Arvutiõpetus MTAT.03.009Loengud (arvutikäsitusõpetus MTAT.03.010): http://www.ut.ee/~heli_u/ako.html Õppejõud:Tiina Lasn, Tiina.Lasn@ut.eeTÜ Arvutiteaduse instituut, J.Liivi 2-341Heli Uibo, Heli.Uibo@ut.eeTÜ Arvutiteaduse instituut, J.Liivi 2-339

Kursuse sisuFaili- ja kettahaldus – Ketta tüübid – Kaustad - kaustapuu, alamkausta loomine, kausta nime

muutmine, kausta kustutamine; kausta sisukorra vaated – Failid - faili tüübid; faili(de) kopeerimine, teisaldamine

ja kleepimine, nime muutmine ja kustutamine – Faili(de) otsimine - tüübi, nime, osalise nime (sümbolite

* ja ? kasutamine), suuruse ja kuupäeva järgi – Failide arhiveerimine e pakkimine – Failide transportimine

Kursuse sisu (järg)Internet – Kirjavahetus veebipõhise vahendiga

(https://mailhost.ut.ee) ja Unixi'is programmiga pine (SSH või Putty abil)

– Olulisemate Unix'i käskude tundmine – Veebilehitsejad – Erinevate otsimootorite kasutamine – Oma kodulehe koostamine TÜ serverisse

Kursuse sisu (järg)Tekstitoimetamine – Kirja kujundamine (fondid, suurused, efektid), stiilid e laadid – Lõigu kujundamine (joondamine real, taanded, vaba ruum

lõigu juures, reasamm) – Eri tüüpi loetelude määramine – Teksti ümbritsemine raamjoonega ja varjutamine – Fraasi otsimine või asendamine – Lehekülje seaded (veerised, paberi suund) – Trüki eelvaatlus ja väljatrükk paberile – Päise ja jaluse koostamine

Kursuse sisu (järg)Tekstitoimetamine (järg)– Lisamised:

• katkestused • leheküljenumbrid • spetsiaalsed sümbolid • kuupäev ja kellaaeg • all- ja lõppmärkused • fail, pilt, tabel, diagramm jm

– Teksti paigutamine tulpadesse või veergudesse – Tabeli koostamine ja kujundamine, andmete sorteerimine ja arvutused

tabelis – Joonistamisvahendite kasutamine – Sisukorra koostamine

Kursuse sisu (järg)Tabelitöötlus – Andmetüübid, nende muutmine – Lahtrite kiirtäitmine – Andmeseeriad ja kasutaja defineeritud seeriad – Arvutuseeskirjad ja funktsioonid – Veateated – Tabeli vormindamine – Andmete graafiline esitamine – Andmete sorteerimine (järjestamine) – Andmete filtreerimine – Vahekokkuvõtted – Liigend- e risttabelid

Kursuse sisu (järg)Andmebaasidest – Tabelid, seosed tabelite vahel – Sisestusvormid – Päringud – Aruanded

Õppetöö korraldus

• Loengud T 16-18 J.Liivi 2-1111. loeng 17.02.2. loeng 09.03.3. loengu aeg teatatakse WebCT foorumis

• 14 praktikumi (semestri 3.-16. nädal)Praktikumid toimuvad e-õpikeskkonna WebCT

toel (webct.e-uni.ee)

Kasutajatunnus TÜ keskserveris

• Nõutav mistahes TÜ arvutiklassi kasutamisel.

• Kuidas kasutajatunnust saab?Dekanaadist (nõutav isikut tõendav

dokument).• Oluline info TÜ arvutivõrgu kasutajale:http://www.ut.ee/it/juhendid/kasutajaks

Arvestus

Arvestus = praktikumitööd semestri jooksul – failihaldus– internetiteenused– operatsioonisüsteem Unix (töö käsurealt)– tekstitöötlus (MS Word ja OpenOffice Writer)– tabelitöötlus (MS Excel ja OpenOffice Calc)– andmebaasisüsteemi kasutamine

Kirjandus• T. Tilk Arvutiõpik I (algajatele). Kuressaare 1999; Arvutiõpik

II (Failihaldus, arvuti hooldamine ja täiendamine). Kuressaare 2000.

• V.Leping, M.Kaseorg. Informaatika I. Tartu, TÜ, 1996; Informaatika II. Tartu, TÜ, 1997.

• J. Pihlau. Infotehnoloogia: käsiraamat koolidele ja iseõppijatele. I, II. “Külim” 1997.

• Ettevaatust – arvuti! (koostanud A. Septer), 3. osa• K.Hallik. Interneti juhend algajatele. Tartu, TÜ, 1996.

http://www.physic.ut.ee/~valts/internet.html

Esimeses loengus:

• Arvutite riistvara• Arvutite tarkvara• Arvutite liigitus

Arvuti riistvara

• Riistvara - seadmed (hardware) • Levinumad personaalarvutid:

IBM PC tüüp (USA arvutifirma International Business Machines Corporation)

Apple’i (Macintosh’i) tüüp

Arvuti osad

• Arvuti “ise” - korpus, milles on hulk trükiplaate ja juhtmeid, kõvaketas, pehmeketta ja CD / DVD-lugeja-kirjutaja

• arvuti vältimatud välisseadmed: – monitor (e. kuvar)– klaviatuur– hiir

• lisa-välisseadmed: printerid, skännerid, heliseadmed, modemid jt.

Arvuti süda - protsessorProtsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimineFirma Intel protsessorid ajaloolises järjestuses: Intel 8088, 80126, 80286, 80386, 80486, Pentium (80586), Pentium II,

Pentium III, Pentium IV Protsessoreid eristab üksteisest- käskude hulk, mida protsessor suudab täita;- bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna

pikkus;

- protsessori kella kiirus e. taktsagedus 1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis

Millest sõltub arvuti töökiirus?

Arvuti töökiirust mõjutavad kõige enam• protsessori taktsagedus (ühik MHz)• töömälu (RAM) suurus (ühik MB)• graafikamälu suurus (graafikakaardil on oma

protsessor ja RAM, mis säästavad arvuti keskseadet ressursinõudlikest graafikaarvutustest)

• siinide läbilaskevõime (siinid transpordivad andmeid arvuti erinevate osade vahel)

MäluArvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja

andmete) säilitamiseks. Mälu liigid:1. Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma

sisend-väljundkanaliteta.a) püsimälu, ainult lugemiseks (ROM = Read-Only Memory)b) põhimälu e. töömälu e. muutmälu (main memory e. RAM = Random Access Memory)– sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust.Nii lugemiseks kui kirjutamiseks.

Mälu (järg)

c) vahemälu (Cache) – Eriotstarbeline puhvermälu, mis on põhimälust väiksem ja kiirem ning milles hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile tõenäoliselt järgmistena vajalike käskude ja andmete koopiat.

Mälu (järg)

2. välismälu – kõikvõimalikel ketastel:HD (hard disk) – kõvaketas - koosneb hulgast plaatidest,

mille mõlemal pool on lugevad-kirjutavad peadFD (floppy disk) – pehmeketas e. diskettCD (compact disk) – laserketas e. laserplaat e. CD-plaat –

heli, pildi või teksti optilise digitaalsalvestusega 120 mm läbimõõduga plaat

DVD (digital versatile disk) – universaallaserketasMOD (magnetic-optical disk) – magnetoptiline ketas

Mälu (järg)

DAT-streamer – striimer, s.o. magnetlintsalvesti pausideta laussalvestuseks (kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus)

• Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade e. kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ja sinna andmeid kirjutab.

Mälu mõõtühikud1 bait = 1 sümbol 1 bait = 8 bitti e. 2ndnumbrit 1 kilobait (KB) = 210 = 1024 baiti (Siin pole kilo

täpselt 1000) 1 megabait (MB) = 1024 KB = 210 × 210 = 220 = 1

048 576 baiti (ca 1 miljon) 1 gigabait (GB) = 1024 MB = 230 = = 1 073 741 824 baiti (ca 1 miljard)

Töömälu vs. välismälu

• Töömälu maht on tänapäeva PC-des alates 64 Mb kuni 544 Mb, välismälu maht võib olla tuhandeid kordi suurem (kümneid gigabaite).

• Töömälus olev informatsioon kustub pärast arvuti väljalülitamist, välismälus aga säilib.

• Töömälu kiire, välismälu aeglane.

Sisend-väljundseadmed… võimaldavad inimesel arvutiga infot vahetada

monitor e. kuvar (visuaalne väljund) a) CRT (cathode ray tube) = elektronkiiretoru-

kuvarb) LCD (liquid cristal display) =

vedelkristallkuvar (sülearvutitel tavaline)Tavaliselt on arvuti kirjelduses antud kuvari

diagonaalipikkus tollides. Igapäevatööks piisab 17” (15”)

Sisend-väljundseadmed (järg) klaviatuur (sisend) hiir (sisend) printer e. trükkal (väljund)

maatriksprinter juga- e. tindiprinter laserprinter

skänner (sisend) kõlarid (heli väljundseade) mikrofon (heli sisendseade)

Mis on multimeedia?

• Multimeedia – mitme kommunikatsioonivahendi (tekst, pilt, heli, animatsioon, video) kooskõlastamine

Arvutite tarkvaraTarkvara (software) – programmid arvuti töö

juhtimiseks

B aas tarkvara R aken d u s ta rkvara

Tarkvara

Arvutite tarkvara (järg)

• Baastarkvara – teiste programmide käivitamiseks vajalikud baasprogrammid

• Rakendustarkvara – programmid mitmesuguste nn. rakendusülesannete lahendamiseks

Arvutite baastarkvara

Baastarkvara näiteid:• operatsioonisüsteemid – programmide kogumid,

mis reguleerivad arvuti riist- ja tarkvara koostööd (Unix, Linux, MS-DOS, Windows '95, '98, 2000, NT, OS/2)

• kestprogrammid – arvutiga suhtlemist hõlbustavad, nn. töökeskkonda loovad programmid (MS Windows 3.1 jne, X-Windows, Norton Commander)

Arvutite baastarkvara (järg)

Baastarkvara ja rakendustarkvara vahepeale jäävad programmeerimiskeelte translaatorid – programmid mingis kõrgtaseme programmeerimiskeeles kirjutatud programmide tõlkimiseks masinkoodi

Näiteid kõrgtaseme programmeerimiskeeltest: Java, Delphi, C, C++, Basic, Pascal, Ada

Arvutite rakendustarkvara

Rakendustarkvara “kolm vaala”:• tekstitoimetid e. tekstitöötlusprogrammid (Notepad,

WordPad, Word, vi, emacs, pico, WordStar, WordPerfect) • tabelitöötlussüsteemid – programmid tabelite

moodustamiseks ja töötlemiseks (Lotus 1-2-3, Quattro Pro, MS Excel, SuperCalc)

• andmebaasisüsteemid – programmid andmebaaside loomiseks ja töötlemiseks

(MS Access, MySQL, Oracle, Fox Pro, dBase)

Arvutite rakendustarkvara (järg)

Veel näiteid rakendustarkvarast:• raamatupidamisprogrammid (HansaRaama)• statistikapaketid (StatGraphics, SysStat, SPSS) • graafikatoimetid(CorelDraw, AutoCad, Adobe Photoshop,

Illustrator) • inseneripaketid (MathCAD) • integreeritud paketid – tekstitoimeti + tabelitöötlussüsteem

+ andmebaasisüsteem +... (MS Works, MS Office, StarOffice) • jne. jne.

Arvutite liigitus - 11.SUURARVUTID (mainframe)

– Kallis ja suur arvuti, vajab suurt saali. – 1950 - … – põhimälu e. töömälu mõnikümmend megabaiti – kiirus miljoneid tehteid/sek – mõnikümmend välismäluseadet – palju S/V seadmeid – EC, IBM – 5 – 20 mln. $

Arvutite liigitus - 22. SUPERARVUTID

– Eriti suure jõudlusega arvuti, tavaliselt mitme paralleelprotsessoriga. – 1960ndad - … – üle 100 mln tehte/sek – põhimälu mõnisada megabaiti – arvutuslikult keeruliste ülesannete lahenda-miseks (tuumafüüsika,

ilmaennustamine jt.)– Cyber, Cray (USA) – ETA (Jaapan) – 1995: 1 triljon t/sek

Arvutite liigitus - 3

3. MINIARVUTID – 1960ndate keskpaik - … – SUN, VAX – 25 - 350 tuh. $

Arvutite liigitus - 44. MIKROARVUTID - mikroprotsessoriga arvutid.

– 1970ndad - … – A) personaalarvutid (PC) – individuaalseks kasutamiseks omaette

seadmena lauaarvuti (desktop) sülearvuti (laptop) elektrooniline märkmik (notebook) pihuarvuti (palmtop)

– PC-de esindajad: Apple 1976, Yamaha, Robotron, Macintosh, IBM PC

Arvutite liigitus - 4

B) masinatesse ja aparaatidesse sisseehitatavad arvutid (plaat- ja kiiparvutid)

Näited: automaatpesumasinad, automaatjuhtimisega tööpingid tehastes jne.