7/30/2019 koklade laste silmad sravad

1/4

RUBRIIK

36 oktoober 2012

Et lapsest kasvaksinimeste inimene

Tekst: ANU JESAAR

Fotod: MARI PUKK, ERAKOGU

kokla lapse tunneb ra selle jrgi, et tema silmadsravad, ta on aval ja julge. Ta on laia silmaringiga ningharjunud loomade, taimede ja uute inimestega.

7/30/2019 koklade laste silmad sravad

2/4

37oktoober 2012

E

lada tuleb nii, et mtledseitse plve ette. Sedaindiaani tarkust pidasKadri Allikme (31)

silmas juba siis, kui taTeeme ra! kampaania he korral-dajana puhtama keskkonna eest seisis.Kampaania aitas maailma parandada,aga edasi? Kadri otsis jtkusuutliku-maid lahendusi ja avastas Euroopakoklade liikumise. Sellest kasvas

vlja tema lput alushariduse peda-googika vallas Tallinna likoolis.

300 kokla

kokogukondade liikumine on maail-mas judu kogunud 40 aastat. Praegu-

seks on Euroopas le 300 kokla,kus peldakse loodussbralikuma

elu poole. Ent nende klade elanikudei piirdu meile tavaprase komtte-

viisiga puhas toit ja hk, taaskasu-tus. Nad rhutavad ka sotsiaalsetjtkusuutlikkust: teistest lugupidamist,ksteisega arvestamist, koostd,

vaba loomingulist enesevljendust.Ei, need ei ole lillelaste klad,

trjub Kadri. Tihti on tegu tiesti ta-valiste inimestega petajate, arstide,ehitajate, aga ka disainerite, rimeeste

vi mgiinimestega , kes on otsus-tanud teadlikult oma elustiili muuta jakolinud maale, et pakkuda nii endalekui ka lastele terviklikumat elu sarna-selt mtleva kogukonna keskel.

Kadri Allikme uuris, kuidaskasvatatakse lapsi kolmes Euroopasuuremas koklas: 600 elanikugaDamanhuris Phja-Itaalias, 130 ela-nikuga Sieben Lindenis Saksamaal ja200 elanikuga Tameras Portugalis.

Kogukond mber pere

Kige huvitavamaks peab Kadri justkolme mullu Damanhuri kogukonnas

veedetud kuud, mil ta sai Erasmusestipendiumiga olla lasteaias praktikal.See RO poolt jtkusuutliku elu mu-delina tunnustatud kogukond elab 20inimest mahutavates majades le terve

Valchiusella oru Itaalias Piemontemaakonnas Alpide eelmestikus. Piir-konnas kehtib oma raha ning elanikudon kaevanud ksitsi me sisse kikilooduse elemente austavad templid.

Kadri kirjeldab, kuidas majarahval onigahel oma lesanne, niteks valmis-tatakse kordamda kigile 20 liikmelesa. Koduseid korrastus- ja remondi-tid tehakse koos. Seega lapsi mbritsebkodus alati rohkem inimesi kui bioloo-giline pere. Ka teised majalised viivadlapsi kooli, aitavad neil ppida, vi-maldavad vanematele vabu htuid jne.See andis lastele mrgatavalt enamateinimeste eeskuju, kui tavaline perekondseda suudaks, theldas Kadri.

Sieben Lindeni kogukonnas Saksa-maal elatakse samuti suuremate grup-pidena. Kla vahel sideti ainult jalg-ratastega, autod tuli jtta kla piirile,

meenutab Kadri. Kik sgikorradsdi hiselt ning lastele oli kauni

mnnimetsa alla loodud metsalaste-aed. Seal mngisid nad pevas viistundi ues, ka talvel.

Lastele eraldi maailmKolmandas, Portugali Tamera kogu-konnas veedavad lapsed pevi tiestiomaette alal The Place of Children.Seal asuvad kool ja Montessori laste-aed. ues on taaskasutusmaterjalidestmeisterdamise nurk, vikeses metsa-tukas seiklusrada. Laste alal tegutsesaednik, keda lapsed said jlgida jaaidata. Ka petajad ja osa lapsevane-maid elasid laste alal vagunelamutes.

Kogukonna mte on luua lapse-plveks eraldi paik, kuhu ei ulatuigapevane melu ega tiskasvanutengemus sellest, mida lastel on vaja.Lapsed kisid kll tihti kogukon-na peamajas ning klaliste alal, kuidphilise aja said nad luua ise endalemaailma ja kasvada tiskasvanute liig-se sekkumiseta, selgitab Kadri.

Reisile ppima

Eriti toredasti klab koklademeetod ppimine reisides. Viiskorda aastas sidavad Damanhurikooli- ja lasteaialapsed koos petajateja abilistega ndalapikkusele reisile.Mitte kunagi ei veta kaasa vanemaid,et soodustada grupitunde teket jaiseseisvust.

Juba lasteaias lhtutakse eel-dusest, et laps pib kogedes. Kuimidagi ppisime, siis lksime kohale,

vaatasime, katsusime. Niteks vee ele-mendist rkides klastasime jrve jajge, tegime veega katseid, kuulasime

vee hli ja maalisime seda.Ka Tamera koolilapsed reisivad

palju, sest kogukond korraldab rahu-teemalisi palvernnakuid. Et maail-mas rahu saavutamist toetada, tegidlapsed teatritki, mida etendati saksa,portugali ja inglise keeles.

Sieben Lindeni lasteaias on ausees rnnakud kogukonna pldudelening meistrimeeste juurde. Nii teavadlapsed paljusid ameteid ja tunnevadnende esindajaid.

Kadri mainib, et ka Eestis onkogemus- ja uespe aina populaar-sem, kuid vljasite ja looduse ppi-

mist muinasjutu vi kogemuse kauduviks olla hulga rohkem. petajate

36 LAPS

Kadri Allikme kis Itaalia kokla lasteaiaspraktikal ja leidis, et sealne looduslhedanelastekasvatus sobib hsti ka Eestisse.

7/30/2019 koklade laste silmad sravad

3/4

38 oktoober 2012

snul pib ju koolieelik ikka koge-muse, mitte faktiteadmiste kaudu.

Sbraks taime, looma jateise lapsega

koklade lastel on jrjepidevalt vi-malik taimedega tegelda ja loomadegasuhelda. Tameras elasid laste terri-tooriumil piiratud alal veidi aega isegisead, kes seal maad kobestasid ningkellele lapsed iga pev sa viisid.Damanhuris on lastele jutustamiseksloodud oma mtoloogia loodushald-jatest, kellel lapsed metsas klas ki-

vad ja kellega nad isegi kirjavahetustpeavad.

Mis aga kige thtsam: kokladelapsed oskavad koostd teha. Da-manhuri kooliharidus on les ehitatudsotsiaalset arengut arvestades. pi-takse koduppe meetodil, kuid lapsedon jagunenud umbes kmne pilase-ga klassidesse. Koos on 1. ja 3. klass,2. ja 4. klass jne, et eri vanuste vaheltekiks rohkem lugupidamist. Nagumajades, nii on ka iga klassi pilastelrollid, mida mingi aja jrel vaheta-takse: kapten, varahoidja, koloog,koristaja jne. Koos ttavad nais- ja

meespetajad.Damanhuris ngin esimest korda,

et seitse lasteaialast suutis korragatennist mngida, toob Kadri nite.

Juba varakult petatakse lapsi teistegaarvestama, hoolitsema viksemateeest ja vtma vastutust. Konflikte onseal vhem kui tavalasteaias. Taustakson vanemate sarnane maailmange-

Elatakse paarikmnepealistes tuumikkogukondades, mil nimeks nucleo.Maa kuulub Damanhuri kogukonnale ning liikmed maksavad iga kuu osalus-tasu, millega kaetakse nii toidu- kui ka eluasemekulud. Paljud majad kasuta-vad pikeseenergiat, ligi 50% toidust tuleb oma farmist.

Kehtib kaasvanemluse phimte. Kik kogukonnas elavad tiskasvanudmaksavad iga kuu 10% oma sissetulekust laste hariduse fondi.

Thtsad on igandalased kogunemised ja aastaringi phad. Igal inimesel onpeale tavat ka kunstiline vald-kond, mida ta arendab: maalimine,tantsimine, nitlemine, laulminevi tervendamine.

On thtis, et lapsed mistaksid:

toit ei tule poest ja meil on phjustolla loodusele tnulikud.

Vaata ka:Eesti kokogukondade hendus:www.kogukonnad.ee

Euroopa kokogukondadehendus: www.gen-europe.org

Damanhuri kogukond Phja-Itaalias: www.damanhur.info jawww.damanhureducation.it

Damanhuri kogukond

Ta leiab, et nn kaasvanemlusephimtet tasuks ka Eestis kind-lasti rakendada. Lapsevanemadsaaksid omavahel hulga rohkemkoostd teha, anda lastele vima-lust ppida tiskasvanutelt, nhaeri kultuure ja inimesi. Laste lbi-saamine algab ju vanemate lbisaa-misest, sest selles vanuses lapsed

matkivad vanemaid.

Eestis nii mndagi tehtud

Parim, mida saame lastele pakkuda,on keskkond, mis toetab jtkusuutlikku

eluviisi. See ei pruugi thendada tingi-mata kokla, jreldab Kadri Allikme.Jtkusuutlikkus seisneb lihtsates asja-des: loodusega arvestamises, ressurssidekokkuhoius, hisritustes, koosts.

Niteid kogukondlikkusest polegimeil vaja kaugelt otsida. Tallinna klje all

Vaidas on olemas juba 20 aastat Lilleorukogukond, kerkimas on kokla. Veelgikauem on Plvamaal Rosmal tegutsenud

vanemate koosts asutatud Johannesekool ja lasteaed.

Kogukonnas nevad lapsed oma

vanemate ja tuttavate pealt, et kui

mus ning koost: probleemide kor-ral toetatakse peret ja last nii lasteaiaskui ka kogukonna elumajas.

Suurim Damanhuri laste his-projekt oli ksitd ja mnguasjumes koguda raha Nicaragua lastelekooli ehituseks ja nende elupaigaksoleva vihmametsa erastamiseks. Polejust vike tegu algkoolilaste kohta!

kiidab Kadri.

Kadri

Damanhuris on lasteaiapetajateks ka mehed. Pildil Caribu ja Narvalo lastegamgedes ndalasel vljasidul.

LAPS 3-6

7/30/2019 koklade laste silmad sravad

4/4

midagi tahta, tuleb see ise ra teha,kinnitab Rosma lasteaia petaja HeliKudu, kes valiti tnavu Plvamaa

aasta petajaks. Tema snu illust-reerib tegevus: vestluse ajal katab tasuupistelauda lapsevanematele, kesosalevad lasteaia remondi talgutel.

Ka tiesti tavalises lasteaias, naguPallipnn Mustamel, saab edukaltpetada komtteviisi. Seal keede-takse moosi, juhitakse thelepanu

vee kokkuhoiule ja prgi sortimisele.Karlssonite rhmas ehitati tetrapak-kidest suur skulptuur, viidi koos ra

taarat ja mindi saadud raha eest teat-risse. Kord julude ajal kpsetati isegikodututele piparkooke.

Kadri lisab, et taaskasutusmater-jalidest meisterdamine pole uudishelegi Eesti lasteaiapetajale. Uuson melda seejuures kogukondlikult:kik mnguasjad saaks teha ise, lasteja lapsevanematega hiselt, vi han-kida loodusest. Uudne on kujutledaka nii paljusid ppekike, hisritusija koostprojekte vanematega. Meilleidub palju vanemaid, kellel on heameel oma teadmisi jagada!

Tekst: KADRI ALLIKME

13 soovitust, et kasvatadaMaad austavaid lapsi

1. Jlgige aastaringi ja tehke loomu-likke tegevusi loomulikul ajal.

2. Kige looduses. petage lapsitundma ja tunnetama kive, puid

ja taimi. Igal kivil ja puujupil vibolla lugu ja ngu. Igal puul jaallikal vib olla oma haldjas.Tehke ise mnguasju ja leidke

neid loodusest.3. Hoidke kokku puhast vett. On

kindlaks tehtud, et vesi reageeribmeie mtetele. Meil on palju vett

ja see on suur rikkus, osakem sedasiis hoida. Kasutage looduseslagunevaid pesuvahendeid, muidutuleb keemia meie juurde ringi-ga tagasi.

4. Taaskasutage riideid, mnguasjuja mblit, vahetage neid tutta-vatega.

5. Kige marjul ja seenel, tehke

hoidiseid. Igal telisel koperel onoma salatipeenar ja peenramaa.Tutvuda tasub ka andeka pllu-pidamise ja keskkonnaga koostviljelemise viisiga, mil nimekspermakultuur.

6. Austage maad ja maat tegijat.Kige poe asemel turul, vtkekaasa oma anum ja turukott.

7. Olge inimeste inimene: tulge vljakodust ja arvutist ning mingeinimeste sekka. Nidake lastele,et on olemas teistsuguseid inimesi

ja peresid. Kige abistamas vana-vanemaid, teisi inimesi ja loomi.

8. Korraldage laste snnipevi met-sas, rabas, pargis. Snnipeva-kink vib olla ka hine heateguloodusele, niteks rannakoristusvi metsapuhastus.

9. Leidke aega hisritusteks teisteperekondadega. Tehke muusikat,lugege muinasjutte, vtke ette

pnev matk. Palju rmu snnib,kui sprade vi korterihistugaluua maja mber peenraid, kiakoos seenel vi marjul.

10. Jagage autot ja viige ka naabrilap-sed kooli. Otsige kodulhedanekool ja andke ka ise lapsele hari-dust. Vimaluse korral kasutage

jalgratast.

11. Viksemates korterelamutes saabkeldrisse teha hise pesupese-misruumi, ostes suured ja kallidmasinad hoopis histule. Igahelei pea olema oma pesumasinat.

12. Viljelge aknalauapllundust.Salat ja till kasvavad edukalt kaaknalaual. Idusid saab ise ajatada.Oluline, et lapsed mistaksid: toitei tule poest, keegi (loodus ja ini-mesed) nevad selle nimel vaeva.On thtis olla selle eest looduseletnulik.

13. Tehke ise leiba, siis tunnete,mida thendab juuretise ja elu

jtk. Leivajuuretis on justkui vikekoduloom, kes aitab teil ppida,kuidas elu hoida.