nõustaja - seb raha välja võtta? tutvuge tingimustega ja vajadusel konsulteerige...

Nõustaja2016

SEB kliendiajakiri

Kuidas kasutada pangakaarti turvaliselt?

Uus või vana korter – kumba eelistada?

Millal ja kuidas saab II sambasse kogutud raha välja võtta?

Tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Krediidi kulukuse määr tüüpnäitena. MasterCard World Elite’i krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 4,78% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidilimiit 10 000 eurot, kaardi väljastamise tasu 35 eurot ja kuuhooldustasu 35 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse igakuiselt kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi igal järgneval kuul täies ulatuses ühe maksena.

MasterCard World Elite

Vaadake lähemalt www.seb.ee/worldelite.

Austatud klientIgapäevapangandus liigub kursil „üks-kaks-kolm-ja-tehtud“, sest tehnoloogia areng pakub kliendile suurepäraseid võimalusi korraldada pangaasju kiiresti ja mugavalt. Kuid üha tähtsamaks muutub seejuures nõustamine ja oskus teha rahaasjade kavandamisel õigeid valikuid.

Usume, et Nõustaja pakub huvitavat lugemist igale vanuserühmale eri eluetappi-del. Lisaks tooteinfole leiate ajakirjast häid soovitusi mitmel teemal, mis puudutavad isiklikku eelarvet, hoiuseid, laene, inves-teerimist ja kindlustamist. Kliendiajakirja elektroonilise versiooni leiate aadressilt www.seb.ee/kliendiajakiri.

Head lugemist!

Eerika Vaikmäe-Koitjaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht SEB Pank

Sisukord

Toimetus

4284052647484

Igapäevased rahaasjadAuto ja koduKindlustusPensionInvesteerimineEttevõtlusVastutustundlik ettevõtlus

SEB kliendiajakiri 2016Vastutav väljaandja: AS SEB PankProjektijuht: Martin KõrvTeostus: o2 Works OÜProjektijuht: Kadri KaljumetsAutorid: Getter Orusalu, Kati Aasov, Martin Kõrv, Dagmar Lamp, Mihkel Külaots, Gerli Ramler, Jaanika Reinmann, Kerttu Raie, Jarno Edur, Ovidijus Sačilka, Kai Kutsar, Stella RaudseppKujundus: Margus TammikFotod: SEB

Klienditugi: 665 5100Skype: seb.eestiwww.seb.ee

3

IGAPÄEVASED RAHAASJAD

Arvutades, kui palju kulub tühiste ostude peale, on rahanumber üllatavalt suur. Selle summa saaks investeerida hoopis oma pikemaajaliste unistuste täitmiseks. Lühidalt nimetatakse seda latte-faktoriks.


Isegi kohvi arvelt on võimalik oma tulevikku kindlustada

4

rahast, mille võiks teenida pikaajalise investeeringuga.

Kindel siht või tühine aseaineLoomulikult pole väikestest ostudest loobumine lotopilet, millega automaatselt miljonäriks pürgida. Ainuüksi ostukäitu-mise muutmine ei tee kedagi rikkaks, kuid see aitab siiski kaasa raha kogumisele. Tühioste vältides on võimalik vaadata üle oma senised kulutused ja finantsharjumusi distsiplineerida. Väikesed argisoovid ei pea jääma minevikku ja aeg-ajalt on täiesti mõistlik osta mõni latte, aga kulutusi on kasulik kontrollida. Kui väikesest soovist saab rutiinne harjumus, siis võib olla raske sellest loobuda.

Latte-faktor paneb mõtlema, mis on tegelikult need asjad, mida elus tahate. Nii on võimalik prioriteedid paika panna. Mille jaoks raha kogute? Mis on lõppeesmärk? Millal tahaksite selle saavutada?

Kui eesmärki pole, siis tundubki loogiline osta latte või minna õhtul kohvikusse liht-salt sellel põhjusel, et igavust peletada. Kui aga kaugemaks sihiks on teha sissemakse oma tulevasse kodusse või mõelda varakult pensionipõlve peale, saab ka väikeste summade väärtus teise ilme. Seetõttu tasub läbi vaadata oma igapäevased kulutused, et näha, kas ja kui palju on teil latte-faktoriga väljaminekuid.

Kujutagem ette üht kontoritöötajat, kes kõnnib igal hommikul läbi Tallinna südalin-na tööle. Tal on oma väljakujunenud rutiin peatuda kohvikioski juures. Müüja tunneb teda juba nägupidi ja küsib: „Mis täna, kas üks Café Créme?“ Üldiselt küll, aga vahel võtab kohvisõber mõne latte või cappucci-no. Keskmiselt kulub nii igal hommikul kaks eurot ja ta ei pane seda summat ise tähelegi, sest väike väljaminek ei peaks ju üldist eelarvet mõjutama. Korrutame kaks eurot aga argipäevade arvuga kuus või isegi aastas ja näeme, et number on päris suur. Antud kontoritöötaja on vaid üks näide tuhandetest inimestest, kes oma päeva nii alustavad.

Lisaväärtus on nullAmeeriklasest finantsnõustaja ja koolitaja David Bach võttis oma raamatus „Finish Rich“ kasutusele termini „latte-faktor“ (the latte factor). See tähistab olukorda, kus igapäevased triviaalsed ostud kuhjuvad tegelikult märgatavateks rahalisteks välja-minekuteks. Bach ei pea silmas vaid latte´t kui sellist – rahakotti võivad ka tühjendada maiustused, veepudelid, närimiskumm või sigaretid. Tõenäoliselt leidub paljudes kodu-des ajakirjade või -lehtede virnu, mis osteti hetkeemotsiooni ajel, kuid mida loeb heal juhul vaid üks pereliige. Kui teil on kamin, siis on ajalehest vähemalt mingilgi kujul kasu, kuid kokkuvõttes ei lisa need väikesed tarbeasjad elule mingit väärtust.

Latte-faktori puhul on USAs tehtud ka rea-listlikud arvutused. Üks latte maksab Star-bucksi kohvikuketis umbes neli dollarit. Kui antud summa kõrvale panna ja investeeri-da, siis 40 aasta pärast on sellest saanud juba 30 dollarit (kui aastane kasv on 5%). Kui aga protsent oleks 8, ootaks omanikku nelja dollari asemel 98. Kulutades näiliselt väikese summa, on võimalik jääda ilma

Kulutades näiliselt väikese summa, on võimalik jääda ilma rahast, mille võiks teenida pikaajalise investeeringuga.


5


Kuidas raha paremini hoida?

Tähtsaimad märksõnad, mis iseloomus-tavad kõige efektiivsemat lähenemisviisi oma isiklikele rahaasjadele, on kohustused, eelarve ja eesmärk.

Esimesena peakski mõtlema oma kohus-tustele, näiteks laenu- ja liisingu kuumak-setele, kommunaalteenustele, televisiooni-, interneti- ja elektriarvetele, sest nii saab isiklikest rahaasjadest selgema ülevaate ja vastutustundlik finantskäitumine tekitab ka rahulolutunnet. Teades täpselt, missugune

summa kulub kohustuste katmiseks, teate ka seda, kui palju on võimalik kulutada muudele asjadele ning näiteks meelelahutusele.

Vaadake teraselt üle oma kulutusedVahel tundub, et kuigi kohustused saavad püüdlikult täidetud, kaob ülejäänud raha ikkagi kuu lõpuks käest ning kõrvale pa-nemiseks enam ei jätku. Abiks on enda või pere eelarve koostamine, mis aitab jälgida, kui palju tegelikult kulub toidule, rõivas-tele ja meelelahutusele. Vaadake kriitilise pilguga üle oma viimaste kuude kulutused, et näha, millele täpselt raha kulub. Nii

Elu on kulukas ning raha kipub sageli nagu iseenesest sõrmede vahelt libise-ma. Kuidas toimida nii, et raha otsa ei saaks? Mida saame ära teha juba täna, et elada muretumat elu pensionipõlves?

leiate kohad, kus oleks võimalik kulutusi vähendada.

Keskenduge eesmärkidele ning muutke harjumusiRaha hoidmine on lihtsam siis, kui selleks on seatud mõni kindel eesmärk, olgu selleks reisimine, kodu ostmine, hea haridus lastele või täisväärtuslik pensionipõlv. Eesmärki-desse panustamine ei tähenda sugugi, et raha kontrollib teid ja peate kokkuhoiuks jälgima meeleheitlikult oma pangakonto seisu ning iga võimaliku sendi kõrvale panema. Pigem vastupidi – realistlike ees-märkide planeerimine aitab suhtuda asjasse rahulikult ning tunda, et kontroll on kindlalt teie käes.

Säästuvõimet aitab suurendada elustiili muutus: mõelge, kas praegune eluase on parim võimalik või tuleb kütte- ja muudeks kommunaalkuludeks maksta liiga palju? Ehk oleks mõistlik liiga suur maja või korter va-hetada väiksema vastu? Kas liisingumakse on liiga suur või kulub auto ülalpidamisele liiga palju raha? Võib-olla tasuks mõelda auto väljavahetamisele või üldse autost loobumisele?

Olge ootamatusteks valmisKindlasti on aeg-ajalt kasulik üle vaadata oma panga teenustasud. Kui palju te oma fondihaldurile maksate? Mitut deebet- või krediitkaarti te kasutate ja millised on nende teenustasud? Võib-olla oleks kasulikum kasutuna seisvad pangakaardid sulgeda? Vähendage oma võlakoormat. Eriti puudu-tab see suure intressiga tarbimislaene ja krediitkaarte. Kui õigel ajal laenukoormaga ei tegele, piirab see oluliselt säästuvõimet ja tekitab lisastressi.

Raha hoidmine ongi lihtsam siis, kui selleks on seatud mõni kindel eesmärk.

6

Aeg möödub kiiresti ja kuigi näib, et pen-sioniiga on määramatus kauguses, võiks selleks siiski hakata raha koguma. Tagavara on kasulik, sest siis pole vaja küsida lähe-dastelt abi või võtta laenu, kui ootamatult peaks vaja olema. Hea oleks, kui määrate oma säästudele mingi eesmärgi, mida mingi aja möödudes jälle suurendada. Alustada võiks vähemalt 5% sissetulekust. Kiusatuste vältimiseks suunake raha kogumishoiusele automaatselt kohe palgapäeval.

Nõuanded rahaasjade edukaks juhtimiseks• Vaadake oma rahaasjad üle vähemalt kord aastas:

kuidas on muutunud teie finantsvarad, sissetule-kud, kulutused, eesmärgid.

• Ootamatute olukordade ja majandusseisu muutu-mise korral uuendage eelarvet.

• Koguge endale kindlasti kiiresti kasutuselevõe-tav rahapuhver, et tulla toime ettenägematute olukordadega.

Registreeruge SEB terviknõustamisele: www.seb.ee/noustamine. Nõustamine annab teile selge ülevaate rahaasjadest, saavutatavad eesmärgid ja tegevuskava.


Lihtne ja turvaline mobiil-ID

Aina sagedamini räägitakse mobiil-IDst kui väga turvalisest, kiirest ja mugavast vahendist, millega oma pangatoiminguid teha ning ka digitaalset allkirja anda.

Paljud uued asjad tunduvad võõrad ja esiti ehk isegi hirmuäratavad, kuid mobiil-ID on tõesti asi, mis tasub selgeks õppida. Nii ei pea te hääletamiseks ja pangatoimingute tegemiseks minema ise kuhugi kohale, samuti pole vaja paroolikaarti ega ID-kaardi lugejat kaasas kanda. E-toiminguteks, allkirjade andmiseks, pangatehinguteks ja isiku tuvastamist nõudvate dokumentide lugemiseks on teil vaja vaid oma mobiiltele-foni, internetiühendust ja kahte parooli.

Mobiil-ID tähendab seda, et saate end oma mobiiltelefoni abil tuvastada, vajades vaid levi ja internetti. See töötab nii nutitele-fonide kui ka lihtsamate mobiilidega üle

maailma, olgu te oma kodus Eestimaa kaunite metsade vahel või hoopis teisel pool ookeani.

Enam ei pea ise kohale minemaKui soovite näiteks pangaülekandeid teha, siis on teil vaja internetiühendusega arvutit, mobiili või tahvelarvutit. Internetipanka sisenedes valige peale kasutajatunnuse kirjutamist sisenemine mobiil-IDga ja seejärel tuleb teie telefonile kontrollkood. Kindlasti veenduge, et see on sama nagu ekraanil näidatu. Teie mobiiltelefonile saabub sõnum, kus küsitakse mobiil-ID PIN1 koodi. Vajutage klahvidel oma PIN1 kood, tehke vajalikud tehingud ja kinnitage need PIN2 koodiga. Nii lihtne see ongi! Enam ei pea te muretsema paroolikaartide ega ID-kaardi lugejate ostmi-se pärast. Mobiiltelefon on ju pea alati teiega.

Sama lihtne on ka lepingute allkirjastamine. Varasemalt pidite alati kohale minema, et

7

pastapliiatsiga oma allkiri anda, kuid nüüd on elu muutunud kergemaks ja kiiremaks. Saate seda teha oma mobiil-IDga, mis tuvastab teid kontrollkoodiga ja allkirjastab dokumendid PIN-koodidega.

Turvaline ja mugavMobiil-ID on turvaline, sest kui näiteks paroolikaart võib kaduda ja võõrastesse kä-tesse sattuda, siis mobiil-ID töötab vaid teie enda mobiiliga ja PIN-koode sisestades. See on riiklikult tunnustatud ja väga turvaline, eelkõige tänu rakendatavale tehnoloogiale ja PIN-koodidele, mistõttu pole see ka kopeeritav.

Mobiil-IDd saab sõlmida kõikide mobiiliope-raatorite (EMT, Tele2 ja Elisa) esindustes. Võtke kaasa oma ID-kaart, mille serdid on kehtivad ja PIN-koodid teil meeles. Teenuse-


Digikassa – märkamatu raha kogumise viis

Kõlab lihtsalt ja ahvatlevalt: raha kõrva-le panemiseks tuleb vaid maksta kaardi-ga. SEB ainulaadne toode Digikassa võimaldab koguda niivõrd mugavalt, et see on lausa märkamatu. Tuleb vaid maksta pangakaardiga – muud polegi vaja teha.

Virtuaalne hoiupõrsas

Esimest korda tehakse raha kogumisega tutvust üldjuhul lapsepõlves, mil kapil seisev hoiupõrsas ootab, et sinna sisse münte

ga liitumine maksab koos riigilõi- vuga 10 eurot ja igakuine teenustasu on vastavalt operaatorile 64 senti kuni 1 euro. Kui kasutate mobiil-IDd välismaal, siis lisandub hinnale paketipõhine välisriigist Eestisse saatmise SMSi hind. Pärast lepingu sõlmimist tuleb mobiil-ID aktiveerida, kuid õnneks on seegi tehtud lihtsaks ja kiireks. Tuleb lihtsalt minna Politsei-ja Piirivalvea-meti kodulehele www.politsei.ee ja seal edasisi juhiseid järgida.

Mobiil-ID muudab paljud igapäevased toi-mingud kiiremaks, mugavamaks, lihtsamaks ja turvalisemaks. Tasub võtta aeg, et endale selle kasutamine selgeks teha, sest hilisem aja- ja energiavõit on märkimisväärne.

Täpsemad juhised ja abikeskuse leiate www.id.ee lehelt.

poetataks. Vanemaks saades hakatakse tavaliselt koguma juba pangakontole, kuid ka see vajab teadlikku enese kontrollimist, et olla järjekindel ja raha kohe mitte ära kulutada.

Ainukese pangana Eestis pakub SEB Digikassat, mis võimaldab raha koguda justkui hoiukassasse münte poetades, kuid on virtuaalne ja toimib automaatselt. Teie ülesandeks jääb vaid maksta kaardiga iga-päevaste ostude eest ja kui lähete näiteks kinno, teatrisse või kohvikusse, tangite autot või ostate kohvi.

8

Kuidas vältida probleeme rahaasjades?

Me ei saa ennustada tulevikku, kuid võime teatud olukordi ette näha: näiteks ootamatu haigestumine või töökoha kaotus võivad oluliselt mõju-tada pere majandusseisu. Valusamate tagajärgede vältimiseks oleks mõt-tekas oma finantsseisul ja -plaanidel stabiilselt koos erakliendihalduriga silm peal hoida.

Soovitame isiklikud rahaasjad koos asjatundjaga läbi vaadata vähemalt kord aastas. Vaatluse alla tasub võtta pere sissetulekud ja eelarve, olemasolevad rahapaigutused, tarbimisharjumused ning tulevikuväljavaated.


Väikselt, aga sihikindlalt

Digikassa toimib väga lihtsalt – deebet-kaardiga makstud summa ümardatakse järgmise täiseuroni. Ümardatud ja makstud summade vahe kantakse arvelduskontolt kogumishoiusele. See tähendab, et kui lähete sõpradega välja sööma ja maksate pangakaardiga näiteks 16,40 eurot, siis kan-takse järgmise päeva hommikul kogumis-hoiusele 60 senti (17 on järgmine täiseuro ja makstud vahe on 0,6 eurot).

Nii võite avastada, et aastaga on kogunenud juba mitusada eurot, mille olete ise väga väikeste kogustena kõrvale pannud. Iga-päevases elus ei pane tõenäoliselt tähelegi,

kui 60 senti teisele kontole kantakse, aga kokku tuleb arvestatav summa. Stabiilne järjepidevus lükkab ümber ka arvamuse, et väikese sissetulekuga on keeruline raha kõrvale panna.

Kliendil on alati võimalus raha kogumishoiu-selt tagasi arvelduskontole kanda. Väljamak-sed kogumishoiuselt toimuvad kogumishoiu-se lepingu tingimuste kohaselt. Digikassa sobib eriti neile, kes kasutavad makstes pangakaarti. Digikassa kaudu raha kogumisel pole oluline mitte makstud summa suurus, vaid tehingute arv, mis kaardiga sooritati. Nii et järgmine kord, kui lähete sõpradega peole või kinno, makske kaardiga.

Kooselu alustamine, beebi sünd, laste koo-liminek ja sissetulekute muutumine on vaid mõned olulised sündmused, mis tihtipeale pere rahaasjad segamini löövad. Samuti peaks aeg-ajalt värske pilgu ka laenu- ja ko-gumislepingute tingimustele peale viskama. Ka seda on parim teha koos erakliendihal-duriga, kes oskab anda selgema ülevaate

9

hetkeolukorrast ja annab nõu, kuidas vältida ebameeldivaid olukordi, millele te pole ise mõelnud.

Isiklik eelarve on parim abilineSelleks, et kohtumisest erakliendihalduriga kõige enam kasu saada, tuleb end veidi ette valmistada. Kas teate, kui palju kulutate eluasemele või kui suured on kommunaal-maksed? Oskate täpselt öelda, palju kulub raha vaba aega veetes või kuidas te elate 10–20 aasta pärast? Hinnake reaalselt, mil

määral võivad teie sissetulek või kulutused lähitulevikus näiteks karjäärivõimaluste või perelisa tõttu muutuda ning kas plaanite lähiajal osta mööblit, auto või isegi midagi suuremat. Rahaasju on kergem planeerida, kui teil on kõik kohustused selgelt silme ees.

Prioriteedid muutuvad ajas ning tänased soovid võivad mõjutada ka tulevikku. Erakliendihaldurid vaatavad tervikpilti teie majanduslikust olukorrast. Üheskoos aru-tate, millised on teie ootused, eesmärgid ja prioriteedid. Haldur aitab koostada nii lühi- kui ka pikaajalist finantsplaani ning annab soovitusi selle järgimiseks.

• Alati on kasulik, kui teil on veidi tagavara, sest siis pole vaja küsida lähedastelt abi või võtta laenu, kui teie sissetulek oota-matult väheneb.

• Elukindlustuse olemasolu on ülioluline, kui teil on perekond ja olete võtnud kinnisvara tagatisel laenu. Sel juhul ei jää teie või teie abikaasa ettenägematute sündmuste tõttu üksinda hätta.

• Laenata on enamasti lihtne, kuid tagasi-maksmine kipub olema keerukam. Laenu võttes kaaluge alati, millised on teie võimaluste piirid.

• Aeg möödub kiiresti ja kuigi näib, et pen-sioniiga on määramatus kauguses, võiks selleks siiski hakata raha kõrvale panema.

• Hoidke kulutustel regulaarselt silm peal. Hinnake, kuhu enamik rahast läheb ja milliseid väljaminekuid saab vähendada.

Oma majandusliku tuleviku planeerimine on hädavajalik. Mõelge oma unistustele. Haldur aitab hinnata erinevaid stsenaariume, et näha ette võimalikke takistusi ja võimalusi eesmärkide saavutamisel. Loomulikult ei muutu teie kontoseis maagiliselt pärast tun-niajalist nõustamist, küll aga saate teadmisi, kuidas oma rahaasju paremini korraldada. Edasine on teie enda kätes: kas suudate muuta oma seniseid tarbimisharjumusi?

Loomulikult ei muutu teie kontoseis maagiliselt pärast tunniajalist nõustamist, küll aga saate teadmisi, kuidas oma rahaasju paremini korraldada.

Enam kui seitse aastat tagasi läksime igapäevapan-ganduses üle paketipõhisele hinnastamisele: klient sai kindla kuutasu eest valida sobivaima paketi, mis sisaldas olulisi pangateenuseid tasuta. Tol ajal tähendas see Eesti panganduses uuendust, praegu on arvelduspaketi leping enamikul meie kodupanga klientidest.

SEB arvelduspaketid sisaldavad kõiki olulisi igapäe-vaseid pangateenuseid, seega annab kindel kuutasu kliendile pangateenuste kuludest selge ülevaate. Mida rohkem paketi hüvesid kasutada, seda kasu-likumaks see muutub. Õige paketi abil võib aastas teenustasudelt kokku hoida märkimisväärse summa.

SEB pakettidega saate tutvuda www.seb.ee/paketid.


10

+ Super+ Pere Noorte Seenior

Arvelduskonto tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Internetipank tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Mobiilipank tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Kiirteavitamine e-postile tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

E-arve püsimakse tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Deebetkaart (v.a VISA Gold ja Platinum) hooldustasuta hooldustasuta hooldustasuta hooldustasuta hooldustasuta

Krediitkaart (v.a Gold, Platinum ja World Elite)

hooldustasuta hooldustasuta hooldustasuta hooldustasuta

Püsimaksega krediitkaart Intress 2% soodsam*

Intress 2% soodsam*

Intress 2% soodsam*

Virtuaalkaart väljastamis-tasuta

Elektroonilised maksed (sh Euroopa maksed)

5 tasuta makset kuus tasuta tasuta tasuta tasuta

Püsikorraldus tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Digikassa tasuta tasuta tasuta tasuta tasuta

Väikelaen Intress 2% soodsam*

Intress 2% soodsam*

Intress 2% soodsam*

Arvelduslaen Intress 2% soodsam*

Intress 2% soodsam*

Eesti, Läti, Leedu väärtpaberid hooldustasuta

PZU Kodukindlustus Poliis 10% soodsam*

Poliis 10% soodsam*

Kuutasu 1,60 € 2,45 € 2,95 € 0,32 € 0,32 €

Tavatingimustel ja tavahinnakirja alusel

* Tavahinnakirjast

Pakettide võrdlustabel


11

Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide koha-selt on Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud regulaarselt kontrollima oma klientide andmeid. Nii tagatakse kredii-diasutuse käsutuses olevate kliendiandmete õigsus ja ajakohasus.

Elus tuleb ikka ette situatsioone, kus pangal ja kliendil on vaja omavahel kiiresti suhelda. Niisugusel juhul ei piisa ainult sellest, kui pank teab vaid kliendi e-posti või elukoha aadressi, sest kiireloomuliste asjade korral ei

Õiged andmed tagavad kiire suhtluseKui külastate pangakontorit või inter-netipanka, siis kontrollib pank aeg-ajalt teie kontaktandmeid. Küsitakse teie elukoha aadressi, telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Niisugune kontroll tun-dub võib-olla tülikas, aga see on mitmel põhjusel väga vajalik.

pruugi klient oma e-kirjadeni piisavalt ruttu jõuda. Mõnikord on näiteks klient sisesta-nud internetipangas väärtpaberitehingu valesti ja andmed vajavad parandamist või on pangal alust arvata, et kliendi pangakaar-di andmed on kopeeritud ja pank on kaardi kasutamise blokeerinud. Nii on vaja inimest ruttu teavitada ja kõige kiirem viis selleks on telefonikõne.

Vahel esineb olukordi, mil kliendid on unustanud, et nad ei ole pangale kõiki oma kontaktandmeid edastanud. Näiteks saadab klient ise pangale e-kirja ja kirjutab, et ootab vastust võimalikult ruttu telefoni teel. Ilma numbrita on mõistagi seda võimatu teha. Inimesed vahetavad ikka elu jooksul kodu-paika ja muudavad vahel ka telefoninumbrit. Kui aga uute andmete teatamine ununeb, siis võib see tekitada nii inimesele kui ka temaga seotud asutustele palju segadust.


12

Kiirteavitamise ja infopäringu teenus

• Kiire ja lihtne ülevaade rahaasjadest.

• Kiirteavitamine on teenus, mis hoiab teid kursis kontoseisu ja rahade liikumisega. Ülevaate saamiseks ei pea te interne-tipanka või sularahaauto-maadi juurde minema. Teade tehingust jõuab teieni SMSi või e-kirja teel. Kiirteavitusega saate ise valida kontod, kre-diitkaardid ja hoiused, mille kohta soovite infot.

• SMS-infopäringud annavad teile võimaluse mistahes hetkel saada teavet konto

Telefonikõne on endiselt üks kiireim infovahetuse viis ja täpsustavad küsimu-sed saavad nii kõige kiiremini vastuse. E-kirjade lugemine ja kirjutamine võtab alati aega, eriti kui klient on oma probleemi või soovi kirjeldanud lühidalt ja napisõnaliselt. Järelikult tuleb küsida palju täpsustavaid küsimusi ja kliendi probleemi lahendamine võtab seetõttu rohkem aega.

Õigete kontaktandmete olemasolu on tõepoolest vajalik ja neid ei küsita niisama. Pangad ei kuritarvita klientide kontaktandmeid, vaid neid on tarvis praktilistel põhjustel ja on ka kliendi enda huvides, et pank saaks temaga vajaduse korral ruttu ühendust. Soovib ju igaüks oma küsimus-tele või probleemidele kiiresti vastuseid saada.


jäägi, viimaste tehingute ning krediitkaardi vaba jäägi ja tehingute kohta.

Teavituse võite tellida järgmiste sündmuste kohta:• laekumine kontole alates teie

määratud summast;• väljaminek kontolt või krediit-

kaardilt alates teie määratud summast;

• e-arve saabumine interneti-panka;

• tegemata jäänud püsikorral-duse makse (nii tavakorraldu-se kui ka e-arve alusel);

• e-arve püsimakse ületab teie kehtestatud limiiti (makse toimumiseks suurenda limiiti enne maksetähtpäeva);

• e-arve püsimakse, püsikorral-duse, hoiuse või kiirteavitami-se lepingu lõppemine;

• lisaks anname e-kirja teel teada, kui teil tekib panga ees võlgnevusi.

Kiirteavitamise saate tellida SEB internetipangast või SEB konto-rist. Kiirteavitamise teenus SMSi teel on tasuline.

Infopäringud — pangainfo SMS-igaInfopäringud toimivad iga mobiiltelefoni puhul. Pangainfot saavad tellida ka kliendid, kellel ei ole nutitelefoni, samuti kuulmispuudega kliendid ja need, kellel ei ole internetipanga lepingut. Infopä-ringute teenuse kasutamiseks ei ole vaja mobiili internetiühendust, kuna päring ja vastuseks tulev teave liiguvad SMS-i teel.

Esimene SMS saadeti 3. detsembril 1992. aastal Inglismaal. See rohkem kui 20 aastat vana tehnoloogia töötab siiani ja on oma lihtsuses väga töökindel. SMS on lühend ingliskeelsest fraasist short message ser-vice ehk lühisõnumiteenus.

SMS-infopäringute kasutamiseks tuleb esmalt sõlmida pangakontoris või interne-

13


Näited

• Kui soovite teada saada oma konto jääki, saatke numbrile 1221 sõnum sisuga S või SALDO.

• Kui teil on mitu kontot ja soovite teada saada konto EE101010010011223344 jää-ki, siis saatke numbrile 1221 sõnum sisu-ga SALDO(tühik)EE101010010011223344.

• Kui soovite teada saada oma krediitkaardi vaba jääki, saatke numbrile 1221 sõnum

Päringu liik Võtmesõnad Täpsustus Selgitus

Konto jääk

Konto väljavõte

Krediitkaardi vaba jääk

Krediitkaardi tehingud

Valuutakursid

S või SALDO, samuti B või BALANCE

T või TEHINGUD, samuti ST või STATEMENT

K või KAART, samuti C või CARD

K T või KAART TEHINGUD, samuti C S või CARD STATEMENT

VAL, samuti RATE

Konto lühinimi või number

Konto lühinimi või number

Kaardi neli viimast numbrit

Kaardi neli viimast numbrit

Valuuta kolme-kohaline tähis

Kui te päringus kontot ei määra, saate infot lepingus näidatud põhikonto kohta.

Saate infot nelja viimase tehingu kohta. Kui te päringus kontot ei määra, saate infot lepingus näidatud põhikonto kohta.

Kui te päringus kaarti ei määra, saate infot kõikide oma krediitkaartide vaba jäägi kohta.

Saate infot kolme viimase tehingu kohta.

Kui te valuutat ei määra, saate infot USA dollari (USD), Suurbritannia naela (GBP), Vene rubla (RUB) ja Rootsi krooni vääringus

sisuga K või KAART.• Infopäringud toimivad iga mobiiltelefoni

puhul, selleks ei ole vaja mobiili interneti-ühendust ega nutitelefoni.

Infopäringu teenusega liitumine on tasuta ja sellel puudub kuutasu. SMS saatmise tasud on mobiilioperaatoritel erinevad, need leiate meie hinnakirjast.

tipangas infopäringu teenuse leping (asub internetipangas teavitusteenuste all).

Mobiilile saab tellida teavitusi konto jäägi, konto väljavõtte, krediitkaardi vaba jäägi ja krediitkaardi tehingute kohta, samuti valuutakursside infot.

Päringu tegemiseks saatke numbri-le 1221 SMS, milles on võtmesõna ja vajaduse korral ka päringu täpsustus.

Infopäringute teenuse kasutamiseks ei ole vaja mobiili internetiühendust, kuna päring ja vastuseks tulev teave liiguvad SMS-i teel.

14


Määrake limiidid oma tegeliku vajaduse järgi

Kaardile saate kehtestada päeva ja kuu kasutuslimiidi. Limiidid näitavad, missuguse summa ulatuses on kaardivaldajal vastavas ajavahemikus võimalik maksimaalselt tehin-guid teha. Kontol olevast summast väiksem päevalimiit ei lase kõrvalisel isikul varguse või kaardi kadumise korral teie kontolt kogu raha kätte saada. Vajaduse korral võite kaardi kasutuslimiiti mugavalt suurendada ja vähendada internetipangas, muudatus jõustub kohe ning on tasuta. Liialt suur limiit, mida teil ei pruugi reaalselt kunagi vaja minna, annab eelise kaardiandmete kuritarvitajale.

Kuidas kasutada pangakaarti turvaliselt?

Valige ainult vajalikud funktsioonidTe saate ise määrata ja muuta järgmisi kaardi kasutusvõimalusi:• saate välja võtta sularaha;• ostutehingud ja maksed: saate maksta

kaardiga ja teha pangaautomaadis ülekandeid;

• konto väljavõtte ja jäägi nägemine: saate vaadata kontoinfot;

• internetis maksmine: võite tasuda veebipoes;

• välismaal kasutamine: saate maksta ja sularaha välja võtta välisriikides.

Oma kaardi kehtivaid õiguseid saate tasuta vaadata ja muuta pangakontoris ning inter-netipanga menüüpunktis „Arveldamine” → „Kaardid”.

Kui te kaarti internetiostudeks või välismaal kasutamiseks parasjagu ei vaja, saate selle funktsiooni maha võtta. Vajaduse tekkimisel võite vastava funktsiooni tagasi panna. Toiming võtab aega vaid paar minutit, kuid annab kindluse, et ilma teie teadmata teie kontolt internetioste või kaarditehinguid välismaal sooritada ei saa.

Pidage kaardi kasutamisel meeles järgmist• Poes makstes või sularahaautomaati

kasutades jälgige, et PIN-kood ei oleks sisestamisel teistele nähtav.

• Õppige PIN-kood pähe. PIN-koodi ei tohi kirjutada kaardile või hoida seda muul viisil salvestatuna kaardiga koos.

• Ärge valige PIN-koodi, mis on kergesti äraarvatav (näiteks teie sünniaasta,

Viimasel ajal oleme harjunud tasuma enamiku oma ostude eest pangakaar-diga, mugavad internetiostud annavad võimaluse sooritada tehinguid ka ko-dust väljumata. Avarduvate võimaluste-ga kaasnevad paraku suuremad ohud. Mida rohkem on liikvel kaardiandmeid, seda suurem ahvatlus on kurjategijatel need oma valdusesse saada.

Pangad ja kaardiorganisatsioonid töötavad pidevalt selle nimel, et muuta oma kaardid ning makselahendused veelgi turvalisemaks. Aga ka kaardi val-daja ise saab palju ära teha. Seepärast anname mõne lihtsa nõuande, kuidas kaardiandmeid kaitsta.

15

Püsimaksega krediitkaart

Määratud tagasi-maksega krediitkaart

Gold-krediitkaart

Kas see kaart sobib minu vajadustega?

Kasutan kaarti harva, põhiliselt suuremateks ostudeks

Kasutan kaarti igapäevase maksevahendina


Kui suur on minu ühe kuu netosissetulek?

Kuu netosissetulek on vähemalt 320 eurot



Kui palju on kaardil kasutamiseks raha?

Min krediidilimiit 200 eurot. Max krediidilimiit kahe kuu netosissetulek

Min krediidilimiit 640 eurot. Max krediidilimiit ühe kuu netosissetulek


Millal tuleb kasutatud raha tagasi maksta?

Kord kuus, kokkulepitud päeval ja summas. Peale selle on võimalik igal ajal ise teha tagasimakseid

Järgmise kuu 20. päeval Järgmise kuu 20. päeval

Kui palju kaardi väljastamine ja hooldamine maksab?

Väljastamine ja kuuhooldus tasuta

Väljastamine tasuta. Kuuhooldustasu 1,60 eurot kuus


Kui palju maksab kaardil oleva krediidilimiidi kasutamine?

Aastaintress 18% kasutatud krediidilimiidi summast. Intressi hakatakse arvestama alates tehingu laekumisest panka

Järgmise kuu 20. päevani intressivaba


Millist lisaväärtust kaart annab?

Aastase reisikindlustuse ostu võimalus. Super+, Seenior- ja Perepaketis soodusintress 16% ja määratud tagasimaksega krediitkaart kuuhooldustasuta

Reisikindlustus soodushinnaga. Vt Gold krediitkaardi soodustusi www.seb.ee/kuld


numbrikombinatsioonid 1234, 1122, 1111 jne).

• PIN-kood on kaardi elektrooniline allkiri. PIN-koodiga kinnitatud kaardimakset kaardi valdaja vaidlustada ei saa.

• Tehingut PIN-koodi või allkirjaga kinnita-des kontrollige alati summa õigsust.

• Kaardimakse tuleb teha kaardi valdaja

juuresolekul. Teenindaja ei tohi minna kaardiga tagaruumi.

• Tasub olla tähelepanelik, kui sularaha-automaadi välimus on tavatu: kaardi sisestuse koha juures on ebaharilikke osi, kaarti on raske sisestada või kätte saada jne. Nimelt on esinenud juhtumeid, kus varas paigaldab automaadile kaardi kopeerimise seadme, millega tuvastatak-se kaardi magnetriba andmed. Varastatud kaardiandmetega proovitakse võtta välja sularaha või teha oste välisriikides, kus magnetribapõhised tehingud on võimalikud.

Pangakaardi andmete sisestamine ja internetist ostmineVeebileht, kuhu te oma pangakaardi andmed sisestate, peab olema turvaline. Veenduge, et tegemist oleks autentse lehe, mitte selle koopiaga. Selleks kontrollige lehe URL-aadressi.

Tutvuge ostu- ja tagastamistingimustega. Lugege läbi juhised, lepingud, tingimused ja kõik muu, mis eeldab kaardi valdaja-poolset aktsepteerimist ning kinnitamist. Sageli kaasneb ostu sooritamisega ka näiteks kuutasu, mida hakatakse kaardi valdaja „nõusolekul” iga kuu kaardilt maha arvama. Tingimustes võib olla märgitud, et teenus on kolm kuud tasuta ja alates neljandast kuust tasuline. Jätkutehingute tühistamiseks ja teenuselepingu lõpeta-miseks tuleb esmalt pöörduda kaupmehe poole.

Soovitame kasutada Virtuaalkaarti (kehtib 40 päeva, avamine maksab 1 €, limiidiks saab seada kuni 3500 €).

Turvalised e-ostud (3D-Secure)Rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid on loonud lahenduse, mis muudab internetist ostmise tänu kaardi valdaja isiku tuvas-tamisele senisest turvalisemaks. Kaardi valdaja identifitseeritakse tema eraisiku internetipanga kasutajatunnuse kaudu: ta peab vastaval lehel oma internetipanga kasutajatunnusega sisse logima (kasutades autentimisel kas paroolikaarti, ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit või mobiil-ID-d) ning selle abil kinnitama oma isikut.

3D-Secure’i lahendusega saab maksta vastava programmiga liitunud internetipoo-dides. Nendes veebipoodides kuvatakse logo kirjaga MasterCard SecureCode ja/või Verified by Visa.

Andmepüügi ehk phishing’u e-kirjadVõib juhtuda, et te saate kirja oma „pan-galt”, kes väidetavasti korrastab andmebaa-si ja palub teil selleks sisestada pangakaardi andmed. Teile võib saabuda „rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni” kiri palvega sisesta-da oma kaardi andmed, et kontrollida selle

Kaardile saate kehtestada päeva ja kuu kasutuslimiidi. Limiidid näitavad, missuguse summa ulatuses on kaardi-valdajal vastavas ajavahemi-kus võimalik maksimaalselt tehinguid teha.

16

Püsimaksega krediitkaart

Määratud tagasi-maksega krediitkaart

Gold-krediitkaart

Kas see kaart sobib minu vajadustega?

Kasutan kaarti harva, põhiliselt suuremateks ostudeks



Kui suur on minu ühe kuu netosissetulek?




Kui palju on kaardil kasutamiseks raha?

Min krediidilimiit 200 eurot. Max krediidilimiit kahe kuu netosissetulek



Millal tuleb kasutatud raha tagasi maksta?

Kord kuus, kokkulepitud päeval ja summas. Peale selle on võimalik igal ajal ise teha tagasimakseid

Järgmise kuu 20. päeval Järgmise kuu 20. päeval

Kui palju kaardi väljastamine ja hooldamine maksab?

Väljastamine ja kuuhooldus tasuta



Kui palju maksab kaardil oleva krediidilimiidi kasutamine?

Aastaintress 18% kasutatud krediidilimiidi summast. Intressi hakatakse arvestama alates tehingu laekumisest panka



Millist lisaväärtust kaart annab?

Aastase reisikindlustuse ostu võimalus. Super+, Seenior- ja Perepaketis soodusintress 16% ja määratud tagasimaksega krediitkaart kuuhooldustasuta

Reisikindlustus soodushinnaga. Vt Gold krediitkaardi soodustusi www.seb.ee/kuld

Krediitkaart


turvalisust või hoopis osaleda loteriil. Need on ilmselged katsed meelitada teid sises-tama oma pangakaardi andmeid selleks, et neid hiljem kuritarvitada.

Soovitame kahtlase sisuga kirju mitte avada ja kindlasti ei tohi alla laadida kirjadel kaasas olevaid manuseid. Sageli võivad sää-rased kirjad sisaldada viirusi, mis koguvad

kokku arvutis oleva info või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

Kaardi kadumisel teavitage pankaKui teie kaart kaob või varastatakse, teatage sellest viivitamatult ööpäev läbi töötaval SEB telefonil +372 665 5100, pöörduge lähimasse pangakontorisse või blokeerige kaart oma internetipangas.

17

Väärtehingute avastamisel tuleb kaart kohe blokeerida ja esitada kaarditehingu vaidlus-tamise avaldus. Selle avalduse saate täita internetipangas, vastav viide on iga tehingu juures. Kõik väärtehingud tuleb vaidlustada eraldi.


Teie lemmikpildiga pangakaart

• Isikupärane ja eristuv.• Deebet- ja krediitkaardina.• Ka deebetkaardina võimaldab

tasuda ostude eest internetis.• Ainult SEB kliendina saate

endale kujundada isikupärase pangakaardi. Kaardile sobiva pildi võite valida valmis kujun-duste või enda lemmikpiltide seast.

• Pildikaardi tellimiseks sisestage internetipangas või

kodulehel oma lemmikpilt ning peagi on teil isikupärane pangakaart. Kui teil ei ole SEB-s arvelduskontot, avame selle kaardi kätteandmisel.

Sobiv pilt• Pildiks sobib kuni 10 MB

JPEG-, GIF-, BMP- või PNG-for-maadis fail mõõtmetega vähemalt 1036 × 664 pikslit.

• Kaardil ei tohi kasutada kuju-tisi, mis rikuvad kaubamärgi- või autoriõigusi.

• Kujundus ei tohi sisaldada sobimatuid motiive, riiklikke sümboleid, sobimatut alastust ega olla vastuolus heade kom-mete ja tavadega. Kujundusel ei tohi kujutada tubakatoo-teid, alkoholi, narkootikume, relvi, rahatähti, münte, polii-tilisi või religioosseid avaldusi ega sümboleid.

• Kaardil ei tohi kasutada kuul-suste (muusikud, sportlased, avaliku elu tegelased jne) pilte.

• Kaart ei tohi olla ühevärviline.

Pildikaart

SEB virtuaalkaart – kõige turvalisem lahendus internetist ostmiseks

• Virtuaalkaart on Eestis ainulaadne.

• Turvalisim pangakaart internetist ostmiseks. Kaardile saate määrata kindla ostu jaoks vajaliku limiidi.

• Kaardi lühike, 40-päevane kehtivusaeg võimaldab ära

hoida kaardipettusi. Kui kaar-diandmed peaksid pärast ostu petturi kätte jõudma, pole tal nendega midagi peale hakata, sest kaardil pole raha ja see kaotab peagi kehtivuse.

• Kaart kehtib üle maailma kõigi internetikaupmeeste juures, kus on võimalik tasuda Visa kaardiga.

• Parim lahendus internetist

ostmiseks, kui puudub krediitkaart. Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, ainult et füüsiliselt seda ei eksisteeri.

• Virtuaalkaarti on krediitkaar-dist lihtsam taotleda. Kaardi saate vormistada interneti-pangas ja seda saate kasutada kohe pärast tellimist.

Virtuaalkaart

18

Pikemas perspektiivis on kasulikum õpetada lapsed rahaliselt iseseisvad olema, kui neile lihtsalt sularaha ulatada. Seetõttu on vara-jane algus oluline ning raha olemust võiks proovida seletada niipea, kui laps hakkab selle vastu huvi tundma. Kolmeaastased korjavad rõõmuga sente hoiupõrsasse, et neid siis poes pulgakommi vastu vahetada. Suurematele lastele saab juba aga regulaar-se taskurahaga häid harjumusi õpetada.

Kuidas alustada?Suurim karuteene, mida saate oma lapsele teha, on rahateemadel vaikida. See saadab lastele sõnumi, et raha pole kas oluline või see on midagi, mida peaks kartma ja mitte kunagi mainima. Samuti on halb kui

Õpetage lapsed rahaga ümber käimaSelleks, et teie lastest kasvaksid kokku-hoidlikud ja majanduslikult intelligent-sed inimesed, on väga oluline neile juba varakult hakata õpetama raha väärtust. Kuidas ja mida aga teha, et tulemus oleks kõige parem?

jätta oma tegevusega mulje, et raha tõesti kasvabki puu otsas. Selle sõnumi võib laps saada siis, kui talle niisama taskuraha anda. Seetõttu on hea alustada kodust finant-sõpetust lihtsa süsteemiga, kus tehtud kodutööde eest saab laps ka suurema sum-ma taskuraha. Muidugi soovime, et lapsed saaks kauem nautida lapsepõlve, seega ei pea koduse rahateenimisega üle pingutama. Hea on paika panna fikseeritud taskuraha, millele laps saab ise juurde teenida, kui peseb õhtul näiteks nõud või koristab ära lisaks oma toale ka elutoa.

Kokkuhoidlikkus ja kogumineÜks olulisi õppetunde on kindlasti ka raha kogumine. Kui kodus on hoiukassa juba olemas, siis lapse vanemaks saades ja taskuraha regulaarseks muutumisel (tava-liselt juhtub see siis, kui laps hakkab käima koolis) oleks hea järeltulijaga maha istuda ning arutada kogumise ja kokkuhoidlikkuse teemasid tõsisemalt. Te võite kokku leppida mingi summa, mille laps on nõus oma taskurahast kogumishoiusele panema, et


19

siis ise millegi suurema ja kallima ostmiseks niimoodi raha koguda.

Kaasake laps kogu protsessi. Käige koos pangas, avage kogumiskonto ja laske kind-lasti telleril võimalikult lihtsalt ja loogiliselt seletada, mis lapse rahaga hoiusel juhtub. Mis on intressid ja kuidas raha kasvab? Neid kontseptsioone suudab algkoolilaps juba mõista. Eriti suur on tema rõõm kindlasti siis, kui ta reaalselt näeb, kuidas tema ühest eurost nädalas saab lõpuks suurem summa.

Näidake head eeskujuKõik asjalikud õppetunnid võivad aga kadu-ma minna, kui te ise ei suuda head eeskuju näidata. Pühendage laps pere rahaasjades-

se tema arusaamise võime järgi. Väiksem laps võib mõista, et iga kord poes käies pole kommi või mänguasja ostmist ette nähtud. Suurem laps aga võib teiega suurima heameelega maha istuda ja üheskoos pere eelarve üle arutleda. Selgitage talle, kuhu raha läheb – kui maksame ära kommunaal-kulud ja arved, siis jääb söögiks ja muudeks kuludeks just selline summa.

Käige julgemalt koos lapsega poes ning selgitage, miks jätate midagi ostmata. Ka on hea lasta lapsel teinekord ilma keelamata oma taskuraha kulutada, et nad saaksid ka vigadest õppida. Parem, kui nad teevad mitu üheeurost viga, kui õpivad kunagi tulevikus oluliselt suuremate summadega.


Välismaale õppima mineva tudengi rahaasjade meelespeaPaljud tudengid õpivad mõnda aega välismaal. Kogemus on seda väärt, kuid lisaks muudele ettevalmistustele tasub läbi mõelda ka pangakaardi ja interne-timaksetega seotud asjaolud.

Kuigi Euroopa Liitu kuulub 28 riiki ja paljudes neist on kasutusel ka euro, võivad pangareeglid ja vajaminevad dokumendid Eesti omadest erineda. Seetõttu tasub enne välismaale õppima minekut end kohalike pankade reeglitega kurssi viia, et välismaale elama asumine sujuks võimalikult problee-mivabalt.

Välismaale minnes peaks teil olema varutud raha, et esimesed kuud muretult hakkama

20


saada. Nii väldite kohapeal tekkivat rahamu-ret ja saate rahulikult ülikooliellu sulanduda.

Mõelge läbi, millist pangakaarti soovite kasutada. Kas eelistate jätkata Eesti panga-kaardi ja -konto (viimasega on võimalikud SEPA-maksed) kasutamisega või on hoopis plaanis avada välisriigi pangas uus konto? Esimesel juhul uurige sihtriigist, kas seal on teie kaart aktsepteeritud. Näiteks Hollandis domineerivad Maestro ja Mastercard, mis-tõttu võib Visa-kaardiga maksmisel paljudes kohtades probleeme tekkida.

Kui soovite aga välisriigi panga teenuseid kasutama hakata, siis viige end kurssi, mida see pank konto avamiseks nõuab. Tihti soovitakse konto olemasolu tõendit või lausa kodupanga soovituskirja ja need tasub küsida enne välisriiki suundumist. Nii on teil endal muret vähem ja vajalikud dokumen-did ennetavalt kaasas.

Vaadake üle ka kõik pangakaardiga seotud limiidid ja määrake need oma reaalse-tele vajadustele vastavaks. Nende hulka kuuluvad nii sularaha väljavõtmise, kaardiga maksmise kui ka ülekannete tegemiseks vajalikud piirmäärad. Oma limiite saate vaadata internetipangast või küsida tellerilt.

Lisaks kontrollige ka kaardi õigusi, kuna võib juhtuda, et kaardil pole näiteks välismaal kasutamise või internetist ostmise õigust. Seda saate teha mugavalt oma interne-tipangas või pangakontoris telleri abil. Mõned deebetkaardid aga ei olegi mõeldud internetis maksmiseks. Seetõttu soovitame omada näiteks Pildikaarti, millega saate maksta internetis ja näiteks sõiduvahendi rendi eest.

Kuna välismaal räägitakse võõrkeelt, süsteemid võivad olla erinevad ja büro-

kraatia hoopis teine, siis tasub endale juba kodumaal selgeks teha, kuhu pöörduda või kuidas käituda, kui kaart on varastatud või kadunud. Kindlasti jätke meelde, et sellisel juhul tuleb panka esimesel võimalusel teavitada. Välismaal olles on seda kõige kiirem ja mugavam teha telefoni teel. Pärast teatamist teie kaart blokeeritakse, et teised isikud ei saaks seda kasutada.

Identiteedivargus ja kaartide kopeerimine on muutunud üha levinumaks probleemiks. Kuigi turvasüsteemid muutuvad aina pare-maks, tuleb kaardi ohutuse eest hoolitseda ka omanikul endal. Varguste vältimiseks hoidke kaardi andmeid vaid enda teada, andmata neid isegi oma lähedastele. Kind-lasti ei tohiks pangakaarti jätta kellegi teise kätte, jagada PIN-koode või paroolikaarti.

Enne välismaale minekut tehke ka kindlaks, kui palju maksab sularahaautomaadist (ATM) raha väljavõtmine ja ülekannete tegemine. Kohaliku pangakontoga on need tavaliselt soodsamad kui välismaise kaardiga.

Kui saate oma vanematelt rahalist toetust, siis arvestage sellega, et pankadevaheline ülekanne võib aega võtta päevi, samas kui ühes pangas raha teisele kontole kandmine toimub kiiremini.

Välismaal õppimine avardab maailmapilti ja pakub rohkelt kogemusi. Selleks, et need kogemused oleksid võimalikult positiivsed, soovitame ka rahaasjad enne minekut hoolikalt läbi mõelda. Lugege pankade kodulehti ja küsige telleritelt ja klienditoest lisainfot.

21


1. Hulgaliselt soodustusi

SEB ISIC-kaart pakub tuhandeid soodustusi Eestis ja välismaal. Hinnaalandusi saate nii poodides, restoranides, spordiklubides kui ka sissepääsul mitmetesse kohtadesse. Soodustused kehtivad kogu Euroopas, nii et te saate raha kokku hoida igal pool, kuhu lähete. Kasutage kaarti ka siis, kui reisite või lähete õppima välismaale!

2. Igapäevased pangatehingudMitmed sooduskaardid annavad lihtsalt hin-naalandust, kuid ISIC-noortekaart ühendab endas soodustused ja pangakaardi. Nii on elu mugavam, lihtsam ja rahakoti vahel on vähem kaarte, mida on vaja kaasas tassida. ISIC-uga on teil üks kaart, millega saate maksta ja igapäevaseid pangatehinguid teha.

3. Ostke internetistInternetist ostmine, olgu selleks siis lennu-piletite broneerimine, uue seljakoti tellimine või õpinguteks vajalikud raamatud, peab olema sujuv, töökindel ja usaldusväärne. Paljud pangakaardid ei toeta internetist ost-mist, muutes elu keeruliseks. SEB ISIC-kaart on mõeldud aktiivsetele noortele ning seetõttu pakub see võimalust sooritada oste internetist.

6 mõjuvat põhjust, miks võtta just SEB ISIC-kaartTudengitõendeid on palju, aga selliseid, mis ühendavad endas pangakaarti ja õpilaspiletit, lubavad ühissõidukis sõita ning nautida tuhandeid soodustusi üle Euroopa, on vähe. Jõudke kiiremini parema tulevikuni, astuge põnevasse tudengiellu SEB ISIC-kaardiga.

4. SEB ISIC-kaart ühendab pangakaardi ja õpilaspiletiMitmed asutused soovivad soodustuse või sissepääsu lubamiseks näha õpilaspi-letit. Eesti väiksemate koolide õpilaspileti näitamisel välismaal võib aga tekkida palju küsimusi selle õigsuse kohta. Tänu rahvus-vahelisusele tuntakse SEB ISIC-kaart ära ka väljaspool Eestit ning teil ei teki probleemi oma õpilasstaatuse tõestamisega.

Pangakaardi ja õpilaspileti ühendamine tähendab seda, et teil pole vaja mitut kaarti kaasas kanda. Üks kaart, mitu kasutusvõi-malust, parem hüpe tulevikku.

5. Pangakaart ja ühistranspordi sõidupilet ühesKas teate seda tunnet, mis tekib, kui astute toast välja ja peate kontrollima, kas kõik kaardid on ikka kaasas? Tallinnas, Harjumaal ja Tartus pole SEB ISIC-kaardi omanikel eraldi rohelist ühistranspordi kaarti vaja kaasa võtta, sest seda saab ISIC-uga pilet.ee lehel ühendada. Nii on teil üks kaart mitme asja jaoks, rahakott mõnusalt õhuke ja mured kaartide koju unustamise pärast murtud.

22

Õppelaen on tudengile suureks abiks

Eestis on kõrgharidus küll suures osas tasuta, kuid ikkagi on neid erialasid või õppekohti, kus peab hariduse saamise eest maksma. Lisaks pole õppemaks hariduse omandamisel ju ainuke kulu. Vaja on osta korralikud vahendid, mis soodustaksid teadmiste omandamist ja õppetöö sujuvat

2015.-2016. õppeaastal on tudengitel võimalus võtta õppelaenu maksimaal-selt 1920 eurot, mis aitab neil katta õpingutega seotud kulusid. Mida peaks üliõpilane aga sellest teadma ja millele saadavat raha kõige enam kulutatakse?


• Tõestab teie akadeemilist staatust – lisaks nimele ja allkirjale on kaardil teie sünni-aeg, foto ja kooli nimi.

• Saate osa tuhandetest soo-dustustest.

• Ühendab mugavalt mitu kaarti.• Saate sooritada igapäevaseid

pangatehinguid ja tasuda ostude eest internetis.

• Kaardil on valitud linnades ühistranspordis kasutatava ühiskaardi funktsioonid.

Kaarti ISIC Õpilane saavad taotleda kõik vähemalt 6-aastased üld- või kutsehariduskoolide õpilased. ISIC Tudengi kaarti saavad taotleda kõik vähemalt 16-aastased:

• täis- ja osakoormusega õppivad üliõpilased,

• kaugõppes õppivad üliõpi-lased,

• akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased,

• avatud ülikoolis õppivad üliõpilased, kes õpivad bakalaureuse-, rakenduskõrg-haridus- või magistriõppe kinnitatud õppekaval.

ISIC Tudengi kaarti ei saa taotleda eksternid, internid, residendid.

ITIC Õpetaja kaardi omanikuks võite saada siis, kui:• teete pedagoogilist tööd

(haridusseaduse mõistes),

• teie õppeasutusel on Haridus-ministeeriumi koolitusluba,

• töötate täiskoormusega või teie pedagoogilise töö koormus on vähemalt 20 akadeemilist tundi nädalas või määratud täiskohana,

• olete Eesti Haridustöötajate Liidu liige.

Kõige mugavam on taotlus esita-da meie kodulehel ja interneti-pangas. Kodulehelt saate kaarti taotleda ka juhul, kui te veel meie panga klient ei ole, siis avatakse teile konto pangakaardile kon-torisse järele tulles. Kaarti saate taotleda ka SEB kontorist.

ISIC- ja ITIC- kaart

6. SEB pakub noortele mitmeid lisavõimalusiNoortepakett sisaldab mitmeid soodsaid pangateenuseid, näiteks kuuhooldustasuta pangakaarte, väljastustasuta Virtuaalkaarti ja Eesti, Läti ning Leedu väärtpaberite hoid-mist hooldustasuta. Samuti saate nautida

tasuta tõhusat SEB rahakogumislahendust Digikassa, mis võimaldab märkamatult raha koguda.

ISIC-kaarti on kõige mugavam tellida SEB kodulehel ja internetipangas. Tutvuge kaar-diga põhjalikumalt siin: www.seb.ee/isic.

23

ka igapäevase elu toetamiseks, et õppur ei peaks minema täiskohaga tööle ja seadma sellega ohtu oma maksimaalse pingutus-võime ülikoolis. Paljud noored soovivad olla vanematest sõltumatud, kuid samas vältida tudengiaastatel täiskohaga tööle asumist. Õppelaenu võtmine aitab neil katta näiteks söögile ja riietele tehtavaid kulutusi.

Enne aga, kui end laenuga koormata, tuleb hoolikalt läbi mõelda ka selle tagasimaks-misega seotud kohustused ja igakuised kulud. Lepingu sõlmimine on küll tasuta ja intressimäärgi vaid 5% aastas, kuid intressi hakatakse arvestama kohe pärast seda, kui laen on tudengile üle kantud. Kord aastas

tuleb tasuda intressi, mille pank automaatselt kontolt maha võtab ja mille suurus võib ula-tuda mõnesaja euroni. Selle väljaminekuga peaks arvestama, mistõttu nutikas oleks juba igakuiselt väike summa kõrvale panna, et novembri alguses pangale makstav aastane intress negatiivse üllatusena ei tuleks.

Laenu tagasimaksmine algab aasta pärast kooli lõpetamistLaenu peab igakuiselt tagasi hakkama maksma hiljemalt siis, kui ülikooli lõpetami-sest või sealt muul põhjusel lahkumisest on möödunud 12 kuud. Selle, kui suur saab ole-ma igakuine tagasimakstav summa, määrab seadusega kehtestatud reeglite alusel pank, võttes arvesse õppelaenu tagasi maksmata

kulgemist. Nii on õppelaen abiks näiteks arvuti ja õpikute ostmisel, korraliku laua ja tooli soetamisel ja muude vahendite hankimisel.

Iseseisva elu alustamine on oluline samm, kuid sellega kaasnevad paratamatult ka lisakulutused. Paljud tudengid kasutavad 5% aastase intressimääraga laenu elamise eest tasumiseks, makstes selle abil üüri.

Täiskoormusega töötamine võib õppimise ohtu seadaNii Eestis kui ka välismaal õppivatele tudengitele pakutavat laenu kasutatakse

Nii on õppelaen abiks näiteks arvuti ja õpikute ostmisel, korraliku laua ja tooli soetamisel ja muude vahendite hankimisel.


24

Laen õpingutega seotud kulutusteks: • Riigi tagatud laen õpilasele

või üliõpilasele Eestis või välis-maal õppimiseks.

• Soodne intress – 5% laenu-jäägilt aastas.

• 2015./2016. õppeaasta maksimaalne laenu summa on 1920 eurot.

• Õppelaenu saate nii mitmel aastal, kui kaua kestab teie nominaalne õppeaeg.

• Õppelaenu saamiseks on vaja tagatist, kas käendust või kinnisvara hüpoteeki.

• Maksepuhkust on võimalik saada seoses lapse sünniga, ajateenistusega või õppimise-ga residentuuris.

• Õppelaenu on võimalik saada igal õppeaastal kuni 1. juunini (k.a).

Esmakordne õppelaenu taotlemine• Õppelaenulepingu saate

sõlmida igas SEB kontoris või internetipangas.

• Käenduste tagatisel laenu võttes paluge käendajatel

sõlmida pangakontoris või internetipangas käendusle-pingud vähemalt käesoleval õppeaastal taotletava õppelaenu summa ulatuses, soovitavalt aga suuremas summas, et käendusi ei peaks igal aastal uuendama. Juhul, kui käendajate palk ei laeku SEB-sse, palume käenda-jatel kaasa võtta viimase 3 kuu palgatõend või muud regulaarse ja dokumentaal-selt tõestatava sissetuleku olemasolu tõendav dokument ja täita õppelaenu käenduse taotlus.

• Õppelaen makstakse teie kon-tole SEB-s pärast kõigi laenu saamiseks vajalike tingimuste täitmise kontrollimist.

• SEB internetipangas sõlmitud laenu- või käenduslepingu puhul informeerib pangatöö-taja teid, kui laenu saamiseks on vajalik esitada täiendavaid dokumente.

• Laenu saate kätte alates 1. oktoobrist (kui õpite esimesel kursusel) või 15. septembrist (kui õpite teisel või vanemal kursusel).

Korduv õppelaenu taotlemine• Kui olete varem õppelaenu

võtnud, kuid teie arveldus-kontole ei laeku õppelaenu lisasumma automaatselt (näiteks olete automaatsest laenusaamisest eelnevalt keeldunud), palume teil esitada õppelaenu taotlus kas teile sobivas SEB kontoris või internetipanga kaudu. Samuti ei laeku õppelan automaat-selt, kui tagatis ei ole piisav.

• Kui te ei soovi laenusumma automaatset väljamaks-mist, tuleb esitada avaldus õppelaenu automaatsest saamisest loobumise kohta internetipangas või ükskõik millises SEB kontoris hiljemalt 12. septembriks.

• NB! Kunagi ei kanta õppelaenu summat uue õppeaasta eest automaatselt üle välisriigis õppijatele ja õpetajakoolituses osakoormusega õppijatele.


jäägi ja maksimaalse lubatava laenu tagasi-maksmise perioodi pikkuse.Õppelaenu annavad peaaegu kõik Eesti pangad. Taotleja peab õppima täis- või osakoormusega ja õpingute kestus peab õp-pekava järgi olema vähemalt kuus kalendri-kuud. Õppelaenu antakse Eesti kodanikele või Eesti pikaajalisele elanikule elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

Õppelaenu saab taotleda nii ülikoolis, rakenduskõrgkoolis kui ka kutseõppeasu-tuses vähemalt 18-aastane õppija. Samuti saab õppelaenu taotleda, kui haridust

asutakse omandama õpilasena keskhari-duse baasil mõnda kutseõppeasutusse või rakenduskõrgkooli.

Kuigi õppelaen on tehtud võimalikult tudengisõbralikuks, tasub siiski hoolikalt läbi lugeda kõik sellega seotud tingimused ja kohustused ning mõelda, kas õppelaenu võtmine on ikka hädavajalik.

25


Tutvuge teenuse tingimustega lehel www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu asjatundjaga.

Püsimaksega krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 20,64% aastas järgmistel näidis-tingimustel:• krediidilimiit 1000 eurot,

võetakse täissummas kohe kasutusele;

• arvelduskonto kuutasu 0,30 eurot;

• fikseeritud intressimäär* 18% aastas kasutusele võetud krediidisummalt;

• tagastamine kahe aasta jooksul 24 võrdse, 41,67 euro suuruse kuumaksena, millele lisandub iga kuu max 15,50 euro suurune intressimakse.

Kliendi makstav kogusumma on 1197,60 eurot.* Intressimäär oleneb kehtivatest soodustustest (näiteks SEB paketi puhul kohaldub vastava paketi järgne madalam intressimäär).

Püsimaksega krediitkaardi (Pildikaart) krediidi kulukuse määr on 21,05% aastas järgmis-tel näidistingimustel:• krediidilimiit 1000 eurot,

võetakse täissummas kohe kasutusele;

• kaardi väljastamise tasu 3,20 eurot;


• fikseeritud intressimäär* 18% aastas kasutusele võetud krediidisummalt;

• tagastamine kahe aasta jooksul 24 võrdse, 41,67 euro suuruse kuumaksena, millele lisandub iga kuu max 15,50 euro suurune intressimakse.

Kliendi makstav kogusumma on 1200,80 eurot.*Intressimäär oleneb kehtivatest soodustustest (näiteks SEB paketi

puhul kohaldub vastava paketi järgne madalam intressimäär).

Määratud tagasimaksega krediitkaardi (Pildikaart) krediidi kulukuse määr on 2,75% aastas järgmistel näidistingi-mustel:• krediidilimiit 1000 eurot,

võetakse täissummas iga kuu kohe kasutusele ja makstakse igal järgneval kuul tagasi ühe maksega;


• kuuhooldustasu 1,60 eurot;• arvelduskonto kuutasu 0,30

eurot.Kliendi makstav kogusumma on 1027,90 eurot.

Määratud tagasimaksega krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 2,43% aastas järgmistel näidistingimustel:• krediidilimiit 1000 eurot,




Goldi krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 2,23% aastas järgmistel näidistingimustel:• krediidilimiit 2000 eurot,




Platinumi krediitkaardi krediidi kulukuse määr on 1,37% aastas järgmistel näidistingimustel:• krediidilimiit 10 000 eurot,




eurot.Kliendi makstav kogusumma on 10 139,95 eurot.

Õppelaenu krediidi kulukuse esialgne määr on 5,55% aastas järgmistel näidistingimustel:• esimese aasta laenusumma

1920 eurot, makstakse kohe välja lepingu sõlmimisel;

• fikseeritud intressimäär 5% aastas laenujäägilt;


• tagastamine ühe aasta jooksul 12 võrdse, 160 euro suuruse kuumaksena, millele lisandub iga kuu max 8 euro suurune intressimakse.

Kliendi makstav kogusumma on 1976,43 eurot.

Märkused

26

Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Digikassa – makske kaardiga ja raha koguneb

Vaadake lähemalt www.seb.ee/digikassa.

Toome välja peamised aspektid, millele uue auto ostmisel mõelda. Salongist auto ostmine annab võimaluse valida just endale meelepä-rase värvi, varustustaseme, mootori, käigu-kasti ja lisavarustusega sõiduk. Põhjalik üle-vaade uue autoga seotud ühekordsetest ja jooksvatest väljaminekutest ning muudest tingimustest annab selge-ma arusaama, millega arvestada tuleks, et suur ost võimalikult positiivne oleks.

AUTO JA KODU

Uue auto ostmine

28

Alustage oma võimaluste hindamisest

Uue auto ostmisel tuleks alustada oma vaja-duste ja soovide hindamisest ning langeta-da kaalutletud otsus. Sobiva auto leidmisel on tehinguks kaks varianti: sõiduk koheselt välja osta või kasutada liisingut. Kui soetada auto liisinguga, on mõistlik esmajärjekorras uurida pangast, millises hinnaklassis sõidu-kit lubada saate. Vastavalt sellele kujuneb ka sissemakse suurus, mis üldiselt on 10% auto hinnast. Neid kriteeriume teades on juba lihtsam autoturul orienteeruda.

Auto ostuhindOluline on teada, et salongis väljasolev hind on vaid esialgne pakkumine, millele lisandub summa lisavarustuse (ohutuspakett, talverehvid, metallikvärv, signalisatsioon, kliimaseade jne) ja soetamiskulude näol (auto registreerimine Maanteeametis, liiklus- ja kaskokindlustus). Täpse lõpphinna aitab kalkuleerida autosalongi müügikonsultant.

ÜlalpidamiskuludUue auto ostmisel koostage eelarve, kui palju oleksite nõus ühes kuus auto peale kulutama. Liisingmaksele lisaks on vaja tasuda ka liiklus- ja kaskokindlustuse eest, millest viimane on üldjuhul liisinguautodele kohustuslik. Samuti saab orienteeruvalt välja arvutada ka igakuiselt kütusele kuluva raha. Võimsama mootoriga auto võib pak-kuda küll head sõiduelamust, aga samas on ka kindlustusmakse suurem ja kütusekulu kõrgem. Auto ülalpidamiskulude eelarvesse kuuluvad ka hoolduskulud, mille kohta saab täpsema infot autosalongist: hooldusvälbad ja -kulud võivad eri markide ja mudelite lõikes oluliselt erineda.

GarantiitingimusedUue autoga tuleb alati kaasa tootjapoolne garantii, mis tagab defektse osa tasuta parandamise või väljavahetamise. Garantii

ei kehti tavaliselt sõiduki kasutamise käigus loomulikult kuluvatele osadele, näiteks rehvide ja piduriketaste vahetamine jääb autoomaniku enda kanda.

Selleks, et garantii kehtiks, peab autoga käima ametlikus esinduses korralistes hooldustes. Garantii võib muuta kehtetuks autole mitte sobiva ja tootja poolt mitte lubatud lisavarustuse (näiteks gaasiseadme) paigaldamine või auto ümberehitamine, samuti auto mittesobilikul viisil kasutamine (sõiduautoga autospordivõistlustel osale-mine). Kuigi uue auto garantii kestvus võib olenevalt margist olla kuni 7 aastat, tuleb tähele panna, et sõltuvalt osast on garantii erineva pikkusega. Keregarantii kehtimiseks peab igal aastal kerekontrollis käima, isegi kui korralisel hooldusel peaks käima igal teisel aastal.

Tellimise aegUue auto kättesaamise protsess võib olla ajakulukas – olenevalt varustuse, värvi, mootori ja muudest eripäradest võib tehasest tellimise periood ulatuda kuni poole aastani. Loomulikult on automüüjatel olemas mudeleid ka laos kohapeal, kuid alati ei pruugi need sobituda ostja soovidega.

Hea eeltöö ning läbimõeldud otsus tagavad uue auto ostmisel pika rahulolu. Olles tead-lik igakuistest kuludest ja garantiile seatud tingimustest, on lihtsam oma eelarvet planeerida ning vältida ootamatuid kulusid. Protsessi võimalikult sujuvaks kulgemiseks tasub pöörduda oma ala ekspertide poole.

AUTO JA KODU

Oluline on teada, et salongis väljasolev hind on vaid esialgne pakkumine.

29

Millal autot liisida ja millal osta?

Autoostu mõtte puhul võiks alustada sellest, et läbi mõelda vajadused ning selgitada välja oma võimalused, sealhulgas see, kas igakuised sissetulekud võimaldavad täien-davat kohustust võtta. Kui eesmärgiks on sõidukit vaid kasutada, mitte ilmtingimata omada, on otstarbekas sõiduk kasutusrendi vormis liisida. Kui olete harv autovahetaja ja soovite masinat hoida pikki aastaid oma kasutuses, on soodsam sõiduk kohe välja osta või kapitalirendi vormis liisida.

Üldjuhul räägib liisingu kasuks asjaolu, et auto soetamisel pole vaja suurt rahasum-mat korraga välja maksta: tavaliselt piisab sissemakse tegemisest (tavaliselt alates 10%), lepingu sõlmimise tasu ja liikluskind-lustusega seotud kulude tasumisest. Sellele järgnevad igakuised liisingumaksed.

Kapitalirent sobib inimesele, kes soovib pärast liisingu lõppemist saada auto omani-kuks. Liisinguperioodi jooksul tuleb igakuiste maksetena tasuda liisinguandjale kogu sõiduki maksumus koos intressidega ning perioodi lõppedes kuulubki auto omanikule. Kapitalirendilepingu võib sõlmida ka selliselt, et lepinguperioodi lõppu jäetakse mingis summas jääkväärtus, näiteks 20% auto mak-sumusest. See võimaldab vähendada igakui-selt tasumisele kuuluvaid liisingumakseid,

Uue auto ostmisel tekib alati küsimusi, millised on võimalused ning kuidas oma ostu finantseerida. Omavahenditest sõi-duki soetamisel seab valikule piiri vaba raha hulk, liisinguteenust kasutades võib reeglina mõelda märksa kallima masina peale. Samas on liisinguvõima-lusi kaks – kapitalirent või kasutusrent.

kuid tuleb arvestada, et viimane tasumisele kuuluv osamakse on oluliselt suurem. Samas on võimalik sel juhul kokkuleppel liisinguand-jaga lepingut veel kord ka pikendada.

Kasutusrendi puhul pole eesmärk saada pärast liisinguperioodi lõppu auto omani-kuks, vaid tavaliselt anda auto tagasiostjale (automüüjale) tagasi ning liisida siis järg-mine auto. Kasutusrent võimaldab sõidukit kokkulepitud perioodi jooksul kasutada, misjärel tuleb see tagastada liisinguandjale. Tagastamisel peab masin olema muidugi komplektne ja heas korras, see tähendab vastama normaalse kulumi nõuetele. Lisaks võib olla sõiduki kasutamisele seatud teatud

piiranguid, näiteks läbisõidukilomeetrite piirang, mis tähendab, et autoga ei või liisinguperioodi jooksul sõita rohkem kui lepingus kokku lepitud kilometraaž ja seda ületades on sõiduki tagastamisel kohustus maksta täiendavat tasu. Kasutusrendi lepingu lõppedes on liisinguandja ja kliendi kokkuleppel võimalik sõiduk ka välja osta või liisingulepingut jääkväärtuse ulatuses pikendada, kui auto vanus seda võimaldab.

Kui auto ostetakse eraisikult või firmalt, kes

AUTO JA KODU

Eelkõige peaks mõtlema oma vajadustele ja sellele, millised ootused tesõidukile esitate ning kui palju te olete nõus selle eest maksma.

30

Sissemakse

Liisinguperioodi pikkus kuudes

Maksimaalne jääkmaksumus kapitalirendi lõpus

Maksimaalne jääkväärtus kasutusrendi lõpus

Lepingutasu

Kasutatud autod

alates 10% sõiduki hinnast

1% sõiduki hinnast, kuid vähemalt 223 eurot

• auto hind peab olema suurem kui 3000 eurot• auto vanus liisinguperioodi lõpus ei tohi olla üle 13 aasta• kui auto müüja ei ole SEB koostööpartner, tuleb esitada hinda-

misakt SEB koostööpartnerilt

Nõuded taotlejale

SEB autoliisingu tavatingimused

12

65%

60%

24

55%

50%

36

45%

40%

48

35%

30%

60

30%

25%

72

20%

15%

AUTO JA KODU

pole käibemaksukohustuslane, võib kasuta-da ka järelmaksu, mis on tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga.

Auto ostmine liisingu abitaAuto ostmine oma vahendeid kasutades tähendab suurt ühekordset väljaminekut. Samas ei pea sel juhul tasuma igakuiseid liisingumakseid, sh intressimakseid. Auto väl-jaostmisel olete algusest peale sõiduki täieõi-guslik peremees ja võite ise otsustada, mida oma masinaga teete ja kuidas seda hoiate – puuduvad liisingupoolsed nõudmised auto läbisõidule, kasutuskorrale, kindlustamise-le. Samas tuleb ka sel juhul autot hoida ja kasutada müüja ning tootja poolt ettenähtud nõudeid järgides, eriti kui soovitakse, et näiteks uue auto puhul tootjapoolne garantii kehtiks. Liisingu kasutamine suurendab

valikuvõimalusi ning aitab lihtsamini soetada uut ja kallimat autot, hoides nii kokku näiteks ootamatute remondikulude pealt tulevikus.

Ei ole ühest õiget vastust, kumba varianti eelistada. Mõtlema peaks eelkõige sellele, millised ootused te sõidukile esitate ning kui palju olete valmis nende eest kokku-võttes maksma. Sõltumata sellest, kas sõiduk liisitakse või ostetakse välja, peab arvestama, et auto väärtus ajas langeb. Kui teie eesmärk on hoida igakuised kulud võimalikult madalad ja teil on olemas vajalik kogusumma sõidukisse investeerimiseks, tasub mõelda auto väljaostmisele. Kui soovite aga autosid tihedamini vahetada ja teil ei ole võimalik või te ei soovi korraga auto eest kogu ostusummat tasuda, sobib teile liisimine.

• Olete täisealine Eesti Vabariigi kodanik või omate pikaajalist elamisluba.

• Teil on kindel, vähemalt kuue-kuulise staažiga töökoht.

• Teie sissetulekust piisab olemasolevate laenu- ja

liisingukohustuste tasumiseks ja igapäevaseks toimetule-kuks. Püsiva sissetulekuna arvestame töötasu ja teisi tõendatavaid regulaarseid sis-setulekuid (üür, rent, toetus, stipendium jne).

• Kõigi laenu- ja liisingumak-sete summa võib olla 30 kuni 50% netosissetulekust. Määr sõltub sissetuleku suurusest ja ülalpeetavate arvust.

31

AUTO JA KODU

Kui te pole päris kindel, millisest küljest võiks kodu valimisele läheneda, tasuks kõigepealt arutada pangaga, millised on teie pere optimaalseimad rahalised võimalused. Seejuures ei tasu kindlasti võtta laenuks maksimaalset võimalikku summat. Oma kodust unistamine on loomulik ja selle täitmine pakub tõelist rahulolu, kuid alati on esmajoones tähtis hinnata oma võimaluste

Oma kodu ostmineOma kodu soetamine on paljude ini-meste jaoks unistus, mida ei ole mõistlik kiirustades teha. Eluaseme ostmine on suur väljaminek, mis on seotud mitmete riskidega – kardinaalselt muutub pere eelarve ning võivad tekkida uue koduga seotud remondikulud.

piire. Arvutage näiteks välja, kas on või-malik, et kõik igakuised finantskohustused jäävad alla 30–40% pere sissetulekust.

Eluaseme ostu jaoks soovitud laenu omafi-nantseeringu suurus on reeglina vähemalt 10–20% soovitud laenusummast. Omafi-nantseeringu asemel on võimalik kasutada ka lisatagatist, kuid see eeldab, et teil või lähedastel on olemas tagatiseks sobiv kinnisvara. Lisaks on kodu ostmisega seotud veel kulutusi: kindlustus, hindamiskulud, lepingutasud jne. Oluline on, et igakuine laenumakse oleks optimaalne.

Mis on teie unistuste kodu juures kõige olulisem?Kui võimalikud kulud ning kodu ostmise hinnatase on teada, on mõistlik paika panna

32

1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultandi ja kutselise maakleri Olmer Õiguse sõnul ostetakse praegu 25% korteritest inves-teeringuks. Seetõttu eelistatakse enamasti uusi kortereid, mille välimus on atraktiivne, kus on tänapäevased amortiseerumata energiasäästlikud kütte- ja muud süsteemid ning kommunaalkulud väiksemad kui va-

Uus või vana korter – kumba eelistada?Veidi alla kolmandiku Tallinnas praegu müügil olevatest korteritest on klas-sifitseeritud uuteks ning umbes 70% moodustavad vanemates majades asuvad korterid. Kas eelistada uuemat ehitust vanematele või hinnata pigem hoone väärikust ning ajalugu?

AUTO JA KODU

kõige olulisemad küsimused, millele kodu valides vastata. Kas teile on tähtsam asu-koht või konkreetne maja/korter kindlate omadustega? Milles olete nõus järeleand-misi tegema? Ehk olete seda tüüpi inimene, et sõidate hea meelega pigem natuke kauem tööle, kui elate lärmakas keskuses? Võib-olla on teile pigem just olulisemad madalad kommunaalmaksed, ahiküte ja te tahate auto asemel liigelda ühistranspordi-ga? Pange paika oma eelistuste pingerida, varuge kannatust ja hakake otsima.

Uurige kindlasti põhjalikult oma potent-siaalse eluaseme kvaliteeti: remondivaja-likkust, soojapidavust, olmekulusid. Vaa-dake mööda praeguse omaniku mööblist ja asjadest ning kujutage ette, milline võiks korter või maja välja näha pärast seda, kui olete siin kõik oma käe järgi sättinud. Järgmiseks püüdke paika panna vähemalt ligikaudne summa, mis remondile kulub, ja võimaluse korral kaasake ostuprotsessi ehitusspetsialist. Arvestage renoveerimis-töödele kuluv summa kindlasti juba ka ostusumma sisse, et mitte olla aasta pärast ebameeldivalt üllatunud, kui kalliks on

kõik pealtnäha soodsa korteriostu puhul tegelikult läinud.

Mõelge tulevikuleUue kodu soetamisega seotud kulud ei ole aga enamasti ainsad, seega on kasulik analüüsida, kas leidub ka kaudseid kulusid. Pange tähele, millised on tulevased väljami-nekud näiteks transpordile – bussiliikluse olemasolu, igapäevane bensiinikulu jne. Detaile on palju, kuid nendega arvestami-ne annab teile selgema pildi sellest, mida soovite ja millised on teie võimalused.

Kodu ostetakse tõenäoliselt terveks eluks, mitte üheks päevaks, seega on loomulik, et enne otsuse tegemist tuleb läbi kaaluda enda ja pere vajadused praegu ja ka tule-vikus. Analüüsige, millised on teie soovid ning võimalused, ja leidke unistuste kodu endale jõukohase hinnaga. Kui soovite saada koduomanikuks, siis on kasulik juba täna tulevikku vaadata.

Enne kodu soetamist külastage kindlasti erakliendihaldurit, kes annab teile sobivai-ma otsuse tegemiseks personaalset nõu!

33

nemates majades. „Praeguste üürihindade juures katab üüritulu laenumakse kindlasti ja vahel teenitakse isegi lisa,“ sõnab ta. Uute korterite eeliseks on tema sõnul ka ühtlustatud elanikkond, samas kui vanema-tes majades on elanike vanusevahed sageli suureks probleemiks, kui on vaja midagi koos otsustada.

Kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise maakleri Kristina Sõmeriku sõnul on klientide soovid korteriturul äärmiselt erinevad: mõni eelis-tab vana maja, soovides 1930. aastate stiilis elamut, teisele sobib ainult selline korter, kus pole enne teda mitte keegi elanud. Õnneks on aga ka valikut kõigile.

Valikute põhjendused on Sõmeriku sõnul väga erinevad: uue korteri eelistajad ei taha

näiteks korteris tunda eelmise omaniku energiat. Samuti on neil tavaliselt kindel plaan sisustada, kujundada ja ehitada korter otsast lõpuni enda maitse järgi kas sisekujundaja abiga või katsetades oma-enese disainerioskusi. Praktilisest küljest rääkides on uue maja kommunaalkulud mõistlikumad ning nende remondifondi ei pea väga palju raha koguma.

Aja jooksul on inimestele aga aina täht-samaks muutunud korterite lisaväärtused ehk kindel parkimiskoht, garaaž, kelder ja panipaigad, soojustagastusega ventilat-sioonisüsteemid, laste mänguväljakud ja mõnusad istumiskohad õues, rõdul või terrassil. Järjest olulisem on ka energia- klass ning tundub, et päikesepaneelidele ja alternatiivenergiale mõeldakse ka kortermajade puhul.

Samas on inimesed ikka hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. „Vahel tundub, et inimesed on liigagi mugavaks läinud, soovides leida südalinnas ro-helust, vaikust ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, loetakse see juba suureks veaks,“ ütleb Sõmerik. Ta lisab ka, et järjest enam kasutatakse sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planee-ringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.

„Kui korterite puhul on endiselt tavapära-ne broneerida meeldivasse asukohta pla-neeritavas majas endale kodu juba enne, kui maja valmis on saanud, siis eramajade ja ridaelamute puhul inimesed nii julged pole,“ tõdeb Olmer Õigus. „Suuremate projektide puhul soovitakse, et ehitus

AUTO JA KODU

34

oleks juba lõppfaasis, olgugi et ehitus- ja arendusettevõte on turul tuntud. Arendajate pankrotid on inimesed hellaks teinud.“

Uute korterite miinuseks võib Õiguse hinnangul pidada esmalt muidugi kõrge-mat hinda, samas aga vaatavad pangad investeeringut uude hoonesse lahkema pilguga kui korteriostu vanasse majja. Teine oluline miinus on limiteeritud asukoht. Suuri uusi detailplaneeringuid ei koostata just palju ning linnade süda ja ilusamad äärealad hakkavad täis saama.

Kuus aspekti, mida uue korteri ostmisel silmas pidada:• arendaja taust ja garantiitingimused,• kommunaalteenuste arved,• haldusteenuse pakkuja taust,• parkimiskorraldus (kui teil ka endal autot

pole, käib teil kindlasti autoga külalisi),• ühistranspordipeatuste, kooli, lasteaia,

spordikeskuse ning kaupluste lähedus,• tehke väike jalutuskäik uue kodu piirkon-

nas; mõelge ja tunnetage, kuidas oleks seal elada.

Vana maja väärtust saab tõstaVanematel korteritel on aga tegelikult samuti mitmeid eeliseid, tõdevad maaklerid. Olmer Õiguse sõnul on plussiks näiteks asukoht, suured keldrid ning panipaigad,

väljakujunenud infrastruktuur ning hoone ajalugu. „Enamasti on vanad majad ehitatud korralikult, pidades vastu isegi sadu aastaid. Muidugi mängib vanemate hoonete juures suurt rolli amortisatsioon, maja välimus ning kütte- ja veesüsteemide korrashoid, kuid samas ei ole midagi, mida ei saaks raha eest lasta korda teha. See toob küll tõenäoliselt kaasa laenu, mida majaelanikud üheskoos maksma hakkavad.“

Enne kasutatud kodu soetamist tasub kind-lasti pöörata tähelepanu sellele, et reno-veerimislaenu ja ümberehitusloa saamiseks peab hoone dokumentatsioon korras olema ning majas ei tohi olla üürivõlgnikke. Nende paberite hilisem ajamine on kulukas ja aeganõudev. Samas tõuseb maja ja korteri väärtus tänu remondile ja ilusamale välimu-sele tunduvalt.

„Varjatud ehituslikke vigu pole vaja kasu-tatud korteri või maja ostmise juures karta, sest seaduse järgi saab siis tehingu tagasi võtta. Pigem võib müüja varjata, et naabrid on lärmakad, aga sedagi annab põhjaliku tegutsemisega enne lepingu sõlmimist kindlaks teha,“ rahustab Õigus.

Kõrgemalt hinnatud vanemad majad asuvad näiteks vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel ja Pirital ning neid ei saa võrrelda maga-larajoonides paiknevate kortermajadega. Hinnale annab maaklerite sõnul juurde ühelt poolt ajalugu, teisalt koha eriline hõng. Valik on ostjal: kas eelistada privaatsust, rahu ja rohelust, kuid logistiliselt mitte nii mugavat piirkonda, või otsustada juba n-ö sissekodeeritud müraga kodu kasuks, kus kõik mugavused, kauplused ja transport on käe-jala juures.

Vanade korterite eelistajatel on sageli hoonega emotsionaalne seos. Praktili-

Inimeste soovid on äärmiselt erinevad: mõni eelistab vana maja, näiteks 30. aastate stiilis elamut, teisele sobib ainult selline korter, kus keegi pole enne teda elanud.

AUTO JA KODU

35

sest küljest vaadates on vanema hoone ehituslikud või planeeringust tekkinud vead juba välja tulnud, sest maja vajumise aeg on teatavasti kuni 10 aastat. Muide, varem peetigi reeglina uueks majaks kuni 10-aastaseid korterelamuid, praeguseks on aga nii ajad kui ka maitsed muutunud ja me liigume tava poole, kus uue korteri iga on kuni kolm aastat.

„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris ning avastanud, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Majad, millel on oma lugu,“ nendib Sõmerik. Tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa kor-terit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub selliseid inime-si, kes soovivad ise oma kodu kujundada, ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.

Buumi ajal oli moeks ehitada välja kor-termajade sokli- ja pööningukorrused. „Kui katusekorterid on huvitavad tänu oma kaldpindadele ja katuseakendele, siis keldrikorruse kortereid ei hinnata just pimeduse tõttu. Nende hinnaklass võib olla koguni veerandi võrra odavam sama maja tavakorterist. Samas ei vähenda hinda aga

see, kui korter on ehitatud läbi kahe korruse ja kui näiteks mõni tuba jääb pööningule või keldrisse,“ selgitab Olmer Õigus.

Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürileKristina Sõmerik ütleb, et temal kui maakle-ril ei ole eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii on võib-olla juba esimese ööga selge, kas sellest kohast saab tulevikus igatsetud kodu või ei. Olmer Õigus teab juhtumit, kus pealtnäha korralik maga-larajooni korter osutus pärast nn prooviööd väljakannatamatuks põrguks, sest korrus kõrgemal elas invaliid, kelle karjed häirisid ööund. Tookordne tehing jäigi pooleli.

Kui seda korterit üürida ei saa, tasub valitud piirkonnas veel ringi vaadata ning võimalu-sel ikkagi katsetada, kas see asukoht on nii atraktiivne, kui alguses tundus. Samuti on üürimine heaks indikaatoriks neile, kes pole veel otsustanud, millist ja kui suurt korterit osta – üürige, vaadake, mida teeb turuseis ning millised on teie vajadused.

Mugavust hinnatakse aina kõrgemaltOlmer Õiguse hinnangul on keerukam müüa esimese ja viimase korruse korterit. „Viimase puhul peljatakse, et äkki on vihm sisse jooksnud ning niiskus korteris. Samuti on suur miinus lifti puudumine – kui majas lifti pole, väheneb vanema generatsiooni huvi korteri vastu kohe. Esimese korruse vältijad kardavad aga reeglina varguseohtu, kuigi tänapäeval on selliste sissetungimiste arv palju vähenenud. Pigem on esimese korruse miinuseks müra: kõik ülemiste korruste elanikud käivad teie uksest mööda ning välisukse paukumine ja koerte haukumine võivad segama hakata.“

AUTO JA KODU

Kui kindlustunnet pole, tasub korter omanikult üürile võtta. Nii on ehk juba esimese ööga selge, kas sellest saab igatsetud kodu.

36

Kes on noor pere?

Noore pere mõiste alla liigitatakse pere-kond, kus kasvab vähemalt üks kuni 15-aas-tane (kaasa arvatud) laps. Laenu taotlemisel tuleb esitada oma lapse sünnitunnitus. Vanemaks loetakse ka eestkostjat. KredExi noore pere laenu käendust saab taotleda ka ilma, et vanemad oleksid abielus.

Noore pere laen KredExi käenduselNoorel perel on eluasemelaenu taotlemisel võimalik kasutada KredExi käendust. Mis on KredExi käendus ja kuidas erineb noorele perele mõeldud laen tavapärasest eluasemelaenust?

AUTO JA KODU

Lisaks korrustele ja korteri korrashoiule on inimesed hakanud jälgima ka akende asu-kohti ning uue kodu asukohta ilmakaarte suhtes. Loomulikult tahetakse päikesepool-semaid aknaid, et valgust ja soojust oleks rohkem. Ühes ja samas majas asuva pime-dama korteri hind võib olla päikesepoolsest korterist 10–20% madalam, kusjuures hinnavahe on suur just päikeselise rõdu olemasolul.

Üheksa aspekti, mida kasutatud korteri ostmisel silmas pidada:• eelmiste kuude kommunaalarved, • võimalikud võlgnevused,• haldusteenuse pakkuja taust ja tagasiside

naabritelt,• katuse, infrastruktuuri, sh kütte- ja

ventilatsiooniseadmete, elektrisüsteemi, torustiku, ahjude, korstna ning keldri seisukord,

• parkimiskorraldus (kui teil ka endal autot

pole, käib teil kindlasti autoga külalisi),• info naabrite kohta, sest korteri ostmisel

pead nendega paratamatult koridoris või maja ees kokku puutuma. Samuti tasub rääkida korteriühistu liikmetega senistest majaga seotud tegevustest ning edasis-test plaanidest,

• seinte helipidavus, korteri üldine korras-olek: laed, seinad, põrandad,

• ühistranspordipeatuste, kooli, lasteaia, laste mänguväljaku, spordikeskuse ning kaupluste lähedus,

• tehke väike jalutuskäik uue kodu piirkon-nas, mõelge ja tunnetage, kuidas oleks seal elada.

Millest turg puudust tunneb? Maaklerite hinnangul võiks pakkumistes rohkem olla kahe-kolmekordseid galerii tüüpi korterela-muid ning noortele perekondadele, vanemale generatsioonile ning puuetega inimestele mõeldud erilahendusega kortereid.

37

AUTO JA KODU

Noore pere laen on paindlikum

KredExi käendus võimaldab noortel peredel võtta laenu väiksema omafinantseeringuga ja paindliku lisatagatisega. Üldjuhul on kodulaenudel nõutav omafinantseeringu määr alates 20%-st, kuid KredExi käendu-sega laenul on see minimaalselt 10% laenu

tagatisvara väärtusest. Korraga võib olla kasutusel vaid üks KredExi eluasemelaenu käendus.

Väiksema omafinantseeringuga eluaseme- laen muudab kodu ostmise, ehitamise või renoveerimise noorele perele soodsamaks.

Noori peresid toetavaks tingimuseks on lisaks ka laenu põhiosa maksepuhkuse võimaldamine lapse sünni puhul kuni tema kaheaastaseks saamiseni või olemasoleva lapse puhul mitte kauem kui lapse kaheaas-taseks saamiseni.

Käenduse täpsemad tingimused

KredExi käendusega noore pere laenuga saate soetada endale korteri, elumaja, krundi või suvila, kuid tingimuseks on see, et soetatava või renoveeritava eluaseme omanikuks ja alaliseks kasutajaks peab olema laenusaaja.

KredEx pole seadnud piiranguid laenusum-male. Minimaalne väljastatav summa oleneb seega panga kehtestatud tootetingimustest (SEB puhul on see summa 3500 eurot) ning maksimaalne summa sõltub üldjuhul pakutavast tagatisest ja laenusaaja mak-sevõimest. Arvestama peate aga sellega, et laenukäenduse suurus võib olla kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot.

KredExi käendus on tasuline. Tegemist on ühekordse väljaminekuga, mille suurus on 3% käenduse summast.

Kuidas noore pere laenu taotleda?Noore pere laenu taotlemiseks ei pea te eraldi pöörduma KredExi poole. Käenduse saamise korraldab teie erakliendihaldur.

Enne laenu võtmist on soovitatav käia SEB tasuta terviknõustamisel. Vaadake täpse-malt, mida terviknõustamine endast kujutab www.seb.ee/noustamine.

Noore pere laenu taotlemiseks ei pea te eraldi pöörduma KredExi poole. Käenduse saamise korraldab teie erakliendihaldur.

38

AUTO JA KODU


Autoliisingu krediidi kulukuse esialgne määr on 3,77% aastas järgmistel näidistingimustel:• sõiduki hind koos käibemak-

suga 15 000 eurot;• sissemakse 1500 eurot (10%

sõiduki hinnast);• jääkväärtus 25% sõiduki

hinnast;• kasutusse võetav krediidi-

summa koos käibemaksuga 13 500 eurot;

• intressimäär 3,00% aastas krediidijäägilt (intressimäär koosneb kuue kuu euriborist ja marginaalist 3,00%; 25. novembril 2015 oli kuue kuu euribor –0,310% (euribori ne-gatiivne väärtus arvestatakse intressi arvutamisel võrdseks nulliga); lepingus fikseeritud euribor võib muutuda iga kuue kuu järel, marginaal on fikseeritud lepingu lõpuni);

• tagastamine viie aasta jooksul 60 igakuise annuiteetmakse-na, mis esimesel kuuel kuul on 184,67 eurot;

• lepingu sõlmimise tasu 225 eurot, makstakse lepingu sõlmimisel.

Kliendi makstav kogusumma on 16 602,55 eurot.

Liisinguperioodil peab liisitud sõidukil olema kasko- ja liiklus-kindlustus. Kindlustamise kulusid ei ole kulukuse määras arvesse võetud.

Kodulaenu krediidi kulukuse esialgne määr on 2,5% aastas järgmistel näidistingimustel: • laenusumma 40 000 eurot,

makstakse välja lepingu sõlmimisel;

• intressimäär 2,35% aastas laenujäägilt (intressimäär

koosneb kuue kuu euriborist ja marginaalist 2,35%; 25. novembril 2015 oli kuue kuu euribor –0,310% (euribori ne-gatiivne väärtus arvestatakse intressi arvutamisel võrdseks nulliga); lepingus fikseeritud euribor võib muutuda iga kuue kuu järel, marginaal on fikseeritud lepingu lõpuni);

• tagastamine 30 aasta jooksul 360 igakuise annuiteetmakse-na, mis esimesel kuuel kuul on 155,67 eurot;

• lepingu sõlmimise tasu 400 eurot, makstakse lepingu sõlmimisel;

• arvelduskonto kuutasu 0,30 eurot.


Laenu tagatiseks tuleb seada hüpoteek kinnisvarale ja kinnis-vara tuleb kindlustada. Tagatise seadmise ja kindlustamise kulusid ei ole kulukuse määras arvesse võetud.Kodulaenu pakub AS SEB Pank.

KredExi käendusega kodu-laenu krediidi kulukuse esialgne määr on 2,53% aastas järgmistel näidistingimustel: • laenusumma 40 000 eurot,

makstakse välja lepingu sõlmimisel;

• intressimäär 2,35% aastas laenujäägilt (intressimäär koosneb kuue kuu euriborist ja marginaalist 2,35%; 25. novembril 2015 oli kuue kuu euribor –0,310% (euribori ne-gatiivne väärtus arvestatakse intressi arvutamisel võrdseks nulliga); lepingus fikseeritud euribor võib muutuda iga kuue kuu järel, marginaal on fikseeritud lepingu lõpuni);

• tagastamine 30 aasta jooksul 360 igakuise annuiteetmakse-na, mis esimesel kuuel kuul on

155,67 eurot;• lepingu sõlmimise tasu 400

eurot, makstakse lepingu sõlmimisel;

• KredExi tagatistasu 120 eurot, makstakse lepingu sõlmimisel;

• arvelduskonto kuutasu 0,30 eurot.


Laenu tagatiseks tuleb sõlmida KredExi käendus ja seada hüpoteek kinnisvarale, kinnisvara tuleb kindlustada. Tagatise sead-mise ja kindlustamise kulusid ei ole kulukuse määras arvesse võetud.Kodulaenu pakub AS SEB Pank.

Märkused

39

Uue kodu ostmisel mõeldakse esime-se asjana kodu kindlustamise peale. Märkamatuks on jäänud aga asjaolu, et laenu maksmine on pikaajaline ko-hustus ja kui sellega raskusi tekib, ollakse ilma ka oma uuest ela-mispinnast. Seepärast oleks kasulik mõelda kodulaenu kindlustamise peale.

KINDLUSTUS

Ka kodulaenu saab kindlustada

40

Kui kodu ostmiseks on võetud eluaseme- laen, siis tuleb kindlasti mõelda ka sellele, mis saab siis, kui laenuvõtjaga midagi juh-tub ja laenu tagasimaksmine muutub kee-ruliseks. Sellisteks olukordadeks pakuvad pangad laenukindlustust, millega saate abi laenumakse õigeaegse tasumise sageda-semate takistuste puhul. Lepingu kohaselt hüvitab kindlustusselts töö kaotamisel või ajutise töövõimetuse ajal teie laenumaksed või maksab kindlustusvõtja surma või raske tervisekahjustuse korral pangale tagasi kogu laenujäägi või kokkulepitud osa sellest.

Mida aga kindlustuslepingu sõlmimisel tähele panna?• Kaaluge, kas teile sobib eelkõige laenu-

kindlustus või mõni teine elukindlustus-toode. Paluge pangatöötajal selgitada nende erinevust.

• Mõelge, milliste olukordade jaoks ja milli-ses ulatuses te kindlustuskaitset vajate.

• Lugege lepingu tingimusi (kas teid huvita-vad olukorrad on lepinguga kaetud).

• Pöörake tähelepanu välistustele, mille

KINDLUSTUS

puhul kindlustusseltsil ei ole kohustust hüvitist maksta.

• Pange tähele, et laenukindlustuse puhul on kindlustushüvitis mõeldud ainult laenukohustuste katteks.

• Uurige, kas saate lepingu sõlmida kogu laenuperioodiks või lõpeb see enne laenukohustuse lõppu.

• Tehke endale selgeks, kui suur on kind-lustusjuhtumi korral makstav kindlustus-summa, mille alusel see kujuneb ning kas ja kuidas lepinguperioodi jooksul muutub.

• Pöörake tähelepanu kindlustusmakse suurusele, mis oleneb teie tervislikust sei-sundist, vanusest, valitud kaitsetest jne.

• Tutvuge kindlasti hinnakirjaga: vaadake kindlustusmakse suurust mõjutavaid tingimusi ning lepingu haldustasusid.

• Uurige, millistel tingimustel saab laenu-kindlustuslepingut sõlmida kaastaotleja (abikaasa, elukaaslane), kui laen on võetud ühiselt.

• Uurige kas lepingut on võimalik enne-tähtaegselt lõpetada, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Kodukindlustus kaitseb ootamatuste eestOma kodu ja pere kaitseks saame kõik palju ära teha. Üheks lihtsaks võimalu-seks on kindlustada kodu õnnetuste ja ootamatuste vastu.

„Kodukindlustus aitab ootamatute ja ettenägematute sündmuste korral, kui kinnisvaraga juhtub õnnetus: näiteks veekahju, murdvargus, tulekahju vms.

Paraku ei ole õnnetusjuhtumite eest keegi kaitstud ja kindlustust vajavad kõik. Paljudel ei ole kodu taastamiseks ja uue soetami-seks vajalikku summat tagataskust võtta ja siin tulebki appi kindlustus,“ kõneleb PZU Kindlustuse kodukindlustuse riskijuht Kaja Pukk, lisades, et õnnetusi ja ootamatusi saab ennetada, lastes teha korda maja küttesüsteemid, vaadates üle korstnad ning suitsuandurid, pöörates tähelepanu

41

kinnisvara korrashoiule ning olles ise hooliv ja heaperemehelik.

Ärge sõlmige kodukindlustust ainult panga meeleheaksSageli arvavad inimesed, et kodukindlustus on oluline vaid laenu andnud panga jaoks. Nii tehakse ainult minimaalne kindlustus, jättes kindlustamata kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad. See on viga. Mõttekam on sõlmida koguriskikindlustuse leping, mis tagab nii hoonele ja selle juurde kuuluva-tele rajatistele kui ka varale maksimaalse kindlustuskaitse. Nii on korteri või korterio-mandiga koos automaatselt kindlustatud ka selle juurde kuuluv keldriboks või panipaik ning kui kindlustatud on ka kodune vara, laieneb kaitse näiteks keldriboksis või panipaigas asuvatele asjadele. Nii et kui mõni kurikael teie keldrisse sisse murrab ja viib sealt näiteks ära jalgratta, kuulub see hüvitamisele. Samuti hüvitab kindlustus sel puhul garaažist varastatud tööriistad.Pukk lisab, et oluline on mõelda, et õnne-tused ei tekita kahju ainult majakarbile, vaid ka kodusele mööblile, tehnikale ning muule varale. „Tegelikult on meile ju iga kodune ese tähtis ning sellest ilmajäämine traagiline. Kindlustus on võimalus vähemalt õnnetuse finantsilist poolt kergendada.“

Vastutuskindlustus kaitseb teie peret üle Eesti

Probleem võib muutuda veelgi suuremaks, kui teie korterist või hoonest alguse saanud veeõnnetus või tulekahju peaks kahjusta-ma naabrite vara või teie majalt kukkunud jääpurikas või lilleampel vigastab möödujat, sest teilt kui õnnetuse eest vastutajalt või-dakse nõuda nende kulude hüvitamist. Selle katteks on parim võimalus sõlmida lisaks vastutuskindlustus, mis hüvitab kolmandale isikule tekitatud kahju ning laieneb üle kogu Eesti ja tervele perele. Näiteks kui teie laps lõhub kogemata kaupluse klaasvitriini ära ning kauplus esitab teile selle hüvitamiseks nõude, maksab selle hüvitamiseks vajami-neva summa kindlustus.

Üürikorteri kindlustamine on omanike huvidesÜldjuhul on korteri kindlustamine omaniku vastutus ja kohus ning omaniku huvides on seda teha. Kui aga kolitakse üürikorterisse, mida omanik ei ole kindlustanud, võib üürnik seda kokkuleppel omanikuga teha. Siinjuures tuleb aga tähele panna, et üürni-ku vara ei kuulu korteriomaniku koduse vara hulka. See tähendab, et korteri sisutus ei ole õnnetusjuhtumite eest kindlustatud, isegi kui korter seda on.

Üürikorterisse kolides tasub üürileping hästi läbi mõelda ja leppida omanikuga kokku kahju hüvitamise tingimused. See on vajalik, et omanik ei saaks alusetult nõuda üürnikult näiteks pesumasina rikkest tuleneva veekahjustuse järel vannitoa remondi hüvi-tamist. Kui üürikorter ei ole kindlustatud ja üürnik seda teha soovib, peaks ka omaniku luba selle tegemiseks olema üürilepingus sätestatud.

Iga üürnik peaks kaaluma korteri sisustuse eraldi kindlustamist. Kindlustada saab

KINDLUSTUS

42

PZU kodukindlustuse eelised:• lepingu saab sõlmida kuni

kolmeks aastaks: pikema pe-rioodi puhul väiksem makse;

• kahjud hüvitatakse taastamis-väärtuses ja kulumit arvesse ei võeta;

• kodune vara kindlustatakse põhimõttel “uus vana vastu”;

• kindlustusvõtja ja pereliik-metega kaasas olev vara on kindlustatud ka väljaspool kodu**, kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas;

• klaasid ja lukud asendatakse omavastutuseta;

• vastutuskindlustus kehtib kogu Eesti piires, mitte ainult kindlustuskohas;

• kindlustatud on ka sisseehi-tatud mööbel ja integreeritud köögitehnika, hoone juurde kuuluvad rajatised, kommu-nikatsioonitrassid, kuni 20 m2 väikehooned ja korteri juurde kuuluv keldriboks või panipaik;

• tasuta ajutise elukoha üüri-kulude kindlustus 3000 euro väärtuses.

Teil on võimalik lepingule juurde lisada järgmised kindlustus-kaitsed:• üleujutuskindlustus hüvitab

looduslikust üleujutusest, erakorralisest veetaseme tõusust ja lume sulamisest tingitud kahjud;

• koduse vara kindlustuse-ga on teie vara kindlustatud ootamatult ja ettenägematult tekkinud kahjude vastu, muuhulgas ka murdvarguse vastu. Kindlustatud on ka pe-reliikmetega nii Eestis kui ka välismaal kaasas olev vara;**

• vastutuskindlustus naabrite ja muude kolmandate isikute ees aitab juhul, kui kindlustus-võtjal ja/või tema pereliikmel on tekkinud kahju hüvitamise kohustus;

• ajutise elukoha üürikulude kindlustus katab alalise koduga samaväärse ajutise elukoha leidmise, edasi-tagasi kolimise ja üürikulu, kui kodu on kindlustusjuhtumi tõttu muutunud elamiskõlbmatuks, samuti üüritulu, kui korter oli

välja renditud. See lisakind-lustus on tasuta, kui ajutise elukoha üürikulu on kindlusta-tud 3000 euro väärtuses.

PZU Kodukindlustuse lepingu saate sõlmida igas SEB panga-kontoris. Samuti saate kodu-kindlustuse pakkumist küsida ja lepingu sõlmida internetipangas. Soovitame võtta võrdluseks mitu pakkumist ja seejärel otsustada, milliseid kindlustuskaitseid soo-vite oma lepingusse lisada.

*PZU on AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB “Lietuvos draudimas” on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Pank tegutseb AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee.

** Kindlustatud ei ole kahju, mille põhjuseks on avalik vargus (k.a näiteks hoovist või rõdult varastatud vara), kaotamine, kadumine või unustamine.

Kodukindlustus

igasugust vara: televiisorit, sülearvutit, telefoni, köögitehnikat, korteris hoitavat jalgratast, aga ka hinnalisi ehted, kunstiteo-seid jne.

Enne lepingu sõlmist tutvuge kindlustustingimustega ja kaasake asjatundjaEsmakordselt kindlustuslepingut sõlmiv inimene vajab kindlasti nõustamist ning selleks on parim võimalus kasutada kind-lustusnõustaja abi, kes selgitab, mida kind-lustuspaketid sisaldavad ning mis on parim lahendus teie kodule ja kodusele varale.

KINDLUSTUS

Lepingu sõlmimisel tuleb alati tutvuda ka kindlustustingimustega ja vajadusel pidada nõu asjatundjaga.

Kindlustuse mõte on säästa vara omanikku õnnetusjuhtumitest tekkinud kahju eest. On tavapärane, et kindlustuse tegemise peale mõeldakse kodu soetamisel või reisile minemisel. Oma vara kaitsmise vajadus ilmneb aga alati ootamatult ja selleks ei ole tarvis ebatavalisi tingimusi, nagu välismaal viibimine. Seega tasuks oma vara kindlus-tada hoolimata sellest, kas elate üüritud elamispinnal või oma kodus.

43

Elukindlustusleping sõlmitakse tavaliselt selleks, et tagada lepingusõlmija surma korral lähedaste toimetulek. Selle juurde on võimalik sõlmida lisakindlustusi, mis pakuvad kaitset just nende riskide puhul, millega toimetulekuks inimene abi vajab. Tutvustame levinumaid lisakindlustusi, mida elukindlustuse põhilepingu juurde on võimalik sõlmida.

Õnnetusjuhtumi lisakindlustus, kriitilised haigused ja invaliidsusÕnnetusjuhtumi lisakindlustuse hüvitis, nagu nimigi viitab, kuulub väljamaksmisele, kui kindlustatul tekib õnnetuse tagajärjel ajutine või püsiv vigastus. Hüvitise suurus sõltub püsiva vigastuse korral selle raskusastmest, ajutise vigastuse korral ravi kestusest. Täielikult paranevate vigastuste puhul kompenseerib ajutise töövõimetuse hüvitis

Lisakindlustused annavad suurema turvatundeInimesed sõlmivad küll elukindlustus-lepinguid, aga kuidas kaitsta iseend ja oma perekonda raskete haiguste või vigastuste korral? Sellisteks olukorda-deks on olemas lisakindlustused.

sissetulekute vähenemise haiguspäevade jooksul. Olenevalt töö iseloomust võib ka väiksem õnnetus, näiteks jala väljavääna-mine, tähendada paarinädalast töölt eema-lolekut. Tõsisemate traumade ravi võib aga kesta kuid. Pikemalt haiguslehel viibimine võib igakuistesse sissetulekutesse tekitada enam kui 30%-se rahalise puudujäägi, mille katmiseks pole paljudel peredel sääste. Õnnetusjuhtumi lisakindlustuse hüvitis aitab katta vahet sissetulekus ja niiviisi vältida pere majandusliku seisukorra olulist halvenemist.

Näiteks kaotab 43aastane meesterah-vas, kes saab 2015. aastal Eesti keskmist brutopalka (1082 eurot ehk netopalgana 865 eurot kuus), kolmekuuse haiguslehe tõttu 32% oma palgast, saades sel perioodil tasuks keskmiselt 591 eurot. Kui perel on ka liisingud või laenud, siis võib nii suur sisse-tuleku langus majanduslikule toimetulekule äärmiselt kehvasti mõjuda.

Kriitiliste haiguste lisakindlustus pakub abi tõsiste haigustega seotud tagajärgede lee-vendamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Kindlustuskaitse alla kuuluvad südameliha-

KINDLUSTUS

44

se infarkt, ajuinsult, pahaloomulised kas-vajad, neerupuudulikkus ja teised tõsised haigused. See hüvitis aitab kompenseerida nii ravi- ja tervise taastamise kulusid kui ka sissetuleku vähenemist ravi ajal.

Kui palju kindlustus maksab?Tihtipeale arvatakse, et elukindlustuslepin-gu ja lisakindlustuste sõlmimine on kallis.Tegelikult on tasud mõistlikud. Näiteks

1985. aastal sündinud naisele maksab 10 000 eurole 20 aastaks sõlmitud elu-kindlustusleping 3,6 eurot kuus. Kriitiliste haiguste lisakindlustus 5000 eurole maksab 4,5 eurot kuus, ajutise töövõimetuse kindlustus päevaraha suurusega 15 eurot maksab 4,5 eurot kuus ja õnnetusjuhtumist tingitud invaliidsuse kaitse 20 000 eurole 2,8 eurot kuus. Lisakindlustusi saab juurde võtta vastavalt soovile ja vajadusele.

Need lisakulud võivad maksma minna mitmeid tuhandeid eurosid. Kehtiv reisikind-lustus annab aga turvatunde, et kindlustus-juhtumi korral hüvitatakse lepingu alusel vältimatud ja põhjendatud raviteenused, sealhulgas kõik eelnevalt nimetatud kulud.

Erakliinikus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehtiKujutage ette, et olete suusareisil Aust-rias ning keegi reisiseltskonnast vigastab tõsiselt jalga. Loomulikult pöördute kohe lähimasse raviasutusse, milleks on tihtipeale

Reisikindlustus säästab raha ja närvePaljud inimesed ei pea reisikindlustuse olemasolu vajalikuks – seda eriti juhul, kui on olemas Euroopa ravikindlustus-kaart. Tegelikult katab Euroopa ravikind-lustuskaart aga vaid otsesed ravikulud, samas kui kannatanu ise peab maksma visiiditasu, ravimite, riikidevahelise trans-pordi, haigla voodipäevatasu ja kohaliku riigi kehtestatud omavastutuse osa.

suusakuurordi erakliinik. Euroopa ravikind-lustuskaart aga erakliinikutes ei kehti ja just seetõttu on soovituslik sõlmida reisikindlus-tus, võtta õnnetuse korral kiirelt ühendust kindlustusseltsiga ja saada konkreetsed juhised edaspidiseks tegutsemiseks. Selts saadab ravikliinikule garantiikirja operatsiooni tegemiseks ja nii saab jalg nõuetekohast ravi, mille hind võib küündida tuhandete eurodeni.

Ootamatu haigestumine ja õnnetusjuhtum pole ainsad põhjused reisikindlustuse sõlmi-miseks, vaid kindlustus saab aidata teid ka reisitõrke korral ning pakub pagasikaitset, kui see peaks lennufirma eksimusel kaotsi minema, purunema või hilinema. Reisitõrke alla kuulub ka näiteks reisi hilinemise juh-tum, mis tekib transpordivahendi tehnilise rikke või ilmastikuolude tõttu, nii et reisi ei saa enam plaanipäraselt jätkata.

Reisitõrkekindlustus aitab uute lennupiletitegaSõites perega külla Austraalias elavale

KINDLUSTUS

45

vanatädile, tasub lisaks reisikindlustu-sele teha reisitõrkekindlustus, et mitte pabistada võimalike haigestumiste või lendude tühistamise pärast. Nii kaugesse sihtkohta jõudmiseks ostetakse piletid sageli erinevate lennuvedajate kaudu. Väga halb on olukord, kui ühel lennukompaniil tekib tehnilise rikke tõttu pikk hilinemine, mistõttu inimesed jäävad maha ka järg-mistest lendudest. Kuna piletid on ostetud erinevate lennukompaniide kaudu, ei ole ühel lennufirmal kohustust kompensee-rida uusi lennupileteid nendele reisidele ja uute piletite kulud jäävad reisija kanda. Reisitõrkekindlustuse olemasolul hüvitab kindlustusselts sel puhul tekkinud lisaku-lud nii majutusele kui ka transpordile, mis on vajalikud reisi sihtkohta jõudmiseks.

Mida teha, kui õnnetus päriselt juhtubki?

Kui juhtutegi reisil haigestuma, on olulisem esmalt tegeleda terviseprobleemiga ja saada kiirelt abi. Kindlustatud on kohusta-tud kindlustusandjale teatama juhtumist esimesel võimalusel, kuid kõik juhtumi menetlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse siis, kui olete reisilt tagasi.

Ei ole tähtis, milline on teie reisi eesmärk, reisikindlustus tuleb teha igal juhul! Oota-matud tervisehädad või muud ebameeldi-vused võivad kodust kaugel tabada meid kõiki. Kindlasti tuleb aga hoolikalt tutvuda reisikindlustuse tingimustega, mis annab täpse ülevaate kaitse ulatusest ning hüvita-tavatest juhtumitest.

Reisikindlustus

Gold-reisikindlustuse lepingu saab sõlmida klient, kes omab Eestis alalist elukohta ning kellel on krediitkaart Visa Gold, MasterCard Gold või deebetkaart Gold või Platinum.

Gold-reisikindlustuse eelised:• kehtib ühe aasta (üks reis võib

kesta 90 päeva);• kehtib kõikjal maailmas (v.a

Eesti Vabariik);• kindlustuskaitse laieneb ka

kaardi valdajaga koos reisivale abikaasale või elukaaslasele ja nende kahele alla 18-aasta-sele (või alla 22-aastasele, kui õpib statsionaarses õppes) lapsele;

• aastane kindlustusmakse on 44,48 eurot.

Credit-reisikindlustuse lepingu saab sõlmida klient, kes omab Eestis alalist elukohta ning kellel on püsimaksega krediitkaart, püsimaksega Pildikaart, Pildi- kaart krediitkaart, Visa Classic, MC Standard, Visa Business või MC Business krediitkaart.

Credit-reisikindlustuse eelised:• kehtib ühe aasta (üks reis võib


Eesti Vabariik);• aastane kindlustusmakse on

63,66 eurot. Child-reisikindlustuse le-pingu saab sõlmida kehtivat Gold- või Credit-reisikindlustust omav klient, kes soovib oma

kindlustusele lisaks kindlustada ka last. Kindlustus kehtib kaardi valdajaga koos reisivale lapsele. Gold-reisikindlustus laieneb ainult kuni kahele lapsele.

Child-reisikindlustuse eelised:• kehtib ühe aasta (üks reis võib


Eesti Vabariik);• pakub kindlustuskaitset

kaardi valdajaga koos reisivale lapsele;

• aastane kindlustusmakse on 19 eurot.

SEB on oma klientidele koostöös PZU Kindlustusega välja töötanud reisikindlustuspaketid. Kindlustus kehtib koos SEB pangakaardiga.

KINDLUSTUS

46

Reisikindlustusega hüvitatakse kulud, mis tekivad reisi algus- või transiitpunkti hilinemise tõttu, kui kindlustatud isik satub teel reisi alguspunkti tema kasutuses oleva sõidukiga liiklusõnnetusse (liiklus-õnnetusest peab olema politseile nõuetekohaselt teatatud):• arstiabi- ja ravimikulud, mis te-

kivad reisil ootamatu haigestu-mise või õnnetusjuhtumi tõttu. Kui arsti ettekirjutusel tuleb haige toimetada erakorraliselt Eestisse, siis hüvitatakse ka sellega seotud kulutused;

• väljaminekud, mis tekivad:• reisi ärajäämisel – bro-

neeritud ja makstud või väljaostetud reisi toimumata jäämine. Reisi ärajäämisel hüvitatakse väljaostetud või tagasivõtmatult tellitud ning väljaostmisele kuuluva reisipaketi osa (nt hotelli-

tubade rent, lennukipiletid, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid) maksumus, mida kindlustatud isikul või kindlustusvõtjal ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenusepakkujalt tagasi saada;

• reisi katkemisel – juba alanud reisi katkestamine ja Eestisse tagasipöördumine. Reis loetakse alanuks het-kest, mil kindlustatud isik lahkub regulaartransporti kasutades oma kodust või töökohast, et suunduda sa-damasse, lennu-, bussi- või rongijaama. Reisi katkemisel hüvitatakse kindlustatud isikule lisandunud sõidu- ja majutuskulud, mis on põhjendatud;

• reisile hilinemisel – olu-kord, kus kindlustatud isik

hilineb regulaartransporti kasutades reisi algus- või transiitpunkti. Regu-laartranspordivahend on ühiskondlik liiklusvahend, mis sõidab ettemääratud sõidugraafiku järgi kindlal marsruudil (v.a tiiburlaev). Reisi alguspunkt on sadam, lennu-, rongi- või bussijaam, mille kaudu kindlustatud isik lahkub Eesti Vabariigist. Reisi transiitpunkt on välis-maal asuv sadam, lennu-, rongi- või bussijaam, mida kindlustatud isik kasutab reisi jätkamiseks;

• ootamatud kulutused juhul, kui pagas kaob, hilineb või kahjustub, on kaetud pagasi-kindlustusega.

Reis peab algama Eesti Vabariigist.

Interneti perefoorumitest võib leida lap-sevanemate postitusi, kel soov oma lapse tuleviku tarbeks raha koguda. Küsitakse nõu nii traditsioonilise lastekindlustuse kui paindliku, vanemate endi juhitavate inves-teeringutega kogumislahenduste kohta. Traditsioonilise lastekindlustuse puhul on

Mis on investeerimispõhine lastekindlustus?Investeerimispõhisel lastekindlustusel on mitmeid eeliseid, mis muudavad selle toote kliendile väärtuslikuks. Lihtsalt öel-des, nagu nimigi viitab, on see lapse elu kindlustamine investeerimise põhimõttel.

lepingu lõppedes kindel summa garantee-ritud ja vanema valikud piirduvad sobilike kindlustuskaitsete või kindlustusmakse valimisega. Kuna vanemate endi juhitav, erinevatesse fondidesse investeerimist

KINDLUSTUS

47

võimaldav lahendus pakub palju enam võimalusi, selgitame lähemalt, miks võiks eelistada investeerimispõhist lastekind-lustust.

Olge ise oma investeeringute peremeesKasvuportfell Juunior kui investeerimisriski-ga elukindlustus sobib nendele inimestele, kes tahavad suuremat paindlikkust nii sissemaksete tegemisel kui investeeringute juhtimisel ning on kõrgema tootluse saa-vutamiseks valmis võtma kogumisperioodi jooksul ka riske. Selleks, et oleksite valitud investeeringu variandiga täielikult tuttav ja rahul, tasub enne lepingu sõlmimist hooli-kalt hinnata oma riskitaluvust.

Investeerimisriske on võimalik hajutada, kui soetate läbi SEB fondide erinevate ettevõtete väärtpabereid. Fondide ostmine ja müük on tulumaksuvaba ning sisenemis- ja väljumistasudeta. See annab 2-3%-lise võidu tehingult. Sellised investeeringud on tavaliselt pikaajalised. Kui investeerimis-periood jääb alla viie aasta, siis kaaluge lepingu sõlmimise mõttekust, sest mida kauem leping kestab, seda suurem on inves-teeringu mõttekus.

Kogumislahendus, mida eelistatakse selle paindlikkuse tõttuKasvuportfell Juuniori peamiseks eeliseks on klientide hinnangul toote paindlikkus. Lepingu saavad vanema nõusolekul sõlmida kõik lapse lähedased. Ka sissemakseid võivad lepingusse teha kõik soovijad vabalt valitud ajal ja summades. See annab hea võimaluse näiteks tähtpäevadel kinkida lapsele tuleviku tarbeks suuremat ma-janduslikku iseseisvust. Raha on võimalik osaliselt välja võtta, makstes tulumaksu vaid teenitud tulult ehk osalt, mis ületab sissemaksete summat.

Üks antud toote eelis on võimalus sõlmida see ka üle 14-aastasele lapsele, sest lepingul pole kindlaks määratud lõpptähtaega. Lepingu lapsele üleminek võib toimuda 18. ja 25. eluaasta vahel, pärast seda saab laps ise oma investeeringuid juhtida.

Võimalus määrata usaldusisikVahel võib juhtuda, lepingu sõlminud lap-sevanem ei ela hetkeni, mil leping läheb üle lapsele. Sellisteks juhtumiteks saab lepingus määrata ka usaldusisiku, kellele läheb üle investeeringute juhtimise õigus lepingu sõlmija surma korral.

Samamoodi on Kasvuportfell Juuniori puhul hea teada, et lepingu alusel kogutud vara ei kuulu pärandvara hulka. See tähendab, et teiste pärijate olemasolul ei tehta lepingust väljamakseid üldise pärimiskorra järgi, lepingusse kogutud raha makstakse lepingu lõppedes ainult lepingus märgitud lapsele.

Kogumislahendus koos kindlustusegaTihti soovivad vanemad lisaks lapsele raha kogumisele kindlustada last võimalike ohtu-de puhuks. Erinevalt teistest laste tuleviku tarbeks mõeldud kogumisvõimalustest on Kasvuportfell Juuniori lepingus võimalik sõlmida ka lisakindlustused nii lapsele kui lepingu sõlmijale.

Lepingu juurde sõlmitav õnnetusjuhtumi lisakindlustus aitab vanemal keskenduda lapsega juhtunud õnnetuse korral ravile, mitte niivõrd perekonna rahalisele olukorra-le. Teine sagedasti kasutatav lisakindlustus, kindlustusmaksete jätkamise lisakindlustus, tagab lepingu sõlmija surma korral lepin-gusse kokkulepitud sissemaksete jätkamise kindlustusseltsi poolt. Nii saab lapsevanem olla kindel, et isegi, kui tema endaga peaks midagi juhtuma, saab laps planeeritud raha kokkulepitud ajal kätte.

KINDLUSTUS

48

Tööõnnetuste arv kasvabTööõnnetuseks võib pidada töötaja tervise-kahjustust või surma, mis toimus tööüles-annet täites, tööajal või on seotud tema töö iseloomu ja töökeskkonnaga. Tervise Arengu Instituudi andmetel toimus 2014. aastal 4448 tööõnnetust, millest 3581 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 852 juhul raske kehavigastuse ning 15 tööõnnetust lõppes surmaga. Tööõnnetuste arv on iga aastaga kasvanud. Raskeid tööõnnetusi juh-

Tööõnnetus on suur risk nii tööandjale kui töötajaleEnamik inimesi veedab töökeskkonnas kaheksa tundi päevas või rohkemgi. Töötingimused mõjutavad nii töötajate tervist kui ka heaolu. Terve ja rahulolev töötaja on rohkem pühendunud ja tema töötulemused on paremad.

tub meestega üle kahe korra sagedamini kui naistega. Tööinspektsiooni andmetel olid 2014. aastal kõige õnnetuserohkemad te-gevusalad need, kus töötab ka enam mehi: avalik haldus ja riigikaitse, metallitööstus, kaubandus, ehitus, veondus ja laondus.

Kahju nii töötajale kui ka ettevõtteleTööõnnetused ja töötajate haigestumine toovad otsest kahju nii töötajale kui ka ettevõttele. Töölt eemalolek vähendab töötaja sissetulekut. Tööõnnetuste puhul maksab haigekassa hüvitist alates teisest päevast ning hüvitise määr on 100% eelmisel kalendriaastal saadud sotsiaalmaksuga mak-sustatud tulust. Tööõnnetusest tulenevale haigushüvitisele on õigus kuni 182 päeva.

Tööandja vastutab nii hooajatöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest kui ka alaliste

KINDLUSTUS

49

töötajatega juhtunu eest. Rahalises mõttes on hooajatöötajad ja juhutööde tegijad haavatavamad, sest hüvitis sõltub eelmise kalendriaasta tulust.

Töötaja pikema töölt eemaloleku korral on tööandjal vaja ajutiselt ümber jagada töökohutused või leida töötajale asendaja, et planeeritud tegevused ei jääks tegemata. Juhul kui tööõnnetuse tagajärjel tekib püsiv töövõimetus, võib töötaja senine sissetu-lekuallikas püsivalt kaduda. Kui töötajaga peaks juhtuma halvim, ootavad ettevõtjat ning töötaja lähedasi ees vältimatud ümber-korraldused.

Töötajate kindlustunde tõstmineTööõnnetuste ennetamiseks peab ettevõte pakkuma asjakohast väljaõpet ja juhenda-mist ning turvalist töökeskkonda, kuid oota-matute juhtumite oht jääb alati alles. Selliste ettenägematute riskide maandamiseks saavad ettevõtete omanikud sõlmida oma töötajatele elukindlustuse. AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus pakub ettevõtetele ris-kikindlustust, millega tagatakse töötajatele ööpäevaringne elukindlustuskaitse nii õnne-tus- kui haigusjuhtumite puhuks. Nii võtab ettevõte sotsiaalselt vastutustundliku rolli ja annab oma töötajatele teatava kindlustunde ka väljaspool tööaega või -keskkonda.

Töötaja surma puhul on riskikindlustusega tagatud kokkulepitud kindlustussumma

väljamaksmine soodustatud isikule, kelleks võib olla ettevõte või kindlustatud isiku poolt määratud isik. Riskikindlustuse lepin-gule on võimalik juurde võtta lisakindlus-tusi kriitiliste haiguste (nt pahaloomulised kasvajad, südameinfarkt, südameoperat-sioonid, neerupuudulikkus, insult jne) ja õnnetusjuhtumi puhuks. Hüvitised aitavad ettevõttel katta tööõnnetusega kaasnevaid kulusid ning toetada väärtusliku töötaja taastumist või töötaja lähedasi.

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus hüvitas 2015. aasta esimese kaheksa kuuga 31 tööõnnetusest tingitud juhtumit. Kõige levinumad tööõnnetuste põhjused olid kuk-kumine või käe-jala jätmine millegi vahele. Ajutise töövõimetuse puhul oli raviperioodi keskmiseks kestuseks 58 päeva. Keskmine väljamakstud kindlustussumma oli 560 eurot.

KINDLUSTUS

Hüvitised aitavad ettevõttel katta tööõnnetusega kaasnevaid kulusid ning toetada väärtusliku töötaja taastumist.

Elukindlustust pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajaduse korral pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.

Märkused

50

Märkused

Elukindlustus on lihtne viis näidata, et hoolin

Elukindlustust pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel

konsulteerige pangatöötajaga.

Igapäevaste suuremate ostude rahasta-miseks, raskemate aegade üleelamiseks või muretumaks pensionipõlveks raha kogumisega algust teha ei ole kunagi liiga vara. Küll võib pensionimõtete pi-dev edasilükkamine viia olukorrani, kus on juba liiga hilja ree peale saada.

PENSION

Kogumisega alustada ei ole kunagi liiga vara, küll aga võib-olla liiga hilja

52

SEB 2014. aasta pensionivalmiduse uuring näitab, et 27% inimestest paneb raha musta-deks päevadeks kõrvale, et oleks, mida võtta, kui tekib vajadus finantsiliselt rasked ajad üle elada. Ainult 10% küsitletutest paneb raha täiendavalt kõrvale selleks, et pensionipõlv oleks muretum.

Reaalsus on see, et suur osa inimestest ei mõtle rahatagavara kogumise peale ja levinuim põhjendus on, et midagi ei jää kõrvale panemiseks üle. Tänapäeva tarbimisühiskonnas kõlab see usutavalt, sest alati on kaubanduses mõni sooduspak-kumine, millest on raske mööda vaadata. Tahtekindlatel inimestel võib aga eesmärke püstitades õnnestuda kulusid kokku hoida, mõnestki toredusest loobuda ja kuu lõpuks rahuloluga nentida, et rahaliselt on jäädud plusspoolele.

Ühekordne kogumisotsus on parem kui mit-te midagi. Sellel juhul pannakse raha kõrvale kuu lõpus, kui palgast on midagi järele jäänud. Kaubamajade aeg-ajalt hullutavate sooduskampaaniate kõrval on seda vahel küll raske teha, aga nii ongi säästmisrõõm palju suurem. Võit on kolmekordne: otsus tuleb langetada vaid korra, teiseks jääb tõe-näoliselt mittevajalik sooduskaup ostmata ja kolmandaks võite olla endaga rahul, et kaitsete end tuleviku ootamatuste eest, sest kogutud säästud võimaldavad neist jagu saada. Kahjuks on tavapäraselt kuu lõpuks raha ära kulunud ja tuleb taas nentida, et säästmisega ei õnnestunud algust teha.Tõhusam võimalus oleks eelarvet pla-neerides kindlaks määrata summa, mis soovitakse sissetulekust kõrvale panna, ja kanda see raha kohe pärast palgapäeva igasuguste ahvatluste vältimiseks näiteks eraldi kontole. Mõte on selles, et kuud mitte ei lõpetata, vaid alustatakse säästmisega ja soovitud summa pannakse kindlalt kõrvale.

Näiteks 1000eurose brutopalgaga töötaja kogumiskontole laekuks 5% säästmisel iga kuu 39 eurot, mis teeb aastaga kokku 468 eurot. See ei ole väike summa.

Kuidas muuta säästmine harjumuseks?• Võite jätta säästetud raha oma tavalisele

arvelduskontole, kui suudate järjekordse-le kaubanduskeskuse sooduspakkumisele ei öelda ja kogutud summat suurendada

ka järgmiste kuude rahaliste säästudega.• Kui vastupanuvõime võib alt vedada,

oleks targem mõelda mõnele kogumis-tootele, mis aitab regulaarselt raha n-ö silma alt ära panna.

• Kindlasti aitab kogumisharjumise tekkele ja kogumistoote valikule kaasa eesmär-gi seadmine, on selleks siis reisiraha kogumine, mõne suurema asja ostmine või näiteks pensionieas elujärje paran-damine.

• Otsustage, kui palju soovite kuu sissetu-lekust säästa, ja suunake see raha kohe pärast palgapäeva näiteks kogumishoiu-sele.

Igapäevaste ostuotsuste kõrval on pensio-nieaks raha kogumine tõsisem teema, kuid tihti hakatakse sellele mõtlema liiga hilja. SEB kliendianalüüsist selgub, et eestlased hakkavad täiendavale pensionikogumisele

Igapäevaste ostuotsuste kõrval on pensionieaks rahakõrvalepanemine tõsisem teema, kuid tihti hakatakse sellele mõtlema liiga hilja.

PENSION

53

Pensionifondidel on erinev investeerimis-strateegia, mis tuleneb fondi erinevatesse varaklassidesse investeerimise osakaalust. Kõrgema aktsiaosakaaluga fondid võivad olla suurema tootlusootusega, kuid samuti tuleb arvestada kõrgemate riskidega. Ma-dalama aktsiaosalusega fondid võivad olla madalama tootlusootusega, kuid seevastu on ka madalama riskiga.

Kuidas valida endale sobivat pensionifondi?Pensioni suurus sõltub nii kogumispe-rioodi pikkusest, sissemaksete suuru-sest II ja III pensionisambasse kui ka valitud fondi riskitasemest ja tootlusest. Pensionifonde on erinevaid ja oluline on teada, millist tüüpi fondis oleks õige oma pensioni koguda. Peamiselt tuleks lähtuda oma isiklikust riskitaluvusest.

mõtlema üldiselt pärast 40. sünnipäeva saa-bumist (meeste keskmine vanus III samba sõlmimisel on 44,8 ja naistel 47,4). Naiste osakaal III samba klientide seas suureneb vanusega, märgatavalt just vanuses 40–60, mil lapsed on suured ja muud kohustu-sed laenude ja liisingute näol hakkavad lõppema.

Vanusega kasvab ka lõhe meeste ja naiste keskmise III samba mahtude osas. Suurim

vahe tekib vanusevahemikus 31–40 ehk ajal, mil naised on hõivatud lastekasvatami-sega ja ei osale aktiivselt tööjõuturul.Mida varem raha kõrvalepanekuga alustada, seda rohkem on võimalik seda pensioniks koguda. Ka väikeste summade kogumine aitab tulevikku helgemalt näha. Õnneks on tänapäeval väga palju kogumisviise ja tõenäoliselt leiab igaüks endale sobivaima lahenduse.

PENSION

54

SEB Konservatiivne Pensionifond

SEB Optimaalne Pensionifond

SEB Progressiivne Pensionifond

SEB Energiline Pensionifond

100% Võlakirjad ja krediidiasutuste hoiused

75%

50%

25%

25%

50%

Aktsiariskiga väärtpaberid 75%

Kui riskialdis te olete?

Igasuguse investeerimistegevusega kaasnevad riskid (vt lk 56-57). Tehtud investeeringu väärtus võib nii kasvada kui kahaneda. Need, kes julgevad parema tootluse nimel rohkem riskida, võivad valida suurema aktsiaosalusega fondi. Pensionifondi valides võiksite seega esmalt mõelda oma isikliku riskitaluvuse peale ehk kui suurt kõikumist oma pensioniva-rades olete valmis nägema. Kui te ei talu näiteks lühiajalist 15% või 25% langust oma pensionivarades, siis tasuks mõelda pigem väiksema aktsiaosalusega või pea-miselt võlakirjadesse ja krediidiasutuste hoiustesse investeerivate fondide peale.SEB pakub nelja erineva tootlusootuse ja riskitasemega II samba pensionifondi:

Riskitaluvus võib vanusega muutuda

Pensioniinvesteering on üldjuhul pikaajaline varapaigutus ja isiklik riskitaluvus võib ajas muutuda. Seetõttu tasuks pensionifondi va-likul arvestada oma vanusega ja erinevatel eluperioodidel oma fondi valik uuesti üle vaadata.

Nooremal inimesel on pensionieani rohkem aega ja seetõttu võivad talle sobida suu-rema aktsiaosakaaluga fondid, kus on või-malik teenida paremat tootlust. Arvestama peab aga sellega, et ka risk on sel juhul suu-rem. Kui pensionini on pikk maa minna, siis

peaks aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ennast pikaajalises perspektiivis siiski ära tasuma. Mida lähemal ollakse pensionieale, seda konservatiivsem võiks olla valitud pensionifond. Konservatiivsetes fondides on vara kõikumine ja sellest tulenevad riskid väiksemad, seega on suurem tõenäosus, et kogutud pensionivarad enne väljamaksete algust suurel määral ei lange.

SEB II samba pensionifondide puhul on soovitatud vanusevahemikku, millest võib fondi valikul lähtuda:

SEB Konservatiivne Pensionifond

SEB Optimaalne Pensionifond

SEB Progressiivne Pensionifond

SEB Energiline Pensio-nifond

Fond Vanus

61 a ja vanemad

51-60 a

36-50 a

Kuni 35 a

Kuidas raha pensionisammastesse koguneb?

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:• I sammas ehk riiklik pension,• II sammas ehk kohustuslik

kogumispension,• III sammas ehk täiendav

kogumispension.

I pensionisammas ehk riiklik pensionikindlustus Tööandjad maksavad iga kuu töötajate palgast 33% sotsiaalmaksu. Makstud sot-siaalmaksust läheb 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensionikindlustuseks ehk I sambasse. Esimesest pensionisam-bast saavad igakuist pensioni praegused pensionärid. Seega on tegemist omamoodi

PENSION

55

+ paindlik kogumine + võimaldab säilitada pensionieas senist

elustandardit + kogutud raha on lihtne kasutusele võtta + III sambasse tehtud sissemaksetelt saab

iga aasta tulumaksu tagasi

+ võrdlemisi püsiv väärtus + anonüümsus + juveelide müük tõuseb 5–6% aastas;

aastaks 2020 on selle turuosa maailmas üle 250 miljardi dollari

+ edukas ettevõte võib kindlustada terve perekonna tuleviku

+ võimalik ka pensionieas aktiivselt tööturul tegutseda

+ ei nõua suurt algkapitali + lai valik eri strateegiaga fonde + investeerimisotsuseid teevad spetsialistid + riskide hajutamise võimalused (investeeri-

mine mitmetesse varaklassidesse) + võib toota märkimisväärset kasu juhul,

kui investeeritud raha pole vaja kohe kasutusele võtta ja see saab rahulikult tulu teenida

− kogutud summat mõjutab fondi tootlus − turgude languse korral võib osa kogutud

pensionivarast kaotada − regulaarne raha kõrvalepanek nõuab

enesedistsipliini

− tootlus võib olla nullilähedane − nõuab suurt algkapitali − turvaliseks hoiustamiseks tuleb teha

lisaväljaminekuid (nt seifi soetamine)

− ettevõte võib pensioni ajal hoopis raha juurde vajada, mitte dividende toota

− turgude languse korral võib osa kogutud varast kaotada

− oma valitud fondide käekäigul tasub pidevalt silma peal hoida

− kindlasti peaks teatud määral asjaga kursis olema

− investeerimisvaldkonnaga ning sellega seotud riskidega

Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension

Kuld või teised väärismetallid

Investeeringud ettevõtlusesse

Investeerimisfondid

põlvkondadevahelise ümberjagamise süsteemiga, kus olulist rolli mängivad just praegused töötegijad, kes katavad sotsiaal-maksuga praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub aga eelkõige maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest.

II pensionisammas ehk kohustuslik kogumispensionII pensionisamba eesmärk on täiendada teie riiklikku pensioni ja suurendada seeläbi kindlustunnet tulevikus. Kui te olete liitunud

II pensionisambaga, peab tööandja teie brutopalgast iga kuu kinni 2%, millele riik lisab teie palgast tasutava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. Viimane tuleb I samba arvelt ja seetõttu jääb II sambaga liitunud inimese riiklik pension väiksemaks. Nii kujuneb igakuine 6%-ne kogumispensioni makse. Seega on kohustuslik kogumispension otseses sõltuvuses teie sissetulekutest. Mida suurem on teie praegune ametlik sissetulek, seda suuremad on ka laekumised pensionikontole ja pension, mida tulevikus saama hakkate.

PENSION

56

+ turvaline rahapaigutus + maa hooldamisele kuluv energia on

minimaalne + võimalik rajada äri- ja eluhooneid + püsiv ja pikaajaline investeering

+ suhteliselt turvaline rahapaigutus + nõudlus kvaliteetse metsamaa järele aina

suureneb + püsiv ja pikaajaline investeering

+ välja üürituna toodab tavaliselt stabiilset tulu

+ üsnagi püsiv investeering + tavaliselt väiksemad riskid kui nt raha

investeerimisel väärtpaberitesse + hinnatud asukohas ja heas korras

kinnisvara väärtus võib ajas tõusta

− nõuab suurt algkapitali − ei pruugi saada kiiret kasumit − mereäärsed maad on väärtuslikumad,

samas võib olla teatud piirkondades üleujutuste oht

− nõuab oskuslikku hooldamist ja majandamist

− metsa langetamise või arenduse osas võivad olla piirangud seoses looduskaitsealuste alade või liikidega

− ei pruugi saada kiiret kasumit − nõuab suurt algkapitali − loodusõnnetuste ja tulekahju oht

− ostmine nõuab suurt algkapitali − turulanguse ajal ei pruugi nõudlust olla

või soovitud summa eest ostjat leida − kinnisvara võib olla raske kiiresti rahaks

teha (see ei pruugi õnnestuda nii ruttu kui vaja)

− üürnikega võivad kaasneda probleemid − igakuised hoolduskulud − väljaüürimise puhul on tootlus tavaliselt

üsna madal (3–5 %) − üüri-või müügitulu saamisel on tulumaksu

maksmise kohustus

Investeeringud maasse

Investeeringud metsa

Investeeringud kinnisvarasse

Allikad: mckinsey.com, metsahaldur.ee, adaur.ee

II pensionisambaga liitumine on kohus-tuslik neile, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Juhul kui kuulute nimetatud gruppi, tuleb teil valida pensionifond enne 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuari või enne tööle/praktikale asumist. Juhul kui olete mainitud tähtajad unustanud ja mööda lasknud, loosib Eesti Väärtpabe-rikeskus teile ühe fondi konservatiivsete fondide hulgast.

Kui olete sündinud enne 1983. aastat, ei ole teil võimalik pensioni II sambaga liituda.

2009. ja 2010. aastal olid pensioni II samba sissemaksed ajutiselt peatatud. Selle kompenseerimiseks on 2014.–2017. aastani II samba sissemaksete osas võimaldatud mõningaid erandeid. Nende kohta saab täpsemat informatsiooni Pensionikeskuse koduleheküljelt.

III sammas ehk täiendav kogumispension III pensionisammas võimaldab teil täien-davalt vanaduspõlve panustada. Selleks, et võiksite pensionieas elada väljakujunenud

PENSION

57

elustandardi järgi, on oluline varakult tegut-sema asuda ja ise teadlikult raha koguda. III sammas on selleks ideaalne võimalus, kuna kogumine on muudetud teile väga paindlikuks. Sissemakseid on võimalik kogu perioodi vältel teha teie enda valitud suu-ruses ja soovi korral saate neid suurendada või rasketel aegadel vähendada või peatada.

Kui soovite, et teie elukvaliteet pensio-nieas ei muutuks, tuleb arvestada, et I ja

II sammas annavad kokku umbes 40% pensionieelsest sissetulekust. Panustades ka täiendavasse kogumispensionisse, on teil kolme pensionisamba koosmõjul võimalik saada igakuiseks pensioniks ca 65% pensionieelsest sissetulekust. Et pensionieaks on enamik suuri kohustusi nagu laenud-liisingud ja laste kasvatami-seks tehtavad kulud juba kaetud, siis saate harjumuspärast elustandardit nautida ka pensionieas.

Millal ja kuidas saab II sambasse kogutud raha välja võtta?Üle 650 000 inimese kogub raha pen-sioni II sambasse, et kindlustada endale suurem pension. Millal saab kogutud raha kasutama hakata? Kuidas käib pen-sionisambast väljamaksete tegemine?

II sambasse kogutud pensioniraha saate kasutama hakata vanaduspensioniealiseks saades. Vanaduspensioniiga sõltub koguja sünniaastast ja täpsemat infot selle kohta

on igaühel võimalik vaadata Pensionikesku-se kodulehelt.

Kui teil vanaduspensionieas lisaraha kohe vaja ei lähe, näiteks kui te jätkate töölkäi-mist, siis võib pensionivara II sambasse edasi koguda. Kui te aga tahate kogutud raha kasutama hakata, siis esitage selleks avaldus pangakontoris või interneti teel Pensionikeskuse veebikeskkonnas aadressil www.pensionikeskus.ee. Kui jätkate

PENSION

58

töölkäimist, kuid esitate ka avalduse II sam-bast väljamaksete alustamiseks, lõpevad sissemaksed selle kalendriaasta lõpuga, millal tehakse esimene väljamakse. Avaldust esitades ei ole oluline, kas soovite samal ajal välja võtta ka riiklikku pensioni.

Kui teil on õigus minna pensionile soodus-tingimustel või ennetähtaegselt, tuleb teil II samba väljamaksete alustamiseks siiski oodata sünniaasta järgi määratud vanadus-pensionieani.

Kuidas saab kogutud raha II sambast välja võtta?II sambast raha väljamaksmise viis sõltub sellest, mitme rahvapensioni määra* väärtu-ses on pensionikontole osakuid kogunenud.

• Kui pensionikontole kogunenud või sinna väljamaksete käigus jäänud osakute väär-tus on võrdne 10-kordse rahvapensioni määraga (näiteks 2015. aastal 1583,70 eurot) või on sellest väiksem, on võimalik see ühekorraga välja võtta.

• Kui osakute väärtus jääb alla 50-kordse

rahvapensioni määra (alla 7918,50 euro), võib raha välja võtta perioodiliste makse-tena otse pensionifondist.

• Kui osakute väärtus on kasvanud 50-kordse rahvapensioni määrani (7918,50 eurot) või on sellest suurem, tuleb sõlmida pensionileping kindlustus-seltsiga ning elu lõpuni väljamakstavad maksed arvutab selts. Pensionilepingus on võimalik kokku leppida garantiiperioo-dis, mis tagab pensionilepingu sõlminud isiku surma korral pensionimaksete tasumise lepingus määratud isiku(te)le garantiiperioodi lõpuni. Garantiiperioodi maksimaalsel pikkusel piirangut ei ole.

Väljamaksete kohta saate lisainfot Pensio-nikeskusest.

* Rahvapensioni määr – igal aastal valitsuse kinnitatud indeksi alusel arvutatud summa, mille põhjal arvutatakse pensione seaduses sätestatud tingimustel neile, kellel puudub õigus saada riiklikku vanaduspensioni. Alates 2015. aasta 1. aprillist on rahvapensioni määr 158,37 eurot. Täpsemat infot rahvapensioni kohta leiate aadressilt www.ensib.ee

Millal ja kuidas saab III sambasse kogutud raha välja võtta?Kui II sambasse kogutud pensioniraha võib kasutama hakata vanaduspen-sioniealiseks saades, siis III samba ehk vabatahtliku kogumispensioni väljamak-seid on õigus hakata saama juba enne pensioniikka jõudmist või püsiva töövõi-mekaotuse korral vanusest olenemata.

III sambasse kogutud raha on võimalik kasu-tama asuda juba enne 55 aasta sünnipäeva, kuid sellisel juhul tuleb väljavõetava summa pealt tasuda tulumaks täies ulatuses. Kui III samba summat hakata kasutama pärast 55. eluaasta täitumist või täieliku ja püsiva töövõimekaotuse korral, rakenduvad välja-maksetele tulumaksusoodustused.

PENSION

59

III sammas on täiendav investeering oma pensionipõlve

Kolme pensionisamba koosmõjul on võimalik saavutada igakuiseks pensioniks ca 65% pensionieelsest sissetulekust

Sissemakseid saab suurendada või vähendada

Tulumaksusoodustusega väljamaksed töövõimetuks jäämise korral

Riik tagastab iga aasta III pensioni-samba sissemaksetelt tulumaksu

Elukindlustusseltsi vahendusel kogumine annab võimaluse ka oma elu kindlustada

Kindlustuslepingu alusel tehtavad III pensionisamba regulaarsed välja-

maksed eluaegse pensionina on alates 55. eluaastast maksuvabad

Senine elustandard pensionieas

Paindlik kogumine Kindlustusaspekt

Tulumaksu-soodustused

Väljamaksed

Teie III sambasse saab panustada ka teie tööandja

Võimalik mitmepoolne panustamine

Pärast 55-aastaseks saamist ja vähemalt viieaastase kogumise järel on III samba lepingutest võimalik väljamakseid saada:

• ühekordse maksena, mille puhul võib säästetud raha välja võtta korraga. Sellisel juhul tuleb väljamakstavalt sum-malt tasuda tulumaksu 10%;• eluaegse pensionina, milleks tuleb sõlmida leping kindlustusseltsiga. Lepin-gu alusel makstakse pensioni perioodilis-te summadena elu lõpuni ja väljamaksta-vad summad on tulumaksuvabad;• tähtajalise pensionina, milleks tuleb samuti sõlmida leping kindlustusseltsiga. Lepingu alusel laekuvad pensionimaksed kokkulepitud tähtaja jooksul ja väljamak-sed maksustatakse 10% tulumaksuga.

III samba pensionifondides raha kogunul on võimalik osakuid müüa ka osaliselt, sellisel juhul peetakse kinni tulumaks.

Kindlustuslepingu alusel tehtavate eluaegse pensioni väljamaksete puhul saab valida juurde garantiiperioodi. Kui pensionimakse-te saaja sureb garantiiperioodi ajal, maksab kindlustusselts sel ajavahemikul veel välja maksmata summa lepingus määratud isikutele või pärijatele.

Kuna III sambast väljamaksete tegemiseks on mitu võimalust, soovitame sobivaima väljamakseviisi leidmiseks pöörduda AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus esindaja poole panka. Erakliendihaldur või kindlustusnõustaja aitab täita vajalikud dokumendid III samba pensionikindlustuse tootest väljamaksete alustamiseks ja annab nõu, kuidas III samba pensionifondidest teha ise väljamakseid internetipanga kaudu.

III samba väljamaksete maksustamise kohta saate lisainfot Pensionikeskusest.

PENSION

60

Täna on ka Eesti edumeelsemad ettevõtted jõudnud teadmiseni, et töötajatele on oluli-ne pakkuda motivatsioonipaketti, mis oleks palgale oluliseks lisaväärtuseks. Tavaliselt kuuluvad sinna spordisoodustused, lisa-puhkuse päevad ning telefoni- ja autokom-pensatsioonid, kuid uudse võimalusena ka tööandja pension.

Mis on tööandja pension? Paljud inimesed on II samba kõrval liitunud ka pensioni III sambaga. Kui tavaliselt teeb oma III samba pensionimakseid inimene ise, siis tööandja pensioni puhul panus-tab ka ettevõte igakuiselt oma töötaja III sambasse.

Töötajal, kelle pensioni III sambasse tööand-ja igakuiselt sissemakseid teeb, suureneb kindlustunne, et pensionile jäädes on tal vahendeid, millest oma pensionipõlve kulu-sid finantseerida. Tänu tööandja pensionile on tuleviku kindlustamine lihtsam ja aastate jooksul koguneb märkamatult arvestatav summa, mille abil on igaühel võimalik oma pensionipõlve mõnusamalt veeta.

Tööandja pension kogub populaarsustEnamik Eesti tööealistest inimestest on liitunud pensioni II sambaga ja täitnud sellega pensioni kogumise miinimum- programmi. Mujal maailmas on aga ühe pensionilisa kogumise võimalusena laialt levinud tööandja pension, mis annab seda kasutavale ettevõttele töö-turul märkimisväärse eelise ja inimeste-le turvatunde ajaks, mil nad aktiivsest tööelust taanduvad.

Töötaja ettevõttest lahkumisel lõpetab töö-andja III sambasse sissemaksete tegemise. Selleks ajaks kogutud pensioniraha jääb inimesele alles ja uuele töökohale asudes saab uus tööandja, kes samuti on raken-danud oma töötajatele tööandja pensioni süsteemi, jätkata töötajale pensioni makse-te tegemist.

Kuidas alustada?Kuna tööandjapensioni puhul teeb töötaja pensioni III sambasse makseid ettevõte, siis tuleb töötajal valida endale III samba lahendus, sõlmida väärtpaberikonto leping (kui soovitakse III sammast investeerimis-fondides koguda) või III samba kindlustus-leping. Seejärel peab töötaja oma valikust tööandjat informeerima, edastades andmed vastava fondi kohta või lepinguga saadud rekvisiidid maksekorralduse tegemiseks: teenusepakkuja ärinimi, kontonumber, viitenumber ja vajaduse korral ka muud andmed.

Tööandja, kes on aasta jooksul teinud töötaja eest täiendava kogumispensioni sis-

PENSION

61

semakseid, peab kalendriaasta 1. detsemb-riks andma töötajale III samba sissemaksete kohta tõendi. Nii saab töötaja üle vaadata, kui suures osas on tööandja makseid teinud, ja soovi korral enne aasta lõppu ise kindlustuslepingusse lisamakseid teha või pensionifondi osakuid soetada.

Kasu nii töötajale kui ka tööandjaleTööandja pension annab ettevõtjale võimalu-se motiveerida oma töötajaid maksusoodsalt, sest väärtusliku töötaja III pensionisambasse saab makseid teha tulumaksuvabalt, tasudes vaid sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensionimakse. Summat palgana makstes oleks kogu kulu ettevõtjale 20% suurem.

Oluline on vaid teada, et tulumaksuga ei maksustata III sambasse tehtud sissemak-seid, mis on ühes kalendriaastas mini-maalselt 360 eurot ja kuni 15% töötajale makstud tasust (kuni 6000 euro ulatuses). Arvestada tuleb, et piirangud kehtivad nii tööandja kui ka töötaja enda individuaalsete maksete peale kokku.

Ka ettevõtetele on tööandja pension heaks võimaluseks panustada oma töötajate tuleviku kindlustamisse, paista silma hea motivatsioonipaketiga ja hoida häid töötajaid. Spordivõimaluste ja telefonikom-pensatsioonide kõrval on tööandja pension asi, mida töötajad oskavad töövestlustel aina enam küsida ja hinnata. Tööandjapen-sion on tööandjale vabatahtlik, kuid annab ettevõttele tööturul eelisseisundi ning loob tööjõuturul töötajasõbraliku maine.

Vähene teadlikkusRahandusministeeriumi statistika alusel tegi 2014. aastal sissemakseid III sambasse oma töötajate eest 142 Eesti ettevõtet kogusum-mas 1,6 miljonit eurot. Samas selgus Eesti Tööandjate Keskliidu ja SEB ettevõtetele suunatud uuringust, et 22% meie ettevõ-tetest pole tööandja pensionist veel midagi kuulnud. Uuringust selgus ka, et tööandja pension on olulisem vanematele inimes-tele, samuti madalama haridustaseme ja väiksema netosissetulekuga töötajatele. Ka väljaspool Tallinna elavad inimesed hinda-vad seda boonust rohkem.

PENSION

SEB pensionifonde valitseb AS SEB Varahaldus. III pensionisam-ba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus.Enne investeerimisotsuse tegem-ist tutvuge Pensionikeskuse ja SEB kodulehel kindlustuslepingu tingimustega ning pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ja fondi kohta avaldatud muu teabega. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.Investeering fondi on alati seotud riskidega, mis võivad teostudes

ebasoodsalt mõjutada investee-ringu väärtust või realiseerita-vust, investori õigusi ja muid taolisi asjaolusid.Fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit fondi järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Maksusüsteemi reguleerivad õigusaktid võivad tulevikus muutuda. Maksustamine oleneb ka kliendiga seonduvatest asjaoludest, sealhulgas tema residentsusest.

Märkused

62

SEB pensionifonde valitseb AS SEB Varahaldus. III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Teie tulevane pension oleneb tänastest otsustest

Arvestades keskmist eluiga, veedetakse pensionil umbes 20 aastat. Kas te kogute piisavalt, et endale nii pikaks ajaks elamisväärset pensioni võimaldada?

III pensionisammas on lihtne ja paindlik võimalus, kuidas oma pensionipõlve rahaliselt kindlustada.

Regulaarne ja eesmärgipärane kogumine annab suurema kindlustunde. Parima nõu saamiseks ja isikliku kogumis-plaani koostamiseks tulge SEB-sse nõustamisele.

Lugege lähemalt: www.seb.ee/pension.

INVESTEERIMINE

Milliseid küsimusi enne investeerima

asumist küsida

64

Enne toote ostmist tuleb seda tundma õppida

Toodetest ja nendega seonduvatest riski-dest aru saamiseks esitage küsimusi. Kuna investeerimisotsused teete teie, siis peate olema kindel, et mõistate eri investeerin-gutüüpide kõiki eeliseid, puudusi ja riske.Paljud edukad investorid järgivad rusika-reeglit: ära kunagi investeeri sellesse, millest sa aru ei saa. Mõnikord võivad isegi lihtsaid nimetusi kandvad tooted või investeerimis-võimalused olla päris keerulise ülesehitu-sega. Lugege alati investeeringuga seotud olulist teavet, sealhulgas tutvuge põhjalikult iga investeerimistoote tingimustega, avaliku pakkumise prospektiga, põhiteabe doku-mendiga ja lihtsustatud prospektiga.

Kui te ei saa investeeringust täielikult aru ja ei mõista, kuidas sellega on võimalik teeni-

da, siis kasutage usaldusväärsete investee-rimisnõustajate abi. Nõustajad selgitavad teile selle toote olemust ning sellega kaas-nevaid kulusid ja riske. See teave sisaldab muu hulgas riskide täpsemat kirjeldust ja seda, kui suures ulatuses võib investeeringu väärtus tõenäoliselt kõikuda.

Info hulk oleneb toote tüübist, keerukusest ja riskiprofiilist. Meeles tuleb pidada, et mis-tahes investeeringud on seotud kindla ris-kitasemega: kui riskite rohkem, siis kasvab ka tõenäosus, et võite algse rahasumma või

osa sellest kaotada. Oluline on mõista, milli-sed on teie investeerimise valikud ja kuidas eri tüüpi investeeringud töötavad. Olenevalt investeeringust võivad riskid ja oodatav tulu suuresti erineda. Iga konkreetse investee-ringu puhul selgitage välja, milline on riski ja oodatava tulu omavaheline tasakaal ning kui palju oma algsest rahapaigutusest võite kaotada, juhul kui asjaolud muutuvad ebasoodsaks.

Investeeringu puhul on oluline ka selle likviidsus. Likviidsus tähendab võimalust müüa investeering kiiresti ja väikese kuluga. Likviidsuse vajadus oleneb investeerimise eesmärkidest. Näiteks päevakauplejale on hea likviidsus väga oluline. Samas on see pi-kaajaliste säästmis- ja investeerimiseesmär-kide puhul, nagu näiteks lapsele haridusraha kogumine, vähem tähtis. Sellegipoolest võiksite alati küsida, kui kiiresti saate oma investeeringu müüdud ja kui palju kulu kaas-neb raha võimalikult kiire kättesaamisega.

Uurige investeeringuga seotud tasude kohtaInvesteeringuga seotud tasud on väga olulised, sest need mõjutavad otseselt teie investeeringu tootlust. Küsige teenusepak-kujalt teavet kõikide tasude kohta. Kui te millestki aru ei saa, siis paluge selgitust. Toodetega seotud tasud on väga erinevad, need olenevad investeerimistootest ja teenusepakkujast. Kõige tavalisemad tasud on investeeringu soetamisega seotud tasu, haldustasu, valitsemistasu ja võõrandamise-ga seotud tasu. Kulud ja tasud on toodetel erinevad.

Fondide puhul võetakse investeeringu alguses üldjuhul sisenemistasu ja see on ühekordne. Sisenemistasu vähendab teie investeeritavat summat ja seeläbi ka investeeringu väärtust. Valitsemistasu

Investeeringu puhul on oluline ka selle likviidsus. Likviidsus tähendab võimalust müüa investeering kiiresti ja väikese kuluga.

INVESTEERIMINE

65

arvestatakse jooksvalt ja sellega kaetakse fondi juhtimise ja investeeringuga seotud üldkulusid. Väljumistasu võetakse tavaliselt siis, kui te oma investeeringu maha müüte. Nimetatud tasusid võetakse protsendina teie investeeringu väärtusest. Tasusid on täpsemalt kirjeldatud fondi investeerimis-prospektis, millega peaksite enne investee-ringut kindlasti tutvuma. Lisaks võetakse fondiinvesteeringute puhul tehingutasu (nii ostmisel kui ka müümisel) ning lisanduda võivad ka haldustasud.

Aktsiate ja võlakirjade puhul peate maksma ostmise ja müümisega seotud tehingutasu. Nende toodete puhul tuleb teil maksta ka haldustasu.

Tundke teenusepakkujatKüsige investeerimisteenust pakkuva firma kohta rohkem infot. Teenuste osutami-seks peab investeerimisettevõttel olema tegevusluba. Kui ettevõttel sellekohane tegevusluba puudub, siis ta ei tohi inves-teerimisteenuseid pakkuda. Igas riigis on järelevalveasutus, kes väljastab investeeri-misettevõtetele lubasid ja litsentse. Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Kindlasti tuleb enne investeerima asumist heita pilk järelevalveasutuse andmebaasi. Nii saate veenduda, et investeerimisettevõte on järe-levalve all ja tal on vajalik tegevusluba.

Alati kontrollige, kas investeerimisettevõttel on teie riigis tegevusluba. Vaadake seda Eestis investeerides Finantsinspektsiooni ko-dulehelt www.fi.ee ja muude Euroopa riikide puhul aadressilt www.esma.europa.eu.

Küsige ettevõtte korralduste täitmise reeglite ja huvikonflikti kohtaToote ostmisel või müümisel peab ettevõte tagama teile parima tulemuse. Ettevõt-te tehingukorralduste täitmise poliitika sisaldab teavet selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel ettevõte täidab klientide kor-raldusi, ning tegureid, mis võivad mõjutada korralduse täitmist. Investeerimisettevõtted peavad tegutsema kliendi parimates huvides. Selleks peavad neil olema kasutusele võetud tõhusad abinõud huvikonflikti vältimiseks.

KokkuvõteInvesteerimine algab põhitõdede järgimi-sest. Kõigepealt tuleb teil välja selgitada oma peamised rahalised vajadused ja eesmärgid, et saada aru, milleks te üldse investeerima hakkate. Eesmärki teades on oluline ennast harida, et leida parim viis sel-le saavutamiseks. Investeeringu tundmine ja sellest aru saamine on väga tähtis. Pidage alati meeles: kui teil on kahtlusi, kui midagi jääb ebaselgeks või kui vajate rohkem teavet, siis küsige. Üdine teave nii investee-rimise kui ka väärtpaberite kohta on lisaks kajastatud ka SEB kodulehel www.seb.ee/investorkaitse.

Allikas: European Securities and Markets Authority

INVESTEERIMINE

Kõigepealt tuleb teil välja selgitada oma peamised rahalised vajadused ja eesmärgid, et saada aru, milleks te üldse investeerima hakkate.

66

Antud dilemma ees seisab investor hetkel, kui on kindlalt otsustanud, kuhu ta investeerida soovib (aktsiad, fondid vms). Üks levinumaid regulaarse investeerimise vorme on investeeringute hajutamine ajas, mis oma olemuselt tähendab ettemääratud rahasumma investeerimist kindlate perioo-dide järel (tavaliselt kord kuus või kvartalis) ja seda sõltumata ostetava vara hinnatase-mest sellel hetkel.

Riskivabam võimalusInvesteeringute hajutamine ajas võib olla vahend, millega vähendada kõige kallimal

Kas investeerida regulaarselt või suurem summa korraga?Kõik investorid sooviksid osta odavalt ja müüa kallilt, ent ajastamine pole sugugi nii lihtne ning seega on mõistlik valida kahe enim levinud variandi vahel: ühe-kordsed suuremad investeeringud või regulaarsed väiksemad investeeringud.

hetkel ostmise riski. Kui väärtpaberi hind langeb, saate sama summa eest rohkem väärtpabereid, ja kui hind kerkib, olete ikkagi väärtpaberi kohta investeerinud keskmiselt vähem raha võrreldes sellega, kui oleksite need ostnud hinna tipus, langu-se-eelse hinnaga. Näiteks kui investeerite igas kvartalis 100 eurot ja esimeses kvartalis on väärtpaberi hind kaks eurot, saate 50 aktsiat. Järgmises kvartalis langeb hind ühe euro peale ja te saate 100 aktsiat. Kolmandas kvartalis kerkib aga hind nelja euro peale, nii, et saate 25 aktsiat. Teie omanduses olevate väärtpaberite keskmi-ne hind tuleb kolme kvartali peale 1,71 ja väärtpaberi keskmine turuhind sel perioodil on 2,33 eurot.

Sellisel viisil investeerimine võib tunduda kindlam ja stabiilsem, kuid vaatamata sellele esineb risk alati. Mitmes akadeemili-ses uurimuses on võrreldud investeeringute

INVESTEERIMINE

67

INVESTEERIMINE

• Investor (investor) on üksik-isik või ettevõte, kes paigutab (investeerib) oma raha kas väärtpaberitesse või muusse varasse (näiteks kinnisvarasse või toorainetesse).

• Investeerimine on raha pikemaajaline paigutamine eesmärgiga teenida selle raha arvel täiendavat tulu.

• Aktsia (stock) on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.

• Võlakiri (bond) ehk võlako-hustus. Ettevõtte võlakirju ostes laenab investor sellele ettevõttele raha.

• Investeerimisfond (mutual fund) on investorite raha kogum, mida juhib selleks palgatud fondijuht. Fondiva-litseja investeerib teatud tasu eest investorite vahendeid varem kindlaks määratud tingimustel.

• Dividend (dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse aktsia omanikele. Enamasti maksavad ettevõt-ted dividende korra aastas.

• Börsil kaubeldav fond (ETF) – börsil kaubeldavus annab sellele tavalise aktsia omadused ja eelised. ETF-i saab börsil lühikeseks müüa ja

võimendusega osta, kaubelda päevasiseselt ning kasutada mitmeid orderitüüpe.

• Optsioon (option) ehk õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) tulevikus kindlaks määratud ajal kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga.

• Inflatsioon on raha ostujõu vähenemine ajas.

• Tootlus/tulusus on investee-ritud vahendite protsentuaal-ne väärtuse kasv. Tootlus võib olla ka negatiivne.

Levinumad investeerimismõisted

hajutamist ühekordse investeerimisega ja tulemuseks on see, et kuna turud on minevi-kus pikema perioodi vältel tõusnud, on kohe

investeerimine tavaliselt parem kui homseni ootamine, sest siis on suurem võimalus aja jooksul toimuvast hinnatõusust kasu saada. Investeeringute hajutamise korral on teil aga osa rahast mängust väljas, mis omakorda tähendab, et võite mõnest teisest tuluvõimalusest ilma jääda.

Ühekordse investeeringu nõrgad küljedÜhekordne investeering kui küllaltki

riskialdis käitumine nõuab küllaltki tugevaid närve. Ei saa eeldada, et turud käituvad tu-levikus varasemaga sarnaselt. Võib esineda pikki perioode, mille jooksul väärtpaberi-hinnad ei tõuse. Kui te lühiajalisi kahjusid ei talu, eriti siis, kui need leiavad aset peagi pärast investeerimist, võite oma väärtpabe-rid müüa valel ajal.

Teine probleem on investeeritava summa kõrvalepanemisega. Kõik inimesed pole nii distsiplineeritud, et vahepeal kogunenud summa puutumata jätta – tekivad teised os-tusoovid või jäetakse raha kogumisse paus.

Otsuse langetamine väärtpaberite regu-laarse ja ühekordse summa investeerimise vahel illustreerib klassikalist balansseerimist riski ja tulu vahel, mida hõlmavad kõik investeeringud. Oluline on tunda iseennast ja oma võimalusi investorina. Iga lähene-mise plusside ja miinuste mõistmine aitab langetada otsust, mis sobib kõige paremini just teie iseloomu ja olukorraga.

Iga lähenemise plusside ja miinuste mõistmine aitab langetada otsust, mis sobib kõige paremini just teie iseloomu ja olukorraga.

68

Investorid on teinud samu vigu börsikaup-lemise algusest saati ja eksivad põhitõdede vastu tõenäoliselt ka tulevikus. Siiski saab suuremat osa eksimusi vältida, jäädes investeerimisel rahulikuks, kannatlikuks ja ratsionaalseks. Siin artiklis uurime mõnin-gaid levinumaid investorite vigu ja viise, kuidas neid vältida.

Investeerimisel puudub plaan või strateegiaOn vana ütlus, et kui sa ei tea, kuhu lähed, siis viib iga tee sind kohale. Investeeri-mismaailmas on eesmärgi seadmine väga tähtis. Igal investoril peab olema selge arusaam, mida ta saavutada tahab ja millist riski ta on seejuures valmis võtma. Investor peaks koostama oma isikliku investeerimis-plaani või -strateegia, arvestades seejuures järgmiste teguritega: investeeringu eesmärk, riskitaluvus, ajahorisont, paigutatav summa, tulevased sissemaksed jm. Kirja pandud plaanist või strateegiast on tulevikus otsuste tegemisel hea juhinduda. See aitab ebaselgetes turutingimustes kinni pidada oma pikaajalisest poliitikast. Väärt plaani olemasolu ja sellest juhindumine ei paku muidugi säärast mängurõõmu kui spekulee-rimine (isegi professionaalsetel spekulanti-del on oma plaan), kuid tõenäoliselt osutub kavakindel tegutsemine lõpuks tasuvamaks.

Põhilised investeerimisveadNii nagu elus, nõnda tehakse vigu ka in-vesteerimisel. Iga investeerimisviga võib tuua kaasa rahalise kaotuse. Enamik vigu on põhjustatud emotsionaalsusest, investeerimise põhitõdede eiramisest või majanduse ja poliitiliste sündmuste väärtõlgendamisest.

INVESTEERIMINE

„Investeerimine peaks rohkem meenuta-ma maali kuivamise või rohu kasvamise jälgimist. Kui soovite põnevust, võtke 800 dollarit ja minge Las Vegasesse,” on öelnud Nobeli preemia laureaat ja USA majandus-teadlane Paul Samuelson.

Ei teadvustata oma tegelikku riskitaluvustEnne investeerimisotsuse tegemist peaks investor teadma, kui suurt hinnakõikumist on ta nõus oma eesmärgi saavutamise nimel taluma. Võetav riskimäär oleneb investeeringute ajahorisondist ehk hetkest, millal plaanitakse raha kulutama hakata. Riskitaluvuse määra valides tuleks lähtuda raha kasutusse võtmise ajast, mis omakorda määrab ära investeerimisperioodi pikkuse. See tähendab, et pikaajalist investeeringut plaanivad investorid saaksid – ja võiksid – parema tootluse saavutamiseks rohkem riskida. Näiteks 30 aasta pärast kätte jõudva pensionipõlve tarbeks säästmisel pole

69

nii tähtis, mida aktsiaturg teeb sellel või järgmisel aastal. Isegi kui turud langevad, on neil taastumiseks piisavalt aega. Kui koguda mõne aasta pärast kõrgkooli astuva lapse tarbeks, siis loomulikult peaks investeerima palju konservatiivsemalt.

Tootluse ootus ei ole realistlikPaljud investorid loodavad investeerimise-ga saada kiiresti rikkaks: nad teevad oma otsuseid rutakalt, mille tagajärjel võib inves-teeringute väärtus hoopis väheneda. Teised investorid jällegi ei soovi üldse riskida, kuid ootavad seejuures mõõdukat või suurt tulu. See pole võimalik, sest tasuta lõunaid ei ja-gata. Vaatame statistikat. Viimase 80 aasta jooksul on aktsiaturgude, kõige kõikuvama-te väärtpaberiturgude aastatootlus olnud inflatsiooni arvesse võtmata peaaegu 10% ja inflatsiooni arvestades 7%. Võlakirjade puhul – mis on vähem volatiilsed, ent mitte riskivabad – on tootlus olnud inflatsiooni arvesse võtmata peaaegu 5% ja inflatsiooni arvestades 2-3%. Hästi tasakaalustatud investeeringute portfell võiks seega teenida aastas tulu inflatsiooni arvesse võtmata 7-8% ja inflatsiooni arvestades 5%. Investo-

rite ootused peaksid olema realistlikud. Kui investor soovib teenida aastas tulu 25%, siis peab ta võtma ka ebatavaliselt suure riski. Lootus saada pikaajalist aastast tulu vahemikus 20–25% viib paratamatult pettumuseni.

Lähtutakse mineviku tootlusestInvesteerimise aluspõhimõte on osta oda-valt ja müüa kallilt. Miks nii paljud investorid käituvad vastupidisel moel? Peamine põhjus on lähtumine mineviku tootlusest. Liiga paljud paigutavad oma raha sinna, kus eel-mistel aastatel läks hästi, ootuses, et eelnev tulevikus kordub. See võib olla absoluutselt vale eeldus. Ainus, mida me saame viimased kolm-neli aastat erakordselt head tootlust näidanud investeeringu kohta kindlalt öelda, on see, et me oleksime pidanud sinna raha paigutama kolm-neli aastat tagasi. Praeguseks on selle investeeringu tõusule viinud põhjused end tõenäoliselt ammen-danud. Nn tark raha (professionaalsete in-vestorite raha) liigub mujale ja mitte nii tark raha tuleb asemele. Sellepärast ongi tähtis omada investeerimisplaani või -strateegiat oma kindlate reeglitega, mis ütlevad ette, millal osta või müüa.

Teisisõnu: mida rohkem suudab investor hoida oma otsustest eemal emotsioone, seda suurem on tõenäosus saavutada in-vesteerimisel edu. Seda muidugi eeldusel, et seatud plaan on mõistlik ja usaldusväärne.

Kõik munad pannakse ühte korviMineviku põhjal otsustamine on seotud ka sellega, et minnakse ahneks ja paigutatakse kogu raha ühte investeeringusse.

Kui investor usaldab oma ainsat investeerin-gut täielikult ja paneb kogu raha sinna, siis võib see tunduda esmapilgul mõistlikuna. Aga tegelikult on erakordselt riskantne paigutada kogu oma raha ühte-kahte investeeringusse. Pigem on mõistlik mõelda hajutatuse peale ja mitte panna elu jooksul kogutud säästusid ühte korvi.

Panus ühele kaardile võib ennast ära tasuda, kui investoril on õigus, ent samas

Mida rohkem suudab investor hoida oma otsustest eemal emotsioone, seda suurem on tõenäosus saavutada investeerimisel edu.

INVESTEERIMINE

70

INVESTEERIMINE

võib see samm eksimise korral põhjustada ränki tagajärgi. Mõistlik oleks hoida oma raha laialdaselt hajutatud investeeringutega portfellis, kus raha paigutamisel on kasuta-tud eri varaklasse ja investeerimisstiile. Kes-kendumine ühele sektorile või fondile teeb investori väga haavatavaks neid valdkondi tabavate hinnalanguste korral.

Ei suudeta loobudaMõnikord ei taheta loobuda investeeringust, mis ei vasta investori riskitaluvusele või strateegiale. Tagajärjeks on investeeringu väärtuse jätkuv vähenemine. Probleemi põhjustavad inimkäitumise kaks eripära. Esiteks peab investor kahjumiga müües enesele tunnistama, et ostmine oli viga, kuigi toona arvati olevat tegemist hea inves-teeringuga. Just eksimuse tunnistamine võib mõnele väga raske olla. Teiseks lukustab investor kahjumiga müües oma kahju, mida ta sama investeeringuga tagasi teenida enam ei saa.

Ometi on aeg-ajalt väga oluline veenduda, et investeering vastaks investori riskita-luvusele ja strateegiale. Võib-olla tõesti tasub ootamine end ära ja investeeringu väärtus taastub. Aga võib juhtuda nõnda, et investeeringu käekäik lähiajal ei taastugi ja samas ületab see investori riskitaluvust. Sellisel juhul võib kahjumi tagasiteenimine võtta rohkem aega või tuua veel suuremat kahjumit. Mõnikord on kasulikum kirjutada kaotatud summa korstnasse ja liikuda edasi investeeringutega, mis vastavad riskitaluvu-sele ning strateegiale.

Ollakse läbematuInvesteerimine nõuab suurt kannatlikkust. Investorid, kellel seda omadust pole, teevad otsuseid kiirustades, mis viib varem või hiljem märkimisväärsete eksimusteni. Eel-dades, et investor on valinud sobiva riskiga

ja oma strateegiale vastava fondi, peab rahapaigutaja olema valmis tulu saamiseks hoidma investeeringut seal kogu tsükli, et fondi strateegial oleks aega ennast ära tasu-da. Kui pikk tsükkel on? Sellele polegi nõnda lihtne vastust anda. See on sama keeruline kui öelda, millal majanduslangus läbi saab.

Tegelikkuses jõuab arusaam mõlema otsa saamisest meieni alles mitme kuu pärast, kui meil on tsükli lõppemise kohta piisavalt tõendeid kogunenud.

JäreldusIlmselt võiks nimetada veel palju investorite vigu, kuid siin toodud on kõige levinumad. Investorid, kes neid teadvustavad ja püüa-vad vältida, on saanud oma eesmärkide saavutamisel suurepärase eelise. Eksimuste vähendamiseks tasub meeles pidada järg-mist: olge rahulik, kannatlik ja ratsionaalne. Seda isegi siis, kui kõigest hoolimata ei lähe kõik nii nagu soovisite. Alati ei tasu järgida rahvamasse, vaid mõnikord on kasulik võtta hoopis vastupidine seisukoht. See on üks viis, kuidas oma käitumisest välistada emot-sioonid. Otsuste tegemise võib delegeerida ka pädevale nõustajale. Enamik ülaltoo-dud veavältimise lahendustest pole küll põnevad, kuid aitavad see-eest tõenäoliselt kasumit tuua. Ja kas mitte see pole põhjus, mille pärast me investeerime?

Allikad: CFA Institute, Morningstar, Forbes, CNBC, MSN Money

Eksimuste vähendamiseks tasub meeles pidada järgmist: olge rahulik, kannatlik ja ratsionaalne.

71

INVESTEERIMINE

Investeerimiskonto eeliseid tuleks tunda

Kui varem asutasid mitmed nutikad erainvestorid maksustamise edasilük-kamiseks ettevõtte (näiteks osaühingu), mille teenitud kasumit ei maksustata enne äriühingust dividendide välja võtmist, siis loodud investeerimiskonto süsteem muutis eraisikute ja äriühingute investeeringute maksustamise põhimõtted ühetaoliseks. Seega tegi investeerimiskonto süsteemi kasutuselevõtt üksnes investeerimise ees-märgil äriühingu asutamise tarbetuks ning vabastas erainvestorid tülikast kohustusest korraldada ettevõtte raamatupidamist ja täita muid ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustusi.

Investeerimiskonto lahendusele seatud ootused olid kõrged ja neid väljendas juba uue süsteemi tutvustamisel 2010. aastal ra-handusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt: „Selle süsteemi eesmärk on soodustada inves-teerimist, panna inimesi mõtlema veel kord säästmisele ja pensionipõlveks raha kogu-misele. Kui kogu aeg väärtpaberitesse edasi investeerida, siis võimaldab see süsteem tegelikult kuni pensionipõlveni raha koguda ilma, et tekiks tulumaksukohustus.”

Kas teie juba kasutate investeerimiskontot?Kolm aastat tagasi said füüsilisest isikust investorid hakata kasutama investeerimiskontot — kauaoodatud võimalust, mis lubab investeerimistege-vusest teenitud tulu maksustamist edasi lükata.

Millal võiks investeerimiskontot kasutada

Investeerimiskonto süsteem lükkab maksukohustust edasi, mitte ei vabasta maksudest. Kui on soov investeeringust saadud tulu kohe kasutusele võtta, siis ei ole investeerimiskonto rakendamine otstar-bekas. Kui eesmärk on saadud tulu uuesti finantsvaradesse investeerida, on mõistlik kaaluda investeerimiskonto kasutamist.

Kas ja kuidas saab tulumaksu edasilükkamisest võitaTavapäraselt tuleb eelmisel aastal finants-vara müügilt saadud kasum või kahjum igal aastal deklareerida ning kasumi teenimise korral on vaja tasuda tulumaks. Inves-teerimiskontot kasutades tuleb tulumaks

72

Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et maksumäära ja -süsteemi reguleerivad õigusaktid võivad tulevikus muutuda ning maksustamine sõltub iga kliendiga seonduvatest individuaalsetest asjaolu-dest, sealhulgas tema residentsusest, juriidilise isiku vormist ja muudest sarnastest asjaoludest.

INVESTEERIMINE

Investeerimiskonto

Investeerimis- konto

Investeeritav summa

Investeeritav summa

Tulu Tulu Tulumaks Tulumaks

(raha sisse) 2015

2016

2017

...

2045

Lõpptulem

Aastad

Algsumma

Lõppsumma peale tulumaksu tagastust

Vahe

Tootlus

Tavaline süsteem

Tavaline süsteem

10 000

10 500

11 025

...

43 219

36 575

30

10 000

36 575

4,42%

30

10 000

32 434

4,00%

10 000

10 400

10 816

...

32 434

32 434

500

525

...

2 058

33 219

500

520

...

1 559

22 657

0

0

...

6 644

100

104

...

312

5 608

tasuda alles siis, kui finantsvaralt teenitud kasum võetakse tarbimisse. Siit tulebki välja investeerimiskonto põhiline kasu: pärast finantsvara müüki saab kogu raha uuesti investeerida ilma, et peaks vahepeal tulumaksu tasuma.

Vaatame näiteks, kui palju teenib kahe eri maksusüsteemi puhul investor, kes investeerib 10 000 eurot, vahetab igal aastal oma investeerimisobjekti ja kelle keskmine investeeringu tootlus on 5% aastas.

Esimese aasta lõpus saab investor investee-rimiskontot kasutades edasi investeerida 10 500 eurot. Väljaspool investeerimiskon-tot ehk tavasüsteemi korral tuleb kõrvale panna tulumaksu summa 100 eurot ja edasi saab investeerida selle võrra vähem ehk 10 400 eurot.

Investeerides 30 aastat, on aga tulemused järgmised:• investeerimiskontole on kogunenud

43 219 eurot,• tavapärast süsteemi kasutades üksnes

32 434 eurot.Kui investeerimiskontolt kogu summa välja võtta ja tasuda tulumaks, on investori kogu perioodi tootlus 4,42%, samas kui tavasüsteemi tootlus on 4,00%: investee-rimiskontot kasutades teenib investor 4141 eurot rohkem.

Seega: kasutades investeerimiskonto süs-teemi, on võimalik panna muidu tulumak-sule kulutatud summa enda kasuks tööle ja teenida selle pealt võrreldes tavasüsteemiga lisatulu.


Märkused4 141

Aasta

73

ETTEVÕTLUS

Eesti on tuntud selle poolest, et siin on väga lihtne ja kiire oma ettevõtet asu-tada. Toome teieni sammud, mis tuleb selleks teha.

Ettevõtte asutamise õpetus

74

1. samm. Minge äriregistri ettevõtjaportaali aadressil ettevotjaportaal.rik.ee – seal on kõige mugavam uut ettevõtet luua. Sisse-logimiseks on mitu võimalust: ID-kaardiga, internetipanga paroolidega või mobiil-IDga.

2. samm. Täitke elektrooniline avaldus. Vor-mi ei pea te ise välja nuputama ega kuskilt kaugelt otsima, sest ettevõtjaportaalis on selleks spetsiaalne vorm juba olemas. Seal palutakse teil üles märkida kõik põhilised ettevõtte andmed: ärinimi, õiguslik vorm, aadress ja juhatuse liikmed.

3. samm. Eesti seadused näevad ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Firmat luues saate valida, kas soovite selle kohe sisse maksta või mitte. Kui tahate ettevõtet asutada ilma kohese sissemakseta, siis tuleb kõikidel osanikel ja juhatuse liikmetel

anda portaalis oma digiallkiri ettevõtte loomisega nõustumiseks. Seejärel maksate ära riigilõivu ja siis saate avalduse esitada. Kui asutate oma ettevõtte osakapita-li kohese sissemaksega, siis tuleb teil lisaks riigilõivu tasumisele kanda üle ka osakapital. Seda saate teha kahel viisil: kas kannate osakapitali ettevõtte stardikontole või ajutiselt kohtu deposiitkontole. Seejärel saate avalduse esitada. Kui kõik on korras, saadetakse teile e-maili peale kinnitus uue ettevõtte registreerimise kohta. Ja ettevõte ongi loodud.

4. samm. Ettevõtte asutamise avalduse juures saate avada e-stardikonto soovitud pangas, kuhu osanikud võivad omapoolsed osakapitali sissemaksed üle kanda. Kui need on laekunud, siis teavitatakse registripidajat automaatselt. Pärast seda saate registrile avalduse esitada.

ETTEVÕTLUS

Ärikliendi stardipakettÄrikliendi Stardipakett on spetsiaalselt alustava ettevõtja vajadusi arvesse võttes välja töötatud lahendus.

StardilaenEttevõtlusega alustamiseks ja täiendava kapitali soetamiseks saate kasutada KredExi ja ettevõtte omanike käendusel põhinevat stardilaenu summas kuni 64 000 eurot. PartnerpakkumisedLisaks soodsatele pangateenus-tele saate kasutada järgmisi SEB partnerite pakkumisi, mis kehti-vad teile soodusflaieri esitamisel teenuse pakkuja juures. Soodus- flaierid saate SEB kontorist kaasa koos Stardipaketiga.

• Müügijuhtimise tarkvara lahendus Pipedrive’ilt tasuta.

• Ettevõtte veebileht Voolt poo-le soodsamalt.

• Raamatupidamistarkva-ra SimplBooksilt tasuta.

• BDO raamatupidamis- ja/või palgaarvestusteenus soodsamalt.

Eelised• Vormistamine on tasuta.• Kasutades ärikliendi Stardipa-

keti soodustusi, hoiate kulud kontrolli all.

• Finantseerimisvajaduse korral annavad SEB kliendihaldurid tasuta nõu nii laenu kui ka liisingu küsimustes.

• Meie spetsialistide asjatundlik abi ja nõu aitab teil leida

lahendusi ettevõtte vajaduste rahuldamiseks.

• Juhatuse liikmed saavad kasu-tada mitmeid pangateenuseid soodsamalt.

• Saate kasutada ärikliendi Stardipaketi partnerite soo-duspakkumisi.

Stardipaketi soodustusi saavad alates esimese konto avamisest SEB-s kasutama hakata Eesti re-sidentidest juriidilised isikud (AS, OÜ, MTÜ, SA, KÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

Ärikliendi stardipaketti saate sõlmida SEB kontoris.

75

Kõige levinumad hirmud on need, et erivaja-dustega töötaja värbamisel tuleb teha suuri ümberkorraldusi ning lisainvesteeringuid ja nad haigestuvad rohkem. Sageli on aga niisugused kõhklused põhjustatud teadma-tusest või eelarvamustest ja neil pole mingit alust.

Tööandja leiab rohkesti toetustKui teie ettevõttesse asub tööle puude või pikaajalise tervisehäirega inimene, pakub riik teile toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid. Kahjuks otsitakse infot selliste teenuste kohta veel vähe ning paljud ei tea nendest võimalustest midagi.

Erivajadustega inimene – hinnatud töötajaTööandja soovib palgata sobilike oskuste ning töökogemustega asja-tundjat. Millega peaks aga arvestama, kui värvatav inimene on erivajadus-tega? Sotsiaalse vastutuse üks osa on puuetega inimeste tööhõive edenda-mine. Tööandja jaoks ei mängi rolli, kas töötaja on puudega või mitte – oluline on, et ta oskab ja tahab oma tööd teha.

Töötukassa kaudu leiab aga palju tuge ala-tes sellest, et inimesega aidatakse vajadusel suhelda (nt viipekeele tõlketeenus), lõpe-tades tugiisiku teenuse hüvitamisega, kui töötaja vajab tööl tavapärasest rohkem abi ja juhendamist. Tööturuteenustest võidavad ka tööandjad. Näiteks on võimalik töötu-kassa kaudu saada tasuta abivahendeid, mis lihtsustavad puudega inimese tööd: telefonivõimendeid, punktkirja kuvareid, ergonoomilisi töövahendeid.

Erivajadustega inimesele on vahel tarvis tema jaoks kohandatud tööruume. Ka selli-sel puhul tuleb appi töötukassa, kes annab toetust, et muuta töökeskkond ja -vahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ning kasutata-vaks. Kui tööle asub erivajadusega inimene, kes on töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija, siis hüvitatakse 50–100% sum-mast, mis läheb ruumide jms kohandami-seks. Need kulud hüvitatakse, kui tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat. Ent tihtipeale ei vaja-gi paljud puudega inimesed töö tegemiseks mingeid täiendavaid abivahendeid või suurt töökoha ümberkorraldamist.

ETTEVÕTLUS

5. samm. Kohese sissemaksega ettevõtte asutamise korral jääb teil üle vaid osakapital stardikontolt või deposiitkontolt ettevõtte pangakontole üle kanda. Selleks on teil vaja ettevõtte arvelduskontot, mille avamiseks soovitame teil broneerida SEB kontoris telle-riga kokkusaamine. Nii saate kõik vajalikud toimingud korraga ära teha.

Nagu näete, võtab uue ettevõtte registree-rimine väga vähe aega ning on tõenäoliselt kõigile jõukohane ning arusaadav. Kui soovite lisainfot või teil tekib küsimusi, siis aitavad teid nii äriregistri ettevõtjaportaali kui ka SEB panga konsultandid. Tulge ja katsetage oma ettevõtlusideed ärimudeli nõustamisel www.seb.ee/arimudeli-noustamine.

76

ETTEVÕTLUS

Tööandjale kehtivad maksusoodustused

Riik tasub osa töövõimetuspensionit saava töötaja sotsiaalmaksust, seega väheneb tööandja maksukoormus. Peale selle ei maksustata tulumaksuga tööandja soetatud abivahendeid töötaja jaoks, kellel on töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste. Tulumaksuva-bastus kehtib ka kulutustele, mida tööandja teeb töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.Kui puudega töötajal ei ole kodu ja töökoha vahel sõitmiseks võimalik kasutada ühis- transporti või kui selle kasutamine põh-justab ebamugavust, siis võib talle maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutami-

seks. Tööandja tohib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti.

Töötaval puudega inimesel on võimalik tööalaseks enesetäiendamiseks taotleda ka täienduskoolitustoetust. Töövõimetuspen-sioni saajatel on õigus seitsmepäevasele lisapuhkusele, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.

Puudega inimeste töölevõtmisega on seotud teatud hirmud ja tabud. Inimloomus on kord selline, et kipub kartma seda, mida hästi ei tunne. Tegelikult võib aga puudega inimene olla vägagi hinnatud töötaja, kelle värbamisest saavad rohkesti kasu mõlemad pooled.

Investeeringute tasuvus ei tule kiirestiOluline on mõista, et ettevõtte loomine nõuab investeeringuid ning nende tasuvus võtab enamasti aega. Leidke minimaalne summa, mida te vajate oma äriidee raken-damiseks, ja proovige reaalselt hinnata, kui suurt kasumit selline äritegevus võiks tuua. Selleks et tulevikust selgemat visiooni saada, võiks hinnata samalaadsete ettevõ-tete muutuvaid ja püsivaid tegevuskulusid

Millal esimene investeering uues äris kasu toob?Iga algfaasis ettevõte peab hakatuseks seisma silmitsi stardikapitali investeeri-misega ja terve rea muude oluliste ning keerukate teemadega. Kuidas määrata tootele õige hind ja millal võib uus ettevõte kasumit loota?

77

ning arvutada võimalikult täpselt välja, kui pikka aega te saate endale lubada, et katta ettevõtte püsikulud.

Oletame näiteks, et soovite avada pagariäri. See tähendab, et vajate tootmispinda, köögi-tehnikat, nõusid jne – kõigele sellele kulutate algkapitali. Kasulik on hinnata, kui palju star-diraha teil vaja läheb, ning jagada see summa kavandatava kasumiga iga päeva kohta. Sel viisil saate aimu, kui kiiresti teie investee-

ringud tulu hakkavad tooma. Samuti tuleks silmas pidada, et enamasti on vaja eraldada raha ka teiste tegevuskulude katteks, näiteks mõne seadme väljavahetamiseks ning palka-de maksmiseks töötajatele.

Ideaaljuhul võiks kasum tekkida üheksa kuu pärastAlustav ettevõte vajab oma kindlat star-diraha – ei ole olemas ühtset mudelit, mis sobiks kõigile. Investori seisukohast vaa-datuna on ideaalne äri selline, mis muutub tulutoovaks umbes üheksa kuu või isegi vähema aja pärast. Niisiis olenemata sellest, kui suured on püsikulud, võiks esimesed äriinvesteeringud toota kasumit üheksa kuu möödudes. Enamasti on uutel firmadel selli-sesse raami aga üsna keeruline mahtuda.

Selle aja jooksul on vaja leida viis, kuidas saaks suurendada kasumit, ning hinnata, kas tegevus on tulutoov või mitte. Kui

Olenemata sellest, kui suured on püsikulud, võiks esimesed äriinvesteeringud toota kasumit üheksa kuu möödudes.

ETTEVÕTLUS

selgub, et ei ole, siis tuleks uurida, mil viisil on võimalik vähendada tegevuskulusid miinimumini.

Parimad ettevõtted on need, mille ka-sumlikkus ulatub 100%-ni. Tavaliselt on enamik sellistest äridest tarkvaraarenduse ettevõtted, sest see ei nõua palju algkapitali. Traditsioonilised ettevõtted, nagu näiteks pagariärid, saavutavad 50%-lise või väikse-ma kasumimarginaali.

Hinna määramine vajab hoolikat analüüsiKui tootel on kõrge kasumimarginaal, on sellel ka kõrge hind. Kuidas tagada, et toote kasumimarginaal oleks kõrge, kuid kliendid saaks seda siiski soetada?

Vahel on turul nii palju konkurentsi, et toote hind langeb selle tegelikust väärtusest allapoole või katab hädavaevu tootmisku-lud. Enamasti saab aga eristada kaupu või teenuseid vastavalt tarbijasegmentidele. Sellist hinnakujunduspoliitikat rakendavad üldjuhul lennufirmad, sest nad müüvad äri- ja turistiklassi pileteid erisuguste hindadega.

Lõpliku toote või teenuse hinna määrab põhjalik analüüs, mille käigus jaotatakse tarbijad gruppidesse ja igale grupile suuna-tud kaubale määratakse sobivaim hind. Hea võimalus, kuidas sellist analüüsi teha, on uurida, mida teevad teie konkurendid, sest nad on selle protsessi juba läbi käinud.

Juhul kui teie tootel ei ole konkurentsi, tuleks kasutada kaudsete konkurentide kogemusi. Teisisõnu, kui tarbija soovib konkreetset toodet, kuid turg pakub ainult alternatiivseid võimalusi, siis mida klient tõenäoliselt valib? Selline analüüs on kiireim viis, mis aitab kindlaks teha toote praeguse või tulevase hinna.

78

ETTEVÕTLUS

Ainulaadsus on võtmetähtsusega

Analüüsige, mille poolest eristub teie idee teiste äride omast ja miks võiks potentsiaal-ne sihtgrupp seda vajada. Unikaalsus ei tähenda, et peaks alustama täiesti nullist, sest alati on võimalik täiendada juba ole-masolevaid ideid.

Kas keegi vajab teie toodet?Ajalugu on näidanud, et paljud suurepära-sed äriideed ei pruugi tunnustust pälvida,

Kuidas hinnata äriidee perspektiivikust?Äriidee aluseks võib olla nii põhjalik analüüs kui ka spontaanne lahendus mõnele probleemile. Hea idee ei ga-ranteeri siiski automaatselt edu. Kuidas hinnata, kas äriidee on lootustandev nii praegu kui ka tulevikus?

sest inimestel lihtsalt pole neid tooteid või teenuseid vaja. Mõelge kliendi vaatevinklist ja analüüsige, miks ta peaks teie toodet teistele sarnastele eelistama. Pidage mee-les, et ükski asi ei pruugi tarbijaskonnale igavesti meeldida. Näiteks ei tasuks praegu turule tulla uuendusliku CD-mängijaga, sest digitaalajastul on inimestel elektroonikale teised nõudmised.

Kes on teie konkurendid praegu ja tulevikus?Tehke ülevaade oma olemasolevatest konkurentidest ja mõelge hoolikalt ka võimalikele tulevastele konkurentidele. Alati tasub valmis olla oma algse idee täiustami-seks, et muutuvates tingimustes hakkama saada. Ka majandus on hüplik, mistõttu oleks raskemate aegade üleelamiseks vaja finantstagatist.

79

ETTEVÕTLUS

Kuidas omada ettevõtet, mis ei oma teid?Paljud palgatöötajad otsustavad mingil hetkel loobuda praegusest tööst ja alustada oma äriga. Nii on ju vabadust, aega, raha ja kontrolli oma elu üle roh-kem. Uurime, kas see tõesti on nii.

Kas teie toode üldse mahub turule?

Turg kasvab ja kahaneb pidevalt. See eel-dab, et konkurentide tegevusel tuleb silma peal hoida. Nii võite reeglitega kohaneda või isegi haarata kontrolli, suunates turu suundumusi. Näiteks seavad suuremad bus-si- ja taksofirmad teatud standardid, millega konkurendid peavad kaasa tulema.

Kas teie idee on kasumlik?Ärimaailmas loeb kasum, mitte käive. Mida suurem on kasum, seda väiksemad on kulud võrreldes käibega. Idee väärtus ei saa katta kõigest tegutsemis- ja tootmiskulusid, vaid peab omanikule tulu tootma. See eeldab ka ajalise raamistiku paikapanemist. Hinnake seda realistlikult, sest teatud teenused võivad osutuda kasumlikuks juba paari aas-taga, kuid mõni äriidee teenib investeeritud summa tagasi alles aastakümnete pärast. Aeg on ettevõtja jaoks nii suurim sõber kui ka vaenlane.

Mida toob teie jaoks tulevik?Äri on kui elusolend, kelle elutsükkel on

sarnane inimese omale: ta sünnib, kasvab, muutub tugevamaks ja viimaks jääb vanaks. Kui mõned äriideed kaotavad oma mõtte, siis teised elavad edasi uues vormis. Näiteks kasutati vanasti posti vedamiseks hobuseid, tänapäeval aga autosid, ronge, laevu ja isegi lennukeid.

Idee võib jääda ka surematuks, vajades vaid mõningast täiendust ja arendust. Heaks näiteks on Coca-Cola, mille maitse pole aastatega eriti muutunud, aga pidev turun-dus ja kaubamärgi kinnistamine on ideed tasapisi uuendanud. Alati on abiks ka nn äriinglid ehk erainvestorid, kes ettevõtteid pikaajalisemalt rahastavad.

Selleks, et äritegevus oleks võimalikult tulus ja pikk, tasub ideed põhjalikult analüüsida. Öeldakse, et igaüks peab oma vigadest õppima, kuid ärimaailmas tasub finant-side kokkuhoiuks õppida eelkõige teiste vigadest.

Kuigi ettevõtjaks olemisel tundub pal-gatöö ees olevat palju eeliseid, on karm tõsiasi see, et asjad on tihtipeale sootuks

vastupidised. „Tõeline mentor üritab teid kõigepealt ettevõtluse alustamises ümber veenda ja kui see ei õnnestu, siis annab ta mõned head ja kasulikud nõuanded,“ ütles Kanadast pärit rahvusvaheliselt edu-kas ettevõtja ning koolitaja Eric Edmeades Edu Akadeemia korraldatud ärivabaduse koolitusel (Business Freedom workshop). Kõik ettevõtjad teavad, et loodetud sõltu-matust, väiksemat töökoormust, suuremat

80

ETTEVÕTLUS

palka ja kontrolli oma elu üle ei saabu pärast firma asutamist veel mitme aasta jooksul. „Oma esimese äriga läks mul mitu aastat, enne kui jõudsin soovitud vabaduseni. Teisega kulus aega aga vaid 18 kuud.“ ütles Edmeades, kes soovitab õppida teiste, mitte enda vigadest, et soovitud tulemused ettevõtlusmaastikul kiiremini tuleksid.

„Praeguseks olen ma edukas ettevõtja, kuid mitte sellepärast, et olen geenius, vaid tänu sellele, et olen teinud palju vigu,“ sõnas ta. Edukaks võib aga saada ka teiste vigadest õppides.

Ühe ameti asemel 15 töödÜheks suurimaks veaks, mida inimesed Edmeadese hinnangul teevad, on teiste vähene usaldamine ja enese liigne koorma-mine. „Alustavad ettevõtjad on täis energiat ja optimismi, kuid ka umbusaldust ning soovi kõike ise teha. Nii panevad nad end

tihtipeale olukorda, kus loobusid palgatöölt ära tulles ühest ametist, kuid paar kuud et-tevõtjana on neid pannud töötama korraga 15 ametikohal.“

Seega polegi harv juhus, kui alustav ettevõt-ja tegeleb ise müügi, turunduse, turustami-se, logistika, raamatupidamise ja veel mitme muu alaga. Multifunktsionaalsus on küll uhke sõna, kuid tulemuslikkus ja ettevõtlus-vabadus niiviisi ei tule.

„Ma soovitan julgelt ettevõtjatel üle saada oma umbusaldusest ja tundest, et teised ei oska asju sama hästi teha. Andke tasapisi töid teistele, sest vaid nii saate nautida vabadust, mida otsisite,“ soovitas koolitaja.

Keskenduda tuleks meeldivatele tegevusteleTõsi on see, et firmat alustades pole sageli finantsilisi võimalusi kedagi palgata, kuid see on Edmeadese sõnul just hea aeg

81

ETTEVÕTLUS

• Juhid ei tohiks minna tööle halva tujuga, sest töötajad seostavad halva tuju kohe fir-ma käekäiguga. Automaatselt arvatakse, et kui omanikul on tuju halb, siis läheb ka firmal kehvasti. Selline arusaam võib kesta lausa mitmeid kuid.

• Juhi suhtumine oma

töötajatesse kandub üle ka töötajate suhtumisele oma klientidesse.

• Jätke asju meelde nii, nagu neid oleks kõige lihtsam teistele õpetada.

• Enne äriga alustamist helis-tage ettevõtjatest sõpradele ja uurige natuke äri tegemise tausta.

• Keskenduge asjadele, mis teile meeldivad ja mis on tõhusamad. Kui teile meeldib müügitöö, siis laske raamatu-pidamisega tegeleda kellelgi teisel. Tõenäoliselt on tulu väiksem, kui teete kõike ise.

• Mida rohkem tegevusi delegeerida, seda suurem on vabadus.

Veel mõtteid Eric Edmeadeselt:

leidmaks üles need tegevused, mis endale ei meeldi. Nii saate keskenduda meeldiva-tele asjadele ja seeläbi suurendada firma kasumlikku tegevust. „Koolis sunniti meid keskenduma ainetele, mis olid keerulised ja rasked, kuid elus on vastupidi. Peame tähelepanu koondama tegevustele, mis tulevad meil hästi välja, ja jätma enda jaoks ebameeldivamad valdkonnad teistele spet-sialistidele,“ leidis mees.

Paljud ettevõtjad pelgavad töötajaid palgata, sest lisaks suurenevatele rahalis-tele kohustustele muudab uute inimeste väljaõpetamine elu sageli pingelisemaks, kui peaks. Ka selle vältimiseks on rahvusvaheli-sel ettevõtjal oma nõuanded välja pakkuda.„Kasutage seda aega, mil teete iga asja oma firmas ise, tegevuste kaardistamiseks ja pange kõik samm-sammult kirja. Nii loote selge süsteemi, mida on uutel töötajatel kergem järgida.“

See vähendab ka inimeste väljaõppega kaasnevat stressi, kui neile on kätte anda konkreetne juhend nõutava töö etappidest.

Ettevõte ei vaja omanikku igapäevaseltEric Edmeadese põhisõnum oligi, et ette-võtlusvabadus saabub vaid siis, kui juhid mõistavad, et nad peavad looma sellised süsteemid, mis võimaldavad inimestel juh-tida nende firmat nii, et omanikud ise ei pea kogu aeg kohal olema. „Juht peaks tegelema oluliste, mitte kiireloomuliste asjadega,“ ütleb esineja. Ta toob näite hambaarstidest, kes naudivad oma tööd ja lasevad kõik muu teha teistel. „Nemad ise parandavad hambaid, kuid müügi-, raamatupidamis- ja koristustööd teevad nende eest ära teised. Ka hambaarste on ettevõttes tavaliselt mitu, mis annab omanikele vabaduse parandada just täpselt nii palju hambaid, kui nende süda soovib,“ lisas ta.


Märkused

82

Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Stardipakett – kõik vajalikäri alustamiseks

Igapäevapanganduse tooted ja teenused tasuta.

Vaadake lähemalt: www.seb.ee/alustav-ettevotja.

Vastutustundlikust pangandusest räägitakse aina rohkem. Mis see on ja kuidas see mõjutab äri- ja erakliente, pangatöötajaid ning üldist majandust, rääkimata ühiskonnast, kus elame?

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS

Pank on vastutustundlik ettevõte

84

Lihtsustatult öeldes pakub pank lahendusi nii investeerimiseks kui ka laenamiseks. Kõige suurem väärtus, mida pangast saab, on finantsnõustamine. Kõik need tegevused on ühiskondlikult äärmiselt olulised ja panga roll majanduses ja partnerina on tuge pakkuda. Just seetõttu on aina tugevamalt päevakorda tõusnud ka vastutustundliku panganduse mõiste ehk see, kui läbipaistvalt, ausalt ja vastutustundlikult pank suhtleb, nõustab ja tegutseb nii eraisiku, korporatiivkliendi kui ka ühiskondlikul tasandil.

Vastutustundlik laenamineMõni klient võib pahaseks saada, kui pank ei anna talle soovitud summa ulatuses laenu, kuid tegelikult võib põhjus olla just vastutustundliku laenaja põhimõtetes. Analüütikud hindavad taotleja maksevõime-kust ja hoiavad kliendile mõeldes ning tema tulevikku silmas pidades laenatava summa n-ö taskukohase. Pangale oleks ju äriliselt kasulik rohkem välja laenata, kuid inimesest hoolides tuleb mõelda ka tema perspektii-vile. Samamoodi on ka finantsnõustamise ja investeerimisega. Tasakaalus tuleb hoida äriline kasumlikkuse soov ja inimlik kliendi-ga arvestamine.

Vastutustundlik peab olema ka iga panga-töötaja, kes selgitab kliendile lepingutingi-musi, küsib infot näiteks kindlustuse sõlmi-misel ning on aus info edastaja, vastuvõtja ja jagaja. Klient ei pruugi teada väikseid lisadetaile, mis võivad kogu protsessi mõjutada, ja pangal ongi kohustus talle neid nüansse selgitada.

Ühiskonna toetamine kui põhimõtePank mõjutab kogu ühiskonda, mistõttu pangast on vastutustundlik neid põhimõt-teid toetada ja vastavalt ise käituda. Nii peaksid oma osa saama kultuur ja sport, lapsed ja noored, tehnika ja teadus ning

loomulikult haridus. Idufirmadesse panus-tamine, nutikate tudengite julgustamine ja mitmete valdkondade toetamine ei too pangale kui ettevõttele kohe otseselt kasu ja ei taga jätkusuutlikkust – sellel on pikem ja laiem perspektiiv. Kogukondlik aktiivsus, eeskuju näitamine ja ühiskonnas kaasa löömine muudab meie riigi selliseks, kus on hea elada.

Ka heategevuse kaudu saab vastutustund-liku ettevõttena kaasa lüüa. Abivajajaid on alati, tuleb vaid prioriteedid paika sättida ja appi tõtata. Lisaks rahalisele abile saab

ühiskonda aidata ka aktiivselt aega panus-tades, jagades vabatahtlikuna finantskirja-oskust koolides või turva-asenduskodudes lastele, samuti nõustades alustavaid või sotsiaalseid ettevõtteid jne. Iga inimene ja ettevõte suudab luua parema keskkonna ja maailma, tuleb vaid tahta ja võimalusi näha.

Sõnavõtud, üldine maine ja hoiak võivad mõjutada rohkem kui mistahes ostetud reklaam. Head ei tule teha mitte seetõttu, et teistele meeldida, vaid sellepärast, et heade tegude tegemine muudab enesetunde mõnusaks ja muudab elukorraldust meie ümber. Nii propageerib ka pank keskkonda säästvat eluviisi sellest pidevalt rääkides ja oma sõnu tegevusega toetades. Seda nii ettevõttesiseselt kui ka indiviidi ja rahvusva-helise panganduse tasemel.


Pangale oleks ju äriliselt kasulik rohkem välja laenata, kuid inimesest hoolides tuleb mõelda ka tema perspektiivile.

85


Meeldejääv reis

SEB Heategevusfond väärtustab laste arendamist mõtestatud tegevuste kaudu, pakkudes neile õppimiseks kogemusi ja vahendeid. Augusti lõpus võimaldas fond koostöös Tallink Grupiga pea 150 lapsel külastada Helsingis asuvat Linnanmäki lõbustusparki. Reisi eesmärgiks oli pakkuda meeldejäävat reisi, mille käigus lapsed saa-vad avastada ja õppida uusi asju, omandada kogemusi, kasvada seesmiselt ning nautida positiivseid tundeid, mida hiljem eakaaslas-tega jagada.

„Isegi kui laps kasvab tavaperes, mille majanduslik seis pole kiita, on neil vähemalt lähiringkond, kellele toetuda ja kellega üheskoos midagi toredat ette võtta või raskeid aegu ületada. Asendus- ja turvako-dude lastel tihtipeale sellised võimalused puuduvad,” selgitab SEB Heategevusfondi projektijuht Merike Villard. Ta lisab, et taolistes tingimustes elavad lapsed vajavad tuge ja julgustust, et uskuda endasse ja tu-levikuvõimalustesse. Väljasõit oli paljudele lastele eriline ka seetõttu, et nad külastasid esmakordselt Soomet.

SEB Heategevusfond viis lapsed Soome reisileSEB Heategevusfond panustab iga päev aega, energiat ja finantse sellesse, et ka neil lastel, kellel puudub vanemlik armastus, oleks lapsepõlvest positiivseid mälestusi. Fond korraldas 150 asendus- või turvakodus elavale lapsele väljasõidu Soome Linnanmäki lõbustusparki.

86


Iseseisvumise ja hirmude ületamise kogemusLinnanmäki lõbustuspargi külastus oli lisaks lastele hea kogemus ka kasvatajate jaoks, sest usaldus ja vastutus said lõbustuspargis uue tähenduse. „Selleks, et lapsed tunnek-sid end kasvatajate seltskonnas avatumana ning kasvatajad õpiksid lapsi paremini tundma, on igasugused väljaspool tavakesk-konda toimuvad tegevused väga vajalikud,” räägib Valgast pärit asenduskodu saatja.

Lapsed rõkkasid kogu reisi vältel rõõmust ja ületasid mitmeid hirme, mis eelnevad ko-gemused neis on tekitanud. Saatjate sõnul oli lõbustuspargis omajagu eneseületuse hetki ja tegu oli õpetliku päevaga nii laste kui ka nende endi jaoks. Ikka ja jälle kostis laste hüüdeid saatjatele: „Ärge muretsege!” ning saatjatel ei jäänudki muud üle kui lapsi usaldada. Lapsed õppisid vabanema hirmust emotsioonide väljendamise ees. Karussellidel naerdi ja rõõmustati vabadu-setundest, mis saabus esialgu hirmutavate atraktsioonide seljatamisest.

Ettevalmistused perereisiksJust nagu tavaperedes võtab reisi planeeri-mine mõnevõrra aega, vajas ka Soome sõit mitmeid ettevalmistusi. SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on tava- ja asendus-pere reisi puhul ettevalmistus erinev: „Projekti ettevalmistusaeg oli kolm kuud – sarnaselt tavaperedega vaatasime üle olemasolevad ressursid, ajastuse ja sihtkoha. Kooskõlastasi-me plaani oma koostööpartneri Tallink Groupi-ga, kelle toel on laevasõit Helsingisse ja tagasi olnud kõigi üheksa tegutsemisaasta vältel tasuta. Asendushooldusel viibivate laste puhul tuleb kooskõlastada välismaareis kohalikus omavalitsuses lapse eestkostjaga.”

Triin Lumi lisab, et sõltumata nüansilistest erinevustest ettevalmistamises on SEB Hea-

tegevusfondi korraldatud reisi idee tavapere väljasõitudega samasugune. „Reisipäevad on alati olnud täis uusi kogemusi, avas-tamist, uudistamist ja lustimist. Väljasõit annab lastele hea võimaluse arutleda koos saatjate või perevanematega maailma erilisuse üle ning kogeda maade ja rahvaste erinevusi. Lisandväärtust tekitab asendus-hooldusel elavatele lastele avanev võimalus tunda end võrdsena klassikaaslaste seas, kes käivad suvepuhkuse ajal vanematega reisimas,” ütleb ta.

Laste maailmapildi avardumine elamuste kauduSEB Heategevusfond korraldab iseseisvalt, aga ka koostöös teiste organisatsioonidega tihti sarnaseid väljasõite ning ettevõtmisi. Iga uus kogemus avardab noorte vaadet tulevikule ning kunagi ei või teada, millest saab alguse mõne lapse sügavam huvi ühe või teise valdkonna vastu. Nõnda andis ka Soome sõit lastele palju mõtteainet. Poiste meelispaigaks kujunes Linnutee hoone, mis pakkus rännakut kosmosesse ja tekitas kirgliku arutelu universumi teemal. Nii avastati näiteks füüsiku ja astroloogi amet. Tüdrukuid köitsid esialgu hirmu tekitanud atraktsioonid – nad leidsid selle kogemuse järel, et vägev oleks tulevikus langevarjuhü-petki proovida.

SEB Heategevusfondi abil sai pea 150 last mälestusväärse kogemuse võrra rikkamaks. Lustlik reis oli õpetlik ja avardas silmaringi. „Loodetavasti jääb see lõbus seiklus lastele meelde positiivse ja alati muigamapaneva mälestusena,” loodab fondi tegevjuht Triin Lumi.

SEB Heategevusfond vajab järjepidevaid toetajaid ja abilisi. Lisainfot leiate www.heategevusfond.ee.

87


Vabatahtlikuks võib hakata igaüks. Kõige tähtsam on soov aidata ja tahe tegutse-da. Traditsiooniline vabatahtlik tegevus sai alguse juba 100 aastat tagasi. Esimesed riigid, kus vabatahtliku tööga algust tehti, olid Holland ja Ameerika Ühendriigid.

Vabatahtlik tegevus annab midagi, mida raha eest ei saaVabatahtlik on isik, kes on vabast soovist otsustanud pühendada aega ühiskondlikult kasulikule tegevusele, saamata sealjuures selle eest tasu. Samas nähakse seda ka võimaluse-na saada midagi, mida raha eest ei saa, näiteks uusi sõpru, kogemusi ja teadmisi.

Kus saab vabatahtlikku tööd teha?Noored, kes soovivad teha vabatahtlikku tööd, saavad sellega alustada nii Eestis kui välismaal. Vabatahtlik tegevus ei pea tingimata olema rahvusvaheline – on võimalik uurida, millist tegevust pakuvad kodumaal või ehk isegi kodulinnas asuvad organisatsioonid. Vabatahtlik võib ise valida tegevusala, mis talle meeldib ja huvi pakub. Kindlasti tasub analüüsida, kas mõni teema või valdkond on eriti südamelähedane.

Vabatahtlike Värav – heaks infopaigaks vabatahtlikele on portaal www.vaba-tahtlikud.ee, mille näol on tegemist Eesti suurima vabatahtliku tegevuse teabepor-taaliga. Värava peamiseks rolliks on viia kokku inimesed ja ühendused.

88


Üliõpilasesindus on hea algus neile, kes tahavad töötada suurema eesmärgi heaks. Üliõpilasesindused kutsuvad enamasti kõiki huvitatud isikuid tegevustes kaasa lööma. Tudengid saavad tegutseda valdkonnas, mis neile huvi pakub ja muidugi leiavad nad nõnda uusi sõpru ning saavad väärtuslikke kogemusi.

SEB Heategevusfondi eesmärk ei ole ainult raha kogumine, sama oluline on ka inimeste soov ise aidata. Kui alguses olid vabataht-likeks SEB töötajad oma laste ja pereliik-metega, siis nüüdseks on klubiga liitunud häid inimesi mitmest organisatsioonist. Soov pakkuda varjupaiga lastele kvaliteet-

aega koos täiskasvanuga on tänaseks fondi toetavasse klubisse kokku toonud juba üle 60 inimese. Kui soovite lisainfot vabatahtlike klubi tegevuse kohta, vaadake heategevus-fondi kodulehelt www.heategevusfond.ee või kirjutage [email protected].

SOS Lasteküla Eesti Ühing – Eestis on neli SOS Lasteküla, mis pakuvad perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse ja turvatundega. Lapsed elavad SOS Lastekülas väikeste perekondadena ja iga pere eest hoolitsevad SOS perevane-mad. Vabatahtlikud on lasteküladesse alati oodatud ja see on suurepärane kogemus neile noortele, kes sooviksid katsetada

sotsiaaltöötaja, psühholoogi või õpetaja tööd. Lastega tegelemine on hea võimalus arendada oma suhtlusoskusi. Vaadake SOS Lasteküla kodulehelt, milline vabatahtlik töö on lastekülades eriti oodatud.

Palju kogemusi ja avaram silmaringSoovides teha midagi head ja kasulikku nii ühiskonna kui enda jaoks, saamata selle eest hüvitist, tuleb esmajoones mõelda, millises valdkonnas te tahaksite töötada. Teiseks on kasulik tunda huvi näiteks kohalike organisatsioonide tegevuste vastu. Kui sellest jääb väheks, saab alati liituda ka rahvusvaheliste ühingutega, mis pakuvad mitmesuguseid huvitavaid programme.

Vabatahtliku töö puhul ei ole raha kõige tähtsam – palju olulisem on silmaringi avardamine ja uute sõprade ning tuttavate leidmine. Tuleb lihtsalt kuskilt alustada, kas või väikestest sammudest, ja kõik saab võimalikuks!

Vabatahtliku töö puhul ei ole raha kõige tähtsam – palju olulisem on silmaringi avardamine ja uute sõprade ning tuttavate leidmine.

89

• Meil on pikaajaline vaade• Vastutame oma äritegevuse ja tegude eest• Oleme läbipaistvad ja lihtsalt mõistetavad• Toetame kestmajäämist

Jätkusuutlik pangandus tulevastele põlvedele

Me hoolime keskkonnast. Kui olete ajakirjaga tutvunud, siis andke see palun sõbrale, keda need lood võiksid samuti huvitada, viige ajakiri taaskasu-tusse või leidke sellele mõni muu tore rakendusviis.

• Meil on pikaajaline vaade• Vastutame oma äritegevuse ja tegude eest• Oleme läbipaistvad ja lihtsalt mõistetavad• Toetame kestmajäämist

Jätkusuutlik pangandus tulevastele põlvedele

Registreerumiseks helistage meile telefonil 665 5100.Tutvuge teenuse tingimustega www.seb.ee ja vajadusel pidage nõu asjatundjaga. Vaadake lähemalt: www.seb.ee/noustamine

Teie tänased otsused mõjutavad tulevikkuTerviknõustamine on abiks isikliku finantsplaani koostamisel.

nõustaja - seb raha välja võtta? tutvuge tingimustega ja vajadusel konsulteerige...

Documents