult pärast aktsiooni tegi teatavaks, et põllumajandussektorile eraldatakse

Kas põllumeest on märgatud?Kutsusime 12. septembril Toompeal toimunud aktsiooniga “(M)ärkamine!” avalikkust üles märkama, millised on põllu majandussektori pi-kale veninud kriisi taga järjed Eesti toidulaua-le ja maapiirkondadele. Nüüd võime endalt kü-sida, kas aktsiooni märgati ja veelgi olulisem, kas sellest ka aru saadi?

2016. aasta eelarvest täiendavalt kolm miljonit eurot erakorraliseks toetuseks. Selle peale on kostunud nurinat, sest mõistagi on probleemide ulatust arves-tades see summa kõigest peenraha.

Valitsuse otsus anda riigieelarvest erakorralist toetust on kindlasti samm õiges suunas, kuid me ei väsi korda-mast, et Eesti põllumehed vajavad edu-kaks tegutsemiseks võrdseid konku-rentsitingimusi võrreldes oma konku-rentidega teistest liikmesriikidest.

Kaotame turgu Lätile ja Leedule

On küsitud, mida võrdsed konkurentsi-tingimused tähendavad ja kui ebavõrd-sed need siis ikkagi on? Arvutasin Maa-majanduse Infokeskuse andmetele tu-ginedes, et 2014. aastal maksti Lätis ühe piimalehma kohta ligi kaks korda roh-kem toetusi kui Eestis. Leeduski oli pii-malehm riigile 1,5 korda kallim kui meie lehm Eesti riigile.

Veelgi suuremat muret tekitab, et võrreldes 2013. aastaga on meie tootjate konkurentsipositsioon lõunanaabrite-ga võrreldes halvenenud.

Võib ju õlgu kehitada, mis siis? Maaülikooli teadlane Ants-Hannes

Viira viitas Müüriku kõledalt tühjas lüpsilaudas toimunud seminaril kar-mile statistikale, et Eesti lehmade arv

on viimase kahe aasta jooksul vähene-nud neli korda kiiremini kui Lätis ja kaks korda rohkem kui Leedus, vaata-mata sellele, et Eestis on piima kokku-ostuhind olnud mõnevõrra kõrgemgi kui lõunanaabritel. Mina julgen öelda, et see ongi ebavõrdsete konkurentsitin-gimuste üheks tagajärjeks.

Vaatamata sellele, et meie tootmi-ne on suhteliselt efektiivne, peavad Ees-ti põllumehed iga päev rohkem pingu-tama, sest meie põllumajandustoetused on naaberriikide konkurentidest palju madalamad.

tegemise rõõmust jääb väheks

Loodame, et lisaks valitsuse otsuse-le maksta kriisiabi, leitakse riigieelar-ves võimalused ka põllumeeste täienda-vaks toetamiseks vastavalt kehtivatele Euroopa Liidu reeglitele üleminekutoe-tustega ligi 20 miljoni euro ulatuses.

Põllumees on tavaline ettevõtja, kes ei tee asju vaid tegemise rõõmust. Kui-gi põllumehed tegutsevad enda tahtest sõltumata riiklikust sekkumisest läbi-põimunud valdkonnas, siis on ka põl-lumeeste eesmärgiks teenida oma töö-ga tulu ja ettevõtetele kasumit. Kui hak-kame ka seda rohkem mõistma ja mär-kama, siis oleme jälle sammukese eda-si liikunud.

Me ei väsi kordamast, et Eesti põllumehed vajavad edukaks tegutsemiseks võrdseid konku-rentsitingimusi võrreldes oma konkurentidega teistest liikmes-riikidest.

25Oktoober 2016

VÕRDLUSLõunanaabrite põllumehedparemas seisusRiiklikud toetused piimalehma kohta (v.a. investeeringutoetused), eurodes

ALLIKAS: EESTI PÕLLUMAJANDUS-

KAUBANDUSKODA

Eesti Läti Leedu

2013

2014

522

631

64

8 719

776

975

Aktsiooni “(m)ärkamine!” üks ajendeid oli ka meie põl-lumeeste naabritest halvem konkurentsivõime, põhjuseks väiksemad toetused.foto: meelika sander-sõrmus

Põllumajandus26 teated

Maaelu Edendamise Sihtasu-tuse (MES) nõuandeteenistu-se juhina alustas 1. septemb-rist tööd endine Eestimaa Ta-lupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

“MESi nõuandeteenistuse töö põhiraskus on konsulen-tidel, kes igapäevaselt nõusta-vad põllumehi ja teisi maama-jandusettevõtjaid. Nõuande-teenistuses töötab või on sel-lega lepinguliselt seotud pea 50 konsulenti, kes annavad head nõu paljudes erinevates valdkondades,” rääkis Verk.

“Põllumajandus on täna-päeval sedavõrd teadmiste-mahukas ja (üle)reguleeri-tud tegevusala, et konsulen-tide abi on hädavajalik. Kõik edukamad tootjad teavad, et tipptasemele jõudmine ja seal püsimine vajab regulaar-set koostööd nõustaja(te)ga, ühtlasi aitab see vältida hili-semaid probleeme erineva-te reeglite ja nõuete täitmi-sel,” lisas ta.

Abiks alustavale ettevõtjale

Eesti põllu- ja maamajandu-se nõuandeteenistuse kesk-büroo asub Tartus, lisaks on kontaktpunkt igas maakon-

Eesti Põllumajandus-Kau-banduskoja (EPKK) nõukogu nimetas koja juhatuse uueks liikmeks Tiina Saroni.

Saroni vastutusvaldkonda-deks on põllumajandussaa-dusi töötlev tööstus, kauban-dus, eksport ja turundus. Ot-suse järel kuulub koja juha-tusse kaks liiget.

EPKK nõukogu rõhutab, et Eesti Piimaliidu ja koja hilju-tine ühinemine ning koja ju-hatuse laiendamine aitab pa-remini saavutada nende ees-märki, et põllumajandus- ja toidusektor ning sellega seo-tud ettevõtlus suudaks üha rohkem panustada Eesti ma-janduse, ekspordi ja maaelu arengusse.

Koja oluliseks prioritee-diks on toiduainete tarneahe-la kõigi osapoolte vahelise si-dususe suurendamine.

PõLLuMAjAnduS.EE

Leho Verk asus juhtima MESi nõuandeteenistust

nas, mis avatud vähemalt 8 tundi ja kahel päeval nädalas.

“Keskne büroo aitab kon-sulentide tööd koordineeri-da, pakub erinevaid tugitee-nuseid, korraldab täiendkoo-litusi ja tegeleb nõuandesüs-teemi arendamisega. Lisaks aitame alustajail ning arene-vatel ettevõtjatel vajadusel lei-da endale mentori, kelleks on tavaliselt samas valdkonnas juba tunnustatud tootja. Suur

osa konsulentide poolt paku-tavatest nõuandeteenustest on maaelu arengukavast toe-tatav ja tootjate endi kanda jääb enamasti vaid väike osa nõustamise maksumusest,” selgitas Verk.

Väljakutseks bürokraatia

Küsimusele, mis on praegu-se nõuandesüsteemi puudu-seks ja vajaks kiirelt muut-mist, vastas Verk, et ühte suurt puudust on raske välja tuua.

“Väiksemaid parandamist vajavaid kohti võin nimetada mitmeid. Nõuandeteenistus ja selle pakutav ei ole kõigile põllumeestele piisavalt tun-tud ja arusaadav, paljud kon-sulendid on juba soliidses eas ja järelkasvu võiks rohkem ol-la, koostöö teadusega võiks olla tihedam ning uuringu-te tulemused jõuda läbi kon-sulentide kiiremini põllule ja lautadesse, kuid siin pole kü-simus kindlasti vaid nõuan-desüsteemis. Isiklikult enda jaoks näen suurima väljakut-sena nõuandeteenistuse te-gevusega kaasnevat jäigavõi-tu regulatsiooni ja mahukat bürokraatiat,” sõnas ta.

PõLLuMAjAnduS.EE

Leho Verk loodab, et kogu nõuandesüsteem tuleb põllumehele lähemale läbi koostöö ja praktilise nõu. foto: meelika sander-sõrmus

ePkk valis juhatusse tiina saroni

Tiina Saron. foto miHkel

mariPuu/Postimees/scanPix

27Oktoober 2016

Rain Lõhmuse osalusega era-kapitalil põhinev fond Livo-nia Partners ostis aia- ja ko-dukaupade keskuse Hortes. Tehing aitas Hortese omani-kuks olnud Trigon Capitalil võlgadest vabaneda ja loob Hortesele võimaluse suure-maks kasvuks.

“Esimest korda – ma ei mä-letagi, kui pika aja järel – on Trigon äriliselt võlavaba ja see tähendab, et me saame mõel-da uutele põnevatele tegemis-tele. Investeerimisäris on ikka ajad, kui tasub midagi müüa, teenida kasumit, ja kasutada

saadud raha millekski järg-miseks,” ütles Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius

Ta lisas, et müügist teeni-tud rahaga tasutakse Trigo-ni laenud.

Tehing jõustub pärast kon-kurentsiameti heakskiitu. Te-hingu hinda osapooled ei ava-likustanud, kuid Äripäeva hinnangul võiks see olla ligi-kaudu viis miljonit eurot.

Hortesest saab kett

Hortese juht Kristian Kalgan ütles, et Hortese asutamisest saadik oli omanikel plaan, et

Laagri aianduskeskus on pi-lootprojekt. Sealt edasi oli et-tevõttel plaan vallutada Bal-tikumi, Venemaa ja Skandi-naavia turg.

Kalgani sõnul pole see ühel või teisel põhjusel realiseeru-nud. “Eks meil endal ole ka arenguruumi veel paremaks saada ning vahepeal tuli ka majanduslangus,” selgitas ta.

Uute omanikega on aga plaanis esimesel võimalusel avada Tallinna piirkonnas tei-ne kauplus ja seejärel vaadata lähiriikidesse.

ARiPAEV.EE

Hortesel uus omanik

aiandusliit toob taani kogemuse meie ettevõtjateniAiandussektori järjekorras juba kolmanda visioonikon-verentsi partnermaaks on Taani, kelle aiandusettevõt-jad omi teadmisi ja kogemu-si jagavad.

Tänavune visioonikonve-rents toimub 27. oktoobril Tallinna Loomaaia keskkon-nahariduskeskuses. Päeva ju-hib Ruve Šank.

Lisaks Eesti aiandusette-võtjatele, kes turul toimuvast ülevaate annavad, esinevad ka nende Taani kolleegid Steen Vinkler Bo Green Gardencen-terist, Per Boisen Andersen Danske Havecentrest, Steen Aarup Yara Denmark Gødnin-gist, Henning H. Jensen Egeby Frugtplantage’ist ning Torben Lippert Taani Aiandusliidust.

Toimuvad ka erinevad töö-toad.

PõLLuMAjAnduS.EE

Vaata VEEbiSt

Aianduse visioonikonverentslisainfo ja ajakava www.aiandusliit.ee

Trigon Capital müüs

Tallinna piiril Laagris

asuva aianduskes-kuse Hortes

võlgadest vabanemi-

seks.foto: andras

kralla

Põllumajandus28 toidutööstus

nu Mõis jpt sama piirkonna tootjad. Mahud on praegu 145 tonni päevas.

“Tootmismaht oleks teha-sel tegelikult poole suurem, aga tootmismahud tingib ik-ka tarbimine,” selgitas Kree ja lootis, et piimatootjad saavad sel keerulisel ajal hakkama. “Piima hind on meil praegu-sel ajal üle 26 sendi.”

Tootearendus tehakse ise, koostöös Tallinna kontori tu-rundusosakonnaga. Estover Piimatööstuse kõige tuntu-mad kaubamärgid on Tradit-siooniline Eesti Juust, Piima-meister Otto, Vene Juust, Hol-landi Leibjuust Originaal ja Hiirte Juust.

Just Kaarlijärve meiereis valmib eestlaste lemmik – Tra-ditsiooniline Eesti juust.

Mahukad investeeringud

Estoveril on üks Eesti mood-samaid kodujuustu tootmis-liine. Kaks aastat tagasi inves-teeriti 1,6 miljonit eurot Poo-

la tootja toodetud kodujuus-tu valmistamisseadmetesse.

“Investeering on ennast igati ära tasunud. Kliendid on suureteralise kodujuustu hästi vastu võtnud ja tootmi-ne täieneb uute maitsetega pi-devalt,” rääkis Kree, kes toot-mises seda seadet üksikasjali-kult ka tutvustas.

Piimatootmises tuleb in-vesteerida, muidu lihtsalt ei saa. “Tänavu investeeriti tu-levikku silmas pidades ka uutesse piimamahutitesse, nüüd saab mahutada 560 ton-ni päevas toorpiima. Veel on plaan investeerida ka toor-juustutootmisesse, muuta se-da efektiivsemaks. Meie toor-juust erineb ses osas, et me toodame selle ricotta ja või baasil. Investeering on vaja-lik, et jõuda oma toodetega ka välisturgudele,” selgitas Kree.

Lisaks Eesti turule müüak-se oma toodangut Soome, Lä-ti, Leedu, Itaalia ja Iisraeli tu-rule.

Kuidas valmib meie igapäevane toit10.–14. oktoobril avasid 18 toiduainetööstust üle Eesti oma uksed, et tutvustada kõigile huvilistele, kuidas valmib tööstustes meie igapäevane toit.

Meelika Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Estover Piimatööstuse Kaarli-järve meiereis, mis asub Tar-tumaal Rannu vallas, too-detakse juustu, kodujuustu, toorjuustu, võid, mozzarella’t, kohupiima ja ricotta-kohupii-ma. Tehas on igati kaasaegne, tootmine on mehhaniseeri-tud ja võimalikult vähe on käsitööd.

Tehast tutvustas sealne tootmisjuht Jaan Kree.

Avatud toidutööstuste mõ-te meeldis Kreele väga. See on tema sõnul oluline samm, mille läbi peaks toidutööstus-te maine paranema.

“Probleem ei ole toodetes, vaid tööjõu järelkasvus. Kõi-ge raskem on leida õppinud töölisi. Küll on võimalik lei-da kõrgharidusega toiduaine-tehnoloog, aga lihttööle neid ju ei pane. Ise peame seega oma töötajaid koolitama. Hea oleks saada sellist ümberõp-pelaadset asja, just veidi teoo-riat oleks vaja juurde praktili-sele poolele,” ütles Kree.

Ta sõnas, et nende majas töötab üle 100 inimese. “Prae-gu on seis hea, on isegi nii, et töötajaid jagub, aga see on hooajaline. Lisaks pakume me kaugelt tulijatele elamis-pinda, mis ka natuke kaa-sa aitab.”

Piim Võrtsjärve piirkonna tootjatelt

Kõige aluseks tootmisel on hea kvaliteediga tooraine. Piim, millest Estoveri too-ted valmivad, on kodumai-ne. Suurimad tarnijad on näi-teks Saimre talu, Jõgeva Toot-jate Ühistu, Kure Mõis, Ran-

9,3 kilo toorpiima kulub ühe kilo traditsiooni-lise juustu tootmiseks talveperioodil, kui piima valgusisaldus on kõrgem. Suvel on see kulu 9,7–9,8 kilo.

Kõige tulusam on toota juustu. Samas, kui pii-ma hind oli hästi odav, oli kodu-juust rentaablim kui juust.

estover Piimatööstuse kaarlijärve meierei tootmis-juht Jaan kree. foto: Meelika

Sander-SõrMuS

MiS on MiSEstover Piimatööstus oÜ

Toodab peamiselt juustu, võid ja kohupiima.asutatud 1999Omanikud Ago Teder ja Ago Enok.käive mullu 24 mln eurot, kukkus aastaga 10%. kasum mullu 2,54 mln eurot, kasvas aastaga 12%.Suuremad kulud: tööjõud, toorpiima ost + transport, pa-kend, elekter, puhastusained ja vesi.Töötajaid 162

S I S U T U R U N D U SSisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

vahetusvajaduse tingib kõr-gemaks tõstetava hoone va-hetusse ümbrusesse tekkida võivate lumekottide täiendav koormus.

Lisaks saab vana katuse-osa 10 050 m2 ulatuses pak-sema soojustuse. Eemaldatud katusekihtide asemele paigal-datakse katusevillast Tech-noroof N30 150 mm paksune täiendav soojustuse kiht ja uus tuulutussoontega Isover villast OL-TOP 30 mm paksune lame-katuse tuulutussüsteemi kiht. Paigaldatud villale keevitatak-se kahekihiline SBS bituumen-rullmaterjalist kattekiht ehk vett pidav kiht ehk hüdroiso-latsioonikiht. Katusekonst-ruktsioon kinnitatakse katu-se profiilplekist kandekonst-ruktsiooni külge plasttüübli-tega ja kinnituselementideks kasutatakse isepuuruva otsa-ga metallkruve.

„Lamekatuste paigaldami-se tehnoloogiat kasutame nii tavakatuste, pööratud katus-te, murukatuste, mätaskatus-te, käidavate katuste, liikluse-ga koormatud katuste, seinte,

põrandate, vundamentide, sil-dade, korrusparklate, terrassi-de, rõdude, lodžade kui ka teis-te sarnaste ehitiste või rajatis-te hüdroisoleerimisel,“ tutvus-tab Rein Kala ja lisab: „Katu-se eluiga sõltub katuse asuko-hast, kasutusotstarbest, hool-dusest, materjalist, lahendus-test ja paigaldusest. Alati on soodsam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ja jälle uuesti!“

Tartu Lõunakeskusele ehi-tati ka uus osa. Uuele osa-le, järjekorras 10. ehitusetapi raames ehitas Evari Ehitus tä-navu suvel lamekatuseid 7650 m2 ja tehti lisaks suures mahus täiendavaid töid. Katuse kat-teks kasutati taotluslikult val-ge puistega bituumenrullma-terjali. Keskuse uue osa katu-sed koosnevad paljudest erine-vatest eri tasapindadel oleva-test katustest nagu Maksimar-keti, kinosaalide, hotelli, eri-

Lõuna-Eesti juhtiv lamekatus-te ehitaja Evari Ehitus alustas oktoobri keskel Tartu Lõuna-keskuse vana osa katuste re-konstrueerimist. Ehitustöö-de käigus vahetatakse väl-ja 5000 m2 ulatuses kogu ka-tusekonstruktsioon ja 10 050 m2 ulatuses paigaldatakse katusele täiendav soojustu-se kiht. Koos hoone uue osaga ehitatakse/rekonstrueeritakse Tartu Lõunakeskuse objektil sellel ja järgmisel aastal kokku 22 700 m2 lamekatuseid.

„Katuste rekonstrueerimi-se käigus eemaldame enami-ku olemasolevast katusekat-test ehk hüdroisolatsiooniki-hist ja selle all olevast tuulu-tussoontega villast, osal katus-test tuleb välja vahetada aga kogu vana katusekonstrukt-sioon. Tegemist on mastaapse tööga, kuid rekonstrueerimi-ne viiakse läbi võimalikult vä-he Lõunakeskuse äritegevust häirides,“ ütleb üle 25 aasta ka-tuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Rekonstrueeritavas osas ehitatakse katusekonstrukt-sioon uuesti ja paksema soo-justusega. 5000 m2 vana katust avatakse täielikult, seejuu-res 3000 m2 sellest tõstetak-se olemasolevast katusepin-nast märkimisväärselt kõrge-male. Katuse kõrgemaks tõst-mist alustatakse hoone kande-postide pikendamisega. 2000 m2 ulatuses jääb täielikult väl-ja vahetatud katus küll sama-le kõrgusele, aga väljavahe-tamisele läheb katusekonst-ruktsioon alates profiilplekist lamekatuse aluskonstrukt-siooniga. Kandva profiilpleki

nevate ventilatsioonikambri-te, terrasside ja paljude muude erinevate osade lamekatustest. Katuste aluskonstruktsioo-niks olid nii raudbetoonist aluspinnad kui ka kandvast profiilplekkidest aluspinnad.

Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on tä-naseks kasvanud Lõuna-Ees-ti juhtiv lamekatuste ehitaja. Evari Ehitus ei kasuta tööde tegemisel juhuslikku tööjõu-du, vaid firma töötajad on pi-kaajalise töökogemusega oma ala spetsialistid, kes läbivad järjepidevalt täiendkoolitu-si ning on kursis katusevald-konnas toimuvaga. Evari Ehi-tus teeb koostööd kõigi Ees-ti suuremate ehitusettevõte-tega, kuid ehitusfirma klien-tideks on ka kinnisvara aren-dajad, ärikinnisvara omani-kud, korteriühistud ja erama-jade omanikud.

WWW.EVARI.EE

Tartu Lõunakeskuse katus tõstetakse kõrgemale

5000M2 Lõunakeskuse vana katust avatakse täielikult, seejuu-res 3000 m2 sellest tõstetakse olemasolevast katusepinnast märkimisväärselt kõrgemale.

Põllumajandus30 toidutööstus

artocarpus OÜPerefirma põhitegevusalaks on mesindus. Investeeritud on vas-tavalt võimetele tootmistehni-kasse ja mesindusinventari, ka-sutusele on võetud tootmise suurendamiseks ning töö liht-sustamiseks korpustarud ja PRIA abiga valmis 2011. aasta sügiseks uus tootmishoone Inju külas. Praeguseks valmistab ja turustab ettevõte aktiivselt 16 erinevat meesorti.

Väike rootsi OÜToodab Võrtsjärve kaladest too-teid, millest kuus toodet on tun-nustatud ka kodumaise toor-aine kasutamist tõendava pä-ritolumärgise ehk pääsukese-märgiga.

Saidafarm OÜ1992. aastal alustanud üks Eesti

esimestest mahefarmidest. Väi-keses meiereis valmistatud pii-matooted – kohupiimad, juus-tud, jogurtid ja kohupiimakree-mid on olnud aastaid tarbija-te poolt nõutud ja tunnusta-tud. Põhiliselt turustatakse too-teid suurtes kaubanduskettides, kuid tarnitakse ka koolidele, las-teaedadele. Saidafarm ekspor-dib oma tooteid ka Helsingisse.

Salvest aS1946. aastast on valmistanud südamega tehtud ja maitsvat toitu, mis teeb igaühe päeva mugavamaks. Salvest oli esime-ne tootja Eestis, kes pani oma tooted õhukindlasse pakendis-se. Praeguseni on tegemist ühe suurima Eesti tootmisettevõt-tega – tegutsetakse 10 hekta-ri suurusel maa-alal ning toote-valikus on üle 200 suurepära-

se toote: supid, kurgid, kastmed, aedviljad, moosid, lastetoidud ja palju muud. Suur osa Salvesti toodetest on valmistatud toor-ainest, mis tuleb 100 km raa-diusest, sest tooraine kvaliteet ning värskus on väga olulised.

ecofarm OÜKalatöötlemiskompleks alus-tas tegevust 2014. aasta juunis Pärnumaal Audru vallas Lem-metsa külas. Jaekaubandus-se jõuab Ecofarmi värske kala-toode hiljemalt 48 tundi pärast värske kala saabumist kalatööt-lemiskeskusesse. Toodetakse värskeid ja suitsutatud forellist ja tuurast tooteid, mis pakenda-takse kaasaegsetel automaat-setel vaakum- ja gaasipaken-dusliinidel tarbijasõbralikku väi-kepakendisse. Lisaks pakutakse räime rümpa ja liblikfileed.

Scanola Baltic aSRapsiseemne töötlemistehas Jõgevamaal Painkülas, toodab kodumaistest rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil proteii-nirikast rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia.

Põltsamaa Felix aSKõige laiema toiduainete vali-kuga juhtiv toiduainete- ja joo-kide valmistaja Eestis, tootes ja turustades ligi 400 toodet ka-heteistkümne erineva kauba-märgi all. Ollakse üks suurimaid kodumaise tooraine kokkuost-jaid Eestis, kasutades ja seeläbi väärtustades eestimaist toorai-net köögiviljahoidiste ja valmis-toitude tootmisel ning olles sel-lega ühtlasi oluline partner Eesti talunikele. Põltsamaa Felixi toi-duainetööstusel on pikk tradit-sioon – tänavu möödub 96 aas-

Kalast karastusjookideni: 17 tootjat, kes samuti oma uksed avasid

Põllumajandus32 toidutööstus

tat mahla-, veini- ja toiduainete-tootmise algusest Põltsamaal. Aastast 1993 kuulub ettevõte rahvusvahelisse Orkla gruppi.

a. le Coq aSEesti vanim ja suurim joogitoot-ja, kelle tootevalikus on 11 erine-vat tootegruppi. Toodetest on suurim õllede tooteportfell, mil-lele järgnevad mahl, vesi, karas-tusjoogid, siidrid, lahjad alko-hoolsed joogid, Active mahla-joogid, spordi- ja energiajoogid, siirupid ja kali. Praeguseks on tootmisesse ja tootearendus-se investeeritud 73 miljonit eu-rot, mille tulemusena on A. Le Coqist saanud Baltimaade üks kõige kaasaegsemaid joogi-tööstusi.

leibur aSEesti vanim pagaritööstus, kel-lele kuulub ligi kolmandik siin-sest pagaritööstuse turust.Leibur peab oma auasjaks ko-haliku leivakultuuri edasikand-mist. Nii ongi tooteportfell üles ehitatud pika ajalooga tradit-siooniliste ning innovaatilis-

te turgu ja tarbimisharjumu-si muutvate toodete kombinat-sioonile.

lõuna Pagarid aSPõlvas asuv pagari- ja kondiit-ritoodete valmistaja. Ettevõt-te missiooniks on pakkuda või-malikult palju kodukandist pärit toorainest valmistatud kvaliteet-seid ja maitsvaid pagari- ja kon-diitritooteid, mis aitavad kaasa rikkaliku toidulaua katmisele eri-nevateks sündmusteks.

Premia Tallinna külmhooneEesti suurim jäätisetootja. Nen-de ajalugu ulatub aastasse 1956, mil Tallinnas Peterburi teel asuvas Tallinna Külmhoones alustati jäätise tootmisega. Kõik need aastad on Premia olnud jäätisesõprade lemmik. 2016. aasta suve seisuga oli Premia turuosa ligi 40% ja näib, et Ees-ti jäätisesõprade eelistus Pre-mia jäätiste suhtes liigub tõus-vas joones.

Balsnack aSPraegu ainuke kartulikrõpse

tootev ettevõte Eestis. Kartuli-krõpsude tootmine algas Ääs-mäel juba nõukogude ajal, aas-tal 1983. 1992. aastal moodusta-ti AS Balsnack ja 1996. aastal Balsnack International Holding, kus toodetakse lisaks kartuli-krõpsudele ka linnutoitu, mahe-tooteid nagu kama-, tatra-, riisi-pallid ja külmutatakse smuuti-segusid.

Saku õlletehas Vanim Eestis järjepidevalt te-gutsev pruulikoda, mille rajas 1820. aastal toonane Saku mõi-sa omanik krahv Karl Friedrich Rehbinder. Läbi ajaloo Eesti õl-lekultuuri teerajajana tegutse-nud Saku pruulib praegu laia valikut õlut, samuti kuuluvad Saku tooteportfelli erinevad siidrid, kokteilid ning mittealko-hoolsed joogid ja veed.

kalev aSEesti vanim ja suurim kondiit-ritööstusettevõte, kus igapäe-vaselt valmib ligi 200 eri sorti maiustust.

Balbiino aSSuurim Eesti kapitalil põhinev jäätisetootja, kelle missioon on valmistada ehtsast koorest pa-rimat Eesti jäätist. Ainsa Eesti jäätisetootjana on just Balbiinol rangeimate toiduohutusnõuete täitmisele ja stabiilsele kvalitee-dile viitav rahvusvaheline BRC sertifikaat.

Joel OstratUus toiduaineid turundav ja tootev bränd JO, mis baseerub Tartus tegutseva Eesti tippko-ka ja restoriniärimehe Joel Ost-rati kogemustel ja ideedel ning sünnib ja kasvab tänu edukale meeskonnatööle.

eesti Pagar aSEesti suurim pagaritööstuset-tevõte, mille kaubamärk kau-nistab tootepakendeid alates 2004. aastast. Firma missioon on pakkuda pa-rimaid traditsioonilisi ning täna-päevaseid tooteid, mis on val-mistatud kohalikust toorainest, kasutades kaasaegset tehno-loogiat.

Põllumajandus34 investeering

Meelika Sander-SõrMuSmeelika@põllumajandus.ee

Rõngu viljaterminal alus-tas tegutsemist tänavu juu-lis ning on oktoobri seisuga vastu võtnud juba enam kui 36 200 tonni teravilja.

KEVILI nõukogu esime-he Jaak Läänemetsa sõnul on põhjust tähistamiseks. “Rõn-gu terminali valmimine on loonud KEVILI liikmete jaoks paremad saagikogumise tin-gimused. Nüüd saame pakku-da enam tuge just Lõuna-Eesti põllumeestele – siin piirkon-nas tegutseb ligikaudu pool meie liikmeskonnast,” selgi-tas Läänemets.

Varasem kogemus aitas

Rõngu viljaterminal on teine, mille KEVILI püstitanud. Lää-nemets märkis, et Rõngu ter-minali ehitamisel rakendati kogemusi, mis saadud Lääne-Virumaal Roodeväljal prae-guseks juba neli aastat tegut-senud terminalis.

“Kahe viljaterminaliga suudame teenindada suure-mat hulka põllumehi ja aida-ta oma liikmetel toodangut kasumlikult realiseerida, mis just tänavusel keeruka ilmas-tikuga aastal eriti teravalt esi-le tõuseb,” rääkis Läänemets.

Rõngu viljaterminal ehi-tati koostöös ASiga Nordecon Betoon, kellel on pikaajalised kogemused põllumajandus-

KEVILI avas uue terminali

Põllumeeste ühistu KEVILI tähistas 15. oktoobril Rõngu viljaterminali valmimist suure avamispeoga. Tegu on Lõuna-Eesti kaasaegseima ja suurima terminaliga.

rõngu terminal on sarnane keVili esimesele terminalile, mis asub rakvere külje all roo-deväljal. fotod: KEVILI

Põllumajandus36 investeering

objektide ehitamisel. Nor-decon Betooni juhatuse liige ja ehitusdirektor Magnus Vel-ling selgitas: “Rõngu termina-li ehitus on Nordecon Betooni

jaoks KEVILIga juba mitmes koostööprojekt. Varasem ko-gemus oli ehitamisel suureks abiks, kuna viljakoristusaeg oli ukse ees ning ehitustem-

po kiire. Mul on hea meel, et objekt valmis kvaliteetselt ja õigeaegselt – vili ei pidanud jääma põllule.” Tehnoloogia tarnis Lachenmeier-Monsun

ja seadmete paigaldaja Ran-tipol OÜ.

Rõngu terminali juhib Kaupo Ojavee, kelle mees-konnas on viis inimest.

MIs on MIsRõngu viljaterminal

Omanik Põllumeeste ühis-tu KEVILIalustas tegevust 2016 juu-nis.Mahutab 50 000 tonni te-ravilja.Suudab vastu võtta ühe tunni jooksu 400 tonni ehk 16 veoautotäit saaki.Juht Kaupo Ojaveeehitas AS Nordecon BetoonTehnoloogia tarnis Lachen-meier-MonsunSeadmed paigaldas OÜ Rantipolehituse kogumaksumus 8,66 mln eurot, millest 1 mil-jon oli KEVILI liikmete oma-finantseering ja 1,6 miljonit PRIA toetus, ülejäänu kaeti laenuga Swedbankist.

taustPõllumeeste ühistu KEVILI

liikmeteks 143 teravilja- ja rapsikasvatajat, kelle kasutu-ses on 80 000 ha Eestis hari-tavast maast, keskmiselt 580 ha ühel liikmel.Juhtimine: arengut puudu-tavaid otsuseid võetakse vas-tu üldkoosolekul, kus kõigil liik-metel on võrdne hääleõigus, strateegiate ja eesmärkide el-luviimist suunab liikmete vali-tud nõukogu ning igapäeva-tööd korraldab juhataja koos tegevmeeskonnaga.

Omab kaht suurimat põllu-meeste endi poolt rajatud vilja-terminali, mis mahutavad kok-ku ca 100 000 tonni teravilja.eelised liikmetele: müüb nende teravilja ja rapsi, va-rustab tootmissisenditega – seemned, väetised, taimekait-sevahendid –, kogub ja hoius-tab vilja, pakub soodsatel tingi-mustel rahastamist, tagab kiire infovahetuse ja väärt konsul-tatsioonid, korraldab koolitusi ja õppereise.

Kahe viljaterminaliga suudame aidata oma liikmetel toodangut kasumlikult realiseerida, mis just tänavusel keeruka ilmastikuga aastal eriti teravalt esile tõuseb.

keVili nõukogu esimees Jaak läänemets

37Oktoober 2016

Põllumajandus38 TREND

PANE TÄHELEViis trendi, millel tasub silma peal hoida

1. Puuviljade, pähklite jms saagikuse jälgi-mine tsonaalselt. Vi-

namarjakasvatajad on alati tä-heldanud, et saagikus variee-rub piirkonniti tunduvalt, kuid nüüd saavad nad seda ka tso-naalse viinamarjaistanduste haldamise tehnoloogiaga täp-selt mõõta. Selle asemel, et jäl-gida istandust kui üht suurt tervikut, saab selle nüüd jaota-da vastavalt tootmissüsteemi-le erinevateks tsoonideks ning see annab omakorda tundu-valt täpsemaid tulemusi. Loo-mulikult ei kehti see ainult vii-namarjaistanduste puhul.

2. Täppiskastmine. Sibulakasvataja Fa-gerberg Produce on

välja mõelnud, kuidas saada maksimaalselt suur saak, kasu-tades samal ajal minimaalselt vett. Ettevõte võttis kasutusele autopiloot-GPSil põhineva täp-

piskastmissüsteemi, nüüd saab ettevõtte juht oma nutitelefo-nist kaugjuhtimisel põldu kas-ta ning valida vajalikku veeko-gust. Alates tehnoloogia kasu-tuselevõtust on ettevõtte vee-kulu vähenenud 40%.

3. Robootika. Grimm-way Farms Califor-nias loodab, et on

leidnud lahenduse tööjõuprob-leemile. Nimelt testiti lahen-dust, kus juurvilju kasvatatakse analoogselt dekoratiivtaime-dele pottides. Pottide eest kan-navad hoolt aga robotid, kes transpordivad õigel ajal taimed pottides põldudele kasvama ning hooaja lõpus saagkoristu-seks need siis ka tagasi toovad.

4. Asjade internet. Hahn Family Wines Californiast paigal-

das Verizon AgTech 4G tee-nuse abil põldudele sensorid, mis mõõdavad mulla niiskusta-

set, õhuniiskust ja temperatuu-ri. Saadud mõõtmistulemused võimaldavad märgata koheselt niisutuslekkeid ning otsustada, millal taimi kasta, millal kasu-tada taimekaitsevahendeid ja millal saaki koristada.

5. Mehitamata õhu-sõidukid. Idee droo-nide kasutamisest

põllumajanduses hakkab ta-sapisi muutuma reaalsuseks. Teadlased testivad lahendust, kus droonid lendavad põldu-de kohal ja probleemi tuvasta-misel saadavad teate maa peal tegutsevatele robotitele. Need sõidavad probleemse põllula-pi juurde, teevad sellest lähi-vaates kõrge resolutsiooniga pildid ja saadavad pildid põl-luomanikule. Nii on põllume-hel lihtsam oma valdustel sil-ma peal hoida ja vajadusel kii-resti tegutseda. ALLIKAS: AGFUNDERNEWS

SIGRID SÕRMUSpollumajandus.ee kaasautor

Kui täppisviljelus 1990ndatel vallandus, oli see suunatud eelkõige tavapõllukultuuri-dele, peamiselt maisile, soja-ubadele, suhkrupeedile ja ni-sule. Kui keegi ütles toona sõ-na “täpsus”, mõtlesid enamus inimesed selle all ala kaardis-tamist, saagikuse jälgimist jms – lahendusi, mis olid suu-natud tootmissisendi kulude ja põllumeeste ökoloogilise jalajälje vähendamisele.

Kui aga ka puuviljade, tsitruseliste, pähklite, viina-marjade ja köögiviljade kas-vatajad saavad kasutada üha taskukohasemaks muutuvaid digitaalseid abivahendeid ja online-platvorme, et hoius-tada tootmise kohta aastast-aastasse üksikasjalikke and-meid, mida analüüsida ja mil-le põhjal prognoosida järg-neva aasta saagikust, siis just seda mõistetakse tänapäeval täppispõllunduse all.

38 TREND

Kuhu liigub põllumajandus-tehnoloogia?

Täppispõllundus on muutunud 90ndate tavapõllukultuuride saagikuse ja kulude jälgimisest kõigile taimekasvatajatele kättesaadavaks kasvuandmete analüüsiks ja saagikuse prognoosiks.

Eesti panus täppis-põllumajandusse – siinse

idufirma poolt välja töötatud nutiseadmest

juhitav Click & Grow maitsetaimepott.